56
EURO- SKILLS 2010 LISSABONIS EESTI NOORED MEISTRID VÕTSID 7 MEDALIT TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI GÜMNAASIUMI ERI 2011 EESTI NOORED MEISTRID EUROSKILLSIL >> SOOJUSENERGEETIKA >> SPAGETTI BRIDGE CONTEST >> AASTA TEHNIKAüLIõPILANE

Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eriväljaanne gümnaasiumi õpilastele

Citation preview

Page 1: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

euro - skills 2010lissabonis

eesti noored meistrid võtsid 7 medalit

To

oT

mis

e ja

Te

hn

ika

aja

kir

i Gü

mn

aa

siu

mi e

ri 2

01

1E

Es

ti n

oo

rE

d m

Eis

tr

id E

ur

os

kil

ls

il >> s

oo

jus

En

Er

gE

Et

ika

>> sp

ag

Et

ti B

rid

gE

Co

nt

Es

t >> a

as

ta t

Eh

nik

liõ

pil

an

E

Page 2: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

juhtkiri2

gümnaasiumi Eri 2010

juhtkiri22 juhtkiri

impressum

Peatoimetaja Mati [email protected] 56 616 262

korrektor Triinu Tamm

Gümnaasiumi eri 2011

ajakiri anti välja ettevõtluse arendamise sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

kujundaja Taivo Org

reklaamRando Mä[email protected] 687 9101

Väljaandja Director ja Partnerid OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel 625 0940, 56 616 262

TiraaŽ8600

Trükk Printon

enam ettevõtlikkuse ja loovuse arendamist. Ehituse, transpordi, mehaanika, logistika, elektroonika, energeetika, arvutitehnika ja mitmete muude insenerivaldkondade ette-võtted ootavad õppinud spetsialiste hästi tasustatud ametikohtadele.

Milline on tänapäeva inseneri profi il; milliseid teadmisi, oskusi, hoiakuid tuleb omandada ja millist kompetentsust ootavad temalt tööandjad?

Üle-eelmise põlvkonna kogemustest võib teil olla arusaam, et inseneritöö käib mürarikkas ja vinguses tootmisruumis. Märksa täpsema, kuid mitte ammendava vastuse saame siis, kui jälgime inseneridele mõeldud tööpakkumisi. Esitan siinkohal mosaiikvaliku töökuulutuste sisust, mis mingil määral kirjeldavad tänapäeva insene-ri oodatavaid kutseoskusi: automaatika ja/või mehhatroonika seadmete tundmine, C/C++ programmeerimise oskus, CAD/CAM-

ühed õppekavad on

populaarsed õppima

asumisel, teised tööle

asumisel. inseneri-

asjandus kuulub kind-

lasti viimaste hulka.

ma taHan saada inseneriks!

Juhtkiri: tehnoloogia kasutamine, mehaanika ja au-tomaatika tootmisseadmete tundmine, mikrokontrollerite programmeerimise os-kus, põhiliste tarindite ja ehitusviiside teh-noloogiate tundmine ja suundumuste teadmine, kvaliteedijuhtimise rakendamine, teenusedisaini metoodika rakendamine, tootlikkuse ja ettevõtte juhtimise tõhustami-ne ning palju muid osaoskusi.

Peale selle oodatakse insenerilt veel head pingetaluvust, valmisolekut meeskon-natööks, täpsust ja korrektsust, ladusat eesti ja inglise keele (sh erialase sõnavara) oskust ning isegi insenerieetika tundmist, sest inse-nerikutse juurde kuulub kindlasti töö käi-gus omandatav iseseisva vastutuse määr.

Rõhutan veel kord, et loetletud ootused on pigem inseneride teadmiste ja oskuste pusle, kuna tootmistehnoloogia ja ettevõtete areng on oluliselt muutnud inseneride töö-keskkonda ning inim- ja masintöö rolle.

Taas on aeg, kui gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste lõpetajad surfa-vad netis ja arutavad omavahel, kus

jätkata õpinguid – millist kõrgkooli ja õp-pekava valida? Mõned arvavad, et väärt haridust “antakse” välismaal, teised teavad ühte ja teist sõpra, kes ka pärast kohaliku kõrgkooli lõpetamist on saanud atraktiivse ja tasuva töökoha, kolmandad üritavad kokku lõimida pakutavad õpiväljundid, tulevase töökoha profi ili ja isikliku suutlik-kuse ning huvi.

Olen veendunud, et Eesti on liikumas odava tööjõu kesksest majandusest teadmus-majanduse suunas ja tulevikuettevõtted va-javad järjest enam inseneriasjandust tund-vaid spetsialiste. Praegused ning tulevased insenerid on meie ettevõtluse, ettevõtlikku-se ja innovatsiooni kandjad, tänapäeva teh-nika- ja täppisteaduslikes õppekavades rõhu-tatakse inseneri kutseoskuste kõrval üha

Page 3: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

juhtkiri 3

gümnaasiumi Eri 2010

juhtkiri 3

kuula Lugusid: http://inseneeria.eas.ee

Paljudes Euroopa riikides ja ka meil võivad inimressursi arendamisel tulla esile mõned mittevastavused – populaarsete eri-alade, tööjõu nõudluse ja majandusliku edukuse vaheline suhe on kiiresti muutuv. Teisisõnu tähendab see seda, et ühed õppe-kavad on populaarsed õppima asumisel ja teised tööle asumisel. Päris kindlasti kuulu-vad inseneriasjanduse õppekavad viimaste hulka.

Pärast majanduskriisi on Eesti majan-dusstruktuur muutunud, ettevõtete tehno-loogiline tase aina tõuseb, tootlikkus kasvab ning nüüdisaegsetest teadmus- ja tehnoloo-giaettevõtetest saavad meie majandusedu mootorid. Selle arenguprotsessi käivitajaks ning edasiviijaks on kompetentsed insenerid ja spetsialistid.

Austatud gümnaasiumi ja kutseõppe-asutuste lõpetajad! Paljud teadmusmajan-dusega riigid seisavad ühe ja sama problee-mi ees – kust saada oma konkurentsivõime tõstmiseks nüüdisaegsete oskuste ja teadmis-tega töötajaid? On selge, et üksnes talentide kojutoomisest või sisseostmisest ei piisa. Valides edasiõppimiseks mõne inseneriõp-pekava, ootavad teid ees põnevad väljakut-sed ja tegevused – õpitud oskuste ja teadmis-te rakendamine ning uute teadmiste avasta-mine.

Loodan, et teete eriala valikul kaalut-letud otsuse, kuulates oma sisekaemust ning vajadusel usaldusväärse ja kogenud inseneri, spetsialisti nõuannet. Ainus vale otsus on see, mis pole teie enda läbi mõel-dud!

kuula Valitud lugusid mP3-failina. nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ENNO LEND,Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor

Page 4: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

sisukord4

gümnaasiumi Eri 2011

sisukord4

noored meistrid

06 Eesti noored meistrid tulid võistlustelt koju seitsme medaliga

insenerikutse

12 Soojusenergeetika on tulevikueriala

huvitav lahendus

15 Spagetti Bridge Contest ehk tõsine mäng toiduga

Tegija

20 Insenerid on efektiivsema tuleviku võtmeisikud

edukuse valem

23 Kuidas edukalt mõelda? Kuidas asju välja mõelda?

huvitav lahendus

24 Terasetööstur otsustas maa - ilma suurima skulptuuri valmimise 45 sekundiga

insenerikutse

28 Minu edulugu: julge pealehakkamine ja huvi oma töö vastu

insenerikutse

30 Inseneriharidust andvad kõrgkoolid

Tegija

36 Geotehnoloogia ei vii tööle ainult Ida-Virumaale

38 Veidi nuputamist

sisukord4

insenerikutse

40 KÕIK ON IT ehk patsiga poiste müüdi murdjad

huvitav lahendus

46 Kas voolava veega torusse võib puurida augu?

insenerikutse

47 Inseneriharidust andvad kutseõppeasutused

55 Viimane lehekülg

sisukord

Page 5: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

Tel. 731 [email protected] 1, Tartu

Tule omanda tehnika- või inseneriharidus maaülikoolist!

MaaehitusGeodeesiaVeemajandusMaakorraldusErgonoomika

Loodussäästlik mõtteviis ja haridus Eesti Maaülikoolist!

TehnotroonikaTootmistehnikaEnergiakasutusBiotehnilised süsteemidKinnisvara planeerimine

ja palju muid põnevaid erialasid.Vaata täpsemalt www.emu.ee.

Page 6: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

noorEd mEistrid6

Fotod: innovE, Euroskills

euroskills 2010 lissabonis:

EESTI NOORED MEISTRID TULID VÕISTLUSTELT KOJU SEITSME MEDALIGA

Page 7: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

Detsembri alguses Lissabonis toimunud Euroopa kutse võistlustel EuroSkills esinesid

Eesti noored väga edukalt. Eesti 20-liikmeline võistkond tuli koju tagasi seitsme

medaliga: kolme kulla, ühe hõbeda ja kolme pronksiga.

el aastal oli võistlustel osale-jariike kokku 27. Viieküm-nel kutsealal võtsid mõõtu ligi 500 oma maa parimat

noort kutsemeistrit.

Kuldmedali väärilisteks tunnistati mööblitisleri erialal Raido Arro, ehitus-valdkonna töödejuhataja Sander Vahtras ning Eesti puidutöötlemise võistkond tervikuna (Raido Arro, Silver Kämärä ja

Ivo Ilm). Hõbemedali pälvis Silver Kämärä puidutisleri erialal. Pronksmedali said puidupingioperaatori erialal Ivo Ilm, ehi-tuspuusepa erialal Kalmar Sepp ja IT-vald-konna Cisco-spetsialist Tuuli Zahvatkin.

S

Eesti oli lissabonis esindatud nendel võistlusaladel

IT võistkond (4 võistlejat) – projektijuht, Cisco-spetsialist, Microsofti spetsialist, »vabavara spetsialistTrükimeedia võistkond (3 võistlejat) – veebidisainer, kujundaja, trükitehnik »Mehhatroonika võistkond (2 võistlejat) »Ehitusalade võistkond (5 võistlejat) – ehituspuusepp, müürsepp, plaatija, katuse- »panija, töödejuhatajaMaaler (1 võistleja) »Puidualade võistkond (3 võistlejat) – tisler, mööblitisler, puidupingi operaator »Kokk ja teenindaja (2 võistlejat). »

Fotosid võistlusEst saaB nÄha siit: WWW.innovE.EE/kutsEmEistrivoistlusEd/galErii

Page 8: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

noorEd mEistrid8

Eestlased on tagasihoidlikud, aga väga heal tasemel

sander Vahtras on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli ja töötab Maru Ehituses objektiju-

hina. Ta teeb iga päev seda tööd, milles ta näitas rahvusvaheliselt kõrget taset ning pälvis kuldmedali.

Sander ütleb tagasihoidlikult, et eks teda tunnustati nii tööl kui sõpruskon-nas, sooviti õnne ja suruti kätt, aga tema ei leia, et oleks millegi väga erilisega hakkama saanud – ta tegi lihtsalt oma igapäevast tööd, mida ta armastab ja mis tal hästi välja kukub.

Sander polnud varem ühelgi taolisel võistlusel osalenud ja seetõttu ei osanud ta ka midagi erilist oodata. “Õppejõud soovitas minna, see kõik tuli üsna oota-matult, aga oli väga väärt kogemus,” leiab Sander ja lisab, et võistlustel koges ta, kui keeruline on hästi kindlate reeg-litega töötamine ingliskeelses töökesk-konnas. “See oli hea kogemus. Nüüd võin kindel olla, et saan Euroopas tööga hakkama küll.”

Vaadates võistlustulemusi, leiab ta, et eestlased on Euroopas kõrgel tase-

mel tegijad. “Samas on eestlased väga tagasihoidlikud. Lissabonis oli näha, et paljud teiste rahvuste tiimid olid hoopis lärmakamad ja nõudlikumad.”

Enne toimusid kaks ettevalmistuslaagrit

Noore meistrimehe arvates tiitel, mille ta pälvis, ei ütle enamikule midagi ega anna ka töötegijale plusspunkte juurde. Ometi leiab ta, et võistluskoge-mus oli väga vajalik ja kasulik, sai end teiste euroopa noortega võrrelda.

Noormehe võistlusülesandeks töö-dejuhatajana oli koostada tööde ajagraafi k ja jälgida selle täitmist. Ta pidi vaatama, et kõikidel võistlejatel oleks olemas materjalid, et neil poleks töös probleeme, et koostöö sujuks. Sa-

Ehitusvaldkonna töödejuhataja sander vahtras pärjati

võistlustel Euroskills lausa kahe medaliga. ta sai “Best

of the nation“ ehk rahvuse parima tiitli ning

kuldmedali ehituse töödejuhataja alal.

sandEr vahtras

kuldmedal:

Page 9: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

noorEd mEistrid 9

Eestlased on tagasihoidlikud, aga väga heal tasemel muti tuli ehitusprotsessi dokumentee-rida.

“Meil oli kaks ettevalmistuslaagrit. Laager seda tunnet muidugi ei anna, mis seal kohapeal oli, aga eks ta oli abiks ikka,” ütleb Sander.

Sander leiab, et võistluste korral-dus oleks võinud parem olla. Näiteks toob ta seda, et töövahenditest oli puudu. “Plekksepal tulid materjalid alles teise päeva õhtul. Plaatijal pol-nud enne teise päeva õhtut segu, millega plaatida, ja prožektor oli puu-du. Portugali võistleja läks ja tõi enda-le prožektori kodust, meil ei olnud seda kusagilt võtta. Näha oli alles pärast, kuidas töö oli hämaras välja tulnud. See lisab parajalt närvi ja mõ-jutab töökvaliteeti,” ütleb Sander. Noormees kiidab aga tseremooniate korraldamist, mis olid tõeliselt suure-joonelised.

Edu toovad raudne närv ja paindlikkus

Vaatamata korralduse puudujää-kidele sai Eesti tiim võistlusülesande-ga suurepäraselt hakkama. Nad said töö valmis isegi pool tundi enne täht-aega. Vaid plekksepp jätkas tööga, kuni kell kukkus.

Kui võistlusel püsis ehitustiimi töö graafi kus, siis päriselus tuleb Sandri sõnul ikka ette, et tööde tähtajad lük-kuvad. “Ehitusprotsessi kolme päeva peale ära planeerida pole just suur kunst, aga pikema aja jooksul võib et-tenägematuid asju ette tulla. Vahel tuleb isegi projekt ümber teha. Selles protsessis on palju detaile. Kui tekib probleem, tuleb kogu töö ümber pla-neerida, selles see kunst seisnebki.”

tEEnindaja juri pütsEpp

mÖÖBlitislEr raido arro

Lisaks pälvisid veel meisterlikkuse tun-nustusmedali Pärt Erikson veebidisaini ja Kalev Siim müürsepa erialal. Tiitliga “Best of the nation” ehk rahvuse parima tiitli sai samuti ehituse töödejuhataja Sander Vahtras.

Portugalis korjas enim medaleid korraldajamaa ise, kelle esindus oli ka arvukuselt suurim. Soomlased jäid me-dalite arvult kolmandale kohale, lätlased läksid koju kahe medaliga, leedukad ühe medaliga. Üldarvestuses saavutas Eesti väärika 10. koha.

minister : Eesti kutsehari-dus on teinud läbimurde

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et võime oma kutseõppurite ja kutsekoolide taseme üle tunda uhkust. “Kutseharidusse suunatud investeerin-gud ja kutsehariduse üldine tähtsustami-ne on hakanud andma häid vilju,” nentis Lukas.

Minister lisas: “Saavutatud suure-päraste tulemuste paistel võib küll juba kindlalt väita, et Eesti kutseharidus on teinud kvalitatiivse läbimurde rahvus-vahelisele areenile ja kinnistanud end tugevalt Euroopa pildile. Kõigi Eesti noorte võistlejate esinemine näitas, et Eesti noored meistrid suudavad teiste Euroopa noortega võrdväärselt konku-reerida ning Eesti kutsehariduse tase on oluliselt lähenenud Euroopa parimate riikide tase mele.”

Euroskillsi kasvulava on kodune Estoskills

Eesti saadab reeglina nii Euroopa kui ka maailma kutsemeistrivõistlustele WorldSkills rahvuslike kutsemeistrivõist-luste parimaid. See on Eesti parimatele suureks stiimuliks, arendamaks oma võimeid ja oskusi, et siis võrrelda oma taset teiste riikide parimatega. Üha roh-kem kutseõppeasutusi ja sponsorettevõt-teid on teadvustanud selliste võistluste olulisust.

Esimest korda toimusid EuroSkills kutsevõistlused 2008. a Rotterdamis, kust Eesti tuli koju kahe medaliga: plaatija – hõbe, müürsepp – pronks.

Lisaks pälvisid veel meisterlikkuse tun-nustusmedali Pärt Erikson veebidisaini

Page 10: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

noorEd mEistrid10

tuuli Zahvatkin on Euroopa kolmas Cisco-spetsialist tuuli Zahvatkin lõpetas

eelmisel kevadel Eesti

infotehnoloogiakolledži cum

laude. ta töötab mainekas

it-fi rmas Baltic Computer

systems it-abina. rahvus-

vahelistelt kutsemeistri-

võistlustelt Euroskills tõi

tuuli koju Cisco-spetsialistide

arvestuses pronksmedali.

Tihti kohtame IT-alal töötamas mehi, aga Tuuli väidab, et IT-ala on just tüdrukule sobiv puhas

kontoritöö. “Olen tihti mõelnud, et kui ma seda ala ei oleks valinud, mida ma siis oleks teinud. Alati olen jõudnud sel-leni, et mulle see töö meeldib ja sobib.”

Millega sa igapäevaselt tegeled?Aitan inimesi, kui neil on mingi prob-

leem ja internet ei toimi – üldiselt arvu-tid, võrk ja nende probleemid. Cisco on lihtsalt üks tootjatest, kes pakub vahen-deid, mille abil võrku luua.

Millal hakkasid IT-ala vastu huvi tundma?

Juba 10aastasena hakkasin arvutite vastu huvi tundma, siis sain oma esimese arvuti. Eks ma vennalt sain selle pisiku. Algul lihtsalt vaatasin tema kõrval põne-vusega, mida vend teeb, aga siis juba hakkasin ise tegema. IT-alal ongi tarvis palju ise õppida ja katsetada. Koolis saad küll baasteadmised, aga professionaalse taseme saavutab ise õppides, täienda-des ja harjutades. Eriti tuleb see välja programmeerimise alal. Ma ise ei tegele

tuuli Zahvatkin

rahvusvaheline tunnustus:

programmeerimisega, sest see nõuab juba väga palju pühendumist.

Eestit peetakse IT-riigiks, kuidas sellega on?

Leian, et Eestis elav tavainimene teab tõesti rohkem kui keskmine ameeriklane. Ta oskab interneti tööle panna, teab, kus ja kuidas surfata. Välismaal kohtab tihti inimesi, kes ei

saa lihtsamatestki mõistetest aru. Meil siin on igas kohvikus wifi ja linnas tasuta wifi . Näiteks Portugalis pidi isegi hotellis inter-neti eest maksma ja see oli kohutavalt aeglane ning kehv ühendus.

Millised on olnud kõige rumalamad küsimused, mida arvutikasutajad on esitanud?

Vana hea nali. Ekraan ei tööta. Küsin,

Page 11: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

noorEd mEistrid 11

tuuli Zahvatkin on Euroopa kolmas Cisco-spetsialist

kas elekter on? Tihti kurdetakse sülear-vuti puhul, et internetti ei ole. Hakkad uurima, kas see või teine juhe on ühen-datud ja siis selgub, et elektrit pole, sü-learvuti töötab aku peal.

Küsitakse, miks mul Outlooki meili-programm ei tööta. See käib ju ka läbi interneti. Samas mind ei aja need naer-ma ega vihale, sest mina võin mingis teises valdkonnas sama lolle küsimusi esitada.

Mul on alati hea meel, kui saan ini-mest aidata ja tal pärast kõik töötab ja ta on tänulik. Vahel on töö stressi tekitav, eriti siis, kui ei leia lahendust. Võistlusel oli mitu korda pingelisem. Juba harjuta-mine Euroskillsi jaoks oli selline, et koha-ti unustasin end tundideks arvutisse ja alles õhtul hilja enne magamaminekut mõtlesin, et oi, kas ma täna söönud olen? Kokkuvõttes olen ikkagi rahul. Leian, et inimene peab tegema seda, mis tal liht-salt välja tuleb. Mõtlen tihti, et ma ei teeks ju seda, kui ma ei armastaks seda tööd. Naudin kogu protsessi, kus otsin lahendust tõsisemale probleemile või

rikkele, ja eriti hea meel on siis, kui saan probleemi lahendatud. Siis olen nii õnne-lik.

Vahel mõtlen, et mis oleks, kui ma teist teed oleks läinud. Aga ei, ma elan arvutis. Koolivalikuid tehes käisid peast läbi veel majanduse ja rakenduskeemia erialad, mis on samuti tõeliselt tütarlap-selikud alad, aga IT tundus põnevam. Kartsin alguses, et ei saa hakkama, aga tuli välja, et leidsin nii sobiva ala, et ei kujutaks ettegi end mujal.

Milline on IT tulevikusuund?Juba 50 tagasi arvati, et 2010 elame

kosmoses. Eks kõik areneb ja IT-ala areneb kindlasti kiiresti, aga ma ei usu, et läheb eriti ulmeliseks. Samas kui mõelda 10 aastat tagasi, siis ostsin arvu-ti 128 mb mälu, nüüd mõtled, et alla 4 gb on mälu vähe. Kui ise arened sellega koos, siis ei pane tähelegi. Üks olulise-maid arengusuundi võrgunduses on praegu IPv6 väljatöötamine, sest IPv4 aadressid saavad otsa. IPv6 aadresse on nii palju, et isegi pesumasin võib saada aadressi. Aga praegu on IPv6 veel suhte-liselt lapsekingades ja arengumaad on palju.

Millised on tulevikus IT-ala ohud?Kõik on olemas internetis. Ma ei ku-

juta ette, kui ühel hetkel internetti pole, siis on täitsa jama. Kui tõesti midagi juh-tub, tekiks palju probleeme. Tavakasu-taja tasemel pole meil väga häid kaitse-mehhanisme. TV ja raadio on nüüd kõik digilevis, kui internet kaob, pole uudiseid ega kontakti maailmaga. IP-telefonid ei tööta. Aga kunagi ei saa kõike sajaprot-sendiliselt tagada.

vahel mõtlen, et mis

oleks, kui ma teist teed

oleks läinud. aga ei, ma

elan arvutis. Ei kujutaks

ettegi end mujal.

plaatija kaijaliina paimla

plEkksEpp jaanus rEmmEl,

EkspErt kaspar miljand,

tÖÖdEjuhataja sandEr vahtras

kokk ailEn ojamaa

Page 12: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE12

gümnaasiumi Eri 2011

vali õige amet:

SOOJUSENERGEETIKA ON TULEVIKUERIALA

insEnErikutsE12

Fotod: vitali praunin ja soojustEhnika instituut

JUHAN AGURAIUJA,üliõpilasnõukogu aseesimees

äägi elust enne TTÜsse tulekut.

Olen pärit Kodila külast Raplamaalt. Alustasin hari-

dusteed Kodila Põhikoolist ning jätkasin Rapla Ühisgümnaasiumis, kust sain tugeva põhja alla matemaatikas, selle võrra on TTÜs lihtsam. Seevastu jäi nõrgaks füüsika, mis on ülikoolis sama oluline.

Millal ja kuidas sai selgeks soov õppida TTÜs?

Teadsin juba varakult, et tahan kindlas-ti tegeleda mehaanikaga. Alguses kujutasin end ette mehaanikuna töökojas. Pärast põ-hikooli soovisin minna kutsekooli, kuna mulle meeldisid n-ö käed-külge tööd. Tutta-vad soovitasid, et ma ikka gümnaasiumisse ja hiljem ülikooli läheks, et mitte head pead raisku lasta.

Miks valisid just soojusenergeetika?Mu isa on tegelenud katelde ja nende

ehitusega. Lapsena käisin temaga tööl kaasas ja juba siis tundus valdkond huvitav. Võib-olla sellepärast jäidki eriala tutvustust luge-des silma põnevad ained nagu soojus- ja massilevi ning katlatehnika. Eriala avastasin enda jaoks sügisesel TTÜ avatud uste päeval, kui vestlesin ühe soojusenergeetika tuden-giga, kes soovitas seda eriala kui üht TTÜ perspektiivikamat. Alternatiivina kaalusin põgusalt ka keemiat, kuna see mulle kesk-

intervjuu tallinna tehnikaülikooli soojusenergeetika

eriala esmakursuslase renno jürgensoniga.

koolis meeldis, kuid mehaanika oli siiski ülekaalukas favoriit.

Kas sissesaamine oli kerge?Koos minuga astus sisse 17 inimest,

mida on vähem kui riiklik tellimus (25 tasu-ta kohta), seega kõik soovijad said sisse. Ta-suta koha jaoks piisas vaid mõlema eksami 33-punktisest sooritusest. Mu tulemused olid piisavalt kõrged mistahes eriala jaoks, kuid siht oli selge – soojusenergeetika.

Miks on soojusenergeetika nii ebapopu-laarne?

Esiteks, inimesed üldiselt kardavad TTÜd, sest arvavatakse, et siin ei saada hak-kama. Teiseks ei mõisteta soojusenergeetika

RRENNO JÜRGENSON,Tallinna Tehnikaülikooli soojus energeetika eriala esmakursuslane

narva ElEktrijaamadE Balti ElEktrijaama sEttEBassEinid

ttü uuEs raamatukogus

Page 13: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 13

gümnaasiumi Eri 2011

Milline näeb välja sinu tunniplaan?Loengud on pikemad kui keskkoolis

(1,5 h), kuid nii ongi parem, sest jõuab rahu-likult süveneda. Praktikumid on veel pike-mad, kuid need on reeglina nii põnevad, et aja möödumist ei pane tähelegi. Alguses tundus mõnus, et koolipäevad olid lühike-sed, ainult kolm loengut, kuid hiljem, kui hakkasid kodutööd tulema, sai selgeks, et kodus õppimisele kulub üksjagu aega. Esi-mesel semestril oli mul teisipäev vaba, mis pakkus hea võimaluse teha kogu nädala kodutöö ära või puhata. Praegu on aga ree-de vaba, seega saan varem sõita koju ja rohkem puhata.

Miks on TTÜs väljalangevus nii suur? Kas tõesti on nii keeruline, kui räägi-takse?

Peamiselt langetakse välja siis, kui se-mestri jooksul ei viitsita õppida. Kuna on võimalus, lastakse ülesannetel kuhjuda ja lõpus ei jõua enam midagi tehtud. Õppe-

tähendust ega teata, kellena pärast lõpeta-mist tööle hakatakse. Kui Eestisse tuleks tuumajaam, siis ehk tekiks inimestel suu-rem huvi soojusenergeetikat õppida, sest nähtaks tulevast põnevat töökohta.

Kuidas möödus ülikooli algus ja sisseelamine?

Kõik oli palju lihtsam – vastupidi kurja-kuulutavatele müütidele. Sisseelamise juu-res on kõige kasulikumad tuutoritunnid, kus teaduskonna vanemad tudengid räägi-vad, kuidas ülikoolis orienteeruda, kust saada abi ja muud olulist. See on tund, mida kindlasti ei tasu maha magada! Tuutorid jagasid lahkelt oma telefoninumbreid, et kõikide küsimustega saaks kiiresti nende poole pöörduda.

Tallinnaga harjumine polnud üldse raske – ühikas elades on kõik mõne minuti kaugusel, pealinna liiklus ei olegi nii hir-muäratav ja mõnus männimets on kohe kõrval.

narva ElEktrijaamadE EEsti ElEktrijaam

Page 14: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE14

gümnaasiumi Eri 2011

jõud pakuvad võimalust kõik semestri jooksul ära teha, aga seda võimalust lihtsalt ei kasutata. Näiteks matemaatilises analüü-sis on nii: kui kontrolltööd on tehtud 80% peale, ei pea eksamil ülesandeid tegema. Ka teooria saab ära teha kolmes osas semestri jooksul. Kuna praktiliselt igas aines on sar-nane süsteem, siis nähes semestri jooksul vaeva, saab terve jaanuari vabaks. Koos va-heajaga teeb see poolteist kuud! Selline süsteem motiveerib mind pingutama. Kui vähegi on huvi ja viitsimist vaeva näha, saab ilusti hakkama!

Kirjelda ühte erialast tundi...Termodünaamikas tundus alguses, et

tuleb igav teooriatund, aga kui õppejõud jõudis elektrijaamadeni ja selleni, kuidas need reaalselt toimivad, muutusin kohe tä-helepanelikuks ja hakkasin küsima. Profes-sor seletas väga hästi lahti, miks Iru elektri-jaam ei tööta täisvõimsusel – see oli minu jaoks väga huvitav. Palju põnevam on kuu-lata loengus oma ala spetsialisti, kes lõbusalt ja huvitavate näidetega materjali seletab, kui ühikas õpikut lugeda.

Mida soovitad abituriendile?Soovitan kindlasti õppida inseneriks,

sest nad on tööturul väga nõutud. Paljud tudengid võetakse tööle juba koolipingist. Inseneridel on ühiskonnas kanda oluline roll. Tänu neile toimub areng ja tänu aren-gule jääb ühiskond püsima. Erialadest soo-vitan muidugi soojusenergeetikat, kuna see on lai valdkond, hõlmates kõike leegist tuumajaamadeni.

Soojusenergeetika eriala: Soojusenergeetika on üks dünaamilisemalt arenevaid insenerialasid, mis nõuab universaalseid teadmisi. Soojustehniku ülesanne on osata muundada kütuses peituv ning looduse poolt pakutav energia (põlevkivi, biomass, tuul, päike, vesi) soojuseks ja elektriks. Eriala põhieesmärgiks on õpetada tootma, edastama ja kasutama soojust sääst-likult ja keskkonnasõbralikult, projekteerima ning käitlema nüüdisaegseid seadmeid, rakendama põletamise uusi tehnoloogiaid, evitama taastuvaid energiaallikaid ja projekteerima küttesüsteeme.

Tulevased tööandjad: Eesti Energia, Tallinna Küte, Eesti Gaas, Fortum, tuumajaam, soojuspumpade ja kliimaseadmete fi rmad.

Erialaained: Soojusautomaatika, kütused ja põlemisteooria, termodünaa-mika, soojus- ja massilevi, hüdrogaasimehaanika, soojusmajandus, katla-tehnika, soojusvarustussüsteemid.

Edasiõppimine: Magistri õppekavad soojusenergeetika ja tuumaelektri-jaamad.

Infot/küsimusi TTÜ soojusenergeetika kohta

Sisseastumine: Kõik erialad mehaanikateaduskonnas:1) Matemaatika või füüsika2) Eesti keel/vene keel (kirjand) või inglise/saksa/prantsuse keel

20+10 süsteemi puhul jagatakse esimese riigieksami tulemus 5-ga ja teise oma 10-ga. Seejärel liidetakse kaks tulemust ja saadakse TTÜ konkursipall. Väljas-pool konkurssi saab sisse, kui mõlemad tulemused on vähemalt 75%. Õpinguid saab alustada ka Virumaa ja Tartu Kolledžites. www.vastuvott.ttu.ee

Majutus: Värskelt renoveeritud kaasaegsed ühiselamud. Soovijaist koos-tatakse pingerida, arvestades kandidaadi vastuvõtupunkte ja elukoha kaugust Tallinnast. Suurepärast õppimis- ja grupitöövõimalust pakub Ees-ti moodsaim raamatukogu. www.campusttu.ee

Õppetoetused: Suur osa mehaanikatudengeid saab riiklikku õppetoetust 56 € kuus. Võimalus kandideerida arvukatele stipendiumitele suurusjärgus 1000–2000 €.

Tudengiorganisatsioonid: Fotoklubi, Filmiklubi, Rokiklubi, Rattamatka-klubi, Mäering, Rahvatantsuansambel Kuljus, Akadeemiline mees- ja nais-koor, Motoklubi, Säästva Arengu Klubi, Formula Student, Robotiklubi, üli-õpilasnõukogud, BEST, AIESEC, International Club, Korp! Tehnola jt.

Sport: Võimalus võtta neli semestrit tasuta kehalist kasvatust (jõusaal, aeroobika, võrk-, korv-, sulgpall või lauatennis). Männimetsa all: jalgpall, tennis, võrkpall, jooksmine, suusatamine.

Soojusenergeetika TTÜs

pane tähele

mõni praktikum mEEnutaB tavalist ahjukütmist

> TTü soojusenergeetika

Page 15: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

pildid: autor

huvitav lahEndus 15

gümnaasiumi Eri 2011

Eestlast on õpetatud toidust lugu pidama ja sellega

mitte mängima. otse vastupidi teevad aga tuhanded

noored insenerid üle maailma, kes juba viimased 28

aastat võtavad järjekindlalt mõõtu spagetidest sildade

ehitamise võitlustel – Spagetti Bridge Contestidel.

nagu nimi ütleb, seisneb võistlus kuulsast itaalia

pastast insenertehniliste sildade ehitamises ning

nende vastupidavuse testimises.

MARTIN HANSON, ajakirjanik

ees, kes teab sildadest nii mõndagi ehk TTÜ ehitus-teaduskonna õppeprode-kaan, sillaehituse õppetooli

juhataja professor Siim Idnurm leiab, et makarone võib tõesti modelleerimisel ka-sutada, kuid sellel on inseneriteadmiste arendamisega vähe ühist.

MARTIN HANSON, ajakirjanik

tugevusõpetusest saab fun:

sPaGetti bridGe

Contest eHk

tõsine mÄnG

toiduGa sild, mis pidas vastu 443 kilogrammi. sEE on maailmarEkord.

M

huvitav lahEndus 15

Page 16: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

huvitav lahEndus16

gümnaasiumi Eri 2011

see sunnib pingutama nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kasu saab siis, kui pärast võistlust teha osavõtjatele analüüs ja korraldajate poolt selgitada, miks mõni mudel on tuge-vam, anda teadmist materjalide tugevus-õpetusest – miks me ei kuku läbi põran-da?” lisab professor.

Spagetti Bridge Contesti reeglid on lihtsad

Meid kõiki huvitavad küsimused: mida tähendab mingi nähtus või mõiste? Näiteks inseneeria või inseneriteadus. Sõna insener tuleb itaaliakeelsest sõnast ingenerare ehk looma. Sõnaraamat annab inseneerlusele tähenduseks midagi sellist nagu “Tegemist on teaduslike printsiipide praktilise raken-damisega, loomaks majanduslikult mõtte-kaid, kasutuskõlblikke ning vajalikke objek-te”. Tegelikkuses on inseneeria sünergia kunstist, kommunikatsioonist, poliitikast, rahandusest, modelleerimisest ja simulat-sioonist, leiutamisest, mõõtmisest jne, tegel-dagu siis kaardimajakeste või pilvelõhkuja-te modelleerimisega, olgu alusmaterjaliks teras ja betoon või liim ja spagetid.

Spagetti Bridge Contestil jagatakse igale osavõtjale või meeskonnale kätte kaks pakki tavalisi söögispagette ning purk ve-delat liimi ning ülesandeks on ehitada võimalikult vastupidav sild.

Reeglid on lihtsad: 1) tuleb ehitada realistlik sild, milleks ka-

sutatakse vaid spagette ja liimi; 2) kasutada võib mistahes makarone, kas

spagette, spagetiinisid või vermichelli nuudleid, oluline on, et nuudli paksus jääb 1 ja 3 millimeetri vahele;

3) spagetide kokkusidumiseks võib kasu-tada vaid kuuma sulaliimi:

4) kõik sillad peavad olema ehitatud ette-antud kindla vahemaa katmiseks;

5) sild peab pidama vastu vähemalt oma raskusele.Tavapäraselt ehitatakse sillad valmis

kohapeal, rakendades kõiki õpitud nippe, et teha sild võimalikult tugev. Minisillad ei pea olema läbitavad, ent muus osas ei eri-ne spagetisild pärissillast. Pinge tõuseb siis, kui silla alumise osa keskele riputatakse raskus, mida hakatakse suurendama – kas vee või telliste lisamisega või hüdraulilise mehhanismiga.

“Eestlasi on õpetatud toidust lugu pida-ma ja sellega mitte mängima. Sillakonst-ruktsioonide materjalid on teised ja model-leerimisel kasutatakse teistsuguseid mater-jale. Mõned neist spagetidest “mudelid”, millega saab veebis tutvuda, ei täida silla põhifunktsiooni – võimaldada takistusest ülepääsu –, vaid on rajatud kindla eesmär-giga täitmaks võistluse tingimusi ehk siis pidada vastu koormusele kindlaks määra-tud asukohas, tavaliselt “mudeli” keskel. See põhjustabki veidrate lahenduste teket,” kommenteerib professor võistlust.

Üliõpilased, kes nendest võistlustest aga osa võtavad, kinnitavad kõik erandi-tult, et heade ja vastupidavate sildade ehi-tamiseks tuleb rakendada kogu insenerteh-noloogilist teadmist ja oskusi, mida neile õpetatud on. On sellest siis reaalselt kasu mõne pärissilla projekteerimisel? Ka pro-fessor möönab, et sellised võistlused on kindlasti kasulikud, eriti siis, kui osavõtja-tel on algteadmised materjalide tugevusest ja jõudude jagunemisest konstruktsiooni või mudeli elementide vahel.

“Võistlus on osavõtjatele alati põnev,

Spagetti Bridge

Contestil jagatakse

igale meeskonnale

kätte kaks pakki tavalisi

söögispagette ning

purk vedelat liimi.

Spagetidest sillad toovad õppimisse fun’i

KAUR TALPSEP,arhitekt, kauss arhitektuur

Modelleerimine võib aidata märgata vigu, mida paberil planeerides ei märganud. Alati ei pea mudelit muidugi spagetidest/puidust/paberist

ehitama, vaid simulatsiooni saab läbi viia ka arvutimudeliga. Füüsilise mudeli eelis on aga töö kui esitlusmaterjal: reaalselt nähtav ja tajutav, iga vaataja valib ise oma vaatenurga. Puuduseks aga: virtuaalmudeli puhul saab valida, milliseid perspektiive esitleda, milliseid mitte.

Modelleerimise nagu iga teise laboritöö kokkuviimine teooriaga aitab kindlasti paremini mõista õpitut. Ilmselge on see, et kui asi ei tööta mudeli peal, siis kindlasti ka mitte reaalsuses.

Samas ei tähenda töötav mudel seda, et see päriselt ka tööle hakkaks: kümneid kordi väiksemas skaalas tehtud ühenduskohad ja sidemed võivad töötada vaid tugeva liimi abil ning osutuda reaalsuses liialt keeruliseks teos-tada.

Spagetidest sillad toovad õppimisse fun’i ja võivad aidata mõnes kohas teooriast aru saada. Ent reaalsuses on spagetid ja ehitusmaterjal ikka liiga erinevate omadustega. Kas või näiteks see, kuidas nad töötavad survele või tõmbele, et sellest sügavamaid seaduspärasusi ammutada.

Page 17: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

huvitav lahEndus 17

gümnaasiumi Eri 2011

kasutegur õppeedukusele või lihtsalt loovusarendus?

Spagetidest sildade ehitamist alustati 1983. aastal Okanagani Kolledžis Briti Co-lumbias Ühendriikides. 2009. aasta võistlu-se võitsid noored insenerid Norbert Poz-sonyi ja Aliz Totivan Ungarist, kes ehitasid silla, mille kogumass ligines ühele kilo-grammile, kuid suutis tänu konstruktsioo-ni erilisusele ja jõuõlgade ühtlasele jaotu-sele kanda kokku 443-kilogrammist ras-kust. Tegemist on maailmarekordiga sel alal. Tõsi, ka sellel alal peetakse maailma-meistrivõistlusi.

USA füüsik Muhammad Kehnemouyi sõnul on spagetidest sildade ehitamine väga oluline, kuna selle järgi saavad noo-red insenerid aru, kuidas midagi projektee-rida ning vältida vigu. “Ma tahan neile õpetada, ka spagetivõistlusega, et hea ja kvaliteetne, läbimõeldud disain ja projekt on üliolulised ning võivad päästa inimelu-sid ja säästa raha,” sõnas Kehnemouyi.

sõrestike toimimise põhitõed kehtivad

Esitame sama küsimuse ka igapäeva-selt ehitusprojektidega tegelevale inimese-le. Ehituskonsultatsioonifi rma Conviso juht, insener Erki Laimets lisas, et kindlas-ti aitab ehitiste modelleerimine populari-seerida ehitusinseneeriat. “Täpsemalt an-

nab see tegevus aimu sõrestikkonstrukt-sioonide toimimisest ja optimaalsete la-henduste leidmisest. Oma kätega mudeli tegemine nõuab mõttetööd ja selle koor-mamise jälgimine kuni purunemiseni annab ka võimaluse täiendavaks kogemu-seks ja analüüsiks,” lisas insener.

Enamik eksperte inseneridest arhitek-tideni leiavad, et sarnastes “ehitusvõistlus-tes” on ehitusdetailides ilmselt oluline erinevus (päris ehitusmaterjalid ja maka-ronid), samal ajal kui sõrestike toimimise põhitõed kehtivad ka makaronidest konst-ruktsioonide puhul. Kui vaadata võistluste pildigaleriisid, võib näha sõrestikkonst-ruktsioone, mille puhul on ilmselt eesku-juks võetud pärissild.

“Ei usu, et makaronivõistlusel suude-takse nii efektiivseid sõrestikke välja mõel-da, mida päriselus veel rakendatud pole. Veidrate konstruktsioonide puhul pole ilmselt tegu insenerlikult kõige elegantse-mate lahendustega,” lisas Laimets.

midagi samalaadset toimubtallinna reaalkoolis

“Ei ole täpselt kursis, mida Eesti kooli-des tehakse, tean, et Tallinna Reaalkoolis toimus mõned aastad tagasi samuti võist-lus sillamudelite kandevõime määramisel, mis olid valmistatud kartongist ja puidust. Kahjuks ei ole mul säilinud selle kohta täpsemaid andmeid. TTÜ õppejõud on korraldanud materjalide tugevusõpetuse aine raames analoogseid töid Eesti Kunsti-akadeemia üliõpilastele, siis oli mudeli materjalideks puit ja vineer. Osa neist mudelitest on praegu TTÜ Mehaanikatea-duskonna teadus- ja katselaboratooriumis,” sõnab professor Siim Idnurm.

Hetkel pole kuulda, et Eestis või meie lähiümbruses oleks niisugust võistlust korraldatud. Ent tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kui meiegi kandis üks “toiduga män-gimine” algab. See annab vabad käed, odavad vahendid ning laseb puhtal kujut-lusvõimel lennata – enne suurte ja kallite projektide kallale asumist.

Bon apetit!

noorte inseneride

norbert pozsonyi ja aliz

totivani (ungari) võidutöö,

mille mass oli 1 kg, ent

kandevõime 443 kg.

Page 18: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-noloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti. Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid.

MATEMAATIKA, INFORMAATIKA JA STATISTIKA –UNIVERSAALNE ALUS KOGU ELUKS Matemaatiline ja insenerimõtlemine koos probleemide püstitamise ja lahendamise oskusega on see, mis viib maailma edasi. Uurija kogutud või fi rma äritegevusega kaasnevad andmed muutuvad teadmiseks alles pärast nende analüüsimist matemaatika, informaatika ja statistika vahenditega. IT lahendusteta ei ole mõeldav ühiskonna toimimine pankadest tervishoiuni ja valitsusasutustest meelelahutuseni.

Tartu Ülikool uurib ja õpetab neid fundamentaalseid erialasid süvitsi ning pakub ideaalse pinna tänapäevaseks interdistsiplinaarseks hariduseks. TÜ matemaatika-informaatikateaduskond on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat. Rahvusvahelised magistrikavad annavad konkurentsivõimelise hariduse ja kontaktide võrgustiku.

Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub neljal erialal: matemaatikas, informaatikas, infotehnoloogias ja matemaatilises statistikas. Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid jätkab otse magistriõppes ning parimad doktoriõppes.

Matemaatika (www.mm.ut.ee)Tartu Ülikool pakub ainukesena Eestis laiapõhjalist ja täiemahulist kõrgharidust matemaatikas. Hariduse vundament luuakse hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on igasuguse matemaatilise hariduse alus. Seejärel tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja statistika alustega. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika tähtsamatele suundadele (algebra, funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga ka valmistuda gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutseks. Bakalaureuseharidus matemaatikas annab hea võimaluse magistriõpinguteks ka

paljudel teistel erialadel.

Lõpetanud on oodatud kõikjal, kus oluline loogiline mõtlemine ja analüüsioskus. Parimad leiavad rakendust õppejõudude ja teaduritena kõrgkoolides ja teadusasutustes.

Infotehnoloogia ja informaatika = arvutiteadused (www.cs.ut.ee) Infotehnoloogia ja informaatika tegelevad arvutite, nendepõhiste seadmete ning globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle panemisega ehk tarkvara ja infosüsteemide loomise aluste ja infotöötlusel põhinevate probleemilahendustega. Kuna IT hõlmab väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, siis on ka erialade jaotus praktilisema ja teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel toimub spetsialiseerumine tarkvaratehnika, andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, keeletehnoloogia ja hajussüsteemide suundadele. Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega. Keeletehnoloogia loob lahendusi teksti ja kõne töötlemiseks ja sünteesiks. Krüptograafi a ja andmeturve aitab tagada inimeste, riigi ja asutuste info privaatsust ja infosüsteemide turvalisust. Andmekaeve ja masinõpe omab rakendusi igal pool, kus on vaja analüüsida andmeid ja digitaalset informatsiooni. Tartu Ülikoolis tegeletakse aktiivselt veel programmerimiskeelte teooria, robootika

ja haridustarkvara loomisega. Erialad on rahvusvahelised: 25% õppejõude-teadureid, doktorante ja magistrante on välismaalased.

Matemaatiline statistika (www.ms.ut.ee)Matemaatilise statistika spetsialiste koolitatakse Eestis ainult Tartu Ülikoolis. Saadav ettevalmistus tugineb põhjalikele teadmistele matemaatikas ja informaatikas. Omandatakse erinevate andmete kogumise, nende süvitsi analüüsimise ja järelduste tegemise ja vastava tarkvara kasutamise oskused. Sõltuvalt üliõpilase huvidest saab kitsamat erialast ettevalmistust varieerida: alates matemaatilise statistika rakendamisest meditsiinis, ökoloogias, majandus- ja fi nantsuuringutes, metsanduses, demograafi as jne kuni abstraktse matemaatilise teooriani. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda matemaatilise statistika või fi nants- ja kindlustusmatemaatika erialale.

Interdistsiplinaarne ülikool Peale tipptasemel erialaõppe on Tartu Ülikoolile omane väga suur paindlikkus lisaerialade valikul. Matemaatika-informaatikateaduskonnas saavad kõik tudengid omandada arvutite kasutamise, matemaatika, statistika ja informaatika minimaalsed vajalikud oskused. Lisaks on võimalik võtta vabaaineid ükskõik mis erialalt ja ükskõik millisest teaduskonnast. Populaarsed on võõrkeelte kursused, aga ka mitmed psühholoogia ja majanduse erialade ained ning loodusteadused. Terviklikuma kõrvaleriala võib valida pea kõikide ülikoolis õpetatavate erialade hulgast. Just mitme eriala kokkupuutepunktides luuakse uusi tehnoloogiaid ja lahendusi.

MaterjaliteadusMaterjaliteadust tulevad õppima need, kes tahavad aidata kaasa uute materjalide ja tehnoloogiate arengule ning kasutuselevõtule, mis kokkuvõttes on majanduse edenemise aluseks.

GeenitehnoloogiaGeenitehnoloogid tunnevad huvi eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimise vastu ning neile meeldib eksperimentaalne töö nukleiinhapete ja valkudega. Nende eesmärgid tulevikutehnoloogiate vallas on väga ambitsioonikad.

ArvutitehnikaArvutitehnika on teadusharu, mis kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide või seadmete tarkvara ja riistvara komponentide disainimist, ehitamist, rakendamist ning hooldamist. Eesti esimene kosmoselaev valmib 2012.

FüüsikaFüüsika õppimine paneb üliõpilase taibukuse ja töökuse küll tõsiselt proovile, kuid selle õppekava lõpetanud ei jää kunagi töötuks, sest füüsikud oskavad keerulisi probleeme lahendada mitmesugustes eluvaldkondades.

KeemiaKeemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Need teadmised tagavad väga head töökohad.

BioloogiaLaiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud fi rmades, ministeeriumites ja riiklikes uurimiskeskustes.

KeskkonnatehnoloogiaKeskkonnatehnoloogid on kompetentsed valdkondades, mis võimaldavad neil edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkonnaseire projektide juurutamisel.

Keskkonnakorraldus ja planeeriminePraktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, rakendades oma teadmisi ja oskusi loodusvarade säästlikul kasutamisel ning keskkonnariskide vähendamisel.

GeoloogiaGeoloogia aineprogrammides õpetatakse, missugused on Maa ehituse ja arengu seaduspärasused, tänapäevases geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Geograafi aGeograafi a õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info töötlemisega.

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja õpetamisvaldkonna mitmesugustes riigiametites, nagu näiteks looduskaitsesüsteemides, keskkonnaministeeriumis, loodusvarude majandamisega tegelevates ettevõtetes, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL

MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND

globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle panemisega ehk tarkvara ja infosüsteemide

teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel toimub spetsialiseerumine tarkvaratehnika, andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika

matemaatika-informaatikateaduskond on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on

matemaatika-informaatikateaduskond on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on

kõrgkoolides ja teadusasutustes.

Infotehnoloogia ja informaatika = arvutiteadused (www.cs.ut.ee)Infotehnoloogia ja informaatika tegelevad

Infotehnoloogia ja informaatika = arvutiteadused (www.cs.ut.ee)Infotehnoloogia ja informaatika tegelevad arvutite, nendepõhiste seadmete ning globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle arvutite, nendepõhiste seadmete ning globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle panemisega ehk tarkvara ja infosüsteemide loomise aluste ja infotöötlusel põhinevate probleemilahendustega. Kuna IT hõlmab väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, probleemilahendustega. Kuna IT hõlmab väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, siis on ka erialade jaotus praktilisema ja teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel

asutuste info privaatsust ja infosüsteemide turvalisust. Andmekaeve ja masinõpe omab rakendusi igal pool, kus on vaja analüüsida andmeid ja digitaalset informatsiooni.

Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega. Keeletehnoloogia loob lahendusi teksti ja kõne töötlemiseks ja sünteesiks. Krüptograafi a ja andmeturve aitab tagada inimeste, riigi ja asutuste info privaatsust ja infosüsteemide

programmerimiskeelte teooria, robootika

kõige paremini saavad hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat. Rahvusvahelised magistrikavad annavad konkurentsivõimelise hariduse ja kontaktide võrgustiku.

Tartu Ülikoolis tegeletakse aktiivselt veel programmerimiskeelte teooria, robootika

on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning

andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, keeletehnoloogia ja hajussüsteemide

Äritarkvara paneb tööle suurimad

kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on

kõrgkoolides ja teadusasutustes.

arvutiteadused (www.cs.ut.ee)Infotehnoloogia ja informaatika tegelevad

on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat. Rahvusvahelised magistrikavad

matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on

tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja statistika alustega. Magistritasemel on võimalik statistika alustega. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika tähtsamatele suundadele (algebra, funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga ka valmistuda gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutseks. Bakalaureuseharidus matemaatikas annab hea võimaluse magistriõpinguteks ka

Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub neljal matemaatikas, informaatikas,

Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, siis on ka erialade jaotus praktilisema ja teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel toimub spetsialiseerumine tarkvaratehnika, andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, keeletehnoloogia ja hajussüsteemide suundadele. Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega.

Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub neljal matemaatikas, informaatikas,

matemaatilises Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid

keeletehnoloogia ja hajussüsteemide suundadele. Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega. Keeletehnoloogia loob lahendusi teksti ja

Matemaatika (www.mm.ut.ee)Tartu Ülikool pakub ainukesena Eestis laiapõhjalist ja täiemahulist kõrgharidust matemaatikas. Hariduse vundament luuakse hulgateooria, algebra, geomeetria ja

spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika tähtsamatele suundadele (algebra, funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga ka valmistuda gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutseks. Bakalaureuseharidus matemaatikas annab hea võimaluse magistriõpinguteks ka

matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on igasuguse matemaatilise hariduse alus. Seejärel tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja statistika alustega. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika

Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub neljal matemaatikas, informaatikas,

ja matemaatilises Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid

jätkab otse magistriõppes ning parimad doktoriõppes.

Matemaatika (www.mm.ut.ee)

Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid jätkab otse magistriõppes ning parimad

Matemaatika (www.mm.ut.ee)Tartu Ülikool pakub ainukesena Eestis laiapõhjalist ja täiemahulist kõrgharidust matemaatikas. Hariduse vundament

Matemaatika (www.mm.ut.ee)Tartu Ülikool pakub ainukesena Eestis laiapõhjalist ja täiemahulist kõrgharidust matemaatikas. Hariduse vundament luuakse hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on luuakse hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on igasuguse matemaatilise hariduse alus. Seejärel tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja

igasuguse matemaatilise hariduse alus. Seejärel tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja statistika alustega. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika tähtsamatele suundadele (algebra,

infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega.

spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika

funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga ka valmistuda gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutseks. Bakalaureuseharidus matemaatikas

Keeletehnoloogia loob lahendusi teksti ja kõne töötlemiseks ja sünteesiks. Krüptograafi a ja andmeturve aitab tagada inimeste, riigi ja asutuste info privaatsust ja infosüsteemide

loomise aluste ja infotöötlusel põhinevate probleemilahendustega. Kuna IT hõlmab väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, siis on ka erialade jaotus praktilisema ja teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel toimub spetsialiseerumine tarkvaratehnika, andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, keeletehnoloogia ja hajussüsteemide

Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega.

tehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis

Materjaliteadust tulevad õppima need, kes tahavad aidata kaasa uute materjalide ja

meetmete ja keskkonnaseire projektide

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

Keskkonnakorraldus ja planeeriminePraktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, rakendades oma teadmisi ja oskusi

Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud fi rmades, ministeeriumites ja riiklikes uurimiskeskustes.

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest

tahavad aidata kaasa uute materjalide ja tehnoloogiate arengule ning kasutuselevõtule, mis kokkuvõttes on majanduse edenemise

organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja õpetamisvaldkonna mitmesugustes riigiametites, nagu

FüüsikaFüüsika õppimine paneb üliõpilase taibukuse ja töökuse küll tõsiselt proovile, kuid selle

uurimiskeskustes.

Arvutitehnika on teadusharu, mis kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide või seadmete tarkvara ja riistvara komponentide disainimist, ehitamist, rakendamist ning hooldamist.

Arvutitehnika on teadusharu, mis kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide või

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-noloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti.

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-noloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti.

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

Keskkonnakorraldus ja planeeriminePraktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, rakendades oma teadmisi ja oskusi loodusvarade säästlikul kasutamisel ning keskkonnariskide vähendamisel.

töötab peale teadus- ja õpetamisvaldkonna mitmesugustes riigiametites, nagu näiteks looduskaitsesüsteemides, keskkonnaministeeriumis, loodusvarude majandamisega tegelevates ettevõtetes, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

Keskkonnatehnoloogid on kompetentsed valdkondades, mis võimaldavad neil edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka

toimimise vastu ning neile meeldib eksperimentaalne töö nukleiinhapete ja valkudega. Nende eesmärgid tulevikutehnoloogiate vallas on väga

Geograafi a õppekava lõpetanud on kõige

seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise

õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja õpetamisvaldkonna

Geograafi a õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info

õppekava lõpetanud ei jää kunagi töötuks, sest füüsikud oskavad keerulisi probleeme

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

rakendamist ning hooldamist. Eesti esimene kosmoselaev valmib 2012.

Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse

vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info

Geograafi a õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku

GeenitehnoloogiaGeenitehnoloogid tunnevad huvi eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimise vastu ning neile meeldib eksperimentaalne töö nukleiinhapete

lahendada mitmesugustes eluvaldkondades.

otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Need teadmised tagavad

määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Need teadmised tagavad

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest

mis kokkuvõttes on majanduse edenemise aluseks.

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid

Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud

Geoloogia aineprogrammides õpetatakse, missugused on Maa ehituse ja arengu seaduspärasused, tänapäevases geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud

fi rmades, ministeeriumites ja riiklikes

õpetatakse, missugused on Maa ehituse ja arengu seaduspärasused, tänapäevases geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Keemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades

MaterjaliteadusMaterjaliteadust tulevad õppima need, kes tahavad aidata kaasa uute materjalide ja tehnoloogiate arengule ning kasutuselevõtule,

meetmete ja keskkonnaseire projektide juurutamisel.

Keemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid,

loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid

oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid.

Füüsika õppimine paneb üliõpilase taibukuse

KeemiaKeemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida

et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval.

geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate,

nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkonnaseire projektide juurutamisel.

rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi. Keskkonnatehnoloogia

Keskkonnatehnoloogid on kompetentsed valdkondades, mis võimaldavad neil edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkonnaseire projektide

rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel Eesti esimene kosmoselaev valmib 2012.

Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate

GeoloogiaGeoloogia aineprogrammides õpetatakse, missugused on Maa ehituse

Page 19: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-noloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti. Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid.

MATEMAATIKA, INFORMAATIKA JA STATISTIKA –UNIVERSAALNE ALUS KOGU ELUKS Matemaatiline ja insenerimõtlemine koos probleemide püstitamise ja lahendamise oskusega on see, mis viib maailma edasi. Uurija kogutud või fi rma äritegevusega kaasnevad andmed muutuvad teadmiseks alles pärast nende analüüsimist matemaatika, informaatika ja statistika vahenditega. IT lahendusteta ei ole mõeldav ühiskonna toimimine pankadest tervishoiuni ja valitsusasutustest meelelahutuseni.

Tartu Ülikool uurib ja õpetab neid fundamentaalseid erialasid süvitsi ning pakub ideaalse pinna tänapäevaseks interdistsiplinaarseks hariduseks. TÜ matemaatika-informaatikateaduskond on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat. Rahvusvahelised magistrikavad annavad konkurentsivõimelise hariduse ja kontaktide võrgustiku.

Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub neljal erialal: matemaatikas, informaatikas, infotehnoloogias ja matemaatilises statistikas. Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid jätkab otse magistriõppes ning parimad doktoriõppes.

Matemaatika (www.mm.ut.ee)Tartu Ülikool pakub ainukesena Eestis laiapõhjalist ja täiemahulist kõrgharidust matemaatikas. Hariduse vundament luuakse hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on igasuguse matemaatilise hariduse alus. Seejärel tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja statistika alustega. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika tähtsamatele suundadele (algebra, funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga ka valmistuda gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutseks. Bakalaureuseharidus matemaatikas annab hea võimaluse magistriõpinguteks ka

paljudel teistel erialadel.

Lõpetanud on oodatud kõikjal, kus oluline loogiline mõtlemine ja analüüsioskus. Parimad leiavad rakendust õppejõudude ja teaduritena kõrgkoolides ja teadusasutustes.

Infotehnoloogia ja informaatika = arvutiteadused (www.cs.ut.ee) Infotehnoloogia ja informaatika tegelevad arvutite, nendepõhiste seadmete ning globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle panemisega ehk tarkvara ja infosüsteemide loomise aluste ja infotöötlusel põhinevate probleemilahendustega. Kuna IT hõlmab väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, siis on ka erialade jaotus praktilisema ja teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel toimub spetsialiseerumine tarkvaratehnika, andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, keeletehnoloogia ja hajussüsteemide suundadele. Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega. Keeletehnoloogia loob lahendusi teksti ja kõne töötlemiseks ja sünteesiks. Krüptograafi a ja andmeturve aitab tagada inimeste, riigi ja asutuste info privaatsust ja infosüsteemide turvalisust. Andmekaeve ja masinõpe omab rakendusi igal pool, kus on vaja analüüsida andmeid ja digitaalset informatsiooni. Tartu Ülikoolis tegeletakse aktiivselt veel programmerimiskeelte teooria, robootika

ja haridustarkvara loomisega. Erialad on rahvusvahelised: 25% õppejõude-teadureid, doktorante ja magistrante on välismaalased.

Matemaatiline statistika (www.ms.ut.ee)Matemaatilise statistika spetsialiste koolitatakse Eestis ainult Tartu Ülikoolis. Saadav ettevalmistus tugineb põhjalikele teadmistele matemaatikas ja informaatikas. Omandatakse erinevate andmete kogumise, nende süvitsi analüüsimise ja järelduste tegemise ja vastava tarkvara kasutamise oskused. Sõltuvalt üliõpilase huvidest saab kitsamat erialast ettevalmistust varieerida: alates matemaatilise statistika rakendamisest meditsiinis, ökoloogias, majandus- ja fi nantsuuringutes, metsanduses, demograafi as jne kuni abstraktse matemaatilise teooriani. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda matemaatilise statistika või fi nants- ja kindlustusmatemaatika erialale.

Interdistsiplinaarne ülikool Peale tipptasemel erialaõppe on Tartu Ülikoolile omane väga suur paindlikkus lisaerialade valikul. Matemaatika-informaatikateaduskonnas saavad kõik tudengid omandada arvutite kasutamise, matemaatika, statistika ja informaatika minimaalsed vajalikud oskused. Lisaks on võimalik võtta vabaaineid ükskõik mis erialalt ja ükskõik millisest teaduskonnast. Populaarsed on võõrkeelte kursused, aga ka mitmed psühholoogia ja majanduse erialade ained ning loodusteadused. Terviklikuma kõrvaleriala võib valida pea kõikide ülikoolis õpetatavate erialade hulgast. Just mitme eriala kokkupuutepunktides luuakse uusi tehnoloogiaid ja lahendusi.

MaterjaliteadusMaterjaliteadust tulevad õppima need, kes tahavad aidata kaasa uute materjalide ja tehnoloogiate arengule ning kasutuselevõtule, mis kokkuvõttes on majanduse edenemise aluseks.

GeenitehnoloogiaGeenitehnoloogid tunnevad huvi eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimise vastu ning neile meeldib eksperimentaalne töö nukleiinhapete ja valkudega. Nende eesmärgid tulevikutehnoloogiate vallas on väga ambitsioonikad.

ArvutitehnikaArvutitehnika on teadusharu, mis kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide või seadmete tarkvara ja riistvara komponentide disainimist, ehitamist, rakendamist ning hooldamist. Eesti esimene kosmoselaev valmib 2012.

FüüsikaFüüsika õppimine paneb üliõpilase taibukuse ja töökuse küll tõsiselt proovile, kuid selle õppekava lõpetanud ei jää kunagi töötuks, sest füüsikud oskavad keerulisi probleeme lahendada mitmesugustes eluvaldkondades.

KeemiaKeemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Need teadmised tagavad väga head töökohad.

BioloogiaLaiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud fi rmades, ministeeriumites ja riiklikes uurimiskeskustes.

KeskkonnatehnoloogiaKeskkonnatehnoloogid on kompetentsed valdkondades, mis võimaldavad neil edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkonnaseire projektide juurutamisel.

Keskkonnakorraldus ja planeeriminePraktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, rakendades oma teadmisi ja oskusi loodusvarade säästlikul kasutamisel ning keskkonnariskide vähendamisel.

GeoloogiaGeoloogia aineprogrammides õpetatakse, missugused on Maa ehituse ja arengu seaduspärasused, tänapäevases geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Geograafi aGeograafi a õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info töötlemisega.

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja õpetamisvaldkonna mitmesugustes riigiametites, nagu näiteks looduskaitsesüsteemides, keskkonnaministeeriumis, loodusvarude majandamisega tegelevates ettevõtetes, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL

MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND

globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle panemisega ehk tarkvara ja infosüsteemide

teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel toimub spetsialiseerumine tarkvaratehnika, andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika

matemaatika-informaatikateaduskond on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on

matemaatika-informaatikateaduskond on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on

kõrgkoolides ja teadusasutustes.

Infotehnoloogia ja informaatika = arvutiteadused (www.cs.ut.ee)Infotehnoloogia ja informaatika tegelevad

Infotehnoloogia ja informaatika = arvutiteadused (www.cs.ut.ee)Infotehnoloogia ja informaatika tegelevad arvutite, nendepõhiste seadmete ning globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle arvutite, nendepõhiste seadmete ning globaalsete arvutivõrkude parimal viisil tööle panemisega ehk tarkvara ja infosüsteemide loomise aluste ja infotöötlusel põhinevate probleemilahendustega. Kuna IT hõlmab väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, probleemilahendustega. Kuna IT hõlmab väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, siis on ka erialade jaotus praktilisema ja teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel

asutuste info privaatsust ja infosüsteemide turvalisust. Andmekaeve ja masinõpe omab rakendusi igal pool, kus on vaja analüüsida andmeid ja digitaalset informatsiooni.

Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega. Keeletehnoloogia loob lahendusi teksti ja kõne töötlemiseks ja sünteesiks. Krüptograafi a ja andmeturve aitab tagada inimeste, riigi ja asutuste info privaatsust ja infosüsteemide

programmerimiskeelte teooria, robootika

kõige paremini saavad hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat. Rahvusvahelised magistrikavad annavad konkurentsivõimelise hariduse ja kontaktide võrgustiku.

Tartu Ülikoolis tegeletakse aktiivselt veel programmerimiskeelte teooria, robootika

on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning

andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, keeletehnoloogia ja hajussüsteemide

Äritarkvara paneb tööle suurimad

kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on

kõrgkoolides ja teadusasutustes.

arvutiteadused (www.cs.ut.ee)Infotehnoloogia ja informaatika tegelevad

on veendunud, et tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja interdistsiplinaarne ning kõige paremini saavad hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat. Rahvusvahelised magistrikavad

matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on

tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja statistika alustega. Magistritasemel on võimalik statistika alustega. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika tähtsamatele suundadele (algebra, funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga ka valmistuda gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutseks. Bakalaureuseharidus matemaatikas annab hea võimaluse magistriõpinguteks ka

Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub neljal matemaatikas, informaatikas,

Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, siis on ka erialade jaotus praktilisema ja teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel toimub spetsialiseerumine tarkvaratehnika, andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, keeletehnoloogia ja hajussüsteemide suundadele. Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega.

Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub neljal matemaatikas, informaatikas,

matemaatilises Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid

keeletehnoloogia ja hajussüsteemide suundadele. Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega. Keeletehnoloogia loob lahendusi teksti ja

Matemaatika (www.mm.ut.ee)Tartu Ülikool pakub ainukesena Eestis laiapõhjalist ja täiemahulist kõrgharidust matemaatikas. Hariduse vundament luuakse hulgateooria, algebra, geomeetria ja

spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika tähtsamatele suundadele (algebra, funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga ka valmistuda gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutseks. Bakalaureuseharidus matemaatikas annab hea võimaluse magistriõpinguteks ka

matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on igasuguse matemaatilise hariduse alus. Seejärel tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja statistika alustega. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika

Vastuvõtt bakalaureuseõppesse toimub neljal matemaatikas, informaatikas,

ja matemaatilises Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid

jätkab otse magistriõppes ning parimad doktoriõppes.

Matemaatika (www.mm.ut.ee)

Suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid jätkab otse magistriõppes ning parimad

Matemaatika (www.mm.ut.ee)Tartu Ülikool pakub ainukesena Eestis laiapõhjalist ja täiemahulist kõrgharidust matemaatikas. Hariduse vundament

Matemaatika (www.mm.ut.ee)Tartu Ülikool pakub ainukesena Eestis laiapõhjalist ja täiemahulist kõrgharidust matemaatikas. Hariduse vundament luuakse hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on luuakse hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega, mis on igasuguse matemaatilise hariduse alus. Seejärel tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja

igasuguse matemaatilise hariduse alus. Seejärel tutvutakse peamiste tänapäevase matemaatika distsipliinidega ning ka informaatika ja statistika alustega. Magistritasemel on võimalik spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika tähtsamatele suundadele (algebra,

infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega.

spetsialiseeruda puhta ja rakendusmatemaatika

funktsionaalanalüüs, arvutusmatemaatika jt), aga ka valmistuda gümnaasiumi matemaatikaõpetaja kutseks. Bakalaureuseharidus matemaatikas

Keeletehnoloogia loob lahendusi teksti ja kõne töötlemiseks ja sünteesiks. Krüptograafi a ja andmeturve aitab tagada inimeste, riigi ja asutuste info privaatsust ja infosüsteemide

loomise aluste ja infotöötlusel põhinevate probleemilahendustega. Kuna IT hõlmab väga laia spektrit oskusi ja valdkondi, siis on ka erialade jaotus praktilisema ja teoreetilisema kallakuga. Magistritasemel toimub spetsialiseerumine tarkvaratehnika, andmeturbe, krüptograafi a, bioinformaatika ja andmekaeve, programmeeerimiskeelte, keeletehnoloogia ja hajussüsteemide

Äritarkvara paneb tööle suurimad infosüsteemid. Bioinformaatika tegeleb kiiresti kasvavate infomahtude ja eluteaduste fundamentaalsete probleemide lahendamisega.

tehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis

Materjaliteadust tulevad õppima need, kes tahavad aidata kaasa uute materjalide ja

meetmete ja keskkonnaseire projektide

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

Keskkonnakorraldus ja planeeriminePraktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, rakendades oma teadmisi ja oskusi

Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud fi rmades, ministeeriumites ja riiklikes uurimiskeskustes.

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest

tahavad aidata kaasa uute materjalide ja tehnoloogiate arengule ning kasutuselevõtule, mis kokkuvõttes on majanduse edenemise

organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja õpetamisvaldkonna mitmesugustes riigiametites, nagu

FüüsikaFüüsika õppimine paneb üliõpilase taibukuse ja töökuse küll tõsiselt proovile, kuid selle

uurimiskeskustes.

Arvutitehnika on teadusharu, mis kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide või seadmete tarkvara ja riistvara komponentide disainimist, ehitamist, rakendamist ning hooldamist.

Arvutitehnika on teadusharu, mis kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide või

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-noloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti.

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-noloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti.

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

Inimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

Keskkonnakorraldus ja planeeriminePraktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, rakendades oma teadmisi ja oskusi loodusvarade säästlikul kasutamisel ning keskkonnariskide vähendamisel.

töötab peale teadus- ja õpetamisvaldkonna mitmesugustes riigiametites, nagu näiteks looduskaitsesüsteemides, keskkonnaministeeriumis, loodusvarude majandamisega tegelevates ettevõtetes, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

Keskkonnatehnoloogid on kompetentsed valdkondades, mis võimaldavad neil edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka

toimimise vastu ning neile meeldib eksperimentaalne töö nukleiinhapete ja valkudega. Nende eesmärgid tulevikutehnoloogiate vallas on väga

Geograafi a õppekava lõpetanud on kõige

seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise

õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja õpetamisvaldkonna

Geograafi a õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info

õppekava lõpetanud ei jää kunagi töötuks, sest füüsikud oskavad keerulisi probleeme

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- jatehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodusained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel tõsiselt pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja teh-

rakendamist ning hooldamist. Eesti esimene kosmoselaev valmib 2012.

Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse

vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info

Geograafi a õppekava lõpetanud on kõige enam leidnud töökohti riigi- ja kohaliku

GeenitehnoloogiaGeenitehnoloogid tunnevad huvi eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimise vastu ning neile meeldib eksperimentaalne töö nukleiinhapete

lahendada mitmesugustes eluvaldkondades.

otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Need teadmised tagavad

määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Need teadmised tagavad

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest

mis kokkuvõttes on majanduse edenemise aluseks.

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid

Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud

Geoloogia aineprogrammides õpetatakse, missugused on Maa ehituse ja arengu seaduspärasused, tänapäevases geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud

fi rmades, ministeeriumites ja riiklikes

õpetatakse, missugused on Maa ehituse ja arengu seaduspärasused, tänapäevases geoloogiahariduses on oluline koht ka rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Keemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades

MaterjaliteadusMaterjaliteadust tulevad õppima need, kes tahavad aidata kaasa uute materjalide ja tehnoloogiate arengule ning kasutuselevõtule,

meetmete ja keskkonnaseire projektide juurutamisel.

Keemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid,

loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid

oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid.

Füüsika õppimine paneb üliõpilase taibukuse

KeemiaKeemikud teavad, kuidas usaldusväärselt määrata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida

et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval.

geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate,

nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkonnaseire projektide juurutamisel.

rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokeemia), mis annavad geoloogia eriala lõpetanutele hea praktilise väljundi. Keskkonnatehnoloogia

Keskkonnatehnoloogid on kompetentsed valdkondades, mis võimaldavad neil edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkonnaseire projektide

rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel Eesti esimene kosmoselaev valmib 2012.

Laiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate

GeoloogiaGeoloogia aineprogrammides õpetatakse, missugused on Maa ehituse

Page 20: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

Fotod: triin aavik

tEgija20

gümnaasiumi Eri 2011

tEgija20

tunnustus:

insenerid on eFektiivsema

tuleviku võtmeisikud

triin aavik

MATI FELDMANN,inseneeria peatoimetaja

äägi natuke oma lapsepõl-vest...

Kuigi minu sünnitunnistu-sel seisab ülikoolilinna nimi,

tunnen end 100-protsendise saarlasena. Olen kasvanud üles koos oma noorema õe ja venna-ga ühes väikeses rannaäärses külakeses Saare-maal, kus sai veedetud tore ja meeldejääv lap-sepõlv... Peitusemäng kadakasel karjamaal, turnimised kodu lähedal metsatukas ja palju muudki põnevat sai sel ajal tehtud. Mäletan, et noore plikatirtsuna mulle koolis käia eriti ei meeldinud, kuid see mõttelaad muutus enne põhikooli lõppu tänu kahele kunagisele väga heale sõbrannale. Nende edukus oli “nakkav” ja ega siis minagi kehvem tahtnud olla! Mui-dugi ainult õppimisega ma koolis ei tegelenud. Keskkoolis oli minu motoks, et mida rohkem teen, seda rohkem ka jõuan, nii saigi õppimise kõrvalt aktiivselt tantsimis- ja näitlemisgrupis käidud.

Kas otsus tehnikaülikooli ja soojustehnika kasuks tuli iseseisvalt või näiteks kellegi

MATI FELDMANN,inseneeria peatoimetaja

inseneeria intervjuu

aasta tehnikaüliõpilase

triin aavikuga.

R

Page 21: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

tEgija 21

gümnaasiumi Eri 2011

lokaalsetes väike- ja keskmise võimsusega katlamajades või elektri ja soojuse koostoot-mise jaamades. Alternatiivina võib toodetud biokütuseid kasutada ka lisandina fossiilkü-tustele, nt sõidukite mootorites, aga ka toorainena keemiatööstuses. Mis puutub pilliroost soojuse tootmise keskkonnamõju-desse, siis kõige suuremat mõju omavad pillirookütuse transportimine ja sellest toodetud biokütuse põletamine.

Millised on sinu edasised plaanid? Kas õpingud on edukalt läbi ja käid tööl? Tahaksid hakata ettevõtjaks?

2010. aasta kevadel sai lõpetatud TTÜ mehaanikateaduskonnas soojusenergeetika eriala cum laude. Kuna otsest kutsumust ja vajadust doktorantuuriga jätkata ei olnud, otsustasin aastakese “puhata” ja ainult tööle keskenduda. Vahelduseks on ju väga hea mõtteid koguda, end tööalaselt täiendada ja tegeleda asjadega, mis olid seni tänu kiirele elutempole tegemata jäänud. Minu edasised plaanid jäävad aga hetkel minu teada!

Mis on sinu huvialad, hobid, millega veedad vaba aega (kui seda on)?

Täna kulub suur osa minu vabast ajast koeraspordile, nimelt harrastan koos oma neljajalgse sõbraga agilityt, käime kuuleku-se- ja sõnakuulekuse trennides ning tegele-me ka pääste ja kaitsega. Aeg-ajalt on minult

aspektid”. Lõputöö uudsus seisnes energee-tilise pilliroo tootmisahela ja sellega kaasne-da võivate riskide põhjalikus uurimises ning talvisest pilliroost soojuse tootmisega tekki-vate keskkonnamõjude väljaselgitamises ja hindamises, milleks kasutati olelusringi hindamise (Life Cycle Assessment, LCA) me-toodika põhimõtteid ja KCL-ECO 3.0 tark-vara.

Magistritöö ühe olulisema järeldusena leidsin, et energeetilise pilliroo tootmisahe-la kõige suurema tasemega riskiks on toor-aine ehk pilliroo kättesaadavus ja piisavus, mis on tingitud niitmispiirangutest (loodus-kaitselised alad jne) ning inim- ja loodusmõ-judest. Lisaks leidsin, et pilliroo ressursse (hinnanguliselt on Eestis niidetavaid roo-alasid umbes 9800 hektarit) ja selle asukoh-tasid arvesse võttes on pilliroost toodetud biokütuseid mõistlikum kasutada eelkõige

Aasta Tehnika üliõpilane 2010: Triin Aavik

triin aavik kaitsEs 7. juunil 2010 magistritÖÖ tEEmal “pilliroo

EnErgEEtilisE kasutamisE tEhnilis-majanduslikud kEskkonnakaitsE-

lisEd aspEktid” (juhEndaja tEadur ülo kask) hindElE suurEpÄranE ja

tallE omistati tEhnikatEadusE magistri kraad soojustEhnika Erialal

ning diplom kiitusEga.

Triin Aavik on sündinud 27. jaanuaril 1986. Õppis aastatel 1998–2005 Kures-saare Gümnaasiumis. 2005. a asus õppima TTÜ mehaanikateaduskonda

soojustehnika erialale ja 2008. aastal lõpetas ülikooli, talle omistati teh-nikateaduse bakalaureuse kraad. Aastatel 2006–2008 oli Triin Aavik ASi Era-küte ja ASi Tallinna Küte stipendiaat. Ülikoolis õppimise ajal võttis ta osa ak-tiivselt teadustööst, osaledes projektide “Agro-energeetiliste ahelate arengu-mudelite alane teadlikkuse tõstmine (RADAR)”, “Pilliroo kasutamise strateegia Soomes ja Eestis”. Triin Aavik osales aktiivselt ka kunstilise isetegevuse vald-konnas, osaledes TTÜ rahvatantsuansamblis “Kuljus” juhttantsijana.

soovitusel, eeskujul? Või jätkab mõnda traditsiooni?

Edukalt lõpetatud keskkool avas minu jaoks väga paljude ülikoolide uksed, kuid tol ajal ei teadnud ma isegi päris hästi, kuhu ja mida eda-si õppima minna. Nii saigi võetud kuulda am-must perekonnatuttavat Ülo Kaske, kes on Tal-linna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituudi teadur. Tema soovitas asuda õppima mehaani-kateaduskonnas soojusenergeetikat, väites, et energeetika on tulevikus väga aktuaalne teema. Pean tunnistama, et ta ei eksinud absoluutselt! Lisaks võin julgelt tulevastele tudengitele soo-jusenergeetika magistrikraadi omanikuna öelda, et tegu on tõesti huvitava ja perspektiivse eri-alaga.

Kas soojustehnikat oli raske õppida? Mõnel “pehmemal” erialal oleks saanud äkki lihtsamini läbi?

Olen arvamusel, et miski ei ole ületamatult raske, kui ise natuke tööd ja vaeva näha. Muidu-gi oli aineid, kus pidin rohkem keskenduma ja vahel isegi mõningaid öidki üleval olema, kuna käisin ka täiskoormusega tööl, kuid ma ei ole seda tüüpi inimene, kes raskemal hetkel püssi põõsasse viskaks. Võib vaid oletada, et mõnel “pehmemal” erialal oleks ehk tõesti lihtsamini läbi saanud, kuid kes ütles, et elu peab lihtne olema?!

Mis teemal oli sinu magistritöö? Räägi pisut lähemalt.

Teatavasti taastuvenergeetika kiire areng maailmas ja Euroopa Liidu eesmärgid energia-maastikul soodustavad fossiilsete kütuste kõrval üha laialdasemat biokütuste kasutuselevõtmist. Ajendatuna biokütuste temaatika aktuaalsusest ja minu bakalaureusetööst “Pilliroog – biokü-tuste lähteaine”, kasvas välja magistritöö, mille teemaks oli “Pilliroo energeetilise kasutamise tehnilis-majanduslikud ja keskkonnakaitselised

aasta insenerid ja tehnikaüliõpilased

2005/2006: » Arvo Ots (Aasta Insener)2007: » Ants Jakobson ja Heiki Beres2008: » Harri Tallermo ja Kristjan Pilt2009: » Udo-Rein Lehtse ja Siim Viilup2010: » Enno Lend ja Triin Aavik

Page 22: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

tEgija22

gümnaasiumi Eri 2011

küsitud, et milleks ma nii palju aega just koerale pühendan, siis minu vastus on ol-nud lihtne: koeraga tegelemine annab mulle energiat ja on hea pingete maandaja. Lisaks meeldib mulle vabal ajal kooke küp-setada, kuigi viimasel ajal on mahti vaid koduleiva valmistamiseks. Ja kui kõige selle kõrvalt peaks veel vaba aega jääma, käin oma armsa kaasaga reisimas või sukeldu-mas.

Kas inseneriks õppimine on teatud määral missioon või nagu ikka elukutse omandamine, mis annab tööd ja leiba?

Igal mündil on kaks poolt. Kindlasti on see elukutse omandamine, aga omamoodi ka missioon, kuna insenerid on need, kes on efektiivsema tuleviku võtmeisikuteks.

Vahel on öeldud, et insener saab tootmise korraldamisega hästi hakka-ma, aga vaja on müüa ja insener pole kõige parem müügimees. On siin sinu meelest tõepõhja all?

Mõnel korral võib see paika pidada küll,

kuid kindlasti on inseneride seas ka häid müügimehi – iga erand ju kinnitab reeglit. Tehniliste toodete korral on vaja mitte puh-talt müüjat või inseneri, vaid müügiinsene-ri, kes on tehnilise haridusega müüja-kon-sultant. Tehnilisi tooteid ei saa müüa nagu saia, et võta ja mine vaata ise, kuidas sa selle tootega hakkama saad, vaja on pakkuda ka tehnilist tuge ja selleks sobib just insener-tehnilise haridusega müügiinsener.

Kuidas sa veenaksid (peale isikliku eeskuju) gümnaasiumis õppivaid tüdrukuid, et insenerialad pole ainult poiste, vaid on sama hästi ka tüdrukute jaoks?

Kui gümnaasiumis õppival tüdrukul endal on piisavalt huvi ja tal on reaalainete peale annet, siis kindlasti ei pea veenmisega kuigi palju vaeva nägema. Usun, et siinkohal piisaks vaid mõnest toetavast sõnast, mis julgustaks noort potentsiaalset inseneri. Kui huvi ega taipu ei ole, siis ma veenmisega muidugi ei tegeleks, kuna insenerialad eel-davad siiski asjalikke õppureid, olgu nen-

deks kas siis poisid või tüdrukud. Leian, et tegelik “veenmine” peaks toimuma kooli-tundide ja õpetajate kaudu. Kui õpilastele on reaalaineid arusaadavalt ning huvitavalt selgitatud, on nendes ka rohkem huvi ise uurida ja sellega tegeleda.

Kuivõrd sinu arvates ühiskond väärtus-tab inseneri? Mis aitaks insenerikutset prestiižsemaks muuta?

Teadmistepõhine ühiskond peaks inse-nere oskama väärtustada küll, kuid tegelik-kus on veidike teistsugune. Täna eelistatakse, piltlikult öeldes, insenerile külameest, kes teeb töö soodsamalt ära, kuid kvaliteet on see, mis kannatab. Insenerikutset aitaks prestiižsemaks muuta inimeste teadlikkuse tõstmine (telemeedia, ajakirjanduse, semi-naride jne abiga), mille raames räägitakse inseneride vajalikkusest ja sellest, mis kasu nad toovad ja loovad.

Inseneeria toimetus soovib Sulle edu inseneritöös ja õnne isiklikus elus.

triin aavik sukEldumas

Page 23: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

huvitav lahEndus 23

gümnaasiumi Eri 2011

loovustehnikate ülevaade:

KUIDAS EDUKALT MÕELDA? KUIDAS ASJU VÄLJA MÕELDA?

katsetamise ja eksi-

mise ehk katse-ekse

meetod on inim-

konna probleemi-

lahenduse ürgsemaid

meetodeid, mida me

maast madalast ja

jätkuvalt kasutame.

ka inseneritöös.

TIIT TIIDEMANN, mehaanikainsener, koolitaja

eks ajurünnak ole ka mõtteline katse-ekse meetod, kus siit-sealt otsides võib mõttekäik viia juhuslikult hea-

le ideele. Kuid katse-ekse meetod on aega ja ressursse raiskav. Kaasajal aitab teadus, andes uue lähenemise. Ka süstemaatilise lähene-misega probleemilahendusmeetodid, näi-teks Leiutava Probleemilahenduse Teooria TRIZ vähendab juhuslikkust ja suunab ajurünnakugi kindlamatesse raamidesse, mis viib edukamalt sihile. Plaanime rääkida mitmesugustest Loova Töö Tehnikatest, mis võivad inseneritööle kasuks tulla.

Kõigepealt näiteid ajaloost katse-ekse meetodi rakendamisest.

Charles Mackintosh patenteeris 1823. aastal toorkummist vihmamantli. See pragunes külma ja sulas päikese käes. Charles Goodyear asus parandama kummi omadusi katse-ekse meetodil, lisades kõikvõimalikke aineid, mis kätte juhtusid – sool, pipar, suhkur, liiv, õli jne. Ent siis leiutas ta vulkaniseerimise. Ta proovis ka edutult kummikingade kauplust pidada. Olles kogenematu kommertstegevuses, müüs ta vulkani-

seerimise litsentsi väga odavalt. Suri võlgades, kuigi maailmas toodeti kum-mitooteid juba laialdaselt.

Esimese elektrilambi leiutas 1835. aastal kooliõpetaja James Lindsay Šotimaalt enda jaoks kasutamiseks. See toimis patareiga ja omas vaakumtoru. Roh-kem sellest midagi teada ei ole.

Joseph Swan ja Thomas Alva Edison leiutasid hõõglambi 1878. aastal teinetei-sest sõltumatult, nägid vaeva selle arenda-misel ja käisid kohut autorluse pärast. Lõpuks ühendasid nad siiski jõud ja töö-tasid edukalt koos, sest ilmnes, et kumbki polnud teiselt midagi varastanud.

Thomas Alva Edison tegi 6000 katset elektripirni hõõgniidi materjali leid-miseks. Näiteks Jaapani lehvikust võetud söestunud bambuskiud põles kenasti, naabrimehe habemekarv söes-tati samuti ja katsetati. Edisonil on 1093 leiutist.

Teatavasti on hõõgniidiga lambi aeg otsa saamas. Uued valgustussüsteemid on pärit juba teadusuuringutest. Kas resurs-se raiskav katse-ekse meetod on veel käibel, kui näiteks võtta Vaba dussõja võidusamba valgustuse lugu? Peaks juba oskama taolisi süsteeme projekteerida ja ehitada töökindlatena.

pilt: istoCkphoto

EdukusE valEm 23

Page 24: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

pildid: aCElor mittal, arup, rEpro

huvitav lahEndus24

gümnaasiumi Eri 2011

huvitav lahEndus24

londoni linnapeal

Boris johnsonil

kulus 45 sekundit,

et veenda suur-

britannia rikkaimat

ärimeest terase-

tööstur lakshmi

mittalit toetama

londoni olümpia-

mängudeks valmi-

vat suurimat avalik-

ku kunstiteost –

115 meetri kõrgust

terasest vaatetorni.

TANEL RAIG,ajakirjanik

Boris Johnson ja Lakshmi Mittal kohtusid 2009. aastal Davosis ühes riietusruumis,

kui mõlemad olid teel oma õhtu-söökidele. Läbirääkimised kestsid seal riietusruumis 45 sekundit – lin-napea tutvustas ideed ja terasemag-nat vastas: “Tore, ma annan vajaliku terase.” Lakshmi Mittal on hiljem öelnud, et ta ei osanud arvata, et tegemist on nii suurejoonelise pro-jektiga. “Arvasin, et tegu on lihtsalt mingi väikese koguse terasega...”. Tegelikult kaasati ArcelorMittal 45

londoni olümpiamängud:

TERASETÖÖSTUR OTSUSTAS MAAILMA SUURIMA SKULPTUURI VALMIMISE 45 SEKUNDIGA

Page 25: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

huvitav lahEndus 25

gümnaasiumi Eri 2011VALI PINGE, ÄRA Pärnu mnt. 57, Tallinn, tel. 610 3601, [email protected]

põhjust miks tulla õppimaTallinna Polütehnikumi

Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidegaKuulumine IT Academy programmiVõimalus taotleda rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaateVõimalus taotleda ettevõtete stipendiumeAinus kool Eestis, kus õpetatakse Trükitehnoloogia- jaTelekommunikatsiooniseadmete spetsialisti erialasidÕppimine on tasutaSoodne asukoht kesklinnas

7

PÄEVAÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL:Elektrik Automaatik Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist Arvutid ja arvutivõrgud Trükitehnoloogia Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja

PÄEVAÕPE KESKHARIDUSE BAASIL:TrükitehnoloogiaFotograafia NB! Järgmine vastuvõtt 2012.a.

SESSIOONIÕPE KESKHARIDUSE BAASIL:Elektrik Arvutid ja arvutivõrgud Tarkvara ja andmebaaside haldusNõrkvoolusüsteemide paigaldaja

www.tptlive.ee

sekundiga projekti, mis tähendas edaspidi pea 15 kuud läbirääkimisi ja arutelusid torni kunstnike Anish Kapoori ja Cecil Balmondiga.

Tänavu 31. märtsil avalikustati lõpuks, milline kunstiteos hakkab kaunistama Londoni Olümpiaparki. ArcelorMittal Or-biti nime kandev vaatetorn on 115 meetrit kõrge. Kogu torni struktuur on 45 kraadi kaldu. Skulptuuri võrgustik on koostatud kaheksast trossist, mis looklevad ringjalt üksteise vahel nagu sakiline sõlmestik. Kui vaatetorn lahti painutada, oleks ta kõrgem kui Eiffeli torn. Torustiku kogupikkus on 560 meetrit. ArcelorMittal annab torni valmistamiseks 1400 tonni terast.

linnapea tahtis midagi erakordset

Torni idee sai alguse Londoni linnapea Boris Johnsoni unistusest teha olümpia-mängude ajaks midagi vapustavat, mis püüaks pilke ja tooks inimesi tagasi ka pä-rast mänge. Nii pidi 9,3 miljardi naelasesse eelarvesse mahtuma peale staadionite, ve-lodroomi ja kaubanduskeskuste ka midagi erakordset. Ideede saamiseks korraldati konkurss, kuhu laekus üle 50 idee. Žürii valis välja Anish Kapoori ja Cecil Balmondi töö. Žürii arvates valmib Kapoori ja Bal-mondi idee järgi maailma suurim skulp-tuur, mida on võimalik valmis ehitada lü-hikese aja jooksul.

Vaatetornil on kaks sisemist vaateplat-vormi kahel tasandil. Kumbki neist mahu-tab 150 inimest. Kokku suudab torn tunnis vastu võtta 700 inimest. Neilt vaateplatvor-midelt on näha kogu 1 km2 suurune Olüm-piapargi ala ja ka Londoni siluett. Vaateplat-vormidele saab sõita liftiga ning alla tulla jalgsi mööda langevat spiraali.

Torni looja Kapoor soovitab ka üles minna trepist, mis oma struktuurilt kujutab jätkuvat tõusu. Tee tippu võib küll olla veidi pikk, kuid sammumisel kogetav ja üleval avanev vaade on seda teekonda väärt, lubab Kapoor.

uuenduslik geomeetriaOlümpiamängude jaoks torni luues

oligi Kapooril ja Balmondil idee kujutada teekonna jätkumist stardist finišini. Sellel ehitisel ei ole nurki ega ristumisi – algab

Page 26: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

huvitav lahEndus26

gümnaasiumi Eri 2011

Eiffeli torn 324 mGiza Püramiid 138,8 mVaateratas London Eye 135 mArcelorMittal Orbit 115 mSagrada Familia tornid 100 mBig Ben 96 mStatue of Liberty 93 mPisa torn 54,4 m

arcelormittal orbiti võrdlus maailma suurimate monumentidega

ühest kohast ja kulgeb ühtsena lõpuni välja. Selle loomiseks on torni autorite sõnul ka-sutatud uuenduslikku geomeetriat. Kui seni on kõik kujud loodud püramiidse struktuu-riga, siis Kapoor ja Balmond tahtsid luua struktuuri, mis on ebastabiilne ja iseennast toetav. Seega vormisid nad silmustiku, mis on üksainus pikk kaldu keerlev jada.

Kuju ehitatakse ainult terasest, et anda talle võimalikult väike paksus ja hea vastu-pidavus. “Ei osanud mingi teise materjali peale mõeldagi,” ütlevad autorid oma in-tervjuus.

Lakshmi Mittali sõnul on sellise torni ehitamine hea võimalus tutvustada inimes-tele terast ja näidata selle kasutamise mit-mekülgseid võimalusi. Mittal oli sellest võimalusest kohe huvitatud ja võttis pakku-mise ArcelorMittaliga rõõmuga vastu. Li-saks tunnistab ta, et oli väga rõõmus, kui London sai 2012. aasta olümpiamängude korraldamise õiguse. Ta on ise elanud Londonis 1997. aastast ja armastab seda linna väga. Nüüd on tal võimalus kinkida Londonile skulptuur, millest saab olümpia-mängude sümbol ja mis jääb vaatamisväär-suseks ka pärast mänge.

ArcelorMittal Orbiti vaatetorni ehita-mine läheb maksma 19,1 miljonit naela, millest ArcelorMittal fi nantseerib 16 mil-jonit naela. Torni ehitus peaks lõpule jõudma hiljemalt 2011. aastaks.

Torni idee mõtles välja maailmakuulus tandem

Žürii valis Londoni olümpiamängude vaatetorni konkursil välja Anish Kapoori ja Cecil Balmondi idee – mõlemad mehed on maailmas omal alal väga tuntud

ning loonud viimastel aastatel silmapaistvaid teoseid.Anish Kapoor on oma põlvkonna üks mõjukamaid skulptoreid. Ta sündis

1954. aastal Bombeys (nüüd Mumbay). Londonisse kolis elama ja töötama 1970. aastate alguses. Õppis Hornsey Kunstikolledžis Londonis 1973–1977 ja Chelsea Kunstikoolis Londonis 1977–1978. Esimene isiklik näitus toimus Pariisis 1980. Rahvusvaheline tuntus tuli kiiresti mitmete isiklike näitustega üle maailma, millega on võitnud palju rahvusvahelisi auhindu.

Cecil Balmond on insenerifi rma Arup tegevdirektor ning teinud koostööd niisuguste tuntud arhitektidega nagu Rem Koolhaas, Daniel Libeskind ja Toyo Ito. Arup on tegutsenud selliste ehitiste juures nagu Sydney Ooperimaja, Pe-kingi Veekuubik ja Pekingi Olümpiastaadion. Nüüd töötab Cecil Balmond Arupi geomeetrilises üksuses, loomaks ArcelorMittal Orbitile nii arhitektuurilist kui ka tehnilist lahendust.

Kapoori ja Balmondi eduka koostöö aluseks peetakse nende keeldumist suruda ennast raamidesse. Mõlemaid mehi ühendab sügav huvi geomeetria vastu. Lennukad visioonid annab ette Kapoor. Balmond toob ta aeg-ajalt maa peale, kuid suudab siiski kaaslase ideedele leida tehnilisi lahendusi.

anish kapoor ja CECil Balmond

Page 27: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011
Page 28: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE28

gümnaasiumi Eri 2011

teedeehitus lükkas teed lahti:

MINU EDULUGU: JULGE PEALEHAKKAMINE JA HUVI OMA TÖÖ VASTU

insEnErikutsE28

Fotod: autor

SVEN SILLAMÄE,Tallinna Tehnikakõrgkooli rajatiste õppetooli assistent

gasuguseid võimalusi oleks tegelikult olnud veel roh-kemgi – haara vaid kinni ja tegutse ning edene, aga ega kõigeks ka aega olnud...

Siiski, kõik pakutud ja vastuvõetud tegevu-sed ning võimalused pakkusid niivõrd

huvitavat ja arendavat õppetegevust, et sellest saigi alguse minu edulugu.

Juba esimese aasta alguses pakuti mulle ja sõbrale teha uurimustöö mahus referaat, mida oleks saanud esitada ka Heureka refe-raatide päeval. Haarasime innukalt võima-lusest ja see otsus oli väga tulemusrikas. Esiteks laiendas huvitava referaadi koosta-mine kõvasti silmaringi, teiseks andis põhi-mõtteliselt teema, millega ma kogu õppetöö

vaadates tagasi oma õpingutele ja tehtud otsusele tulla tallinna tehnikakõrgkooli

õppima teedeehitust, ei kahetse ma midagi. olles koolis aktiivne, on see avanud

mulle palju uksi ja tagab ka praeguses majandusolukorras – kus paljud on

tööta, sunnitud teenima elatist väljaspool Eestit või teevad tööd, mis

neile ei meeldi – vägagi rahuldustpakkuva ja kindla töökoha.

jooksul tihedalt seotud olin. Kolmandaks köidab see ikka veel mind ja sellega ma ak-tiivselt ka hetkel tegelen. Aga kõigest järge-mööda.

Tänu referaadile sain teadmisi, kuidas koostada ja vormistada aruandeid ning esi-tatud teemat hiljem publiku ees kaitsta. Kaitsmine jällegi andis esinemiskogemust ja -julgust, mis jällegi on tulnud minu tööala-ses tegevuses suureks kasuks.

svEn sillamÄE tÖÖlÄhEtusEl jaapanissE

I

Page 29: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 29

gümnaasiumi Eri 2011

Võib-olla tundub, et rääkides oma tööst nii innukalt, ei koosnegi elu muust kui tööst. Nii see päris pole. Mulle meeldib väga kuulata muusikat ja mingil määral seda ka ise kitarril mängida, meeldib sõita mööda Eestimaad ja vaadata kauneid kohti, eriti vanu parke ja mõisaid, meeldib külastada autospordiüritusi, eriti kiirendusvõistlusi – küll vaid (kahjuks) pealtvaatajana. Hiljuti

algas isiklikus elus uus periood, nii et kogu vaba aega on võimalik nautida oma toreda kaaslasega.

Julge pealehakkamine ja huvi oma valdkonna vastu on aidanud mind elus kõ-vasti edasi, teinud elu nauditavaks ja põne-vaks ning avanud väga palju võimalusi.

munaalameti tellimusel pestud paekiviliiva kasutamist puudutav uuring ja RMK metsa-teede monitooring. Hetkel on alustamisel väga mahukad teekonstruktsioonide ja sealsete materjalide uurimistööd vastavatud laboratooriumis, mille sarnast teist Eestis pole ning mis annab teede uurimisse enne-nägematuid võimalusi.

tööasjad viisid jaapanisseIgapäeva- ja uurimistöö on viinud mind

paljudele reisidele huvitavatesse kohtadesse nii Eestis kui välismaal. Näiteks seoses meie laboratooriumiga oli võimalus külastada Jaapanit ning näha täiesti teistsugust kultuu-ri ning saada osa kuulsast jaapani lahkusest.

vahetusüliõpilasena taanisTänu Erasmuse programmile oli mul

võimalik sõita vahetusüliõpilaseks Taani. Semestriprojektis käsitlesin juba referaatide-ga alustatud teemat praktilisemas mõttes – koos kaaslastega projekteerisime teelõigu, kus minu ülesandeks oli sooritada arvutus, mis määraks teekonstruktsioonis olevate kihtide paksused, kui seal sees oleks armee-riv geosünteet. Nimelt viimane ongi vald-kond, millega ma kooli algusest peale aktiiv-selt olen tegelenud.

Võttes innukalt vastu erinevaid kooli poolt pakutavaid võimalusi iseseisvaks tööks, pakuti mulle viimase õppeaasta lõpus tööd – tulla assistendiks, kes oleks suuteline ka teatud valdkonnas andma loenguid. Nähes võimalust enda arendamiseks ja edasiõppimiseks, võtsin pakkumise vastu. Samal ajal kirjutasin oma lõputööd, kus käsitlesin erinevaid projekteerimismeeto-deid, arvutamaks geosünteete sisaldavaid teekatendeid ja tuues välja soovitusi sobiva geosünteedi valikuks erinevatesse oludesse. Töö kirjutamisel seadsin eesmärgiks väga kitsa teemakäsitluse, mis oleks aluseks või-malikeks edasisteks uuringuteks antud valdkonnas.

lõputöö osutus parimaksMinu lõputöö kaitsmine teedeehitus-

spetsialistide ees kujunes nii õnnestunuks, et mind valiti oma kursuse parimaks lõpe-tajaks. Suure üllatusena tuli minu töö vali-mine parimaks rakenduskõrgkoolide lõpu-tööks 2009. Kõik see tuli tänu aktiivsele pealehakkamisele, kasutamaks ära kooli pakutud võimalusi.

Hetkel töötan Tallinna Tehnikakõrg-kooli ehitusteaduskonna rajatiste õppetooli assistendina ja õpin Tallinna Tehnikaülikoo-li magistrantuuris teedeehituse erialal. Töö on olnud jätkuvalt ülimalt põnev ning väl-jakutseid esitav. Minu juhtida on uurimis-suund, mis käsitleb kaevandatavate ehitus-materjalide tootmisest tekkivate jäätmete kasutamist teedeehituses ja geosünteetide võimalikku mõju sellele. Siinkohal saan ära kasutada kõik varasematel aastatel kogutud teadmised ja lõputöö materjali. Koostöös kolleegidega oleme viinud läbi mitmeid uurimuslikke projekte nagu Tallinna Kom-

Elu Ei koosnE ainult tÖÖst ^ igassE pÄEva võiks kuuluda mõni hEtk musitsEErimist

minu juhtida on uurimissuund, mis käsitleb kaevanda-

tavate ehitusmaterjalide tootmisest tekkivate

jäätmete kasutamist teedeehituses.

Page 30: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE30

gümnaasiumi Eri 2011

Inseneriharidust andvad kõrgkoolid

insEnErikutsE30

kõrgkoolid

Õppeasutus erialad märkused

Eesti Infotehnoloogia KolledžRaja 4C, 12616 TallinnTelefon: 628 5800; faks: 628 5801E-mail: [email protected]

Rakenduslik kõrgharidus:IT süsteemide administreerimineIT süsteemide arendusInfosüsteemide analüüsTehnosuhtlusNominaalne õppeaeg on 3 aastatÕppida on võimalik kas täiskoor-musõppes (päevane, õhtune ja kaugõppevorm), osakoormus-õppes (päevane, õhtune ja kaug õppevorm), eksternõppes (päevane, õhtune ja kaugõppe-vorm), täiendõppes

IT Kolledžisse kandideerimine toimub kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu.Põhivastuvõtt:Dokumentide vastuvõtt riigieelarveliste-le õppekohtadele28. juuni - 13. juuli 2011 Dokumentide vastuvõtt riigieelarvevälis-tele õppekohtadele28. juuni - 20. juuli 2011

Eesti KunstiakadeemiaTartu mnt. 1, 10145 TallinnTelefon: 626 7301; faks: 626 7350 E-post: [email protected]

LAHTISTE USTE PÄEVAD: 9.-12. juuni 2011

Arhitektuuriteaduskond:- arhitektuur ja linnaplaneerimine (integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe, õppeaeg 5 aastat)- sisearhitektuur ja mööblidisainKunstikultuuri teaduskond:- muinsuskaitse ja restauree-rimine

SAIS-is vastuvõttu ei toimu!Avalduste vastuvõtt internetis: 01.03.-22.06.2011Avalduste vastuvõtt ja vestlustele registreerimine kohapeal neile, kellel ei õnnestunud internetis avalduse täitmine: 27.-28.06.2011Vestlustele registreerimine internetis: 27.05.-28.06.2011Tööde esitamine erialakomisjonidele ja vestlused - 29.-30.06.2011

Eesti LennuakadeemiaKreutzwaldi 58A, 51014 TartuTelefon: 7 448 100; faks: 7 448 101E-post: [email protected]

- Lennunduse side ja navigatsioo-nisüsteemide käitamine; õppeaeg 4 aastat- Õhusõiduki hooldus; õppeaeg 4 aastat

Avaldusi saab esitada:27. juunist 08. juulini 2011:1.1. interneti-aadressil www.sais.ee ööpäev läbi, avalduste vastuvõtt lõpeb 8. juulil kell 23.59;1.2. akadeemia õppeosakonnas (Kreu-tzwaldi 58 A, Tartu) 27. juunist 08. juulini 2011 tööpäeviti kl 9.00-16.00.

Page 31: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 31

gümnaasiumi Eri 2011

kõrgkoolid

Õppeasutus erialad märkused

Eesti MaaülikoolKreutzwaldi 1, 51014 Tartu Telefon: (+372) 731 3001; faks: (+372) 731 3037 E-post: [email protected] www.emu.ee

21.-25. märtsini saavad tulevased üliõpilased ja praegused abituriendid võimaluse külastada ühel päeval maaülikoolis toimuvaid loenguid ja prakti-kume mingi kindla eriala raames.

Bakalaureuseõpe, nominaalne õppeaeg 3 aastat: - Metsatööstus - Rakendushüdrobioloogia - Tootmistehnika- Ergonoomika- Energiakasutus- Geodeesia- Maakorraldus- Maaehitus- Veemajandus- Tehnotroonika- Biotehnilised süsteemid

Avalduste vastuvõtt riigieelarvelistele õppekohtadele statsionaarses õppes toimub elektroonselt aadressil www.sais.ee 20.06.-7.07.2011.a. ja EMÜ peahoones27.06.-7.07.2011. a. tööpäevadel kell 9.00-15.00.Avalduste vastuvõtt riigieelarvevälistele õppekohtadele statsionaarses õppes toimub elektroonselt aadressil www.sais.ee 20.06.-21.07.2011.a. ja EMÜ peahoones 27.06.-21.07.2011. a. tööpäevadel kell 9.00-15.00.Avalduste vastuvõtt magistriõppesse toimub 6.06.–7.07.2011. a. elektroonselt aadressil www.sais.ee ja tööpäevadel kell 9.00-15.00 EMÜ peahoones.

KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL

LAHTISTE USTE PÄEV 6. APRILL 2011

Õpitavad valdkonnad

- arvutid ja arvutivõrgud- autod ja tehnika- ehitus- maamõõtmine- mootorsõidukijuhid- toitlustus- teenindus

Rohkem infot kodulehel www.kehtna.edu.ee

Page 32: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE32

gümnaasiumi Eri 2011

kõrgkoolid

Õppeasutus erialad märkused

Eesti MereakadeemiaKopli 101, 11712 TallinnTelefon: +372 6135500; faks: +372 6135502E-post: [email protected]

Rakenduskõrgharidusõpe:Mehaanikateaduskond - laeva jõuseadmed - külmutusseadmed Õppeaeg 4 a. + 1 a. meresõidu-praktikaMerendusteaduskond- hüdrometeoroloogia - hüdrograafia Õppeaeg 4 a.

Vastuvõtukomisjon on avatud (aadress Mustakivi tee 25, ruum 1301): 28.06.2010-15.07.2011 E-N 09.00 - 15.00 R 09.00 - 14.30

Lääne-Viru RakenduskõrgkoolTiigivahe tee 2, Mõdriku, Vinni vald, 46609 Lääne-Viru maakondTelefon: (+372) 329 5950; faks: (+372) 329 5951E-post: [email protected]

- Tarkvara arendus Kutseõpe keskhariduse baasil, õppeaeg 2 aastat

Dokumente võetakse vastu ja avaldust saab esitada 4. juuli - 12. augustini 2011. a. tööpäeva-del kell 8.30 - 16.00 Mõdrikul või sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Tallinna TehnikakõrgkoolPärnu mnt.62, 10135 Tallinn Telefon: +372 666 4500; faks: +372 666 4500 E-mail: [email protected]

LAHTISTE USTE PÄEV:22. märtsil 2011 kell 13.00

Arhitektuuri ja keskkonna-tehnika teaduskond- rakendusarhitektuur- tehnoökoloogiaEhitusteaduskond- hoonete ehitus- teedeehitus- rakendusgeodeesiaMehaanikateaduskond- masinaehitus- tehnomaterjalid ja turundusTransporditeaduskond- autotehnika- transport ja logistika- raudteetehnikaÕppeaeg 4 a.

Dokumente võetakse vastu ja avaldust saab sisestada SAIS-i kaudu kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli vastuvõtuko-misjonis 27. juunist 5. augustini 2011, Pärnu mnt. 62, E-õppekeskus (0 korrus). Vastuvõtukomisjon töötab esmaspäe-vast reedeni kell 10-16.00.

Page 33: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 33

gümnaasiumi Eri 2011

kõrgkoolid

Õppeasutus erialad märkused

Tallinna TehnikaülikoolEhitajate tee 5, 19086 TallinnTelefon: 620 2002; faks: 6202020 E-post:[email protected]

KEVADINE LAHTISTE USTE PÄEV:21. märtsil 2011

Pärast keskhariduse omandamist saab valida:1. bakalaureuseõppe (3 a.)2. inseneriõppe (5 a.)3. rakenduskõrgharidusõppe (3-4 a.) - Energeetikateaduskond- Ehitusteaduskond- Infotehnoloogia teaduskond- Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond- Matemaatika-ja loodusteadus-kond- Mehaanikateaduskond

Vastuvõtt bakalaureuse- ja rakendus-kõrgharidusõppesse toimub:27. juuni - 8. juuli 2011 riigieelarvelistele (tasuta) õppekohtadele27. juuni - 10. august 2011 riigieelarve-välistele (tasulistele) õppekohtadele

TTÜ Kuressaare KolledžRootsi 7, 93819 KuressaareTelefon: 4539145Faks: 4524034E-post: [email protected]

Rakenduslik kõrgharidus:- Elektroonsed süsteemid- Väikelaevaehitus (Õppeaeg 3,5-4 a.)- Tootearendus ja tootmistehnika (bakalaureuse õppe 1. aasta)

Sisseastumisavalduste esitamine SAISi kaudu 27. juuni - 8. juuli 2011 (riigieelarvelised õppekohad) 27. juuni - 10. august 2011 (riigieelarvevälised õppekohad)

Vastuvõtukomisjon (Rootsi 7) avatud 27. juuni-8. juuli ning 3.-10. august 2011

Tallinna Ülikool Narva mnt 25, 10120 TallinnTelefon: 6409101; faks: 6409116E-post: [email protected]

Loodusteaduste valdkond- bioloogia (kõrvalainega)- füüsika (kõrvalainega)- geoökoloogia- informaatika- keskkonnakorraldus- matemaatika

Dokumentide vastuvõtt Tallinnas on avatud 01.07- 06.07.2011 (v.a 3. juuli) kell 10.00 – 16.00 Narva mnt 25

Page 34: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE34

gümnaasiumi Eri 2011

kõrgkoolid

Õppeasutus erialad märkused

TTÜ Tartu KolledžPuiestee 78, 51008 Tartu Telefon: 6204800 Faks: 6204801 E-mail: [email protected]

BakalaureuseõpetööstusökoloogiamaastikuarhitehtuurInseneriõpekeskkonnatehnikatööstus- ja tsiviilehitusJärgmistel õppekavadel on võimalik läbida esimene õppeaasta Tartus ning jätkata Tallinnas:- elektroenergeetika- mehhatroonika- tootearendus ja tootmistehnika- keskkonnatehnika- transpordiehitus- tööstus- ja tsiviilehitus

Dokumentide vastuvõtt:27. juuni - 8. juuli ja 3.-10. august 2011.a.Vahepealsel perioodil (9. juuli - 2. august) saab avaldusi esitada ainult SAIS-i kaudu.Avaldusi saab esitada www.sais.ee ööpäevaringselt kuni 10. august kell 15.00.

TTÜ Virumaa Kolledž30322 Järveküla tee 75Kohtla-JärveTelefon 33 63 920; faks 33 63 921E-post: [email protected]://www.ttu.ee/virumaa-kolledz/

- ehitustehnika (eesti keeles)- energiatehnika (päevane õpe eesti keeles, kaugõpe vene keeles)- informaatika (päevane õpe eesti keeles, kaugõpe vene keeles)- kütuste tehnoloogia (vene keeles)- tootmise automatiseerimine (päevane õpe eesti keeles, kaugõpe vene keeles)- tootmitehnika ja tööstusette-võtlus (eesti keeles)

Dokumentide vastuvõtt:27. juuni - 8. juuli ja 3.-10. august 2011.a.Vahepealsel perioodil (9. juuli - 2. august) saab avaldusi esitada ainult SAIS-i kaudu.Avaldusi saab esitada www.sais.ee ööpäevaringselt kuni 10. august kell 15.00.

Haapsalu Kolledžtel 472 0240e-post: [email protected]

- rakendusinformaatika Dokumentide vastuvõtt Haapsalu Kolledžis on avatud 01.07 - 06.07.2011 (v.a 2. ja 3. juuli) kell 10.00 – 16.00.

Page 35: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 35

gümnaasiumi Eri 2011

kõrgkoolid

Õppeasutus erialad märkused

Tartu ÜlikoolÜlikooli 18, 50090 TartuTelefon: 737 5100; faks: 737 5440E-post: [email protected]

LAHTISTE USTE PÄEV:23. märts 2011

Loodus- ja tehnoloogia-teaduskondNominaalne õppeaeg 3 aastat- arvutitehnika- bioloogia- füüsika- geenitehnoloogia- geograafia- geoloogia- keemia- keskkonnakorraldus ja planeerimine- keskkonnatehnoloogia- materjaliteadus- ökoloogia ja elustiku kaitseMatemaatika-informaatika-teaduskondNominaalne õppeaeg 3 aastat- informaatika- infotehnoloogia- matemaatika- matemaatiline statistika

Bakalaureuse päevane õpe:27. juuni- 8. juuli 2011 avalduste esitami-ne SAISis (www.sais.ee)4.-8. juuli 2011 avalduste esitamine paberkandjal ülikooli peahoones

allikas: koolide kodulehed

Page 36: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

tEgija36

gümnaasiumi Eri 2011

TIINA VÄÄRTNÕU,tulevikus kas projekteerija või hüdrogeoloog

tEgija36

Fotod: tiina vÄÄrtnõu

KRÕÕT NÕGES,ttü

iks Sa otsustasid saada inseneriks? On Su peres või lähedaste hulgas insenere?

Otsustasin saada inseneriks, kuna sellega saab hakkama igas maailma nurgas ja selle-ga on hea läbi lüüa. Kuid eelkõige sai eriala valitud siiski selle järgi, mis mulle endale enim huvi pakkus ja ka meeldis. Minu peres või lähedaste hulgas insenere pole. Küll aga on neid, kes tegelevad tehnika ja tehnikaeri-aladega.

Sinu eriala on geotehnoloogia? Mis Sind selles köidab? Millega on seotud Sinu tulevik?

Selle eriala juures köidab mind vahel-dusrikkus ja põnevus. Geotehnoloogia pa-kub lõputult võimalusi ennast arendada ja oma silmaringi avardada ning kindlasti ai-tab see iseennast paremini tundma õppida. Välitööde käigus saab harjutada meeskon-natööd. Koostöö on kõige aluseks – välitöid on väga raske, pea võimatu üksi läbi viia. Muidugi oleneb, mida välitöö käigus tehak-se, aga üldiselt käiakse ikka suurema selts-konnaga, kus igaühel on oma kindel ülesan-ne, mis mängib olulist rolli välitöö õnnestu-mises.

Hetkel on raske öelda, milline on minu tulevik. Aga arvatavasti saab see olema seo-tud projekteerimise ja hüdrogeoloogiaga.

Millisel loengukursusel oled enim õppinud? Mis on Sind õppetöös enim üllatanud?

Enim olen õppinud seni Geotehnoloo-

tõsine mehine eriala nagu kaevandused ja karjäärid

pole mõeldud ainult noormeestele.

M

gia üldkursusel. Mind on kõige rohkem ül-latanud paljude inimeste suhtumine geo-tehnoloogiasse. Väide, et pärast selle eriala

lõpetamist on võimalik saada tööle ainult Ida-Virumaale, on väga vale – meie erialalt läheb ainult väike osa sinna tööle. Karjääre

hea võimalus karjääri teha:

GEOTEHNOLOOGIA EI VII TÖÖLE AINULT IDA-VIRUMAALE

Page 37: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

tEgija 37

gümnaasiumi Eri 2011

vaba aega tegeleda oma hobidega?Ikka jääb, suures osas ongi töö minu

hobi. Saan tegeleda fotograafi aga, saan loo-duses olla. Jääb ka aega teatris käia, sportida, sõpradega koos olla.

Kaevuritega on viimasel ajal juhtunud palju õnnetusi. Mida Sa arvad, miks suudeti Tšiilis kaevurid varisenud kaevandusest päästa, kuid paljudes teistes kaevandustes mitte?

Tšiili kaevurid suudeti päästa, kuna see kaevandus on küllalt ohutu ja seal on ka lihtsad mäenduslikud tingimused. Neil õn-nestus tänu suurele meediatähelepanule saada nii moraalset kui ka rahalist abi.

ralik, avatud, jagab meeleldi oma teadmisi ja tarkust üliõpilastega.

Oled korraldanud palju suuremaid ja väiksemaid üritusi. Milline ettevõtmine on Sind proovile pannud ja miks?

Kõige rohkem on mind proovile pan-nud Insenerivõistlus, kus vastutasin mee-diasuhete eest. Selle projektiga sai läbi käi-dud tulest ja veest, aga lõpptulemus sai hea ja õnneks ununeb halb kiiresti ning meelde jääb vaid hea.

Sa õpid, töötad mäeinstituudis, oled aktiivne tehnikaüliõpilaste rahvusvahe-lise organisatsiooni liige. Jääb Sulle

on üle kogu Eesti – Pärnumaal, Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal, Viljandi maakonnas jne. Kaevandused ja karjäärid on igal pool maailmas.

Kes on Sinu suurim eeskuju?Minu suurimaks eeskujuks on minu

ema, kuna ta on tugev. Ta oskab igas olu-korras leida häid lahendusi, ta on suurepä-rane inimestetundja, aitab alati ja on minu jaoks alati olemas. Olgu kuitahes raske, ta ei anna kunagi alla. Koos oleme saanud üle kõigist raskustest ja saame ka edas-pidi.

Erialaselt aga kindlasti emeriitprofessor Enno Reinsalu, kuna ta on väga tudengisõb-

hea võimalus karjääri teha:

GEOTEHNOLOOGIA EI VII TÖÖLE AINULT IDA-VIRUMAALE

Infotund 6. Juunil kell 16:00 IT Kolled is, Raja 4C, Tallinn.

TEE TULEVIKKU VAATAV OTSUS!

TULEIT KOLLED ISSE

ÕPPIMA!

Pakume praktilise suunitlusega IT-alast kõrgharidust neljal õppekaval:* IT süsteemide administreerimine * IT süsteemide arendus * Infosüsteemide analüüs * TehnosuhtlusVaata lisainfot: www.itcollege.ee/sisseastumine2011

(päevane ja kaugõpe)

(päevane ja kaugõpe)

(õhtune õpe)

(õhtune õpe)

Page 38: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

VEIDI NUPUTAMIST38

GÜMNAASIUMI ERI 2011

VEIDI NUPUTAMISTVEIDI NUPUTAMIST38

Veid

i nu

puta

mis

t

PILDID: REPRO

1 Ei hakka, sest jää on väiksema tihedusega kui vesi ja täidab sulades täpselt välja surutud vee ruumala.

2 Jah. Vihmapiisk langeb ühtlase kiirusega, talle mõjuvate vertikaalsete jõudude – raskusjõu ja õhutakistuse – summa on null. Kui vihmapiisa raadius suureneb, suureneb tema ruumala, mis määrab ära raskusjõu suuruse, kiiremini kui tema pindala, mis mängib rolli õhutakistuse kujunemisel. Et raskusjõud võrduks endiselt õhutakistusega, peab langemiskiirus olema suurem.

3 Tabab. Nii kuul kui märklaud langevad ühesuguse raskuskiirendusega.

4 Ruutjuur ühest võrdub ühega.5 Laua pööramisega: 90-kraadise pöörde sees leidub asend

(selle jaoks on tõestus), kus kõik neli jalga on kindlalt maas. Tõsi, see lahendus eeldab, et laua jalad on kõik ühepikkused ja konarlik on aluspind.

6 Broom ja elavhõbe.7 Ühepalju – eeldusel, et terakesed on sama kujuga.8 Üks võimalikke variante on selline. Täita 5-liitrine veega ja

valada sellest 3-liitrine täis. Valada 3-liitrine tühjaks ja valada 5-liitrisesse jäänud 2 liitrit kolmesesse. Täita uuesti 5-liitrine ja valada pealt ära 1 liiter 3-liitrisesse.

9 Astmeid oli vähim ühiskordaja kahest, kolmest, neljast, viiest (2*3*2*5) pluss üks ehk kuuskümmend üks. See on lühim tingimustele vastav trepp.

10 Karta on, et jõu peale tõmbamisel ei ole autost kaeramooto-ritele mitte mingit vastast. Millal siiski auto oma hobujõude näitama hakkab, on suurematel kiirustel. Teatavasti on võimsuse üks avaldisi jõud korda kiirus ja mida suurem on auto kiirus, seda suurem on ka õhutakistus. Teiseks, bensiini veojõuks muutmise efektiivsus on vaid 18%, samas kui kaeramootori „efektiivsus“ on 100%.

1 Kliima soojenemine*. Anum on ääretasa täis vett, milles ujuvad jäätükid, mille tipud on kõrgemal kui anuma serv. Kas anum hakkab üle ajama, kui jää ära sulab? Miks?

2 Singing in the rain*. Kas suuremad vihmapiisad langevad kiiremini kui väiksed? Miks?

3 Laskeharjutus*. Stendil paik-neva vintpüssi toru ja raske

märklaua kese on ühel ja samal horisontaalsel sirgel. Sooritatakse lask. Kuuli torust väljumise hetkel hakkab märklaud vabalt langema. Kas kuul tabab märklaua keset? Miks?

4 Tikuülesanne**. Ühe tiku ümbertõstmisega panna võrdus (kas rooma või araabia numbri-tes) kehtima. NB! Mittevõrdused ei ole lahendus.

5 Puujalg*. Kui nelja jalaga ümmargune laud “lonkab” ehk üks jalg on õhus, siis milline on lihtsaim viis kõik jalad kindlalt maha saada?

6 Reageeris***. Kahe vedeliku kokku valamise tulemusel tekkis üksnes valge pulber ja mitte midagi enamat. Mis vedelikega oli tegemist?

7 Suhkrutoos**. Millist suhkrut – peenikest või jämedat – mahub suhkrutoosi rohkem?

8 Mõõda välja*. Perenaisel on 5- ja 3-liitrine purk, aga tal oleks vaja

välja mõõta 4 liitrit vett ja muid mõõduvahen-deid tal pole. Kas tarmukas perenaine saab hakkama? Vett kaevus jätkub.

9 Pikk samm*. Kui Juku trepist üles minnes võttis kaks astet korraga, jäi viimaseks veel üks aste. Kui ta võttis kolm astet korraga, jäi lõpuks samuti veel üks aste. Sama juhtus ka siis, kui ta võttis korraga neli ja viis astet. Mitu astet oli trepil?

10 Köievedu*. Sõiduauto võimsus on 70 hobu-jõudu. Kui panna ühelt poolt tõmbama 70 hobust ja teiselt poolt seesama auto, siis kes kelle ära tõmbab?

VASTUSED

RASKUSASTE *, **, ***

Page 39: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

VEIDI NUPUTAMIST 39

GÜMNAASIUMI ERI 2011

Veid

i nu

puta

mis

t

11 Lahendades lihtsa võrrandi, saame vastuseks, et 1 kg.12 Sellele küsimusele ei saagi ilmselt täiesti täpselt vastata.

Inseneeria toimetajale on kusagilt loetust meelde jäänud, et uutest originaalvaruosadest auto kokkupanek on kaheksa korda kallim, kui salongist ostes. Kel on teistsugust infot, andke lahkesti Inseneeriale teada.

13 Niisuguseid reedeid on igas aastas üks kuni kolm, keskmiselt kaks. Aga ärge kartke, midagi hullu ei juhtu.

14 Kui tellis kaalub x kg, siis x = 1 + x/2, millest tuleneb, et kaks tellist kaaluvad neli kilogrammi.

15 Rõhk on sama, sõltudes ainult sügavusest ja merevee tihedusest. Merre lastud laevad tõstavad veidi maailmamere taset ja selle võrra rõhk merepõhjale kõikjal veidi suureneb.

16 Vabalt. Kui maakera raadiuseks võtta R meetrit ja ühe meetri võrra pikendatud köis on maapinnast eemal x meetrit, kehtib võrdus 2πR + 1 = 2π(R + x). Sellest saame, et x = 1/2π meetrit ehk lausa 16 sentimeetrit. Sealt poeb hiirele vabalt ka kass järele.

17 See on 9 astmes 9 astmes 9, õigemini veel mõttes niiviisi: 9 astmes (9 astmes 9). See on päris suur arv, mida kirjutatakse 369 693 100 numbriga ja mille esimesed numbrid on 428 124... – Exceli täpsusega. Kui ühe numbri kirjutamise laius oleks 2 mm, on see arv pikk 740 km.

18 Inseneeria võttis selle ülesande küll ette, kuid ei osanud seda lahendada muudmoodi kui praktilise katse abil: pliiatsit teibirulli peal veeretades. Selgus, et teibirull veeres edasi täpselt pliiatsi pikkuse võrra. Seega peab tööline käima lauda lükates rullikuni kaks laua pikkust ehk 10 meetrit. Üks on aga kindel: rulliku läbimõõt ei oma tähtsust.

19 Päikesevalgus ehk spekter koosneb erinevatest lainepikkus-test, mida silm eristab värvustena. Samas on erinevad lainepikkused eri omadustega. Üks omadus on kiire hajumine – sinine osa spektrist hajub kõige rohkem ja taevas paistab sinine hajunud valgusest.

11 Aiandus*. Arbuus, mis kaalub 2 kg, koosneb 99

protsendist veest ja 1 protsen-dist kuivainest. Arbuus jäi

mõneks ajaks päikese kätte kuiva-ma, millega kuivaine sisaldus arbuusis tõusis 2 protsendile. Palju nüüd arbuus kaalub?

12 Kallid varuosad*. Me kujutame ette, palju maksab uus auto müügisalongis. Ent uue auto saaks täielikult kokku panna ka töökojas − uutest origi-naalvaruosadest. Kui palju kallim tuleks varuosadest kokku pandud auto?

13 “Õnnetud” reeded*. Millegipärast loetakse reede sattumist 13. kuupäevale õnnetuks kokkusattumiseks. Ent mitu niisugust “õnne-tut” reedet võib ühes kalendriaastas olla?

14 Ehitusmaterjali mass*. Tellis kaalub ühe kilo ja pool tellist. Palju kaaluvad kaks tellist?

15 Tuukri meelespea**. Meri on selles kohas ühesuguse sügavusega. Kas reidil seisva suure kruiisilaeva all on rõhk merepõhjas suurem kui näiteks 100 m eemal merepõhjas?

16 Köis ümber maakera**. Oletame, et maakera on kera. Selle ümber on tõmmatud pingul köis pikkusega maakera ümbermõõt. Kui köit pikenda-da 1 meetri võrra, kas siis hiir mahub selle alt läbi pugema?

17 Üheksad**. Milline on suurim kolme 9-ga kirjutatav arv?

18 Kuidas lükkad, nii ka lä’eb** Tööline lükkab enda ees 5 m pikkust lauda, mis toetub teisest otsast rullikule läbimõõduga 1 m. Kui

pika maa käib tööline maha, kui jõuab niiviisi lauda lükates ise rulliku

keskpunktini?

19 Kolmeaastase lapse küsimus**. Miks on taevas sinine?

VASTUSED

RASKUSASTE *, **, ***

Page 40: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE40

gümnaasiumi Eri 2011

oma ala tegijad:

KÕIK ON IT EHK PATSIGA POISTE MÜÜDI MURDJAD

insEnErikutsE40

Fotod: Erakogud

õrreldes haldusjuhtimise, fi loloogia, õigusteaduse ja isegi majandusega on insenerieriala globaal ne,” arvab Elion Ettevõtted

ASi SaaS teenuste arendusjuht Märt Ridala. “Ka Mongoolias leidub Eesti inseneridele alati tööd, samas kui siinse juristi töökoge-musest Aasias palju abi ei ole.”

Eesti ikt-valdkonna edu kindlustamiseks tulevikus vajab sektor värskeid ideid ja uusi

tegijaid. tänastele spetsialistidele võrdväärsete mantlipärijate kindlustamiseks

korraldab Eesti infotehnoloogia ja kommunikatsiooni liit (itl) noortele suunatud

ürituste sarja start it eesmärgiga populariseerida ikt- ning insenerierialasid

ning nende omandamist kõrgkoolides.

“VITL viib noortekampaania ellu koos-

töös valdkonna ettevõtjatega, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja IKT Demo-keskusega. Toimuvad infotunnid koolides, põnevad mängud messidel, vingete auhin-dadega videokonkurss ning IT ÖÖ raames üle-eestiline ajude ragistamine, leidmaks uusi ja huvitavaid ideid, kuidas IT lahen-

dusi kaasates saab elu muuta paremaks. Projekti tegevuste elluviimist toetab Eu-roopa Sotsiaalfond.

Inseneeria palus nelja maineka ette-võtte inseneridel rääkida oma tööst ja selle raames tekkivatest huvitavatest väljakutse-test, patsiga poiste eriala müüdist ning võimalustest, mida IKT-erialade omanda-mine noortele tulevikus pakub.

jaanis tammEla

Jaanis tammelateenuste insenerEricsson Eesti as

tööst ja tulemusest....Oma töös osalen Ericssoni poolt pa-

kutavate lahenduste elukaare erinevates etappides. Reeglina algab see lahenduse väljatöötamisest ja kliendile pakkumisest. Sellele järgneb süsteemide arendamine, integratsioon ja lansseermine. Viimase etapina toimub lahenduse tehniline tugi ning lifecycle management. Loomulikult

Page 41: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 41

gümnaasiumi Eri 2011

> See on IT.Kõik on IT. Tänapäeval ei lüpsta isegi lehma ega tehta piimajäätist ilma infotehnoloogia abita. Me kõik vajame IT-d igapäevaselt. IT ise aga vajab uusi noori tegijaid.

> Vaata www.startIT.ee

kitarrimÄng on ka ^ mida rohkEm aEg Edasi lÄhEB ^ it.

muutuvad ning iga järgnev lahendus on uus ja huvitav. See omakorda nõuab tehni-liste teadmiste ja isikuomaduste pidevat täiendamist ja arendamist. Rahulduse tehtud tööst toovad ka õnnestunud pro-jektid või lahendatud keerulised problee-mid.

patsiga poiste müüdist...

Eks patsiga poisse on ikka vaja :-) Enda kogemusest võin öelda, et erineva tausta, kogemuste ja oskustega kolleegid täiendavad suurepäraselt üksteist. Lahen-dused sisaldavad paljusid erinevaid tehno-loogiaid ning kõikide valdkondade süviti tundmine käib ühele inimesele üle jõu.

Pelgalt koolist saadud teoreetiliste teadmistega ei ole ITK-valdkonnas võima-lik läbi lüüa. Teisest küljest on piisava huvi korral võimalik enamik asju endale inter-netis leiduva info abiga selgeks teha. See omakorda nõuab elementaarsete baas-teadmiste olemasolu ning oskust eristada tohutust infotulvast olulist.

miks valida ikt-eriala?

Tehnilise taustaga inimesele on kõik võimalused avatud. Inseneri baasharidu-sega on oluliselt lihtsam liikuda teistesse valdkondadesse kui vastupidises suunas.

tehnilise taustaga inimesele on kõik võimalused

avatud. inseneri baasharidusega on oluliselt lihtsam

liikuda teistesse valdkondadesse kui vastupidi.

elavad kõik lahendused terve protsessi vältel oma elu, mis tähendab lahenduste pidevat analüüsi ja muudatusi.

meelepärasusest...

Kõige rohkem paelub mind vaheldus-rikkus. Tooted ja lahendused pidevalt

Page 42: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE42

gümnaasiumi Eri 2011

Töö IKT-alal on huvitav ning pakub pi-devaid väljakutseid ja arenguvõimalusi. Hea spetsialist on alati ettevõtete poolt nõutud ning töötulemust kroonib rahul-olu valminud lahendusest.

kõik on it!

Ericssoni visiooni järgi on aastaks 2020 maailmas 50 miljardit võrgustatud seadet. See tähendab, et ühenduse saavad kõikvõimalikud seadmed, millel sellest tulu võiks tekkida. Keskmises kodus võiks selliseid aktiivseid seadmeid olla 50 ringis, lisaks sellele passiivsed vidinad, mis suudavad samuti ühepool-selt infot edasi anda. Kohvimasin võiks ju äratuskella käest teada saada, millal peremees ärkab või hambaharja kasu-tama hakkab. Samuti seab tark kodu äratuse omaniku päevaplaani ja miks mitte ka töölesõidu transpordiinfoga vastavaks. See kõik peab olema tavaka-sutajale lihtne ja märkamatu ning ilmselt on see kõik lähemal, kui me arvata oska-me. Samas tuleb kõikide taustsüsteemi-de integreerimise ning kommunikat-siooniga ka tulevikus vaeva näha.

muutes maailma paremaks

Koomiline on vaadata fi lmides tihti kasutatavat helistaja positsioneerimist, kus kõne peab kindlasti kestma vähe-malt 30 sekundit, et üldse helistaja esimest numbrit teada saada.

Üks lahendus liikluskontrollist Itaa-liast: lisaks tavapärastele kaameratele ja numbrituvastusele arvutatakse süs-teemi poolt automaatselt välja liikleja keskmine kiirus mingil trassil. See peaks autojuhti oluliselt paremini kii-rustamisest loobuma sundima. Pole ju mõtet kihutada, kui enne õiget aega kohale jõuda ei tohi.

mÄrt ridalasaas teenuste projektijuht

Elion Ettevõtted as

tööst ja tulemusest...Minu ülesandeks SaaS (Software as

a Service) teenuste arendusjuhina on töötada välja ja tuua turule uusi IT-tee-nuseid. SaaS teenus on lühidalt selgitatu-na selline IT-rakendus ehk infosüsteem, mida saab kasutusele võtta ennast inter-netis kasutajaks registreerides ja mida kasutavad korraga samadelt serveritelt mitmed kliendid. Seda siis erinevalt tra-ditsioonilisest IT-süsteemist, mida peab kuhugi installeerima. Näiteks hot.ee on SaaS rakendus, aga ülikooli oma e-posti server ei ole. Minu tiim keskendub oma tegemistes rohkem ettevõtteid ja orga-nisatsioone toetavatele SaaS-teenustele. Meie teenusteks on täna näiteks Soovi-tusindeks (http://soovitusindeks.micro-link.ee), jagatud e-posti lahendus MLX+ (http://mlx.microlink.ee) ja opereerime ka E-veoselehte (www.veoseleht.ee). Loomulikult plaanime lähiajal tulla turule veel mitmete uute teenustega.

meelepärasusest...Mind paeluvad IKT juures mitmed

asjad. IT on keeruline, kuid samas loogi-line. Näiteks andmemudeli koostamine või kasutajaliidese nuppude ja väljade paigutused võivad olla keerukamad üles-anded kui mistahes sudoku või ristsõna. Mulle meeldib male ja IT-ülesanded on tihtipeale sarnased loogiliste kombinat-sioonide leidmised. Teisest küljest on IT-süsteemides kõik üsna selgelt ja loo-

giliselt paigas. Digimaailmas on null alati null ja üks on üks. Ei midagi sellist, et 95% tõenäosusega saame vastuseks 0,3^0,4, nagu näiteks statistikas.

IT puhul on lahe ka see, et erinevalt näiteks ehitusest, tehase projekteerimi-sest või autotootmisest, ei pea süsteemi 10 korda läbi testima, enne kui teda kasutu-sele saab võtta. Tihti on IT-s täitsa OK eelistada kiirust ja odavust kvaliteedile. Mulle pole kunagi meeldinud üheksa korda mõõda ja üks kord lõika põhimõte. Pigem mõõda, lõika, pane süsteem laivi, paranda kiirelt vead ja kliendid on rõõmsad, sest nad said poole rohkem funktsionaalsust poole kiiremini ja poole odavamalt.

Loomulikult ei saa eitada ka seda, et IT puhul on tööd võimalik teha siseruumides ja mugaval kontoritoolil istudes. Minu jaoks sai vajadus kindlasti kõrgharidus omanda-da hästi selgeks siis, kui ma 17-aastasena kooli kõrvalt Helsingis ehitustel koristajana töötasin. IT-alal ei tule kunagi töötada külmas tolmuses keskkonnas, kus komp-ressor üürgab nurgas ja töödejuhataja sunnib 50-liitriseid veetünne tassima.

patsiga poistest... Patsiga poiste müüt elab järjekindlalt.

Aga igal elualal on oma valdkonna kõvad tegijad, kel tulenevalt oma valdkonna põh-jalikust tundmisest on teatavad tegijaks

mulle pole kunagi meeldinud 9x mõõda ja 1x lõika põhi-

mõte. pigem mõõda, lõika, pane süsteem laivi,

paranda kiirelt vead ja kliendid on rõõmsad, sest nad

said poole rohkem funktsionaalsust poole kiiremini.

Page 43: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 43

gümnaasiumi Eri 2011

olemise iseloomujooned. Tihti väljendub see ka mingites välistes tunnusjoontes – mootorratturitel õllekõhus, moekunstnikel

ägedas riietuses ja automeestel uhkes valuveljes. Reaalsus on muidugi see, et IT-alal on väga palju erinevaid inimesi, nii kiiksuga kui kiiksuta. Patsiga poiste osakaal on üldisest IT-sootsiumist küll päris väike. Paraku on tõsi see, et IT-alal domineerib liiga jõuliselt meessugu. Neidudel, kel kaasa veel valimata, soovi-tan kaaluda ühe võimalusena ka IT-õpingute alustamist – šansid saada IT-alalt endale hea iseloom/nõuded-suh-tarvuga mees on igatahes suured.

Miks valida inseneriala? Eriala valik on valik päris pikas perspektiivis. Ses osas on insenerialad suhteliselt heas kirjas. Häid tehnikaspetse läheb alati vaja, sõltumata riigikorrast, keelest, elanikkonna vananemisest või globaal-sest kliimamuutusest. Ja loomulikult on tegemist huvitava elukutsega.

kõik on it!Mis juhtuks, kui keegi lülitaks IT-süs-

teemid korraks välja? Mis tööle jääb?

Ringi liikuda saaks, paljudes kohtades töö-taks edasi ilmselt ka küte ja veevarustus, aga praktiliselt kõik organisatsioonid peaks küll töö peatama ja uksed sulgema. Eks see võib üllatav olla, kui IT-st läbipõimunud meie igapäevane elu on. Kui nii vaadata, siis “KÕIK ON ELEKTER” on veel palju tõesem väide.

muutes maailma paremaksIT on lahendanud palju probleeme

organisatsioonide siseselt, muutes töökor-ralduse efektiivsemaks, kiiremaks ja kva-liteetsemaks. Paraku ei paista see väga efektselt välja. Aga palju nähtavam kasu on olnud IT-st ja veebist avaliku info va-hendamisel. Kas mäletate, kui auto ostmi-seks pidi sõitma läbi kõik autoturud ja -platsid ja alles seal said teada, milline on hinna ja läbisõidu suhe? Või aega, kui min-gi masina töölesaamiseks pidid otsima üles tema kasutusjuhendi (aga see oli korista-mise käigus ära visatud.) Ja Google’is ei olnudki kogu maailma tarkus kirjas.

Priit PotterÄriarenduse juhtWebmedia as

tööst ja tulemusest...Minu igapäevaseks tööks on projektide

käivitamine – mõtlen koos meie klientide-ga, kuidas tarkvara saaks nende igapäeva-tööd lihtsamaks teha. Kui oleme veendu-nud, et hea lahendus on “paberil” olemas, siis aitan Webmedia arendusmeeskonnal selle valmis teha.

Meie töö tulemusena on valminud paljud internetis kättesaadavad lahendu-sed. Enim olen panustanud näiteks EMT kodulehe ja iseteeninduse, Statistikaame-ti andmete kogumise süsteemi ja visitesto-nia.com loomisesse.

meelepärasusest...Mind motiveerib see, kui valmis tehtud

lahendusest on paljudel inimestel kasu. Visitestonia.com kaudu saavad Eesti kohta

infot miljonid inimesed, paljud neist teevad otsuse Eestisse reisima tulla tänu sellele

mÄrt ridala

priit pottEr

visitestonia.com kaudu saavad Eesti kohta infot

miljonid inimesed, paljud neist teevad otsuse

Eestisse reisima tulla tänu sellele portaalile.

Page 44: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE44

gümnaasiumi Eri 2011

portaalile. Statistikaametile loodud süs-teemi abil viiakse Eestis läbi rahvaloen-dus – ehk kõik Eesti inimesed puutuvad sellega otseselt või kaudselt, loendaja kaudu, kokku. Väga südantsoojendav on näha kedagi minu osalusel tehtud vee-bilehte kasutamas!

patsiga poistest...IT on paljude äride jaoks kriitilise

tähtsusega ning “pimedas keldris prog-emisest” ammu välja kasvanud. Tihti tehakse olulisi projektiga seotud otsu-seid osakonnajuhtide ja juhatuse liikme-te tasemel – mis tähendab, et IT-inime-sed peavad olema head suhtlejad ja kiired mõtlejad.

miks valida ikt eriala?

Inseneri-erialad õpetavad maailma nägema süsteemselt. Need õpetavad, et iga probleemi on võimalik jagada tükkideks ja vähehaaval lahendada – ja et kõigest on võimalik saada aru. Selle oskuse omanikuna on väga mõnus elada.

Praktilisest küljest vaadates – inse-neriteadus trügib järjest rohkem meie igapäevaellu, seepärast tekib kindlasti juurde töökohti, mis vajavad IKT või muu inseneriala kogemust. Usun, et hea insener ei jää kunagi tööta. Tänases maailmas praktiliselt ei ole enam eluala-sid, kus tehnilise abita hakkama saa-dakse.

muutes maailma paremaks

Näiteid on muidugi palju – tihti har-jume uut lahendust kasutama ega mäle-tagi enam, kui ebamugav see vanasti oli. Minu meelest on m-parkimine üks väga hea lahendus. Väga tüütu oli parkimis-kaarti kraapides ennustada, kui kaua auto juurest eemal oled. Täiesti loogiline on aga käivitada “parkimiskell” auto juurest lahkudes ja peatada auto juurde tagasi jõudes. Minu meeles on see ideaalne näide sellest, kuidas IT võimal-dab igapäevaelu hoopis teise nurga alt lahendada ja teha elu palju mugavamaks ja loomulikumaks.

andres sireltehnoloogiaevangelist

microsoft Estonia

tööst ja tulemusest...Töötan kohalikus Microsofti esinduses

sellisel põneval ametipostil nagu tehnoloo-giaevangelist. Olen tõenäoliselt Eesti esi-mene evangelisti tiitlit kandev inimene Eesti IT-tööstuses. Minu ülesandeks on toetada kohalikke tudengeid, õppejõude, tarkvaraarendajaid, süsteemihaldureid ja teisi IT-proffe, aidates neil Microsofti platvormist ning toodetest rohkem kasu saada. Meil on hästi põnev ja väga lai too-tevalik, ainuüksi Windowsi bränd koondab endas peale kliendi ja serveri op-süsteemi ka pilveplatvormi Windows Azure, mobii-lisüsteemi Windows Phone 7 ja kodukasu-tajate rakendusi ning pilveteenuseid ühendavat Windows Live’i. Minu ülesanne on aidata kaasa sellele, et Eesti tehnoloo-giakommuun oskaks neid ja teisi Microsof-ti tooteid parimal moel kasutada, laienda-da ja hallata.

meelepärasusest...Mulle meeldib mõelda selle üle, “mis

on tehnoloogia”? Minu jaoks on tehnoloo-gia miski, mida me tihti ei aima ega pruugi oma käega katsuda. Tänu IKT-le ja sellele, et nutikad noored on omal käel koolis õp-pinud arvutiteadust, teeb tegelikult võima-likuks tervete beebide sündimise, aitab seljatada haigusi ja viiruseid. Näiteks ini-mese genoomi kaardistamine on võimalik ainult tänu vastavale algoritmile. Mind paelub IKT juures just lai seotus teiste valdkondadega ja võimalus muuta selle läbi maailma. Ühel koolitükkide kõrvalt kirjutatud koodijupil võib tegelikult olla märksa ulatuslikum mõju kui esmapilgul tundub.

patsiga poistest...Meil on üks auhinnaprogramm nime-

ga Microsoft Student Partners, mis ühen-

dab tuhandeid tudengeid üle maailma. Kui ma mõtlen partnertudengitele, kelle-ga mul on õnnestunud Eestis korda saata igasuguseid põnevaid asju, siis see punt on olnud heas mõttes kirju. Peale poiste on programmis osalenud ka väga taibu-kaid tüdrukuid – näiteks Jaana Metsa-maast on nüüdseks saanud meie kõrgelt tunnustatud Most Valuable Professional Silverlight ning ta on samal ajal nii hea programmeerija, müüginaine kui ka pro-jektijuht. Ühtlasi on meil programmis osalenud hoopis kunstieriala tudengid, sest täna on igasuguse tarkvara puhul äärmiselt tähtis kasutajakogemus ehk User Experience. Ei piisa ainult tugevast arendajast, kes programmeerib võimalus-terohke rakenduse. Oluline on ka disain, kasutusmugavus, lihtsus ja paljud teised komponendid, mida kasutajad hindavad.

Page 45: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 45

gümnaasiumi Eri 2011

See tähendab, et ühe hea tarkvaratoote valmimiseks peavad koostööd tegema nii kunsti-, turunduse-, müügi-, IKT- ja teiste valdkondade inimesed. Ma leian, et see on väga põnev, ja ei tasu unustada, et ka pehmete erialade teadmised ja oskused on IKT-s tähtsal kohal.

miks valida ikt-eriala?

Ma olen veendunud, et noortel on või-mu maailma muuta. Microsofti asutajad Bill Gates ja Paul Allen olid teismeeas, kui nad

hakkasid välja töötama tarkvara esimestele personaalarvutitele. Apple’i loojad Steve Jobs ja Steve Wozniak olid 21 ja 25, kui nad leiutasid populaarse arvutiseadme, mis jõudis ka kodudesse. Ning 19-aastane tu-deng, kes hakkas müüma arvuteid oma ühikatoast, omades ainult kümmet tuhan-det krooni pangaarvel, oli Michael Dell. Need IT suurettevõtted ja ka Facebook ning Google on asutatud tudengite või noorte poolt, kes olid 25-aastased või noo-remad. Maailm on üha enam seotud ja sõl-

tuv tehnoloogiast ja ma ei tea ühtegi teist valdkonda peale IKT, kus toimuks pidevalt nii palju põnevat ja murrangulisi uuendusi. Noored, kes veel eile olid arvuti “tavakasu-tajad”, võivad juba homme olla “tarkvara-loojad või disainerid”. Usun, et järgmised eesti Bill Gates’id tulevad samuti inseneri-erialade tudengite seast.

kõik on it!

Minu maailmas ja minu jaoks ongi tõe-poolest kõik IT. Nagu eelnevalt rääkisin, on IKT arenguks vajalikud väga erinevad valdkonnad: IT hõlmab enda alla üha roh-kemat ja suurel osal meie saavutustest on vahetu väljund IT-lahenduste näol, kui ai-nult hoolega otsida. Üks huvitav trend, mis on ka Microsofti teadustöös praegu esiko-hal, on naturaalsed kasutajaliidesed. Ole-tame, et sul on vaja homse tunni jaoks luua referaat. Palju loomulikum oleks ju öelda arvutile “Hakkame nüüd dokumenti kirju-tama”, selle asemel et minna menüüdesse fail, dokumendid jne. Arvuti peaks sinu lausest saama aru ja tegema seda, mis vaja. Vahet pole, kas sa oled kodus teleri ees, kasutad mobiiliseadet või arvutit. In-teraktiivsus muutub palju loomulikumaks ning naturaalsemaks. Varsti muutuvad Xbox 360 Kinect-taolised sensorid igapäe-vaseks ning võimaldavad puudutuste, kõ-ne, hääle ja liigutuste äratundmise abil juhtida nii arvutit kui ka paljusid teisi sead-meid meie elus. Infotehnoloogia täidab sageli neid tühimikke, millest me enne vastava tehnoloogia olemasolu isegi tead-likud polnud. IT mõiste ise laieneb pidevalt ja laiendab meie maailma.

muutes maailma paremaksSiin ei pea näiteid kaugelt otsima: vast

mäletame kõik, mis juhtus valimispäeval häälte lugemisega. Kui üks IT-vahend ve-das alt, asendati see kiiresti teiste, sotsi-saalmeedia vahenditega. Kas me oleksime millegi sellise peale tulnud ka viis aastat tagasi? Vaevalt! Aga kui mõelda, mida tegi näiteks interneti lai levik, siis tegelikult suurim areng, mis toimud on, puudutab mistahes info kättesaadavust. Maailma arenenud paikades on teadmus mõnes mõttes ühtlustunud.

olen tõenäoliselt Eesti esimene evangelisti tiitlit

kandev inimene Eesti it-tööstuses. minu üles anne

on aidata kõiki microsofti platvormist ning

toodetest rohkem kasu saama.

andrEs sirEl (parEmal) koos miCrosoFti partnErtudEngitE ja mug.EE kasutajagrupi juhatusEga miCrosoFt EEsti jõulupEol.

Page 46: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

pilt: rEpro

huvitav lahEndus46

gümnaasiumi Eri 2011

kõrguse võrra allpool E-E joont, seega 6,32 m allpool toru telge. See suurus näitab selles ristlõikes vaakuumile vasta-vat veesamba kõrgust hvac= (pa-p2)/ρg.

Kui selles ristlõikes 2 puurida toru seina auk, siis sealt hakkab toru sisse imema õhku.

Venturi toru kasutatakse vedeliku või gaasi voolamiskiiruse ja läbivoolanud vooluhulga määramiseks. Töö seisneb hüdrostaatilise rõhu mõõtmisel toru laias ja kitsas kohas. Selleks on toru sei-nas avad, mille kaudu ta ühendatakse manomeetriga. Toru leiutas itaalia füüsik G. B. Venturi (1746–1822).

silmaringi avardamiseks:

KAS VOOLAVA VEEGA TORUSSE VÕIB PUURIDA AUGU?

ilma, et vesi sellest august välja pritsiks?

võib, kui tegemist on nn venturi toruga, millel on

vahepeal ahenev lõik (vt joonis 1).

UNO LIIV, TTü emeriitprofessor

Vaatleme ühtlaselt kitsenevat ja siis uuesti laienevat toru (sel printsiibil põhineb Venturi vooluhulga mõõt-

ja töö), milles voolab vooluhulk Q=10 l/s = 0,01 m3/s. Ristlõikes 1 on toru läbimõõt d1 = 0,1 m ja ristlõikes 2 d2 = 0,03 m. Kiirused V ristlõigetes arvutatakse V = Q/A, milles A on vastava ristlõike pindala. Lihtsuse mõttes vaatleme ideaalvedelikku, milles hüdrauli-lised kaod puuduvad.

Kiirused ristlõigetes 1 ja 2 on eeltoo-du põhjal vastavalt V1 = 1,27 m/s ja V2= 14,15 m/s.

Joonisele 1 on kantud jooned E-E ja P-P, mis väljendavad kiirusele vastava survekõrguse V2/2g ja piesomeetrilise survekõrguse p/ρg muutumist voolamisel piki toru.

Ideaalvedeliku kohta kirjutatud Ber-noulli võrrandi z + p/ρg + V2/2g = const puhul jääb energiajoon E-E horisontaal-seks. Valides võrdlustasapinna niiviisi, et see jookseb piki toru horisontaaltelge, siis z1 = z2 = 0. Seega eelnev võrrand võtab kuju p/ρg + V2/2g = const.

Ristlõikes 1 on V12/2g =0,08 ja p1/ρg =

4 meetrit veesammast (m.v.s.). Toru rist-lõike vähenedes kiirus kasvab ja pieso-meetrilist survekõrgust väljendav joon P-P hakkab järsult muutuma kiirusele vastava survekõrguse V2/2g kasvamisega. Ristlõikes 2 on V2

2/2g = 10,4 m. Sellele vastav piesomeetrilise survekõrguse joon P-P on ristlõikes 2 kiirusele vastava surve-

Bernoulli võrrand Venturi torule

joonis 1.

( )

kui ristlõikes 2 puurida

toru seina auk, siis ei

hakka sealt vett välja

pritsima, vaid toru

hakkab õhku sisse

imema.

g. B. vEnturi

huvitav lahEndus46

Page 47: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 47

gümnaasiumi Eri 2011

Inseneriharidust andvad kutseõppeasutused

kutseõppeasutused

ÕPPeasuTus insenerhariDusT anDVaD eriaLaD mÄrkuseD

Valgamaa KutseõppekeskusLembitu 2, 68205 ValgaTelefon/faks:766 8575E-post:[email protected]

Keskhariduse baasil:- palkmaja ehitajaPõhihariduse baasil:- palkmaja ehitajaKutsekeskharidusõpe: (põhihariduse baasil)- autotehnik- tisler

Õppeaeg 1 a. (töökohapõhine õpe)

Õppeaeg 1 a.

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.

Vana-Antsla KutsekeskkoolVana-Antsla, 66419 VõrumaaTelefon: 785 3338Faks: 785 3338E-post: [email protected]

Põhihariduse baasil:- ehitus (kivi- ja betoonkonstruktsioonid)- põllumajandusPõhihariduseta:- ehitus (kivi- ja betoonkonstruktsioonid)- põllumajandus (põllumajandustehnika kasutamine)

Õppeaeg 3 aÕppeaeg 3,5 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 1 a.

Viljandi Ühendatud KutsekeskkoolVana-Võidu, Viiratsi vald, 70108 ViljandimaaTelefon: 43 51020; faks: 43 51022E-post: [email protected]

Lahtiste uste päev 27. aprill 2011Uute õpilaste vastuvõtt13. kuni 28. juuni ja 1. kuni 15. august 2011 kõik erialad

Keskhariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- elektrik- ehituspuusepp- puit- ja kiviehitiste restauraator- üldehitajaPõhihariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- automaaler- autotehnik- ehituspuusepp- elektrik- keskkonnatehnika lukksepp- keevitaja- puit- ja kiviehitiste restauraator- üldehitaja- müürsepp

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 10 kuudÕppeaeg 2 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 1 a. (Vähemalt 17-aastane, haridustase pole oluline)

insEnErikutsE 47

Page 48: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE48

gümnaasiumi Eri 2011

kutseõppeasutused

ÕPPeasuTus insenerhariDusT anDVaD eriaLaD mÄrkuseD

Võrumaa KutsehariduskeskusVäimela, 65566 Võru valdTelefon: 78 50 800Faks: 78 50 801E-post: [email protected] – Vastuvõtukatsed põhihari-duse järgsetele õppekavadele18.08.2011 – Vastuvõtukatsed keskhari-duse järgsetele õppekavadele

Kutsekeskharidus põhihariduse baasil:- tisler- metallitöötlemispinkidel töötaja- arvutid ja arvutivõrgudRakenduskõrgharidus: (gümnaasiumi lõpetajale)- mehhatroonika- metallide töötlemine- puidutöötlemise tehnoloogia- infotehnoloogia süsteemid

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3.a.

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.

Haapsalu KutsehariduskeskusEhitajate tee 3, 90401 UuemõisaLäänemaaTelefon: 666 1740Faks: 666 1750E-post: [email protected] www.hkhk.edu.eeLahtiste uste päevad: 17-18. märts 2011Dokumente võetakse vastu 27.juunist – 12.augustini 2011.a.

Keskhariduse baasil:- mööblirestauraator

- puit ja kiviehitiste restauraator

Põhihariduse baasil:- tarkvara ja andmebaaside haldus

- arvutid ja arvutivõrgud- ehitusviimistlus- tisler- kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus

Õppeaeg 2.a. - õppetöö toimub tsükliõppena 2 korda kuus nädalalõp-pudel N-L ning sobib hästi töö ja pere kõrvaltÕppeaeg 2.a. - õppetöö toimub tsükliõppena nädalalõppudel 2 korda kuus ning sobib hästi töö ja pere kõrvaltÕppetöö toimub Haapsalu Kutsehari-duskeskuse ja Astangu Kutserehabili-tatsiooni Keskuse koostöös 3a.

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 aÕppeaeg 3 a..

Hiiumaa AmetikoolSuuremõisa küla, Pühalepa vald 92302 HiiumaaTelefon: 469 3183E-post: [email protected] võetakse vastu kooli kantseleis 27.06. – 15.08.2011.a. Sisseastumiskatsed ja tutvumisvestlused toimuvad 23.08.2011.

Põhihariduse baasil:- puit-ja kiviehitiste restauraatorKeskhariduse baasil:- puit-ja kiviehitiste restauraator

Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.

Page 49: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 49

gümnaasiumi Eri 2011

kutseõppeasutused

ÕPPeasuTus insenerhariDusT anDVaD eriaLaD mÄrkuseD

Ida-Virumaa Kutseharidus keskusKutse 13, 41533 JõhviTelefon: 3321505www.ivk.edu.eeDokumentide vastuvõtt 07.06 – 27.08.2011 tööpäeviti 9.00 – 15.00.

Põhikooli baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus (eesti keel)- tarkvara ja andmebaaside haldus (vene keel)- kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus (eesti keel ja vene keel)- ehitusviimistlus (vene keel)- autotehnik (eesti ja vene keel)- keevitaja (vene keel)- ehituspuusepp (vene keel)- elektrik (vene keel)- keemiaprotsesside operaator (vene keel)- automaatikasüsteemid (vene keel)- mäetööd (vene keel)Keskkooli baasil:- tarkvara- ja andmebaasihaldus (vene keel)- keevitaja (vene keel)- tööstustehnoloogia (vene keel)- elektrik (vene keel)- keemiaprotsesside operaator

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Järvamaa KutsehariduskeskusTallinna 46, 72720 Paide Telefon: 385 0738 Faks. 385 0738 E-mail: [email protected]

Põhihariduse baasil:- põllumajandus- autotehnik- teedeehitaja- arvutid ja arvutivõrgud- elektrik- puit ja kiviehitiste restauraator- kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitusKeskhariduse baasil:- autodiagnostik- autotehnik- teedeehitaja

Õppeaeg 3,6 a.Õppeaeg 3,6 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a. Õppeaaeg 3 a.

Õppeaeg 1,6 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2 a.

Kehtna Majandus- ja TehnoloogiakoolKooli 1, Kehtna, 79001 Raplamaa Telefon: 48 75246E-mail: [email protected]

Õpilaskandidaatide dokumente võetakse vastu kantseleis-õppeosakonnas:põhihariduse baasil 27.06 - 23.08.2011keskhariduse baasil 27.06 - 24.08.2011 E-R kell 8.30 - 15.30

Keskhariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- autotehnik- üldehitus/ kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus- maaparandus-ja vesiehitus

Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- autotehnik- liikurmasinate tehnik- üldehitus/kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus

Kutseõpe põhihariduse baasil:- üldehitus/kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus- maaparandus-ja vesiehitus

Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2,5 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2 a.

Page 50: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE50

gümnaasiumi Eri 2011

kutseõppeasutused

ÕPPeasuTus insenerhariDusT anDVaD eriaLaD mÄrkuseD

Olustvere Teenindus ja MajanduskoolMüüri 4, Olustvere, Suure-Jaani vald70401 ViljandimaaTelefon: 437 4290Faks: 437 1610E-post: [email protected] vastuvõtt 13.juuni - 19.august 2011 E - R kell 9.00 - 12.00 ja 13.00 - 16.00

Põhikooli baasil:- põllumajandus

Õppeaeg 3,6 a.

Põltsamaa AmetikoolVäike-Kamari küla 48 030 Põltsamaa vald JõgevamaaTel/fax: 77 68 889E-post: [email protected] www.pkpk.eeDokumentide vastuvõtt kõikidel tööpäevadelesmaspäevast neljapäevani 09.00 – 15.00 ja reedel 09.00 – 13.00.

Põhihariduse baasil:- autotehnik- ehitus/puit ja kiviehitiste restauraator - põllumajandus

Keskhariduse baasil:- ehitus/ puit ja kiviehitiste restauraaor

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a.

Õppeaeg 2 a.

Pärnumaa Kutseharidus-keskus (PKHK)Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu Tel: 442 7888; faks: 442 7889E-post: [email protected]. kuni 15. märtsini liigub Pärnu maakon-nas PKHK buss, et tutvustada õppimis-võimalusi PKHK-s.Dokumentide vastuvõtt 27.06 - 27.07.11

Põhihariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus- ehitusviimistlus- ehituspuusepp- tisler- elektroonikaseadmete koostaja- autotehnik

Keskhariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud

Õppeaeg 3,5 aÕppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a.

Õppeaeg 2,5 a.

Page 51: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 51

gümnaasiumi Eri 2011

kutseõppeasutused

ÕPPeasuTus insenerhariDusT anDVaD eriaLaD mÄrkuseD

Pärnu Saksa TehnoloogiakoolJalaka 8, 80010 Pärnu Tel: 44 20 480 Faks: 44 20 485E-mail: [email protected] vastuvõtt: 01.06 – 31.08.2011 (tööpäeviti 9.00-17.00)

Keskhariduse baasil:- elektrik- tarkvara arendus (vastuvõtt jaanuaris 2012)

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Rakvere AmetikoolPiiri 8, Rakvere 44316Tel. 329 5030 Fax. 329 5031E-mail: [email protected] uste päev 29. aprill 2011Dokumentide vastuvõtt: 25.06 – 14.08.2011 (tööpäeviti 9.00-14.00)Kõigi õpilastega viiakse läbi komisjoni poolt individuaalne vestlus. IT erialadele ja autoerialadele viiakse täiendavalt läbi eriala sobivustest.

Põhihariduse baasil:- tisler- autotehnik- koosteluksepp- keskkonnatehnika lukksepp- kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus- ehitusviimistleja- ehituspuusepp- keevitaja- arvutid ja arvutivõrgud UUS!- autoplekksepp UUS!- automaaler UUS!

Keskhariduse baasil:-tarkvara ja andmebaaside haldus UUS!- ehitusviimistlus UUS!- autotehnik- autodiagnostik

Põhiharidusnõudeta:- autohooldusspetsialist (autotehik)

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 1,6 a.

Õppeaeg 1 a.

Sillamäe KutsekoolTallinna mnt. 13, Sillamäe, 40202Telefon: 39 25160Faks: 39 73541e-mail: [email protected]

Keskkooli baasil:- ehitusviimistlus- tarkvara ja andmebaaside haldus- keevitaja

Põhikooli baasil:- kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus- ehitusviimistlus- tarkvara- ja andmebaaside haldus

Õppeaeg 80 õppenädalat

Õppeaeg 120 õppenädalat

Page 52: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE52

gümnaasiumi Eri 2011

kutseõppeasutused

ÕPPeasuTus insenerhariDusT anDVaD eriaLaD mÄrkuseD

Tallinna EhituskoolPärnu mnt 162 Tallinn 11317 Telefon: +372 651 9040 Faks: +372 655 8076e-mail: [email protected] uste päevad 18.-23.03.2011Dokumentide vastuvõtt algab 1. juunist 2011, E-R, kabinet nr. 103

Põhihariduse baasil:- ehituspuusepp- ehitusviimistlus- elektrik- kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus) - mööblirestauraator- puit ja kiviehitiste restauraator - tisler

Keskhariduse baasil:- elektrik- kivi ja betoonkonstruktsioonide ehitus - mööblirestauraator- puit ja kiviehitiste restauraator- tisler

Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 aastat

Tallinna Kopli AmetikoolKopli 98, 11711 TallinnTelefon: +372 66 44 670Faks: +372 6 600 476E-post: [email protected] vastuvõtt alates 1.juunist 2011.Vestlused õpilaskandidaatidega toimuvad augustis 2011.

Kutseharidusõpe:- elektrik- keskkonnatehnika lukksepp- sepatöö- rahvusik puutööndus

Põhihariduse baasil:- keskkonnatehnika lukksepp- rahvuslik puutööndus

Õppeaeg 120 õppenädalat

Õppeaeg 80 õppenädalat

Tallinna Lasnamäe MehaanikakoolUuslinna 10,Tallinn 11415Telefon: (+372) 621 5572Faks: (+372) 621 1500E-post: [email protected] võetakse vastu 20. juuni – 19. august 2011. a, kell 9.00 -16.00, Uuslinna 10, Tallinn

Põhikooli baasil:- automaatik- keevitaja- metallitöötlemispinkidel töötaja- koostelukksepp- laevakere koostaja- keskkonnatehnika lukksepp- autotehnik- automaaler- autoplekkseppKeskkooli baasil:- keevitaja- koostelukksepp- keskkonnatehnika lukksepp- autotehnik- autodiagnostik- automaaler- autoplekksepp

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 1,5 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Page 53: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE 53

gümnaasiumi Eri 2011

kutseõppeasutused

ÕPPeasuTus insenerhariDusT anDVaD eriaLaD mÄrkuseD

Tallinna PolütehnikumPärnu mnt. 57, Tallinn 10135Telefon: 610 3601E-post: [email protected] uste päevad 22.-24.märts 2011Dokumentide vastuvõtt: Tallinn, Pärnu mnt. 57, I korrus, tööpäeviti 10.00 - 16.00.

Põhihariduse baasil:- elektrik- automaatik- telekommunikatsiooniseadmete spetsialist- arvutid ja arvutivõrgud- trükitehnoloogia- nõrkvoolusüsteemide paigaldajaPäevaõpe (kutseõpe keskhariduse baasil):- trükitehnoloogiaSessiooniõpe (kutseõpe keskhariduse baasil, võimalik osakoormusega):- elektrik- arvutid ja arvutivõrgud- tarkvara ja andmebaaside haldus- nõrkvoolusüsteemide paigaldus

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg: 3,6 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 ,6 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Tallinna TranspordikoolAadress: Tehnika 18, 10149 TALLINNTelefon: 6979050E-post: [email protected]õtukomisjon töötab kabinetis 101.Info: 6 979 040 ja 6 979 063Lahtiste uste päevad 25.-30.04 kell 10-15

Põhihariduse baasil:- tarkvara ja andmebaaside haldusKeskhariduse baasil:- raudteetehnika- tarkvara- ja andmebaasihaldus

Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Tartu KutsehariduskeskusKopli 1, 50115 TartuTelefon: 7 361 866Faks: 7 361 867E-post: [email protected] uste päevad 16. – 17.märtsil 2011Vastuvõtt toimub 27.juunist kuni 29.juulini 2011. Dokumente saab tuua tööpäeviti kell 9.00 – 15.00 aadressil Kopli 1, Tartu, ruum B-114. Info tel 736 1859.

Põhikooli baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- automaaler- autotehnik- autoplekksepp- ehituspuusepp (erivajadustega õppijatele)- ehitusviimistleja- elektrik- keevitaja- kivi- ja betoonkonstruktioonide ehitaja- koostelukksepp- mehhatroonika- metallitööpinkidel töötaja- tislerKeskkooli baasil- arvutid ja arvutivõrgud- autodiagnostik- autotehnik- elektrik- mehhatroonik- müürsepp- puidutöötlemismasina CNC operaator - tarkvara ja andmebaaside haldus- tisler- veebispetsialist

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 1,6 a.Õppeaeg 2,6 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 1 a.Õppeaeg 0,5 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Page 54: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

insEnErikutsE54

gümnaasiumi Eri 2011

kutseõppeasutused

ÕPPeasuTus insenerhariDusT anDVaD eriaLaD mÄrkuseD

Tallinna TööstushariduskeskusSõpruse pst 182, 13424 TallinnTelefon: 654 2833Faks: 654 2874E-post: [email protected] www.tthk.ee

Põhikooli baasil:- automaatika- autotehnik- keevitaja- mehhatroonik- metallitööKeskkooli baasil:- automaaler- autotehnik- CNC pinkide seadistaja- keevitaja- mehhatroonik

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,5 aÕppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 aÕppeaeg 2,5 a.

Kuressaare AmetikoolKohtu 22, 93 812 Kuressaare SaaremaaTelefon: 45 24 [email protected] www.ametikool.eeAvatud uste päevad 10. - 11. märtsil 2011 kell 10.30 - 15.00Dokumentide vastuvõtt 20. juuni - 12. august 2011; Vastuvõtukatsed põhikoo-lijärgsetel erialadel 16.-18. august 2011; Vastuvõtukatsed keskkoolijärgsetel erialadel 17.-18. august 2011

Põhikooli baasil:- tarkvara ja andmebaaside haldus- ehitusviimistlus- kivi ja betoonehitiste konstruktsioonid- tisler- väikelaevade ehitus- autotehnikKeskkooli baasil:- tarkvara arendus

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a.

Õppeaeg 2 a.

Narva KutseõppekeskusKreenholmi 45, 20104 NarvaTelefon: 35 69 341Faks: 35 69 370E-post: [email protected] vastuvõtt tööpäeviti 10.00-16.00 Info telefonil 35 69 344, vastuvõtukomisjoni töö ajal - 35 69 385- põhihariduse baasil kutsekeskhari-dusõpe 13.06.- 12.08.2011.a.- keskhariduse baasil kutseõpe 13.06.- 19.08.2011.a.

Põhikooli baasil:- mehhatroonik- autotehnik- keevitaja- ehitusviimistleja Keskkooli baasil:- tarkvara ja andmebaaside haldus- mehhatroonik- puit ja kiviehitiste restauraator- elektrik (töökohapõhine)- soojusseadmete käitaja (töökohapõhine)- keevitaja- arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaa-tor- infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine (töökohapõhine)

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 1 a.Õppeaeg 1 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 7 kuud

allikas: koolide kodulehed

Page 55: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

gümnaasiumi Eri 2011Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Afori

smepoeta vahel jutu sisse

Kõigil on fotograafi line mälu. Enamikul pole ainult fi lmi sees. Müüa langevari. Ainult korra kasutatud, avamata, väiksed plekid. Mida kõvem või, seda pehmem leib. Ma ei suutnud teie auto pidureid korda teha, aga ma reguleerisin signaali

valjemaks.

Afori

sme Kas te pole tähele pannud? Igaüks, kes sõidab teist aeglasemalt, on idioot, ja igaüks, kes sõidab kiiremini, on maniakk. – George Carlin

Afori

sme Depressioon on viha lihtsalt ilma entusiasmita.

Afori

sme

Afori

sme Egoistide üks hea külg: nad ei klatši.

Afori

sme

Afori

sme Laena pessimistilt – ta ei looda oma raha tagasi saada.

Afori

sme

Afori

sme Ära kunagi tee kaarditrikke oma pokkeriseltskonna ees.

Afori

sme

Afori

sme Mustad augud tekivad sinna, kus jumal jagab nulliga.

Afori

sme

Afori

sme Ok, kui suur on pimeduse kiirus?

Afori

sme

Afori

sme Järeldus on koht, kus sa oled edasimõtlemisest väsinud.

Afori

sme

Afori

sme Keegi ei kuula sind seni, kuni sa vea teed.

Afori

sme

Afori

sme Planeerige homme olla spontaanne.

Afori

sme

Afori

sme Mida kiiremini sa maha jääd, seda rohkem jääb aega järelejõudmiseks.

Afori

sme

Afori

sme Kui ma töötaks sama kõvasti kui kolleegid, jõuaks ma sama vähe kui nemad.

Afori

sme

Afori

sme Bakterid – need on mõnede inimeste ainus kultuur.

Afori

sme

Afori

sme Mis juhtub sinuga, kui oled kaks korda end pooleldi surnuks ehmatanud?

Afori

sme

Afori

sme Otsusta kiiresti, aga ära kunagi põhjenda. Su otsus võib olla õige, aga põhjen-

dused kindla peale valed. – Lord Mansfi eld

Afori

sme 99% taksojuhtidest suudavad ära rikkuda ülejäänud osa maine.

Afori

sme

Afori

sme Ainus asendus heale lastetoale on kiired refl eksid.Afori

sme

Afori

sme Vanus on natuke kallis hind küpsuse eest.Afori

sme

Afori

sme Raske töö tasub ära tulevikus. Laiskus kohe praegu.Afori

sme

Afori

sme

Afori

sme

Kui sa arvad, et keegi ei hooli sinust, proovi mõned arved maksmata jätta.

inseneeria stereogrammmis looma

näed pildil?

Afor

isme

Aforisme ve

idi n

alja

ja n

upu

tam

ist

© g

En

E l

Ev

inE

/ W

WW

.Co

lo

rs

tE

rE

o.C

om

Page 56: Inseneeria Gümnaasiumi Eri 2011

Gümnaasium • Ülikool • Juhtimiskoolituse Keskus

Unistad tööpäeva lõpust...EB

S BA

KA

LAU

REU

S

...või oma kellatehasest?

Mõtle suurelt ja tule EBSi!Estonian Business Schooli bakalaureuseprogramm annab Sulle tugevad majandusalased teadmised, praktilised oskused ja kogemuse.

Nii võid juba varakult otsustada, kas soovid teha rahvusvahelist karjääri, töötada mõnes Eesti tippfirmas või luua enda ettevõtte.

Kolm õppevormi:• päevane • õhtune • kaugõpe

Kolm õppekeelt:• eesti • vene • inglise

BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INFOPÄEV TOIMUB 05.MAIL.Vaata lisa: www.ebs.ee

Rahvusvaheline ärijuhtimine• investeeringute juhtimine(koostöös LHV pangaga)• turundus ja suhtekorraldus

See sobib Sulle, kui soovid töötada rahvusva-helises ettevõttes või avalikus sektoris. Lisaks ärialasele inglise keelele pakume ka ühte lisavõõrkeelt. Spetsialiseerudes turundusele ja suhtekorraldusele, saad ülevaate müügist, meediasuhtlusest ja reklaamikorraldusest. Investeeringute juhtimise, Eestis ainulaadse suuna tugevuseks on tihe koostöö, lektoriteks on mitmed LHV juhtivad spetsialistid.

Võõrkeeled ja ärikorraldus• hotellindus(koostöös Tallink Hotelsiga)

Kui Sind paelub ärimaailm, kuid mate-maatikaga puudub sinasõprus, siis otsusta võõrkeelte ja ärikorralduse kasuks ning seo oma tulevik rahvusvahelise äriga. Hotelli vas-tuvõtu ja konverentsikorralduse suund õpetab suhtlust rahvusvaheliste külalistega, hotelli-majandust ning üritusturundust ja seda kõike koostöös Tallink Hotelsiga.

Ettevõtlus ja ärijuhtimine• müügijuhtimine• ettevõtlus loomemajanduses (koostöös EKA & EMTA-ga)

Uue kontseptsiooniga ettevõtluse ja ärijuhti-mise õppekava, kus juba esimesel õppeaastal alustad enda ettevõttega. Müügijuhtimi-se suund annab teadmised turundusest, kommunikatsioonist ja müügimetoodikatest ning lõpuks ka müügispetsialisti tunnistuse. Loomemajanduse suund keskendub disaini, moe, muusika ja teiste loomevaldkondade ettevõtlusvõimalustele.

BAKALAUREUSE ÕPPEKAVAD