Jäätmete taaskasutus numbrites

2006 – 2016

EJKL jäätmepäev

Marit Leevik

andmehaldusosakonna peaspetsialist

22.11.2017 Tallink SPA & Conference hotell

Jäätmeteke: tava- ja ohtlikud jäätmed (sh ohtlikud põlevkivijäätmed)

34

% 41

%

40

%

43

%

47

%

43

%

42

% 47

%

47

%

37

%

40

%

20

,0 21

,2

19

,3

15

,6

19

,5

21

,7

22

,2

22

,5

22

,1

24

,7

24

,4

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

0

5

10

15

20

25

milj

on

to

ni

ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed tavajäätmed

Jäätmete ladestamine ja taaskasutus

55%57%

60%

55%

60%

43%

37%

48%

62%

49%53%

37%

32% 30%28%

37%

55%59%

52%

36% 38%

32%

3% 3% 3% 2% 3% 2% 2% 2% 2% 2% 1%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

24

26

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

osa

kaal

%

milj

on

to

nn

i

põlevkivikompleksiga seonduvate jäätmete ladestamine ladestamine prügilatesse

taaskasutamine jäätmeteke (sh kogumine)

ladestatud jäätmete osakaal jäätmetekkest taaskasutatud jäätmete osakaal jäätmetekkest

ekspordi osakaal jäätmetekkest

Jäätmete taaskasutus toimingute lõikes

R9

muu

R4

R1

R12R10

R3R5

0

2 000 000

4 000 000

6 000 000

8 000 000

10 000 000

12 000 000

20062007

20082009

20102011

20122013

20142015

2016

Mittemaaksete maavarade

kaevandamisjäätmed

Elektrijaama vesipõhised

vedeljäätmed

Kivid ja pinna

Põlevkivi poolkoks

Bituumenitaolised segud

PõlevkivilendtuhkPõlevkivikoldetuhk

Betoon

R5 - anorgaaniliste ainete ringlussevõtt või taasväärtustamine

Fenoolvesi

Puidujäätmed

Reoveesetted

Vadak

Läga ja sõnnik

Jäätmekäitlusel tekkinud setted ja vedeljäätmed

Tahkestatud või stabiliseeritud

jäätmed

R3 - orgaaniliste ainete ringlussevõtt või taasväärtustamine

Saastunud pinnas ja süvenduspinnas

Reoveesetted

Ehitus- ja lammutuspraht

Lubjasete ("meesa")

Läga ja sõnnikBiogaasijaama

kääritusjääk

R10 - pinnastöötlus põllumajanduses või keskkonnaseisundi parandamiseks

Mustmetallijäätmed ja -murd

Prügi (segaolmejäätmed)

Ehitus- ja lammutuspraht

Tööstusreoveesetted

Segapakendid

Sega- ja eristamata materjalid

Põlevkivilendtuhk (R12p)

Läga ja sõnnik Paber- ja kartongpakendid

R12 - jäätmete eeltöötlus sh sortimine

Puidujäätmed

Prügi (segaolmejäätmed)

Põlevjäätmed (prügikütus)

Põlevkivi pigijäätmed ("fuussid")

Tööstusreoveesetted paberitootmisest

Sortimisjäägid

R1 - jäätmete kasutamine kütusena või energiaallikana

Pliiakud

Mustmetallijäätmed ja -murd

Värvilise metalli jäätmed ja -

murd

R4 - metallide ringlussevõtt või taasväärtustamine

Olmejäätmete teke ja ladestamine

74% 68%

71%

69%71% 71% 73%

76% 74% 78% 74%

8%10%

20%18% 18% 17% 17% 16% 17% 15% 15%

18%22%

9% 13% 11% 11% 9% 8% 9% 7% 11%

507 694

570 113

497 026

439 222

394 417 392 234364 707

379 873399 406 395 516

419 916

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

ton

ni /

aas

tas

segaolmejäätmed liigiti kogutud olmejäätmed v.a pakendijäätmed

muude olmejäätmed olmejäätmete koguteke

olmejäätmete ladestamine

Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv (IV meetod)

444 497414 884

446 872463 110 466 115

487 921

29% 29% 31% 32% 29% 28%

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

350 000

400 000

450 000

500 000

2011 2012 2013 2014 2015 2016

ton

ni /

aas

tas

Tekkis kokku Ringlussevõtt kokku

Olmejäätmete Ringlussevõetud olmejäätmete kogus ringlussevõtu = …………………………………………………………x100 määr…………………………Olmejäätmete tekkekogus

Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv (II meetod)

387 312362 065

393 331406 993 408 744

429 985

33% 33% 35% 35% 33% 32%

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

350 000

400 000

450 000

2011 2012 2013 2014 2015 2016

ton

ni /

aas

tas

Tekkis kokku Ringlussevõtt kokku

Ringlussevõetud olmejäätmete kogusOlmejäätmete (paberi-, metalli-, plasti-, klaasijäätmete ja muude jäätmevoogude ringlussevõetud kogus)ringlussevõtu = ………………………………………………………… x100 määr………………………… Olmejäätmete tekkekogus

(paberi-, metalli-, plasti-, klaasijäätmete ja muude jäätmevoogude üldkogudkogus)

Paber ja kartong; 13%

Metallid; 5%

Plastid; 18%

Klaas; 5%

Biojäätmed kokku; 32%

Puit; 2%

Tekstiil; 5%

Akud; 0%

Kasutuselt kõrvaldatud seadmed;

1,80%

Muud olmejäätmetes

sisalduvad jäätmematerjal

id ; 18%

Muu; ; 25%

Segaolmejäätmetes sisalduvate jäätmeliikide

osakaalud (SEI Tallinn 2012/2013 uuring)

Paber ja kartong 15 01 01 70% tekkekogusest

Metallid 15 01 04 40% tekkekogusest

Plastid 15 01 02 70% tekkekogusest

Klaas 15 01 07 100% tekkekogusest

Puit 15 01 03 5% tekkekogusest

Tekstiil 15 01 09 2% tekkekogusest

Muud

(segapakend) 15 01 06

100% tekkekogusest

(sekundaarsest tekkest)

Kodumajapidamistes tekkivate pakendijäätmete

osakaalud (SEI Tallinn 2014)

Olmejäätmete käitlus

0

100

200

300

400

500

600

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

tuh

at t

on

ni

Ringlussevõtt (sh kompostimine) Põletamine (sh prügikütus)

Muu taaskasutus Ladestamine

Muu kõvaldamine määratlemata käitlus ja laoseis aasta lõpus

30%Ringlussevõtt (sh kompostimine)

50% Põletamine (sh prügikütus)

5% Muu taaskasutus

8%Ladestamine

7%määratlemata

käitlus ja laoseis aasta

lõpus

Viimasel kolmel aastal jaguneb olmejäätmete käitlus järgmiselt:

Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise määr

659

859799

999

794

933869

67%

72%

70%

85%

85%

88%

86%

17%17% 17%

18%16%

41%38%

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

tuh

at t

on

ni

Koguteke Taaskasutus Tagasitäide