pict

ure a

llianc

e / ak

g imag

es

GERD KOENENI

KOOSTATUD NÄITUS.

TEOSTAJAD

SAKSAMAA SOTSIALISTLIKU

ÜHTSUSPARTEI DIKTATUURI UURIMISE

SIHTASUTUS, SAKSA AJALOO MUUSEUM

JA EESTI MÄLU INSTITUUT.

EESTIS TOETAB NÄITUSE ESITAMIST

KONRAD ADENAUERI FOND

AJASTUKOMMUNISMI

0202

Kuba

Union der Sozialistischen

Sowjetrepubliken

Mongolische VR

VR China

Sozialistische Rep. Vietnam

VR Kambodscha

Demokratische VR Laos

Demokratische VR Korea

Demokratische VR Jemen

DemokatischeVR Äthiopien

VR Angola VR Mosambik

VRBenin

DemokratischeRep. Afghanistan

Burundi

DemokratischeVR Algerien

SozialistsicheFöderative

Rep. Birma

Rep. Irak

RevolutionäreVR Guinea

Große Soz. Libysch-Arabische Volks Dschamahirija

Demokratische RepublikMadagaskar

Rep. Mali

VR Kongo

SomalischeDemokratischeRepubik

Vereinigte Rep.Tansania

Demokratische SozialistsicheRepublik Sri Lanka

Arabische Rep.Syrien

Demokratische Rep. Sudan

Staaten, in denen der weitaus größte Teil aller Produktionsmittel Gemeineigentum des Staates oder staatlich organisierter Produktionsgenossenschaften war und in denen die kommunistische Parteiführung das faktische Machtmonopol hatte.Staaten, in denen Ende der 1970er Jahre marxistisch-leninistische Parteien die Macht hatten, ohne dass die wichtigsten Produktionsmittel verstaatlicht wurden.Staaten, die sich als „Volksrepublik“ oder als „sozialistisch“ bezeichneten.

5 - 6 2013 Kartographie: S. DutzmannLeipzig, 2013

Der Kommunismus auf dem Höhepunkt seiner MachtKommunistische und sozialistische Staaten Ende der 1970er JahreDer Kommunismus auf dem Höhepunkt seiner MachtKommunistische und sozialistische Staaten Ende der 1970er Jahre

DDR VR Polen

Abkürzungen:ÈSSR Tschechoslowakische Sozialistische RepublikDDR Deutsche Demokratische RepublikRep. RepublikVR Volksrepublik

VR Ungarn Sozialistische RepublikRumänien

VR BulgarienSozialistische Föderative

Republik Jugoslawien

Sozialistische VR Albanien

ÈSSR

Kommunismi ajastu- ülemaailmne Kommunism oli 20. sajandi suurim ja sügavaimat mõju avaldanud massiliikumine. Kommunistliku Internatsionaa-li parteid olid „uut tüüpi“ parteid, nagu oli nõudnud Lenin. Need olid kaadriorganisatsioonid, mis eeldasid oma liikme-telt totaalset pühendumist ja absoluutset distsipliini. Niipea kui mõni kommunistlik partei võimule tuli, pidid kõik riigi kodanikud allutama end selle juhtimisele.Vägivallaga kehtestatud ja õigusega totalitaarseks pee-tud taotlus kõigi eluvaldkondade korraldamiseks võttis lu-gematu hulga inimeste eksistentsivõimaluse ning hävitas miljoneid elusid. Kommunismiga kaasnes tohutu vaimne ja ühiskondlik häving.

Kommunistid suutsid oma kõrgaegadel mobiliseerida imekspandava noorusliku entusiasmi ning tähelepanuväär-se intellektuaalse ja loomingulise energia, kuni see kõik pi-deva ülepinge tõttu kurnatusse, passiivsusse, künismi või dissidentlusse sumbus.Siiski tuli sotsialismileeri ja Nõukogude Liidu järsk lagune-mine pärast 1989. aastat ootamatult. Sama ettearvamatu oli Hiina majanduslik tõus kommunistliku partei katkematu diktaktuuri all. Need asjaolud jätavad ülemaailmse kom-munismi ajaloolisele „eduloole“ alates 1917. aastast veelgi enam seletusruumi.

Prantsuse filosoofid Jean Paul Sartre ja Simone de Beauvoir koos Fidel Castroga Kuubal (1960). Kunstnikke ja haritlasi kütkestas kommunistlik liikumine aastakümneid. picture alliance / CPA Media Co. Ltd

Kaart kommunistlike ja sotsialistlike riikidega 1970. aastate lõpus. Osteuropa, 5–6, 2013

Hukkamine Hiina kultuurirevo-lutsiooni ajal. „Kommunism oli lähiajaloo ainus liikumine, mis tappis oma juhte, funktsionäre ja pooldajaid ise rohkem kui tema vaenlased,“ kirjutab aja-loolane Hermann Weber. Dateerimata foto. SZ Photo / Rue des Archives / FIA

Sergei Eisensteini tummfilm „Oktoober“ (1928) kujutab Lenini tagasitulekut Šveitsi maapaost 3. aprillil 1917 dramaatilise ja ülemaailmse tähtsusega sündmusena.Kaader filmist. picture alliance / CPA Media / Pictures From History

Oktoobrirevolutsiooni 5. aastapäeva plakat (1922) rõhutab kommunistliku liikumise rahvusvahelisust. redavantgarde.com / Simakov I. V.

Saksamaa Kommunistliku Partei esimees Ernst Thälmann 1. mail 1931 Berliini lossiplatsil kõnet pidamas. Järgmise aasta Riigipäeva valimistel sai partei iga seitsmenda hääle. SZ Photo / Scherl

Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (Ida-Saksamaa) juhtkond 17. jaanuaril 1988 Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgi mälestuspäeva demonstratsiooni esireas. Esimene rida vasakult: Erich Honecker, kindral Heinz Keßler, Erich Mielke, Egon Krenz ja Günter Schabowski. Parteijuht Honecker ja Stasi juht Mielke liitusid Saksa Kommunistliku parteiga vastavalt 1929. ja 1925. a. SZ Photo / P / F / H

Vom 8. bis 15. November 2012 tagt der 18. Parteitag der Kommu nistischen Partei Chinas in der Großen Halle des Volkes in Peking. picture alliance / dpa

Video:Carmen-Maja Antoni laulab „Kommunismi

kiituseks“, Sõnad: Bertolt Brecht, viis: Hanns Eisler. 1:08 min., saksa k.

youtube / arte

03

Venemaa 1917. aastal- revolutsioonist kodusõttaRünnakust Talvepaleele 25. oktoobril (7. novembril) 1917 sai kommunismi müütiliseks aluslegendiks. Tegelikkuses haarasid bolševikud võimu peaaegu vastupanuta.Revolutsioon oli Venemaal alanud juba tsaari kukutamise-ga 1917. aasta veebruaris (märtsis) . Sotsialistidest ja libe-raalidest koosnev Ajutine valitsus ei suutnud aga lõpetada Maailmasõda ega ära hoida majanduse kokkuvarisemist.Kui bolševikud 1917. a novembris Asutava Kogu valimistel lüüa said ja selle 1918. aasta jaanuaris kohe pärast esimest istungit jõuga laiali ajasid, toimus tegelik riigipööre, mis lõpetas demokraatliku revolutsiooni. Bolševikud jätsid (esi-

algu) talupoegadele maa, kuid võtsid neilt kogu toodangu ülejäägi. Nad lubasid töölistele omavalitsuse ja „nõukogu-de võimu”, kuid lõid laiali kõik allumatud vabrikukomiteed ja nõukogud. Bolševikud sõlmisid Saksamaaga separaatrahu, kuid alustasid kohe Punaarmee ülesehitamist. Nad propa-geerisid rahvaste enesemääramisõigust, kuid taastasid pä-rast võitu nelja-aastases kodusõjas jõuga paljurahvuselise Vene impeeriumi. Kodusõda kujunes verisemaks kui oli ol-nud maailmasõda, kuid just sellest kaosest väljusid bolše-vikud tugevamana kui enne.

Boriss Kustodijevi „Bolševik“ (1920) oli üks esimesi paljudest monumentaalmaalidest, mis võimendasid üsna tähelepandamatult kulgenud 1917. a. oktoobriputši maagiliseks, ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. picture alliance / CPA Media

Putilovi tehase naistöölised protestimarsil Petrogradis (23. veebruar / 8. märts 1917). Samal päeval algas veebruarirevolutsioon, mis sundis tsaari troonist loobuma. picture alliance / Heritage Images

Pealetung, mis pidi saavutama Venemaa jaoks soodsama positsiooni rahukõnelustel, ebaõnnes-tus ja lasus 1917. a. juulis raske koormana demo-kraatliku Ajutise Valitsuse õlul. Valitsust juhtis Aleksandr Kerenski, kes pildil võtab vastu sõja-väeparaadi. picture alliance / HIP

Bolševikud, kes said Venemaa Asutava Kogu vali-mistel ainult 168 kohta 703-st, ajasid 5. jaanuaril 1918 tööd alustanud kogu juba järgmisel päeval jõuga laiali. Boriss Zvorõkini maal (1920). SZ Photo / Rue des Archives / CCI

Halastamatus Vene kodusõjas (1918–1922) olid vastamisi punased ja valged. Sadu tuhandeid hukati ka tagalas. Kaader filmist Vladimir Lenin / Russian Revolution / 1917–1924.footage.framepool.com

Relvastatud vasakradi-kaalid kindlustavad end 1919. a jaanuaris Berliini „ajalehtede kvartalis“. Saksamaal 1918. a. no-vembrirevolutsiooniga võimule tulnud sotsiaal-demokraatlik Ajutine Valitsus surus ülestõu-sukatsed kogu riigis sõjaväe abiga maha. picture alliance / dpa-ZB

Plakat „Edasi, punased sõ-durid!“ – Ungari Nõukogude Vabariigi (1919. a märtsist augustini) plakat annab enamlastele lootust, et revo-lutsioonisäde levib ka läände.SZ Photo / Rue des Archives / CCI

Video:Oktoobrirevolutsioon Venemaal 1917,

4:58 min., saksa k. youtube.com / Aus der Geschichte lernen

Punaarmee asutaja ja juht Leon Trotski lõi 1920. aastal tagasi Poola sissetungi ja kandis revolutsiooni edasi läände. „Ole valvas“, nõuab plakat. CPA Media / Pictures From History

04

Suur utoopia - kõik on tehtav, kõik on võimalikMaailmasõja apokalüpsise varjus uskusid kommunistid end astuvat ajaloolisse lõppmängu. Nad hakkasid vana maail-ma varemetele rajama uut ühiskonda, mis oleks vaba kor-ruptsioonist, ebausust, omandiinstinktist ja individualismist ning oleks radikaalselt puhastatud, ühtne ja distsiplinee-ritud. Sealjuures uskusid bolševikud, et on avastanud po-liitökonoomia ja ajaloo seaduspärasused ning et nad on võimelised kõikehõlmavat teadmist ise kehastama.Justnimelt selle taotluse määramatus ja totalitaarne ab-solutism võimendasid kõiksugu ülemvõimufantaasiaid. See tiivustas 1920. aastate avangardistlikke kunstnikke, kes viljelesid futurismi, konstruktivismi ja supermatismi, ning ka „ühiskonnatehnoloogia“ ideolooge, kes täitsid suu-re murrangu järgse tühimiku oma utoopiliste projektidega.

Esialgu kinkisid nende tööd nõukogude kommunismile üli-ma modernsuse aupaiste, millel aga oli vähe ühist kaines-tava tegelikkusega.Stalin tegi 1930. aastatel vägivaldse lõpu modernismile ja loomingulisele pluralismile ning laskis end kujutada ja ülis-tada klassitsistlikus stiilis jumalustatud maailmaloojana. Pärast „surematu“ surma 1953. aastal pidid varasemate kõikehõlmava võimu fantaasiate asemele astuma profaan-semad tehnilised utoopiad.

Plakat „Dobrohimi (Keemiakaitse ja Keemiatööstuse Sõprade Vabatahtlik Ühing) ülesanded sõja- ja rahuajal“ (1924). picture alliance / akg-images

Video:Vene konstruktivism,

3:27 min., inglise k. youtube.com / Mikahil Oparin

Lazar Lissitski („El Lissitzky“) projekt „Horison-taalsed pilvelõhkujad Moskva Strastnõi puies-

teel“ (1925). 1890. aastal sündinud avangardist nägi uuenevas Venemaas inimkonna uut kuns-

tilist ja ühiskondlikku algust. Horisontaalsed pilvelõhkujad pidid vastanduma kapitalistide

vertikaalsetele pilvelõhkujatele. picture alliance / Heritage Images

El Lissitzky plakat „„Võidu Päikese üle“ elektro-mehaaniline esitlus“, mis põhines Aleksei Krutšo-nõhhi futuristlikule, Vene teatriajalukku läinud ooperile „Võit Päikese üle“ (1920 / 21). picture alliance / Heritage Images

„Me võidame põua!“ lubab plakat (1949), mis valmistati seoses „Suure looduse ümberkujundamise plaaniga.“ picture alliance / CPA Media / Pictures From History

Kölni rahvusvahelise ajakirjandusnäituse (Pressa) NSV Liidu paviljoni kataloog (El Lissitzky, 1928). Kataloog on kokkuvõte varase NSV Liidu utopistlik- tehnitsistlikest projektidest. picture alliance / Heritage Images (259)

Moskva Töö Keskinstituut, mida juhtis Alek-sei Gastjev, uuris 1920. aastatel võimalusi suurendada tootlikkust uute ja tõhusamate töövõtetega. Foto dokumenteerib kõrvale-kaldeid ühe ja sama tööprotsessi korduval sooritamisel. commons.wikipedia

Iseõppija Trofim Lõssenko, kellest sai Stalini soosik, suunas alates

1930. aastatest kahe aastakümne jooksul Nõukogude bioloogiat. Tema

seisukohtadel olid katastroofilised tagajärjed teraviljakasvatusele, mis

teravdas veelgi toitlusolukorda riigis. SZ Photo / Rue des Archives / CCI

1957. a. oktoobris Maa orbiidile saadetud nõuko-gude Sputnik oli esimene Maa tehiskaaslane. Varsti spekuleeris üks USA ajakiri juba NSV Liidu linnadest Kuul. NSV Liit asus juhtima võidujooksu maailma-ruumi. Faksiimile. Science Digest, Veebruar 1958 / blog.modernmechanix.com

05

Maailmarevolutsiooni agronaudid - Kommunistlik Internatsionaal1919. aastal asutati Moskvas Kommunistlik Internat-sionaal (Komintern). See ei olnud amorfne ühendus, vaid „maailmapartei“, mille sektsioonideks olid uued kommu-nistlikud parteid, kes pidid alluma Moskvast ette antud strateegiatele, doktriinidele ja organisatsiooniprintsiipidele.Komintern loodi vastukaaluks Rahvasteliidule ja pidi saa-ma tööriistaks tulevases ülemaailmses kodusõjas, mis pidi tooma vabaduse kapitalismi ja imperialismi ikke alt. Tuhan-ded professionaalselt välja õpetatud „internatsionalistid“ juhtisid seda võitlust intstruktoritena. Tihti võitlesid nad ka kohaliku parteijuhtkonna vastu. Nende missioonid sulan-dusid aina rohkem ühte NSV Liidu salateenistuste operat-sioonidega. Paljud neist elukutselistest revolutsionääridest

mõrvati – kui mitte oma vaenlaste kongides, siis 1930. aastatel Stalini Suure terrori käigus.Komintern tekitas õudust ja andis lootust ühekorraga. Tema ligi 25-aastast arengulugu tähistasid verised lüüa-saamised ja mõttetud ohverdused, lõputud lõhestumised ja laim ning ka küsitavad liidud rahvusrevolutsiooniliste jõududega.Aga eelkõige oli ta kuni laialisaatmiseni 1943. aastal üle-maailmse kommunismi tulevaste juhtide kool, Euroopast Aasiani, Josip Broz Titost Ho Chi Minhini.

Foto Otto Griebelsi maalist „Internatsionaal“ (1928 / 30) kujutab eri rahvustest töölisi laulmas. Samanimeline Pariisi kommuuni aegne võitluslaul sai maailma kom-munistliku liikumise hümniks. Deutsches Historisches Museum, Berlin / A. Psille

Video:Prantsuse delegaadid Kominterni kongressil

Moskvas (1935), 27:28 min., prantsuse k., osaliselt inglise k. Subtiitritega.

youtube.com

Kommunistliku Internatsionaali asutamiskongress Moskvas 1919. aasta märtsis. Kongressil osales 51 delegaati 29 riigist. Kutsuti üles „otsesele kokkupõrkele kodanliku riigimasinaga avatud lahingus“. picture alliance / United Archives / WHA

Karl Radek pärast vanglast vabastamist Berliinis (1920). Ta oli olnud üks Saksa Kommunistliku Partei algatajaid. 1938. aastal mõisteti see rahvusvahelise revolutsiooniliikumise võrdkuju ühel Moskva näidisprotsessil süüdi ja lasti maha. picture alliance / akg-images

Zürichi nelipühade noorsoopäeva postkaart (1923). 1919. a. asutatud Kommunistlik Noorsoointernatsionaal ühendas kommu nistlike parteide noorteorganisatsioone. Noorsoo-organisatsioonid moodustati ka ametiühingute ja naisühenduste juures. Šveitsi Sotsiaalarhiiv

Boston, USA, 1. mai 1930: naisdemonstrandid nõuavad 35-tunnise töönädala kehtestamist, kutsuvad üles astuma USA Kommunistliku Partei liikmeks ja kaitsma NSV Liitu. SZ Photo/Scher

Komintern kui kaadrite sepikoda: hilisem Vietnami president Ho Chi Minh (seisab, 3. vasakult) Kom-interni V kongressil Moskvas (1924). Osa pildile jää-nutest varjab oma nägu konspiratiivsetel põhjustel. picture alliance / akg-images

Kominterni VII kongress, suvi 1935: pärast natsionaal-sotsialistide võimuletulekut Saksamaal ja sellele järgnenud

Saksamaa Kommunistliku Partei purustamist muutus ka maailmaorganisatsiooni poliitika. Võitlus sotsiaaldemokraa-

tia vastu asendati antifašistliku rahvarindepoliitikaga. SZ Photo

Stalini terror tabas ka NSV Liidu loojate põlvkonda ja Kominterni. Pildil on endine Kominterni esimees Grigori Zinovjev pä-rast vahistamist 1936. aastal. Ta mõisteti näidisprotsessil surma ja lasti maha. picture alliance / CPA Media / Pictures from History

Petrograd 1919: „pursuid“ (kodanlased) punaarmeelaste valve all lund rookimas.

picture alliance / RIA Nowosti

1930: kirjanik Maksim Gorki külastab Nõukogude pedagoogi Anton Makarenko algatatud Bolševo töökommuuni, kus järelevalveta jäänud lastest ja alaealistest kurjategijatest pidid kasvama „igakülgselt arenenud isiksused“. 1929: AKG704895

Prantsuse lapsed Prantsusmmaa Kommunist-liku Partei meeleavaldusel Pariisis Rahvarinde valitsuse ajal (1936). picture alliance / dpa-Zb

„Endised inimesed“ – aadlikud, sõjaväelased, kapi-talistid ja kodanlased –, kes on proletariaadi dikta-tuuri labida ja luuaga kokku lükatud, kärutatakse „ajaloo prügimäele“. Karikatuur ajalehes Leningradskaja Pravda, 22. märts 1935

Moskva Rahvusvahelise kommunistlike ja töölisparteide konverentsi (1969) osavõtjate grupifoto. Mida suuremaks kasvas ülemaailmse kommunistliku liikumise toetjaskond, seda rohkem takerdus selle asjaajamine funktsionäride bürokraatiasse. Šveitsi Sotsiaalarhiiv, Sozarch_F_5076-Fe-002

Moskvas 1938. aasta augustis toimunud Üleliidu-lise Kommunistliku Noorsooühingu ürituse plakat kujutab kõigi NSV Liidu rahvaste kommunistliku järelkasvu ideaalkuvandit. picture alliance / akg-images

06

Endised inimesed ja uued inimesed - suur eksperimentKommunistide tõukejõuks oli hävitav viha „vana ühiskon-na“ esindajate vastu, olgu need siis aadlikud, sõjaväelased, ametnikud või vaimulikud, moodsa „kodanluse“ — tööstu-rite, ärimeeste ja pankurite vastu, „väikekodanlaste“, „ko-danliku intelligentsi“, liberaalide, sotsiaal-demokraatide ja mitte viimasena kõigi jõukatele talupoegade (nn kulakute) vastu. Nad kõik olid märgistatud kui „parasiidid“, „sotsiaal-selt võõrad elemendid“, kui „endised inimesed“, kellest ühis-kond tuli puhastada.„Endiste inimeste“ asemele pidid astuma androgüünsed „uued inimesed“, terved kehaliselt ja koolitatud vaimuga, kes suudaksid teaduse, tehnika ja kultuuri lõpmatu potent-siaali õitsengule viia. Kommunistid esindasid seda iseene-

sest ajastuomast „inimmaterjali“ optimeerimise ideaali eriti ekstreemsel moel.Tegelikkuses panustasid kommunistid „klassiteadliku proletariaadi“ nappuse tõttu peamiselt lastele ja noorukite-le, kelle energiat, elamusjanu, eneseohverdusvalmidust ja karjäärihimu on kerge ära kasutada. Nii moodustasid auah-ned ja nooruslikud karjeristid peagi ülepaisutatud haldus-, propaganda- või repressiivaparaadi selgroo, mis iseloo-mustas kõiki kommunistlikke režiime.

Androgüünsed „Uued inimesed“ El Lissitzky kujundatud Zürichi Rakenduskunsti muuseumi Vene näituse (1929) kataloogis. Ülesvõte pärineb 2013. aasta näituselt New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis. picture alliance / Sergi Reboredo

Video:Ajaloolane Jörg Baberowski räägib

„uuest inimesest“, 1:43 min., saksa k. youtube.com / Anne Roerkohl

„SA PEAD …“ Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei V kongressil 1958. aastal kinnitati „10 käsku uuele sotsialistlikule inimesele“. Need sätestasid Piibli küm-ne käsu eeskujul kõigi Saksa Demokraatliku Vabariigi kodanike ühiskondlikud ja ideoloogilised kohustused. BArch, Plak 100-014-051 / N. N.

07

Suur illusioon - kommunistid ja töölisedKommunism pidi algselt teenima tööstusproletariaadi „va-bastamist“ ja olema „tööliste enda ettevõtmine“. Kom-munistid ei tulnud aga ei kunagi ega ei kusagil võimule „proletariaadi klassivõitluse“ tulemusena ja harva leidsid nad tööliskonna püsiva toetuse. Ametiühingutes ja ette-võttenõukogudes jäi määrav roll nii tööstus- kui ka aren-guriikides enamasti sotsialistidele ja sotsiaaldemokraatide, kristlastele ja teistele poliitilistele toimijatele.Kommunistlikes riikides, kus töölised kujutasid endast väi-detavalt siiski „valitsevat klassi“, polnud nende tegevusva-badus kammitsetud mitte ainult poliitiliselt. Nad olid ilma jäetud ka võimalusest ise organiseeruda ja oma huve esin-dada. Kahtlemata avanes noortele töölistele partei- ja rii-

giorganite kaudu palju võimalusi sotsiaalses tõusuks. Kuid suurem osa uuest võimueliidist pärines esialgu pigem keh-viktalupoegade perekondadest ja väikekodanlaste seast või ka haritud kihtidest.Lõpus täiendas parteibürokraatia ja intelligents end es-majoones iseenda järelkasvust. Sel teel omandasid nad „uue klassi“ tunnused, mille vastu töölised mässasid kõigis teise maailmasõja järgsete aastakümnete ühiskondlikes rahutustes.

Poola Małkinia Górna tsemenditehase tööline kantsero-geenset asbesti töötlemas (1976). Vaatamata vastupidistele väidetele tehti raskemaid töid idablokis sageli puuduliku töökaitse tingimustes. SZ Photo / Forum

Video:Võidukas teekond. NSV Liidu

propaganda-animafilm, 1939, 6:48 min., vene k. inglise k. subtiitritega.

youtube.com

„Töölised! Valige oma partei! Sotsiaaldemo-kraatia“. Valimisplakat (1924). Nagu ena-mikus arenenud riikides oli ka Saksa sot-siaaldemokraatidel tööliste seas tunduvalt suurem toetus kui kommunistidel. AdsD FES / Georg Wilke

Ukraina talupojad poliitkoosolekul 1929. a. augustis. Samal aastal algas sundkollektiviseerimine, mille käigus sunniti „töötavad talupojad“ koos oma varaga kol-hoosidesse astuma. Kollektivisee-rimise tagajärjel suri kolme aasta jooksul nälga miljoneid inimesi. picture alliance / RIA Nowosti

Stalino Donbassis (tänapäeval Donetsk Ukrainas) 1935. aasta augustis: söekaevur Aleksei Stahhanov täitis oma töönormi väidetavalt 13-kordselt. Tema järgi sai nime stahhaanovlus, propagandistlik liikumine tootmisplaanide ületamiseks, mida jäljendati kõigis kommunistliku režiimiga riikides. picture alliance / RIA Nowosti

1957. aastal ilmus Läänes raamat „Uus klass“. Selle autor oli üks Jugo-slaavia Kommunistliku Partei juhte Milovan Đilas, kes vangistati 1956. aastal. Ta käsitles kommunistlikke funktsionäre – nomenklatuuri – ühiskonna uue ülemkihina. Kindler, München 1957

„Suure hüppe“ kampaaniaga (1958–1961) tahtis Hiina „paljakäsi“ ületada oma mahajäämuse NSV Liidust ja Lääne tööstusriikidest. Dateerimata fotol on raskeid koormaid kandvad töölised. picture alliance / CPA Media / Pictures From History

Praha mootorrattatehase Jawa töötajad kiidavad 1961. a. augustis ühehäälselt heaks tuumakatse-tuste jätkamise NSV Liidus. SZ Photo / Jindrich Saroch / CTK Photobank

Ühise jõu ja nõuga kõiki plaaniülesandeid täitvad töö-lised olid kommunistlike riikide ametliku kunsti stan-dardseks süžeeks. Põhja-Korea propagandamaal, 2012. a. pildistanud Olaf Schülke.SZ Photo

08

Suur plaan - kollektiviseerimise kaudu industraliserimiseni1929. ja 1930. aasta „suur pööre“ NSV Liidus, üleminek sunniviisilisele kollektiviseerimisele ja industrialiseerimi-sele, langes ajaliselt kokku suure ülemaailmse majandus-kriisiga. Vaatamata otsese seose puudumisele avas see Moskvale avarad propagandistlikud, majanduslikud ja dip-lomaatilised võimalused. Eelkõige Saksa ja USA firmad haarasid „Vene tellimuste” järele. Seevastu olid lääneriikide kommunistid just nüüd oma mõjuvõimu madalseisus või kulutasid end sektantlikes tänavavõitlustes ja streikides. Tegelikkuses sai „sotsialistlik ülesehitus“ NSV Liidus või-malikuks ainult tööjõu halastamatu ekspluateerimise tu-lemusena. Hajus piir palga- ja sunnitöö vahel. Arvud, mis

pidid demonstreerima triumfaalset edu, on küsitavad, uued tööstuskompleksid seisid sageli kui katedraalid ühiskond-likus kõrbes. Põllumajanduse kollektiviseerimine viis en-neolematu näljahädani, mis tõi kaasa miljonite inimeste surma.Mida kasinamad olid elutingimused, seda lopsakamalt õit-ses propagandafiktsioon „heast elust kõigi tööliste isa-maal“. 1950. aastate lõpus kordas Hiina Rahvavabariik seda eksperimenti „Suure hüppena“ veel ektreemsemal moel.

NSV Liidu kaart (1931). Tekst pildi all: „See kaart erineb vanadest kaartidest. „Viisaastaku plaanid ellu“ […] Sadu suuri ehitusobjekte pole siia isegi märgitud […].“ Moskva Memoriali arhiiv

Video:Hiina Mao valituse all – „Suur hüpe“,

6:47 min., saksa k. youtube.com / ARD

Detroit, USA, suure depressiooni ajal: mees tööd otsimas. Alates 1929. aastast valitses Lääne töös-tusriikides massiline tööpuudus. Üha rohkem inimesi kahtles majan-duse kapitalistlikus korralduses. Dateerimata foto, picture alliance / akg-images

NSV Liidu postkaart „Igakuine terasetootmine“ (1930) näitab, kuidas nõukogude plaanimajandus möödub hääbuvast kapitalismist.The Wolfsonian – Florida International University (Miami, Florida)

Valge mere – Läänemere kanal ehitati aastatel 1931–1933 rekordkiirusega ja kõige algelisemate vahenditega. Ehitusobjektidel töötasid kümned tuhanded sunnitöölised. NSV Liidu vangilaagrite süsteemist Gulag sai kõigi NSV Liidu suurprojektide tööjõure-serv. 1932. a. suvel tehtud foto.wikipedia / Kl833x9~commonswiki

Plakat „Kulakud kui klass tuleb hävitada“ (1930). Võitlus iseseisvate talupoegade vastu, keda kujutati vereimejate ja ahvitaoliste poolinimestena, sai sundkollektiviseerimise tuumaks. picture alliance / CPA Media Co. Ltd

Sundkollektiviseerimine põhjustas aastatel 1932–1933 suure näljahäda, mille tagajärjel suri ainuüksi Ukrainas ligi kolm miljonit inimest. Samal ajal rahastas Moskva viljaekspordiga masinate ja seadmete sissevedu. Ukraine 1932 / 33: picture alliance / dpa

Ida-Saksamaa plakat (1952) ülistas kommunismi suurehitisi Stalini targal juhtimisel, mis pidid demons-teerima sotsialistliku korra üleolekut. picture alliance / akg-images

Magnitogorsk rajati I viisaastakuplaani raames tühjale kohale ja varustati Lääne tehnoloogiaga. Sellest sai maailma suurim raua ja terase tootja ning NSV Liidu industrialiseerimispoliitika sümbol. Dateerimata foto, picture alliance / akg-images

Video:1930. aastate Suure terrori ohvrid.

Arhiivimaterjal, 3:04 min., inglise k. youtube.com / RIANOVOSTI

09

Suur terror - lõpliku puhastuse unistusKõigi vaenlaste ja kahjurite ühiskondliku, poliitilise ja ka füüsilise likvideerimise unistus on kommunistliku režii-mi struktuurielement, mida propaganda ja kunst esitavad „kangelasliku otsusekindlusena“.Pärast kõigi tegelike või potentsiaalsete vastaste kõrvalda-mist nõudis kord juba vallandatud terror oma õigustuseks üha uusi niinimetatud rahvavaenlaste kategooriaid. Nõu-kogude Liidu kriminaalkoodeksi 58. paragrahvid muutsid karistatavaks peaaegu igasuguse iseseisva mõtlemise ja tegutsemise. Sellest sai seadusandlik alus massilisele sun-nitööle, tervete rahvarühmade ja rahvaste küüditamisele ning laiaulatuslikule surmanuhtluse rakendamisele. 1930. aastate Suur terror, mida juhtis Stalin ise, jõudis sadade tu-

handete hukatute ja miljonite poliitvangidega hirmuärata-valt lähedale tervete inimgruppide hävitamisele.Ajaloos olid ainulaadsed ka korduvad „puhastused“, mida kõik kommunistlikud parteid ja nende võimuaparaat ühel või teisel moel läbi elasid. Sinna juurde kuulusid näidis-protsessid ja ostrakism, vastastikused salakaebused ja masohhistlik enesekriitika. Kuidas toimis terror poliitika ta-vapärase vahendi ja igapäevase psüühilise seisundi loojana tegelikult, on jäänud paljuski arusaamatuks.

Gulagi arhipelaag: kõik alates 1920. aastatest tegutsenud või ka tegevuse lõpetanud karistus- ja töölaagrid kanti ühele kaardile perestroika ja glasnosti ajajärgul (1989). picture alliance / akg-images

Plakat „Hävitage koletis! Pühkige maa pealt

rahvavaenlane Trotski ja tema verine fašistlik jõuk“

(1937). Sel aastal saavutas Suur terror NSV Liidus

suurima ulatuse. picture alliance / Heritage Images

1890. a. sündinud lukksepp Aleksei Želtikov lasti maha

1. novembril 1937. Suure terrori käigus aastatel 1936–1938

mõrvati NSV Liidus üle 700 000 inimese. Foto tehti veidi

enne hukkamist, misjärel ta nimetuna ühishauda maeti.

Thomas Kizny

Rudolf Slánský ja 13 Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juhi protsess 1952. aasta novembris jätkas 1949. aastal Ungaris alustatud näidisprotsesside seeriat, mille eesmärk oli idabloki kommunistlike parteide „puhastamine“ ja tasalülitamine. SZ Photo / Rue des Archives / Tallandier

1936. aastal, näidisprotsesside ajastul, pidid töölised tehasekoosolekul hääletama surmanuhtluse poolt Zinovjevile, Kamenevile ja teistele, kes mõisteti süüdi „trotskistlik-zinovjevlike mõrvarite ja terroristide jõugu“ protsessil. picture alliance / dpa

„Igavene mälestus“: Vassili Blohhini (1895–1955) hauakivi Moskvas Novodevitšje kalmistul. NKVD peatimukana hukkas Blohhin ise kümneid tuhandeid vange. Ta maeti auavaldustega ja talle ei esitatud kunagi süüdistust. Bundesstiftung Aufarbeitung / Maria Medvedeva

Nikita Hruštšov NSV Liidu Kommunistliku Partei XX kongressi delegaatide ees (14. veebruar 1956). Kümme päeva hiljem esines NSV Liidu riigi- ja parteijuht salajase ettekandega Stalini kuritegudest. picture alliance / RIA Nowosti

Hiina, august 1968. Punakaartlased (hungveipingid) veavad väidetavat „revisionistlikku kaadrit“ või „kapitalistlikku elementi“ massitribunali ette. Mao poolt 1966. a. algatatud kultuurirevolutsioon nõudis sadu tuhandeid inimelusid ja hävitas miljonite saatuse. picture alliance / CPA Media Co. Ltd

10

Suured lood - juhikultus ja kangelasmüüdidKommunism lummas kogu maailma loojaid ja haritlasi. Kuulsad luuletajad nii idas kui ka läänes pühendasid üle-voolavaid hümne ja ülistusi ülemaailmse kommunistliku liikumise juhtidele alates Leninist, Stalinist ja Maost kuni väiksemate „jumalateni“ nagu Tito, Kim Il-sung, Enver Hoxha või Fidel Castro.Nendest paljudes keeltes loodud „suurtest lauludest“ on saanud kirjandusloo peatükk, millest meeleldi vaikitakse. Sama kehtib loendamatute monumentide, maalide, plaka-tite, filmide, laulude ja muusika kohta, mis pidid põlistama kommunistlikke juhte ja kangelasi. Kohustuslik sotsialistliku realismi stiil kombineeris tihti ja igati tõhusalt folkloorseid ja klassikalisi motiive kõige moodsamate ja ka rafineeritu-mate kunstistiilidega.

Kui Nikita Hruštsov 1956. aastal NLKP XX kongressil Stalini isiku kultuse hukka mõistis, tegi ta Stalini ainuvastutavaks kõigi kommunistliku partei kuritegude eest. Samal ajal al-gas Hiinas esimees Mao isikukultus, mis kohati tõstis polii-tilise iidoli jumaldamise enneolematutesse kõrgustesse. Ka Lääne 1968. aasta „uus-vasakpoolsed“ lõid postmodernsel moel ja täiesti vabatahtlikult oma iidolite kultuse, mis elab popkultuuris osaliselt tänini.

Vladimir Iljitš Lenin usalduslikus vestluses oma „ustavaima õpilase“ Jossif Vissarionoviš Staliniga. Mälestusmärk Minski-Moskva maantee ääres. Foto (1950): SZ Photo

Video:Rumeenia riigi- ja parteijuht

Nicolae Ceauşescu riigivisiidil Pyongyangis, 1978, 5:03 min.

youtube.com

1935. a. pilkas USA päevaleht Daily Herald Stalini isikukultust NSV Liidus ja selle

jäljendamist teistes kommunistlikes parteides. Faksiimile.

SZ Photo / National Media Museum / SSPL

Stalini ja Lenini nimelise koori esinemine oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäeva pidustustel. Foto, Jevgeni Haldei, Moskva 1947: picture alliance / ZB

Klaasilihvija töötamas Stalini portreega vaasi kallal. Foto on tehtud Tšehhoslovakkias Kamenický Šenovi klaasitehases 1949. aastal. SZ Photo / Alexandr Hampl / CTK Photobank

„Rahvas – Partei – Enver“: Albaania riigi- ja parteijuht Enver Hoxha oma õnneliku rahva õpetajana. Stalinist Hoxha katkestas 1961. aastal suhted NSV Liiduga ja sai mõneks ajaks Hiina liitlaseks. picture alliance / CPA Media Co. Ltd (289)

Saksa DV kultuurimininstri ja kirjaniku Johannes R. Becheri luuletus Stalini

ülistuseks, mille ta kirjutas Stalini surma puhul 1953.

a. märtsis. See oli üks paljudest tema sulest pärit

hümnidest Stalinile. Faksiimile: Neues Deutschland,

7. märts 1953, lk. 4

Üliõpilasrahutused Münchenis (1968). Che Guevara, Ho Chi Minh ja Karl Marx olid ikoonid, mille all Lääne-Euroopa uued vasakäärmuslased võimuloli-jaid hirmutasid. SZ Photo / Rudolf Dietrich

„Õppida seltsimees Léi Fēngilt“, oli ühe 1963. aastal alanud maoistliku kampaania deviis. Kampaania kuulutas end väidetavalt ohvriks toonud noorukese Hiina Rahavaarmee sõduri „rahvuslikuks eeskujuks“. Tänases Hiinas elab Léi Fēngi kultus läbi taassündi. Foto, Shenyang, 2012: picture alliance / dpa

11

Fašism ja antifašism - surmav mängAntifašism“, mis pärast 1945. aastat teenis kommunistlik-ke režiime keskse legitimeeriva ideena, oli kahe kümnendi jooksul kattevarjuks kommunistide saatuslikele mängude-le tärkavate fašistlike liikumiste ja iga värvi rahvuslastega. Paralleelselt tembeldasid kommunistid„fašistideks“ kõik oma poliitilised vaenlased, olid nad siis „sotsiaal-“, „kleri-kaal-“ või „natsionaalfašistid“. Nii loodi pimedus, milles kõik kassid olid hallid.1930. aastate terroristlike „puhastuste“ käigus kuuluta-ti trotskistid ülemaailmse fašismi „odaotsaks“. Sealjuures olid stalinistlikud vihakõned „Juudas Trotski“ vastu sageli justkui peegelpilt natsionaalsotsialismi „judeobolševistli-kust“ vaenlasekuvandist. Kõik see muutis olukorda ja sel-le mõistmist veel keerulisemaks. Samal ajal kui lähenes

järgmine maailmasõda, hoidis NSV Liit enda jaoks kõik või-malused avatuna.Nii ei tekitanud ka 1939. aasta augustis sõlmitud Hitleri- Stalini pakt suuri ideoloogilisi takistusi ei Berliinis ega Moskvas. Kuluaarides rääkinud Stalin, et esialgu teeb Hitleri head tööd ülemaailmse imperialismi hävitamisel. See geo-poliitiline panga peale minek maksis kätte 1941. aasta juu-nis, kui Saksa Wehrmacht ründas üllatuslikult Punaarmeed.

1937. aasta Pariisi maailmanäitusel seisid Saksamaa (vasakul) ja NSV Liidu (paremal) paviljonid teineteise vastas. Mõlema paviljoni projektid said kuldmedali. Koloreeritud foto: SZ Photo / Rue des Archives / CCI

Video:1939. a. septembri lõpu natsionaalsotsialistlik nädalaringvaade

teatab võidukalt Saksa vägede edasitungist Poolas, aga ka (alates 11:06 min) 22. septembril toimunud Saksamaa ja NSV Liidu ühisest

sõjaväeparaadist Brest-Litovskis; 16:19 min., saksa k. archive.org

Kommunistliku noorsooühingu demonstrat-sioonil Berliinis 1920. aastatel kutsutakse võitlusse „sotsiaalfašismi“ vastu, nagu Kominternis sotsiaaldemokraatiat halvustavalt nimetati. 1930. aastate keskpaigani on sotsiaaldemokraatia üks kommunistide põhivaenlasi. picture alliance / akg-images 1937. a. mais trükitud Prantsuse

plakat nõuab kõigi antifašistide soli-daarsust Hispaania vabariiklastega. Plakati autorid olid anarhosündikalis-tid. Sel ajal pidasid NSV Liidu salaa-gendid Hispaanias nende vastu juba verist võitlust. SZ Photo / Rue des Archives / Tallandier

Üks paljudest 1937. a. Suure terrori aegsetest nõukogude kariaktuuridest: „Juudas” Trotski käsib oma kaassüüdlastel, vanadel bolševikel Pjatakovil, Radekil ja Sokolnikovil natsi saabast suudelda. Faksiimile: Moscow News, veebruar 3.–10. veebruar 1937, lk. 15 / http://schauprozesse.phil.hhu.de

20. septembril 1939 avaldas briti ajaleht Evening Standard David Low karikatuuri, kus Hitler ja Stalin tervitavad teineteist Poola laiba kohal: „Ilmselt inimkonna saast?“ „Eeldatavasti verine tööliste mõrvar?“ picture alliance / © Selva / Leemage

1939. aastal ülistas USA Kommunistlik Par-tei hiiglasliku Abraham Lincolni portree all nii „tööd, julgeolekut, rahu ja demokraatiat“ kui ka sõprust NSV Liiduga. On Kominterni rahvarindepoliitika ajastu, Euroopas oli aga alanud Teine maailmasõda. www.reddit.com / N. N.

1951. a. jaanuaris arutas Maini-äärse Frank-furdi (Lääne-Saksamaal) ringkonnakohus Margarete Buber-Neumanni kaebust Lääne-Saksamaa Kommunistliku Partei funktsionäri Emil Carlebachi vastu. Viimane oli süüdistanud Buber-Neumanni valetamises, sest ta oli mälestusteraamatus kirjeldanud oma väljaandmist Saksamaale 1939. a. sügisel NSV Liidu poolt. SZ Photo / UPI

Punalipu, vintpüsside ja tõotuseks tõstetud kätega: Fritz Cremeri

grupimonument (1954–1958) kujutab Buchenwaldi koonduslaagrist pääsenud

vange, kes üle Weimarimaa südika pilguga tulevikku vaatavad.

1970: BArch Bild 183-J0311-0302-001 / Hubert Link

12

Elbest JangtsenI - sotsialismileeri sündNagu oli esimene maailmasõda ülemaailmse kommunist-liku liikumise ämmaemand, hoolitses teine maailmasõ-da kommunistliku võimusfääri laiendamise eest „Elbest Jangtseni“.Pärast seda kui Stalini režiim mobiliseeris „suures isamaa-sõjas“ edukalt patriootlikud tunded ja võitis ka siseriikliku legitiimsuse, nautis ta 1945. aastal Saksamaa üle saavu-tatud võidu peakangelasena enneolematut rahvusvahelist prestiiži. 1949. aastaks kujunes „sotsialismileer“, mis Euroopas vas-tas Moskva poolt sõjaliselt võidetud mõjusfäärile. Ida- ja Kesk-Euroopa „rahvademokraatiad“ vormiti poliitilise vägivalla ja terroriga, mis suunasid end esmalt uue korra vaenlaste ja peagi ka kohalike parteide vastu. Poliitilised

näidisprotsessid ja puhastused said igapäevaseks. Tito- Jugoslaavia, mis 1948. aastal Moskvale selja pööras, ei tohtinud teistele eeskujuks saada.Rahvaülestõusud Saksa Demokraatlikus Vabariiigis 1953. ning Ungaris ja Poolas 1956. aastal näitasid, kui vähe-sel sisemisel toetusel need diktaktuurid püsisid. Ülestõu-sude relvastatud mahasurumine nõukogude „sõprade“ poolt hoolitses selle eest, et tekiks sõjalis-poliitiline blokk, mis end Lääne-Euroopast raudse eesriidega üha rohkem eraldas.

Sotsialismileeri juhtide grupipilt Stalini 70. sünnipäeva tähistamisel Moskvas 21. detsembril 1949. Stalinist vasakul seisab Mao Zedong ja tema taga paremal Walter Ulbricht, vastasutatud Saksa Demokraatliku Vabariigi karmikäeline juht. picture alliance / akg-images

Video:Tšehhoslovakkia, 1948,

2:04 min., inglise k. British Pathé / youtube.com

Üks 20. sajandi ikoone: 2. mail 1945 poseeris Punaarmee sõdur Meliton

Kantaria Berliini Riigipäevahoone varemetele NSV Liidu lippu heisates

fotograaf Jevgeni Haldeile. SZ Photo / dpa

Prantsusmaa rahvuskogu valimistel 21. oktoobril 1945 sai kommunistlik partei 26 % häältest ja moodustas suurima parlamendifraktsiooni. picture alliance / akg-images / Paul Almasy

Thessaloníki, 1949: Kreeka valitsusvägede sõdurid konvoeerivad vangistatud kommu-nistlikke partisane, kelle hulgas on ka noori naisi. Kreeka kodusõda peeti alates 1946. aastast. Kommuniste toetas Josip Broz Tito juhitud Jugoslaavia. SZ Photo / ap / dpa / picture alliance

Berliini Tempelhofi lennujaam 6. juulil 1948. Juunis 1948 jõuti Euroopas suurriikide vastasseisuni. Moskva blokeeris peaaegu terveks aastaks Lääne-Berliini (USA, Briti ja Prantsuse okupatsioonitsooni) viivad maanteed. Lääneliitlased hakkasid Lääne-Berliini varustama õhusilla kaudu. picture alliance / akg-images

Praha, 28. veebruar 1948: Kommunistlik rahvaomakaitse marsib üle Karli silla. Mõni päev varem toimus Tšehhoslovakkias Moskvast juhitud riigipööre. SZ Photo / CTK Photobank

Demonstratsioon Pekingis 5. veebruaril 1949, vaid mõni päev pärast rahvavabastus-armee sissemarssi. 1. oktoobril kuulutas Mao Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Maailma suurima rahvaarvuga riik muutus kommunistlikuks. picture alliance / AP Photo

Ida-Berliin 17. juunil 1953. Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid püsisid võimul ainult relvade toel. 1953. a. Ida-Saksamaal ja 1956. a. Ungaris puhkenud ülestõusud suudeti maha suruda alles Nõukogude armee sekkumisel.Bundesregierung / Perlia-Archiv

13

" Idatuul võidab läänetuule" - tormi keskmes on Aasia1948. aasta Berliini blokaadist sai Lääne ja Ida vahelise kül-ma sõja avalöök. Tegeliku üleilmse kokkupõrke tormikesk-meks sai aga Aasia.Võidetud Jaapani okupantidest jäi maha võimuvaakum, mil-le patriootlikud vastupanuliiikumised ära kasutasid. Tihti domineerisid neis kommunistid. Nii Vietnamis kui Koreas võtsid nad 1945. aastal maa põhjaosa oma kontrolli alla.Kommunistide võimuletulek Hiinas 1949. aasta oktoobris muutis põhjalikult olukorda kogu regioonis. Kommunistliku Põhja-Korea rünnak Lõuna-Korea vastu 1950. aastal kas-vas kiiresti sõjaliseks vastasseisuks USA ja Hiina vahel, mis lõppes 1953. aastal patiseisuga.

Ka põhjavietnamlaste võit prantslaste üle Đien Biên Phus 1954. aastal muutis maailma poliitilist arhitektuuri ning päädis ligi 20-aastase sõjaga kogu Indo-Hiinas, seekord USA vastu. Pärast lahkumist 1975. aastal jätsid USA väed endast maha hävitatud maad ja traumeeritud rahvad.Pärast Stalini surma 1953. aastal sai Maost rahvusvahelise kommunismi uus karismaatiline juhtfiguur. Hiina Kommu-nistlik Partei seadis Moskva ja Washingtoni vahelise „ra-huliku kooseksisteerimise“ kahtluse alla ja tulemuseks oli sügav lõhe rahvusvahelises kommunistlikus liikumises.

Põhja-Korea ja Hiina sõdurid 1953. a. juuli lõpus Korea sõja vaherahu sõlmimist tähistamas. Kuigi kommunistlikud riigid ei saavutanud sõjas oma eesmärki, pidasid nad end vähemalt sõjalises mõttes Läänega võrdseks. : picture alliance / United Archives / TopFoto

Video:1975: Punaste khmeride hirmuvalitsus

algab, 2:01 min., saksa k. afp / youtube.com

Korea sõja käik kuni vaherahuni 27. juulil 1953. dpa Grafik

„Dien Bien Phu on langenud“: pealkiri ajalehes Le Parisien, 8. / 9. mai 1954. Kommunistide juhitud ViEt Minhi liiku-mise võit Prantsuse ekspeditsoonikorpuse üle tähendas ühtlasi Prantsuse koloniaalvõimu lõppu Indo-Hiinas (Viet-namis, Laoses ja Kambodžas). picture alliance / CPA Media Co. Ltd

Jakarta 20. oktoober 1965. Pärast väidetavat putšikatset likvideeriti 1965. a. oktoobris Indoneesia Kommunistlik Par-tei ja tapeti üle 500 000 partei liikme. Foto, Jakarta am 20. Oktober 1965: picture alliance / Presens Bild

1969. aasta alguses eska-leerunud Hiina – NSV Liidu konflikt viis piirilahinguteni Ussuuri jõel. Täägi otsas on Nõukogude teraskiiver, propagandaloosung kuulutab: „Maha uus tsaar!“ picture alliance / CPA Media Co. Ltd

1969. a. plakatil on Mao Zedong idast tõusva päikese taustal. Tekst kujutab Hiina kommunistide globaalseid am-bitsioone: „Maailma revolutsoonilised rahvad armastavad teid!“ picture alliance / dpa / imaginechina

1975. a. aprilli lõpus lahkusid viimased ameeriklased koos oma Vietnami liitlastega Saigonist. See oli alanduseks maailmavõimule, kes alates 1963. aastast oli kaitsnud Lõuna-Vietnami kommunistliku Põhja-Vietnami eest peaaegu kõigi sõjaliste vahenditega. picture alliance / dpa / Spaarnestad

Pärast USA vägede Vietnamist lahkumist saavutasid Kambodža kodusõjas ülekaalu punased khmerid, kes hõivasid 17. aprillil 1975 pealinna Phnom Penhi (fotol). Nende „kiviaja kommunismi“ ülesehitamise ohvriks langes um-bes kaks miljonit inimest. picture alliance / AP Images

14

Kolonialismivastased vabastusliikumised - fantaasia kolmandast maailmast Kommunismi võidud Ida-Aasias julgustasid rahvuslikke va-bastusliikumisi Aafrikas, Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas. Kuuba juhi Fidel Castro 1967. aastal asutatud Tricontinental (Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon) pidi ülemaailmselt teenima rahvuslikku ja ühiskondlikku vabastamist.Boliivias langenud Argentiina revolutsionäär Ernesto „Che“ Guevara muutus üleilmseks ikooniks. Tema sissisõjaõpetu-sest sai universaalne meedium kõigist kapitalistliku egois-mi pahedest puhastumiseks. Eelkõige Ladina-Ameerikast sai 1970. aastatel relvastatud ülestõusude tanner, mis sünnitasid samapalju diktatuure, kui nad neid kukutasid.1961. aastal loodud mitteühinemisliikumine, mille üheks algatajaks oli Josip Broz Tito, tegutses mõõdukamalt.

See pidi Kolmandaks Maailmaks ühendama sotsialisti-de ja pahempoolsete rahvuslaste juhitud riigid ida ja lää-ne vahel ning kindlustama nende riikliku ja majandusliku suveräänsuse.Kolonialismivastastes iseseisvussõdades Alžeerias, Kongos, Zimbabwes ja Lõuna-Aafrikas mängisid kommu-nistid sageli väljapaistvat, tihti polariseerivat, mõnikord aga ka mõõdukat rolli. Nad ei takistanud uute riikide sattu-mist kodusõdadesse, kuid ei olnud ka kodusõdade ainsad põhjustajad.

20. juulil 1956 Brijuni saarel: (vasakult) Jugoslaavia peaminister Tito võõrustab Egiptuse riigipead Nasserit ja India peaministrit Nehrut. Kõik kolm olid 1961. a. asutatud blokiväliste riikide ühenduse peamised eestvedajad. picture alliance / United Archives / TopFoto

Video:Che Guevara,

3:22 min., inglise k. youtube.com / bio

„Peatage agressorid!“ – NSV Liidu plakat (1958). Moskva oli Egiptusega lähedastes suhetes alates 1956. aasta Suessi kriisist, lootes suuren-dada oma mõjuvõimu Araa-bia maailmas. picture alliance / CPA Media Co. Ltd

Havanna, 4. veebruar 1960: (vasakult paremale) Fidel Castro, Ernesto „Che“ Guevara ja nende kõrge külaline NSV Liidust, Mi-nistrite Nõukogu esimehe esime-ne asetäitja Anastass Mikojan. Kuuba uued juhid palusid NSV Liidult abi. Nõukogude rakettide paigutamine Kuubale viis 1962. aastal Kuuba kriisini, kui maailm oli tuumasõja lävel. picture alliance / dpa

27. veebruar 1965: Saksa DV riigi- ja parteijuht Walter Ulbricht külastab Luxori templit. Ida-Saksamaa kasutas Egiptuse ja NSV Liidu lähedasi suhteid oma diplomaatilise mõju suurendamiseks. BArch, Bild 183-D0227-0053-004 / ZB / Kohls

„Mässav Kongo. Rahvas võitleb USA imperialismi vastu“ – revolutsiooniline ballett Pekingis 1967. a. Keskel on 1962. a. mõrvatud Kongo iseseisvuslii-kumise juhi Patrice Lumumba portree. SZ Photo / Rue des Archives / PVDE

„Lahing Alžiiri pärast“ (1966). Auhin-natud itaalia-alžeeria mängufilm käsitleb prantsuse koloniaalvõimu vastu algatatud julma ülestõusu üht episoodi 1957. aastal. Film oli Prantusmaal 1971. aastani keelatud. SZ Photo / RDA

Jaanuar 1976: Kuuba väed Angolas. Castro sekkus MPLA (Angola Vabastamise Rahvaliikumine) poolel Angola kodusõtta. Plakatile on kirjutatud: „Partei, tema normid, tema põhimõtted … viivad meid võitmatuina edasi.“ picture alliance / ASSOCIATED PRESS

Graffiti Kuubal (1996) kujutab Che Guevarat koos automaadi-ga relvastatud Tšiili presidendi Salvador Allendega, kes tegi 1973. a. sõjaväelise riigipöörde ajal enesetapu. picture alliance / ASSOCIATED PRESS

15

Vanad vasakpoolsed, uusvasak-poolsed - punane kümnend1966. aastal käivitas Mao kultuurirevolutsiooni, mis muutis taaskord oluliselt ettekujutust kommunistlikust režiimist. Hiina noored said (näiliselt) vabad käed, et esitada avalike süüdistuste ja meelevaldse vägivalla nõiasabatis väljakutse bürokraatiale, korruptsioonile ja dekadentsile. Ajal kui Mao isikukultus üha ekstreemsemaks muutus, kõrvaldas ta oma parteisisesed võistlejad kui väidetavad Moskva käsilased. Samal ajal elati 1960. aastatel üleilmselt läbi nii radikaal-se kultuuri- ja kapitalismikriitika kui ka sõjaka antiim-perialismi renessanssi. Paradoksaalsel moel ühendasid uusvasakpoolsed 1968. aasta noorterahutustes tihti oma kultuurilised emantsipatsioonitaotlused ja vabastusfantaa-siad marksismi, leninismi, trotskismi või maoismiga.

Uue terroristliku vasakäärmusluse ja Moskva vana orto-dokssuse vahel etableerus 1970. aastatel eurokom-munism. Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias loobusid kommunistid proletariaadi diktatuuri eesmärgist ning suurendasid sellega oluliselt oma mõjuvõimu nii valimistel kui ühiskondlikes konfliktides.Kõik see kiirendas eristumist ja seeläbi üleilmse kommu-nistliku liikumise lagunemist.

Lääne-Berliinis 17.–18. veebruaril 1968 peetud Vietnami kongress oli 14 riigist pärit 5000 osalisega Lääne-Saksa üliõpilasliikumise kõrghetk. Peamisele algatajale Rudi Dutschkele (keskel) tehti aprillis atentaat ja ta sai raskelt haavata. SZ Photo / Manfred Vollmer

Video:1968: „68nda ülestõus“, 3:31 min., saksa k.

Gedächtnis der Nation / youtube.com

1968. aasta mais radikaliseerusid protesteerivad Prantsuse tudengid. Pariisis rajati barrikaade. Pro-testivaim levis ka ettevõtetesse. Ühel üldstreigil osales kaks miljonit inimest. Foto on tehtud Pariisis 25. mail 1968. SZ Photo / Rue des Archives

NSV Liidu, Poola, Ungari ja Bulgaaria väed sise-nesid 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja lõpetasid „Praha kevadega“ alanud „inimnäolise sotsialismi“ eksperimendi. SZ Photo / Libor Hajsky / CTK Photobank

Prantsusmaa Kommunistlik Partei väljendas 23. augustil 1968. a. partei-lehes l´Humanité „oma üllatust ja hukkamõistu“ seoses Varssavi pakti vägede sissemarsiga Tšehhoslovak-kiasse. SZ Photo / Rue des Archives / Tallandier

1970. aastatel tekkis paljudes Lääne-Euroopa riikides ja USA-s vasakäärmuslik terrorism, mille rünnakute sihtmärgiks on poliitikud, sõjaväelased ja majandustegelased. Pildil Aldo Moro, Itaalia Kristlik-Demokraatliku Partei esimees, kes rööviti ja mõrvati 1978. aastal. picture alliance / dpa

1970. aastad kujunesid läänes „punaseks aastakümneks“: kord surmtõsiselt, siis jälle vähem tõsiselt. Pildil loeb jalgpallur Paul Breitner Mao pildi all „Pekingi Teatajat“, taustaks psühhedeelne tapeet. SZ Photo / Sven Simon

Itaalia Kommunistliku Partei juht Enrico Berlinguer ühel partei üritusel kõnelemas

(1980). Temast sai eurokommunist, kes püüdis oma partei „ajaloolise kompromis-

siga“ valitsuskoalitsiooni viia. SZ Photo / dpa / picture alliance / ap

Lääne-Saksamaa kommunistliku partei (DKP) kongress Hamburgis (1968). Aplodeeritakse Ida-Saksamaa kommunistliku partei (SED) poliitbüroo liikmele Hermann Axenile (keskel). Temast paremal külaline NLKP-st Boriss Jeltsin. 1968. a. asutatud DKP jäi kuni 1989. aastani Ida-Saksamaa käepikenduseks Lääne-Saksamaal. picture alliance / Klaus Rose

16

Ateism kui usutunnistus - võitlus religiooni vastuKommunistid võitlesid aktiivselt religiooniga nii repressioo-nide kui propaganda abil, kuid kaotasid peaaegu alati. Juba 1930. aastate lõpus mõistis NSV Liidu kommunistlik par-tei, et nad ei suuda vanu õigeusu dogmasid paljude inimes-te meeles ja südames asendada uue, ateistliku „õigeusu“ dogmadega.Vene õigeusu kirik rehabilitiseeriti 1943. aastal „suure isa-maasõja“ hädaolukorras, aga ka tänu usklike vastupanule. Veel tugevam oli pärast 1945. aastat Poola ja teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide usklike sihikindlus.Partei ja kiriku vahelised kokkulepped, milleni jõudis olu-kord näiteks Poolas ja Saksa Demokraatlikkus Vabariigis, oli Albaania kommunistidele selge tunnistus „revisionismist“

ja reetmisest. Ka Hiina kultuurirevoltsioon laastas palju, hävitades religioosset kirjavara ja kultusobjekte.Samal ajal kui Idablokk nägi alates 1970. aastatest Ladina- Ameerika katoliku kirikutes jutlustavaid „vabastuspreest-reid“ võimalike liitlastena, välditi kodumaal jõudumööda kirikute poliitilisi sõnavõtte. Aga sellest jõust ei piisanud, nagu näitasid arengud Poolas ja Saksa Demokraatlikus-Vabariigis. Seal said kirikud erineval moel 1989. aasta põhjapanevate muutuste teerajajaiks.

30. mai 1968: sõjast peaaegu puutumata jäänud Leipzigi ülikoolikirik lastakse õhku. Ida-Saksamaa „sotsialistlikul linnaehitusel“ tuli NSV Liidu eeskujul ikka ja jälle järgida vaimse tabula rasa loomise eesmärki. picture alliance / epd

Video:Catholics struggle in China,

2:45 min., inglise k. youtube.com / CNN

Moskva, 1920. aastate keskpaik: punaväelased rüüstavad Simonovi kloostrit, konfiskeerivad väärtuslikud kultusesemed ja rüvetavad reliikviaid, et tõestada imedesse uskumise jõuetust. SZ Photo

Aastatel 1923–1931 ilmus võitlevate ateistide ajakiri „Безбожник у станка“ (Jumalaeitaja tööpingi ääres). 1929. a. pakkus ajakiri välja idee asendada üks tähtis õigeusu püha NSV Liidu indust-rialiseerimisele pühendatud päevaga. Postkaart. commons.wikipedia.org / Bogdan

Usuteaduse üliõpilased Moskva-lähedase Zagorski kloostri lugemistoas 1955. aastal. Seinal on Stalini portree. Teise maailmasõja järgne õigeusu kirik oli NSV Liidu võimusüsteemi osa, olles range järelevalve ja isegi võimude kontrolli all. SZ Photo / Hannes Betzler

Esimene „rahutöökoda“ Ida-Berliini Lunastaja kirikus juunis 1982. Mõned kirikuõpetajad

ja kogudused avasid Ida-Saksamaa viimasel aastakümnel oma kirikute uksed uutele

opositsioonilistele algatustele. Bundesstiftung Aufarbeitung / Harald Schmitt

Praha, aprill 1950: esimene näidiskohtuprotsess kato-liku vaimulike üle. Piiskopid ja preestrid mõisteti „Vati-kani agentidena“ pikaks ajaks sunnitöölaagrisse. Suur osa kirikuvarast konfiskeeriti. SZ Photo / CTK Photobank / Cestmir Jiru

Punakaartlased (hungveipingid) Pekingi lähedal budistliku templi ees. Sissepääsu kohale on nad riputanud oma juhi Mao pildi. picture alliance / AP Photo

1987. a juunis külastas paavst Johannes Paulus II kolmandat korda Poola Rahvavabariiki. Miljonid usklikud, paljud neist keelatud ametiühingu „Solidaarsus“ loosungitega, näitasid oma vastuseisu valitsevale režiimile. picture alliance / dpa

17

Emantsipatsioon ja Eros - naine ja sotsialismNaiste aktiivne ja võrdõiguslik kaasamine oli kõikjal, kus kommunistlikud liikumised võitlesid mõju ja võimu pä-rast, üks nende peamisi loosungeid. Sotsiaaldemokraatia emantsipatsioonilubadusele andsid kommunistid aga sõja-kama vormi. Naiseideaaliks sai androgüünne olend: võitleja, kamraad, aktivist, ema ja muusa, kes oli loobunud kogu ko-danlikust edevusest ja kõigist naiselikest nõrkustest.Kommunistlikes riikides oli naistel riigi ja ühiskonna kesk-misel tasandil tõepoolest kandev roll. Nad olid arstid, õpetajad või kohtunikud, kuid haruharva tõusid nad kõrge-matele juhtivatele positsioonidele. Seevastu kuulus naiste rakendamine tootval tööl, sealhulgas raske füüsiline töö te-gijatena sotsialistliku ühiskonna tüüpiliste tunnuste hulka.

Koduperenaise staatus pani kulmu kortsutama: ilma naise sissetulekuta ei olnud ka õiget perekonda. Kurikuulus tar-bekaupade defitsiit koormas eriti just naisi, mida oli võima-tu korvata punaste nelkide kinkimisega naistepäevaks ja teiste sarnaste tänuavaldusrituaalidega.Kommunistlikud võimuhierarhiad ise jäid meeste pärus-maaks. „Naised kannavad oma õlul poolt taevast“, nagu väljendus poeetiliselt esimees Mao, kuid naistele endile jäi pääs sinna suletuks.

Naissportlaste paraad 1936. a. juunis Moskva Punasel väljakul. Foto sisendab uut naisideaali, mis ühendas sõjaväelise distsipliini, füüsilise jõu, vaimse otsusekindluse ja taltsutatud erootika. picture alliance / RIA Nowosti

Video:Ulrike Quentel: Trügerische Gleichstellung

von Mann und Frau, 4:37 min., saksa k.Gedächtnis der Nation / youtube.com

„Pärast kapitalismi hävitamist hävitab proletariaat ka prostitutsiooni“. Nõukogude plakat (1923) kutsub

proletariaati (ilmselt ainult meessoost) üles, et tõmmata naine välja pursuilisest mülkast ja hakata

teda hindama kui töölist. picture alliance / Delius / Leemage

Saksamaa kommunistliku partei propa-ganda auto sõnum 1928. a. Riigipäeva valimistel on suunatud „tööliste naistele“. Vana sotsialistliku traditsiooni võtmes allutati naiste vabastamise idee töölisklassi vabastamisele ja pidi teostuma pärast proletariaadi vabastamist.picture alliance / akg-images

Ida-Saksa ametiühingute liidu propagandaplakat (1949) kutsub töötavat naist üles kaheaastaku plaani täimise eest võideldes ka oma laste tulevikku kindlustama. Emadusele apelleerimine oli üks tootmispropaganda hoobasid. BArch, Plak 100-029-024 / H. Zippel, Plakat-Kunst

Ühes Łódźist lõunas asuvas Poola külas saadetakse noorpaar kombekohaselt kirikuni (1972). Pulmade, abielu ja perekonna tarbeks polnud kommunistidel ei oma kombeid ega traditsioone. SZ Photo / Witold Kulinski / Forum

Kaks noort hiinlannat poseerivad propaganda-foto jaoks, et kinnitada Mao sõnu: „Kõike, mida suudab mees, suudab ka naine“. Foto aastatest 1966–1968. picture alliance / akg-images / Zhou Thong

Woodstock DDRi värvides: väljavõte Karl-Marx-Stadti (Chemnitzi) tarbijate kooperatiivi 1972. aasta suvisest postimüügikataloogist. Rõivakollektsioon kannab kahetähenduslikku nime Akord. picture alliance / akg-images

NSV Liidu partei- ja riigijuht Leonid Brežnev NLKP XXVI kongressil 3. märtsil 1981. Idabloki riikide ladvikus oli naistel ainult dekoratiivne roll. picture alliance / akg-images

18

Sotsialistlik argipäev - töö, tarbimine, vaba aegRiigisotsialism oli palju otsesemalt tootmisele orienteeritud kui „kodanlik ühiskond“. Ajalehed rõkkasid võitudest „sot-sialistlikus ülesehitustöös“ või „saagikoristusrindel“.Plaanitäitmisest, mida mõõdeti kvantiteedi ja ainult harva kvaliteedi järgi, sõltusid karjäärid ja võimupositsioonid. Võr-reldes turumajandusega, mis on orienteeritud rentaablu-sele ja kasumile, kaasnes sellise ergutussüsteemiga pigem ebamajanduslik käitumine. Ratsionaliseerimise ja kokku-hoiu asemel iseloomustas plaanimajandust struktuurne ebaefektiivsus ja raiskamine.Kommunistlikke režiime survestasid Lääne tarbimisühis-konna ja elustiili õõnestav mõju, aga ka režiimide endi

propagandanõuded. Ainuüksi masstoodete tarbimisväärtu-sest enam ei piisanud. Ka sotsialistlik tarbija ootas kaupade atraktiivset mitmekesisust.Järk-järgult kujunes välja igapäevakultuur oma rituaalide ja sissemängitud rutiiniga. Seda kandsid sotsiaalse kind-lustunde lubadus, pidevast tarbekaupade defitsiidist ajen-datud leidlikkus ja laialt levinud vahetuskaubandus. Kogu poleemika „Lääne dekadentsi“ üle ei suutnud varjata, et see on üks sotsialistliku tegelikkuse Achilleuse kandu.

Vabaõhu-moeshow Poolas Piotrków Trybunalski linnas 1978. a. talvel. Poolast sai mõneks ajaks idabloki moemeka, kus riigiette-võtted võistlesid era-rätsepatöökodadega klientide pärast. SZ Photo / Forum / Maciej Osiecki

Video:Nixon vs. Khrushchev – The Kitchen Debate (1959), 7:38 Min., inglise k.

youtube.com

„Rohkem, paremini, odavamalt“ – riiklikku tootmispropaganda

lööklause. Ida-Saksa plakat (1955) näitab tekstiilitööstuse kolme parimat

töötajat „patriootlike“ eeskujudena. BArch B 285 Plak-022-006 / N. N. /

Greif Graphischer Großbetrieb

Pärast Hruštšovi külaskäiku USA-sse lubas Kreml 1959. a. suvel Moskvasse „Ameerika rahvusnäituse“. Kolm miljonit venelast imetlevad USA kaubavalikut. Hruštšovi Ameerikale järelejõudmise ja temast möödumise loosung osutus aga bumerangiks. picture alliance / Everett Collection

1970. aastatel sai idablokist lääne tootmisbaas. Välisvaluuta teenimiseks hakkasid kõige efek-tiivsemad ettevõtted järjest rohkem tootma ekspordiks, nagu ka see tekstiilivabrik Toruńis Poolas (1977).SZ Photo / Aleksander Jalosinski / Forum

Läänesakslased said oma Ida-Saksa sugulastele ja tuttavatele tellida kaupa Ida-Saksa postimüügiakataloogist Genex. Maksta tuli Lääne-Saksa markades. Suurem osa kataloogi kaubast oli toodetud Ida-Saksamaal, kuid oli seal defitsiitne. 1988. aasta kataloogi esikaas. picture alliance / dpa-ZB

17. detsember 1981 Wrocławi lähedal: Baden- Württembergi Punase Risti töötajad jagavad välja 8000 humanitaarabipakki. Ligi 30 miljonit pakki leevendavad esmatarbekaupade puudust 1980. aastate sõjaseisukorra aegses Poolas. picture alliance / dpa

NSV Liidus oli seltsielu keskpunktiks köök, mis oli tavaliselt imetilluke. Sellest kujunes omamoodi elustiil sovetliku tegelikkuse trotsijatele. Vladimir Raitmani foto (1984) ühe Moskva kunstniku köögist.picture alliance / dpa

Havanna 14. november 2007: Iga müüdud riisiportsjon registreeritakse ostja arveraamatus „Libreta“. Toiduained ja esmatarbekaubad olid Kuubal normeeritud alates 1962. aastast.picture alliance / dpa

19

Kitsas maatriks - teaduslik sotsialism„Juhtivat rolli“, mille endale omistasid kommunistlikud riigiparteid, õigustati väitega, et nad on „teaduslikult“ välja selgitanud ajaloolise ja ühiskondliku arenemise seaduspärasused. Kool ja haridus paarisrakendis repressioonide ja tsensuu-riga olid vahendid, millega vormiti karjäärihimulist ja kon-formistlikku järelkasvu. Marksismi-leninismi hall teooria on justkui kuivanud leib. Kuid need, kes otsisid, leidsid sealt ka suure ja tervikliku ajalookäsitluse ja maailmapildi. Sotsialistlik tegelikkus sovetlikus stiilis vermis oma kon-servatiivse esteetika, mille kujundikeel leidis väljenduse pidulikus klassitsismis. See leidis vastukaja inimestes, keda jättis ükskõikseks lääneliku kultuuri meeleline ülevoo-lavus ja hektilisus.

Viimaks lõikasid mõtlemisele seatud kitsad raamid kommu nistliku maailma paljudest 20. sajandi arengutest lahti ja ta muutus vaimseks provintsiks. See oli üks põhjusi, miks moodsa infotehnoloogia areng kommu nistlikest režiimidest suure kaarega möödus. Kuigi digitaalne andmetöötlus leidis oma koha riigi- ja majandusbüro-kraatias ning sõjaväes, jäi personaalarvuti tavakodanikule kättesaamatuks.

Idasaksa rahvasuu nimetas arvukaid poliittunde ja kursusi, millel pidid käima ka need, kes kommunistlikku parteisse ei kuulunud, „punase valgusega kiiritamiseks“. Fotol on poliittund ühes Karl-Marx- Stadti (Chemnitzi) suurettevõttes 1975. aastal.picture alliance / Klaus Rose

Video:Ein Zweifler an der SED-Bezirks-parteischule, 6:52 Min., saksa k.

ndr.de

„Au sulle igavene, päiksena sära, teaduse geenius, Oktoobri valgus!“

Nõukogude plakatil (1967?) saab revolutsioonimüüdist teadusmaagia.

Šveitsi Sotsiaalarhiiv

Moskva kesklinna lähedal Lenini mägedes kõrgub teaduse katedraalina Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool. Foto 1967. aastast.SZ Photo / Timeline Images

Proletariaadi diktaktuuri teooria tudmaõppimine poliitilises õhtukoolis Shijiazhuangis 300 km Pekingist loodes. Mao „Väike punane raamat“ oli alati kesksel kohal. Foto 1975. aastast. picture alliance / akg-images

1980. aastatel üritasid Ida-Saksamaa algatusrühmad raamatukogude ja tsenseerimata teabelehtedega luua alternatiivset avalikkust. Fotol on Ida-Berliinis asuva „Keskkonnaraamatukogu“ trükimasin. Robert Havemann Gesellschaft / Siegbert Schefke

Lääne-Saksamaa Rowohlti kirjastus läks 1970. aastate vaimuga kaasa ja avaldas 1979. aastal koomiksisarjad „Marx algajatele“ ja „Lenin algajatele“ ning samasugused ka Trotski ja Mao kohta. Turg selle teema toodetele oli aga hakanud juba kokku tõmbuma. Bibliothek Bundesstiftung Aufarbeitung

„Võidujooks ajaga“ – Ida-Saksa plakat (1978). Kuid 1980. aastatel jäid sot-sialistlikud riigid selles võidujooksus Läänest järjest rohkem maha. BArch, Plak 102-042-010 / Jürgen Mücke, Verlag Volksstimme Magdeburg

Seeriatootmises olnud kommunismi „klassikute“ kips-büstid saadeti 1990. aastal ühte Saksamaa Sotsialistliku

Ühtsuspartei (SED) lattu Ida-Berliinis. SZ Photo / Hans-Peter Stiebing

20

Sotsialistlik linn - kodanliku urbanismi antiteeSotsialism oli algupäraselt linlik liikumine. Esimesed kom-munistlikud rakukesed Peterburist üle Berliini Pariisini ja Shanghaist Saigonini moodustusid suurlinnadžung-lis, mida kommunistid ise pidasid samal ajal moraalselt korrumpeerunuks.Plaane sotsialistlikust ideaalselt funktsionaalsest töös-tus- ja aedlinnast hellitasid nii sotsiaaldemokraadid kui ka moodsad linnaplaneerijad. Kommunistliku linnaaren-gu käigus vormiti need projektid vastavalt vajadusele siiski ümber, et esile tõsta võimu ja autoriteeti. Nii tõrjus pompöösne neoklassitsism kõrvale moodsad funktsiona-listlikud visandid. Stalinistlike metropolide keskusi iseloo-mustab monumentaalne stiil koos paleetaoliste elumajade või metroojaamadega, parkide, hiiglaslike monumentide ja

tühjade paraadväljakutega. Paljud rajatised jäidki lõpeta-mata. Vanad hooned kas lagunesid või need lammutati.Samal ajal õitses äärelinnadesse masside peavarjuks ra-jatud monotoonsetes paneelelamutes enamasti üsna maalähedane elustiil. Koos laialt levinud suvila- ja aiandus-kooperatiividega pakkus see mänguruumi nišikultuuridele, soodustas vahetuskaubandust ja elementaarset iseva-rustamist. Kõik see andis sotsialistlikele linnadele nende tüüpilise, sisuliselt mittelinliku iseloomu.

Varssavi, 1978: eluasemepuuduse leevendamiseks hakati idabloki maades 1970. aastatel rajama hiiglaslikke paneelelamurajoone. Taristu rajamine nõudis aga palju rohkem aega. SZ Photo / Maciej Osiecki / Forum

Video:Lõik Herbert Rappaporti muusikalist

„Tšerjomuški“ (1962), 5:43 min., vene k. Subtiitrid: inglise k.

Youtube.com / Seventeen Moments in Soviet History

Paabellik suurushullus: „Nõukogude palee“ võistluse

võitja Boriss Iofani kavand (1934). 415 meetri kõrgust torni

pidi kroonima 70-meetrine Lenini kuju. Ehitustööd kat-

kestati lõplikult 1957. aastal. Joonistus: picture alliance / akg-images Eskiis proletaarse riigi sotsialistlikust näidis-

linnast (ca 1930), mis pidi pakkuma nii lühi-kese vahemaa töökoha ja kodu vahel kui ka piisava ruumi spordiks ja vaba aja veetmiseks. SZ Photo / CCI

9. detsember 1951: Ida-Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei peasekretär Walter Ulbricht tutvub koos peaminister Otto Grotewohliga Ida-Saksa esimese „sotsialistliku kõrghoone“ maketiga. Sellest sai osa Weberwiese metroojaama juurde rajatud Stalini allee ansamblist. BArch Bild 183-12896-0002 / adn-ZB / Horst Stumm

1969. a. mai: Fischerinsel Ida-Berliini kesklinnas. Varsti pidid ka viimased vanad ehitised tegema ruumi uutele monotoonsetele tornmajadele. picture alliance / dpa-ZB

1955. a. valmis Varssavis pärast kolmeaastast ehitustööd „Jossif Stalini nimeline kultuuri- ja teaduspalee“, mis oli kõrguselt teine ehitis Euroopas. Paljud poolakad pidasid seda NSV Liidu kingitust võõrvõimu sümboliks. SZ Photo / Zbyszko Siemaszko / Forum

Schwedti linna piirile tekivad aiamaad ihaldatud „datšadega“. Vene laensõna tähistab aiamaja, kus sai veeta näda-lavahetusi ja kasvatada oma tarbeks hädavajalikke aiasaadusi. picture alliance / dpa-Zb

Chongqing Hiinas – rohkem kui 30 miljoni elanikuga linn. Hiina Kommunistliku Partei

juhtkond kavatseb suurema osa riigi elanikonnast 21. sajandi keskpaigaks megalinnadesse ümber

asustada. Foto 2012. aastast. SZ Photo / Olaf Schülke

21

Kommunistlik internatsionalism kodanliku kosmopolitismi vastuKõigi maade kommunistid vandusid truudust rahuarmas-tavale internatsionalismile. Selle vastandiks oli vähemal määral natsionalism, kuid pigem püüti olla selle poliiti-line ja kultuuriline pärija. Eelkõige vastanduti kodanliku-le kosmopolitismile, mis põhines maailmakaubandusel ja globaalsel kultuurivahetusel. Kommunistlik „antikosmopo-litism“ oli varjatud seoses sõjaka „antisionismiga“, mis sar-nanes aga saatuslikult vaenlasekuvandile, mida nimetati „ülemaailmseks juutluseks“. Kommunistlike režiimide internatsionalistlikud loosungid olid teravas vastuolus nii enese Läänest kui ka sotsialismi-leeri teistest riikidest isoleerimise poliitikaga. Külalisi vä-lismaalt kontrolliti ja jälgiti rangelt. Selle rituaali jäikusse

hääbusid isegi sõpruskohtumised. Erandiks olid noorte-festivalid, mis pakkusid väikeseid vabadusi. Kitsarinnaline „sotsialistliku kodumaa“ kultus pidi olema „kapitalistlikku välisriiki“ reisimise lohutavaks asenduseks, sest niisugune reis oli enamikule Saksa DV, NSV Liidu või Hiina kodanikest võimatu.Kommunistlike režiimide prominentseimad juhid puhkavad nüüdseks oma mausoleumides, kuid mitte „internatsio-naalse proletariaadi“ eestvõitlejatena, vaid kui „suured pat-rioodid“, uute riikide asutajad ja „rahvuse isad“.

Tšehhoslovakkia ja Lääne-Saksamaa piir 1968. aasta juulis. Kommu-nistlikud režiimid eraldasid end Euroopast Barentsi merest Musta mereni ulatunud peaaegu 7000 kilomeetri pikkuse „raudse eesriidega“. picture alliance / CTK

Video:NNguyen Tien Duc räägib oma ajast

Ida-Saksamaal lepingulise töölisena, 1:44 min., saksa k.

youtube.com / Gedächtnis der Nation

Ida-Berliinis peeti 1951. aasta augustis III ülemaailmne noorsoo- ja üliõpilas-

festival. Väljavalitud osavõtjail lubati eten-dada seda „rahvaste sõpruse“ pantomiimi

rongkäikude, tantsu ja muusika – ning tavalisest õige natuke suurema vabaduse-

ga esialgu iga kahe aasta tagant. Postkaart: Leipzigi Linnaajaloo Muuseum

13. aprillil 1949. a. kuulutas Ida-Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskajaleht kosmopolitismi proletaarse internatsionalismi vaenlaseks. Ainult aasta varem oli seesama ajaleht tunnustanud Nõukogude kirjanikku Ilja Ehrenburgi kui „kosmopoliiti ja inter-natsionalisti“. Kosmopolitismivastase võitluse kampaania tähistas NSV Liidus järjekordse antisemitismilaine algust. Faksiimile.Neues Deutschland

Moskva, 1956: kahe maailma kohtumine. Noored venelased üritavad Lääne-Saksa naisturistidega vahetuskaupa teha. Kommu-nstlikes riikides ei olnud elanikel soovitav Lääne turistidega suhelda. SZ Photo

1973. aasta augustis peeti Ülemaailmne noorsoo- ja üliõpilasfestival jälle Ida- Berliinis. Ida-Saksamaa pole ennast varem kunagi ülejäänud maailmale näidanud nõnda avatu ja elavana. Kuid tagaplaanil jälgib kõike hoolega ja suurte kulutustega Ida-Saksa salapolitsei Stasi. picture alliance / ZB

Ida-Saksamaa ja NSV Liidu kommunistlike par-teide tippfunktsionärid möödumas NSV Liidu sõjalaevastiku madrustest. Toimumiskoht on Leningrad ja sündmus NSV Liidu ja Saksa DV noorsoofestival. picture alliance / ZB

Idabloki riikidesse hakati 1970. aastatel tooma Viet-namist võõrtöölisi. Ametlikuks põhjenduseks oli inter-natsionaalne solidaarsus, tegelikuks aga tööjõupuudus. Võõrtööliste sissetoomist varjati rahva eest. Pildil on Ida-Berliini saabuvad töölised (1973). picture alliance / dpa

19. mai 1998: tuhanded inime-sed ootavad sissepääsu Ho Chi Minhi mausoleumi. Kaasaegse

Viet nami rajaja oleks sel päeval saanud 108-aastaseks.

picture alliance / dpa

22

"Võim tuleb vintpüssiraudadest" - kommunistlik militarismKommunistlikud liikumised ja režiimid arendasid oma suuri-mad organisatoorsed ja tehnoloogilised võimed välja sõjan-dusvaldkonnas. Kõik „rahvavabariigid“ sündisid kodusõdade ja / või riikidevaheliste sõdade tulemusena või võitluses oku-pantide vastu.Kommunistide elueliksiiriks sai pidevalt alahoitav tunne elust vaenlaste poolt ümbritsetud maailmas. Kestev pingesei-sund väljendus alalises sisevaenlase otsingus ja igapäevaelu militariseerimises. Ka revolutsiooni tähtpäevade tähistami-ne valati sõjaväelisse vormi. Partei „demokraatlik tsentra-lism“ oli oma olemuselt käsuliin. Ja seda printsiipi pidi järgima kõik – nii poliitikas, majanduses kui ka kultuurivaldkonnas.

Samaaegselt arendas NSV Liit „maailmarahu tagaja“ ku-vandit, kes surub oma hiiglasliku relvaarsenaliga nurka „USA imperialismi“. Tegelikkuses hoogustas võidurelvastumine ja kahe maailmasüsteemi konkurents sõdu ja kodusõdu kõigil kontinentidel.Kui 1980. aastate keskel leevenesid rahvusvahelised pinged, oli välisvaenlase kadumisel otsustav mõju idabloki lange-misele. NSV Liit kui totalitaarne riik lagunes koost mitte sõja tulemusena, vaid rahuajal.

Moskva, 7. november 1987, oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäev. Üle Punase väljaku marsivad kõik väeliigid.picture alliance / dpa

Video:Külm sõda Aafrikas –

Somaalia, Kuuba, NSV Liit ja Etioopia, 3:18 min., inglise k.

youtube.com / Omar El Saafi

Kui 1950. aastal vallutas kartulimardikas üle poole

Ida-Saksa kartulipõldudest, väitis kommunistliku riigi

propaganda, et need heideti USA lennukitelt.

picture alliance / akg-images

Hiina Rahvavabastusarmee sõdurid loevad Mao tsitaatidest koosnevat „Väikest punast raamatut“ (1966), kus on ka Mao lause: „Partei käsutab vintpüsse“. SZ Photo / Rue des Archives / PVDE

Saksa Demokraatliku Vabariigi noor-soofestival Ida-Berliinis 1979. aastal. Laste sõjaline algõpe loosungi all „Me kaitseme sotsialistlikku isamaad!“ Bundesstiftung Aufarbeitung / Harald Schmitt

Cuito Cuanavale, veebruar 1988: Angola sõdur Nõuko-gude õhutõrjeraketipatarei ees. 1975. aastal puhkes Angolas koos koloniaalajastu lõpuga kodusõda, mis kestis katkestustega kuni 2002. aastani. picture alliance / dpa

Leipzig, 1983. a. juuli: rahupropaganda Saksa DV VII kehakultuuri- ja spordifestivali ning IX laste ja noorte spartakiaadi raames. picture alliance / ZB

NSV Liit tõi oma väed Afganistanist välja pärast üheksa aastat kestnud sõda. Esimesest avalikust sõjalisest sekkumisest väljaspool idablokki pärast 1945. aastat sai katastroof. picture alliance / CPA Media Co. Ltd

Washingtoni ja Moskva desarmeerimisläbirääkimistel saavutati 1986. aasta sügisel läbimurre. NSV Liit ei suutnud endale enam võidurelvastumist lubada. Uus riigijuht Mihhail Gorbatšov panustas reformidele. Faksiimile: Der Spiegel, 41 / 1986

23

Reform ja revolutsioon - kommunismist vabanemine EuroopasGlasnost ja perestroika – nende loosungite all tahtis Mihhail Gorbatšov alates 1986. aastast moderniseerida raskustes Nõukogude Liitu ja parandada läbisaamist lää-nega. Seetõttu andis ta 1989. aasta suvel idabloki riikidele rohkem enesemääramisõigust. Kuigi Poolas oli opositsioon võitnud poolvabad valimised juba 4. juunil, toimis NSV Lii-du ülemvõim idablokis endiselt vankumatult. Surve all näis olevat pigem kommunistlik Hiina: Pekingis suruti 4. juuni öösel jõuga maha nädalaid kestnud massirahutused, mis ähvardasid provintsidesse edasi kanduda. Lootmata lähiajal muutusi kogeda põgenesid kümned tu-handed Saksa Demokraatliku Vabariigi kodanikud suvepuh-kuste ajal Ungari ja Tšehhoslovakkia kaudu Läände. Nüüd,

vaatamata hirmule „Hiina lahenduse“ ees, nõudis üha roh-kem idasakslasi tänavatel ja väljakutel reforme. Sellega al-gas rahulik revolutsioon, millest Berliini müüri langemisega 9. novembril sai tammi purunemine. Peamiselt rahulike ümberkorralduste tulemusena langesid kommunistlikud režiimid nüüd jadamisi nagu doominokivid.Kui demokraatlik revolutsioon jõudis kommunistliku maail-ma ajaloolisse keskusse Moskvas, siis tankid seda enam ei peatanud. 1991. aasta augustis heisati Kremli kohal Vene-maa lipp.

Leipzig, 9. oktoober 1989: meelt avaldas üle 70 000 inimese. Seda rahumeelset esmaspäevademonstratsiooni on hiljem peetud rahumeelse revolutsiooni pöördepunktiks. SZ Photo / ap / dpa / picture alliance

Video:August 1991 – Rahutused Moskvas,

2:59 min., inglise k. youtube.com / Tom Barton

Que

lle: A

PA

Fläche

UdSSR(Union der SozialistischenSowjet-Republiken)

EinwohnerGründung

290 Mio.

1922

22402200 km2

1000 km

Armenien30. Aug. 91

Moldau27. Aug. 91Georgien9. Apr. 91

Aserbaidschan18. Okt. 91

Ukraine25. Aug. 91

Litauen11. Mär. 90

Lettland21. Aug. 91

Estland20. Aug. 91

Nachfolgestaatenmit Tag derUnabhängigkeit

Weiß-russland24. Aug. 91

Kirgistan 31. Aug. 91

Tadschikistan 9. Sep. 91

Usbekistan1. Sept. 91

Turkmenistan27. Okt. 91

RusslandDez. 1991

Kasachstan 16. Dez. 91

Der Zerfall der Sowjetunion

Quelle: xxx22353

Idabloki esimesed poolvabad valimised Poolas 1989. aasta juunis. Valimised võitis sõltumatu

ametiühing „Solidaarsus“. Nende valimisplakat, mis kujutas USA näitlejat Gary Cooperit

vesternikangelasena filmis „High Noon“ (1952), pälvis palju tähelepanu.

picture alliance / prisma

NSV Liidu tuumafüüsik ja dissident Andrei Sahharov kõnelemas NSV Liidu rahvasaa-dikute kongressil 28. mail 1989. Taamal NSV Liidu riigipea Mihhail Gorbatšov. picture alliance / RIA Nowosti

3. ja 4. juunil 1989 surus Hiina sõjavägi jõuga maha Pekingis aprillis alanud protestimeele-avaldused. 5. juunil 1989 tanki-kolonni ette seisnud mehest sai kodanikuallumatuse sümbol. picture alliance / AP Photo

Bukarest, 28. detsember 1989: Rumee nia sõdurid ja relvastatud tsiviilisikud võitlemas kommunistliku salateenistuse snaiprite vastu. Diktaator Nicolae Ceauşescu ja tema abikaasa olid hukatud kolm päeva varem. picture alliance / dpa

Balti kett: 23. augustil 1989, Molotovi- Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, moodustasid sajad tuhanded eest-lased, lätlased ja leedulased inimketi läbi kolme Balti liiduvabariigi, nõudes oma riikidele iseseisvust. picture alliance / dpa

Noored moskvalased heiskasid 23. augustil 1991 NLKP KK hoone vastas asuva maja katusele Venemaa trikoloori. 19. augustil alanud kommunistliku partei ladviku ja sõjaväelaste putš oli läbi kukkunud. See oli NSV Liidu lõpu algus. Bundesstiftung Aufarbeitung / Harald Schmitt

NSV Liidu lagunemine 1991. a. Kaart näitab liiduvabariikide isesisvumise kuupäevi. Infograafik: picture alliance / dpa-Grafik

24

Revolutsioon ja restauratsioon - kommunismist postkommunismiKui Jugoslaavia lagunemine suubus veristesse sõdadesse ja etnilisse puhastusse, kulges NSV Liidu lagunemine esial-gu suhteliselt rahumeelselt. Vaatamata uutele vabaduste-le kogesid paljud endised nõukogude kodanikud riiklikku ja majanduslikku kollapsit isikliku katastroofina. Erastamised kujunesid sageli kuritegelikeks röövretkedeks. Tekkis uus oligarhiline võimu- ja omandistruktuur, mille selgroo moo-dustasid tihti endised salateenistuste ohvitserid.Seejärel puhkesid siiski pogrommid ja sõjad, olgu Tšetšee-nias, Mägi-Karabahhis, Abhaasias või praegu Ida-Ukrai-nas. See on nõudnud kümnete tuhandete elu ja röövinud sadade tuhandete kodumaa. Nende sündmuste puhul ei ole liikumapaneva jõuna mitte viimasel kohal Putini ajastul uuendatud Kremli hegemooniataotlused.

Ka Ida- ja Kesk-Euroopas möödusid 1990ndatel muutused raskemini kui loodetud. Murrangu kangelastel ei õnnestu-nud enamasti oma võimu kindlustada. Võimult tõugatud ekskommunistid tegid comebacki, kuni nad uute, tihti rah-vuslik-autoritaarsete, parteide ja juhtfiguuride poolt välja vahetati.Vahepeal on Hiina Rahvavabariik kui globaliseerunud maa-ilmamajanduse mootor kommunistliku partei (nähtavasti) vankumatu diktaktuuri all võtnud kursi uute randade poole, mida keegi veel ei tunne.

Shanghai pilvelõhkujate kiiskav panoraam: kommunistlik partei kohandas 1990. aastatel Hiina majanduse maailmaturu vajadustele. Sotsialism tähistab nüüd ka rahvuse suurust ja ühtsust, mille tagab ainult kommunistliku partei diktatuur. SZ Photo / Kevin Lee

Video:Georgia’s Post-Soviet Story,

5:24 Min., inglise k. youtube.com / Open Society Foundation

Bosnia pealinn Sarajevo 6. aprillil 1992: elanikud

varjuvad Serbia snaiprite eest. Sel päeval algas

Bosnia sõda, mis nõudis 1995. aastaks umbes 100 000 inimese elu.

picture alliance / dpa

Moskva, 25. jaanuar 1994: kodutu eakas venelanna kerjamas, taustal sigareti-reklaam „Test the West“ (meki Läänt). picture alliance / dpa

Groznõi, 25. veebruar 1995: Purusta-tud presidendipalee ees seisab Vene sõdur. Detsembris oli Vene armee tunginud Tšetšeeniasse, mis oli end juba 1991. aastal iseseisvaks kuulutanud. picture alliance / dpa

Moskva, 2012. aasta oktoober: moes on naaritsamantel. „Uued venelased” esitlevad oma jõukust. Moskvas on rohkem miljardäre kui New Yorgis. picture alliance / dpa

Endises Nõukogude armee Brandi sõjaväelinnakus Lübbeni maakonnas Berliinist lõunas on majutatud 280 asüülitaotlejat. Kaks Bulgaariast pärit last 1994. a. jaanuaris veel koristamata sõjaväe vanarauaga mängimas. picture alliance / ZB

Ašabad, Türkmenistan, 2001: Türkmenistani diktaator, Turkmeenia Kommunistliku Partei endine juht Saparmurat Nijazov laskis riigi 10. aastapäevaks valmistada oma kullast kuju, et see kinkida endale kui „Turkmenbašile“, kõigi türkmeenide isale. picture alliance / Arco Images GmbH

9. mai paraad Moskvas 2005: Stalini NSV Liidu võit suures isamaasõjas 60 aastat varem on saanud Putini Venemaa alusmüüdiks. picture alliance / AP

25

Ajastu kokkuvõte - kommunism 20. sajandil 100 aastat pärast oktoobrirevolutsiooni vajab kommunis-mi ajalugu uuesti mõtestamist. See oli lahutamatult seotud kapitalistliku maailmamajanduse kriiside ja kahe maailma-sõjaga. Selles segunesid vastuhakud lääne ülemvõimule ja kultuurile lootustega emantsipatsioonile ja vabastamisele, mis osutusid enamjaolt pettumuseks.Keskmes seisab kahe iidse suurriigi saatus, mis olid lagu-nenud. Kommunistid ühendasid uuesti nii Venemaa kui ka Hiina. Tänapäeval astuvad nad uutel ideoloogilistel ja ma-janduslikel alustel taas esile lääne geopoliitiliste ja kul-tuuriliste vastasmängijatena. Kas võime käsitleda väidet „kommunismi lõpust“ suhtelisena?

Teadlased on kokku arvutanud kuni 100 miljonit kom-munismiohvrit. Erinevalt natsionaalsotsialismist suuna-sid 20. sajandi kommunistlikud režiimid vägivalla ja terrori peamiselt oma ühiskondade vastu. Seetõttu tahavad selle võimu tänased pärijad Moskvas või Pekingis katta ohvrid kangelasliku traagika mantliga. Ka paljud inimesed ei saa ega taha tegemist teha massivägivalla pärandiga, mis ta-bas iga teist perekonda. Just seetõttu on kommunismi aja-looga nii keeruline „toime tulla“.

Klassitsismist postmodernismini: sotsialistliku kunsti muuseum Sofias Bulgaarias (2011). Endise sotsialismileeri asutajate ja kangelaste kujudega muuseume on kõikjal Ida-Euroopas. picture alliance / ap Photo

Video:Romanian youth remember

communist regime past, 2:37 Min., inglise k.

youtube.com / AFP

Shenyangi „punases revolutsioonilises sööklas“ etendab personal külalistele pantomiimi mõisniku hukkamisest. Omaaegse punase terrori õudustest püütakse Hiinas naeruga üle saada. picture alliance / dpa

Kommunistliku Rumeenia poliitilise terrori ohvrite vaikne mälestamine. Asukoht: 13. fort Jilavas. See Bukarestist lõunas asunud vangla oli kurikuulus oma tingimuste poolest. Foto detsembrist 2010. picture alliance / AP Photo

Berliin, 1990. aasta algus: „sotsialismileeri“ lagunemine omandas pärast 1989. aastat paljuski suure turu ilme. Täiturg piiripunkti „Checkpoint Charlie“ juures. picture alliance / ZB

Naelaskulptuuridega tuntust kogunud Ida-Saksmaal sündinud kunstnik Günther Uecker muutis Kambodža pealinnas Phnom

Penhis asunud Tuol Slengi piinavangla ohvrite fotod kunstiteoseks, püstitades mälestusmärgi nii neile kui miljonitele teistele ohvritele.

Günther Uecker

IMPRESSUM

Koostajad

Saksa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SED) Diktatuuri Uurimise Sihtasutus toetab nii projekti juhtimise kui omapoolse sisulise panusega ulatuslikku uurimistööd Saksamaa ja Euroopa kommunistlike diktatuuride tekkimise põhjustest, aja-loost ja tagajärgedest.

Saksa Ajaloo Muuseum on rahvusmuuseum, mis esitab Saksa ajalugu üleeu-roopalises kontekstis. Muuseum asub Berliini ajaloolises keskuses ja on paik, mis pakub uusi teadmisi ja elavaid diskussioone Saksamaa ajaloost.

Eesti Mälu Instituudi eesmärk on inimvaenulike režiimide poolt toime pandud rahvusvaheliste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste ning need režiimid loonud totalitaarsete ideoloogiate uurimine ja avalikkuse teadvustamine uurimistule-mustest.

www.bundesstiftung-aufarbeitung.dewww.dhm.de www.mnemosyne.ee

Näituse teostajad

Näituse autor on dr Gerd Koenen. Oma 2001. aastal ilmunud raamatus Das Rote Jahrzehnt (Punane kümnend) kirjeldab ta haaravalt vasakäärmuslike rüh-mituste arengut alates 1967. aastast kuni Saksamaa 1977. aasta terrorisügi-seni. Ta analüüsib kriitiliselt vasakäärmuslike aktivistide, kelle hulgas oli ta ka ise, tegevuse motiive. Koeneni teised raamatud on pühendatud sotsialistliku isikukultuse kirjandusloole (Die Großen Gesänge (Suured laulud), 1991), saksa

terrorismile (Vesper, Ensslin, Baader, 2003), sakslaste Venemaa-kuvandile (Der Russland-Komplex (Vene kompleks), 2005) ja Ladina-Ameerika geril-jaeepostele (Das Guevara-Projekt (Projekt Guevara), 2008). 2017. aastal aval-dab kirjastus C. H. Beck tema uue raamatu Die Farbe Rot – Kommunismus als Weltgeschichte (Punane värv – kommunism kui maailmaajalugu). www.gerd-koenen.de

Gerd Koenen ja projektijuht dr. Ulrich Mählert (SED Dikta tuuri Uurimise Sihtasutus) valisid välja fotod ja dokumendid ning varustasid need kommentaaridega. Näituse on kujundanud graafik dr. Thomas Klemm Leipzigist. www.thomasklemm.com

QR koodid

QR-koodid näituse stendidel lubavad nutitelefonide kasutajatel vaadata 24 teemaga seotud filmilõiku, mis on internetti üles laetud. Paljud neist on ingliskeelsed või ingliskeelsete subtiitritega.

Tänuavaldused

Koostajad tänavad arhiive, muuseume ja meediavälja andeid ning nende töötajaid, nagu ka teisi projekti toetajaid, kes lubasid kasutada fotosid ja karikatuure ning trükiste faksiimilekoopiaid. Esmajoones nimetatagu fotoagentuuri dpa-Bildagentur picture alliance, aga ka ajalehe Süddeutsche Zeitung fotoarhiivi, kelle kogudest on pärit suur osa näitusel kasutatud piltidest. Lisaks täname: akg-images, Friedrich Eberti Sihtasutuse sotsiaaldemokraatia arhiiv, archive.org, Saksa Liiduarhiiv, Ute Caumanns, Framepool, Thomasz Kizny, Moskva Memorial, Neues Deutschland, Saksamaa valitsuse pressi- ja informatsiooniamet, redavantgarde.com, Robert-

Havemann-Gesellschaft, Šveitsi Sotsiaal arhiiv, Der Spiegel, Leipzigi Linnaajaloo Muuseum, Günther Uecker, Wikipedia, The Wolfsonian, ajakiri Osteuropa.

Näituse eestikeelse versiooni valmimise eest täname Konrad Adenaueri Fondi, kes rahastas tekstide tõlkimist.

Näituse tõlkis saksa keelest eesti keelde Karl-Erik Maripuu (Tallinn).

Tähelepanuks

Kõik fotod, helidokumendid ja tekstid nagu ka näituse kujundus on autoriõiguse kaitse all ja nende kopeerimine, muutmine või muul viisil levitamine on keelatud ilma autoriõiguste omanike loata. Fotode autoriõiguste omanik on näidatud iga pildi allkirjas. Kui teil on näituse kohta küsimusi või märkusi või kui me oleme vaatamata hoolsale pildivalikule siiski kuidagi teie õigusi riivanud, pöörduge palun dr Ulrich Mählerti poole aadressil k-ausstellung@bundesstiftung-aufarbeitung.de

Jälgige meid Facebookis: www.facebook.com / BundesstiftungAufarbeitung

www.facebook.com / DeutschesHistorischesMuseum