III kooliastme loovtöö korraldamise põhimõtted ning ... · uurimistöö juurde on lisatud CD- või DVD-plaate, tuleb plaadile kirjutada järgmised andmed: loovtöö pealkiri ja

Tallinna 32. Keskkool

TALLINNA 32. KESKKOOLI PÕHIKOOLI III

KOOLIASTME LOOVTÖÖ KORRALDAMISE

PÕHIMÕTTED JA VORMISTAMISE JUHEND

Õppematerjal

Koostaja: Katrin Parve

Tallinn 2013

2

SISUKORD

1. TALLINNA 32. KESKKOOLI III KOOLIASTME LOOVTÖÖDE

KORRALDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ........................................................... 3

2. LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE ................................................................................. 5

3. LOOVTÖÖ VORMID JA LÄBIVIIMISE ETAPID ..................................................... 6

4. LOOVTÖÖ KIRJALIK VORMISTAMINE .................................................................. 7

4.1. Loovtöö ülesehitus .................................................................................................. 7

4.2. Üldnõuded loovtöö vormistamisel ........................................................................ 10

4.3. Loovtöö keeleline vormistus ................................................................................. 11

4.4. Viitamine .............................................................................................................. 12

4.4.1. Viitamine autori nime ja aastaarvuga teksti sees ........................................... 12

4.4.2. Joonealune viitamine .................................................................................... 13

4.5. Tabelite ja jooniste vormistamine ......................................................................... 14

5. LOOVTÖÖ JUHENDAMINE ..................................................................................... 16

6. LOOVTÖÖ ESITLEMINE .......................................................................................... 17

7. LOOVTÖÖ HINDAMINE ........................................................................................... 18

LISAD ................................................................................................................................. 20

Lisa 1. Tiitellehe näidis .................................................................................................... 20

Lisa 2. Sisukorra näidis .................................................................................................... 21

Lisa 3. Kasutatud kirjanduse näidis ................................................................................. 22

Lisa 4. Loovtöö hindamisleht .......................................................................................... 23

3

1. TALLINNA 32. KESKKOOLI III KOOLIASTME

LOOVTÖÖDE KORRALDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

1.1. III kooliastmes peavad kõik õpilased sooritama läbivatest teemadest lähtuva või

õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimistöö, kunstitöö või muu taoline prak-

tiline töö.

1.2. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat

eneseteostuse võimalust ning toetada:

õpilase tervikliku maailmapildi, loomingulise algatusvõime ja loova enese-

väljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja

teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;

õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;

õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;

üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine,

kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus,

töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine,

tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite

kasutamine jne) kujunemist;

õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid

järgnevateks õpinguteks.

1.3. Loovtöö temaatika valib kooli metoodikanõukogu loovtöö toimumisele eelneva

õppeaasta märtsikuus.

1.4. Lähtuvalt metoodikanõukogu valitud temaatikast pakuvad aineõpetajad–juhendajad

ainesektsioonide omavahelises koostöös välja loovtöö teemad 7. klassi kevade 1.

maiks.

1.5. Esialgse teemavaliku väljapakutu seast teevad õpilased 7. klassi kevadel maikuus.

Teema ja juhendaja registreeritakse õppealajuhataja juures.

Teemade lõplik kinnitamine toimub 8. klassi septembrikuus.

1.6. 8. klassi õpilastel on I ja III veerandi viimasel nädalal ette nähtud 1-2 päeva, mil

pühendutakse oma loovtööde teostamisele juhendajate käe all. II ja IV veerandil

võib loovtööga tegeleda ka jooksvalt.

4

1.7. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt (maksimaalselt 3

õpilast).

1.8. Tallinna 32. Keskkoolis toimub loovtöö esitlemine 8. klassi kevadel maikuu teises

pooles või erandina muul ajal. Esitlemine võib olla avalik.

1.9. Loovtööde esitlemiseks moodustatakse hindamiskomisjon.

1.10. Loovtöö teema ja hinne kantakse põhikooli lõputunnistusele.

5

2. LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE

2.1. Loovtöö üldise temaatika valib kooli metoodikanõukogu eelneva õppeaasta märtsi-

kuus.



maiks.

2.3. 7. klassi kevadel viib õppealajuhataja läbi koosoleku, kus õpilastele tutvustatakse

loovtöö teemasid, erinevaid võimalusi nende käsitlemisel, nõudeid töö koosta-

misele, tähtaegu ning lähtuvalt temaatikast võimalikke loovtöö juhendajaid.

2.4. Täpsema teemavaliku väljapakutu seast teevad õpilased individuaalselt või rühmas

(kuni 3 liiget).

2.5. Loovtöö esitamise konkreetse vormi, kas teoreetiline või praktiline loovtöö otsustab

õpilane koos juhendajaga.

2.6. Esialgse teemavaliku väljapakutu seast teevad õpilased 7. klassi kevadel maikuus.

Õpilane leiab endale juhendaja ja registreerib nii juhendaja kui ka teema

õppealajuhataja juures. Lõplik teemade kinnitamine toimub õpilaste poolt 8. klassi

septembrikuu lõpuks õppealajuhataja juures.

6

3. LOOVTÖÖ VORMID JA LÄBIVIIMISE ETAPID

3.1. Läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimivaks loovtööks võib olla:

Teoreetiline loovtöö:

− uurimistöö.

Praktiline loovtöö:

− konkursi, kontserdi, võistluse, konverentsi või muu ülekoolilise ürituse

korraldamine;

− kunsti-, käsitöö või tehnoloogiaõpetuse projekt;

− foto- või kunstinäitus, moeetendus;

− õppematerjali loomine (audiovisuaalse, elektroonilise vms);

− omaloomingulise muusikateose, tekstikogu või luulekava loomine ning

esitlemine;

− draama- või videoteos;

− IT-projekt;

− mõni muu loominguline tegevus.

3.2. Teoreetilise loovtöö läbiviimise etapid:

teema valik;

kava koostamine;

kirjandusega tutvumine;

materjali kogumine ja analüüsimine;

töö kirjutamine kirjalikku juhendit järgides;

töö lõplik vormistamine;

töö esitlemine.

3.3. Praktilise loovtöö läbiviimise etapid:

teema valik;

tegevuskava koostamine;

vajadusel kirjandusega tutvumine;

praktilise tegevuse töövõtete valimine;

praktilise loovtöö teostamine;

praktilise loovtöö sisupeatükkide kirjutamine;

töö lõplik vormistamine;

töö esitlemine.

7

4. LOOVTÖÖ KIRJALIK VORMISTAMINE

4.1. Loovtöö ülesehitus

Tallinna 32. Keskkoolis koosneb loovtöö reeglina järgmistest osadest:

TIITELLEHT

SISUKORD

SISSEJUHATUS (1-2 lehekülge)

TÖÖ PÕHIOSA (teoreetilise loovtöö korral 5-8 sisulehekülge; praktilise loovtöö

korral 3-5 sisulehekülge)

Teoreetilise loovtöö korral sisaldab töö põhiosa järgmisi osasid:

1. Teoreetiline taust

2. Uurimuslik osa

3. Analüüs ehk teooria ja praktika võrdlus ning seostamine uurimuse

tulemustega

Praktilise loovtöö korral sisaldab töö põhiosa järgmisi osasid:

1. Vajadusel teoreetiline taust

2. Töökäigu ja tegevuste kirjeldus

KOKKUVÕTE (1-2 lehekülge)

KASUTATUD KIRJANDUS (teoreetilise loovtöö puhul kohustuslik; praktilise

loovtöö puhul vajadusel)

LISAD

Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis peab sisaldama järgmist informatsiooni:

tiitellehe ülaservas keskel õppeasutuse nimi;

sellest mõned read allpool lehe keskel töö koostaja ees- ja perekonnanimi;

selle alla järgmisele reale klass;

sellest mõned read allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed,

kirja suurus 16 või 18);

selle alla järgmisele reale keskele töö liik (loovtöö);

sellest mõned read allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või

teaduslik kraad;

viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!).

8

Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht

vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 (pealkiri 16 või 18), reavahe

1,5 ja valdavalt keskjoondus. Erineva info vahel olevate tühjade ridade arv sõltub

töö pealkirja pikkusest. Tuleb jälgida, et tiitelleht oleks korrektselt vormistatud.

Tiitellehe näidis on toodud ära käesoleva juhendi lisas 1.

Sisukord. Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja

vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on

kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esine-

vad töös endas.

Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise

numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt

leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse

ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata.

Sisukorra näidis on toodud ära käesoleva juhendi lisas 2.

Sissejuhatus. Sissejuhatusse kirjutatakse:

teemavaliku põhjendus - miks sa sellise teema valisid;

töö eesmärgi sõnastamine - mida soovitakse tõestada või ümber lükata,

millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust;

ülevaade kasutatud töövõtetest;

ülevaade kasutatud kirjandusest;

ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest.

Sissejuhatuse juures hinnatakse konkreetsust ja arusaadavust. Sissejuhatus

viimistletakse töö vormistamisel koos kokkuvõttega viimasena. Valmis kirjutada

tuleb see aga varem, sest sissejuhatus aitab mõista, mida tegelikult tegema

hakatakse.

Töö põhiosa. Teoreetilise loovtöö põhiosas antakse vastused sissejuhatuses tõsta-

tatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja

käsitletud autorite seisukohad. Üldjuhul on töös eristatud kasutatud kirjandusel

põhinev teoreetiline osa ning autori uurimus, kuid spetsiifiliste uurimistööde puhul

võib töö ülesehitus olla ka erinev.

Praktilise loovtöö põhiosas on teoreetiline osa vaid vajadusel. Praktilise loovtöö

põhiosas keskendutakse töökäigu ja tegevuste kirjeldusele.

9

Töö kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, kuidas sissejuhatuses püstitatud prob-

leemi uuriti. Seejärel võetakse saadud tulemused eelnevalt sõnastatud eesmärkide

kaupa kokku ning tuuakse välja tööst tehtud järeldused ja hinnangud. Kokkuvõtte

lõpus tuuakse enesehinnanguna välja nii töö koostamisel esinenud raskused kui

töös üles kerkinud küsimused ja ettepanekud edasiseks uurimistööks või praktilise

loovtöö puhul edaspidiseks tegevuseks. Samuti pakutakse võimalusi praktilise olu-

korra muutmiseks uuritavas valdkonnas. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema

eelnevalt töös ka käsitletud. Seega, kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esi-

tata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsit-

letud.

Kasutatud kirjanduses loetletakse üles töö koostamisel kasutatud ja viidatud alli-

kad. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Tähes-

tikulise järjekorra puhul reastatakse ühe autori tööd ilmumisaasta järgi – kõige

varasem töö kõige esimesena. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kir-

janduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata lühen-

deid ega jutumärke. Praktilise loovtöö puhul tuuakse kasutatud kirjandus ära vaid

vajadusel. Kasutatud kirjanduse näidis on toodud ära käesoleva töö lisas 3.

Lisades on tavaliselt materjal, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud,

kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud või on liiga mahukad ja raskendaksid

töö lugemist (näiteks pikemad tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised

valemid, ankeedid, memuaarid, intervjuud, suuremahulised arvandmed, luuletused,

mõõtmis- ja vaatlusprotokollid, suuremad plaanid, geograafilised kaardid, CD- või

DVD-plaadid jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.

Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jne allkirjastatakse, millest selgub ka

materjalide päritolu (näiteks Autori erakogu; J. Tamme eraarhiivist jne). Kui

uurimistöö juurde on lisatud CD- või DVD-plaate, tuleb plaadile kirjutada

järgmised andmed: loovtöö pealkiri ja autor, aasta ning mis andmed plaadil on.

Lisad pealkirjastatakse ja tuuakse välja sisukorras. Rohkem kui ühe lisa korral peab

need ka nummerdama vastavalt tekstis viitamise järjekorrale (näiteks Lisa 1.

Küsitlusleht; Lisa 2. E-ajakirjade loetelu). Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras

järgmiselt:

10

LISAD

Lisa 1. Küsitlusleht

Lisa 2. E-ajakirjade loetelu

4.2. Üldnõuded loovtöö vormistamisel

Loovtöö esitatakse A4 (210x297 mm) formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas.

Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja ala-

serva samuti 2,5 cm laiune veeris.

Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti (v.a

loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus võib kasutada 1,0-kordset rea-

vahet). Taandrida ei kasutata, vaid tekstilõigu ette jäetakse kas tühi rida või täien-

dav 6-punktine vahe.

Tekst paigutatakse paberile rööpselt (Justify), püüdes seejuures vältida põhjenda-

matuid tühje kohti, järelikult tuleb vajadusel sõnu poolitada.

Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiiv-

kirja (Italic) või sõrendust (Font→ Character Spacing→Spacing →Expanded).

Ühes ja samas kirjalikus töös ei ole soovitav kasutada mitut eri šrifti ega üksteisest

tunduvalt erinevaid kirjasuurusi.

Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri, mis paigu-

tatakse lehekülje alla keskele.

Tiitellehel leheküljenumbrit ei näidata (Diffrent First Page).

Nii sisupeatükid, nende alapeatükid kui lisad pealkirjastatakse. Kõikide peatükkide,

sissejuhatuse, kokkuvõtte ning kasutatud kirjanduse pealkirjad kirjutatakse läbivate

suurtähtedega. Alljaotuste pealkirjad (sh lisade pealkirjad) kirjutatakse väike-

tähtedega (v.a suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele

punkti ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest.

Küsilauseid, hüüdlauseid ja ilukirjanduslikku stiili uurimistöö pealkirjades reeglina

ei kasutata. Samuti ei kasutata pealkirjades lühendeid ega poolitata sõnu.

11

Pealkirjade laadid tuleb määrata enne sisukorra loomist. Pealkirjadel on

vasakjoondus, reavaheks 1,5 ja kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on

pealkirjade hierarhiast tingituna erinev. Seega tuleb erineva taseme pealkirjad

vormistada järgnevalt:

1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1): 16 pt, Bold, läbivad suurtähed;

1.1. Alapeatüki pealkiri (Heading 2): 14 pt, Bold, Italic, esisuurtäht;

1.1.1. Punkti pealkiri (Heading 3): 13 pt, Bold, esisuurtäht.

Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (st sisukord, sissejuhatus,

kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad) alustatakse uuelt lehelt. Alapeatükid

järgnevad samalt leheküljelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks

rida sellele järgnevat teksti, tuleks trükkimist alustada järgmiselt lehelt.

Loovtöö esitatakse kas kiirköitjas või köidetult.

4.3. Loovtöö keeleline vormistus

Loovtöö tuleb vormistada korrektses eesti keeles. Töö peab moodustama terviku,

kus antakse edasi kõik loovtöö seisukohast vajalik. Töö korrektne vormistus eeldab

veatut kirjakeelt, selget ja täpset sõnastust. Lubamatud on trükivead.

Loovtöö stiil on tavaliselt neutraalne, emotsioonideta ja umbisikuline. Seega vor-

mistatakse loovtöö kindlas kõneviisis ja kas umbisikulises vormis (nt tehti, uuriti,

järeldati, võrreldi), mina-vormis (nt tegin, uurisin, järeldasin, võrdlesin) või meie-

vormis (nt tegime, uurisime, järeldasime, võrdlesime). Igal juhul peab vorm olema

kogu töös ühtne.

Kui töö on valminud, tuleb see kindlasti paar korda läbi lugeda. Kirja- ja sõnastus-

vigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul.

12

4.4. Viitamine

Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori

enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata! Mööndus tehakse siin kõigile üldtuntud

faktidele, kuid siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta.

Võõraste mõtete esitamist enda omadena käsitletakse plagiaadina.

Viitamissüsteem peab olema kogu teoreetilise ja praktilise loovtöö kirjaliku osa

piires ühtne. Kõik kasutatud materjalide loetelus ja lisades olevad allikad peavad

olema viidatud.

4.4.1. Viitamine autori nime ja aastaarvuga teksti sees

Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena

või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist.

Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate

võib lühendada või katkestada, seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada

märgiga (…) või (---). Lühendus ega väljajätt ei tohi muuta originaalteksti mõtet.

Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja viidatud lehekülje-

numbrid (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra tähelepanu kooloni asukohale

ja tühikutele!

Näiteks: „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.

Kooliõpetaja (…) kõneles nendega natukene aega, käskis Arnol olla hoolas

ja korralik ja seadis ta siis (…) istuma“ (Luts 1954: 9).

Peamine viis teoreetilistele allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võe-

takse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber oma sõnadega. Refereeringu

puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema selgelt nähtav, kust refe-

reering algab ja kus lõpeb.

Viitamine toimub teksti sees ja viide pannakse refereeringu lõppu. Kui refereering

koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga mit-

mest lausest või tervest lõigust, siis pärast punkti, kusjuures punkti viite lõpusulu

13

järel ei panda. Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja viidatud

leheküljenumbrid (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra siingi tähelepanu

koolonile ja tühikutele!

Näiteks: Oskar Lutsu tuntud romaan „Kevade“ algab sellega, et Arno jõudis

isaga koolimajja, kui tunnid olid juba alanud (Luts 1954: 9).

Internetimaterjalidele viitamisel tuleb järgida raamatutele viitamise põhimõtet:

esitada autor ja avaldamisaasta. Autori andmete puudumisel on põhiliseks viitamis-

aluseks teksti pealkiri või veebilehe nimetus, mitte aga internetiaadress! Interneti-

lehele tuleb lisada juurde vaatamise kuupäev.

Näiteks: „Püha Jüri on sõjameeste, maaharijate ja süütute neitsite kaitse-

pühak” (Kaeval 2003).

* Sellisel puhul on kasutatud kirjanduse loetelus järgmine kirje:

Kaeval, Kait 2003. Tori kirikuaeda paigaldati ratsamonument. – e-Kaldad, 10. sep-

tember; http://kaldad.kolhoos.ee/stories/storyReader$104 (17.05.2011)

4.4.2. Joonealune viitamine

Teine võimalus on viidata joonealuselt. Sellisel juhul märgitakse tsitaadi või refe-

reeringu lõppu viite number ülaindeksina (Insert→Symbol või trükitud number

aktiivseks teha ja siis käsklused Font→Superscript).

Näiteks: Viite suurus on 10 punkti.1

Tavaliselt kasutatakse viidete numeratsiooni läbivalt kogu töö (töö esimene joone-

alune viide on 1 ja viimane näiteks 128), kuid võib alustada viidete uut numerat-

siooni ka igal leheküljel (iga uue lehekülje esimene viide on 1, teine viide 2 jne).

Viidatava kirjatüki andmed tuuakse välja samal leheküljel joonealuse kirjena, mis

algab ülaindeksina trükitud viitenumbriga.

1 M. Vija, K. Sõrmus, I. Artma Uurimistöö kirjutajale, ATLEX, 2008, lk. 11

http://kaldad.kolhoos.ee/stories/storyReader$104

14

4.5. Tabelite ja jooniste vormistamine

Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvand-

meid ning seoseid või illustreerida teksti.

Tabelid. Iga tabel on nummerdatud araabia numbritega (näiteks Tabel 1, Tabel 2

jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal ja mille järel punkti ei ole.

Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist. Tabeli pealkiri peab

olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka antud

tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema loovtöö sisus viidatud kas

otseselt (nt Alljärgnev tabel 1 iseloomustab...) või kaudselt (näiteks (vt tabel 1)).

Peale viidet peab töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. Juhul kui

tabeli pikkus ei ületa ühte lehekülge, kuid peale viidet kogu tabel antud leheküljele

enam ei mahu, on soovitav tabelit alustada järgmisel leheküljel. Kui aga tabel on

pikem kui üks lehekülg, siis tuleb see paigutada loovtöö lisasse.

Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõtteliselt tõlgendatavad ning tabel peab

olema loetav ka põhiteksti süvenemata. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema

nimetused, mis on andmetest eraldatud. Tabelite kujundus olgu kogu töös ühtne

(Times New Roman, kirjasuurus 12 või 11, reavahe 1,0).

Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti

2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass

Poisid 45 97 134 89 37

Tüdrukud 49 91 140 91 49

Kokku 94 188 274 180 86

Joonised. Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale,

nagu pildid, skeemid, graafikud, diagrammid, joonistused, geograafilised kaardid,

fotod jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud araabia numbritega (näiteks

Joonis 1, Joonis 2 jne) ja varustatud lakooniliste pealkirjadega, mille järele punkti

ei panda. Joonistelegi tuleb tekstis viidata (nt Joonis 1 kirjeldab... või (vt joonis 1)).

Tabelitest erinevad joonised aga selles, et joonise pealkiri asub joonise all. Sarna-

15

selt tabelitele peab ka jooniste puhul jälgima, et nad oleksid üheselt mõistetavad

ning annaks tõepoolest edasi olulist informatsiooni.

Joonis 1. Põhikooli lõpus osaoskuste testi kirjutanud õpilaste arv

Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11

punkti stiilis Times New Roman ja reavahega 1,0. Väikeste mõõtmetega joonis

paikneb teksti vahel sobivas kohas, suurem joonis eraldi lehel pärast viidet. Kui

joonis pole autori enda koostatud, siis tuleb analoogselt tabelitega märkida

sulgudesse viide joonise allikale.

Nii joonised kui tabelid paigutatakse teoreetilise ja praktilise loovtöö kirjalikus osas

võimalikult lähedale tekstile, kus neid esmakordselt viidatakse. Mahukamad tabelid

ja joonised, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on mõistlik

panna töö lisadesse. Üksikuid arvandmeid ei ole mõtet tabelisse paigutada, parem

on need esitada teksti sees.

63

21

42

133

65 68

0

20

40

60

80

100

120

140

Kokku Poisid Tüdrukud

2002. aastal

2004. aastal

16

5. LOOVTÖÖ JUHENDAMINE



maiks.

5.2. Lähtuvalt teemadest valib õpilane endale juhendaja.

5.3. Ühel juhendajal ei tohiks olla rohkem kui 5 õpilast või 3 õpilasrühma.

5.4 8. klassi õpilastel on I ja III veerandi viimasel nädalal ette nähtud 1-2 päeva, mil

pühendutakse oma loovtööde teostamisele juhendajate käe all. II ja IV veerandil

võib loovtööga tegeleda ka jooksvalt ja iseseisvalt.

5.5. Õpetaja kohtub juhendatavaga või juhendatava rühmaga loovtöö koostamise ajal

vähemalt 1 kord kuus.

5.6. Võimaluse ja vajaduse korral kohtuvad juhendaja ja juhendatav tihedamini.

5.7. Ühe kohtumise pikkus peab olema juhendatava jaoks ammendav.

5.8. Juhendaja ja õpilase regulaarne kohtumine peab tagama loovtöö tähtajalise valmi-

mise.

5.9. Loovtöö juhendaja roll on suunav. Juhendaja ei tee õpilase või õpilasrühma eest

loovtööd valmis. Juhendaja:

aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;

soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;

jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib kokkulepi-

tud tähtaegadest kinnipidamist;

nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks;

täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse;

nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul.

5.10. On soovituslik, et rühmas toimuva loovtöö puhul, peab iga rühmaliige oma tege-

vuse kohta kirjalikku päevikut, kuhu ta märgib enda loovtöö koostamisega seotud

tegevuse ja iga vastava korra kuupäeva ja tegevuse kellaajalise alguse ja lõpu.

5.11. Vajadusel esitab õpilane juhendajale soovitusliku päeviku.

5.12. Vajadusel võib õppealajuhataja kontrollida, kui kaugele on vastav õpilane loovtöö

koostamisega jõudnud.

17

6. LOOVTÖÖ ESITLEMINE

6.1. Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on hiljemalt 8. klassi 30. aprilliks

esitanud juhendajale ja hindamiskomisjonile oma uurimis- või praktilise töö koos

nõutava kirjaliku osaga.

6.2. Loovtöö esitatakse kas kiirköitjas või köidetult kahes eksemplaris. Enne loovtöö

esitamist õppealajuhatajale tuleb juhendajalt võtta mõlema töö tiitellehele juhendaja

nime juurde juhendaja allkiri.

6.3. Loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga

väljaspool kooli.

6.4. Loovtöö esitlemine toimub 8. klassi mai keskel.

6.5 Loovtöö esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks

muusika- ja kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased

üles astuda nt kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm.

6.6. Loovtööde esitlustel osalevad vaatlejatena 7. klasside õpilased.

6.7. Mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühmaliikmed.

6.8. Loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena lähtuvalt töö liigist ja spetsiifikast

orienteeruvalt 10 minutit.

6.9. Ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ja esitlusena ette valmistatud.

6.10. Loovtöö esitlemisel lähtuvalt töö liigist ja spetsiifikast:

1) selgitab õpilane töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;

2) tutvustab kasutatud töövõtteid ja nende valiku põhimõtteid;

3) esitab õpilane töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti;

4) kannab õpilane ette omaloomingu või muusikateose.

6.11. Esitlust on soovitav näitlikustada stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete

vm vahenditega.

18

7. LOOVTÖÖ HINDAMINE

7.1. Loovtöö hindamise eesmärgiks on:

kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasi-

sidet loovtöö kui terviku kohta;

kujundada kriitilist suhtumist oma töösse ning toetada seeläbi isiksuse arengut.

7.2. Loovtöö hindamiskomisjon annab hinnangu:

loovtöö sisu teemale vastavusele;

loovtöö püstitatud eesmärkide saavutamisele;

loovtöö koostamisel tähtaegadest ja kokkulepetest kinnipidamisele;

loovtöö sisule;

loovtöö koostamise protsessile;

loovtöö esitlusele.

7.3. III kooliastme loovtööd hinnatakse üldjuhul 32 punkti süsteemis, sealjuures:

29 – 32 punkti – hinne „5“,



0 – 15 punkti – hinne „2“.

7.4. Grupis valminud loovtöö puhul toimub hindamine 36 punkti süsteemis, kusjuures:




0 – 17 punkti – hinne „2“.

7.5. Loovtööle antakse hinnang lisas 4 oleva hindamislehe järgi.

7.6. Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu vähemalt kolmeliikmeline

hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja.

7.7. Juhendaja toob esitlemisel välja õpilase tegevuse loovtöö koostamise käigus ja

annab loovtöö ja selle koostamise protsessi tugevate ja nõrkade külgede kohta oma

hinnangu.

7.8. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle eraldi, mis kujuneb juhendaja

hinnangu, loovtöö kirjaliku ülevaate ja vajadusel ka tööprotsessi jooksul peetud

soovituslike päevikute alusel.

19

7.9. Kui esitlemisel selgub, et esitatud töö ei vasta Tallinna 32. Keskkooli põhikooli III

kooliastme loovtööde korraldamise põhimõtetele või vormistamise juhendile

(näiteks töö ei vasta teemale, on lõpetamata või on maha kirjutatud, st plagiaat)

võib hindamiskomisjon otsustada tööd mitte hinnata. Loovtöö koostajale teatatakse

loovtöö täiendamiseks ja esitatud märkuste kõrvaldamiseks järelesitlemise kuupäev.

Loovtöö mittehindamise ja järelesitlemisele lubamise otsuse poolt peab hääletama

hindamiskomisjoni liimetest.

7.10. Loovtöö teema ja hinne kantakse lõputunnistusele.

20

LISAD

Lisa 1. Tiitellehe näidis

Tallinna 32. Keskkool

Siim Susi

8.a klass

RAHVAPÄRIMUS ANDRUS KIVIRÄHKI

LOOMINGUS

Loovtöö

Juhendaja: õpetaja Kati Karu

Tallinn 2013

21

Lisa 2. Sisukorra näidis

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

1. KERTTU RAKKEST ........................................................................................................ 5

1.1. Lapsepõlvest tänapäeva…………………………………………………... . ..…5

1.2. Kirjanikutee algus ............................................................................................... 6

1.3. Kerttu Rakke loomingu ülevaade ....................................................................... 8

1.4. Mida arvab Kerttu Rakke kirjutamisest ja kirjanikest? .................................... 11

2. KRIITIKUTE ARVAMUS KERTTU RAKKE LOOMINGUST ................................. 12

2.1. Naiskirjaniku julge stiil ..................................................................................... 12

2.2. Kerttu Rakke vastukaja kriitikuile .................................................................... 14

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 17

KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 18

LISAD..................................................................................................................................19

Lisa 1. Uurimistöö autori intervjuu Kerttu Rakkega .................................................. 19

Lisa 2. Valik fotosid Kerttu Rakke raamatutest...........................................................22

22

Lisa 3. Kasutatud kirjanduse näidis

KASUTATUD KIRJANDUS

Ahuna, H., A. Tiits, E. Saar, T. Luuk, P. Järvela, J. Roht, A. Raa, T. Niggulis 2007.

Uurimistööde juhend Tallinna Reaalkooli õpilastele; http://huvitav.wikispaces.com/file/

view/Uurimistoo_juhend_2007.pdf (20.05.2011)

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilase uurimistöö koostamise ja hindamise juhend 2003;

Tallinn; http://www.gag.ee/index.php?categoryid=43 (15.05.2011)

Hirsjärvi, Sirkka, Pirkko Remes, Paula Sajavaara 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn:

Medicina.

Jõgi, Anna-Liisa, Anneli Mägi 2008. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste uurimistööde

koostamise juhend; http://www.htg.tartu.ee/dokod/HTGuurimistoojuhend_191108.pdf

(20.05.2011)

Kalle, Eedo, August Aarma 2003. Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.

Kiin, Aili 2000. Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Viljandi Maagümnaa-

siumi toimetised nr 4. Viljandi: Viljandi Maagümnaasium.

Laur, Gerli 2006. Aastatöö koostamise ja vormistamise juhend. Pärnu Sütevaka Humani-

taargümnaasium; http://www.sytevaka.ee/?id=13 (20.05.2011)

http://huvitav.wikispaces.com/file/%20view/Uurimistoo_juhend_2007.pdf

http://huvitav.wikispaces.com/file/%20view/Uurimistoo_juhend_2007.pdf

http://www.gag.ee/index.php?categoryid=43

http://www.htg.tartu.ee/dokod/HTGuurimistoojuhend_191108.pdf

http://www.sytevaka.ee/?id=13

23

Lisa 4. Loovtöö hindamisleht

Tallinna 32. Keskkooli teoreetilise ja praktilise loovtöö hindamisleht

Loovtöö koostanud õpilase nimi

Juhendaja nimi

Loovtöö teema

Loovtöö esitlemise kuupäev

Loovtöö hindamiskomisjoni liikmed ja

allkirjad

Hindamiskomisjoni koondhinne

loovtööle

Tallinna 32. Keskkooli teoreetil ise ja praktil ise loovtöö hindamistabel

Hinne 5

(4 punkti)

Hinne 4

(3 punkti)

Hinne 3

(2 punkti)

Hinne 2

(1 punkt)

Punktid

Loovtöö

sisu

vastavus

teemale

Teemapüstitus

on huvitav ja

uudne. Loovtöö

teema ja sisu on

omavahel

kooskõlas.

Teemapüstitus

on hea ja

küllaltki uudne.

Loovtöö pealkiri

kajastab töö sisu

küllaltki hästi.

Teemapüstitus

on ebamäärane

ja/või teema on

laialivalguv.

Teema ja loovtöö

sisu ei ole

omavahel hästi

kooskõlas.

Teemapüstitus

on loovtööna

halvasti

teostatav.

Loovtöö teema

ei ole sisuga

üldse

kooskõlas.

Kommen-

taar

Hinne 5 Hinne 4 Hinne 3 Hinne 2 Punktid

24

(4 punkti) (3 punkti) (2 punkti) (1 punkt)

Püstitatud

ees-

märkide

teostu-

mine

Loovtöö

alguses

püstitatud

eesmärgid on

täielikult

saavutatud.

Loovtöö alguses

püstitatud

eesmärgid on

suures osas

saavutatud.

Esineb

väiksemaid

kõrvalekaldeid

esialgsest kavast.

Loovtöö alguses

püstitatud

eesmärgid on

teostatud

rahuldaval

tasemel.

Eesmärkide

saavutamisel on

küllaltki suuri

puudujääke.

Loovtöö

alguses

püstitatud

eesmärke ei ole

saavutatud.

Kommen-

taar

Hinne 5

(4 punkti)

Hinne 4

(3 punkti)

Hinne 3

(2 punkti)

Hinne 2

(1 punkt)

Punktid

Kokku-

lepetest ja

täht-

aegadest

kinni-

pidamine

Loovtöö

koostamisel

pidas õpilane

alati kinni

sõlmitud

kokkulepetest

ja ettenähtud

tähtaegadest.

Loovtöö

koostamisel

pidas õpilane

enamasti kinni

sõlmitud

kokkulepetest ja

ettenähtud

tähtaegadest.

Loovtöö

koostamisel

enamasti ei

pidanud õpilane

kinni sõlmitud

kokkulepetest ja

ettenähtud

tähtaegadest.

Loovtöö

koostamisel ei

pidanud õpilane

kinni sõlmitud

kokkulepetest

ja ettenähtud

tähtaegadest.

Kommen-

taar

Hinne 5

(4 punkti)

Hinne 4

(3 punkti)

Hinne 3

(2 punkti)

Hinne 2

(1 punkt)

Punktid

Loovtöö

sisukus

Loovtöö on

väga sisukas.

Loovtöö on

küllalti sisukas.

Loovtöö

sisukuses on

Loovtöö ei ole

sisukas.

25

(erinevate

tasandite

näiteid ja

seosed;

tekst ei

ole vaid

üldsõna-

line,

mahult

piisav).

suuri

puudujääke.

Kommen-

taar

Hinne 5

(4 punkti)

Hinne 4

(3 punkti)

Hinne 3

(2 punkti)

Hinne 2

(1 punkt)

Punktid

Loovtöö

kirjalik

vormistus

(tiitelleht,

teksti

paigutus,

lk-nrd,

numerat-

sioonid,

joonised,

tabelid)

Töö vastab

täielikult

loovtöö

vormistus-

nõuetele. Töö

välimus on

korrektne.

Töö vastab

üldjoontes

vormistus-

nõuetele, esineb

mõningaid

väiksemaid

vormistuslikke

vigu. Töö

välimus on

korrektne.

Töö vormistuses

on palju

väiksemaid või

mõned suured

eksimused. Töö

välimuses on

puudujääke.

Töö ei vasta

loovtöö

vormistus-

nõuetele, töö

vormistuses on

väga palju

puudujääke.

Töö välimuses

on olulisi

puudujääke.

Kommen-

taar

26

Hinne 5

(4 punkti)

Hinne 4

(3 punkti)

Hinne 3

(2 punkti)

Hinne 2

(1 punkt)

Punktid

Loovtöö

teostus

GRUPI-

TÖÖNA

(hinna-

takse

ainult

grupis

tehtud

loovtöö

korral)

Nii töös endas

kui esitlusel

tuuakse täpselt

välja kõigi

loovtöö

koostajate

panus.

Nii töös endas

kui esitlusel

tuuakse üldiselt

välja kõigi

loovtöö

koostajate panus.

Nii töös endas

kui esitlusel on

loovtöö

koostajate

erinevat panust

raske eristada.

Nii töös endas

kui esitlusel on

loovtöö

koostajate

erinevat panust

on väga raske

või võimatu

eristada.

Kommen-

taar

Hinne 5

(4 punkti)

Hinne 4

(3 punkti)

Hinne 3

(2 punkti)

Hinne 2

(1 punkt)

Punktid

Loovtöö

esitlemine

komisjoni

ees

(esinemis-

oskus,

ajapiir)

Loovtöö esitleja

on enesekindel

ja ilmekas.

Esitleja peab

etteantud

ajapiirist (10

minutit) kinni.

Loovtöö esitleja

on küllaltki

enesekindel ja

ilmekas.

Suuri

kõrvalekaldeid

ajapiirist ei ole.

Loovtöö esitleja

on ebakindel ega

ole kuigi

ilmekas.

Esitlejal on

ajapiirist

kinnipidamisega

suuri raskusi.

Loovtöö esitleja

on väga

ebakindel.

Esitleja

ajapiirist kiini

ei pea: esitlus

on kas liiga

pikk või liiga

lühike.

Kommen-

taar

27

Hinne 5

(4 punkti)

Hinne 4

(3 punkti)

Hinne 3

(2 punkti)

Hinne 2

(1 punkt)

Punktid

Loovtöö

esitlemine

komisjoni

ees

(esitlus

ise)

Töö tutvustus

on selgelt

struktureeritud

ja annab tööst

ammendava

ülevaate.

Töö tutvustus on

üpris selgelt läbi

mõeldud,

struktureeritud ja

annab tööst

piisava ülevaate.

Töö tutvustus

annab tööst

esmase ülevaate,

kuid töö sisu ja

olemust tuleb

küsimuste abil

täpsustada.

Ettekanne on

süsteemitu ja ei

anna tööst

vajalikku

ülevaadet.

Kommen-

taar

Hinne 5

(4 punkti)

Hinne 4

(3 punkti)

Hinne 3

(2 punkti)

Hinne 2

(1 punkt)

Punktid

Juhendaja

hinnang

töö

koostamis

e protses-

sile

Juhendaja

hinnang

tööprotsessile

on väga hea .

Õpilane oli

tööprotsessist

huvitatud,

aktiivne ning

püüdlik.

Õpilane pidas

kokkulepetest

kinni, järgis

nõuandeid ja oli

koostöövalmis.

Juhendaja

tööprotsessile on

hea.

Õpilane oli

tööprotsessist

küllaltki

huvitatud,

aktiivne ning

enamasti

püüdlik. Õpilane

pidas üldiselt

kokkulepetest

kinni, järgis

nõuandeid ja oli

Juhendaja

hinnang

tööprotsessile on

rahuldav.

Õpilane vajas

pidevat

motiveerimist, ei

suutnud oma

vigadest õppida

ega neid

parandada.

Õpilane ei

pidanud

enamasti

Juhendaja

hinnang

tööprotsessile

on mitte-

rahuldav.

Õpilane ei

näidanud töö

teostamise

suhtes üles

mitte mingit

huvi. Õpilane

vajas pidevat

motiveerimist

ja detailset

28

koostöövalmis. kokkulepetest

kinni.

juhendamist.

Õpilane ei

suutnud oma

vigadest õppida

ega neid

parandada ka

korduval

mainimisel.

Kommen-

taar

Loovtöö koondhinnang (max 32 punkti)

*grupitööna valminud loovtöö puhul max 36 punkti

In d i v id u aa l s e l oo v tö ö

h in d ami n e

G r u p i s v a l mi nu d l oo v t öö

h in d ami n e

29 – 32 punkti – hinne „5“








Documents

III kooliastme loovtöö korraldamise põhimõtted ning ... · uurimistöö juurde on lisatud CD- või DVD-plaate, tuleb plaadile kirjutada järgmised andmed: loovtöö pealkiri ja