kevad 2013Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, 10151 TallinnProjektijuht: Artur Jurin, artur.jurin@lehed.ee, 680 4517

Investeerimine

Investeerimine2

Enne majanduskriisi ja kinnisvaramulli lõhkemist võeti ilma liigse reaalsustajuta suuri laene, osteti kortereid ja maju ja oldi kohati suisa hulljulged. Majanduskriis taastas reaalsustaju ning tagaplaanile hoitakse tege-likult tänini.

Kriisijärgse aja mõõdukad riskid investeerimismaailmas

Kairi Ojavabakutseline ajakirjanik

Ent vaikselt hakkab ebakindlus tuleviku ees vähenema ja taas tuntakse huvi ka investeerimis-võimaluste vastu.

Alo Vallikivi LHV pangast rää-gib, et võrreldes kriisiaegse ajaga on inimeste huvi investeerimise vastu kindlasti suurenenud – kriisi ajal pakutud kõrged hoiuste intressimäärad on nüüdseks helesinine minevik ning pead tõstnud inflatsioon on pannud inimesed tegutsema. „Hetke-olukord võiks olla vast võrreldav 2005. aastaga, mil inimestel huvi investeerimise vastu on taastu-mas, kuid kindel tegevuskava veel puudub,” märgib Vallikivi.

Vallikivi sõnul uurivad ini-mesed näiteks LHV pakutavate võimaluste kohta pigem interne-tist, kontorisse satutakse harva. „Rohkem küsitakse nõu telefoni ja e-posti teel, jätkuvalt pakuvad huvi LHV korraldatavad investee-rimisseminarid.”

Kriis hirmutas paljusidBörsimaailmas pidavat olema tavaks, et halvad mälestused unustatakse umbes 6–7 aastaga ning buumide tippude vahe on ligikaudu kümme aastat. „Eesti esimene börsibuumi tipp oli 1997, teiseks tipuks võiks lugeda aastat 2007. Seega järgmise tipuni on veel veidi aega. Loomulikult tuleb arvestada ka välistegureid

ning aastal 2017 uut börsitippu 100% oodata siiski ei maksaks,” soovitab Vallikivi. Ta on seisuko-hal, et paraku said väga paljud nii 1997. kui ka 2007. aastal valusalt kõrvetada ja loobusid edaspidi börsidel investeerimisest täie-likult. „Selliseid inimesi pigem enam väärtpaberiturgude juurde oodata ei ole. Samasugune olu-kord valitseb ka kogu maailmas ning finantskriisi poolt tekita-tud börsilangus on väga paljud turuosalised lõplikult ära hirmu-tanud.”

Huvi taastumas, ent alalhoidlikkus püsibPaljudel ei ole Vallikivi sõnul ei head ega halba kogemust ning on märgata pigem tervet uudishimu asja vastu. „Enamasti investee-ritakse börsil kaubeldavatesse fondidesse, üksikaktsiatesse või traditsioonilistesse fondidesse. Turgudest on jätkuvalt kõige populaarsemad USA väärtpa-beriturud, alustavad investorid eelistavad aga Tallinna börsi. USA väikeinvestorite seas on väga populaarsed väärismetal-lide hindasid jälgivad instrumen-did, üks populaarsemaid neist on GLD ehk kulla hinda järgiv fond,” räägib mees, kelle igapäevatööks on olla kursis investeerimismaa-ilmas toimuvaga. Ta lisab, et esi-algu on huvi investeerimise vastu veel tagasihoidlik, kuid mida suu-rem on börsiindeksite tõus, seda enam kasvab huvi.

Siiski ei unustata negatiivset kiirelt ja see hoiab paljusid veel väärtpaberiturgudelt eemal. „Haavad on küll lakutud, aga edasise suhtes ollakse ettevaat-likud ning väga oma investee-ringutest rääkida ei soovita, kui seda ka tehakse. Investeerimis-turgudel kehtivad kaks käibetõde – osta, kui „veri on tänavatel”, ja müü siis, kui taksojuhid (USA algne ütlus liftipoisid) aktsiatest räägivad,” jätkab Vallikivi. „Hetke olukord on selline, et kõige hul-

lem on möödas ning taksojuhti-del on muud jutud.”

Inflatsioon on vabade vahendite suurim vaenlaneEesti inimesed on Vallikivi hin-nangul pigem hoiuseusku, kuigi üha rohkem otsitakse sellele alternatiivi. Kulla populaarsus on loomulikult koos kullahinna tõu-suga kasvanud. Kuid füüsilisse kulda investeerimisel kaasnevad Vallikivi sõnul mitmed problee-mid nagu näiteks vargakindlus ning seetõttu on paljud huvilised vaatamas pigem just kulla hinna liikumisele panustavate fondide suunas.

Risk ja tulu käivad alati käsi-käes, kuid samal ajal on ka raha madratsi all hoidmine riskantne, sest selle väärtust sööb inflat-sioon nii kavalalt, et inimene sel-list raha vähenemist ei märkagi. Seetõttu jääb Vallikivi siiski väite juurde, et risk väärib küünlaid.

Selget soovitust oma raha paigutamiseks Vallikivi anda ei oska, kuid soovitab panna prio-riteedid paika järgmiselt: kui raha hakkab üle jääma, tasuks esmalt tagasi maksta kõrge int-ressiga laenud, seejärel tekitada finantspuhver hoiuste näol ning alles siis mõelda väärtpaberitele jms. „Väärtpaberite soetamisel on oluline inimese huvi väärt-paberiturgude vastu, vaja on ka kindlaks määrata riskitalu-vus – kui ikka väiksemgi langus südamele halvasti mõjub, tasub pigem jääda hoiuste juurde,” hoiatab Vallikivi.

Kas praegusel ajal suudetakse ülepea midagi säästa? Viimane kriis lõi Vallikivi sõnul Eesti taas kaheks – üks segment, kes pidi ajutiselt oma kulutusi väga palju piirama, kuid kes on nüüdseks taas olukorras, et raha jääb üle; ja teine, kellele mõjus kriis väga halvasti ning hetkel on küll teatav stabiilsus saavutatud, kuid endist

heaolu taastada ei ole suudetud. „Seega ühele seltskonnale on inf-latsiooni mõju väga tugev ning sääste neil sisuliselt ei teki. Teine seltskond on aga taas ringi vaa-tamas, et kuhu oma kogunevaid sääste investeerida.”

Milleks säästaSwedbanki privaatpangan-duse investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla räägib, et mista-hes investeerimise juures tuleb esimese asjana alati enda jaoks selgeks mõelda, mille jaoks konk-reetselt raha säästetakse. „Kas tegu on säästudega, mida tahe-takse kasutada aastakümnete pärast või juba paari kuu pärast. See määrab ära, kui riskantselt on mõistlik sääste suunata,” lausub Tamla.

Kui on investeerimiseks kin-del eesmärk ja selleks on valitud sobiv riskitase, ei peaks Tamla sõnul möödunud finantskriis investeerimisse suhtumist olu-liselt mõjutama. „Üle majan-dustsükli tuleb alati ette finants-turgude suuremaid kukkumisi ja tõuse. Pika investeerimise eesmärgi puhul tuleb nendeks valmis olla. Kui eesmärk on aga majandustsüklist oluliselt lühem, tuleb valida konservatiivsem strateegia. Seetõttu pole ka ühest vastust, millist investeerimise instrumenti soovitada – lühiaja-liste säästude puhul on kindlasti kõige mõistlikum deposiit ning pikemate säästude puhul võib vaadata ka riskantsemaid või-malusi nagu erinevad fondid ja aktsiad,” soovitab Tamla.

Siiski peaks Tamla sõnul pikema horisondiga säästude puhul olema märksõnaks ris-kide hajutatus. „Nii näiteks on väärismetallide hinnad lühikeses perspektiivis väga kõikuvad, kuid pikaajaliselt on nad sageli heaks tasakaalustajaks aktsiaturgude liikumisele.”

Lisaks eesmärgi seadmisele soovitab Tamla välja selgitada erinevate investeerimislahen-dustega kaasnevad tulumaksu soodustused. „Madalate intres-side keskkonnas võib investee-ringult tagastatav tulumaks kuju-neda oluliseks tootlust kujunda-vaks teguriks,” märgib ta.

Et huvi investeerimise vastu on tõusmas, kinnitab ka Danske Banki säästmis- ja investeerimis-valdkonna juht Vitali Antipov. Ka tema sõnul on kliendid senisest enam ettevaatlikumad. „Buu-miaastatega ei maksa tänast olukorda võrrelda, kuna toona oli inimeste käitumine kaugel adekvaatsest ja nõustamine pan-kades väga nõrk.” Tänasel päeval pöördub Antipovi sõnul Danske Banki huviga investeeringute vastu n-ö õigem segment, kes ei tule investeerimismaailma nagu kasiinosse kiiret võitu taotlema, vaid arvestab paljude teiste fak-toritega, nagu eesmärk, riski/tulu suhe ning likviidsus.

Kuna tähtajaliste hoiuste int-ressimäärad on juba pikka aega madalad, siis küsivad kliendid ka Antipovi hinnangul tõepoolest üha sagedamini erinevaid alter-natiive. Ta märgib, et oluliselt on suurenenud huvi vabatahtlike pensionifondide vastu.

Riskide hindamine suurima kaalugaMöödunud kriisi valu on ka Anti-povi sõnul endiselt tunda ini-meste käitumises ja suhtumises riskidesse. Kuna nõustamisprot-sessi oluline osa on riskitaluvuse mõõtmine, selgub tihti, et pal-jud ei olekski pidanud eelnevalt niivõrd suuri riske võtma, kuna need käisid lihtsalt üle jõu. Era-isikute puhul on Antipovi sõnul vabatahtlikud pensionifondid ja investeerimisfondid kõige popu-laarsemad. Privaatpanganduse ja ettevõtete panganduse kliente huvitavad seevastu taas enam ka otseinvesteeringud aktsiatesse, võlakirjadesse ning alternatiiv-setesse instrumentidesse, sh füüsilisse kulda.

Erinevalt buumiaegadest, kus inimesed uisapäisa kasutasid tooteid ja teenuseid, soovitab Antipov alustada nõustamisest. „Pangas on olemas efektiivsed tehnoloogiad ja protsessid, et analüüsida igaühe olukorda objektiivselt. Nõustamisel võib selguda, et inimesele sobibki ainult hoius, vaatamata sellele, et selle tootlus jääb alla inflat-siooni tempost,” manitseb ta ini-mesi nõustamisprotsessi tõsiselt suhtuma.

Ka Antipov näeb investee-ringus kinnisvarasse ridamisi miinuseid väärtpaberite ees, neist suurimad on piiratud lik-viidsus, amortisatsioon, jooksva pidamise kulud ning asjaolu, et kinnisvara nõuab suuri ühekord-seid investeeringuid. „Kui võtta näiteks vahendina vaatluse alla 30 000 eurot, siis korralikult hajutatud ja kõrge likviidsusega investeerimisfondide portfell antud summa väärtuses on igal juhul parem kui ühetoaline kor-ter Lasnamäel!”

Foto: Sven Arbet

Kui raha hakkab üle jääma, tasuks tagasi maksta kõrge intressiga laenud, tekitada finantspuhver hoiuste näol ning alles siis mõelda väärtpaberitele.

Ettevõtlus on stress.Sinu pank võiks seda vähendada.

Tutvu tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteeri vajadusel meie nõustajaga.

Tõenäoliselt oled ka Sina suuremate summade hoiustamisel kaval – osa rahast on üleöödeposiidil, osa tähtajalisel hoiusel, osa … See tähendab lisakasu, kuid ka lisatööd. Danske Bank pakub Sulle uut standardit suurte summade hoiustamisel. See on Kapitalihoius, mis on sama kaval ja tootlik kui hoiuste kombineerimine, kuid oluliselt lihtsam.

Tule ja me näitame, kuidas saame hoiustamise stressivabaks muuta.

Võta meiega ühendust telefonil 6 752 000 või vaata www.danskebank.ee/uus

Danske Bank pakub ettevõtetele uut, stressivaba võimalust hoiustamiseks.

Investeerimine4

Kas mul on tegelikult laenu vaja?Seistes olukorra ees, mil kaalume laenu võtmist, tuleks esmalt endale selgeks teha, kas oleme teinud kõik endast oleneva, et leida puudujääv summa laenu võtmata. Sest lae-namine on enamasti seotud siiski lisakuludega.

Väga palju võimalusi siin ei ole – saame kas suurendada oma sissetulekuid, vähendada kulusid või püüda leida võimalusi säästmi-seks. Sagedasti ei ole võimalik ükski neist kolmest ning siis on otsusta-mise koht, milline laenamise viis on otstarbekaim ja majanduslikult arukaim.

Mil moel kasulik ja kellele?Ühe alternatiivina saab siin appi tulla Omaraha, pakkudes laenu vajavale inimesele sobivaimat võimalust. Omaraha ise laenu ei anna, vaid viib omavahel kokku need, kes soovivad laenu võtta, ja need, kes soovivad seda anda ehk investorid. Sobiva laenaja leidmine toimub Omaraha kodulehel www.omaraha.ee online-süsteemis vahetu suhtluse läbi.

„Omaraha poolt pakutav laenu-

Omaraha aitab nii laenata kui ka investeerida

toode on eeskätt siiski tarbimislaen,” ütleb ettevõtte arendusjuht Ago Lumeste. Laenaja saab laenu väga kiiresti, enamasti kohe. „Laenajale on oluline teenuse kiirus, vähene lisaküsimuste maht ja mõistlik int-ress. Meie intressid on vahemikus 25–35% sõltuvalt hetkel pakutava-test parimatest tingimustest,” rää-gib Lumeste. Intressi arvestatakse jäägilt. Suurte pankade tarbijakre-diitide intressid on ligikaudu 20%, BIG-il 50%. Omaraha positsioneerub suurtest pankadest veidi kõrgemale, aga BIG-ist madalamale. Investor on inimene, kellel on vaba raha ja kes otsib võimalusi selle kasvatamiseks. Et pankade deposiidid on madalad, alla 1% aastas ning aktsiatega tege-lemine tavakodanikule keeruline, on Omaraha portaal hea valik mõnetu-hande euro paigutamiseks. Portaalil on investoreid alates summast 100 eurot ning lõpetades 50 000 euroga, kahe aasta keskmine tulukus on 26%.

„Sellist teenistust ei näe tavako-danik enamasti kusagil,” tähendab Lumeste. Seega on Omaraha paku-tava laenutoote puhul tegemist Win-Win lahendusega mõlemale osapoolele.

Investoriks võib saada igaüksInvestor kannab raha portaali oma kontole ja määrab investeerimistin-gimused – intressi ja maksimaalse ühte laenu mineva summa. „Sum-mad on väikesed, enamasti vahemi-kus 10–100 eurot ja just selles ongi asja mõte – investoritel on reaalselt sadu ja sadu pisikesi laenuepisoode. Sellega hajutatakse riske, sest mõni laen läheb ikkagi ka n-ö hapuks. Tõsi, neid ei ole palju, umbes 4%,” ütleb Lumeste.

Edasi jääb raha ootama lae-najat. „Ilmub laenaja, kes soovib

laenata näiteks 1000 eurot. Arvuti vaatab üle kõigi investorite soo-vid, teeb antud hetke parima pakkumise ning kui see laenajale sobib, saab ta raha kohe kätte. Sellisesse 1000 eurosesse laenu panustab enamasti 20–30 inves-torit, kõik väikeste summadega,” jätkab Lumeste. Laenajalt tagatist ei nõuta, sest tegu on väikeste summadega. Iga laenuga kaasneb väike sissemakse tagatisfondi ja kui mõni laen lähebki n-ö hapuks, on investoril õigus saada fondist kompensatsiooni. Näiteks kui hapude laenude arv on 4% ja fondi väljamakse 70%, jääb investor ilma

vaid 1,2% rahast, mida kuhjaga kompenseerib teenitud intress.

Kõik laenajad „reiditakse”, neile antakse skoor ja limiit sõltuvalt maksevõimest. Seda tööd teeb Liisi järelmaksu tiim, kellel on sel-les vallas 17-aastane kogemus. Ka võlglastega tegeleb sama seltskond. Praegu on portaalil 4500 kasutajat, neist umbes 500 investeerivad, 2500 laenavad.

Aitavad refinantseerimiselOmaraha aitab soovi korral refinant-seerida ka olemasolevaid laene. Nii Omaraha vahendatuid kui ka teisi, enamasti kiirlaene. „Eristume suur-

test pankadest seeläbi, iga pisikese hilinemise peale ei lähe me võlglase eluaset arestima, nagu seda teevad mitmed pangad. Meil on klienti-dega usalduslikud ja konstruktiiv-sed suhted, meie poole võib alati oma murega pöörduda,” selgitab Lumeste.

Inimestele, kel tärkas huvi inves-teerimise vastu, soovitab ta alustada portaali tingimustega tutvumisest. „Kui asi tundub keeruline, oleme valmis nõu andma nii portaali toi-mimise kui ka seadistuste osas. Refinantseerimist tuleb alustada meile kirjutamisest ja oma mure ära rääkimisest.”

Kiirlaenukontoritega Omaraha end ei võrdle, samuti ka mitte pan-kadega. Oluline on veel, et laenule-ping sõlmitakse otse inimeste vahel. Lumeste sõnul viib portaal vaid inimesed kokku ja aitab lepingut sõlmida. „Samas on meil kohustus tegeleda võlglastega parimal või-malikul moel, seda tööd investorid tegema ei pea. Püüame olla hoo-liv partner kõikidele osapooltele,” ütleb ta.

OÜ Omarahawww.omaraha.eeinfo@omaraha.ee

Olukordadeks, mil rahaasjad ei suju ootuspäraselt või tabab meid mõni ettenägematu elusündmus, on Omaraha loonud keskkonna, kus kohtuvad laenuandjad ja laenuvõtjad.

Foto: Sven Abert

Omaraha ise laenu ei anna, vaid viib omavahel kokku need, kes soovivad laenu võtta, ja need, kes soovivad seda anda ehk investorid.

Mis on Sinu tulevikuplaan? Kas sa usud paberraha (euro, dollari) tulevikku? Mis on euro väärt Sinu pangakontol (pensionisambas) 1, 10, 25 aasta pärast või kui tuleb aeg pensionile minna?Just PRAEGU on viimane aeg nendele küsimustele mõelda ja leida vastused. Investeerimist tuleb alustada juba täna, et see raha, mida Teie teenite täna, omaks väärtust ka tulevikus ning pensionipõlves, ilma ohuta, et pöördelised sündmused maailmas või majanduses saaksid Teie teenitud vara ohustada. Opes Group pakub võimalust investeerida väärismetallidesse soodsaima hinnaga!

Külasta kindlasti meie e-poodi, kust leiad suurimas valikus investeerimiseks sobilikke kuld ja hõbe tooteid.

Miks investeerida väärismetallidesse:• Sellele saab alati kindel olla - Hõbe ja kuld on ainus raha, mis pole 5000 aasta jooksul, mil neid on kasutatud, oma väärtust kaotanud.

Kõik valuutad seevastu kaotavad ostujõudu pidevalt raha juurde trükkimise tulemusena ning jõuavad alati selle paberi väärtuseni millele nad on trükitud. Lisaks on väärismetallid kriisiolukordades kõige kindlamad ja kõige suurema potentsiaaliga investeering.

• Lihtne investeering – Väärismetallid on sobivaks investeeringuks ka finantsmaailmaga vähem kursis olevale inimesele, kuna edukaks investeerimiseks ei pea igapäevaselt jälgima majandusuudiseid ja neid analüüsima.

• See on haruldane – Iga inimese kohta on maailmas vähem kui 2g investeerimiseks kõlbulikku hõbedat ja vähem kui 10g investeerimiseks kõlbulikku kulda, sellest ka ühine nimi ’väärismetallid’.

Miks valida meid:• Soodsam hind - investeerimine pole odav, seepärast teeme omalt poolt kõik, et hoida hinna võimalikult madalal ja kõigile taskukohaselt.• Teadmised - Kuigi investeerimine hõbedasse ja kulda on väga lihtne, siis on tegemist ikkagi investeeringuga, mille väärtus ajas muutub.

Omalt poolt soovime anda teile teadmised selleks, et teie saaksite oma investeeringu väärtust võimalikult palju kasvatada.• Mugav - Kõikide pakutavate toodetega saate tutvuda ja koju tellida meie e-poes (www.opes.ee) kodust lahkumata.

Opes. Investeeri reaalsesse!

Kontakt: Opes Group OÜ, www.opes.ee ; info@opes.ee +37255531567

5Investeerimine

Erlet SaksCompensa Life Vienna Insurance Group SEturunduse spetsialist

Eesootavas pensionieas sõl-tub meie heaolu paljuski iseenda panusest – tuleviku

tarbeks kõrvalepandud vahendi-test. Investeerides elukindlustus-lepingu kaudu, tagab see lisaks turvatundele homse ees kaitse oma lähedastele juhul, kui Teid ootamatult enam neid toetamas ei ole.

Compensa Life Vienna Insu-rance Group SE on vanim elukind-lustusselts Eestis, mis on pensio-nikindlustust pakkunud juba kaks aastakümmet. Selts kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group, mis on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroo-pas. Tänu tugevale omanikule, pik-kadele kindlustustraditsioonidele ning -kogemustele on Compensa elukindlustusselts usaldusväärne ja kindel partner pensionivarade haldamiseks.

Lai valikuvõimalusSõltuvalt kliendi ootustest saab Compensas sõlmida investeerimis-riskiga või garanteeritud tootlusega pensionilepingu. Investeerimisris-kiga leping annab vabaduse ise

Elukindlustusleping kui investeerimisviisoma varasid juhtida ning mõju-tada seeläbi oma investeeringute tootlust. Compensas on lai valik hoolikalt valitud rahvusvaheliste ja kodumaiste fondihaldurite juhitud erineva riskitasemega investeeri-misfonde ja -portfelle, millesse saab kerge vaevaga kindlustusmaksed suunata. Näiteks pakub Compensa BNP Paribase, Alfred Bergi ja Evli fonde. Neile, kes ennast fondivalikul tugevalt ei tunne, on mõeldud port-fellihaldus, mida juhivad Redgate’i ja Kawe Kapitali spetsialistid.

Compensa pakutavate fon-dide ja nende tootluse kohta saab hõlpsasti infot seltsi veebilehel www.compensalife.ee. Olemas-olevat lepingut on lihtne jälgida Compensa veebikontoris ning inves-teerimisstruktuuri saab klient igal ajal vastavalt oma soovile muuta. Investeerimisriskiga lepingu puhul tasub aga meeles pidada, et lepingu tootlus ei ole garanteeritud, vaid see sõltub eelkõige lepinguga seotud fondiosakute väärtusest. Investee-rimisotsused teeb klient ise, nagu kannab ka investeerimisriski.

Neile, kes soovivad oma pen-sionivarale kindlat garantiid, pakub Compensa investeerimiseks garanteeritud tootlusega lepinguid. Garanteeritud tootlusega lepingu tootlus on tagasihoidlikum, kuid fik-

seeritud kogu lepingu perioodiks. Koguneva raha suurust ei mõjuta majanduskriisid ega olukord finants-turgudel ning klient teab juba lepin-gut sõlmides, kui palju tema lepin-gule pensionipõlveks raha koguneb. Garanteeritud tootlusega leping on õige valik ka siis, kui kindlat summat on kindlal ajahetkel vaja kasutama hakata. Heaks näiteks on siinkohal lastele sõlmitav kogumiskindlustus,

millesse kogutu soovitakse tavapä-raselt kasutusele võtta kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Compen-sas on aastane garanteeritud intress 2,5%, mis arvestatakse lepingu reservile igas kuus.

Elukindlustuslepingu eelisedLisaks kogumisele kaasneb lepin-guga elukindlustuskaitse ning

kliendi surma korral makstakse kindlustussumma tema poolt mää-ratud isikule. Compensas ei sõltu elukindlustuskaitse suurus lepin-gusse kogunevast summast ja seda saab klient ise lepingu kehtivuse ajal vajaduse järgi muuta. Näiteks kui ollakse seotud laenukohustus-tega, saab Compensas elukind-lustussummat suurendada. Sama lepingu sees saab juurde võtta ka erinevaid lisakaitseid, näiteks õnne-tusjuhtumist tingitud ajutise töö-võimetuse või invaliidsuse puhuks.

Compensa paistab silma era-kordselt paindlike lepingutingi-muste poolest. Kogumist saab alustada juba 20 eurost kuus, kuid kogumisperioodi jooksul on võima-lik kindlustusmakset suurendada või mugavalt teha täiendavaid sis-semakseid. Pensionikindlustuse puhul saab lepingusse tehtud sis-semaksetelt tagasi tulumaksu.

Compensas püüame alati oma klientide soovidega kaasas käia ning pakkuda parimaid kindlustus-lahendusi koos kliendisõbraliku tee-nindusega. Meile on väga oluline, et inimesed julgeksid meiega ühen-

dust võtta ka siis, kui neil on lihtsalt küsimusi. Soovitame julgesti helis-tada telefonil 610 3000 või astuda läbi meie kontorist. Tassikese tee või kohvi kõrvale saate kõikidele oma küsimustele vastused.

COMpEnsa KOntORId:•• Roosikrantsi 11, Tallinntel 610 3000, avatud E–R 8–17•• Riia 4, Tartutel 733 4170, avatud E–R 9–17•• Aida 5, Pärnutel 447 3820, avatud E–R 9–17•• Tallinna 19, Viljanditel 433 4750, avatud E–R 9–17E-post: info@compensalife.eeInternetiaadress: www.compensalife.ee

Compensa Life Vienna Insurance Group SE

kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi

Vienna Insurance Group. VIG on suurim

kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas,

kuhu kuulub üle 50 kindlustusseltsi 24 riigist.

Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub

9,7 miljardi euroni aastas. Grupil on rahvus-

vaheline krediidireiting Standard&Poors’ A+.

Tutvuge lähemalt: www.vig.com.

Hoiuse intress ei köida, kuid soovid investeerida stabiilsemalt kui aktsiafondid võimaldavad? Tutvu SEB fondide ja nende tingimustega www.seb.ee/fondid

Enne lepingu sõlmimist tutvu ka investeerimisnõustamise tingimustega www.seb.ee/toodete-tingimused. Vajadusel küsi lisainfot pangakontorist.

Pankade pakutav hoiuse int-ressimäär on väga madal: lühikese, 3–6-kuulise hoius-

tamisperioodi puhul lausa 0%. Olu-kord on sarnane ka kvaliteetvõlakir-jadesse investeerimisel: Saksamaa valitsusele kümneks aastaks raha laenamise eest võib investor saada aastas tulu umbes 1,5%.

Vastukaaluks eelmainitud taga-sihoidlikele intressiootustele usu-vad paljud juhtivad analüütikud, et aktsiaturud võiksid jätkata juba neli aastat väldanud ülesmäge rühki-mist ja vallutada kriisieelseid, 2007. aasta tippe – hoolimata sellest, et arenenud riikide majanduskasvu väljavaated on endiselt kasinad ning kriisi põhjustanud riikides jät-kub ebamõistlik üle jõu elamine. Kõige selle taustal kummitab Eesti inimesi kõrge, üle 3% inflatsiooni-määr, mis sunnib säästude väärtuse säilitamiseks nendega igal juhul midagi ette võtma.

Mida sellises olukorras peaks siis tegema investor, kes soovib oma kapitali säilitada ja kasvatada? Ilmselt on sarnase küsimuse endale esitanud nii mõnigi. Kuna Eestis on üle 600 000 pensionikoguja, puu-dutab see teema ühel või teisel viisil tegelikult meid kõiki.

Kogemus näitab, et inimestel

on huvi just selliste investeerimis-lahenduste vastu, mis arvestavad turuolukorra muutustega. Sealjuu-res on oluline, et vajalikud muuda-tused viiakse investeerimisportfelli ka reaalselt sisse, mitte ei jääda psühholoogilisse lõksu ootama mõne sektori või regiooni taastu-mist. Aktsia- ja võlakirjaturud on küll näidanud tõusutrendi, kuid praegu on majanduse probleemid ilmselt pikema vinnaga. Seepärast on investeerimisel üha olulisemaks saamas riskide juhtimine, paindlik-kus ja suutlikkus kiirelt reageerida.

Erinevad lahendusedTuruolukorda ja kliendi ootusi arvestades oleme SEB fondivali-kusse lisanud SEB Strategy fon-did, mille hulgas on mitmesuguse tootlusootuse ja riskitasemega lahendusi. Kõik need lähtuvad investeerimisel samadest põhi-mõtetest – stabiilsem tootlus väiksema riskiga. Selle eesmärgi saavutamiseks investeeritakse turuolukorrast olenevalt kuni seits-messe varaklassi ja arvestatakse ka turgude tulevikuväljavaatega. Niisugune investeerimine ei välista langusi ja tuleb arvestada, et akt-siaturgude märkimisväärse tõusu korral jääb SEB Strategy fondide

tootlus ilmselt aktsiafondidele alla. Samal ajal võimaldavad need fondid vältida ulatuslikku vara väär-tuse vähenemist ja seavad eesmär-giks stabiilsema tulemuse.

SEB Strategy fondid sobivad hästi portfelli põhiosaks. Kui inves-toril on mõne varaklassi või instru-mendi suhtes siiski konkreetsem seisukoht, siis saab ta alati oma investeerimisportfelli sobivate võimalustega vürtsitada. Portfelli põhiosa on aga paigutatud laia-põhjaliselt ja kindlamale alusele ega anna põhjust langeda psüh-holoogilisse ahnuse ja hirmu lõksu.

Kui Teile pakub huvi SEB Stra-tegy fondidesse investeerimine, võtke ühendust meie professio-naalse nõustajaga. Tema oskab just Teie vajadusi ja võimalusi arvesse võttes soovitada parimaid lahen-dusi.

Kuhu praegu investeerida?

Investeering elukindlustuslepingu kaudu tagab turvatunde tulevikus.

Investeerimine6

Vilve torn

Igapäevaselt finants- ja nõus-tamisvaldkonnas ettevõtjana töötav Riivo Anton sattus kunstimaailma täiesti oota-matult. Ühel päeval eBays kolades jäi Riivo pilk pidama graafilisel lehel, mis haakus märksõnaga Estonian. Selle originaali autor oli Eesti graafik ja maalikunstnik Erich (Eric) Pehap (10. aprill 1912 Viljandi – 22. november 1981 Toronto). „Too juhuslik leid oli esmahuvi äratamiseks piisav ja ma vii-sin ennast põgusalt kurssi nii Pehapi eluloo, tema tööde kui ka Eesti graafika ning graafi-kaga laiemalt,” räägib Riivo. Seejärel uuris ta müüjalt Erich Pehapi graafilise lehe tausta ja müügile jõudmise kanaleid ning sai teada, et tegelikkuses on Pehapi pärijad müüki pan-nud koguni 80 tööd. „Ostsime sõbraga väikese eeltöö põhjal, kuid siiski kunstivõhikutena kõik need taiesed ära.” Olgu etteruttavalt öeldud, et täna-seks on Riivo kunstikogu hoog-salt edasi arenenud, hõlmates töid rohkem kui 50 autorilt, ja potentsiaalsest alternatiivsest investeerimisest alguse saanud hobi teenib omanikule nüüd olulist emotsionaalset intressi.

Sellest ootamatust leiust ja ostust alates ongi Riivo üha enam kunstimaailmaga seo-tud, kus üks asi paratamatult teiseni viib.

„Ma asusin innuga lugema vastavat kirjandust, viisin end teadjate abil kurssi Eesti nüüdiskunstiga ja hakkasin erialasest taustast tulenevalt tõsisemalt juurdlema ka kuns-tiinvesteeringute tasuvuse üle. Mind huvitas, kas Eesti kunstil on olemas investeerimisväär-tus ja kui suur see võiks olla?”

Kui küsimused tekivad, tuleb neile ka vastused leida. Ja kui neid vastuseid keegi kohe ei anna, tuleb need ise otsida. Nii astuski Riivo järg-mise sammu. Seda enam, et kunsti kogumisel ja selle käsit-lemisel investeeringuna on ju pikad traditsioonid. Ta kirjutas magistritöö teemal „Kunstiin-vesteeringute tasuvus Eesti näitel”. Riivo magistritöö oli Eestis esmakordne uuring, mis vaatles kohalike oksjoniand-mete põhjal Eesti kunsti tasu-vust investeeringuna aastatel 1998–2011. Julge katse sai ka väärika tasu – see tunnistati parimaks lõputööks 2012. Seda tööd kirjutades vaatles Riivo abiliste toel läbi galeriide

nissage, Rios ja Balti Oksjon,” räägib Riivo. Töö tulemusena selgus, et vaadeldaval perioodil kasvas oksjoniandmete alusel kalkuleeritud kunstiindeks pisut alla kümne protsendi aastas. Samal perioodil pakku-sid börsiaktsiad ja kinnisvara Eestis küll paremat tootlikkust,

kuid inflatsioonist oli kunstiin-vesteeringu väärtuse kasv siiski suurem.

Kunst pole vaid rikastele ja ilusateleRiivo sõnul on müüt, et kunsti saavad investeerida vaid rikkad ja ilusad, läbinisti eksitav. See ei pea olema elitaarne hobi ja oma kunstikogule saab aluse panna ka väikeste säästude juures. Eesti oksjonitel ja galeriides algavad investeeri-misväärtusega tööde hinnad umbes 400–500 eurost ning arvukad maailma uuringud näitavad, et ei ole põhjust eeldada, et odavamate tööde investeerimisväärtus on keh-vem kallite tööde omast. Sar-naselt igasuguse muu inves-teerimisega on kõige oluli-sem järjekindlus ja erialased teadmised tulevad samuti kasuks. Märksa olulisem on see, et kunsti investeerides oleks eesmärgid paika pan-dud – kas investeering peab

hakkama teenima materiaal-set või pigem emotsionaalset intressi, mis väljendub mõnu-tundes ehk töö nautimises.

„Näiteks 2006. aastal läbivii-dud Saar Polli uuringu kohaselt soetas vaid 8% ostjatest kuns-titaieseid investeeringuna ja 71% kodu kaunistamise ees-märgil,” ütleb Riivo.

Kui kunsti ostetakse koju, on kõige olulisem see, et töö ostjale endale meeldiks ja teda kõnetaks. Ja siin polegi alati oluline see, kas autor on üld-suse silmis nime teinud kunst-nik või hoopis kodulinnas elav andekas meister. Tähtis on, et igat dekoratiivset taiest ei pee-taks investeerimisväärtusega kunstiks. Investeerimise seisu-kohast võib aga julgelt kõrvale jätta kaubamajades ja suurtes kaubanduskeskustes müüda-vad reprod ja fototöötlused. Riivo sõnul koosneb kunstiin-vesteeringu väärtus osadest ja neid tasubki alati jälgida: kui hea on kunstniku enda käsi-tus ja turunduslik aspekt? Kas kunstnikul on olemas sobiv akadeemiline taust? Kas tähe-lepanu pälvinud kunstnikku

Marko Mäetammkunstnik

Ma ise ei kogu mitte midagi, ei kunsti ega ka midagi muud. Mul ilmselt puudub see geen täielikult. Samas sõltub mu elu suuresti sellest, et kogutaks minu töid. Ma ei tea, mis oleks siis, kui ma oskaks mõelda nii nagu kunstikogujad. Ja kas see oleks hea või halb. Kaldun arvama, et võib-olla see oleks isegi halb, sest see võimaldaks mul käituda kuidagi taktikali-selt „õigesti”, et mu teoseid rohkem ostetaks. See tähen-daks aga ilmselt seda, et mu tegutsemine loojana ei oleks enam puhas ja aus. Nii et las olla niimoodi edasi, nagu on.Kui ma aga siiski üritaks kehas-tuda kunstikogujaks, siis leiaks mu kogust selliseid võrdlemisi unikaalseid töid. Pigem julgeid ebakonventsionaalseid eks-perimente kui n-ö korralikke

„õpiku järgi tehtud asju”. Eesti kunstnikest oleks mu kogus tööd, mis lisaks eelne-vale kõnetavad mitte ainult kohalikku, vaid ka rahvusvahe-list publikut. Selleks peaks mul mõistagi olema hea ülevaade rahvusvahelisest kunstist, nii nagu korraliku kunstikoguja puhul kohane. Veel oleks ma tõenäoliselt suhteliselt sõltu-matu oma otsuste tegemisel ja investeeriks sellesse, mis mulle endale ikka tõepoolest meel-dib, mistõttu oleks mu kollekt-sioon suhteliselt kompaktne ja n-ö mu enda nägu. Meediu-mist ma ilmselt ei sõltuks, nii et mu kogust leiaks nii maali, graafikat, fotot, kolmemõõt-melist objekti, videot kui ka installatsiooni. Ja tõenäoliselt koguks ma pigem oma kaas-aegseid kui vanemat kunsti. Eesti kunstnikest leiaks mu kogust ilmselt Raul Rajangut, Jaan Toomikut, Kaido Olet, Mark Raidperet, Sigrid Viiri, Kris Lemsalut, Merike Estnat, kui nimetada mõned esimese hooga pähe tulevad nimed. Ja muidugi Mäetamm – teda oleks mul kõvasti! Nii tema varajasi, keskmisi kui ka päris viimase aja töid. Minu vaieldamatu lem-mik läbi aegade!

PS! 2. aprillil avatakse Hobuse-pea ja Draakoni galeriis Marko Mäetamme näitus „Painting and Waiting”. 

KOMMEntaaR

Mina koguks pigem oma kaasaegseid

•• Juba Rooma impeeriumi ajal tegeldi kunstikaubandusega, millele viitavad Itaalia ranniku lähedalt leitud mitmed Kreeka skulptuure vedanud laevavra-kid. •• Inglismaa ja Šotimaa kuninga Charles I 1400 maalist ja 400 skulptuurist koosnenud kunsti-kogu pandi aastatel 1650–1653 müüki ning teiste rahvusva-heliste huviliste seas oli üheks ostjaks ka Hispaania kuningas Philippe IV. •• 17. sajandil tegutsenud kroo-nikud on teinud ülestähendusi

Huvitavat kunstiajaloost

Kunstiinvesteeringute emotsionaalne intress on kõigile tasuta

Nutitelefon pole investee-ring rahalises ega emot-sionaalses mõttes, aga kunstiteos on seda vaiel-damatult.

leiab tunnustatud kogudest ja galeriidest? Kas temast on kirjutatud piisavalt häid arvustusi? Kas teda esindab agent, kes hoolitseb kunstniku turunduse ja nähtavuse eest? Kas välja on antud kunstniku kataloog? Kas kunstnik on esi-nenud näitustega väljaspool Eestit? Riivo ütleb, et rahvus-vaheliselt tunnustatud nüüdis-kunstnik Marko Mäetamm on üks selline hea näide. „Temal on kõik vajalikud tahud olemas, ja selle tõttu usun, et tema tööd on väga hea investeering.”

Otse loomulikult tuleks pidevalt käia näitustel, külas-tada häid galeriisid, osaleda oksjonitel. Sellistest kohta-dest saab alati nõu küsida ning ammutada informatsiooni ka nooremate kunstnike kohta, kelle töödesse investeerimine on vanemate kunstnikega võr-reldes riskantsem.

„Mina olen kindlasti seda meelt, et iga paari kuu tagant välja vahetatav nutitelefon pole investeering rahalises ega emotsionaalses mõttes, aga kunstiteos on seda vaiel-damatult.”

ka Madalmaade talunike kohta, kes ostsid kokku maale, et neid märkimisväärse vaheltkasuga edasi müüa.•• Tänapäevase kunstituru kujunemisele ja aktiivsuse kas-vule aitas kaasa oksjonimajade asutamine. 18. sajandil asutati Londonis tänapäevani tegut-sevad maailma juhtivad oks-jonimajad Sothebys (1744) ja Christie’s (1762).

Allikas: Riivo Anton, „Kunstiinvesteeringute

tasuvus Eesti näitel”

Haus, Vaal, Allee ja E-kunsti-salong oksjoniandmed ehk 4500 töö liikumise. „Muidugi võiks see andmete hulk olla ligikaudu 25% võrra suurem, aga paraku pole osa materja-list enam kättesaadav. Peale eelnimetatute tegid ju väga häid oksjonitulemusi ka Ver-

Foto: erakogu

Ettevõtja ja kunstisõber Riivo Anton

10 10 aastat

mündimüügi kogemust

Eestis!

Vana-Viru 5, 10111 Tallinn Tel: 644 0593 Avatud: E-R 10-17, L 11-16 myndipood@myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks – e-mündipood: www.myndipood.ee.

Kohaletoimetamine Eesti Posti ELS kulleri või Post24 Pakiautomaadi vahendusel.

Mündipood pakub laias valikus ja erinevas hinnaklassis tooteid igas eas mündihuvilistele.hin

Ruanda 500 Franki 2013 Mao aasta Pavé tehnikas hõbemünt

Hõbe: 99,9%Kaal: 25 g

Hind: 149 €

“Tere tulemast maailma!” 2013.a Austraalia hõbemünt

Hõbe: 99,9 %Kaal: 15,591 g

Hind: 99 €

Hollandi 2013.a euromüntide

komplekt – Kuninganna Beatrix

Hind: 59 €

Sloveenia 2013.a euromüntide komplektHind: 69 €

Belgia 2013.a euromündikomplekt –

Valoonia piirkondHind: 59 €

Belgia 2013.a euromüntide komplekt –

Valoonia piirkondHind: 59 €

Mündipoe kinkekaardid 10 €, 20 €, 50 € ja 100 €

Suur valik 2 € meenemünte!

Feng Shui - Koi – hõbemünt

Hõbe: 99,9 %Kaal: 31,10 gHind: 119 €

Euromüntide kataloog 2013Hind: 12.50 €

Suur valik erinevaid luupe

EuromündialbumHind: 19.90 €

Küprose 2012.a euromüntide komplekt

Hind: 49.90 €

Saksamaa 2 € 2013 juubelimünt

Baden-Württemberg – Maulbronni klooster

Hind: 7 €

Sloveenia 2 € 2013 juubelimünt – 800 aastat Postojna koopa avastamisestHind: 8 €

kEk

Belgia 2013.a

aü

nkiéavé

ünt

R d 500 F ki

Fabergé muna – Niue saarte 2 untsine

hõbemünt - 1812.a Isamaasõja 100. Aastapäev

Hõbe: 92,5 %Kaal: 2 untsiHind: 169 €

tulemast maailma!” 2013 a Austraalia hõbemünt “Tere t

2013 a A

3.aideidkt – kt –rixix

9 €€

VISTA album 2 € meene-müntideleHind: 39.90 €

VISTA Euromündialbum kassetiga 2013Hind: 45 €

Luxemburgi 2 € juubelimünt 2012 –

Kuninglik pulmHind: 7 €

Prantsusmaa 2 € 2013 juubelimünt – 50 aastat

Élysée lepingustHind: 7 €

gHind: 12.50 €HH

stelee..s

: 8 €d: 8

€ –

m€

s ellleee..

HHi

Luxemburgi Luxj i ü t 201j b li

2 € a 2münt münt

€€

€

ur valiklik 2 € ur vallliiikkk 222 €k 222 €€€

Holland 2 € 2013 juubelimünt –

Kaksikportree - Troonivahetus

Hind: 7 €

Saksamaa 2 € 2013 juubelimünt – 50 aastat Élysée lepingustHind: 7 €

H

Singapuri 2013.akäibemündi-komplektHind: 35 €

Belgia 2013 a

Prantsusmaa 2 € 2013€ 2a 01

INVESTEERI KULDA | INVESTEERI HÕBEDASSE | INVESTEERI PLAATINASSE | INVESTEERI PALLAADIUMI

K.A. Rasmussen on Skandinaavia kontsern, mis on asutatud 1872. aastal Norra kullassepa Knut Andreas Rasmusseni poolt. Tänaseks on firmast saanud põhjamaade suurim väärismetallide tootja ja müüja.

K.A. Rasmussen müüb Šveitsi panga UBS investeerimiskulda, -hõbedat, -pallaadiumi ja -plaatina. UBS investeerimisplaadid on turvaline valik väärismetallidesse investeerimisel, sest on maailmas tunnustatud ning likviidsed. Samuti on valikus erinevaid kuld-, hõbe- ja plaatinamünte.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST:TELEFON: +372 6997 161

E-POST: INFO@INVESTEERIKULDA.EEKODULEHT: WWW.INVESTEERIKULDA.EE (AVATAKSE APRILLIS)