In Other Words Conference in Tallinn: Vähemuste kujutamine Eesti meedias: meediamonitooringu põhitulemused (in Estonian)

Mari-Liis JakobsonTallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituut

riigiteadused.tlu.ee

Meedia kui sotsialiseerija ja sotsiaalse reaalsuse looja◦ Meie arusaam maailmast kujuneb üha rohkem just meedia vahendusel. ◦ Samas kujuneb ka meedia enda arusaam uudisväärtusest selles

integreeritud süsteemis. Tulemus – teatud aspekte hakatakse võimendama.

Luua projekti lansseerides üldine pilt vähemuste kajastamisest Eesti põhivoolumeedias◦ Millistest vähemustest kui palju Eesti meedias räägitakse? ◦ Milliseid sõnu kasutades? ◦ Millised on sõnumid?

Töötada välja suhteliselt lihtne ja universaalne meediamonitoorimise instrument, millega vähemuste esindusorganisatsioonide baasil loodav meediagrupp jätkata saaks


Meetodiks kvantitatiivne kontentanalüüs Valimiks Delfi, Eesti Päevaleht, Postimees.ee, Õhtuleht;

1. juuli 2011- 14. märts 2012 Andmekogujateks valdavalt üliõpilaskodeerijad Meediamonitooring teostati, kasutades väljaannete

veebipõhiseid otsimootoreid. Otsingud teostati nii poliitiliselt korrektsete sõnadega, kui

ka laetud või solvavate väljenditega (pejoratiivid)

Siinses ettekandes esitletakse esmaseid tulemusi


Otsing teostati 8 vähemuse kohta:◦ Asiaadid◦ Juudid◦ Moslemid◦ Mustanahalised◦ Puuetega inimesed◦ Romad◦ Seksuaalvähemused◦ Venelased


Kodeeriti◦ Vähemus◦ Esinevad märksõnad◦ Väljaanne◦ Artikli tüüp◦ Sisu (millisesse valgusesse asetab vähemuse?)◦ Tonaalsus (kõneisiku suhtumine vähemusse)◦ Vähemuse hääle esinemine artiklis◦ Teema◦ Kuupäev◦ Autor◦ Viide

Väljaande kaupa Žanri kaupa



Artiklite tonaalsus Artiklite sisu








positiivne neutraalne negatiivnevähemuse hääl kajastamata 174 1498 347

üksikud tsitaadid 34 158 32vähemuse seisukoht 22 43 20


Väga nõrk otsekontakt; enamik kajastust välisuudistena. Samas need ennekõike negatiivse tonaalsusega: põhiliseks teemaks

vägivald, rünnakud, julgeolek, harvem kultuur, perekond, toit (viimased sageli kurioosumi-uudistena)

Palju on vastandamist (moslemid vs kristlased; moslemid vs ameeriklased; moslemid vs ilmalikud)

Praimitakse vägivalda ja immigratsiooni teemat. ◦ Isegi igati neutraalne uudis, mis puudutab palverännaku algust Mekasse, lõpeb

tõdemusega, et „Hadži [kirjapilt muutmata] on viimastel aastatel lõppenud rohkete inimohvritega, kuna paljud palverändurid on hukkunud rahvarüselustes.” Järgnevad ülevaated ohvrite arvust 5 ja 20 aasta tagusest ajast

◦ „moslemite invasioon Euroopasse“ polnud teema mitte üksnes Anders Behring Breivikut kajastavates artiklites, vaid laiemalt levinud „lõpuremark“

Samas esines ka neutraalses või positiivses toonis n-ö valgustavaid kirjatöid.


Kajastatakse ennekõike kui sotsiaalmajanduslikku rühma. ◦ Paljud uudised seotud ennekõike tööturutemaatikaga, toetustega◦ Mitmetes lugudes avaldati solvumist nt “Erinevus rikastab” kampaania aadressil

Tonaalsust kujundavad haletsev suhtumine, kriitika puuetega inimestega mittearvestavate lahenduste suunal ning positiivsed lood edasipüüdlikest inimestest ning erinevatest tänamis-, autasustamis jms aktsioonidest, kus puuetega inimesed taustatoimijateks◦ “Pere majanduslikest väljavaadetest siis, kui seal on puudega laps, on hale

mõeldagi.”◦ “Linnaisad narrivad Tondiraba tunneliga invaliide”◦ “5500 väga erilist last”

Teema aktuaalne ennekõike maakonnalehtedes


Keskendutakse küllalt palju Eesti kontekstile Tausta loovad tugevalt eri kampaaniad ning samasooliste kooselu

reguleeriv seadusandlus Palju arvamusartikleid ja portreelugusid võrreldes teiste

vähemustega, selged eestkõnelejad + mitmed toetushääled Taustal endiselt kurioosumi-uudised geiteemalistest

väljaütlemistest, geide välimusest ning seksuaalsetest hälvetest rääkivad või seksuaalset alatooni rõhutavad uudised◦ Rootsi politseinik: geid on inimkonna vähkkasvaja!◦ Geiroll tegi teletähest tibimagneti◦ Speedo firmamärki geiporno lehtedel kasutanud blogija kaevati kohtusse ◦ “F*** you, homo!” Brasiilia jalgpallur solvab oma Soome kolleegi ◦ Pederastid on jäämäe väike osa


Suur hulk kajastusest välisuudistena, teemadeks sport ja krimi Debatt sõna “neeger” kasutamise üle◦ Põhiseisukoht, et sõna on “normaalse” eesti keele osa; kontrastiks

“kurioosumi”-tüüpi uudised kohtuasjadest ja skandaalidest antud sõna ümber

Negatiivne suhtumine anonüümsesse “teise” referentsgruppi◦ "Minu arusaamist nad (soomlased - toim) just väga vaenulikud pole. Võib-

olla vaenulikkus on rohkem mustlaste, neegrite ja teiste muidusööjate peale, kes on tulnud siia elama, aga tööl ei käi ning tahavad riigilt vaid sotsiaaltoetusi saada“

Nahavärvi esitamine kontekstides, kus see pole oluline, kuid kus asetatakse isikut negatiivsesse konteksti◦ “Viimati kritiseeris teda Felipe Massa, kelle sõnul ei kasuta mustanahaline

vormelisõitja võidusõidu ajal oma pead ja sõidab mõtlematult” Vähemus ise ei saanud kordagi sõna


Monitooringus andsid suuresti tooni venelasi maininud spordi- ja välisuudised, ehkki võrreldes teiste vähemustega oli absoluutarvudes vene vähemuse teemalist debatti kõige rohkem. Põhiliseks teemaks lõimumine, alateemadeks haridus, keeleoskus, ajalookäsitlus

Samas saab vähemus ise debattides suhteliselt vähe sõna Huvitav vastandus “meie venelaste” ja “venelaste” (välisvenelaste) vahel Selgelt negatiivse konnotatsiooniga sõna “tibla”◦ Margret Järv: Tiblade elu mõte on kakelda ja haigusi levitada ◦ Kivisildnik: Et mis sellest tiblade värgist saab

Vene kogukonda esindavad sõnavõtjad ründavad samuti venelastena identifitseeritavat kogukonda ◦ Jevgeni Kristafovitš: Kuidas mu emakeelest tehakse okupatsioonikeel

Ent esitatakse ka vastupidiseid seisukohti, kus suhestutakse ennekõike mitte rahvuskogukondade, vaid valitsusega◦ Yana Toom, Andrei Ivanov, Igor Kopõtin,


Võrreldes teiste projekti riikidega teised vähemused, veidi erinevad probleemid Erinevatel Eesti vähemustel erinev kajastus, kuid suures plaanis sarnased

probleemid Poliitiliselt ebakorrektsed terminid endiselt käibel ka põhivoolu ajakirjanduses◦ Poliitiliselt ebakorrektne termin tähendab reeglina ka eelarvamuslikku sisu

Vähemuse esindajad saavad meedias sõna üliharva: pigem refereeringutena välismeediast, mis pigem võimendavad stereotüüpe, kui neid dekonstrueerida võimaldavad◦ Mistõttu? Ajakirjanikud ei küsi, vähemused ei vasta, emb-kumb ei tulegi selle peale?

Online-meedia kiirenenud uudistsükkel? Vähemuste meediakajastuse üldine tonaalsus on pigem neutraalne, kuid

vähemustest kirjutatakse sageli negatiivsetes või kurioossetes kontekstides, praimitakse nendega seostatud negatiivseid omadusi

Mitmed vähemused mütologiseeruvad: Eesti ühiskonnas neid justkui kohal pole, kuid avalikkussfääris käib üliaktiivne arutelu.

Vähemustele Meediale

Pigem kõnelda kui olla kõneldud

Proaktiivsus meediasuhtluses toodab positiivseid uudiseid efektiivsemalt kui massimeedia kampaaniad

Tuleb olla ajakirjanikule nähtav ja kättesaadav

Arvestada tuleb aga ka ajakirjanduslike uudisväärtuste kriteeriumid

Vähemused võivad olla juba iseenesest uudisväärtuslikud kui tavapärasest erinevad; alati pole tarvis külge pookida skandaalsust või konfliktsust

Vähemuse esindaja allikana annab refereering-uudisele originaalse sisu

Kaaluda, kas inimese vähemusrühma kuuluvus on uudise sisu seisukohalt relevantne

Hoiduda taastootmast stereotüüpe

Documents

In Other Words Conference in Tallinn: Vähemuste kujutamine Eesti meedias: meediamonitooringu põhitulemused (in Estonian)