Investeerimine | kevad 2013

  • View
    275

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Investeerimine | kevad 2013

Transcript

  • kevad 2013Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, 10151 TallinnProjektijuht: Artur Jurin, artur.jurin@lehed.ee, 680 4517

    Investeerimine

  • Investeerimine2

    Enne majanduskriisi ja kinnisvaramulli lhkemist veti ilma liigse reaalsustajuta suuri laene, osteti kortereid ja maju ja oldi kohati suisa hulljulged. Majanduskriis taastas reaalsustaju ning tagaplaanile hoitakse tege-likult tnini.

    Kriisijrgse aja mdukad riskid investeerimismaailmas

    Kairi Ojavabakutseline ajakirjanik

    Ent vaikselt hakkab ebakindlus tuleviku ees vhenema ja taas tuntakse huvi ka investeerimis-vimaluste vastu.

    Alo Vallikivi LHV pangast r-gib, et vrreldes kriisiaegse ajaga on inimeste huvi investeerimise vastu kindlasti suurenenud kriisi ajal pakutud krged hoiuste intressimrad on ndseks helesinine minevik ning pead tstnud inflatsioon on pannud inimesed tegutsema. Hetke-olukord viks olla vast vrreldav 2005. aastaga, mil inimestel huvi investeerimise vastu on taastu-mas, kuid kindel tegevuskava veel puudub, mrgib Vallikivi.

    Vallikivi snul uurivad ini-mesed niteks LHV pakutavate vimaluste kohta pigem interne-tist, kontorisse satutakse harva. Rohkem ksitakse nu telefoni ja e-posti teel, jtkuvalt pakuvad huvi LHV korraldatavad investee-rimisseminarid.

    Kriis hirmutas paljusidBrsimaailmas pidavat olema tavaks, et halvad mlestused unustatakse umbes 67 aastaga ning buumide tippude vahe on ligikaudu kmme aastat. Eesti esimene brsibuumi tipp oli 1997, teiseks tipuks viks lugeda aastat 2007. Seega jrgmise tipuni on veel veidi aega. Loomulikult tuleb arvestada ka vlistegureid

    ning aastal 2017 uut brsitippu 100% oodata siiski ei maksaks, soovitab Vallikivi. Ta on seisuko-hal, et paraku said vga paljud nii 1997. kui ka 2007. aastal valusalt krvetada ja loobusid edaspidi brsidel investeerimisest tie-likult. Selliseid inimesi pigem enam vrtpaberiturgude juurde oodata ei ole. Samasugune olu-kord valitseb ka kogu maailmas ning finantskriisi poolt tekita-tud brsilangus on vga paljud turuosalised lplikult ra hirmu-tanud.

    Huvi taastumas, ent alalhoidlikkus psibPaljudel ei ole Vallikivi snul ei head ega halba kogemust ning on mrgata pigem tervet uudishimu asja vastu. Enamasti investee-ritakse brsil kaubeldavatesse fondidesse, ksikaktsiatesse vi traditsioonilistesse fondidesse. Turgudest on jtkuvalt kige populaarsemad USA vrtpa-beriturud, alustavad investorid eelistavad aga Tallinna brsi. USA vikeinvestorite seas on vga populaarsed vrismetal-lide hindasid jlgivad instrumen-did, ks populaarsemaid neist on GLD ehk kulla hinda jrgiv fond, rgib mees, kelle igapevatks on olla kursis investeerimismaa-ilmas toimuvaga. Ta lisab, et esi-algu on huvi investeerimise vastu veel tagasihoidlik, kuid mida suu-rem on brsiindeksite tus, seda enam kasvab huvi.

    Siiski ei unustata negatiivset kiirelt ja see hoiab paljusid veel vrtpaberiturgudelt eemal. Haavad on kll lakutud, aga edasise suhtes ollakse ettevaat-likud ning vga oma investee-ringutest rkida ei soovita, kui seda ka tehakse. Investeerimis-turgudel kehtivad kaks kibetde osta, kui veri on tnavatel, ja m siis, kui taksojuhid (USA algne tlus liftipoisid) aktsiatest rgivad, jtkab Vallikivi. Hetke olukord on selline, et kige hul-

    lem on mdas ning taksojuhti-del on muud jutud.

    Inflatsioon on vabade vahendite suurim vaenlaneEesti inimesed on Vallikivi hin-nangul pigem hoiuseusku, kuigi ha rohkem otsitakse sellele alternatiivi. Kulla populaarsus on loomulikult koos kullahinna tu-suga kasvanud. Kuid fsilisse kulda investeerimisel kaasnevad Vallikivi snul mitmed problee-mid nagu niteks vargakindlus ning seetttu on paljud huvilised vaatamas pigem just kulla hinna liikumisele panustavate fondide suunas.

    Risk ja tulu kivad alati ksi-kes, kuid samal ajal on ka raha madratsi all hoidmine riskantne, sest selle vrtust sb inflat-sioon nii kavalalt, et inimene sel-list raha vhenemist ei mrkagi. Seetttu jb Vallikivi siiski vite juurde, et risk vrib knlaid.

    Selget soovitust oma raha paigutamiseks Vallikivi anda ei oska, kuid soovitab panna prio-riteedid paika jrgmiselt: kui raha hakkab le jma, tasuks esmalt tagasi maksta krge int-ressiga laenud, seejrel tekitada finantspuhver hoiuste nol ning alles siis melda vrtpaberitele jms. Vrtpaberite soetamisel on oluline inimese huvi vrt-paberiturgude vastu, vaja on ka kindlaks mrata riskitalu-vus kui ikka viksemgi langus sdamele halvasti mjub, tasub pigem jda hoiuste juurde, hoiatab Vallikivi.

    Kas praegusel ajal suudetakse lepea midagi ssta? Viimane kriis li Vallikivi snul Eesti taas kaheks ks segment, kes pidi ajutiselt oma kulutusi vga palju piirama, kuid kes on ndseks taas olukorras, et raha jb le; ja teine, kellele mjus kriis vga halvasti ning hetkel on kll teatav stabiilsus saavutatud, kuid endist

    heaolu taastada ei ole suudetud. Seega hele seltskonnale on inf-latsiooni mju vga tugev ning sste neil sisuliselt ei teki. Teine seltskond on aga taas ringi vaa-tamas, et kuhu oma kogunevaid sste investeerida.

    Milleks sstaSwedbanki privaatpangan-duse investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla rgib, et mista-hes investeerimise juures tuleb esimese asjana alati enda jaoks selgeks melda, mille jaoks konk-reetselt raha sstetakse. Kas tegu on sstudega, mida tahe-takse kasutada aastakmnete prast vi juba paari kuu prast. See mrab ra, kui riskantselt on mistlik sste suunata, lausub Tamla.

    Kui on investeerimiseks kin-del eesmrk ja selleks on valitud sobiv riskitase, ei peaks Tamla snul mdunud finantskriis investeerimisse suhtumist olu-liselt mjutama. le majan-dustskli tuleb alati ette finants-turgude suuremaid kukkumisi ja tuse. Pika investeerimise eesmrgi puhul tuleb nendeks valmis olla. Kui eesmrk on aga majandustsklist oluliselt lhem, tuleb valida konservatiivsem strateegia. Seetttu pole ka hest vastust, millist investeerimise instrumenti soovitada lhiaja-liste sstude puhul on kindlasti kige mistlikum deposiit ning pikemate sstude puhul vib vaadata ka riskantsemaid vi-malusi nagu erinevad fondid ja aktsiad, soovitab Tamla.

    Siiski peaks Tamla snul pikema horisondiga sstude puhul olema mrksnaks ris-kide hajutatus. Nii niteks on vrismetallide hinnad lhikeses perspektiivis vga kikuvad, kuid pikaajaliselt on nad sageli heaks tasakaalustajaks aktsiaturgude liikumisele.

    Lisaks eesmrgi seadmisele soovitab Tamla vlja selgitada erinevate investeerimislahen-dustega kaasnevad tulumaksu soodustused. Madalate intres-side keskkonnas vib investee-ringult tagastatav tulumaks kuju-neda oluliseks tootlust kujunda-vaks teguriks, mrgib ta.

    Et huvi investeerimise vastu on tusmas, kinnitab ka Danske Banki sstmis- ja investeerimis-valdkonna juht Vitali Antipov. Ka tema snul on kliendid senisest enam ettevaatlikumad. Buu-miaastatega ei maksa tnast olukorda vrrelda, kuna toona oli inimeste kitumine kaugel adekvaatsest ja nustamine pan-kades vga nrk. Tnasel peval prdub Antipovi snul Danske Banki huviga investeeringute vastu n- igem segment, kes ei tule investeerimismaailma nagu kasiinosse kiiret vitu taotlema, vaid arvestab paljude teiste fak-toritega, nagu eesmrk, riski/tulu suhe ning likviidsus.

    Kuna thtajaliste hoiuste int-ressimrad on juba pikka aega madalad, siis ksivad kliendid ka Antipovi hinnangul tepoolest ha sagedamini erinevaid alter-natiive. Ta mrgib, et oluliselt on suurenenud huvi vabatahtlike pensionifondide vastu.

    Riskide hindamine suurima kaalugaMdunud kriisi valu on ka Anti-povi snul endiselt tunda ini-meste kitumises ja suhtumises riskidesse. Kuna nustamisprot-sessi oluline osa on riskitaluvuse mtmine, selgub tihti, et pal-jud ei olekski pidanud eelnevalt niivrd suuri riske vtma, kuna need kisid lihtsalt le ju. Era-isikute puhul on Antipovi snul vabatahtlikud pensionifondid ja investeerimisfondid kige popu-laarsemad. Privaatpanganduse ja ettevtete panganduse kliente huvitavad seevastu taas enam ka otseinvesteeringud aktsiatesse, vlakirjadesse ning alternatiiv-setesse instrumentidesse, sh fsilisse kulda.

    Erinevalt buumiaegadest, kus inimesed uisapisa kasutasid tooteid ja teenuseid, soovitab Antipov alustada nustamisest. Pangas on olemas efektiivsed tehnoloogiad ja protsessid, et analsida igahe olukorda objektiivselt. Nustamisel vib selguda, et inimesele sobibki ainult hoius, vaatamata sellele, et selle tootlus jb alla inflat-siooni tempost, manitseb ta ini-mesi nustamisprotsessi tsiselt suhtuma.

    Ka Antipov neb investee-ringus kinnisvarasse ridamisi miinuseid vrtpaberite ees, neist suurimad on piiratud lik-viidsus, amortisatsioon, jooksva pidamise kulud ning asjaolu, et kinnisvara nuab suuri hekord-seid investeeringuid. Kui vtta niteks vahendina vaatluse alla 30 000 eurot, siis korralikult hajutatud ja krge likviidsusega investeerimisfondide portfell antud summa vrtuses on igal juhul parem kui hetoaline kor-ter Lasnamel!

    Foto: Sven Arbet

    Kui raha hakkab le jma, tasuks tagasi maksta krge intressiga laenud, tekitada finantspuhver hoiuste nol ning alles siis melda vrtpaberitele.

  • Ettevtlus on stress.Sinu pank viks seda vhendada.

    Tutvu tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteeri vajadusel meie nustajaga.

    Tenoliselt oled ka Sina suuremate summade hoiustamisel kaval osa rahast on ledeposiidil, osa thtajalisel hoiusel, osa See thendab lisakasu, kuid ka lisatd. Danske Bank pakub Sulle uut standardit suurte summade hoiustamisel. See on Kapitalihoius, mis on sama kaval ja tootlik kui hoiuste kombineerimine, kuid oluliselt lihtsam.

    Tule ja me nitame, kuidas saame hoiustamise stressivabaks muuta.

    Vta meiega hendust telefonil 6 752 000 vi vaata www.danskebank.ee/uus

    Danske Bank pakub ettevtetele uut, stressivaba vimalust hoiustamiseks.

  • Investeerimine4

    Kas mul on tegelikult laenu vaja?Seistes olukorra ees, mil kaalume laenu vtmist, tuleks esmalt endale selgeks teha, kas oleme teinud kik endast oleneva, et leida puudujv summa laenu vtmata. Sest lae-nam