Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
1
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
ilitsersuut
Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik
December 2010
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
2/113
Imarisai:
Immikkoortoq 1 Aallaqqaasiut ...................................................................................................... 5
1.1 Innarluutillit naligiimmik periarfissaqartinneqarnissaat ..................................................................... 5
1.2 Innarluutillit pillugit inatsisiliornermi tunngaviusut isummersornerillu ........................................... 5
1.2.1 Nalinginnaasumik inuunermut sapinngisamik qaninnerpaamik inuuneqarneq ........................ 5
1.2.2 Tikikkuminassuseq - isaariaqarnermut tunngasut ....................................................................... 6
1.2.3 Naligiissitsineq ................................................................................................................................ 6
1.3 Inatsisitigut tunngavigisat – innarluutillit pillugit malittarisassat isumaginninnermi
inatsisinut allanut naleqqiullugit ................................................................................................................. 6
1.3.1 Innarluutillit pillugit malittarisassat periarfissatut kingullertut ................................................... 6
1.3.2 Pilersuineq ........................................................................................................................................ 7
1.3.3 Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiineq ............................................................................................. 8
1.3.4 Angerlarsimaffimmi ikiorteqartitsineq ........................................................................................... 8
1.3.5 Ilinniartitsineq atuarfeqarfillu .......................................................................................................... 8
1.3.6. Peqqinnissaqarfik ........................................................................................................................... 9
Immikkoortoq 2 Annertuumik innarluuteqarneq ......................................................................... 9
2.1 Taaguutit nassuiaatillu ........................................................................................................................... 9
2.1.1 Nalinginnaasumik pisinnaasaqassuseq pisinnaasaqassutsillu annikilleriarnera .................. 10
2.1.2 Pisinnaasaqassutsip annertuumik annikilleriarnera .................................................................. 10
2.1.3 Annertuumik innarluuteqarneq ..................................................................................................... 11
2.1.4 Inuit 65-inik sinnerlugillu ukiullit .................................................................................................. 13
2.2 Pisinnaasaqassutsip annikilleriarneranut pissutaasartut ................................................................ 13
2.2.1 Silassorissutsikkut pisinnaasakinneruneq ................................................................................. 13
2.2.2 Tarnikkut nappaatit ........................................................................................................................ 14
2.2.3 Timikkut pisinnaasat annikilleriarnerat ....................................................................................... 16
2.2.4 Pisinnaasaqassutsip annikilleriarneranut pissutaasartut allat ................................................. 18
2.2.5 Oqariaaseq “ataavartoq” ............................................................................................................... 18
Immikkoortoq 3 Ikiorsiinerit........................................................................................................ 18
3.1 Atortutigut ikiorsiissutit ....................................................................................................................... 18
3.2 Innarluuteqarnerup kingunerisaanik malunnaatilimmik aningaasartuuteqarneruneq .................. 19
3.3 Siunnersortimit ikiorserneqarneq ....................................................................................................... 21
3.4 Nammineq angerlarsimaffimmi najugaqaraanni ............................................................................... 22
3.4.1 Najugaqarfiup isertarfeqarnera aaqqissugaaneralu ................................................................... 22
3.5 Qamutit motoorillit, biilit ilanngullugit ................................................................................................ 24
3.6 Angallassinermik (biiliussinermik) aaqqissuussinerit ...................................................................... 24
3.7 Sulisoqartitsineq, tapersersorteqarneq ilanngullugu ....................................................................... 25
3.8 Nammineq angerlarsimaffimmi paarineqarneq isumagineqarnerlu ................................................ 28
3.9 Oqilisaassineq ....................................................................................................................................... 28
3.10 Pikkorissarnerit ................................................................................................................................... 29
3.11 Ilinniagaqarnermut sulinermullu iliuusissatut pilersaarusiaq ....................................................... 30
3.12 Suliffeqarneq, suliassaqartitsineq sammisassaqartitsinermullu neqeroorutit ............................ 30
3.13 Najugaqatigiiffimmi najugaqaraanni ................................................................................................. 34
3.13.1 Najugaqatigiiffik ........................................................................................................................... 35
3.13.2 Nakkutigineqarluni najugaqarfik ................................................................................................ 38
3.13.3 Ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi najugaqarneq ................................................................... 39
3.13.4 Ilaqutariinni paaqqutarineqaraanni ............................................................................................ 41
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
3/113
3.13.5 Utoqqaat illuanni najugaqaraanni .............................................................................................. 41
3.13.6 Atuartuugaanni ............................................................................................................................. 42
3.13.7 Ulluunerani neqeroorutiniittaraanni ........................................................................................... 43
3.13.8 Napparsimavimmi uninngagaanni ............................................................................................. 43
3.13.9 Angalanerit ingiaqateqartitsisarnerlu ........................................................................................ 44
3.14 Sulinngiffeqarluni angalanerit ........................................................................................................... 44
3.15 Nalliuttorsiornernut, napparsimasoqarneranut toqusoqarneranut
ilisisoqarneranulluunniit atatillugu angalanerit ....................................................................................... 48
3.15.1 Nalliuttorsiornerit ......................................................................................................................... 48
3.15.2 Nappaammik peruluuteqarneq ................................................................................................... 49
3.15.3 Toqusoqarnera ilisisoqarneralu ................................................................................................. 49
3.16 Oqilisaassinermi najugarisassamut najugarisassamiillu angalaneq ............................................ 50
3.17 Ulloq-unnuarlu najugaqarfimmut tassanngaanniillu nuunneq, najugaqatigiiffiit
ilanngullugit ................................................................................................................................................. 50
Immikkoortoq 4 Kalaallit Nunaata avataani najugaqarneq ....................................................... 51
4.1. Inissiinermi pissutsit ........................................................................................................................... 52
4.2. Angerlartitsinermi pissutsit ................................................................................................................ 55
4.3. Danmarkimi inissinneqarsimasut tikeraarlutik angalaneri .............................................................. 57
Immikkoortoq 5 Aqutsineq ......................................................................................................... 59
5.1 Suliat suliarineqartarnerat akuersissuteqarnissamullu oqartussaassuseqarneq ......................... 59
5.2 Ilitsersuineq ........................................................................................................................................... 59
5.3 Akuersineq ............................................................................................................................................ 60
5.4 Nakkutilliineq ......................................................................................................................................... 60
Immikkoortoq 6 Kisitsisit atorlugit nassuiaasiorneq ................................................................ 60
Immikkoortoq 7 Maalaarnissamut naammagittaalliuteqarnissamullu periarfissat ................. 61
Ilanngussaq 8 .............................................................................................................................. 62
8.1 Ilaatinneqarneq - inuup suliassartaanik tulleriiaarineq (PSG) ......................................................... 62
8.2 Ilaatinneqarneq - akuersinermut uppernarsaat ................................................................................. 64
8.3 Pisinnaasaqassuseq pillugu immersugassiaq - meeqqat inuusuttullu .......................................... 65
8.4 Pisinnaasaqassuseq pillugu immersuiffik - inersimasut.................................................................. 68
8.5 Nakorsap oqaaseqaataa ....................................................................................................................... 72
8.6 Iliuusissanut pilersaarusiaq ................................................................................................................ 74
8.7 Atortutigut ikiorsiissutit ....................................................................................................................... 77
8.8 Annertunerusumik aningaasartuutit ................................................................................................... 78
8.9 Annertunerusumik aningaasartuutit - biiliussisarneq ...................................................................... 79
8.10 Najukkamik allanngortitsineq ............................................................................................................ 80
8.11 Qamutinik motoorilinnik aamma issiavimmik assakaasulimmik iluarsaassineq
aserfallatsaaliinerlu .................................................................................................................................... 81
8.12 Qamutip motoorillip sillimmaserneqarnera ..................................................................................... 81
8.13 Innarluutilinnut bussiinik pisineq ..................................................................................................... 83
8.14 Akunnerit tapersersorteqarfiusut ...................................................................................................... 85
8.15 Akunnerit tapersersorteqarfiusut - iliuusissanut pilersaarusiaq ................................................... 86
8.16 Tapersersortip nalunaarusiaa ........................................................................................................... 87
8.17 Tapersersortinut ataqatigiissaarisoq................................................................................................ 88
8.18 Annertuumik innarluuteqartup namminerisamik angerlarsimaffiani paarineqarneranut
akissarsiat ................................................................................................................................................... 90
8.19 Oqilisaassineq ..................................................................................................................................... 91
8.20 Pikkorissarnerit imaluunniit piginnaanngorsarnerit allat ............................................................... 94
8.21 Nakkutigineqarluni suliffinni imaluunniit nakkutigineqarluni sannavinni
sammisassaqartitsinermi akissarsiat. ...................................................................................................... 97
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
4/113
8.22 Najugaqatigiiffinnik, nakkutigineqarluni najugaqarfinnik, ulluunerani ornittakkanik
nakkutigineqarlunilu sullivivinnik pilersitsineq ....................................................................................... 98
8.23 Feeriarluni ingiaqateqarnani angalaneq ........................................................................................... 99
8.24 Ingiaqateqarluni tikeraarluni angalaneq ......................................................................................... 100
8.25 Nammineq akilerlugu angalanermi ingiaqateqarneq .................................................................... 103
8.26 Tikeraarluni angalanermut atatillugu immikkut iliuutsit ............................................................... 105
8.27 Qanigisap tikeraarluni angalanera .................................................................................................. 106
8.28 Inuit annertuumik innarluuteqartut imaluunniit qanigisat immikkut ittumik angalanerat ......... 107
8.29 Kalaallit Nunaata avataani najugaqarallarnermi – efterskolerneq – ikiorsiinerit ....................... 109
8.30 Illerfimmik assartuineq ..................................................................................................................... 112
8.31 Nuunnermik nalunaarut ................................................................................................................... 113
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
5/113
Immikkoortoq 1 Aallaqqaasiut
1.1 Innarluutillit naligiimmik periarfissaqartinneqarnissaat
1993-imi Naalagaaffiit Peqatigiit (FN) ataatsimeersuarneranni "Innarluutillit naligiimmik
periarfissaqartinneqarnissaat pillugu malittarisassat assigiissakkat " akuerineqarput. 1996-imi
Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinneranni isumaqatigiissutigineqarpoq, Naalagaaffiit Peqatigiit
malittarisassaanni assigiissakkani isummernerit anguniarneqassasut.
Malittarisassat assigiissakkat tassaapput politikikkut anguniakkat, makkununnga tunngasut:
- inunnut innarluutilinnut naligiissitsinermik periarfissanillu assigiinnik pilersitsinissaq
- innarluutillit pisariaqartitaasa pisinnaatitaaffiisalu maluginiarneqalersinnissaat,
- katsorsaanermik, piginnaanngorsaaqqiinermik ikiorsiissutinillu allanik qularnaarinissaq,
- nalinginnaasumik inuuneqarnermut sumulluunniit peqataanissamut periarfissaqalersitsineq:
tigussaasutigut avatangiisit, paasissutissat, ilinniartitsineq, suliassaqartitsineq, ilaqutariittut
inuuneq, kulturi, sunngiffik, timersorneq, upperisarsiorneq.
Naalagaaffiit Peqatigiit malittarisassaanni assigiissakkani innarluut tassaatinneqarpoq innuttaasut
allat naligalugit inuiaqatigiit inuunerannut peqataanissamut periarfissanik annaasaqarneq imaluunniit
killilersorneqarneq. Killilersuineq taanna inummi pisinnaasakitsumiittuaannarneq ajorpoq – aamma
inuiaqatigiinni avatangiiserisat inuit assigiinngitsuunerinut naleqqussagaannginneranniissinnaavoq.
Assersuut: Assakaasulimmik issiaveqaraanni qanoq ililluni umiarsuarmut sinersortaammut
ikisoqarsinnaava? Assakaasulimmik issiaveqartup periarfissai taamaallaat killeqassapput,
umiarsuarmut ikaariaq inunnik taakkuninnga atorneqarsinnaanngorlugu aaqqitaanngippat.
Kommunit tamarmik malittarisassanik assigiissakkanik kalaallisut qallunaatullu allatanik
nassinneqarput. Ilaqutariinnermut Pisortaqarfimmut saaffiginnilluni amerlanernik piniartoqarsinnaavoq.
1.2 Innarluutillit pillugit inatsisiliornermi tunngaviusut isummersornerillu
1.2.1 Nalinginnaasumik inuunermut sapinngisamik qaninnerpaamik inuuneqarneq
Innarluutilinnik isumaginninnermi tunngavik pingaartoq tassaavoq innarluutillip nalinginnaasumut
sapinngisamik qaninnerpaamik inuuneqartinneqarnissaata qularnaarneqarnissaa.
Maluginiartariaqarpoq tamatuma ilaatigut makku nassatarimmagit:
- nassuerutigisariaqarpoq piumasat ilaasa piviusunngortinnissaat ajornarluinnartarmat,
taamaammallu piviusunngortinneqarsinnaanngitsunik angusaqarnissaq siunertarineqanngilaq,
- ikiorsiinissamut periarfissat, assersuutigalugu inuuniarnermi atukkat, ileqqut teknikkikkullu
periarfissat allanngoriartornerat ilutigalugu, allanngortinniarneqartussaammata.
Assersuut: Ullumikkut Kalaallit Nunaanni ukiut tamaasa nunanut kiattunut sulinngiffeqarluni
angalaneq nalinginnaasuunngilaq, kisianni aasakkut tupersimaartarneq illoqarfimmulluunniit
allamut ilaquttanut tikeraartarneq nalinginnaallutik. Tamanna ukiualunnguit qaangiuppata
immaqa allanngorsimassaaq - ikiorsiinissamullu periarfissat, inunnut innarluutilinnut
neqeroorutigineqarsinnaasut, aamma ilutigisaanik allanngortariaqarput.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
6/113
1.2.2 Tikikkuminassuseq - isaariaqarnermut tunngasut
Innarluutillit pillugit malittarisassani aalajangersarneqarpoq, pisortat illuutaat atortuilu tamarmik
sapinngisaq tamaat aaqqissuunneqassasut, innarluutilinnit iserfigineqarsinnaallutillu
atorneqarsinnaasunngorlugit.
Malittarisassaq, nutaanik sanaartornermi allanngortiterinermilu, tikikkuminassutsip
eqqarsaatigineqarnissaanik siunniussaqarnermik nalunaarutaavoq. Taama aaqqissuussinermi
aningaasartuutaanerujunnartut sanaartortitsisup nammatassarai.
Innarluutillit pillugit malittarisassat aqqutigalugit tapiissuteqartoqarsinnaanngilaq.
Aqqusernit, aqqusineeqqat kommunimilu sanaartukkat allat suliarineqaraangata
allanngortiterneqaraangataluunniit, innarluutilinnit atorneqarsinnaanissaat aammattaaq
eqqarsaatigineqartariaqarpoq.
Illunut, pisiniarfinnut assigisaannullu nammineq pigisanut tunngatillugu aallaavigisaq aamma
taannaavoq: Pisiniarfimmik piginnittup akisusaaffigalugulu aningaasartuutissaraa, pisiniarfiutimi inunnit
amerlanerpaanik atorneqarsinnaanngorlugu aaqqissuunnissaa.
Illoqarfigisami iserfissat pitsanngorsarneqarpata, tamanna innarluutiliinnaat iluaqutigissanngilaat.
Aamma utoqqarnut pitsorluttunullu, barnevognilinnut cyklertunullu malunnaateqarluartumik
pitsanngorsaataassaaq.
1.2.3 Naligiissitsineq
Naalagaaffiit Peqatigiit malittarisassaanni assigiissakkani naligiissitsinermik tunngavik isumaqarpoq,
inuit innarluutillit periarfissaqartinneqassasut, inuit allat periarfissaqartinneqarnerisa assinginik.
Innuttaasut tamarmik assigiimmik pineqarpata, inunnut innarluutilinnut assigiimmik
periarfissaqartitsineq pilernavianngilaq. Inuk innarluutilik innuttaasunut allanut sanilliullugu
allaannerusumik pineqassaaq, pineqartumut naligiissumik periarfissat pilersinneqassappata.
Pisinnaasaqassutsip annikilleriaataa taarserniarneqartariaqarpoq taanna sapinngisamik
annertunerpaamik innarluutaajunnaarsinniarlugu.
Kalaallit Nunaanni ingerlatsinermi inatsisitigut naligiissitsinermik tunngaviusoq, pissutsit assigiit
assigiimmik, pissutsillu assigiinngitsut assigiinngitsumik pineqarnissaannik tunngaviuvoq. Imaappoq
innuttaasoq innarluutilik innuttaasumut innarluuteqanngitsumut sanilliullugu allaanerusumik
pineqassaaq, kisiannili innuttaasut marluk inuunerminni assigiinnik atugaqartut assigiimmik
pineqassapput.
Pisinnaasaqassutsip annikilleriarnerata annertuumillu innarluutip immikkoortinneqarnerat
immikkoortumi 2.1-imi eqqartorneqarpoq.
1.3 Inatsisitigut tunngavigisat – innarluutillit pillugit malittarisassat isumaginninnermi
inatsisinut allanut naleqqiullugit
1.3.1 Innarluutillit pillugit malittarisassat periarfissatut kingullertut
Innuttaasoq kinaluunniit inooqatigiissutsikkut pisumik nalaataqarnermini assigiinngitsunik
ikiorserneqarnissaminut pisinnaatitaaffeqarpoq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
7/113
Inatsisit tamanut atuuttut inunnut annertuumik innarluutilinnut soorunami aamma atuupput.
Innarluutillit pillugit malittarisassani pingaarutilimmik tunngaviusoq tassaavoq, innarluutillit pillugit
malittarisassat aatsaat atorneqassasut, inatsisit allat naapertorlugit ikiorsiinissaq
periarfissaqanngippat. Assersuutigalugu innarluutillit pillugit malittarisassat naapertorlugit
ikiorsiisoqarsinnaanngilaq soraarnerussutisiaqartarneq imaluunniit siusinaarluni
suliunnaarnersiuteqartarneq pillugit inatsisit naapertorlugit pisartakkanut inummut tapiliuttakkatut,
meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq malillugu meeqqanik isumaginninnermut aningaasartuutitut
imaluunniit pisortanit ikiorsiissutitut ikiorsiisoqarsinnaatillugu.
Inuit annertuumik innarluutillit, innarluutillit pillugit inatsisiliat maanna atuuttut naapertorlugit
ikiorserneqarnissaminnut periarfissaqarput, taakkulu ukuupput:
- Inunnut annertuumik innarluutilinnut ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 7, 3.
november 1994-imeersoq, Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 13, 31. oktober 1996-imeersukkut,
Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 1, 23. maj 2000-imeersukkut, Inatsisartut peqqussutaatigut
nr. 13, 20. november 2006-imeersukkut, Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 12, 5. december
2008-meersukkut aamma Inatsisartut peqqussutaatigut nr. 10, 31. maj 2010-meersukkut
allanngortinneqartoq.
- Inunnut annertuumik innarluutilinnut ikiorsiisarneq pillugu nalunaarut nr. 19, 16. december
2010-meersoq.
Taakku ataatsimoortillugit innarluutillit pillugit malittarisassanik taagorneqarput.
1.3.2 Pilersuineq
Pilersuinermut ilaapput inuit tamarmik ulluinnarni nalinginnaasumik inuuneqassagunik
pisariaqartitaminnut aningaasartuutaat: nerisassanut, atisanut, ineqarnermut, pequtinut, sunngiffimmi
soqutigisanut, meeqqat paarineqarnerannut il.il. Innarluutillit pillugit malittarisassat naapertorlugit
annertuumik innarluutillip pilersorneqarneranut ikiorsiissuteqartoqarsinnaanngilaq.
Pilersuineq pillugu malittarisassat imaapput:
- Angajoqqaat meeqqaminnut 18-it inorlugit ukiulinnut pilersuisussaatitaapput. Meeraq
nammineq isertitaqartarpat isertitat taakku meeqqap pilersorneqarneranut angajoqqaat
atortariaqarpaat. Angajoqqaat (immaqalu meeqqap) isertitaat naammanngippata kommuni
pisortanit ikiorsiissutit pillugit peqqussut tunngavigalugu ikiorsiissaaq.
- Inuit inersimasut imminnut aappaminnullu pilersuisussaatitaapput. Suliffissaaleqineq
napparsimanerluunniit pissutigalugit taamaaliorsinnaanngippata, pisortanit ikiorsiissutit pillugit
peqqussut tunngavigalugu ikiorsiissuteqartoqassaaq.
- Inersimasup sulisinnaassuseqarnera annertuumik ataavartumillu annikilleriarsimappat,
pineqartoq sioqqutsilluni soraarnerussutisiaqalersinnaavoq. Sulisinnaassuseq timikkut,
eqqarsartaatsikkut inooqatigiinnikkulluunniit pissuteqartumik annikilleriarsimasinnaavoq.
Malittarisassat taakku inunnut annertuumik innarluutilinnut aamma atuupput. Taamaalillutik inuit allat
tamaasa assigalugit imminnut pilersornissaminnut, kiisalu aapparisaminnik meeqqaminnillu 18-it
inorlugit ukiulinnik pilersuinissaminnut pisussaaffeqarput. Sulinikkut isertitat sioqqutsilluniluunniit
soraarnerussutisiat aamma allakkut isertitaajunnartut, pilersuinermut aningaasartuutinut
matusissutaasussaapput. Aningaasat taakku naammanngippata, pineqartoq innuttaasut allat
assigalugit ikiorserneqarnissaminik qinnuteqassaaq, innuttaasutullu allatut pineqassalluni. Pilersuineq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
8/113
pillugu malittarisassat innarluutillit pillugit malittarisassanut ilaanatik, isumaginninnermi inatsisinut
allanut ilaapput.
1.3.3 Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiineq
Meeqqat annertuumik innarluutillit angajoqqaaveruttut: Aallaavittut meeqqat taakku – meeqqat allat
tamaasa assigalugit - meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut tunngavigalugu
ikiorserneqassapput, ilaqutariinni paarineqarnissaminnut imaluunniit
angajoqqaarsiavittaarnissaminnut imaluunniit pisariaqarfiatigut ulloq-unnuarlu paaqqinniffimmut
inissinneqarnissaminnut. Aatsaat meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut
naapertorlugu ikiorsiissutit, meeqqap annertuumik innarluuteqarnera pissutigalugu naammanngippata,
innarluutillit pillugit malittarisassani ikiorsiinissamut periarfissat atorneqarsinnaapput.
Meeqqat annertuumik innarluutillit sumiginnagaasut: Taamatut pisoqartillugu aammattaaq atuuppoq,
aallaavittut meeraq meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut naapertorlugu -
meeqqatut sumiginnagaasutut allatulli - ikiorserneqassammat. Taamaattorli ajornakusoorsinnaavoq
killilissallugu, qaqugukkut ikiorserneqarnissamik pisariaqartitsineq inooqatigiissutsikkut pissutsinik
peqquteqarnersoq, qaqugukkullu annertuumik innarluuteqarnermik peqquteqarnersoq. Pissutsit
taakku akuleriissimagajuttarput.
Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu peqqussut atorneqassaaq angajoqqaat meeqqamik
pilersornissaat paaqqutarinissaallu isumagisinnaanngikkaangassuk. Imaappoq meeqqap
innarluuteqarnera eqqarsaatiginaveersaartariaqarpoq, inooqatigiinnermullu tunngasuinnaat
isiginiarallarlugit. Tamanna aamma atuuppoq meeqqap innarluuteqarnera pissutigalugu
sumiginnaasoqarsimaneranik isumaqartoqartillugu. Pineqartut tassaapput angajoqqaat meeqqap
pisariaqartitaanik paasinninngitsut, tamannalu inooqatigiinnikkut ajornartorsiutaavoq. Tamannalu
tassaavoq kommunip meeqqanik isumaginninneratigut aningaasartuutigisassaq.
Innarluutillit pillugit malittarisassat atorneqarsinnaapput meeraq innarluuteqarnini pissutigalugu
angajoqqaat nalinginnaasumik pisinnaasaat tunniussinnaasaallu sinnerujussuarlugit
pisariaqartitsisuuppat: piffissaq, naammagittarneq, nukissat, immikkut ilisimasaqarneq, immikkut
avatangiiseqarneq imaluunniit immikkut suliarineqarneq sungiusarneqarnerluunniit.
1.3.4 Angerlarsimaffimmi ikiorteqartitsineq
Kommuni angerlarsimaffimmi ikiorteqartitsinermut aningaasaliisarpoq, illumi suliassat nalinginnaasut
(eqqiaaneq, nerisassiorneq, atisanik errorsineq il.il.) isumaginissaannut ikiorneqarnissaq pisariaqarpat,
aammattaarli peqqinnissakkut inuttut eqqiluisaarnermut ikiorsiinissaq pisariaqartinneqarpat.
Angerlarsimaffimmi ikiorteqartitsisoqartarpoq ilaatigut utoqqarnut, annertuumik innarluutilinnut,
ilaqutariinnut annertuumik innarluutilittalinnut il.il.
1.3.5 Ilinniartitsineq atuarfeqarfillu
Atuarfeqarfimmut, ilinniartitsinermut ilinniagaqarnermullu tunngasut tamarmik Kultureqarnermut,
Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfiup (KIIIN) ataaniipput.
Taamaalilluni KIIIN-ip ilinniartitsinerup ilinniagaqarnerullu, atuartut ilinniartullu assigiinngissusiinik
isumassuisumik isumaginissaat pisussaaffigaa.
Atuartut ilinniartullu ilinniartinneqartussat naapertuuttunik inissaqartinneqartussaapput,
ilinniartitsisoqartinneqarlutik ilinniartinneqarnerminnilu atortussaqartinneqarlutik.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
9/113
Tamanna aamma meeqqanut inersimasunullu annertuumik innarluutilinnut atuuppoq. Taamaammat
atuartitsinermi atortussanut, init atuartitsiviusut aaqqissuunneqarnerinut, isaarialersuinermut kiisalu
atuartitsinermi/anitsiarnerni sulisunik amerlanerusunik sulisoqarnissamut ikiorsiissutit innarluutillit
pillugit malittarisassat tunngavigalugit akuersissutigineqarsinnaanngillat.
Tamanna aamma kultureqarnermut ilageeqarnermullu tunngasutigut atuuppoq, oqaluffinnik
kulturikkullu ingerlataqarfinnik aaqqissuussinerit isaarialersuinerillu ilanngullugit, taamatullu
apersortittussanik atuartitsineq aamma tusilartunut oqalutsinik pissarsiniarneq akissarsiaqartitsinerlu
ilanngullugit.
Atuarfeqarfik pillugu aalajangersakkat innarluutillillu pillugit malittarisassat akornanni killigititat
immikkoortumi 3.13.7-imi erseqqinnerusumik eqqartorneqarput.
1.3.6. Peqqinnissaqarfik
Inuit innarluutillit – allallumi tamarmik - nappaataannik katsorsaaneq tamarmi peqqinnissaqarfiup
ataaniippoq.
Tamatuma saniatigut inuit innarluutillit immikkut ittunik pisariaqartitsisarput, peqqinnissaqarfimmittaaq
isumagineqartussanik. Tamatumunnga ilaapput atortut ikiorsiissutit ilaat, peqqinnissaqarfimmi sulisunit
immikkut ilinniarsimasunit naleqqussartariaqaramik, assersuutigalugu:
- avatinut taarsersuutit (niuusat, taliusat il.il.) qitikkullu qerattaqqutit,
- kamippaat skuullu immikkut naleqqussakkat,
- tusartaatit,
- isarussat sakkortoorujussuit immikkulluunniit ittut.
Misissuinerni napparsimmavinnullu unitsitsinerni tusilartunut oqalutsinik pissarsiniarneq
akissarsiaqartitsinerlu peqqinnissaqarfiup aamma akisussaaffigaa.
Peqqinnissaqarfik pillugu aalajangersakkat innarluutillillu pillugit malittarisassat akornanni killigititat
immikkoortumi 3.13.8-imi erseqqinnerusumik eqqartorneqarput.
Immikkoortoq 2 Annertuumik innarluuteqarneq
2.1 Taaguutit nassuiaatillu
Inuk innarluutilik innarluutillit pillugit malittarisassat tunngavigalugit ikiorserneqassappat, tamatigut
makku piumasaqaataasarput:
- inuup pisinnaasaqassusiata annertussusianik pisuni ataasiakkaani naliliineq, aamma
- ikiorsiissutit suut pineqartup ajornartorsiutaanik oqilisaassisuusinnaanerinik naliliineq.
Imaappoq innarluutip ikiorsiissutillu qinnuteqaatigineqartup toqqaannartumik imminnut
ataqatigiinnissaat piumasaqaataavoq.
Assersuut: Inuup illuanik nioqanngitsup issiavik assakaasulik angalaniarnermini
iluaqutigilluassagaa ilimanarpoq.
Inuk taanna sutigut tamatigut nammineersinnaaguni -, angalaniarneq kisiat pinnagu - taava
tapersersortitut ikiorteqarnissani pisariaqartinnavianngilaa.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
10/113
Inuk alla illuanik nioqanngitsoq saniatigullu eqqarsartaatsimigut kinguarsimasoq, immaqa
issiavimmik assakaasulimmik innaallagissamoortumik silami atugassamik
pisaartussaassanngilaq - qulakkeerneqartariaqarpormi atornissaa ilikkarsinnaagaa. Immaqa
atornissaa ilikkarsinnaavaa tapersersortitut ikiorteqaruni. Taamaappat issiavimmik
assakaasulimmik tunineqartariaqarpoq, piffissamilu issiaviup assakaasullip atornissaanik
ilinniarfiani ikorfartuisoqartinneqartariaqarluni.
Inuup pisinnaasaqassusianik naliliinissaq pingaartuuvoq, inuk pineqartoq isumaginninnermik
ingerlatsivimmi ukiuni arlalinni ilisarisimaneqareeraluarpalluunniit. Malugilluaqqissaarniagassaavoq
pisinnaasaqassuseq allanngorsinnaammat, pitsaanerulerluni imaluunniit ajornerulerluni. Taamaammat
naatsorsuutigereerneqarsinnaanngilaq, peqqussut malillugu ikiorsiisoqarsinnaasoq, siusinnerusukkut
ikiorsiisoqarsimanera kisiat pissutigalugu.
2.1.1 Nalinginnaasumik pisinnaasaqassuseq pisinnaasaqassutsillu annikilleriarnera
Inuit tamarmik ullut tamaasa nalinginnaasutut isigineqartunik assigiinngitsorpassuarnik
iliuuseqartarput. Ullaakkut makittarput, uffartarlutik, nerisarlutik, piniariartarlutillu aalisariartarlutik,
suliartortarlutik, ikinngutiminnut pulaartarlutik, niuerniartarlutik, aviisinik atuartarlutik il.il. Timertik,
qarasartik silaqassusertillu immikkut ajornartorsiutiginngilaat. Tamakkorpassuit ulluinnarni inuunermut
ilaasut iliuuserinissaannut ikiorneqarnissartik pisariaqartinngilaat. Taakku nalinginnaasumik
pisinnaasaqassuseqarput.
Inuit ilaat immikkut ajornartorsiuteqartarput, allat sapinngisaat sapertarlugit. Sapigaat
pisinnaasaqassutsip annikilleriaataanik taaneqartarpoq. Pisinnaasaqassutsip annikilleriaataa
pissutaalluni taakku annikinnerusumik pisinnaasaqassuseqarput.
Assersuut: Inuk Paviamik taagugarput ajutoornikkut nissumi illua annaavaa. Maanna
niuerniarsinnaajunnaarpoq, qaqqami pisuttuarsinnaajunnaarluni angallamminulluunniit
ikisinnaajunnaarluni. Kisianni nissut atornagit pisinnaasani suli sapinngilai - nerisinnaavoq,
aviisinik atuarsinnaalluni, ilaquttani eqqissisimaaqatigisinnaallugit il.il. Pisinnaasaqassusia
annikilleriarpoq, tassa nalinginnaasumik pisussinnaajunnaarami.
Nuna quatsermat Pavia orluvoq, niaqqumigullu annerami qaratsani ajoquserlugu.
Puigutoorujussuanngorpoq, assullu qasoqqasalerluni. Nerisassat sumiinnerat
eqqaamasinnaagaangamiuk nerisarpoq. Kaffiliortarpoq, kaffilianili suli qalanngitsoq
sinilersoortarluni. Pulaartoqarpiassaarpoq, oqaatsini uteqattaartuartaramigit. Suli
fjernsynerujoorsinnaallunilu radiumik tusarnaarujoorsinnaavoq. Paviap silarsuaa annikillivoq,
pisinnaasaqassutsini arlalitsigut annikilleriaateqarmat.
Pavia siusinnerusukkut uummaarissimagaluaqisoq, massakkut ulloq naallugu kisimiilluni
angerlarsimaannartunngorpoq, sunalu ajoqutaanersoq paasisinnaanagu. Tarnimigut
napparsimaleriartuaarpoq - ruujorini erngup aqqutaani nipinik tusaasaqartalerpoq, erngullu
kuutsinnissaa ersigilerlugu, fjernsyni radiulu ersigilerpai, isumaqarami ipitinniartaraanni,
ikinnissaallu qunugilerlugit. Pavia maanna ulluinnarni pisinnaasariaqartut
amerlanerpaartaasigut pisinnaasaqassusia annikilleriarsimalerpoq.
2.1.2 Pisinnaasaqassutsip annertuumik annikilleriarnera
Inuup pisinnaasaqassusia annertuumik annikillisarpoq:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
11/113
- imminut isumagisinnaajunnaaraangami - assersuutigalugu uffarsinnaajunnaaruni,
atisalersorsinnaajunnaaruni, nammineerluni nerisinnaajunnaaruni,
- silami illullu iluani nammineerluni angalaarsinnaajunnaaruni - assersuutigalugu
niuerniarsinnaajunnaaruni, ilaquttaminut ikinngutiminullu pulaarsinnaajunnaaruni, sunngiffimmi
ingerlatanut peqataasinnaajunnaaruni,
- attaveqarsinnaajunnaaruni - nassuiaatiginiakkani allanut paasitissinnaajunnaarunigit,
imaluunniit allat oqaatsit allatulluunniit iliorlutik imminut paasitinniagaat
paasisinnaajunnaarunigit.
Inuup pisinnaasaqassusia annertuumik annikillisimassaaq, qulaani allaaserineqartuni ataaseq
amerlanerilluunniit inummi tassani atuuppata.
Pisinnaasaqassuseq annikilleriarsinnaavoq, annertuumik annikillerianngikkaluarluni.
Soorlu assersuutitut: Pele-p Paviatulli nissumi illua annaavaa, taakkulu marluullutik qangatut
illup iluani silamilu angalasinnaajunnaarput. Marluullutik pisinnaasassaqassusii annertuumik
annikilleriarput. Kisianni Pele Paviamit iluatsitsineruvoq, tassami Pele niuusartaarsinnaavoq,
pisarnertungajak angalaarsinnaalerluni. Illup iluani, illoqarfimmi nunaqarfimmiluunniit
angalasinnaanngorpoq – arriinnerugaluartumik, kisiannili ajoriinnagassaanngitsumik. Maanna
Pele-p pisinnaasaqassusia annertuumik annikillisimajunnaarpoq, imannguarli annikillilluni,
tassami niuusaa pisinnaasaqassutsimigut annaasaasa ilarujussuannik taarsiivoq.
Pisinnaasaqassutsikkut annikilleriaatsit annikinnerusut arlallit katillutik pisinnaasaqassutsip
annertuumik annikilleriarneranik nassataqarsinnaapput.
Soorlu assersuutigalu: Inuup - Paviatut Pele-tullu - nissumi illua annaavaa. Inuk Pele-tulli
niuusartaarpoq. Kisianni Inuk uummalluttuuvoq, taamaattumillu nukittuujunani. Illuttut
nioqarallarami uummallunnini akornutiginngilaa. Niuusaqarlunili pisunniarneq
nukkiornarneruvoq, taamaattumillu niuusaqaraluarluni qanittunnguaannarmut
pisussinnaalerpoq, maannalu qummukajaat majuartarfiillu saperluinnarlugit. Taamaammat
Inuup Pele-mut naleqqiullugu allaanerussutigaa, pisinnaasaqassutsimigut annertuumik suli
annikilleriartooqqanini.
Imaappoq pisinnaasaqassutsip annertussusia pineqartup ulluinnarni qanoq pisinnaasaqartigissusianik
ataatsimut isigalugu naliliinikkut aalajangertariaqarpoq. Ataatsimut naliliinermi sutigut tamatigut
pisinnaasaqassutsip annikilleriaatai, annikinnerusut annertunerusullu, tamarmik ilaatinneqassapput.
Innarluutillit pillugit malittarisassat tunngavigalugit aatsaat ikiorsiisoqarsinnaavoq, taamatut
ataatsimoortumik naliliinermi pisinnaasaqassuseq annertuumik annikilleriarsimappat. Pisuni allani
aningaasartuutit pineqartup nammineq akilertariaqarpai, imaluunniit inatsisit allat aqqutigalugit
ikiorneqarnissani qinnuteqaatigisariaqarlugu.
Taamaallaat pisinnaasaqassutsikkut annikilleriaatsit ataavartut, katillutik pisinnaasaqassutsip
annertuumik annikilleriarneranik nassataqarsinnaapput. Piffissap ilaannaani pisinnaasaqassutsikkut
annikilleriaatsit, pisinnaasaqassutsip tamarmiusumik annikilleriaataanut ilaatinneqassanngillat.
2.1.3 Annertuumik innarluuteqarneq
Innarluutillit pillugit malittarisassat tunngavigalugit ikiorsiisoqassappat, pineqartup annertuumik
innarluuteqartuusariaqarpoq. Pineqartoq annikinnerusumik innarluuteqaruni - imaappoq
annertuumik innarluutiliunngikkuni - aningaasartuutit nammineq akilissavai, imaluunniit inatsisit
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
12/113
allat – innarluutillit pillugit malittarisassaanngitsut - aqqutigalugit ikiorneqarnissani
qinnuteqaatigisariaqarlugu. Inuk annertuumik innarluutilittut isigineqassaaq:
1. inuup pineqartup pisinnaasaqassusia annertuumik annikilleriarsimappat, aamma,
2. pisinnaasaqassutsip annikilleriarnera timikkut eqqarsartaatsikkulluunniit ataavartumik
nappaataappat, ajoquserneruppat amigaataalluniluunniit (ineriartornikkut kinguarsimaneq),
aamma
3. pisinnaasaqassutsip annikilleriarnera - pineqartup inuuniarnermigut atugai ilanngullugit -
ulluinnarni nalinginnaasumik inuunissamut periarfissanik, innuttaasullu allat naligalugit
inuiaqatigiinni inuunermut peqataanissakkut, annertuumik annaasaqarnermik
killilerneqarnermilluunniit nassataqarpat.
Piumasaqaatit pingasut tamarmik atuutissapput, inuk annertuumik innarluutilittut isigineqassappat.
Imm. 1) immikkoortumi 2.1.2-mi nassuiarneqarpoq.
Imm. 2) immikkoortumi 2.2-mi nassuiarneqarpoq.
Imm. 3) immikkoortumi 1.1-imi nassuiarneqarpoq. Immikkoortumi tassani pingaarutilik tassaavoq,
inuup pineqartup pisinnaasaqassusiata annikilleriarnera assigiinngitsorpassuarnik
nassataqarsinnaammat, apeqqutaalluni pissutsit pineqartup avatangiiserisai qanoq ittuunersut.
Taamaattumik pissutsit taakku, inuup pineqartup annertuumik innarluutiliunerata nalilerniarnerani,
ilaatinneqartariaqarput.
Soorlu assersuutigalu: Inuup – immikkoortumi siuliani allaaserineqartup - niuusaqarnini
uummalluttuuninilu ataatsikkoortikkamigit, pisinnaasaqassusiata annikilleriarnera annertuvoq.
Inuk illumi inissiamiluunniit ajornanngitsumik iserfigineqarsinnaasumi najugaqaruni illumi
qattornup qaaniittumi najugaqarnerminut sanilliullugu innarluuteqannginnerussaaq.
Suliffimminut niuertarfinnullu siumut uterlugulu bussersinnaaguni, pisuinnartariaqarnerminit
annikinneralaarsuarmik innarluuteqassaaq.
Allaffimmi suliguni pisinnaasaqassusiata annikilleriaataa sunniuteqangaarnavianngilaq.
Peqqissaasutulli atorfeqaruni annertuumik innarluutaassaaq.
Kommunit naliliisartuupput, inullu annertuumik innarluuteqartuunersoq pillugu aalajangiisartuullutik.
Paasissutissat makku aalajangiinermut tunngavigineqassapput:
- nakorsap uppernasaasiussaa, pineqartup nappaataanik, ajoquserneranik amigaataanilluunniit i
allaaserinninnermik ilaqartoq imaluunniit suliamik ilisimasalimmit allamit naliliineq,
assersuutigalugu tarnip pissusiinik ilisimasalimmit misissorneqarneq, tamatumunnga ilanngullugu
ataavartumik nappaateqarnermut, ajoqusersimanermut amigaateqarnermulluunniit uppernarsaat,
- inuup pisinnaasaanik pisinnaasaqassusiatalu annertussusianik isumaginninnermik ingerlatsiviup
allaaserinninnera, kiisalu
- isumaginninnermik ingerlatsiviup inuunermi atugarisat, pisinnaasaqassutsip annikilleriarnerata
ulluinnarni inuunermut sunniutaanik naliliiniarnermut pingaaruteqartut, pillugit allaaserinninnera.
Kommuni paasissutissanik qulaani eqqaaneqartunik piniannginnermini, inummit pineqartumit
aamma/imaluunniit angajoqqaatut oqartussaasumit imaluunniit angajoqqaatut oqartussaassuseqarluni
sinniisuutitamit, annertuumik innarluutilik 18-it inorlugit ukioqarpat imaluunniit
nammineersinnaassuseqartitaanngippat, pisinnaatitsilluni akuersissumik piniaqqaartariaqarpoq.
Pisinnaatitsilluni akuersissutikkut paasissutissanik piniarsinnaaneq akuerineqassaaq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
13/113
Kommunip annertuumik innarluut pillugu aalajangiinnginnermini, pineqartumut aamma/imaluunniit
angajoqqaatut oqartussaasumut imaluunniit angajoqqaatut oqartussaassuseqarluni sinniisuutitamut -
annertuumik innarluutilik 18-it inorlugit ukioqarpat imaluunniit nammineersinnaassuseqartitaanngippat
- paasissutissat naapertuuttut pissarsiarineqartut pillugit tusarniaaneq ingerlateqqaasavaa.
Inuup annertuumik innarluuteqarnerata naliliiffiginerani pisuni ataasiakkaani aningaasartuutaanerusut
amerlassusiat naliliiniarnermi ilaatinneqarsinnaapput. Assersuutigalugu tassaasinnaapput
sapigaqarnerit, annertuumik ataavartumillu pisinnaasaqassutsimik annikillisitsisut, aamma immikkut
nerisassanut, atisanut assigisaannullu annertuumik aningaasartuuteqarnermik nassataqartussat.
Aningaasartuuteqarnerunermut tunngasunut immikkoortoq 3.2 aammattaaq innersuunneqarpoq.
Sullissinermi maleruagassat ersarinnerusut pillugit immikkoortoq 5 innersuunneqarpoq.
2.1.4 Inuit 65-inik sinnerlugillu ukiullit
Innarluutillit pillugit malittarisassat naapertorlugit ikiorsiissuteqarnissamut akuersissutaasartut 65-inik
ukioqalersimanngitsuinnarnut atuuttarput. 65-inik ukioqalernermi
utoqqalinersiaqartoqarsinnaalersarpoq, ikiorsiissutillu pisariaqartinneqartut utoqqalinersianut tapitut
qinnutigisariaqarlutik.
Taamaattorli inuit, “Landstingip peqqussutaa nr. 9 ull. 15. oktober 1979 inuit annertuumik timimikkut
imaluunniit tarnimikkut ajoqutillit pillugit” naapertorlugu, 1. januar 1984 sioqqullugu annertuumik
innarluutilittut nalunaarsorsimasut, peqqussut taanna malillugu ikiorserneqarsinnaatitaapput,
utoqqalinersiaqalernissamut ukiut qaangereeraluarunikilluunniit.
2.2 Pisinnaasaqassutsip annikilleriarneranut pissutaasartut
2.2.1 Silassorissutsikkut pisinnaasakinneruneq
Silassorissutsikkut pisinnaasakinneruneq isumaqarpoq inuup paasinninniarnera, ilikkarniarnera,
tunngaveqarluartumik eqqarsartaaseqarnera ulluinnarnilu ataqatigiissutsinik nalinginnaasunik
paasinninniarnera killeqartoq.
Eqqarsartaatsikkut kinguarsimaneq tassaavoq nalinginnaasumik silassorissutsikkut
pisinnaasakinneruneq, taamaalillunilu eqqarsartaatsimut attuumassuteqartut tamarluinnangajammik
sunnerneqartarlutik. Eqqarsartaatsikkut kinguarsimasuuneq inunnguuseralugu innarluutaasinnaavoq,
erniunermi ajoqusernerup kingunerisaanik pilersinnaasoq, imaluunniit meeraaraanerup nalaani
nappaatigisimasap kingunerisinnaallugu, assersuutigalugu meningitis (qaratsap ameraasaanik
aseruuttoorneq).
Qaratsakkut ajoqusernerit, meeqqanik anginerusunik inersimasunilluunniit eqquisut, assersuutigalugu
qaratsakkut aanaartoornerup, niaqqup saarngata innarlernerata imaluunniit niaqqukkut sakkortuumik
anaatinnerup, iltimik amigaateqarnerup (assersuutigalugu immamut nakkarnikkut uummammilluunniit
unittoornikkut), toqunartutornikkut (assersuutigalugu qalipaatit akuutissallu allat aalaannik
toqunartulinnik najuussinikkut) imaluunniit imigassamik/ikiaroornartumik atornerluinerup
kingunerisaanik pilersinnaapput.
Naliliineq
Pisuni ataasiakkaani erseqqissumik naliliisoqassaaq, immikkoortullu 2.1.3-p ataani piumasaqaatit
naammassineqarsimassallutik.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
14/113
Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfiup nalilernikuua, annertuumik innarluuteqartoqartartoq,
nappaatit ataaniittut pineqartillugit:
- Ineriartornikkut kinguarsimaneq
- Eqqarsartaatsikkut kinguarsimaneq
- Eqqarsartaatsikkut kinguarsimaneq aamma silamigut inortoq
- Ineriartornikkut annertoorujussuarmik kinguarsimasuuneq
- Silamigut inortoq, naartuullunili imigassamik ajoqusersimaneq
- Nalinginnaasumik silamigut inortoq, autismeqarneq
- Oqaatsitigut inortoq, meningitis-ip kingunerisaanik
- Damp, isigisuusisarnerit tusaasuusisarnerillu, nalinginnaasumik eqqarsartaatsip
annikinnerunera, aalaatsinik ataqatigiissaarisinnaannginneq (ataksi)
- Downs Syndrom
Malugeqquneqarpoq ineriartornikkut kinguarsimanerit il.il. tamarmik annertuumik
innarluutaanngimmata. Qulaani eqqaaneqartutut, pisuni ataasiakkaani erseqqissumik
naliliisoqartassaaq, piumasaqaatillu pingasut immikkoortoq 2.1.3-mi taaneqartut
naammassineqarsimassallutik. Innarluutinik suussusilersuinerit pillugit paasissutissat assigiinngitsut
uaniipput www.ipis.gl
2.2.2 Tarnikkut nappaatit
Tarnikkut nappaatit, inuup pissutsit piviusut pillugit isummersinnaassuseqarneranik sunniisartut
assigiinngitsorpassuupput. Assersuutigalugu tarnikkut nappaatip inuk inoqatiminut, sunut
assigiinngitsunut tigussaasunut, pisunut iliuutsinullu ima ersisunngortissinnaavaat, allaat inuk taanna
ulluinnarni nalinginnaasumik inuuneqarsinnaajunnaarsillugu. Tarnikkut nappaatit assigiinngitsut
tamarmik immikkut assigiinngitsumik saqqummertarput, tamanulli atuuppoq, inuup pineqartup
ulluinnarisaata ilarujussuanik sunniisarnerat.
Tarnikkut nappaatit amerlaqisut akornanni pingaartumik uku marluk, inunni annertuumik
innarluuteqartutut nalilerneqartuni nalaanneqartarput:
Skizofreni tassaavoq tarnikkut nappaammut assigiinngitsunik nikerarluni saqqummersinnaasumut
ataatsimoortumik taaguutaasoq, taamaalillunilu nappaatip ersiutai suut malunnarnerunersut
assigiinngisitaarsinnaavoq. Ersiuraasartut nalinginnaanerusut tassaapput piunngitsunik
piviusuusorinninnerit (assersuutigalugu Guutiusorinerit Jesusiusorinerilluunniit, fjernsyni uummartoq,
nerisassat toqunartoqalersorinerat) aamma takorruuinerit tusaasaqartuusisarnerillu, inuit allat
attaveqarfiginissaannut ersineq, pisullu ajorluinnarfiini matoqqalluinnalerneq ilatsiinnalernerlu aamma
malersorneqartutut misigisimaneq (assersuutigalugu inuit allat tamarmik ajortitsiniarlutik
peqatigiipilunnernut ilaasut).
Skizofreni amerlanerpaatigut aatsaat 20-25-nik ukioqarnermi malunniuttarpoq.
Isumatsaassimangaarnerup ilisarnaatigai annertuumik isumakkut nanertisimaneq, sakissatigut
nanertorneqartutut misigisimaneq, qasoqqajualerneq ilatsiinnalernerlu aamma arriitsuinnarmik
eqqarsarsinnaassuseqalerneq. Isumatsangaarsimaneq inuunermi piffissap ilaannaani
atuukkajuttarpoq, piffissallu taakku akornani inuuneq nalinginnaasumik ingerlasarluni. Inuit ilaanni
isumatsangaarsimaneq sapigaaruttuusinerlu nuannaarujussuarnermik, killeqanngiusartumillu
isumalluarnermik, uniffeerunnermik, sammisaqartuartariaqarnermik qasusutullu
misigisinnaannginnermik ilaqartoq paarlakaattarput.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
15/113
Isumatsangaarsimaneq/sapigaaruttuusineq (maniodepressiv psykose) tarnikkut nappaataapput
taamaallaat inersimasuni takussaasartut.
Meeqqani inersimasut tarnikkut nappaataasa assingi naammattoorneqarneq ajorput.
Inunnguuseralugu nappaateqarpoq, meeqqap misigisaminik paasinninnissaanut qisuariarnissaanullu,
aalajangersimasunik aallussisinnaassusianik aamma meeraqatiminut inersimasunullu
nalinginnaasumik attaveqarsinnaassusianik akornusiinermik nassataqartartunik. Nappaatit taakku
(assersuutigalugu infantil autisme) 2-3-nik ukioqalernermiilli malunniutereertarput. Aammattaaq
anaanaasup naartunermi nalaani imigassartorpallaarsimaneratigut meeqqat inunngorsinnaasarput
imigassartorpallaarnerup kingunerisaanik ajoquteqalereersimallutik. Meeqqani tarnikkut nappaatit
taamaattut tarnikkut ineriartornikkut kinguarsimanermik ilaqarajuttarput.
Naliliineq
Pisuni ataasiakkaani erseqqissumik naliliisoqassaaq, immikkoortullu 2.1.3-p ataani piumasaqaatit
naammassineqarsimassallutik.
Isumaginninnermi Naammagittaaliuteqartarfiup naliliinermigut oqariartuutigaa, annertuumik
innarluuteqartoqartartoq, tarnikkut nappaatit suussusilerneqarnerinut makkununnga atatillugu:
- Autisme
- Aspergers Syndrom, DF 84.5
- Tarnikkut perulunneq (psykotisk) aamma noqarluni inukullersarneq (epileptiker)
- Damp, takusaqartuusisarneq aamma tusaasaqartuusisarneq, nalinginnaasumik
eqqarsartaatsikkut annikinneruneq, aalaatsinik ataqatigiissaarisinnaannginneq (ataksi)
- Skizofreni
- Paranoid skizofreni
- ADHD/DAMP – malugisaatsitigut timikkut peqquteqartumik ajornartorsiutit, F 90.0
Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfiup tarnikkut innarluutit annertuumik innarluutitut
taaneqarsinnaanerat pillugu aalajangiinermini pingaartippaa, inuk pineqartoq:
- silassorissuugaluarluni atuarfimmilu suliassanik pitsaasumik suliaqarsinnaalluni, Aspergers
Syndromeqarnera ima annertutigippat, annertuumik innarluutilittut taasariaqarluni
- ikinnguteqanngippat, sunngiffimmini qarasaasiaarusunnerulluni, imminut mattuppat
inoqatiminullu akuliunnissaq - ilaqutariinni atuarfimmilu – annertuumik ajornakusoortippagu
- timikkut attaveqaqatigiinnissaq sapinngikkaluarlugu, kaammattorneqanngikkaluarluni inuit allat
attaviginissaat annertuumik ajornakusoortippagu
- GU-mi unittariaqarpat inooqatigiissutsikkut ajornartorsiuteqarneq pissutigalugu
- ulluinnarni suliassanik soorlu asaaneq, erruissummik imaarsineq assigisaanillu
suliaqarsinnaappat, kisiannili aatsaat sakkortuumik kaammattorneqarnermigut
- atisani kimmarlugit sequtsertarpagit
Aammattaaq Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfiup pingaartippaa, pineqartumisut pisuni
meeqqat inuusuttullu pillugit peqqussutip atorneqarsinnaannginnera.
Oqaatigineqassaaq autisme-mik, skizofreni-mik il.il. ajoquteqarnerit tamarmik annertuumik
innarluutaanngimmata. Qulaani eqqaaneqartutut pisuni ataasiakkaani tamani erseqqissumik
naliliisoqartassaaq, immikkoortorlu 2.1.3-mi piumasaqaatit pingasut tamarmik
naammassineqarsinnaassallutik. Innarluutinik suussusilersuinerit pillugit paasissutissat assigiinngitsut
uaniipput www.ipis.gl
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
16/113
2.2.3 Timikkut pisinnaasat annikilleriarnerat
Taakkununnga ilaapput nappaatit ajoqusernerillu assigiinngitsut, inuup timiminik atuisinnaaneranik
nalinginnaasumillu aalasinnaaneranik killiliisut.
Timimi tamarmi timilluunniit ilaannaani nukillaarnerup kingunerisarpaa timip nukeerunnera, imaluunniit
timip nukiisa annertuumik annikilleriarnerat. Spasticitet nukillaarneruvoq immikkut ittoq, nammineq
piumassuserinngisamik aalariartarnertut sajunnertullu, nukiit atornerisa
ataqatigiissarneqarsinnaannginnerisigut uissanngusarnikkullu malunniuttartoq. Nukillaarnerit taakku
marluk qaratsap ajoquserneqarnerata kingunerisut takussaagajupput.
Saanerni nukinnilu nappaatit assigiinngitsut timikkut pisinnaasat annikilleriarnerinut aamma
pissutaasinnaapput. Anersaartornermi anniaatit ajornartorsiutilluunniit nappaatinut, timikkut
pisinnaasanik annertuumik killiliisinnaasunut aamma assersuutissaapput.
Attaveqarsinnaanerup annikilleriarneri
Inuup attaveqarsinnaassusia annikilleriarsimaguni, allanut nalunaarsinnaajunnaarsinnaavoq,
imaluunniit allat qanoq nalunaarfiginiarneraanni paasisinnaasarnagu.
Oqalunnermut timip pisatai (qaneq, oqaq, nipiliuut) ajoqusersimasinnaapput, assersuutigalugu
inunnguuseralugu qilaaqannginneq pissutigalugu (pilattaanikkut suliarineqarsinnaavoq), imaluunniit
nukillaarneq pissutigalugu.
Afasi qaratsap ajoqusernerata kingunerisa aalajangersimasut ilagaat. Afasi-p ilaanni kingunerisarpaa,
inuup oqaatsitigut nalunaarutinik paasinnissinnaajunnaarnera. Allatigut afasi-p nassatarisarpaa, inuup
paasinnissinnaagaluarluni, nammineq oqarsinnaajunnaarnera, imaluunniit oqaatsinik oqariaatsinillu
kukkulluinnartunik atuinera.
Tarnikkut ineriartornermikkut kingusissut arlalitsigut attaveqarsinnaanerat annikinnerusarpoq.
Meeqqani oqalunnikkut ineriartornerup kingusinnera alliartornerup nalaani
kaammattorneqannginnermik sumiginnagaanermilluunniit pissuteqartoq, annertuumik
innarluutaanngilaq. Tamanna pisinnaasaqassutsip annikilleriarneraa, nappaammik
ajoqusernermilluunniit pissuteqanngitsoq. Meeqqap ikiorneqarnissamik pisariaqartitai meeqqanik
isumaginninnermi ikiorsiissutit aqqutigalugit ikiorsiissutigineqassapput.
Malugissutsit annikilleriarneri
Malugissutsit tassaapput isigisinnaaneq, tusaasinnaaneq aamma aalaatsit malugisinnaanerat
(imaappoq timip aalaasiisa timillu imminermini nalunaarutaasa malugisinnaanerat). Malugissutsinit
taakkunannga isigisinnaanerup tusaasinnaanerullu annikilleriarneri eqqumaffigineqarnerpaapput.
Isigisinnaassuseq ima ajortigippat, allaat inuk sumiissusersisinnaanani inuillu allat isitik atorlugit
iliuuserisinnaasaat saperlugit, pineqartoq inooqatigiinnerup tungaanit isigalugu tappiitsutut
isigineqalersarpoq. Isigiarsuleriiginnarlunili iluaqusersuutit pisariaqartinneqalereersarput.
Inuk inooqatigiinnerup tungaanit isigalugu tappiitsutut nalilerneqassaaq, isarussat kontaktlinsilluunniit
pitsaanerpaat atorlugit, isaa pitsaanerpaaq 6/60-imit ajornerusumik isigisinnaassuseqarpat. Kisitsisit
taakku oqaatigaat, inuup nalinginnaasumik isigisinnaassuseqartup 60 meterinik ungasitsigisumiit
takusinnaasai, tappiitsup aatsaat 6 meteritut ungasitsigisumiit takusinnaagai. Isigiarsuttuuneq 6/18-
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
17/113
imiit aallartittarpoq, imaappoq inuup nalinginnaasumik isigisinnaassuseqartup18 meterinik
ungasitsigisumiit takusinnaasai, isigiarsuttup aatsaat 6 meterimik ungasitsigisumiit takusinnaagai.
Taamaattorli naliliiniarnermi apeqqutit allat ilaatinneqassapput, soorlu qaamanermut malussarissuseq
isigisinnaasallu annertussusaat. Aamma inuk tusilartutut taaneqassappat, tusaasat qanoq
annikilleriartigisimanissaat, nalinginnaasumik akuerisaasunik killissalerneqarnikuuvoq.
Tusaasinnaassuseq 60 decibelimit ajornerugaangat iluaqusersuutit nalinginnaasumik
pisariaqartinneqalersimasarput.
Inuit annertuumik ataatsikkut arlalinnik innarluuteqartut, isiginiarnikkut tusaaniarnikkullu ajoquser-
simagajuttarput.
Naliliineq
Pisuni ataasiakkaani erseqqissumik naliliisoqassaaq, immikkoortullu 2.1.3-p ataani piumasaqaatit
naammassineqarsimassallutik.
Isumaginninnermi Maalaaruteqartarfiup nalilernikuua, annertuumik innarluuteqartoqartartoq, timikkut
pisinnaasat annikillinerat pillugu suussusiliinernut makkununnga atatillugu:
- Tusilarlunilu tappiinneq
- Tusilarlunilu avatitigut aalaatsit ineriartornerisa annikinnerunerat
- Cerebral parese (qaratsakkut ajoquserneq) aamma tetraplegi (qiteqqakkut ajoquserneq)
- Sotos syndrom, gigantimus cerebralis
- Torticollis (nukitsigut nappaateqarneq) aamma paralysis cerebralis spasticae
- Hemiparese sinister (timip saamia-tungaani ilaannakortumik nukillaarneq)
- Apoplexia cerebri (qaratsakkut aanaartoorneq)
- Cholestasis groenlandica, nutaamik tingulersinneq
- Skizofreni, parapleksi, illuttut nissut kipineqarsimanerat
- Meeraatilluni aqqusinermi ajoqusernerup kingorna spastikerinngorneq, pisunniarnermik
ajornartorsiuteqarneq
- Hypofyse-mik amigaateqarneq, hypofysep kanaartaanik amigaateqarneq, hypoplasia,
binyrebarkhormon amigartoq, hormonimik alliartornermut iluaqutaasussamik amigaateqarneq,
kinguaassiutit hormonip amigarnera, illuttut tusaasakinneq aamma isigiarsunneq
- Apopleksi (qaratsakkut aanaartoorneq)
- Ajutoornerup kingorna pisunniarnermik ajornartorsiuteqarneq
- Tarnikkut ineriartornermi kinguarsimaneq, noqartarneq (epilepsi) aamma isigisatigut
ajornartorsiuteqarneq
- Qaratsakkut aanaartoorneq, inunnguuseralugu timikkut pisinnaasakinneq kiisalu allisiitsuuneq
- Damp, takorruuisarneq aamma tusaasuusisarneq, nalinginnaasumik eqqarsartaatsikkut
annikinneruneq, ataksi
- Meningitis
Isumaginninnermi Naammagittaalliuteqartarfiup nalilernikuuaa, timikkut pisinnaasat annikillinerat
pillugu suussusiliinernut makkununnga atatillugu annertuumik innarluuteqarneq pineqassanngitsoq:
- Puaat putsumit ajoqusikkat
- Puatsigut nappaat
Malugeqquneqarpoq pitsorlunnerit, noqartarnerit il.il. tamarmik annertuumik innarluutaanngimmata.
Qulaani eqqaaneqartutut pisuni ataasiakkaani erseqqissumik naliliisoqassaaq, immikkoortullu 2.1.3-p
ataani piumasaqaatit naammassineqarsimassallutik. Innarluutinik suussusilersuinerit pillugit
paasissutissat assigiinngitsut uaniipput www.ipis.gl
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
18/113
2.2.4 Pisinnaasaqassutsip annikilleriarneranut pissutaasartut allat
Takussutissiaq immikkoortumi 2.2-mi uaniittoq tamakkiisooqqajanngilaq. Taamaallaat
pisinnaasaqassutsip annikilleriarneranut pissutaasut nalinginnaanerpaat ilanngunneqarput. Nappaatit,
ajoqusernerit amigaatillu allat aamma nassatarisinnaavaat, pisinnaasaqassutsip ima annertutigisumik
annikilleriarnera, nalilertariaqarluni inuk annertuumik innarluuteqarnersoq.
2.2.5 Oqariaaseq “ataavartoq”
Nappaat, ajoquserneq imaluunniit amigaat ataavartoq pineqartarpoq, nakorsaq naliliippat
naatsorsuutigineqartariaqartoq, timikkut eqqarsartaatsikkulluunniit nappaat, ajoquserneq imaluunniit
amigaat pineqartoq inuup inuunermi sinnerani pigiinnassagaa.
Immikkoortoq 3 Ikiorsiinerit
Pisinnaasaqassutsip annertuumik annikillineranut taartitut, inunnik annertuumik innarluutilinnik
ikiorsiisoqarsinnaavoq. Ikiorsiissutit assigiinngitsutigut siunnersuinikkut, ilitsersuinikkut,
tapersersuinikkut, paaqqutarinninnikkut imaluunniit atortuliinikkut tunniunneqarsinnaapput.
Ikiorsiissutit pillugit sulianik sulinermut atatillugu sullissinermut aalajangersakkat, taakkununnga
ilaallutik akuersissuteqarneq, kommunit ilitsersuisussaatitaanerat allaffissornikkullu aalajangersakkat
allat pillugit immikkoortoq 5 innersuussutigineqarpoq.
Oqaatigineqassaaq ikiorsiissutit pillugit aalajangersakkat inunnut annertuumik innarluuteqartunut
Danmarkimi inissinneqarsimasunut atuutinngimmata. Taakkununnga aalajangersakkat immikkut ittut
atuupput. Immikkoortoq 4 innersuussutigineqarpoq.
3.1 Atortutigut ikiorsiissutit
Atortutigut ikiorsiissutit tassaapput innarluuteqarnikkut annaasanut taarsiussat, ulluinnarni
annertuumik oqilisaatit imaluunniit imaluunniit allanit ikiorserneqarnissamik
pinngitsuuisinnaassusermik annikinnerulertitsisut.
Misilittagaqarfigilluarneqarpoq atortutigut ikiorsiissutit inuit innarluutillit nammineersinnaalernissaannut
– taamaalillutillu allanit ikiorsertariaarunnissaannut - annertuumik iluaqutaasarnerat. Atortutigut
ikiorsiissutinik toqqaaniarneq pillorissaasoq tagiartuisartorluunniit imaluunniit inuit allat sulianik
ilisimasaqartut suleqatigalugit pisariaqarpoq, taamaaliornikkut suut pisariaqartinneqarnersut aamma
taakku inummut atuisussamut qanoq naleqqussarneqassanersut paasilluarumallugu. Atortutigut
ikiorsiissutinik toqqaanermi aamma ineqarnermi pissutsit ilanngullugit isiginiarneqartariaqarput, taakku
inigisami tamarmik inissaqarnissaat qulakkeerniarlugu. Aamma qulakkeerneqassaaq, atortutigut
ikiorsiissut inuup annertuumik innarluutillip atorusunneraa.
Atortutigut ikiorsiissutit kommunimit tamakkiisumik akilerneqartussat, atuisumut atukkiunneqartuupput.
Atuisup atortutigut ikiorsiissut pisariaqartikkunnaarpagu, kommunimut utertinneqassaaq. Tassani
isumagineqassaaq, atortutigut ikiorsiissutip pisariaqartitsisumit allamit atorneqalernissaa.
Atortut, angerlarsimaffimmi namminerlu illumi nalinginnaasumik atorneqartartut, atortutigut
ikiorsiissutitut akuerineqarsinnaanngillat. Assersuutigalugu støvsugi, nillataartitsivik, kissarsuut
kallerup-innitortoq, qerititsivik, errorsivik, båndoptageri, video aamma oqarasuaat "atortuupput",
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
19/113
inunnut innarluutilinnut immikkut naatsorsuussatut sanaajunatik tamanut atugassiaallutik sanaajusut.
Tamakku taaneqartarput atortorissaarutit. Inuit innarluutillit atortorissaarutinik taamaattunik innuttaasut
allat assigalugit nammineerlutik pisisariaqarput.
Inuup napparsimmavimmut sianersinnaajumalluni oqarasuaammik pisariaqartitsinera
ikiorsiivigineqarsinnaavoq, sianerfigineqarsinnaasuinnarmik oqarasuaaserneratigut, tassami telefoni
taamaattoq kikkunnit tamanit sianerfigineqarsinnaavoq, tassanngaanniillu napparsimmavik, politiit
qatserisarfillu kisimik sianerfigineqarsinnaallutik. Kommuni maannakkorpiaq periarfissaasut pillugit
malinnaajuartariaqarpoq, atortorissaarutit taamaattut allangupallattartorujussuummata.
Inuk innarluutilik pisariaqarfiatigut atortorissaarummik pisaarniarluni qinnuteqarsinnaavoq
malittarisassat allat naapertorlugit (pensioninut inummut tapit imaluunniit pisortanit ikiorsiissutit). Pisuni
ataasiakkaani kommunip naliliinera tunngavigalugu, aningaasartuutit ilaat innarluutillit pillugit
malittarisassat malillugit akilerneqartussatut akuersissutigineqarsinnaavoq. Tamanna makkunani
atuuppoq:
• atortorissaarut nalinginnaasoq pisinnaasaqassutsip annikilleriaataanut, innarluutillip
pisariaqartitaanut, taarsiisuusinnaappat, taamaalillunilu iluaqusersuutitut atorneqarluni,
imaluunniit ,
• atortorissaarut iluaqusersuutitut aamma atorneqarsinnaasoq, angerlarsimaffinni
nalinginnaasumik atugaanngippat innuttaasut affaasa inugaannit atorneqarnini pissutigalugu,
assersuutigalugu erruivik telefaxilu.
Teknikkikkut aningaasaqarnikkullu ineriartornerup nassatarisaannik, atortorissaarutit
amerlanerujartuinnartut innarluummik taarsiissutitut atorneqarsinnaalissapput.
Atortutigut ikiorsiissutinik iluarsaassineq aserfallatsaaliinerlu.
Atortutigut ikiorsiissutit ilaat atorneqarsinnaassagunik aserfallatsaalineqartariaqarput. Tamannattaaq
aningaasartuutaavoq innarluutillit pillugit malittarisassat atorlugit akilerneqarsinnaasoq. Kommunip
pisuni ataasiakkaani nalilissavaa, atortutigut ikiorsiissutip taarsernissaa imminut
akilersinnaanerussanersoq.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut malittarisassat immikkut
ittut atuupput. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.2 Innarluuteqarnerup kingunerisaanik malunnaatilimmik aningaasartuuteqarneruneq
Inuk annertuumik innarluutilik innarluuteqarnerup kingunerisinnaasaanik assigiinngitsutigut
aningaasartuutaanerusunut aningaasatigut ikiorserneqarsinnaavoq.
Innarluutilinnut malittarisassani aallaavigineqartoq tassaavoq, najugaqarneq, inuuniarneq
nalinginnaasumillu ulluinnarni atugaqarneq, innarluuteqarneq pissutigalugu akisunerussanngitsut –
aamma akikinnerussanngitsut. Inuup innarluutillip innuttaasutulli allatut nalinginnaasumik
inuuniarnermut aningaasartuutit nammineq akilissavai: nerisassat, atisat, sulinngiffeqarneq,
sunngiffimmi soqutigisat, nuannaarniutit, meeqqat paarineqarnerat il.il.
Innarluutilinnut malittarisassat inunnut annertuumik innarluuteqartunut neqeroorutigaat,
innarluuteqarnermi aningaasartuutaanerusut tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit
matussusernissaannut ikiorsiinissaq, imaappoq aningaasartuutinut innarluuteqarnerup
toqqaannartumik nassatarisaanut.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
20/113
Assersuut: Nalinginnaasuuvoq kamippaat ukiorsiutit taarsertariaqalersarnerat,
assersuutigalugu ukioq ataaseq allortarlugu. Inuk kamippammi nungullajaarnerusarnerannut
pissutaasumik innarluutilik, taamaalillunilu akulikinnerusunik kamippataartariaqartartoq,
kamippannut immikkut pisariaqartitaminut aningaasartuutit matussusertissinnaavai. Kisianni
ukioq ataaseq allortarlugu kamippaat nutaat allatulli nammineq akilertassavai. Meeqqat
sukkasuumik alliartortut nalinginnaasumik ukiut tamaasa kamippannik nutaanik pisaartarput,
taamaattumillu ukiut tamaasa kamippannik nutaanik pisaarneq
aningaasartuutaanerussanngilaq.
Innarluutilinnut malittarisassat taamaallaat annertunerusumik aningaasartuutaanerusunik
matussusiisarput:
- Aningaasartuut 500 kr-inik annertuneruppat. Aningaasartuut 500 kr-inik annikinneruppat,
tamanna annertuumik innarluutillip nammineq akilertariaqarpaa.
- Aningaasartuutit annikitsut arlallit, qinnuteqaammi ataatsimi katigullugit 500 kr-it
sinnersimappatigit, innarluutilinnut malittarisassaniit matussuserneqarsinnaapput.
- Ingerlaavartumik aningaasartuutit, qinnuteqaammi ataatsimi katigullugit 500 kr-it
sinnersimappatigit, innarluutilinnut malittarisassaniit matussuserneqarsinnaapput.
Ingerlaavartumik aningaasartuutit ukiumut 500 kr-it ataaniittut annertuumik innarluuteqartumit
akilerneqartariaqarput.
Tunngaviatigut imaappoq, innarluutilinnut malittarisassat naapertorlugit aningaasaliissutigineqartut
tamarmik tassaasut, innarluuteqarnerup malitsigisaanik aningaasartuuteqarnerunerit.
Tulliuttut tassaapput aningaasartuutaanerusunut, ilitsersuummi allatigut allaaserineqanngitsunut,
assersuutit:
• Pequtinik angerlarsimaffimmilu atortunik pisinerit, atortussaq aalajangersimasoq
akisuujusartorlu pisariaqartinneqarpat,
• Atisanik skuunillu pisinerit, innarluutigisap nassatarisaanik taakkua nalinginnaanngitsumik
nungullajasarpata,
• Nerisassanik immikkut ittunik pisinerit, tamanna innarluuteqarneq pissutigalugu pisariaqarpat,
assersuutigalugu sapigaqartuuneq peqqutigalugu,
• Errorsinermut immikkut aningaasartuutit
• Paaqqinninnermi aamma eqqiluisaarnermi atortunik pisinerit, soorlu nangernik
ataasiartakkanik, nangernik quiffiusinnaasunik il.il., tamakku peqqinnissaqarfiup
tunniuttagarinngippagit,
• Taxarneq, najukkami angallassissutit atorsinnaasut allat pigineqanngippata.
Kommunip annertuumik aningaasartuutaanerusut akilernissaat akuersissutigippagu, akuersinermut
allagartaq, annertunerusumik aningaasartuutip qanoq naatsorsorneqarsimanerata allaaserineranik
imaqassaaq: Assersuutigalugu kamippannut aningaasartuutit nalinginnaasut qanoq annertutigaat,
innarluuteqarnerlu pissutigalugu aningaasartuutaanerusut qanoq amerlatigaat? Pisut ilaanni nakorsap
oqaaseqaataa kommunimit piniarneqassaaq, assersuutigalugu nerisassanik immikkut ittunik
pisariaqartitsineq uppernarsaaserniarlugu.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut, malittarisassat immikkut
ittut atuupput. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
21/113
3.3 Siunnersortimit ikiorserneqarneq
Inuk annertuumik innarluutilik pisariaqartitsinini naapertorlugu siunnersortimit ikiorserneqarnissaminut
pisinnaatitaaffeqarpoq.
Siunnersortimit ikiorserneqarnissaq pisariaqartutut isigineqassaaq, inuk annertuumik innarluutilik
ikiorserneqarnerminut atatillugu immikkut ittumik siunnersorneqarnissaminik
ilitsersorneqarnissaminilluunniit sulisunit atorfeqartitatit isumagineqarsinnaanngitsunik
pisariaqartitsippat. Assersuutigalugu inigisamik aaqqissuussinermi imaluunniit sungiusarnissamut
pilersaarusiornermi ilitsersorneqarneq.
Sulisut atorfeqartitat uani pineqartut tassaapput, suliassap pineqartup suliarinissaanut kommunimi
atorfeqartitat. Assersuutigalugu siunnersuinikkut ikiorneqarnissamik pisariaqartitsinertut
taaneqartariaqanngilaq, inuk annertuumik innarluutilik tagiartuisartumiit ilitsersorneqarnissaminik
pisariaqartitsippat, kommunimilu tagiartuisartoq annertuumik innarluutilinnut sullissisussaatitaalluni
atorfeqartinneqareerpat.
Tagiartuisartumit imaluunniit pillorissaasumit immikkulluunnit ilisimasalimmit allamit ilitsersorneqarneq
atorneqarsinnaavoq, atortutigut ikiorsiissutinik toqqaaniarnermi naleqqussaaniarnermilu aamma
inigisap allanngortinnissaata pilersaarusiornerani.
Perorsaanikkut ilitsersuinermut assigiinngitsunik periarfissaqarpoq:
• suliatigut immikkut ittumik ilisimasalimmik orninneqarneq: Kalaallit Nunaanni taamaattumik
peqanngippat, inuup assersuutigalugu Danmarkimeersup atorneqarnissaa
isumaliutersuutigineqarsinnaavoq,
• Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu suliffeqarfiit ungasianiit siunnersuisinnaapput, imaappoq
allakkatigut telefonikkulluunniit, inummik annertuumik innarluutilimmik avatangiisaanillu
videomut immiussinikkut aamma allaaserisanik sulianut tunngasunik, sungiusarnermi
najoqqutassanik, atortutigut ikiorsiissutit pillugit siunnersuutinik il.il. nassiussaqartarnikkut.
Ungasianiit siunnersuineq siunnersortimit tikeraarneqarnerup pissusissamisoortumik
nanginnerisinnaavaa, imaluunniit malinnaavigineqarluni sungiusarneqarlunilu najugaqarnermut
malitsigitinneqartutut ingerlanneqarsinnaalluni.
Ungasianiit siunnersuineq pitsaanerpaamik ingerlasarpoq, siunnersorti siunnersuinissani sioqqullugu
innarluutilimmik toqqartumik attaveqarsimappat, ajornanngippallu pineqartup najugaqarfigalugulu
inuuffigisamini avatangiisimigut periarfissarisaanik ilisimannippat.
Ungasianiit siunnersuineq siunnersortip, annertuumik innarluutillip aamma siunnersuinerup
piviusunngortinnissaanik ikiuuttussap - assersuutigalugu kommunimi suliamik ingerlatsisup,
tapersersortitut ikiortip, paaqqinnittarfimmi perorsaasup il.il. - akornanni toqqaannartumik
attaveqatigiinnikkut ingerlanneqartarpoq.
Siunnersortimik tikititsisarnerit akisoorujussuusinnaapput, pingaartumik siunnersorti
Danmarkimeersuuppat. Taamaattumik kommunip tikititsinerup sapinngisamik annertunerpaamik
atorluarneqarnissaa isumagissavaa:
• tikisitsineq piareersarluagaassaaq,
• siunnersortip ilisimasai innarluutilinnut ilisimasanik taakkuninnga iluaquteqarsinnaasunut
tamanut atorneqassapput,
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
22/113
• periarfissaq pikkorissartitsinernut atorneqassaaq, assersuutigalugu innarluutillip ilaqutaanut,
tapersersortitut ikiortinut aamma allanut annertuumik innarluutilimmut ulluinnarni
attuumassuteqartunut,
• aamma misissorneqartariaqarpoq kommunit arlaqartut siunnersortimit tassannga
tikinneqarnissaminnik pisariaqartitsinersut.
Siunertamut naapertuuttuussaaq siunnersortimit ikiorserneqarnissap aningaasaliivigineqarnissaanik
kommunimut qinnuteqaammi ajornartorsiutip nassuiarnera, suna pillugu siunnersorneqarnissap
pisariaqartinneqarnera, aningaasartuutit suut pineqarnersut, siunnersortip akissarsiassai,
angalanermut najugaqarnermullu aningaasartuutaajunnartut il.il. ilanngullugit allaaserineqarpata.
Annertunerusumik siunnersorneqarlunilu ilitsersorneqarnissaq siunertaralugu kommunit IPIS-imut
imaluunniit Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmut attaveqarsinnaapput.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut, malittarisassat immikkut
ittut atuupput. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.4 Nammineq angerlarsimaffimmi najugaqaraanni
Innarluutilinnut malittarisassani anguniagaq pingaartoq tassaavoq, annertuumik innarluutillip
sapinngisamik sivisunerpaamik nammineq angerlarsimaffimmini najugaqarnissaminut
ikiorserneqarnissaa - tamanna pineqartup nammineq kissaatigippagu, inuiaqatigiillu isaannit isigalugu
taamaaliorneq illersorneqarsinnaappat.
Anguniagaq tamanna inersimasunut meeqqanullu, kiisalu inissiani namminerluunniit illugisami
najugaqartunut atuuppoq.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut, malittarisassat immikkut
ittut atuupput. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.4.1 Najugaqarfiup isertarfeqarnera aaqqissugaaneralu
Inuk annertuumik innarluutilik najugaqarfimmi aaqqissugaaneranut ikiorneqarsinnaavoq, najugaqarfiup
aaqqissugaanera isaariaqarneralu naleqqutinngippata.
Innarluutit assigiinngitsut najugaqarfiup aaqqissugaaneranut immaqalu isaariaqarneranut immikkut
ittunik piumasaqaateqarsinnaapput. Tamatumani assersuutigalugu inuit timimikkut
pisinnaassusikillisimasut pineqarsinnaapput, pingaartumik assakaasulinnik issiaveqarunik,
tappiitsuugunik isigiarsuttuullutillu, aamma inuit sapigaqartut pineqarsinnaapput, taakku
sanaartornermi najugaqarfiullu aaqqissugaanerani atortussanik nalinginnaasumik atorneqartartunik
sapigaqartuuppata.
Najugaqarfiup naleqqunneranik naliliineq, kiisalu najugaqarfiup aaqqissugaaneranik isaariaqarfiinillu
allanngortiterinissamik pilersaarusiorneq allannguinerlu tagiartuisartoq imaluunniit pillorissaasoq,
sanaartugassanik ilisimasallit allallu sulianut tunngasunik ilisimasallit isumasioqatigalugit
suliarisariaqarpoq. Taamatut naliliisoqarnerani ilanngullugu eqqarsaatigisariaqarpoq, annertuumik
innarluutillip ikiorserneqarnissamik pisariaqartitsinera maanna najugaqarfigisaani ilumut
ikiorsiissutigineqarsinnaanersoq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
23/113
Innarluutillip najugaqarfia siunertamut naapertuuttumik aaqqissuunneqarsinnaanngippat - immaqa
silamiit isaarissap nunap sivingasuuneratigut maniitsuuneratigulluunniit tikikkuminaannera
pissutigalugu, imaluunniit najugaqarfigisap mikivallaarnera pitsaanngippallaarneraluunniit
pissutigalugit - allanngortiterinermut aaqqissugaaneranullu aningaasartuutit ima
amerlatigilersinnaapput, allaat najugaqarfissap allap naleqqunnerusup nassaariniarnissaa
isumaliutersuutigineqartariaqalersinnaalluni.
Kommunip suliassaraa najugaqarfissat, isaarialersugaanermikkut aaqqissugaanermikkullu inunnut
annertuumik innarluutilinnut naapertuuttut pigineqarnissaasa isumaginissaat.
Inunnut timimikkut pisinnaasakillisimasunut najugaqarfissat aaqqissugaanerat:
Allannguutigitinneqarsinnaasunut assersuutitut makku taaneqarsinnaapput:
- anartarfimmi/uffarfimmi igaffimmilu iikkat nuunneqarnerat,
- igaffimmi suliffiusinnaasoq qullarsinnaallunilu apparsinnaasoq,
- nerriviusap ataani skaaviit peerlugit, issiavik assakaasulik pulasinnaanngortillugu,
- igaffimmi skaaviit inissisimanerisa allanngortinnerat, igat nerinermullu atortut innarluutilimmit
anguneqarsinnaasunngortillugit,
- alloriusat piiarlugit,
- anartarfik innarluutilimmut atugassaq, uffarnermi issiavik, iikkami najummivit, igaffiup erruiviani
errortorfinnilu allani imermik kuutsitsisarfiit assaap illuinnaanik ammarneqarsinnaasut,
- aqqusinermiit illup tungaanut issiavimmut assakaasulimmut qaqisarialiorneq,
- illup eqqaani quiliornikkut imaluunniit quip allanngortiterneqarneratigut issiavimmut
assakaasulimmut inaallagissamoortumut imaluunniit knallertimut pingasunik assakaasulimmut
isumannaatsumik toqqorsivik (angallatit taamaattut akisupput, misilittakkallu malillugit
aserorteriffigineqartarlutik).
Sanaartornermi malittarisassani (Innarluutillit naligiissitaanissaat anguniarlugu ingerlatsiveqarfimmit
naqitertinneqarsimasuni) qaqisarissat, matut silissusii, igaffiit anartarfiillu pillugit piumasaqaatit
allaaserineqarput, taakku issiavinnik assakaasulinnik atuisunit allanillu timimikkut innarluutilinnit
atorneqarsinnaalernissaat siunertaralugu. Naqitaq taanna Ilaqutariinnermut Pisortaqarfiup kommunit
teknikkikkut ingerlatsiviinut tamanut nassiussuunnikuuaa. Aamma uaniippoq: www.clh.dk
Innarluutillip najugaqarfia allanngortiterneqassappat, tamatumunnga aningaasartuutit
akilerneqarnissaat, innarluutillit pillugit malittarisassat tunngavigalugit akuersissutigineqarsinnaavoq.
Najugaqarfiup allanngortiterneqarnissaa kommunimit inaarutaasumik akuersissutigineqartinnagu,
sanasup suliamik ingerlatsisussap allanngortinneqarsinnaanngitsumik neqeroorutaa
pissarsiarineqareersimassasoq inassutigineqarpoq.
Sanaartornermut qatserisartoqarnermilu oqartussat, kiisalu illumik piginnittup
akuersissuteqartinneqarnissaat kommunip isumagissavaa.
Najugaqarfiup qimanneqarneratigut siusinnerusukkut pissusiatut ilillugu iluarsaateqqinneqarneranut
(tassa innarluutilinnut naleqqussakkat piiarlugit atortunik nalinginnaasunik taarsersorneqarnerannut)
aningaasartuutaajunnartut kommunimut qinnuteqaatigineqassapput.
Inigisap nalinginnaasumik aserfallatsaalineqarnera suliassaqarfimmi tassani malittarisassat atuuttut
malillugit ingerlanneqassaaq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
24/113
3.5 Qamutit motoorillit, biilit ilanngullugit
Qamutit motoorillit ilaat inunnut annertuumik innarluutilinnut iluaqusersuutitut atussallugit
naleqqulluinnartuusinnaapput. Illoqarfimmi - ilaannilu illoqarfiup avataanut - angalaarnissamut
periarfissiisinnaapput.
Qamutit motoorillit biiliunngitsut tassaapput assersuutigalugu issiaviit assakaasullit
innaallagissamoortut silami atugassiat, scooterit (minicrossere) knallertit pingasunik assakaasullit
benziinatortut, motorcykelit nunaannakkoorutit pingasunik sisamanilluunniit assakaasullit aamma
snescooterit.
Innarluutillit pillugit malittarisassat naapertorlugit, biilit innarluutilinnut atugassiat
akuersissutigineqartarnissaat periarfissaqanngilaq. Aamma akileraartarnermut oqartussat akitsuutinik
akiliinnginnissaq akuersissutigisinnaanngilaat, innarluutilik nammineerluni biilertarpat, kisianni biili
innarluutilimmut atugassanngorlugu naleqqussarneqarsimappat, motoorimut akileraarummik
akiliisannginnissaq akileraartarnermut oqartussaasunut qinnutigineqarsinnaavoq. Biili annertuumik
innarluutilimmit pisariaqartinneqarpat innarluutillit pillugit malittarisassat tunngavigalugit makkununnga
ikiorsiinissaq akuersissutigineqarsinnaavoq:
• biilip innarluutilimmut immikkut naleqqussarneqarnera, assersuutigalugu gearip assammik
nikisittakkap ikkunneqarnera, tigummiviit attataasallu nuunneqarneri,
• biilersinnaanermut allagartartaarniarnermut ikiorsiissutit
• sillimmasiinermut aserfallatsaaliinermullu ingerlatsinermut tapiissutit.
Biilit innarluutilinnut naleqqussakkat nunamut eqqunneqarneranni, nioqqutissanik eqqussuinermut
akitsuutip akilinngitsoorneqarnissaa Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut
qinnuteqaatigineqarsinnaavoq.
Annertuumik innarluutillip angallatigisami isumannaatsumik toqqorsiveqarnissaa
qinnuteqaatigisinnaavaa, soorlu quimi assigisaanilu – immikkoortoq 3.4 nammineq angerlarsimaffimmi
najugaqarnermut tunngasoq takuuk.
Qamutit motoorillit mikinerusut ilaat aqqusinikkut angallannermi inatsit malillugu biilitut isigineqartarput,
allalli taamaannatik. Suliamik ilisimasaqartuunngitsunut qamut motoorilik pineqartoq sorliunersoq
nalileruminaatsorujussuusinnaavoq. Taamaattumik kommunip qamummik motoorilimmik
qinnuteqartoqarneri tamaasa, politiit aalajangeeqqullugit qinnuigisariaqarpai, biilinik
ingerlatsisinnaanermut allagartaqarnissaq pisariaqarnersoq ilanngullugu.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut, malittarisassat immikkut
ittut atuupput. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.6 Angallassinermik (biiliussinermik) aaqqissuussinerit
Kommuni inuit annertuumik innarluutillit biiliunneqartarnissaannik aaqqissuussisinnaavoq, tamanna
kommunimi immikkut pisariaqartinneqarpat.
Aammattaaq angallassinermik aaqqissuussinermut taamaattumut biilimik atugassaqartitsisinnaavoq.
Tamanna pisinnaavoq peqqinnissaqarfiup namminersortumilluunniit ingerlatsiviup suleqatiginerisigut.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
25/113
Aammattaaq annertuumik innarluutillip taxanik angalanissaanut kommuni aningaasatigut
ikiorsiisinnaavoq.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut, malittarisassat immikkut
ittut atuupput. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.7 Sulisoqartitsineq, tapersersorteqarneq ilanngullugu
Sulisoqartitsineq: assersuutigalugu perorsaanikkut ikiorsiissutitut tapersersorteqartitsineq.
Inunnik annertuumik innarluutilinnik ulluinnarni ikiorsiineq, angerlarsimaffimmi ikiortinit
nalinginnaasumik ingerlanneqartarpoq. Tamatuma saniatigut tapersersorneqarnissamut akunnerit
qinnutigineqarsinnaapput.
Tagiartuisartup pillorissaasullu allatulluunniit suliamik ilisimasallip katsorsaanerit sungiusaanerillu
timikkut pisinnaasat ataavartinnissaannut pisariaqartut ingerlannissaat isumagisarpaat
assersuutigalugulu tapersersortitut ikiortinik tamakku pillugu ilitsersuisarlutik.
Angerlarsimaffimmi peqqissaasut innarluutillip napparsimmavimmut attaveqarnera isumannaartarpaa.
Peqqissaasup ilaatigut nakorsaasersuineq, mattutinik taarsersuineq, ikit passunneqarnerat il.il.
isumagisarpai.
Tapersersortitut ikiorti
Tapersersortitut ikiortip suliaani sallerpaatillugu anguniagaavoq, annertuumik innarluutillip ulluinnarni
suliassanik sapinngisamik amerlanerpaanik, nammineq suliaqarnissaanut sungiusarneqarnissaa,
assersuutigalugu innarluutillip nammineerluni timikkut eqqiarnissaanik, atisalersornissaanik,
niuerniarnissaanik, nerisassiornissaanik, aningaasaqarneratigut, kommunimut attaveqarniarneratigut,
suliassaqarniarneratigut, sunngiffimmi sammisaqarnissaanik aamma ilaquttanut ikinngutinullu
attaveqarnissaanik sungiusarlugu. Taamaalilluni tapersersortitut ikiortip suliassaa tassaavoq
annertuumik innarluutilimmut perorsaanikkut tapersersuineq, innarluutilik peqatigalugu suliassanik
suliaqartarnermigut imaluunniit suliassat innarluutilimmit namminermit suliarineqarnerini
ilitsersuussinermigut.
Tapersersortitut ikiortip sutigut sungiusaanissaa ikiuunnissaalu annertuumik innarluutillip nammineq
sunniuteqaqataaffigissavaa.
Tamanna ersissaaq iliuusissanut pilersaarusiami - suliamik ingerlatsisumit, tapersersortitut ikiortimit
annertuumillu innarluutilimmit ataatsimoorullugu, kommunillu akisussaaffigisaanik,
suliarineqartussami. Pilersaarusiami tassani allaaserineqassapput anguniakkat, angusassat
anguniarnerini aqqutissat/atortussat piffissaliunneqartullu. Pilersaarut pisariaqartitsineq naapertorlugu
- minnerpaamilli ukiup affakkaartumik - nalilerneqartassaaq naleqqussarneqarlunilu, pissutsinut
innarluutillip atugaanut pisinnaasaanullu naapertuuttuujuaqqullugu.
Taamaammat aallaavittut tapersersortitut ikiortip sulinera utaqqiisaannaagallartuuvoq, piffissamilu
killilimmi aaqqissuussinerulluni.
Tapersersortitut ikiorti erseqqissumik pisariaqartitsisoqarnerata nalaaniinnaq sulisorineqartassaaq.
Arlalippassuartigut inuuneq naallugu sullinneqarnissaq pisariaqartinneqartarpoq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
26/113
Inuit isumaginninnermi perorsaanermik ilinniagaqarsimasut kommunip sapinngisaq naapertorlugu
atorfinitsissavai, tassami tapersersortitut ikiortip sulinera annermik perorsaanikkut suliaavoq.
Najugaqatigiiffinni tapersersortitut ikiortit pillugit aammattaaq immikkoortoq 3.13.1 takuuk.
Tapersersortitut ikiortinik ataqatigiissaarisutut suliaq
Tapersersortitut ikiortit suliaannik ataqatigiissaarisutut sulinermi anguniagaavoq:
• tapersersortitut ikiortip sulinerata inerisarnissaa pitsanngorsarnissaalu, taamaaliornikkut
nalunaaquttap-akunneri ikinnerusut atorlugit pitsaassuseq annertunerusoq anguneqaqqullugu,
• tapersersortitut ikiortitut suliap pilerigineqarnerulernissaa, sulisut piukkunnartut
ajornanngippallu ilinniagaqarsimasut suliamut pilerilersinnissaat ataavartinnissaallu
ajornannginneruleqqullugu, aamma
• tapersersortitut ikiortitut suliaqartut aalajangersimasut aalajangersimasumillu atorfeqartut
pigilernissaasa sulissutiginissaa.
Suliassat:
Sulisunik aqutsineq:
• Tapersersortitut ikiortinik taartaagallartussanillu atorfinitsitsisarnermi soraarsitsisarnermilu
inassuteqaateqartarneq,
• tapersersortitut ikiortit nalunaaquttap-akunnerisa suliffissaasa agguaannerannik
tamarmiusunik naliliineq,
• tapersersortitut ikiortinut, pingaartumik nutaanut, suliassat suleriaasissallu pillugit torersumik
ilitsersuineq, iliuusissanut pilersaarusiat atorneqartarnerat tapersersuisutullu ikiortit
nalunaarusiortarnerat ilanngullugit,
• tapersortitut ikiortit suleqatigiittut nukittorsarnissaat, isumaginninnermi suliat pillugit
ataatsimeeqatigiisittarnerisigut, misilittagaannik paarlaateqatigiissittarnerisugt ajornartorsiutillu
pillugit oqaloqatigiissittarnerisigut (sulisunik ataatsimiititsisarnissamut kommunip
pisussaaffeqarnera tamatuma taarsinngilaa),
• tapersersortitut ikiorteqatigiikkuutaanik ilinniagaqartitsinerup/ilinniartitsinerup isumaginissaa
(sumiiffinni ataasiakkaani inuit atorneqarsinnaapput),
• tapersersortitut ikiorteqatigiikkuutaat ataatsimut isigalugit sullitaasalu malinnaaviginnissaat,
makku isumagisinnaajumallugit:
o tapersersortitut ikiortip sullitallu sapinngisamik imminnut naapertuunnerpaanissaat,
o tapersersortitut ikiortit ingerlatanut sullitanullu atatillugu suleqatigiinnikkut periarfissanut
tappissuseqalersinnissaat, aamma
o tapersersortitut ikiortip piffissarisaata nukiisalu pitsaanerpaamik atorneqarnissaat.
Siunnersuineq/ilitsersuineq:
• sullitap pissusilersortarnerata perorsaanikkut qanoq iliuuseqarfigineqarsinnaanera
oqaloqatigiissutigalugu/nassuiarlugu, suliamullu piviusorsiortumik anguniagassaliorneq,
• tapersersortitut ikiortit nutaat sullitanik ataasiakkaanik sullissinissaat pillugu siunertamut
naapertuuttumik ilitsersuineq,
• tapersersortitut ikiortip sullissineranik malitseqartitsineq, aamma sulinermi anguniakkatigut
periutsitigullu ajornartorsiutaajunnartut kiisalu siuariarnerit nalilertarnerat pillugu apeqqutit
oqallisiginerat,
• angerlarsimaffimmi ikiortip tapersersortitullu ikiortip suliassaasa immikkoortinnerat, qanorlu
ulluinnarni pissuseqarfiginissaasa nassuiarnerat,
• tapersersortitut ikiortip sullitallu akornanni suleqatigiinnerup nukittorsarnera, aamma
• tapersersortitut ikiortip sullitallu ilaqutaasa akornanni suleqatigiinnerup nukittorsarnera.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
27/113
Tapersersortitut ikiortit suliassaannik ataqatigiissaarisup innarluutilinnillu sullissisup qanimut
suleqatigiinnissaat imaluunniit inuup ataatsip tapersersortitut ikiortit suliassaannik
ataqatigiissaarinermik aamma innarluutilinnik sullissinermik suliaqarnissaa siunertamut
naapertuuttuuvoq.
Angerlarsimaffimmi ikiorti
Angerlarsimaffimmi ikiorti tassaavoq angerlarsimaffimmi suliassanut nalinginnaasunut ikiorti, soorlu
eqqiaanermut, nerisassiornermut, niuerniarnermut, atisanik errorsinermut inuttullu timikkut
eqqiarnermut. Angerlarsimaffimmi ikiorti suliassanut, annertuumik innarluutillip nammineq
suliarissallugit sungiusarsinnaanngisaanut peqataaffigisinnaanngisaanulluunniit atorneqassaaq.
Tapersersortitut ikiortimut – annertuumik innarluutillip annertunerpaamik nammineerluni
suliaqarnissaanut ikiorsiisussamut – naleqqiullugu, angerlarsimaffimmi ikiortip suliassaasa
allaassutigaat, suliassat pineqartut annertuumik innarluutilik sinnerlugu suliarissagamigit.
Inuk ataaseq annertuumik innarluutilimmut angerlarsimaffimmi ikiortitut aamma tapersersortitut
ikiortitut sulisinnaalluarpoq.
Angerlarsimaffimmi ikiorteqarneq pisortanit ikiorsiisarneq pillugu inatsisartut peqqussutaat
naapertorlugu akuerineqartassaaq. Inatsisitut tunngavigineqartoq pillugu immikkoortoq 1.3
innersuunneqarpoq – innarluutilinnut malittarisassat isumaginninnikkut inatsisinut allanut atatillugu
aamma Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiup angerlarsimaffimmi ikiorteqartarneq pillugu
ilitsersuutaa, uani tamanut saqqummiunneqartoq: www.nanoq.gl
Atorfininnermi pissutsit
Tapersersortitut ikiortit, tapersersortitut ikiortit suliassaannik ataqatigiissaarisoq aamma
angerlarsimaffimmi ikiortit kommunip atorfinitsissavai, taakkununngalu sulisitsisuulluni.
Isumaqatigiissutit atuuttut malillugit kommuni akissarsiaqartitsisussaavoq, kiisalu atorfinitsitsinermut
atatillugu nalinginnaasumik aningaasartuutaasartut akilernissaannut pisussaaffeqarluni: Kommunimit
allamit atorfininnermut atatillugu angalanermut nuunnermullu aningaasartuutit, sulinngiffeqarnermi
angalanerit, ilaquttat qanigisat napparsimarulunneranni toquneranniluunniit angalanernut
aningaasartuutit, aamma napparsimanerup, sulinngiffeqarnerup, naartunerup erninerullu nalaani
sulinngiffeqarnerup, meeravissiartaarnerup, ilinniagaqarnerup pikkorissarnerullu nalaanni
taartaagallartunut, kiisalu meeqqap napparsimanerani ullormi siullermi akissarsianut aningaasartuutit
il.il..
Kommunip tapersersorteqarnermut nalunaaquttap-akunnerinik akuersissutaata imarissavai:
• inummut annertuumik innarluutilimmut ataatsimut sapaatip-akunneranut nalunaaquttap-
akunneri qassit tapersersortitut ikiorteqartitsinissamut pisariaqartinneqarnerisa allaaserinerat,
• annertuumik innarluutilinnut ataasiakkaanut tamanut iliuusissatut pilersaarusiat
tapersersorteqarnerlu pillugu nalunaarusiat,
• nalunaaquttap-akunneri tapersersortitut ikiorteqartitsiviusussat ataatsimoortut katillugit
qassiunerat.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut immikkut ittunik
malittarisassaqarpoq. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
28/113
3.8 Nammineq angerlarsimaffimmi paarineqarneq isumagineqarnerlu
Annertuumik innarluutillip nammineq angerlarsimaffiani paarsinissamut aningaasaqarnikkut
periarfissiisoqarsinnaavoq. Taamaalilluni angerlarsimaffimmi paarsineq ulloq-unnuarlu
paaqqinnittarfimmut, nakkutigineqarluni najugaqarfimmut, utoqqaat illuannut paaqqinnittarfittulluunniit
immikkoortortaqarfimmut nuunnissaraluamut taarsiunneqarsinnaavoq.
Qaqugukkut aningaasarsiaqartitsisoqarnissaa akuersissutigineqarsinnaava?
Aningaasarsiaqartitsisoqassappat piumasaqaataavoq:
• paarsineq akissarsiaqarluni sulinermut nalinginnaasumut taarsiunneqarsimassaaq, paarsisup
suliffimminit soraarneratigut imaluunniit suliffissarsiuussisarfik aqqutigalugu
suliffissarsiornerminik unitsitsineratigut.
Tassa aningaasarsiaqartitsinissaq suliffissaaleqineq pissutigalugu akuersissutigineqarsinnaanngilaq.
Aningaasarsiaqartitsinissamik akuersissuteqarnissami paarsisup paarsilernini sioqqullugu
akissarsiaqarluni sulisimanissaa piumasaqaataanngilaq. Suliffissaaleqisoq pineqarpat,
angerlarsimaffimmi paarsilernissaq sioqqullugu, suliffissarsiuussisarfik aqqutigalugu suliffissarsiortutut
nalunaarsimanissaq naammappoq. Ilaqutariit pineqarpata, assersuutigalugu uiusoq
namminersortuusimalluni imaluunniit ilaqutariit uiusup isertitaanik inuussuteqarsimallutik, nuliap
ikiuuttup aningaasarsiaqartinnissaa akuersissutigineqarsinnaavoq, isertitanik annaasaqarneq
uppernarsarneqarsinnaappat.
Angerlarsimaffimmi paarsineq annertuumik piumasaqaatitaqarpat, paarsisup angerlarsimaffimmi
ikiorteqartillugu tapersersuisutulluunniit ikiorteqartitsinikkut oqilisaanneqartarnissaa
isumatusaarnerusinnaavoq, taamatuttaarlu oqilisaassinissaq siunertaralugu innarluutillip
angerlarsimaffiup avataani najugaqartinneqarallartarnissaa isumaliutersuutigineqarsinnaalluni,
paarsisoq sulinngiffeqarsinnaaniassammat.
Meeqqat annertuumik innarluutillit: Angajoqqaat meeqqaminnut pilersuisussaatitaallutillu
isumassuisussaatitaapput, meeraq annertuumik innarluuteqarpat innarluuteqanngikkaluarpalluunniit.
Meeqqap meeraaqqerivimmi, meeqqerivimmi imaluunniit angerlarsimaffimmi ulluunerani meeqqanik
paarsiviusartumi paarineqarsinnaanera nalinginnaasumik periarfissaqartarpoq. Angajoqqaat
meeqqaminnik paarsinertik aningaasarsissutigigajunngilaat.
Meeqqap annertuumik innarluutillip angerlarsimaffimmini paarineqarneranut aatsaat
aningaasarsiaqartitsisoqarsinnaavoq, meeqqap pitsaanerpaamik inerikkiartornissaa
peqqissuunissaalu qularnaarniarlugit allatut paarineqarsinnaanngippat.
Aningaasarsiat annertussusii
Annerpaamik aningaasarsiaqartitsisoqarsinnaavoq SIK-p pisortallu isumaqatigiissutaat naapertorlugit
ilinniagaqarsimanngitsumut akissarsiat minnerpaaffissaat sukkulluunniit atuuttut annertoqataannik.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut immikkut ittunik
malittarisassaqarpoq. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.9 Oqilisaassineq
Inuk annertuumik innarluutilik nammineq angerlarsimaffimmini najugaqartillugu, ilaqutariit tamarmik
atugaat sunnigaasarput. Suliassat nutaat mianerisassallu immikkut ittut, ilaqutaasunit aamma
annertuumik innarluutilimmit namminermit annertuumik piumasaqaatitaqartarput.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
29/113
Oqilisaassilluni angerlarsimaffiup avataani sivikitsumik najugaqarallartitsisarneq, soorlu ulloq-unnuarlu
paaqqinnittarfimmi.
Oqilisaassilluni angerlarsimaffiup avataani najugaqarallartitsisarneq annertuumik innarluutillip
ilaqutaanut pisariaqartinneqartumik qasuerserfiusinnaallunilu nukissanik nutaanik
katersuiffiusinnaavoq.
Inuk annertuumik innarluutilik inuit allat akornaniinnissaminik allaanerusunillu misigisaqarnissaminik
pisariaqartitsisinnaavoq.
Oqilisaassilluni angerlarsimaffiup avataani najugaqarallarneq ilaqutariinni allani, najugaqatigiiffinni,
nakkutigineqarluni najugaqarfimmi imaluunniit ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi najugaqartitsinikkut
pisinnaavoq. Najugaqartitsinerup sivisussusissaa inummiit inummut nalilerneqartassaaq.
Meeqqat 18-it inorlugit ukiullit oqilisaassilluni najugaqartinneqarallarnissaat angajoqqaarsiaqartitsilluni
aaqqissuunneqarpat, ilaqutariit oqilisaassillutik najugaqartitsisut paarsaqarnissamut akuersissummik
peqassapput, ilaqutariillu taakku allakkatigut isumaqatigiissuteqarfigineqassallutik.
Najugaqarallarfissamut tassanngalu angalanermut tunngatillugu – takuuk immikkoortoq 3.16.
3.10 Pikkorissarnerit
Nalinginnaasumik misilittagarineqarpoq pikkorissartitsinerit sumiiffinni ataasiakkaani ingerlanneqartut,
najugarisap avataani pikkorissartinneqarnernut sanilliullutik arlalinnik pitsaaquteqartartut.
Peqataanissamut periarfissarissaarnarnerusarput, pikkorissarnerlu aqqutigalugu ilisimalikkat
atorfissaqartinneqarfimminni ataavartinneqarnissaat ilimanaateqarnerusarluni.
Kommunip sulisitsusutut pisussaaffiinut ilaavoq, sulisorisami suliaminnut atatillugu
ilinniartinneqarnissamik pisariaqartitaasa matussuserneqarnissaasa isumaginissaat - innuttaasut
annertuumik innarluutillit illersorneqarsinnaasumik ikiorserneqarsinnaassappata.
Pikkorissartitsinerit suut innarluutillit pillugit inatsisit naapertorlugit qinnutigineqarsinnaappat - aamma
kimit/kikkunnit?
Pikkorissartitsinermi peqataanissaq kommunimit akuersissutigineqarsinnaavoq:
• pikkorissarneq annertuumik innarluutillip ulluinnarni inuuneranik
pitsaanerulersitseqataasinnaappat,
• peqataanermi pissarsiat peqataanermilu aningaasartuutit naammaginartumik imminnut
naleqquppata.
Assersuut: Annertuumik innarluutilimmut ilaqutaasup innarluut aalajangersimasoq pillugu ullormi
ataatsimi Danmarkimi oqallinnermut peqataanissaminut qinnuteqaataa kommunip
itigartitsissutigissavaa.
Naak qulequtaq naapertuuttuugaluartoq, ullormi ataasiinnarmi aalajangersimasumik
oqaluuserinninneq ilaqutaasumut ilisimasassanik, innarluutillip ulluinnarni inuunerani
pingaaruteqartutigut oqilisaasussanik pitsanngorsaasussanillu pissarsissutaanissaa
ilimananngilaq.
Pikkorissartitsinerit annertuumik innarluutilimmut namminermut, ikiortinut, soorlu tapersersortitut
ikiortinut, aamma innarluutillip ilaqutaanut neqeroorutaapput.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
30/113
Aningaasartuutit suut matussuserneqartarpat?
Innarluutillit pillugit malittarisassat periarfissiipput pikkorissartitsinermi peqataanermut atatillugu
aningaasartuutit makku kommunimit akilerneqarnissaannut: pikkorissartitsinermut akiliut,
angalanermut najugaqarnermullu aningaasartuutit, sulinikkut isertitanik annaasaqarnermut
tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit taarsiissutsit. Sulinikkut isertitassatut annaasat
uppernarsaatissaqartinneqassapput. Sulinikkut isertitassatut annaasat annerpaaffigissavaat, PIP-mik
isumaqatigiissutit malillugit ilinniarsimasutut atorfinitsitap aningaasarsiaasa minnerpaaffiat
qaqugukkulluunniit atuuttoq.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut immikkut ittunik
malittarisassaqarpoq. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.11 Ilinniagaqarnermut sulinermullu iliuusissatut pilersaarusiaq
Inuusuttut annertuumik innarluutillit pitsaanerpaanik atugassaqartinnissaat – aamma ilinniagaqarnerup
sulinerullu tungaasigut - qularnaarumallugu, meeqqat atuarfianni naammassinerup kingorna
ilinniagaqarnissamut aamma/imaluunniit sulilernissamut iliuusissat pilersaarusiorneqassapput.
Iliuusissatut pilersaarusiaq inuk annertuumik innarluutilik suleqatigalugu suliarineqassaaq. Inuk
annertuumik innarluutilik 18-it inorlugit ukioqarpat imaluunniit nammineersinnaatitaanani iliuusissatut
pilersaarusiaq angajoqqaatut oqartussaasoq imaluunniit sinniisuutitaq suleqatigalugu
suliarineqassaaq.
Siunissamut pilersaarusiorneq eqqarsaatigalugu - ilinniarfissamut qinnuteqarnissamut killiliussat
ilanngullugit, iliuusissatut pilersaarusiorneq, meeqqat atuarfianni naammassinissaq kingusinnerpaamik
qaammatinik 4-nik sioqqullugu aallartinneqassaaq. Iliuusissatut pilersaarut naammassillugu
suliarineqarsimassaaq kingusinnerpaamik meeqqat atuarfianni naammassinermi.
Inuk annertuumik innarluutilik efterskolerniarpat, efterskolereernerup kingorna ilinniaqqinnissap
aamma/imaluunniit sulilernissap ingerlanissaat, iliuusissatut pilersaarummi allaaserineqassapput.
Iliuusissatut pilersaarusiaq inuup annertuumik innarluutillip efterskolernissaanik
naggaserneqarsinnaanngilaq, efterskolerneq meeqqat atuarfiata ingerlaqqiffiatut isigineqarmat.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut immikkut ittunik
malittarisassaqarpoq. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.12 Suliffeqarneq, suliassaqartitsineq sammisassaqartitsinermullu neqeroorutit
Nalinginnaasumik ulluinnarni inuunermut ilaapput suliffeqarnissamut, suliassaqarnissamut
angerlarsimaffiullu avataani misigisaqartarnissamut periarfissaqarneq.
Naalagaaffiit Peqatigiit malittarisassaanni assigiissakkani anguniagaavoq, annertuumik innarluutillit -
inuttulli allatut - suliffeqarnissaminnut periarfissaqartinneqassasut, suliffimmi pisinnaasaminnut
naapertuuttumi.
Innarluutillit pillugit malittarisassat, inuit annertuumik innarluutillit suliffinni nalinginnaasuni
sulisinnaanngitsut imaluunniit namminersortutut, assersuutigalugu piniartutut aalisartutullu,
ingerlaqqissinnaajunnaartut suliassaqartinnissaat pillugu aalajangersakkanik imaqarput. Inuit taakku
sapinngisaq naapertorlugu makkuninnga neqeroorfigineqassapput:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
31/113
• suliffinni nalinginnaasuni nakkutigineqarlutik sulitinneqarnissaminnik,
• nakkutigineqarluni sullivinni sulinissamik - taamaaliorneq nakkutigineqarluni sulinertut aamma
sulisinnaassuseqarnermik misiliinertut piginnaanngorsaaqqiinertullu atorneqarsinnaavoq.
• ulluunerani sammisassaqartitsivimmi ingerlataqarnissamik neqeroorut.
Kommunip inuit annertuumik innarluutillit - ilinniagaqarnissamik imaluunniit sulinissamik
neqeroorfigineqarsinnaanngitsut - suliffeqarnissaat, suliassaqarnissaat ingerlatanillu
neqeroorfigineqartarnissaat isumagisariaqarpaa.
Annertuumik innarluutillit ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmiittut naleqquttunik
sammisassaqartinnissaannik neqeroornissaq Naalakkersuisut sapinngisaq naapertorlugu
isumagissavaat.
Suliffeqarneq
Inuit annertuumik innarluutillit – innuttaasutulli allatut – suliffissarsiorsinnaapput. Assersuutigalugu
pineqartoq annertuumik timimigut innarluuteqaruni, naleqquttumik sulinissaminut
akornutaanngitsumik, soorlu allaffimmi, nalinginnaasumik atugassaqartitaalluni
atorfinitsinneqarsinnaavoq. Inuup annertuumik innarluutillip pisinnaasaqassusaa annikilleriarsimappat,
nalinginnaasumik atugassaqartitaalluni atorfinitsinneqarsinnaannginneranik kinguneqartumik,
sulisitsisup malilissavaa pineqartoq atorfinitsinneqarsinnaanersoq, soorlu piffissap ilaa imaluunniit
immikkut atugassaqartitaalluni. Kisianni kattuffinnik isumaqatigiissutini imaluunniit sulisoqarnermi illua-
tungeriit akornanni isumaqatigiissutini allani, annertuumik innarluuteqarnerup kingunerisaanik
immikkut atugassaqartitaalluni atorfinitsitaasinnaaneq pillugu isumaqatigiissusiortoqarnikuunngilaq.
Kommunip pisussaaffigaa:
• suliffinni misiliinissamik piginnaanngorsaqqinnissamillu neqeroornissaq, pensionisiaqartitsineq
pillugu malittarisassat tunngavigalugit siusinaartumik pensionisiaqalersitsinnginnermi.
Piginnaanngorsaqqinneq
Inuit annertuumik innarluutillit piginnaanngorsaqqinnissaq pillugu inatsisinut ilaapput
(Piginnaanngorsaqqinnissamut ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 4, 31. maj 2001-
imeersoq). Taamaalilluni kommuni piginnaanngorsaqqinnissamut ikiorsiisarnermi aalajangersakkat
naapertorlugit inunnut annertuumik innarluutilinnut suliniutinik neqerooruteqassaaq, inuup pineqartup
piginnaanngorsaqqinnissamut ikiorsiisarnermi aalajangersakkat naapertorlugit suliniuteqarnissamut
piumasaqaatit piviusunngortissinnaappagit, imaappoq assersuutigalugu siusinaartumik
pensionisiaqarani.
Nakkutigineqarluni sulineq
Innarluutillit pillugit inatsisit naapertorlugit kommunalbestyrelsip, inummut annertuumik
innarluutilimmut, suliffimmik suliassaqartitaanissamilluunniit neqeroorfigineqarsinnaanngitsumut,
naammaginartumik sammisaqartitsinissamik neqerooruteqarnissaq isumagisariaqarpaa.
Sammisaqartitsineq ullukkut onittakkani, nakkutigineqarlunilu sullivinni suliffinniluunniit
nakkutigisaasuni pisarpoq.
Suliffimmi nakkutigineqarluni sulineq sapinngisamik nakkutigineqarluni sullivinni ingerlanneqartassaaq.
Taamatut sulitinneqarnermi piumasaqaatit makku atuupput:
• Suliffissaq kommunip nassaarissavaa.
• Suliffiup annertuumillu innarluutillip akornanni nalunaaquttap-akunneri/sapaatip-akunneri
suliffiusartussat ullullu tamaasa qassinoortarnissaq aalajangersimasumik
isumaqatigiissutigineqarsimassapput.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
32/113
• Nalunaaquttap-akunnerinut annertuumik innarluutillip suliffigisaanut kommuni
aningaasarsiaqartitsissaaq (sulisinneqarnermi aningaasarsiat pillugit immikkoortoq takuuk).
• Sulisitsisoq akissarsiaqartitsissanngilaq.
• Inuk annertuumik innarluutilik sulisitsisup sillimmasiineranut ilaatinneqassaaq,
assersuutigalugu sulitilluni ajoqusersinnaanermut.
Nakkutigineqarluni sullivik
Nakkutigineqarluni sulliviup suliffik nalinginnaasoq assigaa, tassami sullivimmi tuniniagassat
suliarineqartarput. Nakkutigineqarluni sullivik maskiinanik sakkunillu tunisassiornermi atorneqartartunik
atortulersugaagajuttarpoq.
Nakkutigineqarluni sullivik sulinermik misiliivittut, soorlu innarluutillip nalinginnaasunik suliffimmi
sulilersinnaanissaanut sungiusarfittut, aamma inunnik nalinginnaasumik suliffeqalersinnaasutut
ilimagisaasunik piginnaanngorsaaqiinermut, kiisalu siusinaartumik pensionisiaqartut
suliassaqartinneqarnerannut atorneqarsinnaavoq.
Inunnut annertuumik innarluutilinnut nakkutigineqarluni sullivimmi suliassaqartinneqarnissaminnik
neqeroorfigineqartunut, illoqarfimmi nakkutigineqarluni suliassaqartitsinermi atugassarititaasut assingi
atuupput.
Ullukkut ornittagaq
Ullukkut ornittagaq sallerpaatillugu sunngiffimmi aliikkutaralugulu ingerlatanik neqerooruteqarfiussaaq,
ilutigisaanillu ataatsimooqatigiinneq pingaartuulluni. Ingerlatat ineriartuutaassapput katsorsaataallutillu,
imaappoq imartuujullutillu aalajangersimasumik pitsaassuseqassapput, tassa fjernsynernerinnaananilu
kaffisuunnerinnaassanngilaq. Qanoq pisoqarnissaanut atuisut sunik soqutigisaqarnerat annertuumik
apeqqutaassaaq. Taamaattumik ingerlatassat erseqqinnerusumik pilersaarusiorneqalinnginnerini
siunertamut naapertuuttuussaaq, atuisut akornanni aamma ulluunerani ornittakkap saaffigisaasa –
takkunnerli ajortut - akornanni pisariaqartitat soqutigisallu akuttunngitsumik misissuiffigineqartarpata.
Nakkutigineqarluni sullivimmi annertuumik innarluutillip suliartorfigisartagaanit allaanerussutigalugu,
annertuumik innarluutillip ulluunerani sammisassaqartitsivimmi ingerlatanut suliaqartuarluni
peqataanissaa piumasarineqartariaqanngilaq.
Ulluunerani sammisassaqartitsivik utoqqarnut annertuumillu innarluutilinnut neqeroorutaavoq.
Ataatsimoortukkuutaat assigiinngitsut immikkut inissaqartinneqartariaqarput, imaluunniit
piffissaliussani assigiinngitsuni takkuttarnissaat aaqqissuunneqarluni.
Pilersaarusiornermi, immaqalu kingusinnerusukkut ulluunerani sammisassaqartitsiviup
ingerlanneqarneranut, najukkami innarluutillit peqatigiiffiat peqataatittariaqarpoq.
Nakkutigineqarluni sullivinnik aamma ullukkut ornittakkanik ataatsimoortitsineq.
Nakkutigineqarluni sullivinni aamma ullukkut ornittakkani suliniutit ataatsimoortinneqarpata
takujuminaallisinnaavoq, ullup/sapaatip-akunnerata ingerlanerani qaqugukkut nakkutigineqarluni
sulineq ingerlanneqarnersoq, qaqugukkullu ulluunerani sammisassaqartitsineq ingerlanneqarnersoq.
Taamaattumik suliniutit taakku marluk akornanni immikkoortitsisoqartariaqarpoq, soorlu imaalillugu,
ullaap-tungaani nakkutigineqarluni sullivik ingerlallugu, tassanilu tunisassiorneq ingerlallugu, ualikkullu
nakkutigineqarluni sullivinni suliassaqartinneqarsinnaanngitsunut imaluunniit suliffinni nalinginnaasuni
sulisinnaanngitsunut ulluunerani ornittakkatut atorlugu.
Nakkutigineqarluni sullivinnik aamma ullukkut ornittakkanik pilersitsineq aamma ingerlatsineq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
33/113
Nakkutigineqarluni sulliviit aamma ullukkut ornittakkat kommunimit pilersinneqarlutillu
ingerlanneqassapput.
Nakkutigineqarluni sulliviit Naalakkersuisunit pilersinneqarsinnaapput ingerlanneqarsinnaallutillu,
inersimasunik annertuumik innarluutilinnik ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfinnut atappata.
Nakkutigineqarluni sullivimmik pilersitsinerup allaaserineqarnera paasissutissanik imaattunik
imaqarsinnaavoq:
1. Atia:
• Nakkutigineqarluni sulliviup atia
2. Nakkutigineqarluni sulliviup anguniagaata / saaffigisaasa allaaserineqarnerat:
• Nakkutigineqarluni sullissivimmi suliniutinik pilersitsinikkut anguniakkap allaaserinera
• Saaffigisat, atuisut allaaserinerat, nakkutigineqarluni sullivimmi qanoq amerlatigisut
sulisinneqarsinnaanerat ilanngullugit
• Nakkutigineqarluni sullivimmi sunik tunisassiorniarnerup suliaritinniarlugillu
eqqarsaatigineqartut allaaserinerat
3. Sulisut katitigaanerisa pisinnaasaqarnerannullu tunngasut allaaserinerat:
• Sulisut katitigaanerisa allaaserinerat. Ilinniakkatigut tunuliaqutaat, misilittagaat il.il.
• Nakkutigineqarluni sullivimmi ulluinnarni akisussaasup kinaaneranik allaaserinninneq
• Nalunaartarnermut tunngasut. Kina – sutigut? Soorlu attaviujunnartumut,
isumasioqatigisartakkamut, misilittakkanut tunngasutigut, inerisaanermut tunngasutigut
• Ilinniakkatigut suleqatigiit/suleqatigiissitat allat akuliutsinneqassappat?
• Sillimmasiinermut tunngasut, taanna sunik imaqarpa?
4. Nakkutigineqarluni sulliviup ullormut pilersaarusiaa:
• Ullup qanoq ilinerani nakkutigineqarluni sullivik atorneqartarpa, nakkutigineqarlunilu sulliviup
saniatigut sumiiffimmi ulluunerani ornittagaq ingerlanneqassava?
5. Illu/ini pillugu paasissutissat:
• Illoqarfiup sukutsianiippa, tikikkuminassuseq
• Sinaakkutissat timitallit
• Suliap kommunalbestyrelsimit suliarineqarnissaa sioqqullugu qatserisartunit,
peqqinnissaqarfimmit aamma sullivinnik nakkutilliisoqarfiup malittarisassai malillugit
akuerineqarsimassaaq
6. Qullersaalluni akisussaaneq suliniummillu nakkutilliineq:
• Kommunalbestyrelsip qularnaassavaa, nakkutigineqarluni sullivimmik atuinerup, siunertaasoq
naapertorlugu ingerlanneqarnera
• Nakkutigineqarluni sulliviup siunertamit allaanerusumut atorneqannginnissaa
qularnaarneqassaaq, soorlu kikkunnut tamanut innarluutillit pillugit malittarisassanut ilaasunut
sammisaqartitsivittut atorneqannginnissaa, kisiannili tassaalluni innuttaasumut innarluutillit
pillugit malittarisassanut ilaasumut ”periarfissaq kingulleq”, nakkutigineqarluni immikkut
sullivittut atorneqartoq, suliffimmi nakkutigisaasumi nalinginnarmi suliaqartitaanissamut allanik
periarfissaaruttoqarsimatillugu.
7. Ingerlassat:
• Kommunalbestyrelsip aalajangissavaa tunisassiorneq qanoq ittoq ingerlanneqassanersoq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
34/113
• Immikkut nakkutigineqarluni sullivimmik pilersitsineq ingerlanneqarsinnaavoq,
nakkutigineqarluni sulliviup ulluuneranilu ornittakkap ataatsimoortinnerisigut, tamatumanili
piumasaavoq qaqugukkut nakkutigineqarluni sullivittut qaqugukkullu ulluunerani ornittakkatut
atorneqassanersoq.
8. Ileqqoreqqusat imaluunniit suleriaasissaq minnerpaamik makkunannga imaqarsinnaasoq:
• Suliniutip taaguutaa
• Anguniagaq
• Akuerisaasumik atuisut/ inissat/ saaffigisat amerlassusaat, ammasarfiit
• Sulisut amerlassusiligaanerat / nalunaartarfissat (pisortat, attaveqaatit, suliaqartut allat il.il.)
• Nakkutigineqarluni sullivimmi sammisassaqartitsinermut pilersaarusiaq
• Isertitassat aningaasartuutissallu missingersuusiornerat / ukiut missingersuusiorfiusut
• Piginnaasaqassutsimut tunngasut, akisussaaffiup agguataarnera, ingerlatsineq
nipangersimasussaatitaanerlu
• Ulloq atuutilerfik atsiorneqarneralu
Sulitinneqarnermi aningaasarsiat
Inuit annertuumik innarluutillit sulitinneqarnerminni aningaasarsiaqartinneqarsinnaapput,
nakkutigineqarlutik sulisinneqarunik - makkunani:
• suliffimmi nalinginnaasumi, imaluunniit
• nakkutigineqarluni sullivimmi.
Taakkunani marlunni nakkutigineqarluni sulisinneqarneq aningaasarsiaqaataasinnaavoq.
Ullukkut ornittakkani ingerlatanut peqataaneq aningaasarsiaqaataasinnaanngilaq, tassami taakkunani
peqataanerit, pisussaaffiliisuunngitsumik sunngiffimmi sammisassaqartinneqarnissamik neqeroorutitut
takorloorneqarput.
Kommuni sulitinneqarnermi aningaasarsiaqartitsisoqarnissaanut akuersissuteqarsinnaavoq.
Sulitinneqarnermi aningaasarsiat nalunaaquttap-akunneranut 15 kr-upput. Taamaammat
siusinaartumik pensionisiat allanngortinneqarnerannik nassataqartussaanatik, annertuumik
innarluutilik siusinaartumik pensionisiami saniatigut allanik isertitaqanngippat.
Sulitinneqarnermi aningaasarsiat isertitaapput akileraaruteqaataasussat, amerlanerpaatigulli isertitat
akileraaruteqaataasussaanngitsut killissaat ataanneqartarpoq. Pisuni allani sulitinneqarnermi
aningaasarsiat akileraaruserneqassannginnersut akileraartarnermi oqartussat aalajangigassaraat,
massakkulli aningaasarsiat taakku akileraaruteqaataannginnissaat pillugu
isumaqatigiissuteqartoqarnikuunngilaq.
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut immikkut ittunik
malittarisassaqarpoq. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.13 Najugaqatigiiffimmi najugaqaraanni
Najugaqatigiiffiit najugaqatigiiffinnut nakkutigineqarlunilu najugaqarfinnut ataatsimoortumik
taaguutaapput. Assigiinngissutaat tassaavoq najugaqatigiiffinni najugaqartut killilimmik
tapersersorneqarlutik nammineersinnaanerat, nakkutigineqarlunili najugaqarfimmi najugaqartut ulloq-
unnuarlu kaajallallugu sulisoqartariaqarlutik. Taamaattumik nakkutigineqarluni najugaqarfimmi
unnuarsiorlutik sulisunut ineeraqartitsisoqartariaqarpoq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
35/113
Najugaqatigiiffiit najugaqartut namminerisaminnik angerlarsimaffiisut isigineqarput, soorluttaaq inissiat
taama isigineqartartut. Tamatuma kingunerisaanik
• najugaqartut tamarmik immikkut attartornermut isumaqatigiissuteqartariaqarput,
• ineqarnermut tapiiffigineqartarnissaq qinnutigineqarsinnaavoq,
• inuup annertuumik innarluutillip kommunimi allami najugaqatigiiffimmi inissinneqarnissani
nammineq qinnutigisinnaavaa.
Inuup annertuumik innarluutillip najugaqatigiiffimmut (imaluunniit namminerisamik inigisamut)
kommunimi allamiittumut nuunnissani aalajangiuppagu malittarisassat inunnut allanut tamanut
nuunnissaminnik aalajangiussisunut atuuttut atuutissapput:
• Kommuni nuuffigineqartoq najugarisatut kommuninngussaaq.
• Inuup nuunnini nammineq akilerpagu inummut pineqartumut pisussaaffiit tamarmik
kommunimut nuuffigineqartumut nooqataassapput.
• Pisortat nuunnermut aningaasatigut ikiorsiippata, kommunit imminnut akiliiffigeqatigiittarnerat
pillugu malittarisassat nalinginnaasut atuutissapput: Kommunip nuuffiusup pineqartup
nuunnissaa akuerissavaa, taamaattoqanngippammi kommuni qimataq siunissami ukiuni
marlunni akiliisussatut pisussaaffeqassaaq.
Najugaqatigiiffinni tamani tapersersortitut ikiortit taamaattoqarsimappallu angerlarsimaffimmi ikiortit,
kommuni suliffeqarfigaat, naak najugaqartut angerlarsimaffianni suligaluarlutik. Tapersersortitut
ikiortit sulinerminni najugaqartup namminerisamik angerlarsimaffianiinnertik aallaavigalugu
iliuuseqartassapput. Najugaqartut "tapersersortitut ikiortip suliffianiinngillat".
Inunnut annertuumik innarluuteqartunut Danmarkimi inissinneqarsimasunut immikkut ittunik
malittarisassaqarpoq. Immikkoortoq 4 innersuunneqarpoq.
3.13.1 Najugaqatigiiffik
Najugaqartoq
Najugaqatigiiffik inunnut imaattunut najugaqarfigissallugu naleqquttuuvoq:
• perorsaanikkut suliassatigullu assigiinngitsutigut killilimmik ikiorneqarlutik
nammineersinnaasunut, tassa imaappoq: - ullup-unnuallu ilaannaani
tapersersorneqarnissaminnik pisariaqartitsisunut,
• allanik peqateqarlutik inuusinnaasunut,
• najugaqatigiiffimmi innissaminnut kajumissusilinnut,
• taamatut najugaqariaatsip siunertaanik ilisimasaqarlutillu paasinnissimasunut,
• najugaqatigiinnermi suliassatigut assigiinngitsutigut aningaasaqarnikkullu peqataanissaminnut
piareersimasunut.
Najugaqartut nutaat nuunnissaat najugaqareersunut oqaloqatigiissutiginissaa, taakkulu nutaartaminnik
ilassinnilluarnissaat pingaartuuvoq.
Najugaqatigiiffimmi najugaqartup qanoq sivisutigisumik najugaqarnissani nammineq aalajangissavaa.
Najugaqatigiiffiit siunertaasa ilagaat, najugaqartup ulluinnarni suliassat sapinngisamik
amerlanersaannik nammineerluni suliaqarsinnaalernissaata inerisarnissaa. Kisianni najugaqartup
namminerisamik ineqarnissani saperunnaareeraluarlugu, tassani najugaqaannarumanerluni
nammineq aalajangissavaa.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
36/113
Najugaqatigiiffimmi najugaqartoq tassaagajuttarpoq inuk inersimasoq, aappaqaraniluunniit
inooqateqanngitsoq meeraqanngitsorlu. Kisianni taamaaginnartariaqanngilaq. Najugaqartut
katitigaanerisa taama illuinnarsiornerannut taamaallaat pissutaasarpoq, amerlanertigut najugaqartut
ineeraasa mikisuunerat, inummullu ataasiinnarmut inissaqartarnerat. Najugaqatigiiffiit arlallit
inissiarsuarni quleriinnik initalinni inissiani anginerusuni inissinneqarnikuupput. Najugaqatigiiffiup
siunertamut naapertuuttumik angissusia tassaavoq inunnut 2-7-nut inissaqartitsineq.
Najugaqatigiiffimmut nuunnissamik neqeroorfigineqarnerusartut tassaapput, inuit innarluutilinnut
malittarisassat malillugit ikiorserneqarsinnaatitaasut. Taamaattorli kommuni najugaqatigiiffimmi
inissanik siunertanut allanut killilimmik atuisinnaavoq, assersuutigalugu ineqarnernut sungiusaanernut
oqilisaassillunilu angerlarsimaffiup avataani najugaqarallartitsinernut.
Najugaqatigiiffimmi ikiorsiissutit
Najugaqatigiiffimmi ikiorsiissutigineqarsinnaasut, annertuumik innarluutilinnut namminerisaminnik
ineqartunut ikiorsiissutigineqarsinnaasut assigiinnangajappaat.
Tapersersortitut ikiortip suliassai tassaapput:
• najugaqartut ataasiakkaat tamaasa perorsaanikkut tapersersornissaat,
• najugaqatigiiffimmi najugaqartut ataatsimoorlutik suliniuteqarneranni ilitsersorlugillu
tapersersornissaat.
Najugaqatigiiffimmi tapersersuilluni suliniarnerup qanoq annertutiginissaa, najugaqartut
ataasiakkaarlutik pisariaqartitaat aamma najugaqatigiiffiup ataatsimut pisariaqartitai aallaavigalugit
nalilersorneqartassaaq.
Najugaqartunut ataasiakkaanut perorsaanikkut tapersersuinerup, annertuumik innarluutilimmut
namminerisaminik ineqartumut tapersersuineq assigaa: ulluinnarni suliassat isumaginissaat,
annertuumik innarluutillip suliassaqarnissaanut, ilinniagaqarnissaanut sunngiffimmilu
sammisassaqarnissaanut il.il. ikiorsiineq. Ilaatigut sunngiffimmi sammisassaqartitsineq pillugu inatsisit
innersuunneqarput.
Suliassanut nalinginnaasunut najugaqartut ataatsimoorlutik suliarisinnaasaannut assersuutit:
• najugaqartut peqatigalugit eqqiaaneq, niuerniarneq, nerisassiorneq, atisanik errorsineq,
akiligassanik akilersuineq il.il. pillugit isumaqatigiissusiorneq,
• suliassatut isumaqatigiissutigineqarsimasut isumaginissaannut najugaqartunik ikiorsiineq,
• najugaqartut peqatigalugit sunngiffimmi ataatsimoorluni ingerlatassat piareersarnerat
ingerlannerallu,
• najugaqartut akunnerminni isumaqatigiinngissutiminnik ajornartorsiutiminnillu aaqqinniarnerini
tapersernerat.
Najugaqatigiiffimmi tapersersortitut ikiortinik ulloq-unnuarlu nalinginnaasumik sulisoqartussaanngilaq.
Taamaattorli nalaataqartoqarsinnaavoq, soorlu napparsimasoqarluni, tapersersortitut ikiortip
najuunnissaanik imaluunniit piffissani najugaqartut nammineersinnaaffigisaraluanni piaartumik
aggeqquneqarnissaanik pisariaqalersitsisumik.
Tapersersortitut ikiortit najugaqatigiiffimmiitillutik najugaqartullu suleqatigiissapput. Tamatuma
nassatarai makku:
• Najugaqartut peqannginneranni (suliffimminniinneranni, sullivimmiinneranni, ulluunerani
sammisassaqartitsivimmiinneranni il.il.) tapersersortitut ikiortit aamma
najugaqatigiiffimmiissanngillat.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
37/113
• Allaffissornikkut sulineq, tapersersuilluni suliniutinik agguataarineq aqutsinerlu, sulisut
ataatsimiinneri, nalunaarusiorneq assigisaalu, najugaqatigiiffiup avataani kommunip inaataani
ingerlanneqartassapput. Taamaattumik aamma najugaqatigiiffimmi allaffeqartariaqanngilaq.
Najugaqatigiiffinnik pilersitsineq ingerlatsinerlu
Innuttaasut pisariaqartitaannik inissaqartitsinissaq kommunip suliassaraa. Taamaattumik aamma
pisariaqartitsineq naapertorlugu najugaqatigiiffinnik pilersitsinissaq kommunip pisussaaffigaa.
Najugaqatigiiffik inissiani pioreertuni sapinngisamik inissinniartariaqarpoq. Assersuutigalugu
inissiarsuit initaasa ilaanni illumiluunniit aqqusinermut niuertarfinnullu qanittumi. Najugaqatigiiffik
inissiami pilersinneqaruni inini allerni inissinniartariaqarpoq, issiavinnik assakaasulinnik atuisut
nammineerlutik ajornanngitsumik isertarlutillu anisarsinnaaqqullugit.
Najugaqatigiiffiup inissisimaffissaa naapertuuttoq nassaarineqarpat, saniliusut ilisimatinnissaat
pissusissamisoortuussaaq, najugaqartut ilassilluarneqarnissaat qularnaarumallugu. Aammattaaq
sanilit oqaloqatiginerat, najugaqatigiiffimmi najugaqartut inissiarsuarmi najugaqartut allat
ingerlattagaannut qanoq iliorlutik peqataasinnaanerinut isumassarsiffiusinnaavoq.
Najugaqatigiiffiit ima aaqqissugaassapput, najugaqartut tamarmik immikkut ineqartinneqarlutik,
ajornanngippat namminerisamik anartarfeqarlunilu uffarfilimmik. Najugaqartup inaa tassaavoq
taassuma namminerisaa, aamma najugaqartup inip taassuma nammineq pigisaminik pequtsersornera
aaqqissuunnissaalu isumagissavaa. Najugaqartut namminneq initik sillimmasersimasariaqarpaat.
Tamatuma saniatigut ininik ataatsimoorullugit atorneqarsinnaasunik pisariaqartunik peqartariaqarpoq:
isersimaartarfik, igaffik, igaffiup affarlia. Init ataatsimoorullugit atorneqarsinnaasut angerlarsimaffittut
nalinginnaasutut pequtsersugaassapput atortulersugaassallutillu: saagut, assilissat, TV, radio,
nillataartitsivik, qerititsivik, igaffimmi atortut, nerinermut atortut, errorsivik, telefoni il.il. Inini
ataatsimoorullugit atorneqarsinnaasuni pequtit atortullu najugaqatigiiffiup pigisarai. Init
ataatsimoorullugit atorneqarsinnaasut kommunimit sillimmaserneqarsimassapput.
Ulluinnarni ingerlatsinermut aningaasartuutit najugaqartut tamarmik ineqarnermut, innaallagissamut,
imermut, nerisassanut, eqqiaanermi atortunut, telefonimut il.il. ataatsimoortumik aningaasartuutinut
akileeqataasarnerisigut matussuserneqartassapput. Init arlaat atorneqanngippat inimut, tassunga
akileeqataassutit kommunip akilertassavai.
Ikuallattoorsinnaanermut isumannaallisaaneq
Qatserisartoqarnermi oqartussat piumasaqaataat nakkutilliinerallu pillugit kommunip
teknikkeqarnermut ingerlatsivia saaffigineqartassaaq, inatsisit piumasaqaataat malinneqarnersut
qularnaarumallugu. Tamanna najugaqatigiiffiup pilersinneqannginnerani pisariaqarpoq.
Najugaqartup aningaasaqarnera
Najugaqatigiiffimmi najugaqartoq aningaasaqarnikkut inuttulli namminerisamik ineqartutut
inissisimavoq. Tassa imaappoq:
• najugaqartup inuttut allatulli nammineq isertitani/pensionisiani ineqarnermut akiliutinut,
nerisassarsiniarnermut, inimi pequsersorneranut, atisassarsiniarnermut il.il. atortassagai,
• najugaqartup aningaasaqarnini nammineq akisussaaffigaa, kisianni taamaaliornissaq
pisariaqarpat tapersersortitut ikiortip najugaqartoq aningaasaatiminik aqutsinerani
ikiorsinnaavaa.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
38/113
Najugaqatigiiffinni najugaqartut pilersorneqarnikkut tunngavigisaat assigiinngissinnaapput. Isertitat
pensionisialluunniit aningaasartuutinut tamanut naammanngippata najugaqartoq - innuttaasut allat
tamaasa assigalugit - pisortanit ikiorsiissutit/pensionisianut inummut tapit pillugit malittarisassat
malillugit ikiorserneqarnissamik qinnuteqaateqarsinnaavoq.
3.13.2 Nakkutigineqarluni najugaqarfik
Nakkutigineqarluni najugaqarfik ulloq-unnuarlu sulisoqartarpoq. Taamaammat sulisut unnuarsiortut
atugassaannik ineeraqartitsisoqassaaq.
Nakkutigineqarluni najugaqarfik najugaqartut namminerisaminnik inigisaattut isigineqarpoq,
soorluttaaq najugaqatigiiffik taamatut isigineqartoq. Paaqqinnittarfeeqqatut isikkoqarsinnaavoq,
kisianni pingaartuuvoq aalajangiusimassallugu, najugaqarfik aaqqissugaanermigut ulluinnarnilu
atugarisatigut sapinngisamik annertunerpaamik nalinginnaasumik
angerlarsimaffimaffippalaartuussasoq, annikinnerpaamik paaqqinnittarfippalaarluni.
Najugaqartoq
Nakkutigineqarluni najugaqarfik inunnut makkununnga najugarissallugu naleqquttuuvoq
• ulloq-unnuarlu paaqqutarineqarnissaminnik tapersersorneqarnissaminnillu pisariaqartitsisunut,
• utoqqaat illuanniinnissaminnut ukiukippallaartunut,
• napparsimmaviup paaqqutarinnittarfiini aallukkuminaatsunik, ineriartornissamut
periarfissalinnut,
• pissutsit assigiinngitsut pissutigalugit ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi najugaqarnissaminnut
naleqqutinngitsunut.
Najugaqartut timimikkut annertuumik innarluuteqartuusinnaapput, taamalu nerinerminni
imernerminnilu, timimikkut eqqiarnerminni anartarfimmiinnerminnilu, innangatillutik
assallanniarnerminni najugaqarfiullu avataanukarniarnerminni il.il. ikiortariaqartuullutik.
Imaassinnaavortaaq allanut attaveqarfiginninniarnerminni ajornartorsiuteqartartut, taamaalillutillu
ikiorserneqartigatik, inuunerup nalinginnaasup ilagisaanik inuunertik imaqalersinniapiloorsinnaallugu
il.il.
Inuit tarnikkut annertumik nappaateqartut eqqarsartaatsikkulluunniit kinguarsimasut ulluinnarni
inuunertik ingerlatiinnarsinnaajumallugu ulloq-unnuarlu kaajallallugu tapersersorneqarnissamik
pisariaqartitsisinnaapput.
Nakkutigineqarluni najugaqarfimmi ikiorsiissutit
Najugaqatigiiffinni namminerisamillu inigisami najugaqartunut ikiorsiissutit assingi nakkutigineqarluni
najugaqarfimmi najugaqartunut ikiorsiissutigineqarsinnaapput.
Najugaqartut timimikkut annertuunik innarluuteqarnertik pissutigalugu annertuumik
paaqqutarineqarnissaq pisariaqartippassuk, iluaqusersuutit najugaqartup sulisullu ulluinnarni
inuunerannik oqilisaassisuusinnaasut atorfissaqartinneqartussaapput, assersuutigalugu
najugaqartumik kivitsissut, uffarnermi atortorissaarutit immikkut ittut il.il. Paarsinermi atortussat
assigiinngitsut aamma atorfissaqartinneqarsinnaapput. Iluaqusersuutit kommuninit
akuersissutigineqarsinnaapput.
Nakkutigineqarluni najugaqarfimmi suliassat ukunannga suliarineqassapput
• angerlarsimaffimmi ikiortinit illumi suliassanut nalinginnaasunut timikkullu eqqiarnermut
ikiorsiinerit,
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
39/113
• najugaqartut annertuumik paaqqutarisariaqarpata peqqinnissamut tunngasunik
ilinniagaqarsimasut sulisorineqarsinnaapput, assersuutigalugu peqqissaasut, peqqissaasunut
ikiortit imaluunniit isumaginninnermi peqqissaanermilu ikiortit, aamma
• suliassanut perorsaanermut tunngassuteqartut tapersersortitut ikiortinit.
Najugaqarfiit pisortaqarajuttarput, najugaqarfiup ulluinnarni ingerlaneranut pingaarnerusutigut
akisussaasumik. Pisortaq nalinginnaasumik aammattaaq ulluinnarni suliassat suliarineqarneranni
peqataasarpoq.
Najugaqarfimmi pigaartumut ineeraqartitsisoqartussaammat ineeraq taanna allaffissornikkut
suliassanut aamma atorneqarsinnaavoq.
Tamatumunnga periarfissaqarpat najugaqartut nakkutigineqarluni sullivimmi, ullukkut ornittakkami
allamiluunniit suliassaqartinneqarnissamik neqeroorfigineqassapput, taamatuttaarlu kommunip
sunngiffimmi sammisassaqartinneqarnissamik neqeroorutai nalinginnaasut sapinngisamik
atorluarniarneqartariaqarlutik.
Nakkutigineqarluni najugaqarfinnik pilersitsineq ingerlatsinerlu
Pisariaqartitsisoqarnera naapertorlugu nakkutigineqarluni najugaqarfinnik pilersitsinissaq kommunip
pisussaaffigaa. Naalakkersuisut kommuni nakkutigineqarluni najugaqarfimmik pilersitseqqullugu
peqqusinnaavaat, annertuumik innarluutillit taama najugaqarfeqarnissamik pisariaqartitsisut
kommunimi minnerpaamik marluuppata.
Nakkutigineqarluni najugaqarfik kommunimit ingerlanneqassaaq.
Aammattaaq najugaqatigiiffinnik pilersitsinermi ingerlatsinermilu malittarisassat assingi matumani
atuupput.
Ikuallattoorsinnaanermut isumannaallisaaneq
Kommunip teknikkeqarnermut ingerlatsivia saaffigineqassaaq, inatsisit malinneqarnissaat
qularnaarniarlugu qatserisartoqarnermi oqartussat piumasaqaataat nakkutilliinerallu pillugit. Tamanna
najugaqatigiiffiup pilersinneqannginnerani pisariaqarpoq.
Najugaqartup aningaasaqarnera
Nakkutigineqarluni najugaqarfimmi najugaqartoq inuup namminerisamik imaluunniit
najugaqatigiiffimmi najugaqarfeqartup aningaasatigut inissisimaneratulli ippoq.
3.13.3 Ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi najugaqarneq
Inuit annertuumik innarluutillit ulloq-unnuarlu innarluutilinnik paaqqinnittarfimmi (aalajangersimasunik
innarluutilinnut najugaqarfissatut aaqqissuussaanermikkut ilisarnaateqartunut) imaluunniit meeqqanut
inuusuttunullu ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfiup immikkoortoqarfiani najugaqartinneqarsinnaapput.
Meeqqanut angerlarsimaffiit nalinginnaasut ilaat meeqqanik innarluutilinnik aamma
najugaqartitsisinnaapput.
Namminersorlutik Oqartussat annertuumik innarluutilinnut ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfinnik tamanik
ingerlatsisuupput, inissallu pisariaqartinneqartut pigineqarnissaat akisussaaffigalugit. Ulloq-unnuarlu
paaqqinnittarfik aaqqissuunneqarlunilu ingerlanneqassaaq, najugaqartut sapinngisamik inuunermut
nalinginnaasumut qaninnerpaamik inuunissaannut periarfissillugit.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
40/113
Ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfiup aaqqissuussaaneranut tunngasut Meeqqanut inuusuttunullu, kiisalu
annertuumik innarluutilinnut ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfiit il.il. pillugit Namminersornerullutik
Oqartussat nalunaarutaanni nr. 64, 29. december 1994-imeersumi ersipput.
Ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi najugaqarneq assigiinngitsunik sivisussuseqarsinnaavoq:
• oqilisaassiniarluni sivikitsumik najugaqarallartitsinerit
• sungiusarneqarnerup nalaani piffissami killilimmi najugaqarneq
• piffissami sivisuumi - immaqalu inuuneq naallugu - najugaqarneq; tamanna annertuumik
innarluutilinnut nammineq inigisami najugaqatigiiffimmiluunniit najugaqarnermi
ikiorsiissutigineqarsinnaasunut sanilliullugu ilinniagaqarsimasunit ikiorneqarnissamik
pisariaqartitsinerusunut pisariaqarsinnaavoq.
Ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi najugaqalerneq
Inuup annertuumik innarluutillip ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmut inissinneqarnissaa
eqqarsaatigineqarpat – sivikinnerusumik sivisunerusumilluunniit najugaqarneq pineqarnersoq
apeqqutaatinnagu - kommunip makku isumagissavai:
- annertuumik innarluutillip imaluunniit annertuumik innarluutilik 18-it inorlugit ukioqarpat
nammineersinnaatitaananiluunniit angajoqqaatut oqartussaassuseqartup sinniisuutitalluunniit
akuersitinneqarnissaa, aamma
- ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmut inissiinissamut qinnuteqaateqarneq: qinnuteqaammut
ilaassapput annertuumik innarluutillip pineqartup allaaserineqarnera, inissiinissamik
kissaateqarnermut tunngavilersuutit najugaqarnerullu suna siunertarissaneraa. Ulloq-unnuarlu
paaqqinnittarfimmi tulleriiaarisartutut ataatsimiititaliaq aalajangiissaaq, pineqartoq ulloq-
unnuarlu paaqqinnittarfimmut inissinneqassanersoq.
Innarluutillit pillugit inatsisit naapertorlugit, inuup ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmut inissinneranut
atatillugu pineqartoq pillugu iliuusissat pilersaarusiorneqassapput. Pilersaarusiaq suliarineqassaaq
paaqqinnittarfiup kommunilu angerlarsimaffiup suleqatigiinnerisigut, tamatumanilu pineqartoq
imaluunniit angajoqqaatut oqartussaasut peqataatinneqassapput pilersaarusiarlu sapinngisamik
taakkunannga akuerineqassalluni.
Atortutigut Ikiorsiissutit
Ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfiup sulisuisa annertuumik innarluutilik ikiorlugulu sungiusassavaat,
aamma ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfik nerisassiortoqartarnissamut, eqqiaasoqartarnissaanut il.il.
akisussaavoq. Ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfik ulluinnarni paaqqutarinninnermik suliaqarnermi
sulisussanik pisariaqartinneqartunik naammattunik inuttaligaassaaq.
Ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfik iluaqusersuutinik najugaqartut amerlasuut pisariaqartitaannik
atortulersorneqarsimassaaq. Taakku nalinginnaasumik atortunut ilaatinneqassapput, assersuutigalugu
tigummiviit, anartarfinnut qaffaatit, qaammaqqutit immikkut ittut, igaffimmi atortut immikkut ittut il.il.
Najugaqartunut iluaqusersuutit inuit ataasiakkaat pisariaqartissinnaasaat kommunimit
akuersissutigineqassapput.
Meeqqat inuusuttullu ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmiittut meeqqat inuusuttullu allat tamaasa
assigalugit atuartinneqarnissartik pisinnaatitaaffigaat. Atuartitsinermik neqerooruteqarnissaq atuarfiup
pisussaaffigaa. Meeraq ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmut kommunip najugaqarfigisap
avataaniittumut inissinneqarpat, kommunip meeqqap najugaqarfigisaata sapinngisamik siusinaartumik
kommunimi inissinneqarfiusumi atuarfeqarnermik ingerlatsivimmut nuunneq nalunaarutigissavaa.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
41/113
Inunnut annertuumik innarluutilinnut ilinniakkatigut neqeroorutinut akiliisussaatitaaneq innarluutillit
pillugit inatsisitigut malittarisassiuunneqarani, ilinniartitsineq pillugu inatsitigut malittarisassiugaavoq.
Inersimasut suliassaqartinneqarnissaminnik sapinngisaq naapertorlugu neqeroorfigineqartassapput -
ajornanngippat paaqqinnittarfiup avataani. Suliassaqartitsineq pillugu immikkoortoq 3.12-mi allaqqasut
atuakkit.
3.13.4 Ilaqutariinni paaqqutarineqaraanni
Ilaqutariinni paaqqutarineqartitsineq nalinginnaasumik taamaallaat meeqqanut inuusuttunullu 18-it
inorlugit ukiulinnut atorneqartarpoq. Kommunimi isumaginninnermut ataatsimiititaliap ilaqutariinnut
inissiinissamik aalajangiineranut tunuliaqutaagajunnerusarpoq, meeqqap angajoqqaavi
isumassuinermik perorsaanermillu meeqqap pisariaqartitaanik isumaginnissinnaannginnerat
imaluunniit meeqqap angajoqqaavisa toqusimanerat.
Innarluutilinnut malittarisassat aqqutigalugit meeqqat ilaqutariinni paaqqutaritinneqarsinnaanngillat.
Inissiinerit tamatigut meeqqat inuusuttullu pillugit inatsisit tunngavigalugit pisarput. Tamanna aamma
attuuppoq meeraq annertuumik innarluutilik ilaqutariinnut inissinneqassatillugu.
Taamaattorli innarluutillit pillugit malittarisassat tunngavigalugit, meeqqat annertuumik innarluutillit
oqilisaassinertut angajoqqaarsiaqartinneqarallarsinnaapput. Ilitsersuutip immikkoortua 3.9
oqilisaassinermut tunngasoq takuuk.
Atortutigut Ikiorsiissutit
Annertuumik innarluutilik ilaqutariinni paarineqalersillugu inissinneqarsimasoq annertuumik
innarluutilittut allatullu namminerisaminnik angerlarsimaffimminni najugaqartutulli
ikiorserneqarnissaminut pisinnaatitaaffeqarpoq. Ikiorserneqarneq taamaattoq tassaasinnaavoq:
• inigisap aaqqissuunneqarnera
• pisinnaasat annikillinerisa kingunerisaanik aningaasartuutaanerusut akilerneqarnerat
• atortutigut ikiorsiissutit
• siunnersuinikkut ikiorserneqarneq pikkorissartitsinerillu
• oqilisaassilluni angerlarsimaffiup avataani najugaqarallarneq, meeraq ilaqutariinni
inissivinneqarsimappat.
Oqilisaassilluni najugaqartitsineq kommuninit akuersissutigineqarsinnaavoq.
3.13.5 Utoqqaat illuanni najugaqaraanni
Utoqqaat illuat ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfiuvoq, kommunimit pilersinneqarlunilu ingerlanneqartoq.
Annertuumik innarluutillit inuusunnerusut utoqqaat illuanni najugaqarnissaat siunertamut
naapertuuttutut isigineqanngilaq. Tamannali allatut ajornartumik pisariaqalersinnaavoq,
najugaqarfissamik naleqqunnerusumik, soorlu namminerisatut inissamik naleqquttumik imaluunniit
najugaqatigiiffimmi inissamik nassaassaqanngippat.
Atortutigut Ikiorsiissutit
Utoqqaat illuat makkunatigut kiffartuussisarpoq:
• nerisaqartitsilluni ineqartitsillunilu,
• paarsineq paaqqutarinninnerlu,
• suliassanik sammisassanillu neqerooruteqarneq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
42/113
Kommunimut qinnuteqarnerup kingorna innarluutilinnut malittarisassat malillugit
akuerineqarsinnaapput:
• atortutigut ikiorsiissutit
• tapersersortitut ikiorteqartitsineq, annertuumik innarluutilik, utoqqaat illuanni sulisut
amerlassusissai naapertorlugit naatsorsuutigineqartut saniatigut, sungiusarneqarnissamik
pisariaqartitsippat,
• nammineq akilerlugu feeriarluni angalanerni ingiaqateqartitsineq.
Aalajangersimasumik akiliutit najugaqartullu aningaasaqarnera
Utoqqaat illuanni najugaqarnermut akiliutit aalajangersimasut amerlassusissaat aningaasat
isumaginninnermi tunniunneqartartut pillugit kaajallaasitami ersipput.
Inuk annertuumik innarluutilik siusinaartumik pensionisiaqarpat tunngaviusumik aningaasarsiat ikilisat
kisimik tunniuneqartassapput. Aningaasanit taakkunannga atisanut namminerlu atugassanut
aningaasartuutit najugaqartup nammineq akilertassavai. Najugaqartoq pensioninut inummut tapinik
pensionisiaqarnermut inatsisit malillugit kommunimut qinnuteqaateqarsinnaavoq.
3.13.6 Atuartuugaanni
Meeqqat atuarfiat meeqqanik atuartitaasussaatitaasunik tamanik atuartitsinissamut
pisussaaffeqarpoq. Taamaalilluni tamanna meeqqanut annertuumik innarluutilinnut - sunik
innarluuteqarnerat apeqqutaatinnagu - aamma atuuppoq.
Atuartut ineriartornermik kingunerisaanik immikkut isumassortariaqartut immikkut ittumik
atuartinneqarnissamik nalinginnaasumik imaluunniit allatigut perorsaanikkut ikiorserneqarnissamik
neqeroorfigineqartussaapput.
Atuarnerup ukiusa qulingat ilanngullugu taamatut neqerooruteqartarnissaq atuarfiup pisussaaffigaa.
Tamatuma kingorna sunngiffimmi atuartitsineq pillugu malittarisassani periarfissaqarsinnaavoq.
Atuarfeqarfiup aamma pisussaaffigaa atuartut annertuumik innarluutillit aammattaaq
atuartinneqarnissaannut pisariaqartut pigineqarnissaat. Taamaattumik atuarfiup makku isumagissavai:
• atuarfiup illutai aaqqissuunneqassasut meeqqat timimikkut innarluutillit
atuartinneqarsinnaallutillu atuarfiup iluani angalasinnaanngortillugit, tak. illuliornermut
malittarisassat atuuttut.
• atuartunut pisariaqartitsisunut tapersersortitut ikiorteqartitsisoqarnissaa,
• atuartitsinermi atortussat immikkut ittut iluaqusersuutillu pisariaqartinneqartut pigineqarnissaat,
• angerlarsimaffiup atuarfiullu akornanni angallassinissamut periarfissaqarnissaa,
• atuartut tusilartut tusaaniarnermikkullu annertuumik ajornartorsiuteqartut
oqalutseqartinneqarnissaat.
Innarluutillit pillugit malittarisassat aatsaat immikkut pisoqartillugu iluaqusersuutit atuarfimmi
atorneqartussat immikkut ittut, inunnullu ataasiakkaanut naatsorsuussat, aamma angerlarsimaffimmi
ilinniakkerinermut iluaqusersuut aningaasaliiffiginissaannut atorneqarsinnaapput, soorlu makku:
• qarasaasiat, qarasaasiat angallattakkat ilanngullugit,
• pequtit immikkut ittut, assersuutigalugu allaffiit issiaviillu portussusaat
allanngortinneqarsinnaasut.
Annertuumik innarluutillip meeqqat atuarfiat naammassippagu, ilinniaqqinnissaanut
aamma/imaluunniit sulilernissaanut iliuusissatut pilersaarut kommunip suliarissavaa.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
43/113
Ilinniagaqarnermut sulinermullu tunngatillugu iliuusissanut pilersaarusiorneq pillugu immikkoortoq 3.11
innersuunneqarpoq.
Ilinniarnertuunngorniarfinni, inuutissarsiutinik ilinniarfinni ingerlaqqiffiusumillu ilinniarfinni ilinniartunut,
tunngaviit meeqqat atuarfianni atuuttut, amerlanertigut aamma atuuttarput.
3.13.7 Ulluunerani neqeroorutiniittaraanni
Meeqqat inuusuttullu annertuumik innarluutillit kommunip meeraaqqeriviini, meeqqeriviini
sunngiffimmilu ornittagaataanni ukioqatiminnik peqateqarnissaminnut sapinngisamik
periarfissaqartinneqassapput.
Meeraq annertuumik innarluutilik isumaginninnermi perorsaanikkut immikkut ittunik arlalitsigut
pisariaqartitsisinnaasarpoq, meeqqerivinni perorsaanermik ilinniagaqarsimasunit
isumagineqarluarnerpaasinnaasartunik. Meeqqerivinnut qinnuteqartut akornanni kommuni
periarfissaqarpoq, meeqqanik immikkut ikiorsertarialinnik salliutitsinissaminut, soorlu meeqqanik
annertuumik innarluutilinnik.
Atortutigut Ikiorsiissutit
Kommunip akisussaaffigaa aningaasartuutigisussaallugillu:
• meeqqeriviup ima aaqqissuunneqarnissaa, aammattaaq meeqqat timimikkut innarluutillit
ulluunerani paaqqinnittarfimmut ajornaquteqanngitsumik isersinnaanngorlugit
paaqqinnittarfiullu iluani angalasinnaanngorlugit,
• meeqqeriviup sulisoqartinneqarnerani meeqqat immikkut ittumik pisariaqartitallit
isumagineqarnissaannut periarfissaqartitsisoqarnissaa.
• meeqqanut immikkut sungiusarneqarnissamik pisariaqartitsisunut tapersersortitut
ikiorteqartitsinissaq, immikkut sungiusaaneq sapinngisamik sulisunit perorsaanikkut
ilinniagalinnit isumagineqassaaq,
• atortutigut iluaqusersuutit sungiusaanermilu atortut meeqqeriviup nalinginnaasumik atortuinut
ilaanngitsut.
Akiliutit
Angajoqqaat meeqqaminnik annertuumik innarluutilinnik meeqqerivimmiittuutillit, angajoqqaat allat
tamarmik akiliuteqartarneranni malittarisassat malillugit, nammineq akiliuteqartarput.
3.13.8 Napparsimmavimmi uninngagaanni
Napparsimmavimmut unitsinneqarnermi peqqinnissaqarfik tassaasarpoq napparsimasup
paarineqarneranik isumaginnittussaq, napparsimmavimmullu unitsinneqarnermut atatillugu
ajornartorsiutinik pilersunik isumaginnittartoq.
Tamanna aammattaaq atuuppoq, unitsinneqarneq nappaammut ajoqusernermulluunniit,
innarluuteqarnermut pissutaasumut, toqqaannartumik attuumassuteqarpat.
Ingiaqateqartitsinermut aningaasartuutit - meeqqat inuusuttullu 18-it inorlugit ukiullit
Meeqqat inuusuttullu18-it inorlugit ukiullit tamarmik, innarluuteqarnerat innarluuteqannginneralluunniit
apeqqutaatinnagu - napparsimmavimmut unitsinneqassagunik arlalinnik pisinnaatitaaffeqarput.
Meeqqat annertuumik innarluutillit meeqqanut allanut sanilliullutik allaanerusumik pineqassanngillat.
Tunaartarisassat tulliuttuni taaneqartut tassaapput peqqinnissaqarfiup iluani malittarisassanik,
kommunip pisussaaffiinik innarluutillillu pillugit malittarisassanik ataatsimoortitsinerit.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
44/113
Ingiaqataasup ataatsip angalaneranut najugaqarneranullu aningaasartuutit Peqqinnissaqarfimmiit
akilerneqartussaapput, tak. Napparsimasup najugaqarfimmi avataani misissorneqarnerani
katsorsarneranilu kiffartuussinerit pillugit Namminersornerullutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 2, 24.
januar 2005-imeersumi § 9, taanna kingusinnerusukkut Inatsisartut 2008-mi ukiakkut
ataatsimiinneranni oqaluuserisani nr. 36-kkut allanngortinneqarpoq.
Angajoqqaap ingiaqataatinneqartup ataatsip sulinermini isertitassaminik annaasaqaatai, pineqartup
isumaqatigiissutaasigut malittarisassiuunneqartarput.
Meeraq angajoqqaaminit tamanit ingiaqatigineqarnissaminik pisariaqartitsippat, ingiaqataasup
aappaanut aningaasartuutit nalinginnaasumik tassaasarput kommunip meeqqanik isumaginninnermut
atatillugu aningaasartuutissai.
Ingiaqatigitinneqartoq ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi sulisuuppat, ingiaqataasup akissarsiani
nalinginnaasut pigiinnassavai saniatigullu ullormusiaqartinneqarluni. Tapersersortitut ikiortit
kommunimit atorfeqartinneqartut akissarsiatik pigiinnassavaat, ullormusiaqartinneqarlutillu.
Ingiaqataanersiutit pineqartup isumaqatigiissutaa tunngavigalugu tunniunneqassapput.
Inersimasunik ingiaqateqartitsinermi aningaasartuutit
Peqqinnissaqarfik taamaallaat ingiaqateqartitsisarpoq, angalanerup nalaani peqqinnissakkut
ilinniarsimasumik ikiorneqarnissaq pisariaqartinneqarpat.
Inuit nappaateqarnertik pissutigalugu napparsimmavimmut ingiaqateqarnissaminnik
pisariaqartitsippata, ingiaqateqarnissaat peqqinnissaqarfimmiit isumagineqassaaq.
3.13.9 Angalanerit ingiaqateqartitsisarnerlu
Innarluutilinnut malittarisassat inuit annertuumik innarluutillit taakkulu ingiaqatigiunnagaasa angalaneri
assigiinngitsut pillugit malittarisassanik imaqarput:
• feeriarluni angalaneq
• nalliuttorsiornernut annertunerusunut, napparsimasoqarneranut, toqusoqarneranut
ilisisoqarneranullu atatillugu angalanerit,
• oqilisaassinermut atatillugu allami najugaqarallarnermut atatillugu angalanerit,
• paaqqinnittarfimmut imaluunniit ulloq-unnuarlu ikiorsiissutinut allanut imaluunniit
najugaqatigiiffimmut taakkunanngaluunniit angerlarnernut atatillugu angalanerit.
3.14 Sulinngiffeqarluni angalanerit
Nammineq akilerlugu sulinngiffeqarluni angalanerit
Inuit annertuumik innarluutillit:
• Kalaallit Nunaanni kommunimi najugaqarfigisami najugaqartut, imaluunniit
• Kalaallit Nunaanni allamut ilaquttamik najugaqarfiginngisaannut nuunnissaminnik
toqqaasimasut, feeriarlutik angalanitik namminneq akilissavaat.
Kommuni taamaallaat ingiaqateqartitsinermut aningaasaliinissamik akuerisinnaavoq annertuumik
innarluutilik allanit ikiorneqarani nammineq angalasinnaanngippat, imaluunniit tamanna
isumannaallisaanermik pissuteqartumik timmisartuusseqatigiiffimmiit umiarsuaatileqatigiiffimmiilluunniit
piumasaqaataappat.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
45/113
Annertuumik innarluutilik umiarsuarluni angalasinnaanngippat, taamaattumillu timmisartortariaqarpat,
timmisartorluni angalanerup akisunerussutaata akilerneqarnissaa kommunip akuersissutigisinnaavaa,
taamaaliornikkut ingiaqateqartitsinissaq pisariaqartinneqarunnaassappat.
Meeqqat inuusuttullu angajoqqaaminni najugaqartut feeriarnissaat angajoqqaat aalajangerlugulu
akilissavaat. Meeraq innarluuteqarnini pissutigalugu angajoqqaat saniatigut angalaqateqarnissamik
pisariaqartitsippat, ingiaqateqartitsinerup akilerneqarnissaa kommunip akuersissutigisinnaavaa.
Sulinngiffeqarluni angalanerup siunertaa sivisussusialu: Kommunip inuup annertuumik innarluutillip
18-it inorlugit ukiullip ingiaqateqartinnissaata akilernissaa ukiumut ataasiarluni akuerisinnaavaa,
Kommunip annertuumik innarluutillit 18-it sinnerlugit ukiullit ingiaqateqartinnissaasa akilerneqarnissaat
taamaallaat ukiut pingasukkaarlugit akuerisinnaavaa. Ingiaqateqartitsineq Kalaallit Nunaanni
qaqutigullu Kalaallit Nunaata avataanut angalanernut ingiaqateqartitsinerup akilerneqarnissaa
akuerineqarsinnaavoq. Ullut 9-t tikillugit ullut angalaffiusut ilanngunnagit ingiaqateqartitsinerup
akilerneqarnissaa akuersissutigineqarsinnaavoq.
Feeriarfimmi ikiorteqarneq: Feeriarfimmi tapersersortitut ikiortimik naapertuuttumik
pissarsisoqarsinnaappat, periarfissaq taanna atorneqassaaq, innarluutillip najukkamineersumik
tapersersortitut ikiortinik angalaqateqartinneqarnissaanut taarsiullugu. Pingaaruteqarpoq, suliamiit
suliamut immikkut nalilersuisarnissaq.
Ingiaqataasunut, ilaqutaanngitsunut, akuersissutigineqarsinnaapput:
• bilitsinut aningaasartuutit,
• najugaqarnermut aningaasartuutit,
• ullormusiat, Ingiaqataanermut akissarsiat isumaqatigiissutit naapertorlugit sulinermilu
akissarsiassanik annaasaqarnersiaajunnartut.
Ingiaqataasoq, assersuutigalugu paaqqinnittarfimmi sulisoq, ingiaqataanermi nalaani isumaqatigiissutit
naapertorlugit akissarsiaqarpat, sulisoq sulinermi akissarsiassanik
annaasaqarnersiuteqarsinnaanngilaq.
Ilaqutaasoq ingiaqatigisitaappat makku akilerneqarnissaat kommunip akuersissutigisinnaavai:
• bilitsinut aningaasartuutinut,
• najugaqarnermut aningaasartuutit,
Ilaqutaasup sulinermi akissarsiassaminit annaasaminik taarsiivigineqarnissaa
akuersissutigineqarsinnaanngilaq, tassami ingiaqateqartitsinermi siunertaasussaammat ilaqutaasup
taassuma innarluuteqartoq feeriaqatigissagaa, taamaattumillu feeriassani siunertamut tassunga
atussallugu.
Akiliunneqarluni sulinngiffeqarnermi angalaneq - Kalaallit Nunaanni inersimasut annertuumik
innarluutillit
Inersimasut annertuumik innarluutillit akiliunneqarlutik feeriarnissaat akuersissutigineqarsinnaavoq,
innarluuteqarnertik pissutigalugu:
• Kalaallit Nunaanni Oqartussamit misissorneqarsimagunik:
• kommunip najugarisap avataani najugaqarunik, manna pissutigalugu:
• pineqartup tapersersorneqarnissaminut, katsorsarneqarnissaminut
paaqqutarineqarnissaminullu pisariaqartitaasa matuneqarnissaat kommunimi najugarisami
periarfissaqannginnerat.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
46/113
Taamaalilluni inuit najugaqatigiiffimmi, ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi, utoqqaat illuanni
paaqqutarinnittarfimmiluunniit najugaqartut tassani pineqarsinnaapput.
Akiliunneqarluni sulinngiffimmi angalaneq ukiumut ataasiaannarluni akuersissutigineqarsinnaavoq.
Sulinngiffeqarluni angalanerup siunertarissavaa, annertuumik innarluutillip Kalaallit Nunaanni
ilaquttaminut najugaqaqarfimminullu (“nunaminut”) attaveqarnerminik attassiinnarnissaa.
Taamaattumik angalaneq taamaattoq najugarisamut ilaquttanulluunniit tikeraarnermut atorneqassaaq.
Innarluutillip allamut angalanissani kissaatigiguniuk, angalaneq nammineerluni akilertariaqarpaa.
Najugarisaq tassaavoq najugaq pineqartup angerlarsimaffittut misigissuseqarfigisaa: Illoqarfik
nunaqarfilluunniit najugaqarfigisaq, imaluunniit ilaquttat najugaqarfigisaat, imaluunniit najugaq alla
pineqartup attaveqarfigilluarlugulu misigissuseqarfigisaa.
Akiliunneqarluni sulinngiffeqarnermi angalaneq innarluutillip angalanissaanut atugassatut
nalinginnaasumik akuersissutigineqartarpoq. Pineqartoq nammineerluni angalasinnaanngippat aatsaat
qanigisatut ilaqutaasup ataatsip akiliunneqarluni tikeraarnissaa akuersissutigineqarsinnaavoq.
Innarluutillip kimit tikeraarneqarnissani nammineq aalajangissavaa.
Annertuumik innarluutilik nammineersinnaajunaarsitaasimappat sinniisua kommuni suleqatigalugu
aalajangiissaaq. Ajornanngippat innarluutilik namminnerluni aalajangiiniarnermut
peqataatinneqassaaq.
Inuup akiliunneqarluni sulinngiffeqarluni angalaneranik akuersissuteqarnermi makku ilaatinneqarput:
• bilitsinut aningaasartuutit
• najugaqarnermut aningaasartuutit nerisaqarneq ilanngullugu, innarluutilik
ilaquttaminiissinnaanngippat.
Ilaqutaasup akiliunneqarluni tikeraartinneqarneranut aningaasartuutit taakku assingisa
akilerneqarnissaat aamma akuersissutigineqassaaq.
Innarluutilik ingiaqateqarnissaminik pisariaqartitsippat kina ingiaqatigiumanerlugu innarluutillip -
tamanna ajornanngippat - nammineq aalajangissavaa.
Ingiaqataasunut, ilaqutaanngitsunut, akuersissutigineqarsinnaapput:
• bilitsinut aningaasartuutinut,
• najugaqarnermut aningaasartuutit,
• ullormusiat, isumaqatigiissutit malillugit ingiaqataanersiutit sulinikkullu akissarsiassanik
annaasaqarnisiaajunnartut.
Ingiaqataasoq, assersuutigalugu paaqqinnittarfimmi sulisoq, ingiaqataanermi nalaani isumaqatigiissutit
naapertorlugit akissarsiaqarpat, sulisoq sulinermi akissarsiassanik
annaasaqarnersiuteqarsinnaanngilaq.
Innarluutillip qassinik ingiaqateqartinneqarnissi pisariaqartinneraa erseqqissumik naliliiffigineqassaaq.
Marlunnik ingiaqateqartitsinissamut qaqutiguinnaq aningaasaliisoqartarpoq. Marlunnik
amerlanerusunik ingiaqateqartitsinissaq pisariaqartinneqarpat, angalaneq innarluutilimmut ima
nanertuutaatigisinnaavoq, pitsaanerusinnaalluni ilaqutaasumik tikeraartitsinissap
aningaasaliiffiginissaata akuersissutiginissaa.
Ingiaqataasoq ilaqutaappat makku akilerneqarnissaat akuersissutigineqarsinnaapput:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
47/113
• bilitsinut aningaasartuutit
• najugaqarnermut aningaasartuutit,
Akiliunneqarluni tikeraarnernisulli matumani aamma, ilaqutaasup annertuumik innarluutillip
feeriaqatiginissaa nammineq soqutigisarissavaa.
Annertuumik innarluutillip qanigisami nunaqarfimmi najugaqartut tikeraarnissaat kissaatigippagu,
nunaqarfimmilu naleqquttumik inissaqartitsisoqaranilu nunaqarfiup tikinniarnera ajornakusoortuuppat
tassunga taarsiullugu illoqarfimmi qaninnerpaami feeriartoqarnissaa akuersissutigineqarsinnaavoq.
Taamaaliortoqassappat ilaqutaasumut ataatsimut makku akilerneqarnissaat
akuersissutigineqarsinnaapput:
• angalanermut aningaasartuutit,
• najugaqarnermut aningaasartuutit, ilaqutaasoq najugaqarfigisinnaasaminik nammineq
pissarsisinnaanngippat.
Ilaqutaasup nerisaqarnini nammineq akilissavaa.
Innarluutillip kommunitut najugarisaata makku isumaginissaat pisussaaffigai:
• ukiumoortumik sulinngiffeqarluni angalanissap neqeroorutiginera. Innarluutilik
sulinngiffeqarluni angalannginnissaminut soorunami pisinnaatitaaffeqarpoq.
• innarluutilimmik - ingiaqateqarpallu ingiaqataanik - innarluutillip ilaqutaani
najugaqarsinnaanngippata inissaqartitsinissaq,
• tapersersuinikkut ikiorsiissutit immikkut ittut, pisariaqartinneqarpata,
• sulinngiffeqarnerup nalaani angalaartitsinerit imaluunniit sunngiffimmi sammisaqartitsinerit.
Siunertamut naapertuunnerpaassaaq, kommunimi suliamik ingerlatsisup feeria aaqqissuuppagu
pineqartup najugaqatigiiffimmi paaqqinniffimmiluunniit attaveqaataa suleqatigalugu.
Akiliunneqarluni sulinngiffeqarnermi angalaneq – Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu annertuumik
innarluutillit
Sulinngiffeqarluni angalanissamut inersimasunut piumasarineqartut asserluinnaat malillugit meeqqat
inuusuttullu 18-it inorlugit ukiullit angalatinneqarsinnaapput.
Meeqqat inuusuttullu 18-it inorlugit ukiullit suli nammineersinnaanngimmata makku aamma
eqqumaffigineqartussaapput:
• sulinngiffeqarluni angalanissap pilersaarusiorneqarnerani angajoqqaatut
oqartussaassuseqartoq peqataatinneqassaaq,
• kisianni pingaarnerpaajuvoq meeraq angalanissamut pisinnaatitaaffeqarmat: Meeraq
ingiaqateqarluni angalasinnaaguni taannaammat angalasussaq. Angajoqqaatut
oqartussaassuseqartut meeqqamut namminneq tikeraarniarlutik aalajangersinnaanngilaat,
• meeraq angalasinnaanngippat kia/kikkut meeqqamut tikeraarnissaat angajoqqaatut
oqartussaassuseqartup aalajangersinnaavaa.
Ukiumoortumik sulinngiffeqarluni angalanerup saniatigut meeqqap/inuusuttup ukiumut suli ataasiarluni
angalanissaa akuersissutigineqarsinnaavoq:
• angajoqqaatut oqartussaassuseqartumut pitsaasumik attaveqarnerata
attatiinnarneqarnissaanut pisariaqartutut nalilerneqarpat,
• meeqqap tamanna nammineerluni kissaatigippagu aappassaanik angalaneq pineqartoq
angajoqqaatut oqartussaasumut ataatsimut imaluunniit qanigisatut ilaqutaasup allap
meeqqamut tikeraartinneqarneranut atorneqarsinnaavoq. Matumani meeqqap
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
48/113
kissaateqarnera aalajangiisuussaaq, angajoqqaatut oqartussaassuseqartup kissaatigisaa
aalajangiisuunani.
• angalanerit aappaat taanna meeqqap qanigisatut ilaquttaminut allamut tikeraarnissaanut
aamma atorneqarsinnaavoq, meeqqap tamanna kissaatigippagu, taamaaliornissarlu
angajoqqaatut oqartussaassuseqartup ajorinngippagu.
Meeraq paaqqinnittarfimmut allamut nuuppat angalanerit aappaat allanik piumasaqaatitaqartinnagu,
angajoqqaatut oqartussaassuseqartup aappaata paaqqinnittarfimmut nutaamut tassunga
tikeraarneranut atorneqarsinnaavoq.
Imaappoq meeqqat inuusuttullu 18-it inorlugit ukiullit ukiumut marloriarlutik feeriarnermut atatillugu
angalatinneqarsinnaasut, pisariaqartinneqartutut ingiaqateqartinneqarlutik.
Angalaneq ataaseq meeqqap angerlarsimaffimminut tikeraarneranut sapinngisamik
atorniarneqartariaqarpoq, aappaalu meeqqap kissaateqarnera malillugu eqaannerusumik
atorneqarsinnaalluni, kisianni killissarititaasut qulaani taaneqartut iluanni.
Inunnut Danmarkimi inissinneqarsimasunut sulinngiffeqarluni angalanissamut akuersissuteqarnermut
tunngatillugu, tikeraarluni angalanerit pillugit immikkoortoq 4.3 innersuunneqarpoq.
3.15 Nalliuttorsiornernut, napparsimasoqarneranut toqusoqarneranut ilisisoqarneranulluunniit
atatillugu angalanerit
Immikkut pisuni taakkunani kikkut angalanissaat akuersissutigineqarsinnaappat?
Inunnut annertuumik innarluutillinnut sulinngiffeqarluni angalanerit pillugit malittarisassat
matumanissaaq atuupput, tassalu:
• inuit innarluutillit kommunimi najugarisaminni najugaqartut, imaluunniit nuunniarlutik
nammineerlutik aalajangersimasut immikkut pisuni angalanerit nammineq akilissavaat,
• inuit kommunip najugarisamik avataani najugaqartussatut inissinneqarsimasut, Kalaallit
Nunaanni angalanissaminnut akiliunneqarnissaat akuersissutigineqarsinnaavoq.
• inuit Danmarkimi najugaqartussatut inissinneqarsimasut Kalaallit Nunaannut
angalanissaminnut akiliunneqarnissaat akuersissutigineqarsinnaavoq.
Pisut ilaanni qanigisaasup ataatsip annertuumik innarluutilimmut Kalaallit Nunaanniittumut
Danmarkimiittumulluunniit tikeraarnissaa akilerneqassasoq akuersissutigineqarsinnaavoq.
Matumani qanigisaasut tassaatinneqarput ilaquttat ilaat ikinnerusut, annertuumik innarluutillip qanimut
attaveqarfigisatut immikkut misigissuseqarfigisai. Taakku tassaanerusarput angajoqqaat
immaqaluunniit qatanngutit, aamma tassaasinnaapput aanaa/aataakkut, assersuutigalugu pineqartoq
taakkunani peroriartorsimappat.
3.15.1 Nalliuttorsiornerit
Annertuumik innarluutilik nalliuttorsiorpat
Ullut nalliuttorsiorfiit tassaapput akunnaattumik ukioqalerluni inuuissiornerit (assersuutigalugu 50-
iliinerit), apersortinnerit, katittorsiornerit taakkulu assigisaat.
Annertuumik innarluutilik nalliuttorsiorpat qanigisatut ilaqutaasoq ataaseq innarluutilimmut
najugaqarfigisaanut tikeraarnissaminut akiliunneqarsinnaavoq, imaappoq Kalaallit Nunaanni
imaluunniit Danmarkimut.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
49/113
Atuutinngiffia ataasiuvoq: Innarluutillip ukiumoortumik angalanissaa, qanigisap tikeraarneranik
taarserneqarsimappat - innarluutillip nammineq angalasinnaannginnera pissutigalugu -
nalliuttorsiornissamut tikeraarluni angalanissaq nalinginnaasumik immikkut akuersissutigineqarneq
ajorpoq. Taamaaliortoqassappat ilaqutaasup ukiumoortumik ataasiarluni angalanissani siunertamut
tassunga atortariaqarpaa.
Innarluutillip ilaqutaasa ilaat nalliuttorsiorpat
Innarluutillip ilaqutaasa ilaat nalliuttorsiorpat innarluutillip ukiumoortumik sulinngiffeqarluni
angalanissani atussavaa, imaattoqarpat:
• innarluutilik nalliuttorsiornermut peqataajumappat, sulinngiffeqarluni angalanissami allatut
atornissaanut taarsiullugu, aamma
• Ullorsiorneq siumut oqaatigineqarsinnaappat, soorlu inuuissiornerit apersortinnerillu.
Taamaalilluni innarluuteqartoq ullunut nalliuttorsiorfinnut siumut oqaatigineqareersinnaasunut
immikkut angalanissamut akiliunneqarsinnaanngilaq. Soorunami pineqartup nammineq
aalajangissavaa, feeriarluni akiliunneqarluni angalanissani ilaqutariinni nalliuttorsiornermut
peqataanermut allatulluunniit atorumanerlugu. Ilaqutaasut aammattaaq katittoornerup kuisitsinerullu
ullussaat inissittariaqarpaat, innarluutilik peqataanissaanut periarfissillugu.
3.15.2 Nappaammik peruluuteqarneq
Inuk annertuumik innarluutilik nappaateqarluni perululerpat
Annertuumik innarluutilik nappaateqarluni perululerpat qanigisaasup ataatsip akiliunneqarluni
tikeraartinneqarnissaa akuersissutigineqarsinnaavoq, imaattoqarpat:
• nappaat inuunermik ulorianartorsiortitsippat, aamma
• piaartumik takkuttoqarnissaa pingaartuuppat.
Annertuumik innarluutillip Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit najugaqarfigisaanut angalaneq
akilerneqassaaq. Angalanermut najugaqarnermullu aningaasartuutit akilerneqarnissaat
akuersissutigineqassaaq.
Qanigisaq nappaateqarluni perululerpat
Qanigisaq nappaateqarluni perululerpat, annertuumik innarluutillip ilaquttaminut tassunga
ornigunnissaanut akiliussisoqarnissaa akuersissutigineqarsinnaavoq, kisianni taamaallaat Kalaallit
Nunaanni Kalaallit Nunaannulluunniit. Taamaalilluni innarluutilik akiliullugu
Danmarkiliartinneqarsinnaanngilaq, innarluutillip ilaqutai Danmarkimi najugaqaraluarpataluunniit.
Immikkorluinnaq ittumik siumullu naatsorsuutigineqariinngitsumik pisoqarpat, malittarisassat taakku
aamma atuutissapput.
3.15.3 Toqusoqarnera ilisisoqarneralu
Annertuumik innarluutilik toquppat
Annertuumik innarluutilik toquppat ilaqutaasut akiliullugit angalanissaannut aningaasaliinnissaq
akuersissutigineqarsinnaanngilaq.
Tamatumunnga pissutaavoq innarluutilinnut malittarisassat naatsorsuussaammata ikiorsiissutinut,
annertuumik innarluutillip nammineq toqqaannartumik iluaqutigisinnaasaanut. Qanigisaasut sulisunik
allanilluunniit annertuumik innarluutillip najugaqarfiani ilisarisimannittunik oqaloqateqarnissartik
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
50/113
annertuumik pisariaqartissinnaavaat. Aningaasartuutit taakku ilaqutaasut nammineq
akilertariaqarpaat, pissaaleqisoqartillugulu aningaasartuutit taamaattut pisariaqarfiatigut pisortanit
ikiorsiissutit pillugit peqqussut tunngavigalugu kommunimit matuneqarsinnaapput.
Annertuumik innarluutilik toqquiginngisamini ilineqassappat illerfiata angallanneqarneranut
aningaasartuutit tamakkiisut ilaannakortulluunniit akilerneqarnissaat akuersissutigineqarsinnaavoq.
Qanigisaq toquppat
Qanigisap toquneranut ilisaaneranullu atatillugu annertuumik innarluutilik akiliullugu
angalatinneqarsinnaavoq, pisariaqarpat ingiaqateqartitsineq ilanngullugu. Kalaallit Nunaaniinnaq
imaluunniit Kalaallit Nunaanuinnaq angalanernut akiliussisoqarsinnaavoq, Danmarkimut angalanerit
pinnagit.
3.16 Oqilisaassinermi najugarisassamut najugarisassamiillu angalaneq
Annertuumik innarluutillip oqilisaassinermi najugassaanut tassanngaanniillu, pisariaqarpallu
ingiaqataatinneqartup angalaneranut aningaasartuutit akilerneqarnissaat kommunip
akuersissutigissavaa, imaattoqarpat:
• oqilisaassinermut atatillugu najugaqarallarnissaq illoqarfimmi innarluutillip najugarinngisaani
pissappat, aamma oqilisaassilluni najugaqartitsineq ukunani pissappat:
• angajoqqaarsiaqartitsilluni,
• najugaqatigiiffimmi,
• utoqqaat illuanni paaqqutarineqartulluunniit immikkoortortaqarfianni.
Taamatut akuersissuteqarnermi sulinngiffeqarluni angalanermi aningaasartuutaasartut assingi
matussuseqarnertarput.
Annertuumik innarluutilik ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmut inissinneqarpat, inissinneranut
anineranullu atatillugu angalanernut aningaasartuutit oqilisaassinermi najugaqartitsisarnermi periuseq
malillugu matussuserneqassapput.
Angalanernut aningaasartuutissanik akuersissuteqarnermi sulinngiffeqarluni angalanermi
aningaasartuutaasartut assingi matussuseqarneqassapput.
Kommunip, oqilisaassinermut atatillugu najugaqarfissaq suleqatigalugu, angalaneq
pilersaarusiussavaa.
3.17 Ulloq-unnuarlu najugaqarfimmut tassanngaanniillu nuunneq, najugaqatigiiffiit
ilanngullugit
Annertuumik innarluutilik kommunip najugarisami avataani najugaqartussanngorlugu inissinneqarpat,
• najugaqatigiiffimmi nakkutigineqarluniluunniit najugaqarfimmi,
• utoqqaat illuanni paaqqutarineqartulluunniit immikkoortortaqarfianni
angalanermut aningaasartuutit, pisariaqarpat ingiaqateqartitsineq ilanngullugu akilerneqarnissaat
kommunip akuersissutigisinnaavaa.
Annertuumik innarluutilik ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmut inissinneqarpat, inissinneranut
aallarneranillu atatillugu angalanernut aningaasartuutit, oqilisaassinermi najugaqartitsisarnermi
periuseq malillugu, matussuserneqassapput
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
51/113
Angalanernut aningaasartuutissanik akuersissuteqarnermi sulinngiffeqarluni angalanermi
aningaasartuutaasartut assingi matussuseqarneqassapput.
Kommunip, oqilisaassinermut atatillugu najugaqarfissaq suleqatigalugu, angalaneq
pilersaarusiussavaa.
Immikkoortoq 4 Kalaallit Nunaata avataani najugaqarneq
Danmarkimi Kalaallit Nunaata sinniisoqarfiata sulisut immikkoortoq 4-mi KNS-imik naalisarneqarput.
Ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi inissiinissaq pisariaqartinneqalerpat, kommuni Isumaginninnermut
Naalakkersuisoqarfik suleqatigalugu sapinngisamik Kalaallit Nunaanni paaqqinnittarfimmi inissamik
innersuussissaaq.
Kisianni pisinnaassutsip annikilleriarneri ataasiakkaat imaluunniit pisinnaasatigut annikilleriaatsit arlallit
ataatsikkoortut ima immikkuullaritsigisinnaapput katsorsarneqarnissaalluunniit ima
ajornakusoortigisinnaavoq, pineqartoq Kalaallit Nunaanni ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmik
naleqquttumik neqeroorfigineqarsinnaanani. Kalaallit Nunaanni najugaqarfinnik naleqquttumik
periarfissaqanngippat, Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiup akuersissutigisinnaavaa, pineqartup
Kalaallit Nunaata avataani inissinneqarnissaa. Tassunga atatillugu "Kalaallit Nunaata avataani"
nalinginnaasumik isumaqarpoq Danmarkimi.
Innarluutilik Danmarkimut inissinneqarsimappat, pineqartoq qallunaat paaqqinnittarfiini
najugaqariaatsinilu allani najugaqartutulli pisinnaatitaaffeqarpoq pisussaaffeqarlunilu: Danmarkimi
inatsisinut atuuttunut ilaatinneqarput, naak Kalaallit Nunaanni oqartussat inissiinissamik
aalajangiisuugaluartut, najugaqarnermullu atatillugu aningaasartuutinik akiliisaraluartut.
Danskit inatsisitigut malittarisassaannut ilaatigut ilaapput:
1. Isumaginninnermut tunngasuni inatsisitigut illersugaaneq ingerlatsinerlu pillugit nalunaarut
nr. 1054, 7. september 2010-meersoq.
2. Isumaginninnikkut kiffartuussineq pillugu inatsit pillugu nalunaarut nr. 1096, 21. september
2010-meersoq.
3. Isumaginninnikkut utoqqarnullu najugassianut nalinginnaasunut killissarititaasunut
isumaqatigiissutit il.il. pillugit Isumaginninnermut ministeeriaqarfiup nalunaarutaa nr. 36,
23. januar 2006-imeersoq.
4. Tikeraarluni angalaneq aamma Danmarkimi imaluunniit Kalaallit Nunaanni
najugaqartitsinermi najugaqariaatsinik neqerooruteqarnerit pillugit Isumaginninnermut
ministeeriaqarfiup nalunaarutaa nr. 1389, 12. december 2006-imeersoq.
5. Piginnaanermik atuineq allallu inersimasut nammineq aalajangiisinnaanerannut
pisinnaatitaaffiannik kalluisut kiisalu inersimasunut sillimaniarnikkut immikkut
pineqaatissiisarnerit aamma kiffartuussinermut inatsit malillugu najugaqarfinnik
tigusinissamut pisussaatitaanerit pillugit Isumaginninnermut ministeeriaqarfiup
nalunaarutaa nr. 688, 21. juni 2010-meersoq..
6. Kommunit nuna tamakkerlugu nunalluunniit immikkoortuini immikkut sammisalinnut
aningaasaliinermi tunngavigisartagaat pillugit Isumaginninnermut ministeeriaqarfiup
nalunaarutaa nr. 781, 6. juli 2006-imeersoq.
7. Kommunit aningaasartuuteqarnikkut tunngavilinnik akiliutinik neqerooruteqartarnerat
pillugu Isumaginninnermut ministeeriaqarfiup nalunaarutaa nr. 683, 20. juni 2007-
imeersoq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
52/113
8. Killissarititaasunut isumaqatigiissutit il.il. pillugit Isumaginninnermut ministeeriaqarfiup
nalunaarutaa nr. 17, 3. marts 2006-imeersoq.
Meeqqat inuusuttullu 18-it inorlugit ukiullit
Inuit 18-it inorlugit ukiullit nammineersinnaatitaanngillat, angajoqqaatullu oqartussaassuseqartoq
meeqqamut inuusuttumulluunniit qallunaat paaqqinnittarfiannut inissinneqarsimasumut
pisussaaffeqarlunilu pisinnaatitaaffeqarpoq, meeqqap inuusuttulluunniit Kalaallit Nunaanni
paaqqinnittarfimmut inissinneqarsimasup pisussaaffiisa pisinnaatitaaffiisalu assinginik.
Angajoqqaatut oqartussaasut, assersuutigalugu katsorsaanermik inissiivigisamilluunniit
allanngortitsinissamik aalajangiisoqannginnerani peqataatinneqassapput. Kalaallit Nunaannut
sulinngiffeqarluni tikeraarnerup nalaani, kommuni - angajoqqaatut oqartussaassuseqartut aamma
meeqqap angalanermini ingiaqatai peqatigalugit - meeqqap siunissami periarfissai oqaluuserissallugit,
iliuusissanut pilersaarut suliarissallugu aamma meeqqap Kalaallit Nunaannut utersinnaanera pillugu
naliliinissamut periarfissaqarluassaaq.
Inuit 18-it sinnerlugit ukiullit
Inuit 18-it sinnerlugit ukiullit nammineersinnaatitaapput, pissutsillu imminnut tunngasut
aningaasaqarnertillu nammineq aalajangiivigisinnaallugit.
Inuup pineqartup pissutsit imminut tunngasut toqqissisimanartumik isumagisinnaanngippagit,
pineqartoq nammineersinnaatitaajunnaarsinnaavoq, sinniisussamillu nammineersinnaatitaanngitsup
soqutigisaanik isumaginnittussamik toqqaasoqarsinnaalluni. Inuit Danmarkimut inissinneqarsimasut
Sinniisussamik toqqaasarneq pillugu inatsit 14. juni 1995-imeersoq Kalaallit Nunaannut atuutinngitsoq
malillugu tamanna pissaaq.
Kalaallit Nunaanni kommunip angerlarsimaffiusup annertuumik innarluutillit Danmarkimi inissinnerinut
atatillugu aningaasartuutit tamaasa akilissavai. Taakkununnga aammattaaq ilaapput immikkut
perorsaanikkut suliniutit, immikkut atuartinneqarneq ulluuneranilu neqeroorutit.
Inuit Danmarkimi paaqqinnittarfimmi najugaqarfinniluunniit allani inissinneqarsimasut, ima
annertutigisumik innarluuteqarput, amerlanersaat qallunaat isumaginninnikkut pensionisiaannik 18-inik
ukioqaleraangamik pisartagaqalernissamut pisinnaatitaassallutik. Pensionisiat qallunaat
oqartussaasuinit akuersissutigineqarunik, najugaqartumut toqqaannartumik tunniunneqartassapput.
Najugaqartut namminneerlutik pensionisiatik pilersorneqarnerminnut akiliutitut atortassavaat. Ilaatigut
pensionisiat atorneqassapput ineqarnermut, nerisaqarnermut, errorsinermut eqqiaanermullu, atisanut
aamma pequtinut akiliutitut.
4.1. Inissiinermi pissutsit
Kalaallit Nunaata avataanut inissiinissaq pitinnagu, Kalaallit Nunaanni najugaqarnissamut periarfissat
tamarmik misissoqqaarneqassapput. Danmarkimi inissiisoqassappat, Kalaallit Nunaat Danmarkilu
suleqatigiissapput.
Kalaallit Nunaanni kommuni tassaavoq, ulloq-unnuarlu paaqqinniffimmi inissiinissaq pillugu
aalajangiisussaq, sapinngisaq naapertorlugu Kalaallit Nunaanni. Kalaallit Nunaanni ulloq-unnuarlu
paaqqinniffimmi ineqarnissamut periarfissaarutivippat, Naalakkersuisut Kalaallit Nunaata avataani
ulloq-unnuarlu paaqinniffimmut najugaqarfimmulluunniit assingusumut inissiinissaq
akuersissutigisinnaavaat.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
53/113
Ulluinnarni suleriutsitut kommunalbestyrelsip misissussavaa, annertuumik innarluutilik pineqartoq
Kalaallit Nunaanni inissaqartinneqarnersoq imaluunniit ineqarfissaanik pilersitsisoqarsinnaanersoq.
Aammattaaq kommunalbestyrelsi Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiup ulloq-unnuarlu
paqqinniffinnut immikkoortortaqarfianut tusarniaassaaq, Kalaallit Nunaanni ulloq-unnuarlu
paaqqinniffinni naleqquttunik inissaqarnersoq paasiniarlugu.
Kommunalbestyrelsip periarfissaasinnaasut tamaasa misissoreerunigit, Kalaallit Nunaannilu
najugaqarfimmik naleqquttumik nassaarani, kommunalbestyrelsi Kalaallit Nunaata avataani
inissiinissaq pillugu aalajangiissaaq. Aalajangiineq Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmut
nassiunneqassaaq, inuup pineqartup innarluutaa pillugu paasissutissat pigineqartut assilineri
ilanngullugit, taakkununnga ilanngullugit nakorsamit oqaaseqaatit aamma/imaluunniit tarnip
pissusaanik ilisimasallip oqaaseqaatai, kiisalu kommunip iliuusissatut pilersaarusiaa, tassanilu
inissiinermut siunertaq sivisussussaatullu ilimagisaasoq ersissapput.
Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiup Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfiani (KNS) sulisut suliamik
suliaqartut, aalajangiinerup pappiarallu nassiunneqartut tigunerat pillugu paasissutissat assilinerisigut
ilisimatissavai, Naalakkersuisoqarfik Kalaallit Nunaata avataanut inissiinissap akuersissutiginissaa
pillugu isummertinnagu.
Aammattaaq Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiup Danmarkimi inissiinissap akuerineqarnerata
imaluunniit itigartinneqarnerata assilineqarneranik nassiussinikkut KNS ilisimatissavaa.
Kalaallit Nunaata avataani inissiinissaq naalakkersuisoqarfimmit akuerineqarpat, kommunalbestyrelsi
Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfiani sulisunut suliamik ingerlatsisunut saaffiginnissaaq, Kalaallit Nunaata
Sinniisoqarfianit ikiorneqarnissaq pillugu, tak. Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiup aamma
KANUKOKA-p akornanni ingerlatsinermut isumaqatigiissut, 4. novembari 2011-meersoq.
Ikiuinermut ilaapput, Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfiani (KNS) sulisut suliamik ingerlataqartut, inuup
pineqartup Danmarkimiinnerani allaffissornikkut tigussaasutigullu suliassanik isumaginninnissaat,
makku ilanngullugit:
1) Danmarkimi inissiinissaq sioqqullugu pissutsit.
2) Pineqartumit, Danmarkimi najugaqarfimmit Kalaallit Nunaannilu kommuniniit aamma danskit
kommuniniit nunallu immikkoortuiniit saaffigineqarnissamut piareersimaneq.
3) Kalaallit Nunaanni kommuninut aamma danskit kommuniinut nunallu immikkoortuinut
attaveqarneq.
4) Najugaqarfimmut attaveqarneq, tassunga inuup annertuumik innarluutillip malittarineqaqqinnissaa
ilanngullugu.
5) Inuk annertuumik innarluutilik pillugu peqatigalugulu ataatsimiinnernut peqataaneq.
6) Tikeraarluni angalanerit.
7) Angerlartitsineq.
9) Akiligassanik aqutsineq missingersuutinillu nakkutiginninneq.
10) Missingersuusiorneq.
11) Kisitsisitigut paasissutissiorneq.
12) Allat.
KNS taamaallaat allaffissornikkut suliassanut atatillugu ikiuinissamik neqerooruteqarsinnaavoq. KNS
innarluutilinnut inatsisit naapertorlugit aalajangiinissaminut pisinnaatitaanngilaq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
54/113
1 pillugu) Danmarkimi inissiinissaq sioqqullugu pissutsit.
KNS kommunip Danmarkimi najugaqarfimmik naleqquttumik ujaasinerani ikiuutissaaq, Danmarkimilu
kommunimut najugaqarfissamut iliuuseqartussaasumullu attaveqarneq pilersissallugu, aamma
Kalaallit Nunaanniit Danmarkimut nuunnermi tigusaanerusutigut ajornartorsiutaasinnaasunut
ikiuutissalluni.
Tamanna KNS-ip danskit kommuniinut/paaqqinnittarfinnut attaveqarneratigut, pineqartullu Danmarkimi
sumi inissinneqarsinnaaneranik misissuineratigut pissaaq. Najugaqarfiusup ingerlatsinermullu
akisussaasup (danskit kommuniata nunalluunniit immikkoortuata) nalilissavaat, pineqartoq
inissinneqarsinnaanersoq. Tamatuma kingorna KNS-p Kalaallit Nunaanni kommuni
nalunaarfigissavaa, sumi naleqquttumik inissaqarnersoq.
Kalaallit Nunaanni kommunip inissatut neqeroorutaasoq akueriumallugu aalajangiuppagu, KNS-ip
akiliutigisimasat utertinnissaannik isumaqatigiissutissaq siunnersuusiussavaa Kalaallit Nunaannilu
kommunimut nassiullugu, tassani atsiorneqareeruni Danmarkimi kommunimut utertinneqassaaq, KLS-
imullu nuunnera nassiunneqarluni.
Aammattaaq KNS-ip Kalaallit Nunaanni kommuni suleqatigalugu, nuukkiartorluni angalanissaq
najugarisassamilu sungiusarnerup ingerlanissaa aaqqissuutissavaa aammalu malitseqartitsinissamut
il.il. isumaqatigiissusiorluni.
2 pillugu) Saaffigineqarnissamut piareersimaneq.
KNS-ip pineqartumit, Danmarkimi najugaqarfimmit, Kalaallit Nunaanni kommuninit aamma danskit
kommuniinit nunallu immikkoortuinit suliassat inummut tassunga tunngasut pillugit saaffiginnissutit
akisassavai.
3 pillugu) Danskit kommuniinut aamma Kalaallit Nunaanni kommuninut il.il. attaveqarneq.
KNS-ip Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu kommunit attaveqarfigisassavai, assersuutigalugu suliniutit
annertuumik allanngornissaat pillugit aalajangiisoqassatillugu.
Danskit kommunii danskit inatsisaat malillugit aalajangiisarput. KNS Kalaallit Nunaannilu kommunit
aalajangiinerit suleriaatsillu taakku malinnissaannut pisussaatitaapput. Danskit aamma Kalaallit
Nunaanni isumaginninnikkut pisortaqarfiit akornanni aalajangersakkat taakku malillugit pisussaaffinnik
isumaqatigiinngissutit Ankestyrelsimit - Naammagittaalliuteqarnermut Aqutsisoqarfimmit - (danskit
Naammagittaalliuteqartarfiata) aalajangiiffigisassavai, isumaginninnermi sullissineq pillugu inatsimmi §
196, imm. 3 naapertorlugu.
4 pillugu) Najugaqarfimmut attaveqarneq.
KNS najugaqarfimmik attaviginnissaaq, soorlu inissiinermut, tikeraarluni angalanermut il.il. atatillugu.
5 pillugu) Ataatsimiinnernut peqataaneq.
KNS-ip nalilissavaa, kalaallit kommuniat sinnerlugu pineqartumut tunngatillugu ataatsimiinnernut KNS
peqataasariaqarnersoq. Annermik makku pillugit ataatsimiinnernut peqataanissaq
naapertuuttuusinnaavoq:
- Inissiineq
- Pineqartumut atugassarititaasut malunnaatilimmik allannguuteqarpata
- Qanigisanik tikeraarneqarneq
- Angerlartitsineq
6 pillugu) Tikeraarluni angalaneq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
55/113
Inunnut Danmarkimi najugaqartunut tikeraarlutik angalanerat pillugu immikkoortoq 4.3 takuuk.
7 pillugu) Angerlartitsineq.
Angerlartitsinermi pissutsit pillugit immikkoortoq 4.2 takuuk.
8 pillugu) Akiligassanik aqutsineq.
Danskit kommunii najugaqarnermut, immikkut ittumik ilinniartitsinermut, ulluunerani neqeroorutinut,
atortutigut ikiorsiissutinut, biiliussinermut, ingiaqateqartitsinermut, kalaallisut ilinniartitsinermut il.il.
akiligassanik KNS-imut nassiussissapput.
KNS-ip akiligassat, aningaasartaat il.il. najugaqarfik sinnerlugu misissortassavai, assersuutigalugu
aningaasartuutitit Kalaallit Nunaanni kommunimit akilerneqartussaanngitsut
akiligassanngortinneqarsimanersut. KNS-ip danskit kommuniannut Kalaallit Nunaanni kommunit
sinnerlugit akilertassavai, aningaasartaalu Kalaallit Nunaanni kommuninut akiligassanngortillugit.
Danskit inatsisaat Danmarkimi atuummata, Kalaallit Nunaanni kommunit pisussaaffigaat, danskit
kommuniisa akiliutissat, tapersersorteqartitsinermut akunnerit, atortutigut ikiorsiissutit, biiliussinermut,
ingiaqateqartitsinermi pissutsit il.il. pillugit aalajangiussaat malillugit akiliinissaq.
Tikeraarluni angalanermut atatillugu akiligassat aqunneqarnerannut tunngatillugu Kalaallit Nunaanni
kommunit sinnerlugit KNS timmisartuutilinnit, akunnittarfinniit, taxartitsisunit biiliussisartoqarfinnillu,
najugaqarfinniit, danskit kommuniisa akissarsialerisarfiinit il.il. akiligassanik tigusisarlunilu
akiliisassaaq, aammattaaq ullormusianut, nerisaqarnermut, innarluutilimmut ikiortaallutik ingiaqataasut
akissarsiaannut akiliutissanik KNS innersuussisuussaaq. Qanigisat Danmarkimut tikeraarlutik
angalanerinut atatillugu oqalutsit akissarsiassaanut assigisaanullu akiliutissanik KNS
innersuussisuussaaq.
KNS immikkoortumi uani pineqartunut inunnut annertuumik innarluutilinnut atatillugu missingersuutinik
nakkutilliisuussaaq.
10 pillugu) Missingersuutinik suliaqarneq.
Immikkoortumi uani inunnut annertuumik innarluutilinnut pineqartunut tunngatillugu KNS kommunimut
missingersuutinik suliaqassaaq.
11 pillugu) Kisitsisit atorlugit nassuiaasiorneq.
Immikkoortumi uani pineqartunut inunnut annertuumik innarluutilinnut tunngatillugu KNS kisitsisit
atorlugit nassuiaasiornernik suliaqassaaq.
12 pillugu) Allat.
Aammattaaq pineqartup Danmarkimi najugaqarneranut atatillugu aqutsinikkut suliassaanik
naapertuuttunik allanik KNS isumaginnissaaq. Soorlu pineqartup toquneranut atatillugu.
Toqusoqartillugu najugaqarfigisap nalinginnaasumik isumagisassat isumagisarpai. Kisianni toqusoq
nalilinnik, illerfiup Kalaallit Nunaannut angallanneranut akiliutissanik matussusiinermut
atorneqarsinnaasunik peqanngippat, KNS eqqartuussivik, kingornussisussaatitaasut Kalaallillu
Nunanni kommune angerlarsimaffik suleqatigalugit ikiuisinnaavoq.
4.2. Angerlartitsinermi pissutsit
Inuk Danmarkimi najugaqartussatut innersuunneqarpat, Kalaallit Nunaanni kommuni najugaqarfik
pisussaatitaavoq minnerpaamik ukiumut ataasiarluni misissussallugu, pineqartup Kalaallit Nunaannut
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
56/113
uternissaa periarfissaqarnersoq. Angerlartitsinissaq minnerpaamik sapaatip-akunnerik 16-inik
sioqqullugu iliuusissanut pilersaarusiaq akuerineqarsimasoq suliarineqareersimassaaq.
Danskit kommunii kalaallinik najugaqartuutillit, minnerpaamik ukiumut ataasiarlutik killiffimmik
allaaserinnittassapput najugaqartumullu iliuusissanut pilersaarusiorlutik.
Nalunaarutini kommunit Danmarkimiit pisartagaanni, Kalaallit Nunaanni tikeraartilluni najugaqarnerup
qanoq ingerlasimaneranut nalunaarutit ilanngullugit, paasissutissartaqassaaq kommunip, innarluutillip
Kalaallit Nunaannut utersinnaaneranut periarfissanik misissuinerani atorneqarsinnaasunik.
Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiup aamma KANUKOKA-p akornanni ingerlatsinermut
isumaqatigiissut 4. november 2010-meersoq naapertorlugu KNS kommuninut ikiuisassaaq, aammalu
paasissutissat amerlanerit Kalaallit Nunaanni kommunit ukiumoortumik naliliinissaannut pisariaqartut
pissarsiariniarnerinut atatillugu ikiuutissalluni.
Kommunalbestyrelsip aalajangersinnaavaa, inuit annertuumik innarluutillit angerlartinneqassanersut.
Angerlartitsinissaq minnerpaamik sapaatip-akunnerik 16-inik sioqqullugu iliuusissanut pilersaarusiaq
suliarineqareersimassaaq, taannalu angerlartitsineq pitinnagu Naalakkersuisunut
oqaaseqarfigeqqullugu saqqummiunneqassaaq.
Inummik annertuumik innarluutilimmik, Danmarkimi inissinneqarsimasumik angerlartitsinissaq
pitinnagu pissutsit arlallit misissorneqarsimassapput naammassineqarsimassallutillu.
Kalaallit Nunaanni kommuni iliuusissanut pilersaarusiussaaq, tassani allaaserineqassaaq, inuk
Danmarkimi najugaqarfeqarnersoq, Kalaallit Nunaani najugaqarfittut neqeroorutit suunersut aamma
najugaqarfiit pineqartut sutigut inuup pisariaqartitaanut naleqquffeqarnersut. Aammattaaq iliuusissanut
pilersaarusiaq, angerlartitsinerup ingerlanneqarnissaatut ilimagisaasoq pillugu allaaserisamik
imaqassaaq, tamatumunnga ilanngullugu piffissami aalajangersimasumi misiliisoqarnissaa pillugu
isumaqatigiittoqarsimanersoq, Danmarkimi najugaqarfiup attatiinnarallarneqarfigisaanik.
Ukiumoortumik iliuusissanut pilersaarusiat, killiffimmik allaaserinninnerit, tikeraarluni angalanernit
nalunaarutit il.il. danskit kommuniannit suliarineqarsimasut aamma najugaqarfigisaq, Kalaallit
Nunaanni kommunip, Kalaallit Nunaanni ulloq-unnuarlu inissamik naleqquttumik
neqeroortoqarsinnaaneranik naliliineranut tunngaviussapput.
Iliuusissanut pilersaarusiaq sukumiisumik suliarineqassaaq, Naalakkersuisut kommunip
angerlartitsinissamik kissaataa pillugu oqaaseqaateqarsinnaaqqullugit. Angerlartitsinissatut
takorloorneqartoq kingusinnerpaamik sapaatip-akunnerinik 16-inik sioqqullugu iliuusissanut
pilersaarusiaq Naalakkersuisunut saqqummiunneqassaaq.
Angerlartitsinerup pilersaarusiorneranut KNS ikiuutissaaq, pineqartup - imaluunniit sinniisuugallartup -
neqeroorutaasoq akuersaarpagu, Kalaallit Nunaannilu oqartussat neqeroorut naleqquttuusorippassuk.
Assersuutigalugu KNS nuunnissap aaqqissuunneqarneranik ataqatigiissaarissaaq, tamatumunnga
ilanngullugit najugaqarfigisami nutaami sulisut, najugaqarfiup qaniusussallu Danmarkimi kommuni
suleqatigalugu ilisimatinnerat.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
57/113
4.3. Danmarkimi inissinneqarsimasut tikeraarlutik angalaneri
Inersimasut Danmarkimi najugaqartussanngorlugit inissinneqarsimasut ukiumut ataasiarlutik feriarlutik
Kalaallit Nunaannut angalanissaminnik qinnuteqarsinnaapput. Meeqqat 18-it inorlugit ukiullit ukiumut
marloriarlutik feeriarlutik angalanissaminnik qinnuteqaateqarsinnaapput.
Inunnut nalunaarummi § 67 naapertorlugu qinnuteqartunut tunngatillugu, tikeraarluni angalaneq kisiat
Kalaallit Nunaanni oqartussat inummut pineqartumut pisussaaffigivaat. Aningaasartuutit allat tamarmik
danskit oqartussaasuinit akilerneqassapput. Inuit taakku amerliartunngillat, maannalu 12-iullutik.
Tikeraarluni angalanerup siunertaa tassaavoq, pineqartup qanigisaminut attaveqarnissaminut
periarfissaqarnissaa, kiisalu Kalaallit Nunaannut attaveqarnerminik attassiinnarnissaa. Taamaattumik
tikeraarluni angalaneq nalinginnaasumik inummut pineqartumut akuersissutigineqartarpoq. Aatsaat
pineqartoq nammineerluni angalasinnaanngippat qanigisatut ilaqutaasup ataatsip akiliunneqarluni
tikeraarnissaa akuersissutigineqarsinnaavoq.
Inuup qanigisaminik tikeraarneqarnissaa akuerineqarpat, qanigisaata kommunianit tikeraarnissaq
aaqqissuunneqassaaq, kommunip aamma/imaluunniit Kalaallit Nunaata Sinniisoqarfiata aamma
pineqartup najugaqarfiata suleqatigiinnerisigut.
Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiup aamma KANUKOKA-p akornanni ingerlatsinermut
isumaqatigiissut, 4. november 2011-meersoq naapertorlugu KNS kommuninut ikiuissaaq, inunnullu
kommunip allaffissornikkut ikiorserneqarnissamik qinnuteqaatigisaanut, tikeraarnissamik
qinnuteqarfissaq nassiutissallugu. Inuup annertuumik innarluutillip najugaqarfigisani imaluunniit
danskit kommuniat najugaqarfigisani suleqatigalugu immersugassiaq immersussavaa, pineqartup
tikeraarluni angalanissaq kissaatigiguniuk. Immersugassiami tikeraarnissap saniatigut
oqalutseqarnissaq, angerlarsimaffimmi ikiorsiisarfimmiit ikiorneqarnissaq, tikitassamilu innarluutilinnik
angallassisarnermik atuinissaq qinnutigineqarsinnaapput. Tamakku ikiorsiinerupput, tikeraarnerup
piviusunngortinneqarnissaanut pisariaqarsinnaasut. Ingiaqataasut Danmarkimi innarluutilimmut
ikiortinik taaneqartarput, taamaalilluni Danmarkimi najugaqartut innarluutilimmut ikiortimik ataatsimik
amerlanernilluunniit ingiaqateqartarput.
Inuit danskit isumaginninnikkut pensionisiaannik pineq ajortut, tikeraarnerup nalaani asiarnernut
aamma aliikkusersuinikkut aaqqissuussanut allanut namminneq ikiortiminnullu aningaasartuutimik
akilerneqarnissaat aamma qinnutigisinnaavaat. Pineqartoq ilaquttamini nerisaqarnermut
akiliutissaminik paaqqinnittarfimmiit nassataqassaaq. Akunnittarfimmi ineqartitsisoqassappat,
nerisaqarnermut aningaasartuutit ullormi kissartut neqeroorutaasut nalingi akuersissutigineqassapput.
Inuit danskit isumaginninnikkut pensionisianik pisartagaqartut asiarnernut assigisaannullu
aningaasartuutitik nammineq akilissavaat, ilaquttaminnilu najugaqarunik nerisatik aamma namminneq
akilissallugit.
KNS tikeraarluni angalanissamik qinnuteqaatip suliarineqarnissaanut kommunimut inassuteqassaaq.
Pineqartup Kalaallit Nunaannut angalanera, imaluunniit qanigisaata Kalaallit Nunaanniit Danmarkimut
tikeraarnera pineqarsinnaavoq. KNS-ip inassutaani angalanermut aningaasartuutissatut missingiutit
ilanngunneqassapput. Kommuni akuersinermik imaluunniit itigartitsinermik qinnuteqartumut
nalunaaruteqassaaq assingalu KNS-imut nassiullugu.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
58/113
Tikeraarluni angalanerit piffissaqarluarluni pilersaarusiortariaqarput, najugaqarfinni sulinerup
pilersaarusiortarnera aamma bilitsinik unnuiffissanillu inniminniinissaq pissutigalugit. Angalanerit
akuttunngitsumik allanngortinneqartarput innarluutilimmut ikiortit taarserneqartarnerat, unnuiffissatut
periarfissaqannginnera imaluunniit piffissami siunnersuutigineqartumi qanigisaasut pisinnaannginnerat
pissutigalugit, tamannalu pilersaarusiornermik aningaasanillu allannguisinnaavoq.
Akuersinerup kingorna KNS-ip tikeraarluni angalanissap pilersaarusiorneqarnissaa, pineqartoq,
najugaqarfik, Kalaallit Nunaanni kommuni, danskit kommuniat immaqalu qanigisat suleqatigalugit
isumagissavaa.
Kalaallit Nunaannut angalanermi KNS-ip ikiuinera:
• KNS-ip pilersaarusiorneq pillugu inummut, immaqalu innarluutilimmut ikiortimut
najugaqarfimmullu qanimut attaveqassaaq.
• KNS-ip bilitsinik inniminniissaaq timmisartoqarfinnilu immikkut ikiorneqarnissamik
pissarsiornissaq isumagissavaa, soorlu issiavimmik assakaasulimmik ikiorneqarnissaq aamma
immikkut (aallarnermi tikinnermilu) ikiorteqarnissaq.
• KNS-ip atortutigut ikiorsiissutinut nassatassanut atatillugu sillimmasiinermut tunngasutigut
innarluutilik ikiussavaa.
• KNS-ip timmisartuutillit qinnuigissavai, atortutigut ikiorsiissutinut nassartariaqartunut atatillugu,
innarluutilik nassatat oqimaassusaannik sippuinermut akiliitinneqassanngitsoq.
• KNS-ip unnuiffissaqarnissaq aamma qanigisanut nalunaaruteqarneq isumagissavaa.
• KNS-ip qinnuteqarnera malillugu, Kalaallit Nunaanni kommunip qanigisanut attaveqarneq,
oqalutseqartitsineq, atortutigut ikiorsiissutinik attartortitsineq innarluutillillu angallanneqarnissaa
il.il. isumagissavai.
• KNS-ip ingiaqataasut (innarluutilimmut ikiortinik Danmarkimi taaneqartartut), najugaqarfiit
Danmarkimilu kommuni najugaqarfik tikeraarnissaq pillugu ilisimatissavai.
• Tikeraartoqareernerata kingorna innarluutilimmut ikiorti aamma Kalaallit Nunaanni kommuni
tamarmik immikkut nalunaarusiussapput, taanna KNS-imit susassaqartunut
ingerlateqqinneqassaaq.
• KNS-ip ullormusiat, ingiaqataanermut akissarsiassat aamma ullunut sulinngiffeqarfissaagaluanut
annaasanut taartisiassat, kiisalu innarluutilimmut ikiortinut danskit inatsisaat malillugit
akissarsiaajunnartut (sulinermi iluanaarutissat annaasat) naatsorsussavai, najugaqarfiullu
taarteqartitsinermut aningaasartuutai naatsorsussallugit.
Qanigisap tikeraarnerani KNS-ip ikiuinera:
• Qanigisap tikeraarnera pillugu inummut najugaqarfimmullu KNS qanimut attaveqassaaq.
• KNS imaluunniit kommuni bilitsinik inniminniissaaq suna pitsaanerpaajussanersoq naapertorlugu.
• Danmarkimi unnuiffissaqarnissaq KNS-ip isumagissavaa.
• Oqalutseqarnissaq KNS-ip aaqqissuutissavaa.
• Najugaqarfik suleqatigalugu suliaq pillugu ataatsimiinnissaq KNS-ip pilersaarusiussavaa.
• Suliaq pillugu ataatsimiinnermut KNS peqataassaaq.
• Tikeraartoqareernerata kingorna najugaqarfik nalunaarusiussaaq, taanna KNS-imit
susassaqartunut ingerlateqqinneqassaaq.
Ukioq ataaseq qaangiukkaangat KNS angalanernik tikeraarnernillu naliliisassaaq, misilittagarilikkallu
katersorlugit, taakku siunissami tikeraarluni angalanernut tunngavigineqarsinnaassammata. Kommuni
naliliinerup assingatigut ilisimatinneqassaaq.
Ukioq qaangiukkaangat KNS angalanernut kisitsisitigut nalunaarsuutinik suliaqartassaaq. Kisitsisitigut
nalunaarusiat kommunimut nassiunneqassapput.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
59/113
Immikkoortoq 5 Aqutsineq
5.1 Suliat suliarineqartarnerat akuersissuteqarnissamullu oqartussaassuseqarneq
Innarluutilinnut malittarisassat aqunneqarnissaannut pisinnaatitaaneq kommunit Ilaqutariinnermullu
Pisortaqarfiup akornanni agguataarneqarsimavoq, imaq:
• kommunip suliamik ingerlatsineq akuersissuteqarnissamullu oqartussaaneq isumagisassarai
• ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmut inissiinissaq pinnagu. Tassani naalakkersuisoqarfik
akuersissuteqarnissamut oqartussaassuuvoq.
• Kalaallit Nunaata avataanut inissiinermi kommuni akuersissuteqarnermut oqartussaasuuvoq,
taamaattorli Kalaallit Nunaata avataanut inissiinissaq pitinnagu, kommunip aalajangiinera
naalakkersuisoqarfimmit akuerineqartussaavoq.
Kommuni inunnut tamanut kommunimi najugaqartunut akisussaavoq. Tamanna aamma innuttaasunut
illoqarfimmi allami ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmi najugaqartunut atuuppoq.
Inuit annertuumik innarluutillit innuttaasutut allatulli kommuni najugaqarfigisartik ikiorserneqarnissamik
qinnuteqarfigissavaat. Nalinginnaasumik imaattarpoq isumaginninnermut allaffimmi sulisut
innuttaasumut attaveqarnermik suliallu ingerlanneqarnissaanik suliaqartarlutik, imaappoq makku
misissugassaralugit:
• ikiorserneqarnissaq innuttaasup qinnuteqaatigisaa ikiorsiissutigissallugu inatsisitigut
tunngavissaqarnersoq, aamma
• ikiorsiissutinik allanik pisariaqartitsisoqarsinnaanersoq.
Inuit annertuumik innarluutillit ilarpaalui, innarluuteqarnertik pissutigalugu ikiorserneqarnissartik pillugu
namminneq saaffiginninneq ajorput. Taamaattumik innarluutillip pissutsit atugai pillugit
isumaginnittoqarfiup ingerlaavartumik malinnaanissaa pingaartuuvoq, makku
naliliiffigisinnaajumallugit:
• ikiorsiissutigineqartut siunertamittut sunniuteqarnersut,
• ikiorsiissutinik allanik pisariaqartitsisoqarnersoq,
• ikiorsiissutit unitsinneqarsinnaanersut,
• pineqartoq suli annertuumik innarluutiliunersoq.
Kommunip inuit annertuumik innarluutilittut taaneqartunut ilaanerat pillugu ersarinnerusumik
naliliineranut atatillugu immikkoortoq 2.1.3 annertuumik innarluutilinnut tunngasoq innersuunneqarpoq.
Ulluinnarni suliassat ilarpassuini aalajangiinissamut oqartussaassuseqarneq isumaginnittoqarfimmut
nuunneqarsimavoq, kisianni suut tamarmik eqqortumik ingerlanissaat kommunip suli akisussaaffigaa.
Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik aamma IPIS innarluutilinnik suliaqarnermi apeqqutinut
atatillugu kommuninut siunnersuisassapput ilitsersuisarlutillu.
5.2 Ilitsersuineq
Naalagaaffiit Peqatigiit malittarisassaanni assigiissakkani erseqqissarneqarpoq, inunnik innarluutilinnik
ilaqutaannillu katsorsarneqarnissamut, sungiusarnissamut ikiorserneqarnissamullu periarfissat pillugit
oqartussaasut ilitsersuisassasut.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
60/113
Ilitsersuineq pisariaqarpoq
- Ikiorsiissutinik toqqaanerup inummik annertuumik innarluutilimmik suleqateqarluni
ingerlanneqarnissaanut,
- pineqartup akuersinerminik tunniussinissaanut.
5.3 Akuersineq
Ikiorsiissutinik toqqaaneq inuk ikiorserneqartussaq suleqatigalugu ingerlanneqassaaq:
- Inuit inersimasut nammineersinnaatitaasut – inersimasut innarluutillit amerlanersaat
nammineersinnaatitaapput –ikiorsiissutinik suliaqarnerup aallartinneqarnissaa paasillugu
akuerissavaat.
- Inuk inersimasoq nammineersinnaatitaanerminik arsaarneqarsimappat sinniisuata akuersissutaa
piniarneqassaaq.
- Meeqqat inuusuttullu 18-it inorlugit ukiullit angajoqqaatut oqartussaasuata akuersissutaa
piniarneqassaaq. Ikiorsiissutinik suliaqarneq meeqqanut inuusuttunullu ikiorsiisarneq pillugu
peqqussummi malittarisassat aallaavigalugit taamaallaat pinngitsaaliissutigineqarsinnaavoq,
uppernarsineqarsinnaappat, angajoqqaatut oqartussaatitaasup naaggaarnera meeqqap
inuunerissaarnissaanik navianartorsiortitsisoq.
Periarfissatut kingullertut eqqarsaatigineqarsinnaavoq, inuk annertuumik innarluutilik
sinniisuutitaqartarnermut aalajangersakkanut ilaatinneqassanersoq, tak.
nammineersinnaatitaaffeqarnermut inatsisip peqqussutitaa nr. 306, 14. maj 1993-imeersoq.
Sapinngisaq malillugu inuk annertuumik innarluutilik/angajoqqaatut oqartussaatitaq/ sinniisuutitaq
akuersissutiminik allaganngorlugu tunniussissaaq, soorlu ikiorsiissutinik suliaqarnissaq pillugu
qinnuteqaataasoq atsiorlugu. Suliamik sullissisup suliassarivaa, inuk annertuumik
innarluutilik/angajoqqaatut oqartussaatitaq/sinniisuutitaq paasitissallugu, ikiorsiissutinik suliaqarneq
qanoq kinguneqassanersoq aamma toqqaanissamut suut periarfissaanersut. Inuk annertuumik
innarluutilik/angajoqqaatut oqartussaatitaq/sinniisuutitaq aamma paasitinneqassaaq, pineqartoq suna
pillugu akuersissuteqarluni tunniussinersoq.
5.4 Nakkutilliineq
Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfik kommuni isumaginninnikkut maleruagassanik aqutsinerannik
nakkutilliissaaq, tak. inunnik isumaginnittoqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu pillugit
inatsisartut peqqussutaat, kiisalu isumaginnittoqarfimmut tunngasutigut nakkutilliineq pillugu
nalunaarut.
Immikkoortoq 6 Kisitsisit atorlugit nassuiaasiorneq
Inuit annertuumik innarluutillit pillugit kommuni kisitsisit atorlugit nassuiaasiortassaaq
ingerlaavartumillu malinnaatitsilluni.
Kisitsisit atorlugit nassuiaasiornerit paasissutissanik makkuninnga imaqassapput:
- ukiut
- suiaassuseq
- najugaqarfik
- nappaammik suussulersuineq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
61/113
- inuk qanga innarluutilinnut malittarisassanut ilaatinneqalersimanersoq (imaappoq inuk
annertuumik innarluuteqartoq qanga aalajangiisoqarsimanersoq)
- ikiorsiissutit suut inummut akuersissutigineqarpat
- ikiorsiissutit qanga inummut akuersissutigineqarpat
- inuup ikiorsiissutit qanoq sivisutigisumik atussanerai akuerineqarpat
Kisitsisit atorlugit paasissutissat ukiut tamaasa 1. marts Naalakkersuisunut nassiunneqassapput.
Naalakkersuisut kisitsisitigut paasissutissat qulaani eqqaaneqartut saniatigut, kisitsisitigut
paasissutissanik allanik perusullutik qaqugukkulluunniit kommuni qinnuigisinnaavaat.
Immikkoortoq 7 Maalaarnissamut naammagittaalliuteqarnissamullu periarfissat
Kommuni aalajangiippat, aalajangiineq innuttaasumut nassiunneqassaaq, imaappoq
akuersissuteqarneq imaluunniit itigartitsineq.
Qinnutigineqartoq kommunimit tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit itigartinneqarpat, itigartitsinermi
allakkiaq itigartitsinermut tunngavilersuummik imaqassaaq aammalu naammagittaalliuteqarnissamut
periarfissat pillugit ilitsersuutitaqassalluni.
Aalajangiineq itigartitsineq pillugu allakkat tiguneqarnerannit sapaatip akunneri sisamat
qaangiutsinnagit uunga maalaarutigineqarsinnaavoq: Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik,
Postbox 1015, 3900 Nuuk.
Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfiup
• kommunip aalajangiinera atortussanngortissinnaavaa, imaappoq isumaqatigalugu
nalunaarutigisinnaavaa, imaluunniit
• suliaq nutaamik suliarineqartussanngortillugu, imaluunniit
• aalajangiineq tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit allanngortissinnaallugu.
Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik suliassami aalajangeereerpat allaffissorneq
aqqutigalugu naammagittaalliuuteqarnissamut periarfissat tamarmik nungussimassapput. Innuttaasoq
suli isumaqaruni, aalajangiineq kukkunerusoq Eqqartuussivik aqqutigalugu suliassanngortitsinissamut
imaluunniit Inatsisartut Ombudsmandiannut naammagittaalliuuteqarnissamut periarfissaqarpoq.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
62/113
Ilanngussaq 8
8.1 Ilaatinneqarneq - inuup suliassartaanik tulleriiaarineq (PSG)
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 3. november 1994-imeersumi § 3, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 5 naapertorlugit.
Ajornanngippat sullinneqartoq immaqalu ilaqutai ilagalugit immersorneqassaaq.
Qinnuteqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Innarluut:
Pingaarnertut innarluut:
Aappaattut innarluut
Pisinnaasaqassuseq ataavartumik annikilleqqava?
Inooqatigiissutsikkut inissisimaneq:
Najugaq:
Ilaquttat, ikinngutit:
Atuarfik / ilinniagaq / suliffik:
Sammisartakkat sunngiffimmilu sammisartakkat:
Sullinneqartup pisinnaasaqarfii pisinnaasaqassusialu:
Nammineersinnaaneq ulluinnarnilu pisinnaasaqarfiit – angerlarsimaffimmi imminut suliassanillu
isumaginnissinnaaneq:
Peqqissuseq, timimik atuineq, aalanikkut pisinnaasaqarfiit:
Isigisaqarneq, tusaasaqarneq, oqaatsinik paasinnissinnaassuseq paasisaqarsinnaassuserlu,
oqalussinnaassuseq oqaaseqarsinnaassuserlu:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
63/113
Inooqatigiissutsikkut pisinnaasaqarneq, ilaquttat allallu ilagalugit pissusilersortarneq:
Tarnikkut nukittussuseq, quiasaarsinnaassuseq, soqutigisat, atornerluinikkut
ajornartorsiutaasinnaasut:
Sullinneqartoq / ilaqutariit isumaginninnikkut malittarisassat allat naapertorlugit ikiorsiissutinik
pisarpa/t?
Kommunimit, peqqinnissaqarfimmit, allanilluunniit (soorlu atuarfik, meeqqerivik il.il.):
Ilaquttanit allanilluunniit:
Ikiorsiissutitigut sunik pisariaqartitsisoqarpa:
Sumiiffik:_________________________________ Ulloq:___________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq):__________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Sullissisoq:_____________________________________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Akuersinermut uppernarsaat
• Nakorsap misissuinerminut uppernarsaataa annerpaamik qaammatinik 6-inik pisoqaassusilik
• Nakorsap immikkut ilisimasallip oqaaseqaataa – ilisimasallip oqaaseqaataa annerpaamik qaammatinik 12-nik pisoqaassusilik
• Pisinnaasaqassuseq pillugu immersugassiaq / oqaloqatigiinnermi immersugassiaq
• Iliuusissanut pilersaarusiaq
• Ilaatinneqarnissaq pillugu qinnuteqaammut attuumassuseqarsinnaasut allat
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
64/113
8.2 Ilaatinneqarneq - akuersinermut uppernarsaat
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 23, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Namminersorlutik
Oqartussat nalunaarutaanni nr. 19-imi, 16. december 2010-meersumi § 63 naapertorlugit.
Qinnuteqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Qinnuteqaammut tunngavilersuut:
Qinnuteqaammut tunngaviusup naatsumik allaaserinera:
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu peqqussummut naapertuuttumik
ikiorserneqarnissamut periarfissat pillugit siunnersorneqarneq ilitsersorneqarnerlu:
Sumi:_____________________________________ Ulloq:______________________________
Uannga:_______________________________________________________________________
(ateq)
Ilaatinneqarnissap paasinarsineqarnissaata naliliivigineqarnissaanut paasissutissanik
atorneqartussanik pissarsiniartoqarsinnaaneranut akuersissut:
Qinnuteqartoq:_____________________________________________________________________
Angajoqqaatut oqartussaasoq:________________________________________________________
Kommuni:___________________________________________________________________
Sumiiffik:___________________________Ulloq:________________________________
Uppernarsaasutut/ sinniisuutitaq:
_____________________________________________________________________________
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
65/113
8.3 Pisinnaasaqassuseq pillugu immersugassiaq - meeqqat inuusuttullu
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 3. november 1994-imeersumi § 3, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 5 naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Immersorneqassaaq sapinngisamik sullitaq immaqalu ilaqutai ilagalugit.
1. Saperpaa. 2. Kaammattorneqarluni ikiorneqarlunilu sapinngilaa. 3. Kaammattorneqarluni sapinngilaa. 4. Ikiorneqarani sapinngilaa.
Pisinnaasat 1 2 3 4
Talerpik – saamik naluneqanngillat
Oqaatsit sammivinnut tunngasut naluneqanngillat
Ungasissuseq piffissarlu naluneqanngillat
Oqaaseqaatit:
Eqqiluisaarneq: 1 2 3 4
Kigutinik saliineq
Uffarneq/ qulinneq
Asattorneq
Aaqarneq
Oqaaseqaatit:
Nerisat: 1 2 3 4
Nerriviliorneq
Nerriviiaaneq
Nammineq nerineq
Oqaaseqaatit:
Atisat 1 2 3 4
Atisanik naleqquttunik toqqaaneq
Nammineq atisaajarsinnaavoq / atisalersorsinnaavoq
Oqaaseqaatit:
Oqalunneq -
oqaatsitigut
ineriartorneq
1 2 3 4
Oqaaserineqartunik paasinnissinnaaneq
Inunnut arlalinnut ataatsikkut oqariartuummik paasinninneq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
66/113
Toqqartumik oqariartuummik paasinninneq
Oqaaseqarani nalunaarutinik paasinninneq (ussersornerit,
kiinnap pissusilersornera, timip pissusilersornera, nipit)
Oqaatsit aqqutigalugit nammineq paasinartorliorsinnaaneq
Tunngavilersuisinnaaneq
Oqaaseqaatit:
Angallanneq 1 2 3 4
Nammineq bussersinnaaneq
Cyklersinnaaneq
Siumut isumaqatigiissutaasimasumut nammineerluni
ornigussinnaaneq
Kisimiilluni taxarsinnaaneq
Aqqutissaq pillugu aperisinnaaneq
Oqaaseqaatit:
Nukinnik /
avatinik
atuisinnaaneq
1 2 3 4
Nikorfasinnaaneq
Pisussinnaaneq
Arpassinnaaneq
Ungasissumut pisuttuarsinnaaneq
Paarngorsinnaaneq
Oqaaseqaatit:
Pussukumiar-
nartulerisinnaa-
neq
1 2 3 4
Titartaasinnaaneq
Qiortaasinnaaneq
Attasiisinnaaneq – singittartumik singitsisinnaaneq
Pussuttaatinik (pincet) tigusisinnaaneq
Ikkussortakkanik ikkussuisinnaaneq – lego-nik
pinnguarsinnaaneq
Mersorsinnaaneq / sapakkerisinnaaneq
Arsamik akorsisinnaaneq - arsarsinnaaneq
Oqaaseqaatit:
Sammisat: 1 2 3 4
Meeqqat allat pinnguarnerannut peqataasinnaaneq
Pinnguarnermik nammineq aallarniisinnaaneq
Ataatsimoorluni sammisanut peqataasinnaaneq
Oqaaseqaatit:
Attaveqaatit: 1 2 3 4
Meeqqap tapersersortini - ikiortini nammineq attavigisarpaa
Meeqqap paaqqinnittarfimmi sulisut sinneri nammineq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
67/113
attavigisarpai
Meeqqap ikinngutini nammineq attavigisarpai
Meeqqap ilaquttani allat nammineq attavigisarpai
Meeraq attavigisassaminik allanik nammineq
pilersitsisinnaavoq
Meeqqap attaveqarneq ingerlatiinnarsinnaavaa
Meeraq meeqqanit allanit attavigineqartarpoq
Oqaaseqaatit:
Silassorissutsikkut
pisinnaasat
1 2 3 4
Oqaaseqatigiit ajornanngitsut sapinngilai
Oqaatsit aqqutigalugit nammineq paasinartorliorsinnaaneq
Nalunaaqutaq nalunngilaa
Ulloq – sapaatip-akunnera – qaammat nalunngilaa
Qalipaatit nalunngilai
Ilutsit nalunngilai
Naqinnerit nalunngilai
Kisitsisit nalunngilai
Oqaaseqaatit:
Tapersersuinermut akunnernik pisariaqartinneqartunik naliliineq:
Oqaaseqaatit:
Pisinnaasaqassuseq pillugu immersugassiaq immersorneqarpoq:
Ulloq:______________Sumiiffik:______________
Angajoqqaap/ sinniisup atsiornera: _____________________________________________________
Tapersersortip atsiornera:___________________________________________________________
Tapersersortip / ingerlatsiviup atsiornera: ______________________________________________
Sullinneqartup atsiornera: __________________________________________________________
Tapersersortip atsiornera:__________________________________________
Tapersersortip / ingerlatsiviup atsiornera: _____________________________
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
68/113
8.4 Pisinnaasaqassuseq pillugu immersuiffik - inersimasut
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 3. november 1994-imeersumi § 3, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 5 naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq sinniisuutitaqarpat, sinniisuutitaq atia najugaalu:
Immersorneqassaaq sapinngisamik sullitaq immaqalu ilaqutai ilagalugit.
1. Saperpaa. 2. Kaammattorneqarluni ikiorneqarlunilu sapinngilaa. 3. Kaammattorneqarluni sapinngilaa. 4. Ikiorneqarani sapinngilaa.
Sininneq: 1 2 3 4
Innarneq
Makinneq
Siniffiliorneq
Oqaaseqaatit:
Eqqiluisaarneq: 1 2 3 4
Kigutinik saliineq
Uffarneq/ qulinneq
Angutit Unngiarneq
Arnat Aaqarneq
Oqaaseqaatit:
Nerisat: 1 2 3 4
Nammineq annikitsunik pisiniarsinnaaneq
Nammineq annertuunik pisiniarsinnaaneq
Kissartuunngitsunik imminut isumagisinnaaneq (ullup-
qeqqanut)
Nerriviliorneq
Erruineq
Kissartunik nerisassiorsinnaaneq
Oqaaseqaatit:
Atisat / atisanik
errorsineq:
1 2 3 4
Nammineerluni atisanik pisiniarneq
Atisanik naleqquttunik toqqaaneq
Aserfallatsaaliinerit annikitsut
Atisanik immikkoortitsineq errorsinerlu
Atisanik manisineq (panersiivik)
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
69/113
Asaaneq
/torersaaneq:
1 2 3 4
Nammineq inigisamik / inissiarisamik torersaaneq
Nammineq inigisamik / inissiarisamik eqqiaaneq
Ininik ataatsimoorussanik torersaanermut peqataaneq
Ininik ataatsimoorussanik eqqiaanermut peqataaneq
Oqaaseqaatit:
Illumi/inigisami: 1 2 3 4
Nammineq isumaginnissinnaaneq: Radio
TV
Errorsivik
Støvsugeri
Manissaat
Igaffimmi kissarsuut
Nillataartitsivik / qerititsivik
Telefoni
Mobiili
Peerinik taarsiineq
Sikrinnginik taarsiineq
Oqaaseqaatit:
Angallanneq 1 2 3 4
Bussersinnaaneq
Cyklersinnaaneq
Siumut isumaqatigiissutaasimasumut nammineerluni
ornigussinnaaneq
Aqqutissaq pillugu aperisinnaaneq
Oqaaseqaatit:
Aningaasaqarneq: 1 2 3 4
Aningaasat nalinginik paasinnissinnaaneq
Kaasarfimmiunik isertitanilluunniit aqutsisinnaaneq
Missingersuusiorsinnaaneq / bankimi kontomik pilersitsineq
Missingersuutinik qaangiinaveersaarsinnaaneq
Aningaasanik ikisineq/ tigusineq
Akiligassanik akiliineq
Akileraarseriffimmut nammineq nalunaarummik
immersuineq
Oqaaseqaatit:
Allagarsiat: 1 2 3 4
Allagarsianik tigusillunilu misissuisinnaaneq
Allakkerisarfimmukarsinnaaneq
Allakkanik / kortinik nassiussisinnaaneq
Poortukkanik nassiussisinnaaneq
Postanvisninginik assigisaanillu immersuisinnaaneq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
70/113
Oqaaseqaatit:
Nakorsaq/
kigutilerisoq:
1 2 3 4
Piffissamik inniminniisinnaaneq
Piffissamik eqqortitsisinnaaneq
Paasinarluartumik nassuiaasinnaaneq
Nammineq nakorsaatinik inniminniisinnaaneq
Nammineq nakorsaatinik aallersinnaaneq
Nakorsaatinik nammineq aqutsisinnaaneq
Oqaaseqaatit:
Inooqatigiissutsikkut
pisinnaasat:
1 2 3 4
Attaveqarfigai: Angajoqqaat
Qatanngutit
Ikinngutit
Arnaaguni angummut, angutaaguni arnamut
Suleqatit
Attaveqarnermik pilersitsisinnaassuseq
Attaveqarnermik ingerlatsiinnarsinnaavoq
Oqaaseqaatit:
Oqaatsitigut
pisinnaasat:
1 2 3 4
Ussersorneq oqalunnerlu aqqutigalugit
paasinartuliorsinnaaneq
Oqalulluni nammineq paasinartorliorsinnaaneq
Oqalussinnaavoq
Tunngavilersuisinnaaneq
Oqalliseqataasinnaaneq
Silassorissutsikkut
pisinnaasat:
1 2 3 4
Atuarsinnaallunilu allassinnaavoq
Allatat ajornanngitsut atuarsinnaallugillu allassinnaavai
Nalunaaqutaq nalunngilaa
Ulloq, sapaatip-akunnera, qaammat nalunngilai
Kisitsisit nalunngilai
Oqaaseqaatit:
Angerlarsimaffimmi ikiorteqarnissamut akunnernik pisariaqartinneqartunik naliliineq:
Tapersersuinermut akunnernik pisariaqartinneqartunik naliliineq:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
71/113
Oqaaseqaatit:
Pisinnaasaqassuseq pillugu immersugassiaq immersorneqarpoq:
Ulloq:________Sumiiffik:_________________________
Sullinneqartup atsiornera: ____________________________________________________________
Tapersersortip atsiornera:____________________________________________________________
Tapersersortip / ingerlatsiviup atsiornera: ________________________________________________
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
72/113
8.5 Nakorsap oqaaseqaataa
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-imi, 23.
november 1994-imeersumi § 3, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 2, 16. december 2010-meersumi § 5 naapertorlugit.
Ateq:
CPR-nr:
Najugaq:
Suliassaqartitsineq:
Ippigisat:
Sullinneqartup nappaatinut
imaluunniit timikkut sanngeequtinut
qinnuteqarnermut aallaaviusunut
tunngatillugu suut ippigalugit
saqqummiuppai?
Nappaatip oqaluttuassartaa:
Qinnuteqartup paasissutissiinera
tunngavigalugu nappaat naatsumik
allaasereqquneqarpoq,
ajornanngippat nakorsap nammineq
takusinnaasai imaluunniit
allattaavinni paasissutissat
ilanngullugit:
Misissuinermi paasisat:
A: Qinnuteqartup nalinginnaasumik
qanoq-inneranik naliliineq:
B: Ajoqutit qinnuteqarnermut
peqqutaasut:
C: Ajoqutaasinnaasut allat:
D: Nakorsap immikkut ilisimasallip
misissuineriunnagaata inernera:
Nappaammik suussusilersuineq:
Pingaarnertut innarluutit:
Innarluutit allat:
Qinnuteqartoq massakkorpiaq katsorsarneqarpa, taamaassimappat suna pissutigalugu?
Qinnuteqartup inissisimanera ataavartuussasoq naatsorsuutigineqarpa, aamma pisinnaasaqassusia ataavartumik annikillisimava?
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
73/113
Atortutigut ikiorsiissutit:
Qinnuteqartoq atortutigut
ikiorsiissutinik atugaqarpa,
taamaassimappat suut?
Immikkut oqaaseqaatit: Qinnuteqartup peqqissutsikkut, inooqatigiissutsikkut innarluuteqarnikkullu inissisimanera eqikkarlugu nalilerneqassasoq kissaatigineqarpoq.
Sumiiffik:________________________ Ulloq:___________________________
Nakorsap atsiornera:____________________ Suliffiup naqissutaa:_________________
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
74/113
8.6 Iliuusissanut pilersaarusiaq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-imi, 31. maj
2010-meersumi § 23, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Namminersorlutik
Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 6 naapertorlugit.
Iliuusissanut pilersaarusiaq sullinneqartoq immaqalu ilaqutai sapinngisamik ilagalugit
immersorneqassaaq. Iliuusissanut pilersaarusiornissaq sioqqullugu pisinnaasaqassuseq pillugu
immersugassiaq suliarineqartariaqarpoq, aamma takuuk oqaloqatigiinnermi immersugassiaq.
Sullinneqartup atia:
CPR-nr:
Najugaq:
Suliassaqartitsineq
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
K I L L I F F I M M U T T U N N G A S U T
Peqqissusermik paasissutissat:
Pitsanngornerit / ajornerulernerit?
Napparsimmavimmi uninngasimava,
nakorsaasiisoqarpa, aamma inuk annertuumik
innarluutilik immikkut ilinniagaqarsimasunik
takuneqartarpa?
Atortutigut ikiorsiissutit
Isumaginninnikkut malittarisassat allat
naapertorlugit annertuumik innarluutilik atortutigut
ikiorserneqarpa?
Pissusilersorneq:
Atuisoq piumasoqqortua / suleqataarusuppa?
Atuisup inunnut allanut / ilaquttanut
attaveqartarnera.
Sulineq – suliassaqartitsineq.
Atuisoq sapaatip-akunneranut akunnerni qassini
sulisarpa / nakkutigineqarluni suliffimmiittarpa?
Sunngiffik. Sunngiffimmi soqutigisat, unnukkut atuarneq, sunngiffimmi ilinniartitaaneq, ilaquttanut pulaarneq, timersortarpa?
N I K E R A R T U T
kingullermik iliuusissanut pilersaarusiornerup kingorna susoqarpa? Nikikkiartorneq: Kingullermik iliuusissanut pilersaarusiornerup
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
75/113
kingorna inuk annertuumik innarluutilik sutigut nikikkiartorpa? Tamanna pisinnaasat pillugit immersugassiaq atorlugu ikorfartorneqarsinnaavoq pisinnaasallu pillugit immersukkamut siulianut sanilliunneqarluni. Sutigut pitsanngoriartoqarnersoq imaluunniit ajorseriartoqarnersoq allaaseriuk. Allaniit naliliinernik tigusaqartoqarsimappat, soorlu peqqinnissaqarfimmit, atuarfimmit allamilluunniit nalinginnaasumik naliliinermut ilaatinneqassaaq. Allaaserisaq annertuumik innarluutilik ilagalugu suliarineqassaaq. Atortutigut Ikiorsiissutit Ikiorsiissutinut ataasiakkaanut nalinginnaasumik naliliisoqassaaq immikkullu allaaserineqarluni ikiorsiissut, siunertaq naapertorlugu iluaqutaasimanersoq.
Anguniagaq: Iliuusissanut pilersaarusiap siulianit anguniakkat suut anguneqarpat? Anguniakkat taakkorpiaat sooq iluatsippat? Iliuusissanut pilersaarusiap siulianit anguniakkat suut anguneqanngillat? Anguniakkat taakkorpiaat sooq iluatsinngillat?
S I U N I S S A M U T T U N N G A S U T
Innarluuteqartup nammineq kissaatai: Innarluuteqartup siunissamut kissaatai allaaserikkit. Anguniakkat suut anguneqarnissaat kissaatigineqarpa? Anguniakkat anguniartillugit aqqutaani immikkuualunnerusutigut suut angorusunneqarpat? Kissaatigisat piviusorpalaassusiannik sullissisup naliliinera:
Atortutigut Ikiorsiissutit
Innarluuteqartup kissaatigisaasa
piviusunngortinneqarnissaanut ikiorsiissutit suut
pisariaqartinneqarpat?
I N E R N I L I I N E R M U T T U N N G A S U T
Siunissami anguniagassat aamma ikiorsiissutit. Ukiup tulliani suut angorusunneqarpat? Ikiorsiissutit suut qinnutigineqassappat?
Innarluuteqartup iliuusissanut pilersaarusiamut
oqaaseqaatai:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
76/113
Oqaaseqaatit allat iliuusissanut pilersaarusiamut pingaaruteqarsinnaasut.
Iliuusissanut pilersaarusiaq suliarineqarpoq ulloq_______________ Sumiiffik____________________
Sullinneqartup/ sinniisup atsiornera: ___________________________________________________
Isumaginninnikkut siunnersortip atsiornera: ______________________________________________
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
77/113
8.7 Atortutigut ikiorsiissutit
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-mi, imm. 2-mi, nr. 1, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 7-11
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Qinnuteqarnermut pissutaasoq:
Atortutigut ikiorsiissut taanna sooq pisariaqartinneqarnersoq naatsumik allaaseriuk:
(immikkut ilisimasallip allaaserisaa immikkut ilanngunneqassaaq)
Atortutigut ikiorsiissutip akia – assartornera:
Atortutigut ikiorsiissutip taaguutaa:
Kr.:
Assartorneranut aningaasartuutit:
Pisiffigisaq:
Sumiiffik:_____________________________ Ulloq:_____________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq):__________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Sullissisoq:____________________________________ Ulloq: ______________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Pillorissaasumit – tagiartuisartumit allamilluunniit ilinniarsimasumit oqaaseqaat
• Pisiffigisap akitigut missingersuutaa assartornera ilanngullugu
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
78/113
8.8 Annertunerusumik aningaasartuutit
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 3.
november 1994-imeersumi § 6, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 12-13
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Qinnuteqarnermut pissutaasoq:
Allaaseriuk sooq sullinneqartumut annertunerusumik aningaasartuuteqartoqarnersoq:
Annertunerusumik aningaasartuutit naatsorsornerannut nalunaarsuineq:
Aningaasartuutaanerusoq
una:
Aningaasartuut
nalinginnaasoq:
Aningaasartuut
piviusoq:
Aningaasartuutit nalinginnaasut
piviusullu nikingassutaat
MALUGIUK: Biiliussisarneq pillugu immikkut immersugassiaq pigineqarpoq
Nalinginnaasumik aningaasartuutinik nalunaarsuineq:
Atortunut ataasiakkaanut tapiiffigeqqusanut atatillugu allaaserineqassaaq, innarluuteqartuunngitsumut
sap.-akunneranut iml. qaammammut aningaasartuutaasartut qanoq annertutiginerat:
Aningaasat qaammammut qinnutigineqartut.
Suussusiat:
Qaammammut kr.
Sumiiffik.__________________________________Ulloq:_________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq):_________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: _________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Qaammatini kingullerni 3-ni aningaasartuutit piviusut
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
79/113
8.9 Annertunerusumik aningaasartuutit - biiliussisarneq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 3.
november 1994-imeersumi § 6, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 12-13
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Pisariaqartitsineq:
Sullinneqartoq sooq biiliunneqarnissaminik pisariaqartitsiva?
Annertunerusumik aningaasartuutit naatsorsornerannut nalunaarsuineq:
Qinnutigisaq: Aningaasartuut
nalinginnaasoq:
Aningaasartuut
piviusoq:
Aningaasartuutit nalinginnaasut
piviusullu nikingassutaat
Taxat
Bussit
Allat
Naleqqiussilluni naliliineq:
Annertuumik innarluuteqartuunngitsup biiliussinermut aningaasat qassit atortarpai?
Aningaasat qaammammut kr.:
Aningaasat qinnutigineqartut:
Aningaasat qaammammut kr.:
Piffissaq:
Piffissap qanoq ilineranut qinnuteqartoqarpa:
Ullormiit: Ullormut:
Sumiiffik:_______________________ Ulloq:_______________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq):_________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: _________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Qaammatini kingullerni 3-ni aningaasartuutit piviusut
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
80/113
8.10 Najukkamik allanngortitsineq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-mi, imm. 2-mi, nr. 5, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 15-17
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Qinnuteqarnermut pissutaasoq:
Allaaseriuk, sooq inigisap allanngortinneqarnissaa pisariaqarnersoq:
Isaarissanut tunngasutigut allanngortiterineq aamma silami allanik allanngortiterineq:
Isaarissap allanngortiternissaanik aamma silami allatigut allanngortiterinissamik kissaatigisaq
allaaseriuk:
Inigisap iluani allanngortiterineq:
Inigisap allanngortinneqarnissaanut kissaatigisaq allaaseriuk:
Pisiortorfik akialu:
Ataatsimut akit nalunaarsornerat akillu qanoq naatsorsorneqarnerannut nassuiaat:
Kr.:
Sumiiffik.__________________________________Ulloq:_________________
Sullinneqartoq (nammineq atsiorneq):__________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput: � Ilusilersuinnarlugu titartagaq � Kommunip nunaminertamik tunniussinerminut akuersissutaa � Qatserisartoqarnermut aamma illuliornermut oqartussat suliassamut akuersissutaat � Illumik piginnittup suliassamut akuersissutaa
Assassornermik suliaqartunik (håndværkerinik) minnerpaamik marlunnik neqeroortitsisoqassaaq (akit
qanoq naatsorsorneqarsimanerat nalunaarsorlugu)
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
81/113
8.11 Qamutinik motoorilinnik aamma issiavimmik assakaasulimmik iluarsaassineq
aserfallatsaaliinerlu
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 3.
november 1994-imeersumi § 8, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 21-22
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia: Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Atortutigut ikiorsiissutip iluarsaatassatut aserfallatsaalisassatullu kissaatigisap nalaatigut X allaguk:
• Qamutit motoorillit
• Issiavik assakaasulik
• Bussi innarluutilinnut naleqqussagaq
Attartugassatut tunniunneqarpoq:
Ulloq:
Ukioq:
Piffissap qanoq ilineranut qinnuteqartoqarpa:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Ukioq:
Qamutit motoorillit: kr.:
Issiavik assakaasulik: kr.:
Sumiiffik:______________________ Ulloq:____________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq):_________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: _________________________
8.12 Qamutip motoorillip sillimmaserneqarnera
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 3.
november 1994-imeersumi § 8, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
82/113
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 21-22
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia: Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Qamutit motoorillit pillugit:
Qamutit motoorillit qanoq isikkullit
pisiarineqarsimanersut allaguk
Attartugassatut tunniunneqarpoq:
Ulloq:
Ukioq
Sillimmasiisarfimmi sumi qamutit motoorillit sillimmaserneqarpat:
Sillimmasiisarfik allaguk:
Police nr. allaguk:
Sillimmasiinermut piffissaq suna qinnutigineqarpa:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Ukioq: Kr.:
Sumiiffik:______________________ Ulloq:____________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq)____________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Sillimmasiisarfimmiit policemut paasissutissat
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
83/113
8.13 Innarluutilinnut bussiinik pisineq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 3-mi, 31. maj
2010-meersumi § 8, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Namminersorlutik
Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 23 naapertorlugu.
Kommunip atia:
Illoqarfik:
Kommuni massakkorpiaq innarluutilinnut bussiuteqarpa?
Aap Naamik
Angeruit, ilusia aamma ukioq pisiffiusoq allaguk: Naaggaaruit, innarluutilinnut bussip
pisiarinissaanik pisariaqartitsinerup
nalilernissaanut immersugassamukarit
Tassani suut aningaasartuutaappat kr.:
Innarluutilinnut bussimik ingerlatsinermut ukiumut aningaasartuutit: Kr.:
Innarluutillit saniatigut allanik innarluutilinnut bussimik atuisoqarpa
Atuisut allat allakkit:
Innarluutillit bussiannik ingerlatsinermut aningaasat missingiussat:
Innarluutillit bussiannik ingerlatsinermut ukiumut aningaasartuutit:
Annertuumik innarluutilinnut innarluutillit bussiannik pisisoqassappat pisariaqartitsinerup
nalilerneqarnera
Kommuni sooq innarluutilinnut bussimik pisariaqartitsiva?
Sullinneqartut angallanneqarnissaminnik pisariaqartitsinerat massakkorpiaq kommunip qanoq
isumagisarpaa?
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
84/113
Innarluutilinnut bussi qanoq ittoq pisiariumaneqarpa:
Tassani suut aningaasartuutaappat kr.:
Ingerlatsinermut aningaasat naatsorsuutigineqartut: Kr.:
Angallassinermik aaqqissuussinernut allanut atorneqarsinnaanngitsunut naleqqiussilluni naliliineq:
Makku uppernarsaaserneqassapput:
• Sap.-akunneranut innarluutilinnut busseqartitsilluni aaqqissuussinermut skemanngorlugu takussutissiaq
• Missingersuut - ingerlatsineq
• Oqimaaqatigiisitsineq
• Atuisut allattorsimaffiat
Nutaamik pisisoqassappat:
• Bussinik nioqquteqartup neqeroorutaa
• Akimut missingersuut assartornera, akitsuutit il.il. ilanngullugit
• Atuisut amerlassusaat
• Sap.-akunneranut innarluutilinnut busseqartitsilluni aaqqissuussinermut skemanngorlugu takussutissiaq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
85/113
8.14 Akunnerit tapersersorteqarfiusut
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 24 naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
CPR-nr:
Pingaarnertut innarluut:
Innarluutit allat:
Najugaq:
Suliassaqartitsineq
Sapaatip-akunnerata ingerlanerani piffissaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Akunnerit tapersersorteqarfiusut pillugit:
Akunnerit tapersersorteqarfiusut akuerisaasut
kingulliit:
Akunnerit amerlassusaat:
Piffissaq kingulleq:
Iliuusissanut pilersaarusiaq kingulleq
suliarineqarpoq ulloq ( ullua allaguk):
Pisinnaasanut immersugassiaq kingulleq
suliarineqarpoq ulloq ( ullua allaguk):
Tapersersorteqarnissamut akunnerit
pisariaqartinneqartut:
Sap.-akunneranut nal.-akunneri qassit:
Piffissaq:
Tapersersorteqarnissamut akunneri tagginneqartut pisariaqartinneqarnerat naatsumik allaaseriuk:
Sumiiffik:_________________________________ Ulloq:_______________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq)____________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaaserneqassapput:
• Tapersersortip nalunaarusiaa
• Tapersersortip iliuusissanut pilersaarusiamut siunnersuutaa
• Iliuusissanut pilersaarusiamut siunnersuut, sullinneqartoq – angajoqqaat / sinniisuutitaq ilagalugu suliarineqartoq
• Pisinnaasat nalilersornerannut immersugassiaq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
86/113
8.15 Akunnerit tapersersorteqarfiusut - iliuusissanut pilersaarusiaq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-mi, imm. 2-mi, nr. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 25-mi, imm.3
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
CPR-nr:
Najugaq:
Suliassaqartitsineq
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Sullinneqartup ulluinnarni inuunera allaaseriuk:
Ullup-unnuallu ingerlanera, illup iluani suliassat, ilaquttanut attaveqarneq, inuttut eqqiluisaarneq,
sulineq, sammisassaqarneq, ilinniartitsineq, aningaasaqarneq, peqqissuseq – nappaammik
nassuerutiginninneq, tarniluuteqarnermut ersiutit – tamanna sullinneqartumut qanoq sunniuteqarpa,
avatangiisinut attaveqarneq, nammineq angerlarsimaffimmi ingerlatsineq, allat.
Pisinnaasat:
Ajornartorsiut/ ajornartorsiuteqarfiusut:
Immikkuualunnerusutigut anguniiakkat / anguniakkat:
Periusissatut takorluugaq (takorluukkat):
Naliliinissaq qaqugu, kinalu ilagalugu kissaatigineqarpa:
Sumiiffik: _______________________Ulloq:_________________________
Sullinneqartup / sinniisup atsiornera:____________________________________________
Tapersersortinut ataqatigiissaarisup atsiornera:___________________________________
Tapersersortip atsiornera:_________________________________________
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
87/113
8.16 Tapersersortip nalunaarusiaa
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-mi, imm. 2-mi, nr. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 25-mi,
naapertorlugit.
Tapersersortip atia:
Cpr.nr.:
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Pingaarnertut innarluut: Innarluutit allat:
Iliuusissanut pilersaarusiaq kingulleq
suliarineqarpoq ulloq ( ullua allaguk):
Pisinnaasanut immersugassiaq kingulleq
suliarineqarpoq ulloq ( ullua allaguk):
Sullinneqartumut tassunga qanoq sivisutigisumik tapersersortaavit?
Ullut suut aamma ullup qanoq ilinerani sullinneqartoq ilagisarpiuk?
Sullinneqartup ulluni qanoq atortarpaa?
Ilinnut piffissaritinneqartoq sullinneqartoq ilagalugu qanoq atortarpiuk?
Akunnerni tapersersorneqarfiusuni suna anguniarneqarpa?
Tapersersortip kingullermik nalunaaruteqarneraniit qanoq nikeriartoqarpa?
Sullinneqartup ilaqutaanik allanillu, sullinneqartumut pingaaruteqartunik suleqateqarnerit qanoq ippa?
Paasissutissaajunnartut isummernerujunnartullu allat
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
88/113
8.17 Tapersersortinut ataqatigiissaarisoq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersoq naapertorlugit.
Tapersersortinut ataqatigiissaarisunit ataasiakkaanit immersorneqassaaq
Tapersersortinut ataqatigiissaarisup atia:
Cpr.nr.:
Sumi atorfeqarneq:
Atorfeqalernerup ullua:
Tapersersortinut ataqatigiissaarisup suliassaqarfii:
Tapersersortinut ataqatigiissaarisup suliassaqarfii naatsumik allaaserikkit:
Paasissutissanut ilanngussaq:
Sapaatip-akunneranut sulinerup ilaa qanoq annertutigisoq ataqatigiissaarinermut atorneqartarpa?
Inuk pineqartoq taamaallaat ataqatigiissaarinermik suliaqarpa?
� Aap � Naamik
Naaggaartoqarpat:
Ataqatigiissaarisoq sunik allanik suliaqartarpa?
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
89/113
Annertuumik innarluutillit qassit, ataqatigiissaarisup/-sut susassaqarfigisaasa iluanni sapaatip-
akunnerata ingerlanerani nal. Ak.-ni aalajangersimasuni apersersorneqartarpat:
Ukioq kingulleq:
Amerleriaatit:
Akunnerit tapersersorneqarfiusut qaammammut katillugit:
Tapersersortitut atorfillit amerlassusaat najugaqatigiiffiit ilanngunnagit:
Qassiunerat allaguk:
Taakkunannga ilinniagaqarsimasut qassit:
Qanoq naatsorsuisimanerup allaaserinera:
Naatsorsuinerup allaaserinera:
Aningaasat qaammammut kr.: Uanngaanniit: Uunga:
Kommuni: _______________________Ulloq:_________________________
Suliamik ingerlatsisoq:_________________________________________________
Makku uppernarsaaserneqassapput: � Kommunimiit atorfininnermut uppernarsaat � Susassaqarfiup & atorfiup allaaserineqarnera � Akissarsiat allagartaat(ai)
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
90/113
8.18 Annertuumik innarluuteqartup namminerisamik angerlarsimaffiani paarineqarneranut
akissarsiat
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 9.
november 1994-imeersumi § 9, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 28 naapertorlugit.
Sullinneqartup atia: Cpr.nr.:
Najugaq:
Paarsisup atia: Cpr.nr.:
Najugaq:
Paarsisup sullinneqartumut atassutaa:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Qinnuteqarnermut pissutaasoq:
Sullinneqartup namminerisaminik angerlarsimaffimmini paarineqarnissaa sooq pisariaqarnersoq
allaaseriuk:
Paarsinerup annertussusaa:
Paarsinerup suussusaa sapaatip-akunneratalu ingerlanerani annertussusaa allaaseriuk:
Aningaasat qinnutigineqartut:
Aningaasat sapaatip-akunneranut imaluunniit qaammammut qinnutigineqartut taakkununngalu
tunngavilersuutit:
Sapaatip-akunneranut Kr.: Qaammammut Kr.:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Sumiiffik:_________________________Ulloq:_________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq):___________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaaserneqassapput: � Paarsisup ukiumi akileraaruteqarfiusumi kingullermi aningaasarsiaasa naatsorsuutaat � Qaammatini 3-ni kingullerni akissarsiat allagartaasa assilineqarneri � Annertuumik innarluuteqartumik paarsisup tamakkiisumik ilaannakortumilluunniit suliffimminik
taamaatitsisariaqarneranut uppernarsaat (soorlu pineqartup sulisimaneranik sulisitsisumiit uppernarsaat)
� Paarsisup nalinginnaasumik suliffissarsiuussisarfik aqqutigalugu suliffissarsiorsinnaannginnera
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
91/113
8.19 Oqilisaassineq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2-mi, nr. 3, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 29-32
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Oqilisaassiffiusup atia:
Najugaq:
Oqilisaassiffiusut ilaqutariiuppata akisussaasup
atia allaguk:
Cpr.nr.:
Oqilisaassiffiusup inummut annertuumik innarluuteqartumut atanera:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Qinnuteqarnermut pissutaasoq:
Sooq oqilisaassineq pisariaqartinneqarnersoq allaaseriuk:
Oqilisaassinerup annertussusaa:
Oqilisaassineq qanoq akulikitsigisassava? � Sapaatip-akunneri tamaasa � Ullut 14-ikkaarlugit �
Sapaatip-akunneri 3-kkaarlugit � Sapaatip-akunneri 4-kkaarlugit
______ngornermiit nal. ____ ______ngorneq nal. ____ siullermik ulloq _________
Oqilisaassinerup aallartinnerani: � Sullinneqartoq aggiunneqassaaq � Sullinneqartoq
aaneqassaaq
Oqilisaassinerup taamaatinnerani: � Sullinneqartoq aggiunneqassaaq � Sullinneqartoq
aaneqassaaq
Oqilisaassiffik sullinneqartumik aallertuussappat aggiussillunilu angallassinermut aningaasartuutit
pillugit qanoq isumaqatigiittoqarpa?
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
92/113
Sumiiffik:__________________________Ulloq:_________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq):___________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Kommunip aamma ilaqutariit oqilisaassisut imaluunniit ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfiup, annertuumik innarluutilimmik paarsisussat, akornanni allaganngorlugu isumaqatigiissut.
Sullissap oqilisaanneqartussap atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Paaqqinnittarfik:
Angajoqqaarsiat:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Cpr.nr.:
Ateq/Najugaqarfik:
Oqilisaassiffik paaqqinnittarfiua imminut pigisoq?
Oqilisaassiffik angajoqqaarsiaappat?
Meeqqanik inuusuttunillu ikiorsiisarneq pillugu Inatsisartut peqqussutaat naapertorlugu
paarsaqarnissamut akuersissut qanga tunniunneqarpa?
Sumiiffik: Ulloq:
Annertuumik innarluuteqartup pilersorneqarnera:
Annertuumik innarluuteqartup pilersorneqarnera qanoq ingerlanneqassava?
Oqilisaassinermut atatillugu akit:
Oqilisaassinermut ullormut akit allanneqassapput:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
93/113
Angajoqqaarsianut akip marloriaataanik tunniussinermut tunngavilersuut:
Ullormut tunniunneqarput kr.:
Oqilisaassiffiup aamma kommunip akornanni atsiorneq
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Sumiiffik: Ulloq:
Oqalisaassiffik sinnerlugu:
Kommuni sinnerlugu:
Makku uppernarsaaserneqassapput:
• Ilaqutariit oqilisaassisartut sullinneqartunik 18-it inorlugit ukiulinnik angajoqqaarsiaanissaannut akuersissut
• Paaqqinnittarfiup imminut pigisup GER-normua:
• Assilineqarnera qinnuteqartumut – oqilisaassisumut tunniunneqassaaq
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
94/113
8.20 Pikkorissarnerit imaluunniit piginnaanngorsarnerit allat
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 33 aamma 34
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Illoqarfik pikkorissarfiusoq:
Pikkorissarnerup taaguutaa imaaluunniit
qulequtaa:
Ulloq aallartiffik: Taamaatiffik:
Pikkorissarnermut – ilinniartinneqarnermut peqataaneq naatsumik allaaseriuk
(immikkut allaaserisaq ilannguguk)
Pikkorissarnermut - ilinniartinneqarnermut kina peqataassava (qanigisaq – ilaquttat arlaat – inuk
ilinniarsimasoq – tapersersuisoq)
(immikkut allaaserisaq ilannguguk)
Naatsumik allaaserisaq – tunngavilersuut (-igisat) sooq sulisitsisoq aningaasartuutinik
matussusiiniannginnersoq:
(immikkut allaaserisaq ilannguguk)
Pikkorissarnermut aningaasartuut inummut ataatsimut kr.:
Pikkorissarnerup nalaani nerisaqartitsisoqarpa: Aap: Naamik:
Akuersissutip ingerlaavartup saniatigut akunnerit tapersersorteqartitsiffiujunnartut katillugit
Ulloq aallartiffik: Ulloq taamaatiffik: Akunnerit katillugit:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
95/113
Pikkorissarneq – ilinniartinneqarneq najugaqarfigisap avataani ingerlanneqarpat:
Sullinneqartup angalanermut aningaasartuutai: Bilitsi kr.:
Pikkorissarnermut aningaasartuutit: kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Pisariaqartitat annikitsut (18-it inorlugit ukiulinnut) kr.:
Assartuinermut aningaasartuutit allat: kr.:
Suunersut allakkit:
Angalanermut aningaasartuutit, peqataasoq 1 Bilitsi kr.:
Pikkorissarnermut aningaasartuutit: kr.:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Ullormusiat/ sulinikkut isertitassat annaasat kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Angalanermut aningaasartuutit, peqataasoq 2 Bilitsi kr.:
Pikkorissarnermut aningaasartuutit: kr.:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Ullormusiat/ sulinikkut isertitassat annaasat kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Angalanermut aningaasartuutit, peqataasoq 3 Bilitsi kr.:
Pikkorissarnermut aningaasartuutit: kr.:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Ullormusiat/ sulinikkut isertitassat annaasat kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
96/113
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Aningaasat qinnutigineqartut katillugit kr.:
Sumiiffik: __________________Ulloq:____________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq):___________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaaserneqassapput:
• Pikkorissarnermi atortut
• Pikkorissarnermut aningaasartuutit
• Peqataasunut ataasiakkaanut angalanermut pilersaarut, pikkorissarneq najugarisap avataani ingerlanneqarpat
• Angalanerup akia
• Najugaqarfigisap najugaqarnermut aningaasartuutinut neqeroorutaa, pikkorissarneq najugaqarfigisap avataani ingerlanneqarpat
• Qaammatit 3-t kingulliit akissarsiat allagartaasa assilineqarnerat, sulinikkut isertitassatut annaasat qinnutigineqarpata
• Pikkorissarnerup – ilinniartinneqarnerup, peqataanissap pisariaqartinneqarnerisa immikkut allaaserinerat
• Sulisitsisoq aningaasartuutinut matussusiisinnaanngippat (assersuutigalugu ilanngunneqassapput sulilernermut isumaqatigiissut – suliassat allaaserineqarnerat)
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
97/113
8.21 Nakkutigineqarluni suliffinni imaluunniit nakkutigineqarluni sannavinni
sammisassaqartitsinermi akissarsiat.
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 3.
november 1994-imeersumi § 18, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 19-imi, 16. december 2010-meersumi § 38, imm. 5
aamma 6 naapertorlugit.
Sullinneqartup atia: Cpr.nr.:
Najugaq:
Suliffiup atia: GER-nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Suliffigisaq aamma suliassat suuneri
Suliffigisap sullinneqartullu suliassaasa allaaserinerat:
Sammisassaqartitsinerup annertussusia:
Sullinneqartoq sapaatip-akunneranut akunnerit qassit sulisassava:
Akunnerit amerlassusaat allaguk:
Isumannaallisaanerit
Suliffigisami attavigineqartartussatut toqqagaq:
Ateq: Tlf – mobil
Sumiiffik:_________________________________ Ulloq:__________________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq)__________________________________________________
Suliffigisaq:______________________________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
98/113
8.22 Najugaqatigiiffinnik, nakkutigineqarluni najugaqarfinnik, ulluunerani ornittakkanik
nakkutigineqarlunilu sullivivinnik pilersitsineq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2 aamma §§ 11-12, kiisalu annertuumik innarluutillit
ikiorserneqartarnerat pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-
meersoq naapertorlugit.
Neqeroorutip nalaagut X-iliigit. Neqeroorummut ataatsimut immersugassaq ataasiinnaq
immersorneqassaaq:
� Najugaqatigiiffimmik pilersitsineq, aaqqissuineq pisatsersuinerlu
� Nakkutigineqarluni najugaqatigiiffimmik pilersitsineq, aaqqissuineq pisatsersuinerlu
� Ullukkut ornittakkamik pilersitsineq, aaqqissuineq pisatsersuinerlu
� Nakkutigineqarluni sullivimmik pilersitsineq, aaqqissuineq pisatsersuinerlu
Sumiiffiup atia:
Najugaqartut/ulluunerani atuisut amerlassusaat
Najugaq: Ulloq pilersitsiffik:
Neqeroorutip allaaserinera siunertaa ilanngullugu:
Aningaasat:
Aningaasat qinnutigisat aamma taakkununnga tunngavilersuut pisiortorfiup/sanasup neqeroorutaanit
uppernarsaaserlugu:
Sumiiffik:_____________________ Ulloq:___________________________
Suliamik ingerlatsisoq_____________________________________________________________
Makku uppernarsaaserneqassapput:
• Pisiffigisamit/sanasumit neqeroorutit il.il.
• Atortut allattorsimaffiat
• Najugaqartussat taakkulu tapersersorneqarnissamut pisariaqartitaasa ersarissumik allaaserinerat
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
99/113
8.23 Feeriarluni ingiaqateqarnani angalaneq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 50 aamma 55
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
§ 55 naapertorlugu qinnuteqaataappat qanga kingullermik § 50 naapertorlugu
angalasoqarsimanersoq uani allaguk:
Feeriarfik:
Kimi (angajoqqaat, qatanngutit assigisaalu) :
Ulloq aallartiffik: Ulloq taamaatiffik:
Aningaasartuutit qinnutigineqartut:
Sullinneqartup angalanermut aningaasartuutai: Bilitsi kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Atortutigut ikiorsiissutip assartornera: kr.:
Qinnutigineqartut katillugit kr.:
Sumiiffik:_________________________________ Ulloq:____________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq)__________________________________________________
Suliffigisaq:______________________________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaaserneqassapput:
• Angalanermut pilersaarut
• Akia
• Sullinneqartup nammineq nunaqarfiani/illoqarfiani naleqquttumik najugassaqartitsinnginneq pissutigalugu taassuma avataani najugaqartariaqarneranut uppernarsaat
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
100/113
8.24 Ingiaqateqarluni tikeraarluni angalaneq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2-mi, nr. 9, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 50-60
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaqarfik:
Ulloq inissinneqarfiusoq:
Aggerfigisaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
MALUGIUK: Sullinneqartoq aggerfigisaminut angalasinnaanngikkaangat (aammattaaq nalunaarummi
§ 57 takuuk – taannalu pillugu immikkut immersugassiaq)
Ingiaqataasoq(sut):
Ingiaqataasup 1-ip atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Ingiaqataasup 1-ip inummut annertuumik innarluutilimmut attuumassusaa:
Ingiaqataasup 2-p atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Ingiaqataasup 2-p inummut annertuumik innarluutilimmut attuumassusaa:
Ingiaqateqartitsinermut tunngavilersuut:
Sooq ingiaqateqarnissaq imaluunniit 2-nik ingiaqateqarnissaq pisariaqartinneqarpa:
Feeriarfik:
Sullinneqartup feeriarfigisamut attuumassusaa sunaava:
Sumut aamma qanga kingullermik tikeraarluni angalasoqarpa?
Aggerfigisap avataani inissiineq qanga kingullermik kommunimit nalilerneqarpa?
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
101/113
Naliliineq – Inassuteqarneq:
Aningaasartuutit qinnutigineqartut:
Sullinneqartup angalanermut aningaasartuutai: Bilitsi kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
kr.:
Pisariaqartinneqarsinnaasut annikitsut: kr.:
Assartuinermut aningaasartuutit allat: kr.:
Suunersut allakkit:
Angalanermut aningaasartuutit, ingiaqataasoq 1 Bilitsi kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Ullormusiat: kr.:
Ingiaqataasup akissarsiai: kr.:
Angalanermut aningaasartuutit, ingiaqataasoq 2 Bilitsi kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr: Sumi:
Ullormusiat: kr.:
Ingiaqataasup akissarsiai: kr.:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Aningaasat qinnutigineqartut katillugit kr.:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
102/113
Sumiiffik:_________________________Ulloq:_________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq)__________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaaserneqassapput: � Sullinneqartup angalanermut pilersaarutaa � Ingiaqataasup/-sut angalanermut pilersaarutaa/t � Sullinneqartup bilitsiata akia � Ingiaqataasup/-sut bilitsiata/sa akia/t � Najugaqarfigisap najugaqarnermut aningaasartuutinut neqeroorutaa � Sullinneqartup nammineq nunaqarfiani/illoqarfiani naleqquttumik najugassaqartitsinnginneq
pissutigalugu taassuma avataani najugaqartariaqarneranut uppernarsaat
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
103/113
8.25 Nammineq akilerlugu angalanermi ingiaqateqarneq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 59 naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Feeriarfik:
Kimi (angajoqqaat, qatanngutit assigisaalu) :
Ulloq aallartiffik: Ulloq taamaatiffik:
Sullinneqartoq qanga kingullermik pisortanit akilerneqartumik ingiaqateqarluni feeriarsimanersoq
allaguk:
Ingiaqateqarnermut tunngavilersuut:
Sooq ingiaqateqarnissaq pisariaqartinneqarpa? Marlunnik ingiaqateqarnissaq qinnutigineqarpat
tamanna immikkut tunngavilersorneqassaaq.
Ingiaqataasoq(sut):
Ingiaqataasup 1-ip atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Ingiaqataasup 1-ip inummut annertuumik innarluutilimmut attuumassusaa:
Ingiaqataasup 2-p atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Ingiaqataasup 2-p inummut annertuumik innarluutilimmut attuumassusaa:
Aningaasartuutit qinnutigineqartut:
Angalanermut aningaasartuutit, ingiaqataasoq 1 Bilitsi kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
104/113
Sulinikkut isertitassanik annaasaqarneq /Ullormusiat kr.:
Ingiaqataasup akissarsiai: kr.:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Angalanermut aningaasartuutit, ingiaqataasoq 2 Bilitsi kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Sulinikkut isertitassanik annaasaqarneq /Ullormusiat kr.:
Ingiaqataasup akissarsiai: kr.:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Aningaasat qinnutigineqartut katillugit kr.:
Sumiiffik:_________________________Ulloq:_________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq)__________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Angalanermut pilersaarut
• Marlunnik ingiaqateqarnissamik pisariaqartitsinermi immikkut allaaserisaq
• Ingiaqateqarnermut/-nut aki/t
• Ingiaqataasup qaammatini kingullerni 3-ni akissarsiaasa allagartai, sulinikkut isertitassanik annaasaqarneq qinnutigineqarpat.
Nammineq akilerlugu angalanermi ingiaqateqartitsinermut inunnut 18-it qaangerlugit ukiulinnut
taamaallaat ukiut pingasukkaarlugit akiliussisoqarsinnaavoq, inunnullu 18-it inorlugit ukiulinnut ukiut
tamaasa akiliussisoqarsinnaalluni.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
105/113
8.26 Tikeraarluni angalanermut atatillugu immikkut iliuutsit
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaanni nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 53
naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Feeriarfik:
Kimi (angajoqqaat, qatanngutit assigisaallu)
Ulloq aallartiffik: Ulloq taamaatiffik:
Sullinneqartoq qanga kingullermik tikeraarpa:
Aningaasartuutit qinnutigineqartut:
Tapersersuinikkut immikkut ikiorsiinissamik qinnutigineqartumut allaaserisaq:
Akia:
Tapersersuinikkut immikkut ikiorsiinissamik pisariaqartitsineq pillugu qinnutigineqartumut
tunngavilersuut:
Sumiiffik:_________________________Ulloq:_________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq)__________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Sullinneqartup nammineq nunaqarfiani/illoqarfiani naleqquttumik najugassaqartitsinnginneq pissutigalugu taassuma avataani najugaqartariaqarneranut uppernarsaat
• Paaqqinnittarfiup oqaaseqaatigiunnagaa
• Suliamik ilisimasallip oqaaseqaatigiunnagaa
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
106/113
8.27 Qanigisap tikeraarluni angalanera
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj 2010-meersumi § 7-imi, imm. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi §§ 54 aamma 55 naapertorlugit. Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
§ 55 naapertorlugu qinnuteqaataappat qanga kingullermik § 50 naapertorlugu angalasoqarsimanersoq
allaguk:
Tikeraarluni angalaneq:
Sooq qanigisap tikeraarluni angalanissaanik qinnuteqarnermut tunngavilersuut.
Kimut qinnuteqartoqarpa (angajoqqaat, qatanngut assigisaalu)
Aningaasartuutit qinnutigineqartut:
Qanigisap angalanermut aningaasartuutai: Bilitsi kr.:
Aallarfik: Uterfik:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Sulinikkut isertitassanik annaasaqarneq: kr.:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Aningaasat qinnutigineqartut katillugit kr.:
Sumiiffik:_________________________Ulloq:_________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq)__________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Qanigisap angalaneranut pilersaarut
• Angalanerup akia
• Najugaqarfigisap najugaqarnermut aningaasartuutinut neqeroorutaa
• Sulinikkut isertitassanik annaasaqarneq qinnutigineqarpat qaammatini kingullerni 3-ni akissarsiaasa allagartaasa assilineqarneri.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
107/113
8.28 Inuit annertuumik innarluuteqartut imaluunniit qanigisat immikkut ittumik angalanerat
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 58 naapertorlugit.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Immikkut ittumik pisoqarnerata allaaserineqarnera:
Sullinneqartup angalanissaa sooq qinnutigineqarnersoq naatsumik allaaseriuk, kiisalu immikkut ittumik
pisoq allaaseralugu.
Qanigisap angalanissaa qinnutigineqarpat immikkut ittumik pisoq naatsumik allaaserineqassaaq,
kiisalu qanigisaq kina sullinneqartumut attuumassuteqarnersoq allaaserineqarluni.
Angalanermut aningaasartuutit qinnutigineqartut:
Ateq: Cpr.nr.:
Najugaq:
Bilitsi kr.:
Uanngaanniit: Uunga: Uterneq:
Najugaqarnermut aningaasartuutit: kr. Sumi:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Oqalutseqarneq: Aap: Naamik:
Ullormut akunnerit qassit?
Allat
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
108/113
Sullinneqartoq najugaqarfigisaminiit ingiaqateqarnissaminik pisariaqartitsinerani immersugassaq:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Angalanermut aningaasartuutit, ingiaqataasoq 1 Bilitsi kr.:
Uanngaaniit: Uunga: Uterneq:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Ullormusiat/ sulinikkut isertitassatut annaasat kr.:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Angalanermut aningaasartuutit, ingiaqataasoq 2 Bilitsi kr.:
Uanngaaniit: Uunga: Uterneq:
Najugaqarnermut aningaasartuutit kr. Sumi:
Ullormusiat/ sulinikkut isertitassatut annaasat kr.:
Piffissaq: Uanngaanniit: Uunga:
Aningaasat qinnutigineqartut katillugit kr.:
Kr.:
Sumiiffik:_________________________Ulloq:_________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq)__________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput: � Sullinneqartup imaluunniit sullinneqartumut qanigisap angalaneranut pilersaarut � Ingiaqatigisap/t angalaneranut/nnut pilersaarut � Sullinneqartup nammineq nunaqarfiani/illoqarfiani naleqquttumik najugassaqartitsinnginneq
pissutigalugu taassuma avataani najugaqartariaqarneranut uppernarsaat
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
109/113
8.29 Kalaallit Nunaata avataani najugaqarallarnermi – efterskolerneq – ikiorsiinerit
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-imi, imm. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersoq naapertorlugit.
Sullinneqartup atia: Cpr.nr.:
Najugaq:
Pingaarnertut innarluut:
Innarluutit allat:
Ulloq ilaatinneqalerfik:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Isumaginninnikkut pissutsit:
Siusinnerusukkut ikiorsiinerit
Ikiorsiinerit suut siusinnerusukkut aallartinneqarsimanerannut allaaserisaq.
Atuarfiup oqaaseqaataanut allaaserisaq
Sullinneqartup atuarnerata ingerlaneranik naatsumik allaaserisaq:
Efterskolernissaq sioqqullugu suut misilinneqarsimanerannik allaaserisaq:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
110/113
Nakorsap allalluunniit suliamik ilisimasallit efterskolernissamut atatillugu oqaaseqaataa:
Efterskolernermut tunngatillugu nakorsamit inassuteqartoqarpat allaaserinera:
Qanigisaq – efterskolernermi ilaqutariit attaveqaatit:
Ateq: Cpr.nr.:
Najugaq:
DK – kommuni:
Ilaqutariit atassuteqarfigisat DK-mi kommunimit akuerineqarpat?
Kalaallit Nunaanni efterskolimik naleqquttoqannginneranut tunngavilersuut – najugaqarnermut
tunngasutigut
Kommunip naliliinera inassutigisaalu:
Najugaqarfik - efterskoli pillugu
Sumiiffik pillugu naatsumik allaaserinninneq.
Efterskolernerup kingorna suut pilersaarutaappat:
Aningaasat qassit qinnutigineqarpat:
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
111/113
Kalaallit Nunaata avataanut inissinneqarallarnissaq pillugu qinnuteqaat Isumaginninnermut
Naalakkersuisoqarfimmut qanga nassiunneqarpa:
Qinnuteqaat nassiunneqarpoq ulloq:
Aalajangiineq tiguneqarpoq ulloq:
Sumiiffik:_________________________________ Ulloq:___________________________________
Qinnuteqartoq (nammineq atsiorneq):___________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Efterskolimiinnermut atatillugu makku uppernarsaatigitinneqassapput.
• Najugaqarallarnissamik qinnuteqarnermut atatillugu atuarfiup oqaaseqaataa
• Nakorsap imaluunniit suliamik ilisimasallit allat oqaaseqaataat
• Tapiiffigineqarnissaq pillugu Oqaatsinik Pikkorissarfimmut qinnuteqaat
• Oqaatsinik Pikkorissarfiup tapiiffigineqarnissaq pillugu akuersissutaa
• Efterskolimit akuerisaanermut uppernarsaat aamma efterskolip anguniagai pillugit quppersagaq
• Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfimmiit uppernarsaat
Kalaallit Nunaata avataani inissinneqarallarnermut atatillugu makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Naalakkersuisoqarfiup ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfinnut immikkoortortaqarfianit, annertuumik innarluutilinnut ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfinni Naalakkersuisoqarfiup ingerlassaani inissaqannginneranut uppernarsaat.
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
112/113
8.30 Illerfimmik assartuineq
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 7-mi, imm. 2-mi, nr. 2, kiisalu annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu
Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 19, 16. december 2010-meersumi § 58-mi, imm.3
naapertorlugit.
Toqusup atia:
Cpr.nr.:
Najugaqarfigisaq:
Ulloq toquffiusoq allaguk:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Aningaasartuutit qinnutigineqartut:
Najugaqarfigisamiit:
Aggerfigisamut:
Kr.:
Timmisartumik: Umiarsuarmik:
Sumiiffik:__________________________Ulloq:_________________________
Qinnuteqartoq:___________________________________________________
Kommunimit tiguneqarpoq:
Suliamik ingerlatsisoq: ______________________________ Ulloq: ___________________________
Makku uppernarsaatigitinneqassapput: � Toqusoqarneranut uppernarsaat � Sullinneqartup nammineq nunaqarfiani/illoqarfiani naleqquttumik najugassaqartitsinnginneq
pissutigalugu taassuma avataani najugaqartariaqarsimaneranut uppernarsaat � Angalanissamut aamma Illerfiup assartorneranut pilersaarut
Inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu ilitsersuut
113/113
8.31 Nuunnermik nalunaarut
Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 10-mi, 31. maj
2010-meersumi § 25-mi, imm. 1 naapertorlugu.
Sullinneqartup atia:
Cpr.nr.:
Najugaq:
Sullinneqartoq 18-it inorlugit ukioqarpat angajoqqaat imaluunniit sinniisuutitap atia najugaalu:
Sullinneqartoq nammineq suliniuteqarluni nuuppoq:
Sullinneqartoq ulloq-unnuarlu paaqqinnittarfimmut nuuppoq:
Kommuni – illoqarfik sullinneqartup qimataa:
Kommunimut – illoqarfimmut / najugaqarfimmut uunga nuulluni:
Najugaq nutaaq:
Ulloq:
Sullinneqartup atsiornera:
Nuunnermut nalunaarutip taassuma assilineqarnera uunga nassiunneqassaaq:
Makku uppernarsaatigitinneqassapput:
• Kommunimit qimatamiit sullinneqartup sutigut ikiorserneqarsimaneranut nalunaarsuut