4
KEVAD 2012 Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, III korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Artur Jurin, [email protected], 680 4517 I n v esteerimine KALJUKINDLALT KÕRGEMALE - DNB HOIUS. Otsid raha paigutamiseks parimat paika? Sinu raha stabiilne ja kindel kasv on tagatud DNB tähtajalise hoiusega. Konsulteerige meie asjatundjatega ja üle 60 000 euro suurusele hoiusele küsige pakkumist telefonil 686 8526 või [email protected]. Täpsem info www.dnb.ee. Põhjamaine pank DNB on Norra suurim finantsgrupp, mille aktsiad on noteeritud Oslo börsil. DNB grupi suurim omanik on 34% ulatuses Norra riik. NOK 1,60% 1,80% 1,90% 2,00% HOIUSEINTRESSID 3 kuud 6 kuud 9 kuud 12 kuud EUR 1,60% 1,80% 1,90% 2,00%

Investeerimisleht | kevad 2012

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Investeerimisleht

Citation preview

Page 1: Investeerimisleht | kevad 2012

kevad 2012Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, III korrus, 10151 TallinnProjektijuht: Artur Jurin, [email protected], 680 4517

Investeerimine

KALJUKINDLALT KÕRGEMALE -DNB HOIUS.

Otsid raha paigutamiseks parimat paika?Sinu raha stabiilne ja kindel kasv on tagatud DNB tähtajalise hoiusega.

Konsulteerige meie asjatundjatega ja üle 60 000 euro suurusele hoiusele küsigepakkumist telefonil 686 8526 või [email protected]. Täpsem info www.dnb.ee.

Põhjamaine pank DNB on Norra suurim fi nantsgrupp, mille aktsiad onnoteeritud Oslo börsil. DNB grupi suurim omanik on 34% ulatuses Norra riik.

NOK 1,60%1,80% 1,90%2,00%

HOIUSEINTRESSID3 kuud6 kuud9 kuud

12 kuud

EUR1,60%1,80% 1,90%2,00%

Page 2: Investeerimisleht | kevad 2012

Investeerimine2

Andres Arrakmajandusteadlane

Väga lühike vastus oleks – tehke lapsi või kasvatage maarjakaske! S.t lapsed on ühiskondlik kok-kulepe – kui soovid pensioni saada, siis tuleb ka maksumaks-jaid juurde toota. Kui need tege-mata…

Pensionipõlve kindlustami-seks on põhimõtteliselt kaks teed: a) oma tulude kasvatamine – saad rohkem palka, maksad rohkem makse, saad rohkem pensioni; b) oma tulevaste pensionikulude kahandamine – ela ahjuküttega korteris, oma väikest maalappi, kust saad lepavõsa ahjukütteks ning kus on porgandipeenar ja kasvuhoone. Maarjakask ei ole naljaks öeldud, seda „sammast” saab igal aastal sentimeetriga üle mõõta (mu naabrimees teeb ja mina kadedusega vaatan pealt) ja seda ei söö inflatsioon.

Niisiis tõsiselt – ära tassi oma raskelt teenitud raha ilma mööda laiali (arututele turismireisidele), vaid pane see millessegi käega-katsutavasse, mille väärtus ajaga

Kas teha lapsi, kasvatada maarjakaske või osta hoopis kinnisvara ja põllumaad? Küsisime viielt arvamusliidrilt, kuhu tasub tuleviku kindlustamiseks investeerida, et tagada muretu pensionipõlv.

ei kahane ja soovitavalt kasvab: tükk maad ja metsa, kinnisvara (õiges kohas), mõni kuldmünt, mõni rariteet (kunst või raamat).

Ja meeles tuleb pidada: ei võida see, kellel on surres roh-kem asju.

Aga tänane varakeskealine ilmselt ei suuda väga pikalt ette mõelda. Kahjuks! Aastas kolm-neli reisi Hurgadasse on rohu-tirtsulik käitumine, aga vaja oleks sipelga mõtlemist.

ja kes on nõus muretu vanadus-põlve nimel tegema natuke ka maatööd, peaks selline variant sobima. Võin omast käest öelda, et isegi labidaga pole mingi prob-leem näiteks endale kartulimaa kaevata ja kartul valmis kasva-tada, tuleb lihtsalt natuke tööd teha.

Erilehtede toimetus

Minu investeeringud on siiani piirdunud vaid mitmesuguste pensionifondidega. Väärispabe-ritesse raha paigutades tuleks aga oma investeeringute jälgimisel ja õigesse kohta suunamiseks kasutada spetsialistide abi, sest sellega tuleb lihtsalt tegeleda ja olla vajalike suundade ning infoga kursis.

ter neilt: „Kui suur peab olema teenistuse protsent, et oleksite valmis investeerima?” Mehed vastasid nagu ühest suust: „Me ei mõtle kunagi sellele, palju me võime teenida. Me mõtleme ainult sellele, kui palju me võime kaotada!”

40. eluaastaks peaks olema kõik laenud makstud – ja siis ei tasu enam uusi võtta. Mida vanemaks saame, seda raskem on neid tagasi maksta. Noortel tasub aga mõelda ainult ette-võtlusele – teha midagi tõesti suurt – ise. See on parim viis eduks, rikkuseks ja muretuks vanaduspõlveks. Pensionifon-didesse ei usu mina üldse. On nullilähedane tõenäosus, et minu enda primitiivne talu-pojamõistus on tömbim kui hästi lipsustatud ja lõhnastatud palgatöölistest noorsandidel, kes käsutavad võõrast, mitte enda raha.

Elada tuleb nii, et alati jääb midagi sukasäärde. Ükskõik kui rasked ajad on. Kulutada tuleb pigem vähem, kui teenid. Ja kui kulud on teenistusest suuremad, tuleb lihtsalt teenistust suuren-dada. Laen ei ole lahendus – see on allakäigutrepp.

Ave Nahkurkunstnik

Pensionisammastele ma nagunii ei looda, mina soovitan osta või-malikult soodsalt kinnisvara. On

Olari Taalettevõtja ja poliitik

Usun, et muretu vanaduspõlve tagab inimestele eelkõige võima-likult suur sõltumatus suurtest muutustest nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

Arvan, et kui tahad riskivaba ja muretut vanaduspõlve, siis muretse endale tükike maad, ehita sinna maja, mis oleks paraja suurusega, ökonoomne ja ökoloogiline, ja ela seal. Muretu vanaduspõlve tagamiseks tuleks olla sõltumatu suurtest ja prog-noosimatutest muutustest.

Neile, kellele meeldib maaelu

hea, kui on maad, veel parem kui metsaga maad. Mina kulla kok-kuostja ei ole, pigem mõtlen ikka kinnisvarale ja olen seda ise ka soetanud.

Ma pole äriinimene, aga lihtne loogika ütleb, et maja ja korteri saab ikka välja üürida ja neid saab alati ka müüa. See ei haise ega mädane. Kuigi võib ka mädaneda, kui selle eest ei hoolitse.

Hea on seegi, kui on lapsed, nendest võib tulevikus tuge olla, kui nad saavad edukaks. Samas, kui neil nii hästi ei lähe, võib juh-tuda, et pead hakkama ise neid toetama. Peab mõtlema kõikidele variantidele.

Investeerida haridusse? Seda niikuinii. See on iseenesestmõis-tetav.

Kunsti? Kunst on ebamäärane ja selles osas ei oska mina nõu anda. Ma ei näe sellist tulevikku, et pildid hakkaks kunagi metsi-kult maksma. Ja maali ostmiseks peab ikka õudne papp olema. Ja mis sa selle maaliga teed? Ma ei näe mõtet! Londonis ja New Yorgis küll, aga Eestis kunsti kok-kuostmine ei tööta.

Sirje PotiseppEesti toiduainetööstuse liidu juhataja

Mul on raske inimestele midagi soovitada, sest investeeringud sõltuvad ikka rahalistest võima-lustest ja inimeste prioriteetidest. Ma olen tasapisi oma pere jaoks investeeringuid teinud – nii laste haridusse kui ka kinnisvarasse. Kuna raha investeeringuteks pole eriti olnud, siis investeeringud haridusse, hobidesse, maailma nägemisse ja mugavasse kodusse on meie jaoks olnud olulised.

Kel võimalus, võiks kindlasti mõelda investeerimisele ja nii ka oma vanaduspõlve kindlustada, sest riigi inimväärsele ja õiglasele pensionile kahjuks ei saa veel mitmekümned aastad loota.

Janek Mäggikommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultant

Kuni 30. eluaastani tuleks luua eeldusi raha teenimiseks. Kuni 40. eluaastani tuleb raha teenida ja hiljem vara mahtu säilitada. Alates 50. eluaastast tuleks raha mõistlikult kulutada nii, et sur-mahetkeks pole rohkem alles, kui lähikondsete hädapäraseks õnnistamiseks vaja.

Karta ei tasu madalat teenis-tust, vaid asjatut raha kaotamist, mõttetute riskide võtmist. Kui USA majandusuudiste hiiglane Forbes korraldas vestlusringi kolme umbes 80-aastase inves-teerimispankuriga, küsis repor-

Page 3: Investeerimisleht | kevad 2012

3Investeerimine

Kinnisvara investeerimisel tuleb riskid läbi kaaluda

Peep SoomanPindi Kinnisvara juhatuse liige

Riskide ignoreerimisel võib vara uus omanik avastada, et kiirelt saabuva kasumi asemel tuleb silmitsi seista hulga problee-midega, mis võib soetatud vara väärtust suisa kahandada. Pole tähtis, kas tegemist on elu- või äripinnaga, riskid on neil üld-joontes sarnased. Et investor saaks teha targa otsuse, toome esile mõned rohkem levinud valupunktid, mille kontrollimine on igal juhul enne tehingu soo-ritamist vajalik ja enamikule ka jõukohane.

Naabririsk. Ehkki esmapilgul näib probleem olevat vaid kor-terite puhul, laieneb see ka mis tahes muule varale. On väga raske kontrollida, kes naabriks tulevikus hakkab ja millega ta tegeleb. Äärmuslikul juhul han-geldab naaber salaviina või nar-kootikumidega, paremal juhul armastab kõrval asuva korteri peretütar õhtuti klaverit klim-berdada. Elust enesest on võetud näide, kus täielikku vaikust ja iga-suguse vibratsiooni puudumist vajav laserraviettevõte oli hädas

Ehkki kinnisvaraturule investeerimiseks on aeg soodne ja aastaid deposiidikontodel seisnud miljardid eurod ootavad uut väljundit, tuleb ka kinnisvara soetades pöörata tähelepanu võimalikele riskidele.

korrus allpool tegutseva firmaga, kes alustas ümberehitustöid.

Lahendus: ehkki 100% garan-tiid on võimatu saada, tuleb vestelda võimalikult paljude piirkonna elanike ja seal tegut-sevate ettevõtjatega.

Ühistu-/halduririsk. Paljud kor-termajade ühistud on sisuliselt teovõimetud, sest majaelanike seas ei ole vastava kvalifikat-siooniga inimesi, ja nii püüab iga kasumist lugupidav ehitus-ettevõte järjepanu ühistul nahka ülisuurte remondiarvetega üle kõrvade tõmmata. Samuti ei suudeta kontrollida ülekäte läi-nud ühistujuhatuste liikmeid, kes majaelanike arvel endale isegi leiva lauale ostavad.

Lahendus: ühistu tegevuse hindamiseks tuleb tellida audit. Alles ostuhuvi faasis on seda raske teha, kuid hoonega seotud isikute intervjueerimine annab mingisu-gusegi aimuse, kui pädev ühistu juhatus üldse on.

Kommunaalarvete risk. Kom-munaalkulude kontrollimine on elementaarne, kuid isegi sellisel juhul jääb risk, et kortermaja järgmisel üldkoosolekul lepi-

objekti puudused, kuid ostja vaa-tab samal ajal loojuvat päikest.

Lahendus: kõige kindlam tagatis on tellida eksperdihin-nang, mille maksumus on ime-väike võrreldes sellega, mis oota-matud kulud võivad ostjat ees oodata või kui palju makstakse objekti eest üle.

Infrastruktuuri risk. Pidava optimeerimise tõttu võib kaduda või hõredamaks jääda ühissõi-dukiühendus. Koole suletakse ja kauplused pankrotistuvad. Teede parandamiseks või lahti-lükkamiseks puudub kohalikul omavalitsusel raha. Seega võib muresid ootamatult juurde tulla. Mõnda infrastruktuuri hüve võib märgata alles siis, kui seda enam ei ole.

Lahendus: hädavajalik on põhjalik kommunikatsioon kohaliku omavalitsuse ja stra-teegiliselt oluliste infrastruktuuri haldajatega (transpordifirmad, kauplused jms).

Planeeringurisk. Eelkõige puu-dutab see detailplaneeringuteta maatükke, kus sihtotstarvet tuleb muuta. Peale üldplanee-ringu arvestamise võib sattuda naabrite või eri ametkondade vastuseisule, mis lööb nõrgema närvikavaga inimese liimist lahti. Esialgne äriplaan võib täielikult uppi lennata, kui kohalik omava-litsus ei kinnita soovitud korruse-

lisust, nõuab lisainvesteeringuid vms. Eriti ohtlikud on keskkon-naküsimused.

Lahendus: ilmselt kõige kee-rulisem ja äriliselt ohtlikum risk, mille väljaselgitamiseks tuleb kindlasti kaasata ekspertide grupp, kes teeb kogu vajaliku eeltöö investori eest ära.

Juriidiline risk. Eelkõige on probleemiks puuduv kasutus-luba, ehitusluba, projektdoku-mentatsioon, kasutuskord jms. Nende hilisem kinnitamine võib muutuda kohaliku oma-valitsuse või kas või naabrite vastuseisu tõttu äärmiselt kee-rukaks. Siia rühma kuuluvad ka üürilepingud, eelmise omaniku tasumata arved jne.

Lahendus: kõik lepingulised suhted, õigused ja kohustused tuleb enne ostu sooritamist koos vastava spetsialistiga läbi töötada.

Kokkuvõtteks ei soovi me kindlasti rõhutada, et kinnisva-raäri on seotud vaid riskidega. Küll aga tasub raha paigutada soovival isikul kindlustada oma tagalat, et kasumiootuses tehtud tehing näiliste pisiasjade tõttu hoopis koormavaks veskikiviks ei muutuks. Kõige otstarbekam on riskid tabelina endale kirja panna ja neid ükshaaval välis-tama hakata, et võimalikud tule-vased üllatused vaid positiivseks kujuneksid.

takse kokku uued kulurühmad, näiteks renoveerimislaen. Kuna kommunaalkulude suurus on üha aktuaalsem nii elu- kui ka ärihoonetes ja liiga kõrged kom-munaalkulud mõjutavad reaal-selt vara edasimüügiväärtust, siis enne tehingu sooritamist tuleb teha korralik eeltöö.

Lahendus: kõikvõimalikud kommunaalteenuste lepingud tuleb üle kontrollida. Sarnaselt naabririskiga on hädavajalik suhelda võimalikult paljude objektiga seotud isikutega.

Seisukorra risk. Ehituses on suur hulk töid, mida nimeta-takse kaetud töödeks ja nende kvaliteedi kontrollimine on väga raske. Oht sattuda „ülevärvitud

prügi” otsa on suur. Selliseid hooneid silmab kergesti ka kesk-linnas, kus vana puitosmik on sirgeks aetud ja uus vooderdus peale pandud. Nähes uut ilmet, on raske uskuda, et seda hoonet soovitati veel mõni nädal tagasi lammutada.

Lahendus: tutvuda terve hoone projektdokumentatsioo-niga, vajaduse korral kaasata ehitusekspert.

Hinnarisk. Investeerimine ei ole emotsioonide ostmine, kus võib lubada endale ülemaksmist. Pal-jud ostjad üritavad muidugi ka seal kaubelda, kus enam midagi kaubelda pole. Tihti puutume kokku ka kümnete emotsioo-niostjatega, kellele maakler esitab

Foto: Marko Mumm

Kaua olete autode liisingulepingu-tesse investeerimise võimalust pakkunud ning kuidas on investorid teenuse vastu võtnud?

Sotsiaalse finantseerimise tee-nuseid arendav Sofi pakub juba aas-tajagu uudse lahendusena investo-ritele võimalust oma raha paigutada turvalistesse liisingulepingutesse. Meie soov on teha inimestevahelised tehingud võimalikult lihtsaks, turvali-seks ja ühtviisi kasulikuks mõlemale osapoolele ning seda oleme siiani suutnud edukalt teha.

Miks võiks investor just Sofi lii-singulepingutesse raha paigutada?

Meie kaudu raha paigutades võib kindel olla, et nii investor kui ka liisin-guvõtja on saanud tema jaoks kõige sobivama pakkumise. Sofi teenus on kiire, turvaline ja lihtne. Eesmärgiks on kokku viia sobiva pakkumise tegija ja teenuse vajaja. Siiani oleme suut-nud lubatut täita – tegutsemisaja jooksul ei ole veel ühtegi liisingule-pingut katkestatud, mis tõestab Sofi

Sofi OÜ pakub sotsiaalset investeerimisvõimalust liisingulepingutesse

liisinguvõtjate usaldusväärsust.Investor saab meilt kaasa tead-

mise, et tema raha on kaitstud ning pakutavad tingimused on soodsa-mad kui panga kaudu investeerides. Investor määrab ise investeeri-mise tingimused: lepingu pikkuse, lepingus sisal-duva vara väärtuse ja muud tingimused ning saadav ate intr esside suuruse. Sofi sellesse ei sekku. Iga tehtud investeering on investori jaoks tagatud konkreetse sõidukiga, mis sarnaselt tavaliisinguga on kogu liisinguperioodi investori tagatisena Sofi nimel. Mainimist väärib asjaolu, et meie usaldusväärsuse kasvuga on investorite intressisoov langenud – julgetakse oma raha paigutada üha pikematesse liisingulepingutesse ning hinnatakse pigem stabiilsust ja järjepidevust kui kiiret kasumit.

Milliseid võimalusi investeerimi-seks pakute?

Võimalusi oma raha kasvatami-

seks on praegu kaks: Tartu Hoiu-laenuühistu sihtotstarbelise Sofi hoiuse või Sofi investorkeskkonna kaudu. Esimesel juhul teeb Tartu Hoiu-laenuühistu ise valiku ja otsu-

sed, paigutades hoiustajate raha kasumlikesse lepin-

gutesse. Tegemist on tähtajalise hoiusega ning

raha paigutamisel Sofi hoiusele miinimummäära ei

ole. Praegu on Sofi hoiuse intress 6% aastas.

Kel soov kõrgemat intressi teenida ja ka julgust ning tahet otsuseid ise teha, saavad seda praktiseerida Sofi investorkeskkonna kaudu. Praeguste tingimuste kohaselt on võimalik luua oma isiklik liisinguportfell alates 8000 eurost, kuid hea uudisena saab alates sellest sügisest ka väiksemate sum-madega lepingutesse investeerima hakata. Eelmisel aastal oli Sofi inves-torite tulu keskmiselt 16%.

Kas on võimalik riski maandada ja erinevatesse lepingutesse väikse-

mate summade kaupa investeerida?Tõepoolest, nagu öeldud, sellest

sügisest saab oma investeerimisport-felli sissemakseid teha ka väiksemate summade kaupa. Saate ise valida, mit-metesse lepingutesse soovite üheaegselt investeerida. Kaob ära investeerimi-sportfelli alumine piir-määr. Investeerimist võib alustada kas või 100 eurost. Meie eesmärgiks on pakkuda inimestele katsetamisrõõmu ja vali-

Sofi OÜ tutvustab klientidele võimalust investeerida liisingulepingutesse, pakkudes nõnda paindlike tingimuste kaudu soodsaid tehinguid nii investorile kui ka liisingu-võtjale. Sofi juhataja Ergo Themase kinnitusel huvilisi ja rahulolevaid kliente jagub.

kuvõimalust. Alati saab investeerita-vaid summasid muuta ja pakkumisel olevate lepingutega tutvuda. Investori rahulolu on peamine ning kõige suu-rem rõõm on, kui oleme võitnud kliendi

usalduse, nii et ta soovib meiega ka tulevikus koostööd teha. Siinko-hal tänan neid, kes on

juba praegu korduvate investeeringutega näida-

nud, et Sofi on oma teenustega Eesti inimesele vajalik. Sofi investorkesk-

konna avamiseks väikeinvestoritele annab julgust meie seniste investo-rite väga hea kogemus. Oluline on, et saame pakkuda turvalist ja nüüdseks juba järeleproovitud investeerimis-võimalust, millega tekib juurde üks alternatiiv aktsiaturu ja pankade poolt pakutud hoiuste ning fondide kõrvale.

Kas teha lapsi, kasvatada maarjakaske või osta hoopis kinnisvara ja põllumaad?

Seisuga Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Madalaim Kõrgeim Keskmine sõiduki hind esmane liisingu- intress * intress intress KKM sissemakse periood

01.03.2012 € 6 853,20 36,03 % 31,32 kuud 15,80 % 12 % 14 % 14,25 %

01.02.2012 € 6 825,24 36,28 % 30,74 kuud 15,86 % 12 % 14 % 14,52 %

01.01.2012 € 6 747,01 36,91 % 30,11 kuud 15,96 % 12 % 15 % 14,58 %

01.12.2011 € 6 473,50 35,97 % 29,76 kuud 16,10 % 12 % 18 % 14,95 %

01.11.2011 € 6 683,67 35,76 % 30,52 kuud 16,24 % 12 % 18 % 14,54 %

01.10.2011 € 6 527,02 35,37 % 30,81 kuud 16,30 % 12 % 18 % 14,31 %

01.09.2011 € 6 352,93 35,52 % 30,71 kuud 16,26 % 12 % 18 % 14,32 %

01.08.2011 € 6 218,74 35,24 % 30,75 kuud 16,22 % 12 % 18 % 14,26 %

01.07.2011 € 6 148,83 35,52 % 30,23 kuud 16,50 % 12 % 18 % 14,19 %

01.06.2011 € 6 255,28 36,67 % 29,29 kuud 16,41 % 12 % 18 % 14,24 %

01.05.2011 € 6 543,29 37,39 % 28,29 kuud 16,29 % 12 % 18 % 14,26 %

* kogu portfelli keskmine alates 11.2010 kuni tabelis toodud kuupäevani.

Statistika Sofi liisinglepingute tingimuste kohta

Page 4: Investeerimisleht | kevad 2012

Investeerimine4

Miks läheb üks suur inimene lõpuks ikkagi kooli tagasi?

Agne Narusk

„Saab siis seda pahaks panna, eriti kui mõelda, et püüdlus diplomi poole märgib ühtlasi ini-mese püüdlust õpinguid edukalt lõpetada, küsib Eve-Liis Roos-maa, Tallinna ülikooli rahvusva-heliste ja sotsiaaluuringute insti-tuudi teadur ning rahvusvahelise teadusprojekti Lifelong Learning 2010 (LLL2010) töögrupi liige.

Kevadel punkti saanud pro-jektis osales Eestiga kokku 13 riiki. Äärmiselt oluline on see meie jaoks – peale täiendavate teadmiste täiskasvanud õppijast – põhjusel, et esimest korda juh-tisid nii suuremahulist ettevõt-mist Eesti sotsiaalteadlased.

Teadusprojekti eesmärk oli esile tuua just haridussüsteemi roll elukestval õppel põhineva ühiskonna kujunemisel, sest täis-kasvanuharidusest rääkides jääb tasemeõpe sageli teisejärguli-seks. Pooled uuringuga hõlmatud riikidest olid postsotsialistlikud. Viimaste kaasamine Euroopa Liidu teaduskommunikatsiooni on väga oluline, sest nende rii-kide konteksti arvestamata jääb arusaam ühiskonnast ja selles

Pragmaatiline eestlane pragmaatilisest riigist õpib selleks, et saada paberit, mis teda elus edasi aitaks, näitab elukestva õppe rahvusvaheline teadusuuring. Tähtis osa on soovil teha oma tööd paremini ja saada kõrgemat palka.

kehtivatest seaduspärasustest paratamatult puudulikuks, mär-gib professor Ellu Saar, LLL2010 koordinaator. Eelmainitud uuring on osa sellest projektist, sarnaselt Eestiga viidi need läbi kõigis osalenud riikides.

Eesti elu ja eesti õppurEve-Liis Roosmaa on Eesti tule-mustest koostanud ülevaate „Täiskasvanud õppija tagasi haridussüsteemis – õppimise jät-kamise põhjused ja õpingutega seotud raskused”. See lubab meil heita pilgu mastaapse projekti ühte peatükki.

Nagu öeldud, on eestlase jaoks uuesti koolipinki istumi-seks põhjus number üks diplom või kutsetunnistus. Seda peab uuringu järgi kõige olulisemaks 80–94 protsenti vastanuid. Tei-sena tõstetakse esile tahtmist teha oma tööd paremini – just kõrgema haridustaseme puhul (paljud õpingute juurde naas-nud juba ka töötavad). Järgneb soov tulevikus suuremat sisse-tulekut saada – jällegi rohkem kõrgemal haridustasemel. Töö leidmine seevastu motiveerib rohkem madalama haridustase-

pigem kõrgema haridustasemega õppijad. Rühmategevuses osale-mise tõttu jätkab õpinguid umbes kolmandik vastanuid, kutsehari-duse tasemel on sellest huvitatud aga pea pooled vastanud. Võima-lik, et see on seotud sooga.

50–60 protsenti õppijaid jät-kab õpinguid osalt seetõttu, et ennast ja teisi paremini tundma õppida, selgub eestlaste vastus-test. Kodu ja töö rutiin mada-lamal haridustasemel õppijaid eriti õppima ei aja, kuid nende vastajate hulgas oli ka vähem aktiivselt pere- ja tööelus osa-lejaid. Samal ajal on selle vastu-sevariandi valinud põhjuseks 60 protsenti kutsekoolis õppijaid. Roosmaa toob esile, et Eesti valimis olid kutseõppes õppijate hulgas tugevalt ülekaalus naised

(80%!). Igavuse peletamise õppi-mise motiivina tunnistab omaks väga väike osa vastanuid. Kõige populaarsemaks osutub aga uute inimestega kohtumine.

Riikidevahelised erinevused olid kõige suuremad just selles, mil määral jätkati õpinguid välis-test teguritest ajendatuna, ütleb Eve-Liis Roosmaa. „Üldiselt on täiskasvanud õppijad Lääne-Euroopa riikides veidi vähem n-ö väliselt motiveeritud, eriti just Belgias ja Austrias, samas kui Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest olid Bulgaaria täiskasvanud õppi-jad kõige enam asunud õppima väliste motiivide tõttu (küsitleti hulganisti vange),” selgitab ta.

Artikkel ilmus ajakirjas Õpitrepp.

mega õppijaid, kelle hulgas on ka õpingute ajal töötajaid vähem. Olenemata haridustasemest vastab ligi 50 protsenti õppijaid, et nad õpivad selleks, et vähen-dada töö kaotamise tõenäosust, märgib Roosmaa (vastused anti enne majanduskriisi). Kõige vähem ollakse motiveeritud ise ettevõtlusega alustama, eriti just kõrghariduse tasemel.

Sotsiaalse kontrolliga seotud põhjuseid õpingute jätkamiseks valitakse vähem, kuid need põh-jused on ülekaalus pigem mada-lama haridustasemega õppijate hulgas. Umbes kümme protsenti vastanuid märgib, et õpingute

jätkamist nõuab neilt tööandja.Väga oluliseks osutub ka osa

eneseteostusega seotud põhjusi, eriti teadmiste parandamine alal, mis pakub huvi. See puudutab jällegi eelkõige kõrgemal tasemel õppijaid (u 90%), madalamal tasemel peetakse olulisemaks omandada igapäevaelus vaja-likke oskusi/teadmisi (70–80%).

Sotsiaalse kapitaliga seotud põhjused on inimkapitali ja ene-seteostuse järel kolmandal kohal. Neist kõige populaarsemaks osu-tub uute inimestega kohtumine. Ühiskonnaliikmena rohkem panustamist ja ka rohkem kogu-konna heaks tegemist valivad

Vastuseid koguti peamiselt 2007. aastal Eestis ja veel 12 riigis.•• Selles uuringus pole täis-kasvanud õppijat määratledes seatud vanusepiiri (ei alumist ega ülemist). •• Küsitletav pidi parajasti omandama tasemeharidust ja mingil ajal pidi tema haridus-tee olema vähemalt kaheks aastaks katkenud (erandiks põhikoolis ja täiskasvanute gümnaasiumis õppijad). •• Eestis oli vastajaid 1146. Neist

343 omandas alg- ja põhihari-dust, 295 õppis keskhariduse tasemel, 251 omandas kutseha-ridust, 257 õppis kõrghariduse tasemel (sh MA-õppijad).•• Uuring on osa Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammi projektist LLL2010 (september 2005 – veebruar 2011). Kaasa-tud olid Austria, Belgia, Bulgaa-ria, Eesti, Inglismaa ja Šotimaa, Iirimaa, Leedu, Norra, Slovee-nia, Tšehhi, Ungari ja Venemaa. Eesti on koordinaatori rollis.Allikas: TLÜ

LLL2010 uuring

Foto: Arno Mikkor

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918

[email protected], www.preismann.ee

4. aprillil, 19. aprillil, 16. mail ja 7. juunil 2012 Tallinnas

VÕLAÕIGUSSEADUSE RAKENDUSPRAKTIKAT 4. aprillil

ÕIGUSKAITSEVAHENDID, NÕUETE LOOVUTAMINE, ETTEVÕTTE ÜLEMINEKPaul Varul

19. aprillil

ELU- JA ÄRIRUUMIDE ÜÜRISUHETE PRAKTIKAPeeter Jerofejev

16. mail

TARBIJALEPINGUD: KREDIIT, LAEN, LIISING, KÄENDUS, MÜÜK, TÖÖVÕTT Urmas Volens

7. juunil

KAHJU ÕIGUSVASTANE TEKITAMINE, KÄSUNDITA ASJAAJAMINE, ALUSETU RIKASTUMINETambet TampuuOsavõtutasu: üks koolituspäev 105€, kolm päeva, 290€, neli päeva 370€.

25. aprillil 2012 Tallinnas

TÕENDAMISPROBLEEME TSIVIILKOHTUMENETLUSES Mare Merimaa Osavõtutasu 105€ + km

Enesetäiendamine on investeeringtulevikku ja edukuse alus!

Groovrider OÜ. Telefon 5043130, [email protected], www.paadiluba.ee

Tule ja õpi väikelaevajuhiks!Põhjalik koolitus • Praktiline meresõiduõpe

Rahvusvaheline juhtimistunnistus

Järgmine koolitus algab Tallinnas27. märts - 15. mai,

argipäeviti 2 korda nädalas.

Põhjalike teadmistega turvaliselt merele!

õ ä

Foto: Raul Vinni

TuTT le ja õpi väikelaevaja uhiks!õõõõ ääää

Foto: Raulul Vinni