Jõgevamaa Via Hanseatica

arenguvööndi turismiarenduse strateegia

(2007-2020)

Oktoober 2006

2

SISUKORD

1. EESMÄRGID 3

2. METOODIKA 3

3. VISIOON 2020 4

4. STRATEEGILISED PRIORITEEDID 5

1. RUUMILISELT TASAKAALUSTATUD, MULTIPOLAARNE TURISMIARENDUS 6 2. POSITSIONEERUMINE MITMEKÜLGSE JA VÕIMALUSTEROHKE TURISMIPIIRKONNANA 8 3. EESTI-SISESE KONKURENTSIEELISE SAAVUTAMINE LOODUS-, KULTUURI- JA

SPORDITURISMI NIŠŠIDES 9 4.TURISMIETTEVÕTLUSE KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE 14 5.TÕHUSA MAAKONDLIKU TURISMIINFOVÕRGUSTIKU RAJAMINE 16 6.TURISMIALASED KOOSTÖÖVÕRGUSTIKUD MAAKONNAS JA NAABERPIIRKONDADEGA 18 7. TURISMIARENDUSE JA -TURUNDUSE TÕHUS KORRALDUS 19

5. TURISMI SIHTALAD 20

1. ENDLA SIHTALA 21 2. JÕGEVA SIHTALA 22 3. KASEPÄÄ SIHTALA 23 4. KASSINURME SIHTALA 25 5. KODAVERE SIHTALA 26 6. KUREMAA-PALAMUSE SIHTALA 27 7. KÄÄPA SIHTALA 28 8. LAIUSE SIHTALA 30 9. MUSTVEE SIHTALA 31 10. PALA SIHTALA 33 11. REASTVERE SIHTALA 34 12. SAADJÄRVE SIHTALA 35 13. SAAREMÕISA SIHTALA 37 14. TORMA-TARAKVERE SIHTALA 39 15. VAIATU-RÄÄBISE SIHTALA 40 16. VOORE SIHTALA 41 17. VÕTIKVERE SIHTALA 42

6.KOONDKAART 43

3

1. EESMÄRGID Jõgevamaa Via Hanseatica arenguvööndi (edaspidi: VH arenguvööndi) turismiarenduse strateegia 2007-2020 (edaspidi: Strateegia) eesmärgiks on määratleda VH arenguvööndi turismiarenduse prioriteedid ja pakkuda strateegilist sisendit Jõgevamaa VH arenguvööndi teemaplaneeringule. Käesolev Strateegia kujutab endast esimest sammu süsteemse turismiarenduse suunas Jõgeva maakonnas. Loodetavasti aitavad Strateegias esitatud ettepanekud kaasa senisest tõhusamale turismiplaneerimisele ja –arendusele Jõgevamaal kui turismiressursside poolest ühes Eesti rikkamas maakonnas.

2. METOODIKA Käesolev Strateegia tugineb Jõgevamaa Via Hanseatica arenguvööndi situatsioonianalüüsi (edaspidi: Situatsioonianalüüsi) tulemustel ning on kooskõlas olulisemate seotud strateegiliste dokumentidega, sh Lõuna-Eesti turismi arengukava 2010 ja Interreg IIIB VHB-ZONE projekti alusuuringud (Situatsioonianalüüs, Turu-Uuring). Strateegia koostamisel on sisendina kasutatud ka Eesti riikliku turismiarengukava 2007-2013 tööversiooni (6.juuni, 2006). Strateegia koosneb järgnevatest mõttelistest osadest: 1. Visioon 2020 - kogu Jõgeva maakonda hõlmav pikaajaline turismiarenduse visioon, millest

lähtuvad maakonna turismiarenduse strateegilised prioriteedid. 2. Strateegilised prioriteedid: Visiooni 2020 elluviimiseks vajalikud ning kogu maakonda

hõlmavad turismiarenduse strateegilised prioriteedid e. suunised. 3. Turismi sihtalad: Ülevaade VH arenguvööndis asuvate turismi sihtalade olulisematest

arenguvõimalustest ning –tingimustest. Strateegias on kasutatud mitmeid uudseid mõisteid, mille definitsioonid on järgnevalt esitatud. • Turismi arenguvöönd - Mitmest KOV-ist koosnev piirkond, millel on tänu turismiressursside

ruumilisele jaotusele ning asukohale Eesti turismi tõmbekeskuste ja turismiteede suhtes eeldused tervikliku turismipiirkonna arenemiseks.

• Turismi sihtala - Turismi arenguvööndis asuv kompaktne ala, kus on keskmisest kõrgem turismiressursside kontsentratsioon ning mille arendamine atraktiivseks turismi- ja puhkepiirkonnaks on maakondlikuks arendusprioriteediks.

• Turismitee – maantee, mis tänu asukohale turismi tõmbekeskuste ning vaatamisväärsuste suhtes on turistide eelistatud teeks piirkonda (sh maakond, arenguvöönd, sihtala) sisenemisel ning piirkonnaga tutvumisel.

• Turismivärav – Sobiv asukoht maakondliku turismiinfo edastamiseks ning turistide edasiste marsruutide kujundamiseks maakonnas, sh:

o Maakonda sisenemised turismiteedel o Maakonna turismimagnetid (tõmbekeskused, vaatamisväärsused) o Turismi toetav infrastruktuur (majutus, toitlustus, muu teenindus) o Maakondlike turismiteede hargnemiskohad

4

3. VISIOON 2020 Tänu märkimisväärsetele looduslikele ja ajaloolis-kultuurilistele ressurssidele ning konkurentsivõimelisele turismiettevõtlusele on Jõgevamaa tuntud ja tunnustatud turismipiirkond Eestis. Jõgevamaa on terviklikult ja jätkusuutlikult arenenud turismipiirkond, mille moodustavad maakonnas tasakaalustatult jaotunud ning üksteist temaatiliselt täiendavad tõmbekeskused ja turismiobjektid. Jõgevamaa kui turismipiirkonna eripäraks on piirkonna looduslikku, ajaloolist ja kultuurilist kirevust ja ainulaadsust parimal moel esile toovad turismitooted, mis omavahelises koosmõjus pakuvad nii tava- kui nišituristile meeldejäävaid, harivaid ja meelelahutuslikke elamusi. Jõgevamaa on Eesti juhtiv maakond järgnevates kitsamates, kuid heade kasvueeldustega turisminiššides:

� Loodusturism: järveturism, loodusmatkad � Kultuuriturism: folkloor, muinasajalugu, religioon � Sporditurism: eeskätt jalgrattaturism

Jõgevamaa on Eesti turistikesksemaid maakondi tänu kõrge katvuse ja eeskujuliku teeninduskvaliteediga turismiinfovõrgustikule, mis igakülgselt täidab nii sise- kui välisturistide turismiinfovajaduse. Süsteemse, tõhusa ja koostööle orienteeritud turismiarenduse tulemusel on Jõgevamaa turismisektor aastaks 2020 suuruselt ja konkurentsivõimelt Eesti esimese kuue maakonna seas, sh järgnevate näitajate osas:

� Turismiinfokeskuste ja –punktide külastajate arv � Turismiobjektide (muuseumid, teemapargid, looduspargid jne) külastajate arv � Majutatute külastused Jõgevamaa majutusasutustes � Majutatute ööbimised Jõgevamaa majutusasutustes � Turismiettevõtete käive � Turismiettevõtete kasum � Turistide rahulolu Jõgevamaa külastusega

5

4. STRATEEGILISED PRIORITEEDID Visiooni 2020 elluviimine eeldab süsteemset, mõtestatud ning koordineeritud turismi planeerimist ning arendust maakondlikul, kohalike omavalitsuste ning ettevõtete / turismiobjektide tasanditel. Järgnevalt on esitatud seitse maakondlikku turismiarenduse strateegilist prioriteeti, mille üheaegne rakendamine aitab Jõgeva maakonnal järk-järgult läheneda seatud visioonile ning pikemas perspektiivis see ka saavutada:

1. Ruumiliselt tasakaalustatud, multipolaarne turismiarendus – turismiarenduse tasakaalustatud jaotus maakonna siseselt vastavalt maakonna turismiressurssidele. Turismiarenduse multipolaarne ehk mitme-keskuse põhine koondumine olemasolevatele ja perspektiivsetele tõmbekeskustele nn turismi sihtaladel.

2. Positsioneerumine mitmekülgse ja võimalusterohke turismipiirkonnana - Jõgevamaa

kui mitme-teema turismipiirkond tänu kirevale loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandile, mida turistidel on võimalik kogeda läbi konkurentsivõimeliste, piirkonnapõhiste turismitoodete.

3. Eesti-sisese konkurentsieelise saavutamine loodus-, kultuuri- ja sporditurismi

niššides – Jõgevamaa kui Eesti juhtiv maakond valitud turisminiššides, sh loodusturism (järveturism, loodusmatkad), kultuuriturism (folkloori-, muinasjaloo- ja religiooniturism) ja sporditurism (eeskätt jalgrattaturism, samuti veespordialad, talispordialad, golf).

4. Turismiettevõtluse konkurentsivõime tõstmine - Jõgevamaa turismiettevõtluse

konkurentsivõime tagab piisav mahutavus, turismitoodete kõrge kvaliteet, kompetentsed turismiprofessionaalid, tihe koostöö turismiasjaliste vahel, loov tootearendus / turundus ning kõrge kliendikesksus (sh välisturistide suhtes).

5. Tõhusa maakondliku turismiinfovõrgustiku rajamine – Jõgeva maakonnas on Eesti

parimaid turismiinfovõrgustikke, mis tagab turistide igakülgse informeerituse Jõgevamaa turismivõimalustest nii reisi eel kui kestel.

6. Turismialased koostöövõrgustikud maakonnas ja naaberpiirkondadega – Jõgevamaal

on hästi arenenud turismiasjaliste (sh era, avalik ja kolmas sektor) vahelised koostöövõrgustikud nii maakonna siseselt, naabermaakondadega kui ka Via Hanseatica Balti Turismiarenguvööndiga.

7. Turismiarenduse ja -turunduse tõhus korraldus – Jõgevamaa turismiarendus ja -

turundus tugineb riiklikul ja regionaalsel (Lõuna-Eesti) turismipoliitikal, mida täiendab turismialane planeerimine ja arendustegevus maakonna ning kohalike omavalitsuste tasanditel.

Järgnevatel lehekülgedel on esitatud iga maakondliku strateegilise prioriteedi detailsem kirjeldus.

6

1. Ruumiliselt tasakaalustatud, multipolaarne turismiarendus Situatsioonianalüüsi kohaselt on Jõgevamaa turismiressursid (sh tõmbekeskused, vaatamisväärsused, turismiettevõtted) suhteliselt hajutatud maakonna siseselt. Maakonnas puudub loogiline ‘turismipealinn’, mis põhjendaks turismimajanduse koondumist ühte asulasse või piirkonda. Samas ei ole turistide viibimised maakonnas jaotunud ühtlaselt, vaid on kontsentreerunud mitmesse tõmbekeskusesse (sh Peipsiäär, Põltsamaa linn, Palamuse, Elistvere, Jõgeva linn).

Välismaalaste mobiilkõnetoimingute jaotus

Jõgevamaa VH arenguvööndis 06-08.2005

0

1000

2000

3000

4000

5000

Palam

use

vald

Puurm

ani v

ald

Tabive

re va

ld

Pala va

ld

Torm

a va

ld

Saare

vald

Pajusi

vald

Allikas: Positium, Consumetric

7

Seega on Jõgevamaa jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu seisukohast otstarbekas olemasoleva mitme-tõmbekeskuse struktuuri säilitamine ning turistide marsruutide ja viibimiste edasine hajutamine vastavalt maakonna turismiressurssidele. Taoline ruumiliselt tasakaalustatud turismiarendus loob rohkem võimalusi erinevate ning üksteist täiendavate turismitoodete arendamiseks, mis omakorda meelitab maakonda rohkem turiste, pikendab külastuskestvust ning suurendab maakonnas sooritatud kulutusi. Teisalt on selge, et kogu Jõgeva maakond ei oma ühtlaselt kõrget turismipotentsiaali, mistõttu on põhjendatud turismiarenduse ressursside koondamine keskmisest kõrgema potentsiaaliga turismi tõmbekeskustele (nii olemasolevatele kui perspektiivsetele). Valitud perspektiivikamate turismipiirkondade eelisarendamises väljendub maakonna turismiarenduse multipolaarsus. Ruumiliselt tasakaalustatud ning multipolaarseks turismiarendamiseks soovitame kehtestada kolm planeerimistasandit, milleks on maakond, arenguvöönd ja sihtala. 1. Maakond -– Planeerimine käsitleb maakonda terviklikult ning osana suurematest

turismipiirkondadest, millesse Jõgevamaa kuulub (sh Eesti, Lõuna-Eesti) ning seoses naabermaakondadega.

2. Arenguvöönd – Lähtuvalt turistide olemasolevatest ja perspektiivsetest marsruutidest võib

Jõgeva maakonna mõtteliselt jaotada kaheks turismipiirkonnaks, mida iseloomustavad mõnevõrra erinevad arengutegurid. Samal ajal kui idapoolse Jõgevamaa turismisektori areng sõltub suurel määral Jõhvi-Valga maantee ehk Via Hanseatica perspektiividest, siis läänepoolse Jõgevamaa kandvaks turismiteljeks on Tallinn-Tartu maantee. Senine olukord, kus maakonna idapoolsele osale on antud ‘Via Hanseatica arenguvööndi’ staatus, ei vasta täielikult maakonna tasakaalustatud arengu eesmärkidele. Lahenduseks poleks ka kogu maakonna käsitlemine ‘Via Hanseatica arenguvööndina’, kuna tõenäoliselt hakkab Via Hanseatica trass võrreldes teiste arenguteguritega avaldama suhteliselt piiratud mõju maakonna läänepoolsele osale. Seetõttu soovitame turismiarenduse eesmärgil jaotada maakond kaheks arenguvööndiks, kusjuures mõlema arenguvööndi ühiseks nimetajaks on neid läbiv või nende reaalses mõjupiirkonnas asuv riikliku tähtsusega maantee. � ‘Via Hanseatica’ arenguvöönd - Jõhvi-Tartu-Valga maantee ehk Via Hanseatica vahetus

mõjupiirkonnas asuv piirkond, sh Mustvee linn, Kasepää vald, Pala vald, Saare vald, Torma vald, Palamuse vald, Tabivere vald, Jõgeva vald, Jõgeva linn.

� ‘Via Estica’ arenguvöönd - Tallinn-Tartu maantee ehk Via Estica1 vahetus mõjupiirkonnas asuv arenguvöönd, sh Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald, Puurmani vald.

Arenguvööndi tähendus turismiplaneerimisel on eeskätt selles, et see soodustab tihedamat koostööd arenguvööndisse jäävate avaliku ja erasektori organisatsioonide vahel ning võimaldab tervikliku turismiarenduse visiooni loomist arenguvööndi tasandil.

3. Turismi sihtala - Kuna käesoleva Strateegia esmaseks ülesandeks oli VH arenguvööndi

turismiarendusprioriteetide määratlemine, on selle raames määratletud vaid VH arenguvööndi sihtalad. VH arenguvööndis on kavandatud 17 turismi sihtala kogupindalaga 222,5 km2, mis katab 13,4% arenguvööndi ja 8,5% Jõgeva maakonna territooriumist (vt. 5. peatükk ‘Turismi sihtalad’ ning 6. peatükk ‘Koondkaart’) Maakondliku turismiplaneerimise ühtlustamiseks on turismi sihtalade kontseptsiooni otstarbekas rakendada ka Jõgevamaa ‘Via Estica’ arenguvööndis.

1 Via Estica on üleriigilise planeeringu ‘Eesti 2010’ kohaselt tähtsuselt teine rahvusvaheline transpordisuund, millesse Eestis kuuluvad Tapa-Tartu-Petseri raudtee ja Talinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Seega on sarnaselt Via Hanseatica arenguvööndile põhjendatud nn 4P piirkonna (Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Pajusi vald, Puurmani vald) käsitlemine ‘Via Estica’ arenguvööndina.

8

2. Positsioneerumine mitmekülgse ja võimalusterohke turismipiirkonnana Jõgevamaa paratamatult konkureerib turismiturul teiste Eesti maakondade ja piirkondadega. Seega on oluline turul õigesti positsioneeruda, lähtuvalt maakonna konkurentsieelistest. Situatsioonianalüüsi põhjal on maakonna üheks peamiseks konkurentsieeliseks turismiressursside mitmekesisus ja kirevus, seda nii loodus-, ajaloo- kui kultuuripärandi osas. Seega on põhjendatud maakonna positsioneerumine mitte ‘ühe-teema’, vaid mitmekülgse ja võimalusterohke turismipiirkonnana, kus turist saab suhteliselt kompaktsel territooriumil kogeda erinevaid, üksteist täiendavaid kogemusi. Selle tulemusel kasvab maakonda külastavate turistide arv, keskmine külastuskestvus ning turistide kulutused maakonnas. Maakonna eristumine läbi mitmekülgsuse tähendab, et Jõgevamaa turismisektor saab olema lisaks ruumilisele tasakaalustatusele (strateegiline prioriteet nr. 1) ka temaatiliselt tasakaalustatud. Temaatiline tasakaalustatus saavutatakse sellega, et maakonnas on esindatud lai valik üksteist täiendavaid turismitooteid. Võimalikud turismitooted (teemad) võib omakorda jaotada kahte rühma: 1) ‘mass- ehk tavaturism’ - nt rannaturism , spaa-turism, linnaturism ning 2) ‘niši – ehk alternatiivturism’ – nt kultuuri-, loodus-, sporditurism. Konkurentsivõimelise turismisektor eeldab mõlema kategooria esindatust turismitoodete ja –teenuste näol. Tavaturismi osas omab maakond häid arenguvõimalusi näiteks Mustvee sihtalal, mis omab potentsiaali Eesti tasemel arvestatava spaa-hotelli ning järvekuurordi asukohana. Alterrnatiivturismi osas on Jõgevamaal enim võimalusi loodus-, kultuuri- ja sporditurismi osas (vt. Strateegiline prioriteet nr 3). Jõgevamaa kui turismipiirkonna mitmekülgsuse saavutamise üheks vahendiks on sihtalade temaatiline spetsialiseerumine, mis on esitatud 5. peatükis ning kokkuvõtvalt koondkaardil (6. peatükk). Turisti kogemust Jõgevamaast kui mitmekülgsest ja võimalusterohkest turismipiirkonnast aitab kujundada sihtalade sidumine atraktiivseks tervikuks, sh:

• Jõgevamaa kui oluline osa Lõuna-Eesti turismipiirkonnast • Maakonna kui tervikliku turismipiirkonna aktiivne turundus (sh turistile suunatud

kohabränd, tunnuslause, turunduskampaaniad) • Sihtalasid läbivate turismimarsruutide arendamine (nt ‘Kalevipoja Matkatee’ VH

arenguvööndis, sarnase põhimõttega turismimarsuut Via Estica arenguvööndis) • Erinevatel sihtaladel asuvate turismiettevõtjate vaheline koostöö tootearenduse ja

turunduse alal (sh üksteist täiendavate toodete arendamine / dubleerimise vähendamine tootearenduses, pakettimine) (vt. strateegiline prioriteet nr 6).

9

3. Eesti-sisese konkurentsieelise saavutamine loodus-, kultuuri- ja sporditurismi niššides

Lisaks positsioneerumisele mitmekülgse turismipiirkonnana peaks Jõgevamaa püüdma Eesti-sisest juhtrolli ühes või mitmes kitsamas, kuid perspektiivikas turisminišis. Arvestades Eesti tänast turismimaastikku ning Euroopa turismi arengusuundi, näeme enim võimalusi nn alternatiivturismi niššides. Maailma Turismiorganisatsiooni hinnangul on suurimat kasvu Euroopa turismisektoris oodata alternatiivsetes turisminiššides, mis vastanduvad klassikalisele ‘päikese ja liiva’ turismile. 20 aasta pärast moodustavad need nišid üle 20% Euroopa turismiturust. Alternatiivturismi niššide võimalik

jaotus on toodud järgneval graafikul: Situatsioonianalüüs kinnitas Jõgevamaa eeldusi mitme alternatiivturismi niši, sh loodus-, kultuuri (sh religiooni)- ja sporditurism, arendamiseks. Kuna ka mainitud nišid on piisavalt laiad, on põhjendatud nende detailsem kaardistamine Jõgevamaa seisukohast. Loodusturism

Loodus- ehk looduspõhise turismi all peame siinkohal silmas jätkusuutlikku turismi, mille puhul peamiseks ‘magnetiks’ turisti jaoks on piirkonna looduskeskkond. Selline avar definitsioon võimaldab loodusturismi all käsitleda erinevaid loodusturismi alaliike, sh loodusmatku, loomade-lindude vaatlusi, looduses sportimist jms. Loodus- ehk looduspõhist turismi arenemist peetakse üheks olulisimaks struktuurseks muutuseks Euroopa turismiturul2. Loodusturismi prioriteetsus on välja toodud ka erinevates strateegilistes dokumentides, sh Lõuna-Eesti turismi arengukava 2010. Jõgevamaa positsioon tänasel Eesti loodusturismi maastikul on tagasihoidlik, kuid võrreldes teiste turismivaldkondadega suhteliselt tugev. Konkurentsivõimelise loodusturismi arendamine eeldab ühelt poolt mitmekülgsuse printsiibi rakendamist (st erinevate, üksteist täiendavate loodusturismitoodete pakkumist), kuid samas ka juhtiva positsiooni saavutamist kitsamates loodusturismi valdkondades.

2 Allikas: The European Tourism Industry. Leidner (2004).

Spordi-

turism

Loodus-

turism

Religiooni

-turism

Haridus-turism

Seiklus-

turismRekreats

iooni-turism

Tervise-

turism

Kultuuri-

turism

Alternatiiv-

turism

Spordi-

turism

Loodus-

turism

Religiooni

-turism

Haridus-turism

Seiklus-

turismRekreats

iooni-turism

Tervise-

turism

Kultuuri-

turism

Alternatiiv-

turism

Alternatiiv-

turism

10

Jõgevamaa seisukohast peame nendeks valdkondadeks sobivaimateks järveturismi ja loodusmatku. Järveturism Järveturismi all peame siinkohal silmas looduspõhist turismi, mille puhul turismitoodet pakutakse järvel, järve ääres ja/või mille puhul järv on turismitoote jaoks oluline miljööväärtuslik element. Järveturism on Euroopas suhteliselt levinud - Joensuu Ülikooli (Soome) uurimisrühma hinnangul on Euroopas üle 100 järveturismi sihtkohta, millest arvestatav osa on ka Põhjamaades (sh Soome, Rootsi). Eestis on järveturism seevastu suhteliselt vähearenenud turismivaldkond, vaatamata ilmselgetele looduslikele eeldustele. Eeskätt on järveturismist võita järverohketel piirkondadel, mille osas Jõgevamaa on Eestis esimeste seas. Enim turismipotentsiaali omavad Jõgevamaal järgnevad järved:

• Peipsi järv • Saadjärv • Kuremaa järv • Saarjärve • Endla järv • Kaiu järv • Arendamisel olev Voore paisjärv

Jõgevamaal võib järveturism sisaldada väga erinevaid turismi- ja rekreatsioonitooteid, sh

• Paadi-, vesijalgratta- ja jahisõit, laevakruiisid • Mitmesugused veespordialad (surf, veesuusatamine, skuuter) • Kalastamine • Rannapuhkus (veepargid, rannavolle) • Järveäärne majutus ja toitlustus • Järvega seonduvad traditsioonilised üritused

Olulisemateks järveturismi arengutingimusteks peame järgnevaid:

• Iga järve unikaalsetest tunnustest lähtumine sobivate järveturismitoodete arendamisel Turismieeldustega järvede (nn turismijärvede) terviklik ja koordineeritud arendamine. Eeskätt puudutab see mitme KOV-i territooriumil asuvate järvi (sh Peipsi, Kuremaa, Saadjärv).

• Koostöö Põhjamaade järveturismi piirkondadega (nt Kagu-Soome järvistu, Rootsi ‘Vänernland’) kogemuste omandamise ja investeeringute meelitamise nimel maakonda.

• Maakonna järveturismitoodete sidumine terviklikeks pakettideks. Loodusmatkad Loodusturismi üks olulisemaid alaliike on loodusmatkad. Maakonna eristumine konkurentsivõimelise loodusmatkapiirkonnana eeldab ulatuslikku ja mitmekesist loodusradade võrgustikku. Oluline on, et loodusrajad vastaksid Euroopas üldlevinud standarditele, sh:

• Rajal on selgelt määratletud algus- ja lõpp-punkt • Raja marsruut ja olulisemad objektid on esitatud raja alguses oleval kaardil • Rajad on tähistatud selliselt, et külastajal oleks võimalik liikuda ohutult ja eksimatult • Rajad on läbitavad ühe päevaga • Rajal on haldaja, kes vastutab raja hooldamise ja arendamise eest.

Näiteks on praeguse seisuga Jõgevamaa VH arenguvööndis 14 ülalmainitud nõuetele vastavat loodusrada, mis katavad vaid osaliselt VH arenguvööndi olulisemad looduslikud vaatamisväärsused. Sarnane olukord on tõenäoliselt ka ülejäänud maakonnas. Seega on põhjendatud kogu Jõgevamaad hõlmava loodusmatkaradade võrgustiku väljaarendamine, sh:

11

• matka – ja loodusõpperadade väljaarendamine maakonna perspektiivikamate loodusturismi piirkondade juures, eesmärgiga tagada Arenguvööndi ühtlane katvus matkaradadega

• loodusradade korrektne märgistatus ja jätkusuutlik hooldamine • lastega peredele sobivate loodusradade rajamine (asukoht, ligipääsetavus, lisateenuste valik) • Loodusõpperadade kohaldamine liikumispuuetega inimeste vajadustele (invarada) Kultuuriturism

Sarnaselt loodusturismile kujutab ka kultuuriturism endast olulist kasvuvaldkonda Euroopa turismimaastikul. Jõgevamaal on head eeldused kultuuriturismi arendamiseks tänu mitmekesisele ja kirevale kultuuripärandile. Jõgevamaa kontekstis on põhjendatud spetsialiseerumine neile kultuuriturismi valdkondadele, milles maakond omab suhtelisi eeliseid. Lähtudes Situatsioonianalüüsist, soovitame nendeks valdkondadeks folkloori, muinasajalugu ning religiooni. Folklooriturism Jõgevamaa folklooriturismi üheks tõmbenumbriks on Kalevipoja-ainelised legendid ja objektid, mille põhjal arendada atraktiivseid turismitooteid nii sise- kui välisturistidele. Kalevipoja-ainelise folklooriturismi loogiliseks keskuseks on Kääpa küla, kus asub Kalevipoja Muuseum, Kalevipoja Mõõk ning kavandatav Kalevipoja Teemapark. Kuna Kalevipoja-ainelised objektid on jaotunud suhteliselt ühtlaselt maakonnas (eeskätt VH arenguvööndis), on Kalevipoja kui turismibrändi rakendamine põhjendatud ka teiste piirkondade turismiettevõtjate poolt. Selle tulemusel loodaks eeldused ka nn Kalevipoja-turismiks VH arenguvööndis ning Jõgeva maakonnas laiemalt. Seejuures täidab Kalevipoja-temaatika erinevaid piirkondi ja turismitooteid ühendavat funktsiooni, mis võimaldab hajutada turistide marsruute maakonnas, pikendada külastuskestvust ja suurendada turistide kulutusi. Lisaks Kalevipoja temaatikale soovitame senisest enam arendada ajalooliste kihelkondade (sh Palamuse, Kodavere, Äksi, Põltsamaa) folkloori- ja kultuuripärandil tuginevaid turismitooteid (nt kihelkonnamuuseumid, käsitöötoad, meenepoed, traditsioonilised üritused). Muinasajalooturism Linnamägede rohkus Jõgevamaal loob head eeldused muinasajaloo-aineliste turismitoodete arendamiseks, läbi mille tutvustada nii sise- kui välisturistide muinaseestlaste elu-olu, uskumusi ja tavasid. Võimalikud turismitooted:

• Muinasajaloo teemapark / muuseum • Taastatud linnused v. linnuste maketid (nt. Kassinurme) • Muinasajaloo teemalised traditsioonilised üritused (mütoloogiafestival, etendused, jms)

Religiooniturism Jõgevamaal asuv vene vanausuliste usundi- ja kultuuripärand (sh Tänavküla, Raja palvela) on tähelepanuväärne ka Euroopa kontekstis ning on paljudele välisturistidele esmaseks põhjuseks Jõgevamaa külastamiseks. Vanausuliste arhailine elav kultuur loob võimalused eredate ning harivate elamuste pakkumiseks kultuurihuvilistele välis- ja siseturistidele. Vanausu-teemalist kultuuriturismi arendus on jätkusuutlik vaid siis, kui see toimub kohalike vanausuliste koguduste toetusel. Paraku valitsevad selles suhtes eriarvamused, mida pole suudetud ületada. Seega on üks esimestest prioriteetidest ühtse visiooni loomine vanausuliste kultuuriturismi arenguvõimalustest, milles osaleksid kõigi peipsiäärsete vanausuliste kogukondade esindajad. Ühe võimalusena maakonna jaoks näeme kogu Peipsiäärset vanausuliste kultuuri tutvustava külastuskeskuse-muuseumi rajamist Tänavkülla (vt. Sihtala profiil: Kasepää). Tagamaks koguduse

12

liikmetele neile vajalik privaatsus, võiks külastuskeskus asuda väljapool palvelat. Lisaks kohapealsele vanausuliste kultuuri tutvustamisele pakuks külastuskeskus turistidele järgnevaid teenuseid: Religiooniturismil on potentsiaali ka maakonna teistes piirkondades, sh:

� Ajalooliste kihelkonnakeskuste kirikud (Põltsamaa, Puurmani, Äksi, Palamuse, Maarja, Laiuse, Torma, Kodavere, Kursi)

� Maausuga seotud turismitooted (nt. Kassinurme, Reastvere) � Budistliku keskuse rajamine Umbusisse, kust pärineb esimene eesti soost pühak (Karl

Tennison e. Vend Vahindra). Sporditurism

Maakonna eeldused sporditurismi arendamiseks põhinevad eeskätt loodusressurssidel, sh vaheldusrikkal maastikul ja siseveekogudel, mis pakuvad aastaringseid sportimisvõimalusi nii harrastus- kui võistlusspordi tasemel. Perspektiivikamateks sporditurismi valdkondadeks maakonnale peame jalgrattasporti, samuti veespordialasid, talispordialasid ja golfi. Jalgrattaturism Jalgrattaturism on üha enam populaarsust võitev turismivaldkond, mille sihtgrupiks on nii sise- kui välisturistid. Jalgrattaturistid reisivad paarides, sõpruskondades või ka suuremates gruppides. Täiendava isikliku sõiduvahendina kasutatakse sageli autosid ja karavane, ühistranspordist on eelistatud sõiduvahendiks rong. Jõgevamaa maastik ning olemasolev infrastruktuur on loonud soodsad tingimused jalgrattaturismi arendamiseks: • Arenguvööndit läbib üle-euroopalise jalgrattamarsruutide võrgustikku kuuluv Eurovelo 11

(Piibe mnt) ning R1 • Arenguvööndis kulgeb 5 maakondlikku rattamarsruuti - rohkem kui teistes maakondades • Arenguvööndit läbib Tallinn-Tartu rongiliin Tänu headele eeldustele on Jõgevamaa jaoks realistlik strateegiline eesmärk areneda Eesti külastatuimaks jalgrattaturismipiirkonnaks. Selleks on vaja kinnistada ja tugevdada Arenguvööndi positsiooni Eesti jalgrattaturismi maastikul: • Täiendatava maakondlike jalgrattamarsruudi rajamine nn Via Estica arenguvööndi (kõik

olemasolevad 5 marsruuti asuvad Via Hanseatica arenguvööndis) • Olemasolevate maakondlike rattateede parendamine, sh teede seisukorra parandamine,

vajaliku teeäärse infrastruktuuri loomine (nt peatus- ja puhkekohad, statiivid) • Mägijalgrattaradade võrgustiku rajamine • Olemasolevate matkaradade kohandamine jalgrattaturistidele (nt kate, statiivid) • Jalgrataste parkimisvõimalus vaatamisväärsuste, turismiettevõtete ja matkaradade juures • Maakondlike jalgrattaturismi keskus(t)e rajamine, pakkumaks terviklikku teenust

jalgrattaturistile (laenutus, hooldus, garaaž-statiiv, info radade kohta). Võimalikud asukohad: Jõgeva linn, ajalooline Äksi kihelkonnakeskus, Põltsamaa, Puurmani.

• Ühtse jalgrattalaenutussüsteemi arendamine (võimaldaks laenutada ühest punktist ning tagastada teises punktis)

• Traditsiooniliste jalgrattaürituste käivitamine maakonnas (sh rahvasport (‘Kalevipoja Rattamaraton’), võistlussport, temaatilised jalgrattamatkad)

• Aktiivne tootearendus (sh jalgrattaturismi paketid koostöös maakonna turismiettevõtete, Eesti juhtivate reisikorraldajatega, transpordifirmadega)

• Jõgevamaa kui jalgrattaturismipiirkonna kõrgem nähtavus internetis (sh Euroveloga seotud veebisaidid) arvestades interneti olulisust turunduskanalina eeskätt välisturistide jaoks

• Hooajalise majutusvõimaluse loomine jalgrattaturistidele (hostel, karavaniparklad, telkimiskohad)

13

Arvestades jalgrattaturismi perspektiivikust maakonnale soovitame kaaluda süvendatud jalgrattaturismistrateegia koostamist koostöös piirkonna turismiettevõtjatega. Veespordialad Veesporditurismi tuleb Jõgevamaal käsitleda eeskätt järveturismi kontekstis (vt. Loodusturism). Lisaks pakuvad maakonda läbivad jõed võimalusi kanuu- ja paadimatkade korraldamiseks. Talispordialad Kvaliteetne infrastruktuur talispordialade harrastamiseks võimaldab pikendada turismihooaega ning ideaalis isegi luua täiendava turismihooaja. Jõgevamaa omab häid eeldusi mitmesuguste talispordialade harrastamiseks, nii maismaal (murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, lumelaud) kui ka järvedel (kiiruisutamine, hoki, jääpurjetamine, jäärajasõit, mootorkelgutamine). Olulisemad tegevused Jõgevamaa kui talispordipiirkonna arendamisel on: • Traditsiooniliste talispordiürituste käivitamine ja laiendamine (sh Kalevipoja Uisumaraton) • Terviklike talispordipakettide pakkumine (sh varustus, kohapealne transport, majutus,

toitlustus, meelelahutus) kohalike turismiettevõtete poolt Golf Vooremaa vaheldusrikas maastik loob head eeldused nii tipp- kui asjaarmastaja tasemel golfiturismi arendamiseks. Tänu kattuvale sihtgrupile on golfiturismi võimalik siduda konverentsiturismiga (nt. Kuremaa sihtalal, Voore sihtalal).

14

4.Turismiettevõtluse konkurentsivõime tõstmine

Kuna Jõgevamaa turismisektori peamiseks kitsaskohaks on nõrgalt arenenud turismiettevõtlus, on selle konkurentsivõime tõstmine üks olulisemaid vahendeid Visiooni 2020 teostamisel. Tegemist on kompleksse ülesandega, mille täitmine eeldab mitme omavahel seotud arengutingimuse realiseerimist. Lihtsustades võib neid arengutingimusi kirjeldada kui turismiettevõtluse ‘6 K-d’:

1. Kapatsiteet 2. Kvaliteet 3. Kliendikeskus 4. Kompetentsus 5. Kreatiivsus 6. Koostöö

1. Kapatsiteet

Konkurentsivõimeline turismiettevõtlus eeldab piisavat kapatsiteeti ehk mahutavust nii olemasoleva kui tulevase nõudluse täitmiseks, sh turistide majutamiseks ja toitlustamiseks. Situatsioonianalüüsist selgus, et Jõgevamaa turismisektori mahutavus jääb alla eeldatavale nõudlusele. Nii näiteks viibib maakonnas proportsionaalselt kordades rohkem välisturiste kui neid siin ööbib. Madal ööbimiste osakaal on aga otseselt seletatav majutusasutuste ning voodikohtade arvuga (mõlema näitaja osas on Jõgevamaa maakondlikus arvestuses 14. ehk eelviimasel kohal). Sarnane olukord valitseb ka teistes turismiettevõtluse valdkondades, sh toitlustamine, aktiivne puhkus, karavaniparklad. Turismiettevõtluse madal mahutavus piirab maakonda külastavate turistide (eeskätt grupituristide) arvu, lühendab keskmist külastuskestvust ning vähendab turistide kulutusi. Seega on nii avaliku kui erasektori huvides turismiettevõtluse mahutavuse märkimisväärne tõstmine, sh

• Olemasolevate turismiettevõtete laiendamine - eeskätt turismigruppide teenindamise võimaldamine

• Uute turismiettevõtete rajamine – esmajoones juba aktiivse külastusega piirkondadesse, kus turismiettevõtlus hetkel puudub või on minimaalne (sh Kasepää sihtala, Mustvee, Palamuse, Elistvere)

• Täiendava turismisektori kogemusega tööjõu meelitamine maakonda 2. Kvaliteet

Lisaks piisavale mahutavusele peab Jõgevamaa turismisektor täitma turistide nõudmisi toote ja teeninduse kvaliteedi osas. Tänasel päeval iseloomustab Jõgevamaa turismiettevõtlust ebaühtlane kvaliteet ning kõrge kvaliteeditasemega turismiettevõtluse vähesus. Näiteks puudub maakonnas hotelli kvaliteeditasemega majutusettevõte ja restorani tasemega toitlustusettevõte. Selle tulemusel jääb maakond ilma paljudest nõudlikematest, kuid samas ka ostujõulisematest turistidest, mistõttu kannatab maakonna turismisektori käive ja kasumlikkus. Puuduvad ka turismitooted, mis põhjendaksid pikemat külastust maakonnas (nt. taastusravi / spaa), mistõttu turistide keskmine külastuskestvus on madal. Seetõttu peaks maakondlikul ning kohalike omavalitsuste tasanditel soodustama:

• Olemasolevate turismiettevõtete kvaliteeditaseme tõstmist (nt külalistemaja konversioon hotelliks)

• Uute kõrgekvaliteetsete (sh mitmepäevast külastust põhjendavate) turismiettevõtete rajamist, mille sihtgrupiks on keskmisest nõudlikum ja ostujõulisem turist

• Mitmepäevast külastust põhjendavate turismitoodete arendamist.

3.Kliendikesksus

Turismiettevõtluse kliendikesksus väljendub orienteerituses prioriteetsematele klientide sihtgruppidele.

15

Maakonna seisukohast on enim vajakajäämisi orienteerituses välisturistidele, kelle ootusi ei ole piisavalt arvesse võetud tootearenduses ning kellele ei turundata piisavalt aktiivselt. Tulemuseks on üks Eesti madalamaid välisturistide osakaale majutusasutustes, mistõttu kannatab nii turismiettevõtete käive kui kasumlikkus. Vähene orienteeritus välisturistile avaldub ka maakondlikul tasandil, kus maakonna turismiveeb on vaid eesti keeles. Ebapiisav orienteeritus siseturistidele avaldub asjaolus, et maakonna mitmete populaarsete siseturismiobjektide juures (nt Elistvere Loomapark, Palamuse, Tänavküla) turismiettevõtlus kas puudub või on väga tagasihoidlikul tasemel. Turismiettevõtluse kliendikesksem ruumiline jaotus aitaks tõsta turistide kulutusi maakonnas ja seeläbi kogu turismisektori konkurentsivõimet.

4.Kompetentsus

Konkurentsivõimelise turismiettevõtluse arendamine on võimalik ainult kompetentsete inimeste abil. Tänasel päeval on Jõgevamaa turismisektori erialane kompetentsus ebaühtlane. Üheks lahenduseks on siinkohal turismiettevõtjate aktiivsem koolitamine prioriteetsemates valdkondades (sh tootearendus, turundus, müük, klienditeenindus).

5.Kreatiivsus

Jõgevamaa turismiettevõtlust tervikuna iseloomustab tänasel päeval pakkumise ühekülgsus ja vähene eristumine. Samas otsivad paljud turistid, eeskätt maakonna jaoks oluliseks sihtgrupiks olevad kultuurituristid, unikaalseid ning eredaid elamusi. Taoliste elamuste tekitamine eeldab senisest loovamat ja julgemat tootearendust ning turundust. Üheks võimaluseks siinkohal on siduda turismiettevõtte tootearendust ja turundust antud turismiettevõtte asukoha ajaloo ja kultuuriga (nt piirkondliku folkloori mõjutustega interjöör majutusasutustes, piirkondliku köögi pakkumine jms).

6. Koostöö

Olukorras, kus Jõgevamaa turismiettevõtlus tervikuna on veel lapsekingades ning paljudel turismiettevõtetel puuduvad ressursid iseseisvaks arendustegevuseks, tasub turismiettevõtjatel panustada omavahelise koostöö süvendamisele, sh tootearenduses (üksteist täiendavate turismitoodete arendamine, pakettimine) ning turunduses (ühised turundus- ja müügikampaaniad). Koostöö mainitud valdkondades aitab vähendada ettevõtete püsikulusid (sh turundus- ja müügikulud) ning loob soodsa pinnase senisest konkurentsivõimelisemate turismitoodete arendamiseks. Detailsem kirjeldus koostöövõrgustikest on esitatud strateegilises prioriteedis nr 7 (Turismialased koostöövõrgustikud maakonnas ja naaberpiirkondadega).

16

5.Tõhusa maakondliku turismiinfovõrgustiku rajamine Maakonna arendamisel populaarseks turismisihtkohaks on olulisel kohal turismiinfo muutmine turistidele kättesaadavaks nii enne reisi kui reisi ajal. Põhjalik ja usaldusväärne turismiinfo võimaldab tõsta maakonna atraktiivsust erinevatele turistisegmentidele. Turismiinfo aitab suunata turiste just neid huvitava juurde ning seeläbi mitmekesistada, täiustada külastuskogemust ning pikendada turistide viibimist maakonnas. Tõhus maakondlik turismiinfovõrgustik peaks vastama järgnevatele tunnustele:

• Kvaliteetne: turismiinfo on pädev, põhjalik ja ajakohane • Kättesaadav: turismiinfot edastatakse olulisemates turismiväravates, samuti internetis • Maakondlik: turismiinfot edastatakse vähemalt kogu maakonna kohta

Tänasel päeval ei ole turismiinfo edastamine Jõgeva maakonnas optimaalselt korraldatud:

• puudulik turismiinfo internetis (sh visitestonia.com) • maakonnas asub ainult üks tunnustatud turismiinfokeskus (TIK) asukohaga Palamusel.

Samas ei ole Palamuse Jõgevamaa peamine turismi tõmbekeskus ega oluline logistiline sõlmpunkt. Selle tulemusel suudab Palamuse TIK teenindada vaid murdosa Jõgevamaad külastavatest turistidest.

• Turismiinfopunktid Põltsamaal ja Mustvees on kohaliku orientatsiooniga, ei kata kogu maakonda

• maakonda sisenemisel puuduvad peatuskohad maakondliku turismiinfoga • olemasolev turismiinfo on kohati vananenud • vähene koostöö ja informatsiooni jagamine avaliku sektori, turismiinfo jagajate ning

turismiettevõtjate vahel. Realiseerimata on turismiettevõtjate potentsiaal turismiinfo edastajatena ja maakonna tutvustajatena.

Olukorra parandamiseks soovitame rajada senisest tõhusama ja tulemuslikuma maakondliku turismiinfovõrgustiku, mis teenindaks Jõgevamaad külastavaid turiste:

• Lähtuvalt ruumiliselt tasakaalustatud turismiarenduse printsiibist on turismiinfo edastamise kanalid hajutatud maakonna turismiväravatesse, sh maakonna sisenemisel ning olulisemate tõmbekeskute juures (maakondlike turismiväravate ruumiline jaotus on esiatud 6. peatükis: Koondkaart).

• Turismiinfo edastamise kanalid jaotuvad mehitatud ning mehitamata kanaliteks. o Mehitatud turismiinfo

• Maakondlik turismiinfokeskus (TIK) o Asukoht: Jõgeva linn o Turismiinfo edastamine kui põhifunktsioon o Aastaringne opereerimine o Tunnustatud riiklikul tasandil

• Maakondlikud turismiinfopunktid (mTIP) o Asukoht: olulisemad turismiväravad, tõmbekeskused o Operaatoriteks olemasolevad turismi- ja teenindusettevõtted,

raamatukogud, avalikud internetipunktid (AIP) o Turismiinfo edastamine võib olla ka kõrvalfunktsioon o Maavalitsuse poolne (kaas)finantseerimine o Aastaringne või hooajaline opereerimine o Tunnustatud maakondlikul tasandil

o Mehitamata turismiinfo • Maakondlikud peatus- ja puhkekohad

• Asukohaga maakonna piiril, oluliste vaatamisväärsuste juures, maakonna turismiväravates (asendamaks või täiendamaks turismiinfokeskust või – punkte) Internet: Jõgevamaa turismiportaal (sh võõrkeeltes)

• Maakonna turismikaart

17

• Puhkekohas lisaks turismikaardile laud ja pingid varikatusega, lõkkekoht, ökokäimla, prügikast

• Internet • Esindatus eesti riiklikus turismiveebis (visitestonia.com) • Professionaalne maakondlik turismiveeb (sh mitmekeelne) • Esindatus olulisemates Eesti ja rahvusvahelistes

turismiportaaalides, sh i. Visitestonia.com

ii. Via Hanseatica infoportaal (www.viahanseatica.info)

• Maavalitsuse ülesandeks peaks olema turismiinfovõrgustiku strateegiline planeerimine ning finantseerimise tagamine.

• Strateegia elluviimine võiks jääda maakondliku turismiorganisatsiooni (MTÜ Jõgevamaa Turism) vastutusalaks, kelle olulisemad ülesanded oleksid:

o koostöös maavalitsusega turismiinfo edastamisele esitatavate standardite, nõuete väljatöötamine

o maakonna turismiinfo andmebaasi haldamine (pidev uuendamine ja täiendamine) o efektiivse maakondliku turismiinfo kodulehekülje loomine o maakonna turismiinfovõrgustiku efektiivsuse suurendamine ja kvaliteedikontroll

(sh. koolitamine) o külastusstatistika ja turistide tagasiside organiseerimine turismiinfopunktidelt ning

turismiettevõtjatelt (sh. perioodikokkuvõtete esitlemine kõikidele huvigruppidele) o avaliku- ja erasektori ning turismiinfokeskuste omavaheliste suhete arendamine,

sh erasektori kaasamine turismiinfopunktide opereerimisesse Alljärgnev skeem annab ülevaate Jõgevamaa turisminfovõrgustiku soovituslikust struktuurist.

Et olla jätkusuutlik, peaks Jõgevamaa maakondlik turismiinfovõrgustik olema kooskõlas riiklikus turismi arengustrateegias kavandatud turismiinfostrateegiaga. Seejuures on soovitatav aktiivsuse ülesnäitamine riikliku turismiinfosüsteemi arendamisel (praeguse süsteemi puhul on Jõgevamaa üks suuremaid kaotajaid).

Jõgeva Maavalitsus => MTÜ Jõgevamaa Turism

Maakondliku turismiinfovõrgustiku planeerimine ja haldamine

Internet

Peatus- ja

puhkekohad

Maakondlikud turismiinfo-punktid (mTIP)

Mehitatud turismiinfo Mehitamata turismiinfo

Turismiinfokeskus (TIK)

• Asukoht: Jõgeva linn

• Asukoht: maakonna turismiväravad (vt. Koondkaart)

• Asukoht: maakonna piir, vaatamis-väärsused, turismiväravad

• Visitestonia.com • Maakondlik

turismiveeb • Turismiportaalid

18

6.Turismialased koostöövõrgustikud maakonnas ja naaberpiirkondadega

Turismipiirkonna arendamisel on suureks võimaluseks suhete ning koostööprojektide arendamine. Koostööd tehes on võimalik ressursse ühendada ja efektiivsemat tulemust saavutada. Turismi arendamise seisukohalt on oluline koostöö maavalitsuse, valdade, omavalitsuste, turismiorganisatsioonide ning turismiettevõtjate vahel. Koostöö puhul on oluline, et kõik osapooled tegutseksid ühise eesmärgi nimel ning ühes suunas, tekitamata maakonnasisest konkurentsi. Seda nii valdade kui ka ettevõtjate tasandil. Koostööd arendades ei tasu piirduda ainult maakonnasisese koostööga, vaid leida võimalusi ka naaberpiirkondadega koostööprojektide algatamiseks. Eriti määravaks saab koostöö naaberpiirkondadega, kui jagatakse mõnd turismiressurssi (nt järved, maastik, pärandkultuur). Täna iseloomustab Jõgevamaa turismiarendust killustatus. Koostöö on ebaühtlane nii ettevõtete kui KOV-ide vahel. Paljud lähestikku asuvad turismiettevõtted ega KOV-id ei tähtsusta omavahelist koostööd. Selle tulemusel kannatab kogu maakonna turismiettevõtlus, eriti olukorras, kus üksikud turismiettevõtted on tihti liiga väikesed, et iseseisvalt teostada professionaalset turundust. Olukorra parandamiseks tuleks igakülgselt toetada algatusi, mis aitaksid Jõgevamaa turismiettevõtjatel ning – arendajatel omavahel tihemini ja paremini suhelda ning selle käigus vastastikuselt tasuvaid koostöövõimalusi ära kasutada.

Soovituslikud koostöövõrgustikud Jõgevamaa siseselt

• KOV-ide vaheline o erinevate piirkondade ühtlane arendamine (sh. ühiste turismiressursside

koordineeritud arendus) o ühiste koostööprojektide algatamine (turunduskampaaniad, ürituste korraldamine)

• KOV-ide ja turismiettevõtjate vaheline o ühiste turismisuundade ning arenguplaanide koostamine (ettevõtjate kaasamine) o turismiettevõtluse soodustamine (abi käivitamisel ning suuremate projektide

elluviimisel, ettevõtjate koolitamine) o omavaheline informatsioonivahetus (külastusstatistika, klientide tagasiside

analüüs, turuanalüüs) o ühiste koostööprojektide arendamine (nt. osalemine messidel, jalgrattalaenutuse

pakkumine, turismiinfo pakkumine, ürituste korraldamine) • Turismiettevõtjate vaheline

o koostöö tootearenduse ning turunduse valdkonnas (ühised paketid, osalemine messidel, koostöösuhete arendamine reisibüroodega)

o informatsiooni ja kogemuse vahetamine Soovituslikud koostöövõrgustikud naaberpiirkondadega

• Naabermaakondade maavalitsused (Ida-Viru, Tartu, Lääne-Viru, Viljandi, Järva) o piirkondade koordineeritud arendus maakondlikul tasandil (nt. koostöö Peipsi

piirkonna arendamisel,) • Naabermaakondade KOV-id (sh Tartu vald, Alatskivi vald, Avinurme vald)

o piirkondade koordineeritud arendamine valdade tasandil (nt. Saadjärve arenduses koostöö Tabivere ja Tartu valla vahel) o ühiste koostööprojektide arendamine (nt. vanausuliste kultuuripärandi säilitamine

ja sidumine turismiga, matkamarsruutide pakkumine) • Naabermaakondade turismiettevõtjad

o ühine tootearendus ning koostöö turunduse valdkonnas (ühispaketid, teineteist täiendavad turismitooted)

o informatsiooni ja kogemuse vahetamine Naaberpiirkondadega koostöö heaks võimaluseks on siduda Jõgevamaad juba tuntud või perspektiivsete turismipiirkondade ja –brändidega, sh Via Hanseatica Balti Turismiarenguvöönd, Peipsi piirkond, Vooremaa, Lõuna-Eesti, ajalooline Tartumaa (VH arenguvöönd), ajalooline Viljandimaa (Via Estica arenguvöönd)

19

7. Turismiarenduse ja -turunduse tõhus korraldus Kuitahes head visioonid ja strateegilised prioriteedid jäävadki paberile, kui nende elluviimiseks ei looda tõhusat institutsionaalset raamistikku ning ei eraldata piisavaid finants- ja inimressursse.

1

Jõgevamaa turismiarenduse raamistik

TasandAlus-

dokumendid

Riik

Regioon

Maakond

KOV

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

EAS Turismi-arenduskeskus • Turismiseadus

• Riiklik Turismi Arengukava

SA Lõuna-Eesti Turism

• Lõuna-Eesti Turismi Arengukava

Jõgeva Maavalitsus

MTÜ Jõgevamaa Turism

JAEK• Maakondlik

turismiarenduse strateegia (arengukava)

• Turismi teemaplaneering

• Arengukavad

• Üldplaneeringud Jõgeva v.

Tabivere

Saare

KasepääPalamuse.

Pala

Jõgeva l. Torma.

Mustvee Põltsamaa v.

Põltsamaa l.

Pajusi

Puurmani

Via Hanseatica arenguvöönd Via Estica arenguvöönd

Antud skeemi kohaselt toimub Jõgeva maakonna turismiplaneerimine- ja arendus nelja tasandi institutsioonide poolt: 1) riik, 2) regioon (Lõuna-Eesti), 3) maakond ning 4) kohalikud omavalitsused. Maakonna tasandil on juhtiv roll turismi arendamisel Maavalitsusel, MTÜ-l Jõgevamaa Turism ning JAEKil, kes lähtuvad oma tegevustes Eesti riiklikust turismi arengukavast ja Lõuna-Eesti turismi arengukavast, samuti KOV-ide arengukavadest. Võimalik rollide jaotus olulisemate maakondlike institutsioonide vahel:

• Maavalitsus: maakondlik turismiarenduse strateegia, planeerimine, arendustegevuse (kaas)finantseerimine

• MTÜ Jõgevamaa Turism / JAEK: maakondliku turismistrateegia elluviimine, projektijuhtimine, turismiettevõtete nõustamine (sh rahastamisvõimaluste leidmisel), turismiettevõtete vahelise koostöö edendamine.

KOV-ide tasandil toimub turismiarendus KOV-i siseselt (sh arengukavade, üldplaneeringute kaudu), samuti KOV-ide vahel (eeskätt arenguvööndi siseselt, kuid vastavalt vajadusele ka teiste KOV-idega) ning koostöös maakondlike institutsioonidega.

20

5. TURISMI SIHTALAD Võimaldamaks maakondliku turismiarenduse Visiooni 2020 täitmist, soovitame kehtestada Jõgeva maakonna Via Hanseatica (VH) arenguvööndis järgnevad turismi sihtalad3:

ID Nimi KOV Pindala (km2) 1 Endla Jõgeva v. 14,02 2 Jõgeva Jõgeva linn 1,05 3 Kasepää Kasepää v. 9,44 4 Kassinurme Jõgeva v. 1,53 5 Kodavere Pala v. 10,4 6 Kuremaa-Palamuse Jõgeva v., Palamuse v. 20,66 7 Kääpa Saare v. 24,83 8 Laiuse Jõgeva v. 25,69 9 Mustvee Mustvee linn 2,74 10 Pala Pala v. 3,09 11 Reastvere Torma v. 33,45 12 Saadjärve Tabivere v. 36,2 13 Saaremõisa Saare v., Tabivere v. 6,61 14 Torma-Tarakvere Torma v., Saare v. 13,07 15 Vaiatu-Rääbise Torma v. 14,11 16 Voore Saare v. 3,39

17 Võtikvere Torma v. 2,28 Sihtalade kokkuvõttev kaart on esitatud 6. peatükis ‘Koondkaart’. Käesolevas peatükis esitatkse turismi sihtalade olulisemad arenguvõimalused ja –tingimused, mis tuginevad järgnevatel Jõgevamaa VH arenguvööndi situatsioonianalüüsil ning käesolevas Strateegias esitatud maakondlikel strateegilistel prioriteetidel (4. peatükk). Iga turismi sihtala puhul tutvustame:

• Sihtala kokkuvõtvat profiili, sh asukohta Jõgeva maakonnas • Sihtala pikemaajalist arenguvisiooni (Visioon 2020) • Arenguvõimalusi – olulisemad turismiarendusprioriteedid • Arengutingimusi – eeldused arenguvõimaluste realiseerimiseks

3 Lähtuvalt käesoleva Strateegia eesmärgipüstitusest katavad ülaltoodud sihtalad vaid Via Hanseatica (VH) arenguvööndit, jättes seega välja nn ‘Via Estica’ arenguvööndi (Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald ja Puurmani vald). Tervikliku maakondliku turismiarenduse huvides on sarnastel alustel turismi sihtalade kehtestamine ka ‘Via Estica’ arenguvööndis.

21

1. Endla sihtala

1. Visioon (2020) Kvaliteetse ja mitmekülgse Endla Looduskaitseala (LKA) külastuskogemuse tagamine esmase toetava infrastruktuuri ja LKA-d täiendavate turismitoodete kaudu. 2. Arenguvõimalused Endla LKA kui põhilise sihtalasse saabumise põhjuse külastatavus on juba praegu intensiivne ning LKA-d külastavate turistide arv läheneb tipphooajal LKA koormustaluvusele. Samas puudub sihtalal elementaarne turismi toetav infrastruktuur, mis võib avaldada kaitsealusele looduskeskkonnale liigset koormust, rikkuda nõudlikuma turisti külastuskogemust ning seeläbi kahjustada Jõgevamaa kui turismipiirkonna mainet. Sihtala arengueesmärgiks on tagada Endla LKA kvaliteetne ja mitmekülgne külastuskogemus, pakkudes külastajatele esmast turismi toetavat infrastruktuuri LKA-ga piirneval territooriumil ning pakkudes loodus- ja kultuurihuvilisele turistile atraktiivseid tegevusi, sh sihtala loodusega tutvumise võimalusi väljaspool Endla LKA piire (seeläbi vähendades koormust kaitsealusele loodusele). • Esmane toetav infrastruktuur Endla LKA külastajale, eelistatud asukohaga Toomas

- Puhkeala rajamine (piknikukoht, mänguväljak) - Jookide, suupistete müük - Avalik internetipunkt - Loodusteemaliste toodete müük (meened, raamatud, videod jne) - Hooajalise majutuse võimalus (nt kämping, karavaniparkla) - Jalgrattaturistile rataste parkimise ja hooldamise võimalus

• Endla LKA külastust täiendavad turismitooted väljaspool Endla LKA piire - Matka- või õpperaja rajamine loodus- ja kultuurihuvilisele turistile (Kärde mägi,

Ripuka linnamägi, Kärde rahumajake, Kärde mõisapark, ajalooline Liivimaa piir) - Vaatetorni rajamine Kärde mäele (siduda matkarajaga) - Kärde rahumajakese turismipotentsiaali ärakasutamine (nt hooajaline meenete ja

käsitöö müük, ajalooline ekspositsioon, ajaloolised etendused) Asukoha tõttu Jõgevamaa põhjapiiril (Piibe mnt) ning tänu Endla LKA-le kui populaarsele turismiobjektile täidab sihtala Jõgeva maakonna/VH arenguvööndi turismivärava funktsiooni (vt. Koondkaart). Seetõttu on põhjendatud maakondliku turismiinfo edastamine sihtalal. Olemasolevate turistivoogude tõttu oleks eelistatud mehitatud maakondliku turismiinfopunkti (mTIP) rajamine Endla LKA administratsiooni hoonesse Toomas, mida täiendaks Jõgevamaa turismikaart (infotahvel) maakonna piiril (nt Vägeva). 3. Arengutingimused Arvestamine Endla LKA eesmärkide ja piirangutega.

Nimi: Endla KOV: Jõgeva vald Pindala: 14,0 km2 Turismiteemad: Juhtteema: Loodus Kõrvalteema: Kultuur Turistide sihtgrupid: • Loodus- ja ökoturist • Jalgrattaturist • Kultuuriturist

22

2. Jõgeva sihtala 1. Visioon (2020) Jõgeva linn on Jõgevamaa oluline logistiline sõlmpunkt, turismi toetava infrastruktuuri asukoht ning populaarne kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste toimumiskoht.

2. Arenguvõimalused Tänu Jõgeva linna heale logistilisele asukohale ning mitmete oluliste turismi sihtalade lähedusele on Jõgeva sihtala arenguvõimaluseks olla Jõgevamaa peamisi turismiväravaid ning kvaliteetse toetava infrastruktuuri pakkuja. Lisaks on Jõgeva linn kui maakonnakeskus sobiv mitmesuguste rahvalike ürituste korraldamiseks, mis on atraktiivsed nii sise- kui välisturistidele.

• Olemasoleva turismi infrastruktuuri konkurentsivõime tõstmine - Majutus- ja toitlustusasutuste taseme tõstmine eesmärgiga turistidele kvaliteetsema

teenuse pakkumine • Täiendava toetava turismiinfrastruktuuri rajamine

- Kesklinna piirkonda korraliku külalistemaja või hotelli rajamine, mis suudaks korraga teenindada ka grupituriste

- Täiendavate toitlustuskohtade rajamine (grupituristide teenindamine) - Meelelahutusvõimaluste pakkumine sihtalal (nt. toitlustusasutuste juures õhtuse

meelelahutuse võimalus) • Külastuskeskuse kui maakondliku turismivärava potentsiaali ärakasutamine

- Jõgeva turismiinfo kui maakondlik turismiinfokeskus (TIK) või –punkt (mTIP) - Jalgrataste laenutus ja hooldus - Piirkondlike meenete ja käsitöö müük (nt. Siimusti keraamika)

• Piiri pargi ärakasutamine tootearenduses - Terviserada - Spordivahendite rent (rattad, kepikõnni kepid, rulluisud) - Vabaõhuürituste korraldamine pargis (kontserdid, näidendid, laadad)

• Pedja jõe äärde puhkeala arendamine (valgustatud jalutusrajad, puhkeplats, lastemänguväljak, ujumiskoht, paadisõiduvõimaluse rajamine)

- Eelistatult koostöös Jõgeva vallaga, kelle haldusalas on jõe vastaskallas 3. Arengutingimused

• Jõgeva linna sissesõit külalistesõbralikumaks • Piisava tasemega toetava infrastruktuuri arendamine

Nimi: Jõgeva KOV: Jõgeva linn Pindala: 1,1 km2 Turismiteemad: • Sport • Kultuur • Meelelahutus • Teenindus Turistide sihtgrupid: • Jalgrattaturist • Kultuuriturist

23

3. Kasepää sihtala 1. Visioon (2020) Sihtala on Peipsiäärse kultuuriturismi edulugu tänu vanausuliste kultuuripärandi tasakaalustatud ning turistikesksele tutvustamisele. Lisaks on sihtala populaarne järveturismipiirkond. 2. Arenguvõimalused

Kultuuriturism

Sihtala tähtsaimaks turismiressursiks on Tänavkülla koondunud vanausuliste kultuuripärand, mis loob mitmekülgseid võimalusi tasakaalustatud kultuuri-, usundi- ja ka loometurismi arendamiseks. Vanausulistega seotud kultuuripärandit on olulise turismiressursina mainitud ka kavandatavas Riiklikus Turismi Arengukavas 2007-2013 (ainukese konkreetse Jõgevamaad puudutava turismiressursina). Konkurentsivõimeliste kultuuriturismitoodete arendamist on siiani pärssinud mitmed asjaolud, sh vanausuliste kogukondade vahelised lahkarvamused turismiarenduse vajalikkuse ja iseloomu osas (sh kartus vanausuliste usundipärandit kommertsialiseerimise ees). Samuti puudub sihtalal piisav ettevõtlusaktiivsus ja –kompetents. Sihtalal arendatavat kultuuriturismi tuleks mõtestada märksa laiemalt usunditurismist. Sihtala turismiatraktsiooniks ei pea olema ainult vanausuliste palvelad, vaid ka üldisemalt vanausuliste kultuuri- ja folklooripärand, mis on unikaalne nii Eesti kui Euroopa kontekstis. Selleks otstarbeks tasuks kaaluda palvelatest eraldiseisva vanausuliste külastuskeskuse rajamist Tänavkülla, kus turistidel oleks võimalik tutvuda vanausuliste kultuuri ja tavadega (sh usundipärandiga) aegadel, kui palvelate külastamine ei ole võimalik või koguduse liikmete poolt soovitav. Külastuskeskuses võiks toimuda lisaks vanausuliste kultuuri tutvustamisele ka temaatiliste suveniiride (sh käsitöö, ikoonid jms), kirjanduse müük jne. Soovitatav oleks ka piirkondliku köögi pakkumine, mis hetkel sihtalal puudub. Külastuskeskuse kaudu on võimalik broneerida professionaalsete giidide poolt läbiviidavaid ekskursioone palvelatesse selleks sobivatel aegadel (rikkumata koguduste liikmete privaatsust). Kultuuriturismi arendamine sihtalal peab igal juhul toimuma koostöös kohalike kogukondadega ning saama nende aktiivse toetuse (ideaalis põhinema nende initsiatiivil). Kuna vanausuliste pärand on jaotunud kogu Peipsi peale (sh Kallaste, Kolkja, Varnja), tasub kultuuriturismi arendada koostöös teiste vastavate piirkondadega, pakkumaks turistidele terviklikku Peipsiäärse kultuuriturismi elamust. See võimaldaks igal piirkonnal eristuda üksteisest ning vältida dubleerivaid turismitooteid. Järveturism

Erinevate järveturismi toodete arendamine individuaal- ja grupituristidele, nt • Järvekruiisid (nt Mustvee – Omedu - Mustvee) • Paadi- ja kanuumatkad • Kalastusturism (suvi + talv)

Nimi: Kasepää KOV: Kasepää vald Pindala: 9,4 km2 Turismiteemad: 1. Kultuur (sh religioon) 2. Loodus Turistide sihtgrupid: • Kultuuriturist • Jalgrattaturist • Loodusturist

24

Toetav infrastruktuur

Praeguse seisuga puudub sihtalal konkurentsivõimeline turismi toetav infrastruktuur. Sihtala turismipotentsiaali realiseerimiseks oleks vaja täiendavat infrastruktuuri vähemalt järgnevates valdkondades:

• Hooajaline majutus individuaalturistile (kämping, karavan, kodumajutus, telkimine). Arvestades sihtala eripära ei ole soovitatav suuremahuliste majutusasutuste rajamine, milleks on sobivam Mustvee linn.

• Toitlustus, sh piirkondliku köögi pakkumine individuaal- ja grupituristidele • Piirkonna traditsioonidest lähtuva tänavkaubanduse võimaluse (nn kaubatänav) loomine

vanale Jõhvi-Tartu maanteele • Maakondlik turismiinfopunkt (mTIP) Tänavkülas (nt vanausuliste külastuskeskuses).

3. Arengutingimused

• Kohaliku ettevõtlusaktiivsuse ja –kompetentsi tõstmine • Turismi suhtes negatiivsete eelarvamuste kohalike elanike seas, sh vanausuliste

kogukondade vaheliste erimeelsuste ületamine • Vanausuliste privaatsuse tagamine kultuuriturismi arendamisel

25

4. Kassinurme sihtala

1. Visioon (2020) Populaarne pärimuskultuuri- ja ajaloohuviliste peatuspaik ning temaatiliste ürituste toimumiskoht.

2. Arenguvõimalused Kassinurme sihtala arenguvõimaluseks on pärimuskultuuri- ja ajaloohuvilistele turistidele looduses viibimise võimaluse pakkumine.

• Olemasolevate arendusprojektide teostamine (sh. linnus, mütoloogiafestival) • Laiemale kliendisegmendile vabaõhuürituste korraldamine (matkad, laadad) • Hooajalise temaatilise ööbimisvõimaluse rajamine (jalgrattaturistitele, matkajatele,

karavanituristitele) sihtalale linnamäe lähedusse (nt. püstkoja sarnased kämpingumajad, karavaniparkla, telkimisplats)

• Koostöövõimaluste arendamine Jõgeva linna külastuskeskusega - Kassinurme tutvustamine sh. matkaradade pakkumine - Jalgrattamarsruut Jõgeva-Kassinurme

3. Arengutingimused Looduskeskkonna terviklikkuse säilitamine

Nimi: Kassinurme KOV: Jõgeva vald Pindala: 1,5 km2 Turismiteemad: • Kultuur (muinasajalugu) • Loodus Turistide sihtgrupid: • Kultuuriturist • Loodusturist • Jalgrattaturist

26

5. Kodavere sihtala

1. Visioon (2020) Kodavere sihtala on populaarne järveturismipiirkond ja peipsiäärse kultuuriturismi oluline verstapost. 2. Arenguvõimalused Sihtala kultuuriturismipotentsiaali realiseerimiseks oleks soovitatav vähemalt ühe Eesti tähtsusega kultuuriturismiobjekti rajamine. Arvestades Kodavere kui kunagise kihelkonnakeskuse staatust võiks see olla seotud Kodavere kihelkonnaga. Ühe võimalusena tasub kaaluda eesti keele pärandit eksponeerivat ‘Eesti Keele Koda’, kus oleks kaasaegsete tehniliste vahendite abil võimalik tutvuda eesti keele (ja teiste soome-ugri keelte) tekkelooga, erinevate murrete ja murrakutega (sh Kodavere murrak). Nimelt hetkel puudub seda tüüpi muuseum või keskus Eestis, nõudlust aga võib eeldada nii sise- kui välisturistide poolt . Oluliseks turistisegmendiks on ka kooliõpilased (sh võimalus koostööks Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumiga). Consumetric on antud idee osas konsulteerinud Eesti Keele Instituudiga, kes on väljendanud valmidust idee edasiarendamiseks. Täiendava võimalusena tasub kaaluda Kodavere kihelkonna koduloolise pärandi eksponeerimist. Sihtala arenguvõimaluseks on ka olemasoleva turismiettevõtluse tugevdamine. Eesmärgiks võiks olla tõsta valmidust grupituristide vastuvõtmiseks, mitmekesistada nende kogemust ja tõsta pakutava turismitoote kvaliteeti. Sihtala (sh kogu Peipsiäärse) turismitoote mitmekesistamiseks ja sihtalal mitteööbivate turistide paremaks teenindamiseks oleks soovitatav vähemalt ühe iseseisva grupitoitlustusvõimaluse loomine (potentsiaalselt mõne olemasoleva majutusettevõtte juures ning eelistatult piirkondliku köögiga (Kodavere köök?). Samuti tasub tõsta järveturismitoodete valikut ja kvaliteeti, realiseerimaks sihtala looduslikke eeldusi. 3.Arengutingimused • Säilitada Kodavere küla ajalooline miljööväärtuslikkus • Olemasolevate turismiettevõtluse toetamine, sh finantseerimisvõimaluste tekitamine • Kvalifitseeritud teenindava ja abipersonali tekitamine piirkonda

Nimi: Kodavere KOV: Pala vald Pindala: 10,4 km2 Turismiteemad: 1. Loodus 2. Kultuur Turistide sihtgrupid: • Loodusturist • Kultuuriturist • Jalgrattaturis • Karavaniturist

27

6. Kuremaa-Palamuse sihtala

1.Visioon (2020) Kuremaa järve ümber koondunud multifunktsionaalne turismipiirkond.

2. Arenguvõimalused Sihtala koosneb kahest teineteist täiendavast turismikeskusest, millest mõlemal võiks olla oma kindel spetsialiseerumine. Palamuse alevikul on turismipotentsiaal piirkonna kultuurikeskusena, kus asuksid sihtala kultuuri-ja ajaloovaatamisväärsused ning toimuksid kultuuriüritused. Kuremaa alevikul on eeldusi korporatiivturismi teenindava paigana ning toetava infrastruktuuri asukohana.

• Palamuse kui kultuurikeskuse tugevdamine sise- ja välisturistile - Kihelkonnakoolimuuseumi atraktiivsuse tõstmine väliskülastaja jaoks - Vendade Lutsude pärandi põhjal uute turismitoodete arendamine:

o Nt. Theodor Lutsuga seonduv Eesti vanema filmi keskus/muuseum - Spetsiifiliste koolituste või kultuuriürituste korraldamine muuseumi ruumides - Kammer- ja jazzmuusika kontserdid (miljööväärtuslik Goldbergi villa kui

võimalik asukoht) - Toetava infrastruktuuri rajamine (sh kvaliteetne majutus ja toitlustus)

• Konverentsiturismi arendamine Kuremaa alevikus - Konverentsikeskuse arendamine (korporatiivturism, incentive üritused).

Arvestades Kuremaa aleviku eeldusi aktiivse puhkuse võimaluste pakkujana on Kuremaa lisaks konverentside toimumispaigana suure potentsiaaliga ka firmaürituste läbiviimiseks. Asukoht pakub piisavalt privaatsust, Kuremaa mõis pakub häid võimalusi siseürituste läbiviimiseks, Kuremaa Tervisespordikeskus erinevaid sportimisvõimalusi, Kuremaa järv ja ümbritsev loodus pakub looduses viibimise ja aktiivse puhkuse võimalust.

- Gruppidele sobiva majutuse- ja toitlustuse rajamine • Loodus- ja pereturismiks vajaliku toetava infrastruktuuri rajamine Kuremaa järve äärde

- järve hooldamine ja supluskohtade arvu suurendamine - rannaala arendamine (hooajaliste majutusvõimaluste rajamine) - aktiivse puhkuse võimaluste laialdasem pakkumine

• Golfiturismi arendamine Kuremaal (kattuv sihtgrupp konverentsiturismiga) 3. Arengutingimused

• Pikaajalise ja läbimõeldud turismiarengukava olemasolu. Olulisel kohal Palamuse ja Jõgeva valdade koordineeritud koostöö, kindlustamaks sihtalal asuva kahe turismikeskuse omavahelise täiendamist ja vältimaks toodete dubleerimist sihtala siseselt.

• Kuremaa järve koordineeritud arendamine. Kuremaa aleviku poolne järve ala on juba praegu erinevate projektide ja arenguplaanidega kaetud, samas kui Palamuse valla poolne järve ala on hetkel hooldamata ja turismipotentsiaal kasutamata. Samas ressurss on ühine ja selliselt võiks seda ka arendada.

Nimi: Kuremaa-Palamuse KOV: Jõgeva v., Palamuse v. Pindala: 20,7 km2 Turismiteemad: • Konverents • Kultuur • Loodus • Sport Turistide sihtgrupid: • Konverentsiturist • Kultuuriturist • Pereturist • Loodusturist • Jalgrattaturist

28

7. Kääpa sihtala

1.Visioon (2020) Eesti külastatavamaid pereturismipiirkondi, mille atraktiivsus põhineb eesti folkloori ainelistel algupärastel turismitoodetel, vaheldusrikkal loodusel ja kvaliteetsel toetaval infrastruktuuril. 2.Arenguvõimalused Sihtala arengu mootoriks saab olema Kalevipoja Teemapark, mille kontseptsioon on üks maakonna uuenduslikumaid. Turismi- ja puhkemajandusliku potentsiaali realiseerimiseks peab teemapargi tootearendus olema võimalikult kliendikeskne. Olemasoleva projekti kohaselt on teemapark suunatud järgnevatele sihtgruppidele: siseturistid (sh lastega pered), välisturistid ning peamiseks magnetiks on Kalevipoja eepose tutvustamine erineval moel. Consumetricu hinnangul võiks teemaparki mõtestada pigem kogupere- kui kultuuriturismitootena, kus eesti folkloori tutvustamine on tasakaalustatud atraktiivse meelelahutusega nii lastele kui lastevanematele. Sellist positsioneerimist põhjendab ka lastele suunatud teemaparkide vähesus Eestis ning eeldatavasti kasvav nõudlus kvaliteetse / intelligentse kogupereturismi järele (sh arvestades sündivuse kasvu, elatustaseme tõusu). Sihtala peamiseks arenguvõimalusena näeme mitmekülgse toetava infrastruktuuri ja teenuste/toodete tekkimine Kalevipoja Teemapargis ja selle läheduses, mille tulemusel sihtala külastajatel võimalik kogeda terviklikku turismi- ja puhke-elamust, maksimeerida sihtala territooriumil veedetud aega ja sooritatud kulutusi. Toetav infrastruktuur võiks sisaldada järgnevat:

• Hooajaline majutus ja toitlustus, sh gruppidele o Hooajaline kämpingu / hosteli tüüpi majutus o Aastaringse kodumajutuse võimalused

• Telkimisplats • Karavaniparkla • Meenepood • Rattalaenutus • Paadilaenutus

Oluline on integreerida sihtalal paiknevad turismiressursid turunduslikult ühtseks tooteks/kogemuseks, et võimalikult mitmed sihtala ettevõtted saaksid osaleda piirkonna turismisektori kasvus. Näiteks võib teemapark kaaluda ühispakettide arendamist Koseveski Puhkemajaga (ööbimine Koseveskis, paadisõidud Koseveskist Kääpasse ja Kaiu järveni), mis võiks samuti sisaldada Kalevipojaga seonduvaid tunnuseid. Sarnaselt tasub otsida võrgustumisvõimalusi teiste Jõgevamaa pereturismi objektidega, nt Elistvere Loomapark. 3. Arengutingimused • Tootearendus:

o Tõsta teemapargi kui turismitoote atraktiivsust täiendavate atraktsioonide rajamise kaudu, pidades silmas lapsi kui teemapargi peamist sihtgruppi

Nimi: Kääpa KOV: Saare vald Pindala: 24,8 km2 Turismiteemad: • Kultuuriturism • Pereturism • Loodusturism Turistide sihtgrupid: • Pereturist (1.Sise-, 2.Välis-) • Kultuuriturist • Loodusturist

29

o Piirkonna elanike kaasamine tootearendusse / toetavate teenuste ja infrastruktuuri pakkumisse

o Võrgustumine teiste sihtala, valla ja maakonna turismiettevõtetega (nt. Koseveski Puhkemaja, Elistvere Loomapark)

• Turundus:

o Soovitame kaasata teemapargi arendusse erasektori taustaga teemapargi operaatori, kelle ülesandeks on arendada ja turundada teemaparki lähtuvalt teemapargi missioonist ja kooskõlas turismiettevõtluse heade tavadega.

30

8. Laiuse sihtala

1.Visioon (2020) Ajaloo- ja loodushuvilise turisti hooajaline peatuspaik. 2.Arenguvõimalused Arvestades Laiuse paiknemist Jõgeva-Mustvee maantee kui perspektiivse turismitee vahetus läheduses ja oluliste turismiressursside paiknemist sihtalal omab Laiuse sihtala potentsiaali ajaloo- ja loodushuvilise turisti hooajalise peatuspaigana. Turismipotentsiaali suuremaks ärakasutamiseks on alljärgnevad arenguvõimalused:

• Laiuse linnusevaremete turismipotentsiaali realiseerimine: - temaatiliste ürituste, laatade, suvepäevade korraldamine (traditsioonilise

üritusesarja olemasolu) - suveperioodil regulaarsete ajalooliste etenduste korraldamine - Piirkondlike meenete ja käsitöö müük

• Laiuse voore atraktiivsem pakkumine: - vaateplatvormi rajamine - matka- või loodusõpperaja rajamine - aktiivse puhkuse võimaluse pakkumine turismihooajal (jalgrataste rent,

kepikõnni vahendid) - hooajalise toitlustamise pakkumine (nt. suupistete müük)

Nimi: Laiuse KOV: Jõgeva vald Pindala: 25,7 km2 Turismiteemad: • Kultuur • Loodus Turistide sihtgrupid: • Kultuuriturist • Loodusturist • Jalgrattaturist

31

9. Mustvee sihtala

1. Visioon (2020) Eesti juhtiv järvekuurort. 2. Arenguvõimalused Mustvee loodusressursid loovad head eeldused järvekuurordi arendamiseks, mille põhimagnetiks on Peipsi järvega seonduv infrastruktuur ning mida ilmestab Mustvee kui erinevate usundite-kultuuride ristumiskoha staatus.

• Olgugi et ‘järvekuurordi’ mõiste on Eestis suhteliselt uus, leidub ka Põhja-Euroopas rohkesti näiteid järvepiirkondade turismipotentsiaali realiseerimisest (nt. Kagu-Soome järvistud, Vänerni järve ümbrus Rootsis)

Antud piirkondade turismiarendusel- ja turundusel on mitmed sarnased tunnused:

• Järv on oluline osa linna / piirkonna turunduslikust sõnumist. • Terviklikkus / mitmekülgsus – turismitoode ei piirdu kitsamas mõistes järvega • Pakutakse erinevaid aktiivse puhkuse võimalused lähtuvalt antud piirkonna võimalustest

Eelnevate näidete põhjal võib Mustveele kui Peipsi piirkonna loogilisele turismi tõmbekeskusele soovitada järgnevaid arengusuundi:

• Mustvee linna turismi- ja puhkekeskkonna arendamist tuleks näha kompleksse ülesandena, mille puhul siiani maakonna / linna tähelepanukeskmes olnud Mustvee Sadam moodustab vaid ühe, olgugi et olulise osa.

• Mustvee kui järvekuurorti keskseteks objektideks (turismimagnetiteks) võiksid olla 1) suplusrand koos promenaadiga 2) reisi- ja jahisadam ning 3) kaasaegne spaa-hotell.

o Sadam

� Sadam olgu multifunktsionaalne – peaks pakkuma lisaks purjetamisele / paadisõidule/kruiisidele ka erinevaid veespordivõimalusi

o Rand

� Mustvee Peipsi ranna-äärse ala arendus peaks keskenduma turismi- ja puhkemajandusele, piirata tuleks sellega mitteühilduvaid arendusprojekte (nt tootmine)

o Spaa-hotell

� Turismimajanduslikust seisukohast on Mustvee linna huvides kõrgetasemelise / kvaliteetse spa-hotelli rajamine, kuna:

• Peipsi piirkonnas / Jõgeva maakonnas hetkel spaa puudub, Mustveel sobivaim asukoht.

• Sihtgrupina nii siseturistid, kui välis. sh Soome (Tallinna, avatava Kotka-Sillamäe laevaliini kaudu, Venemaalt)

• Tekitaks aastaringse nõudluse, • Looks töökohti, kasvataks linna elanikkonda

Nimi: Mustvee KOV: Mustvee linn Pindala: 2,7 km2 Turismiteemad: • Spaa, taastusravi • Loodus (järveturism) • Sport (veespordialad) • Kultuur • Konverents Turistide sihtgrupid: • Vt. ülal

32

• Tekitaks nõudlust täiendavate turiste teenindavate ettevõtete järele (sh toitlustus, aktiivse puhkuse pakkujad jne )

� Lisaks tasub soodustada eri kvaliteeditasemega majutusasutuste võrgustiku rajamist (sh hostel, külalistemaja, hotell)

• Hooajalisuse vähendamiseks arendada talvise järveturismi tooted (sh kalaturism, jääpurjetamine, mootorsaanidega sõitmine, autode jäärajasõit jms). Mustveel on eeldused kahe turismi kõrghooaja (suvi, talv) jaoks.

• Koostöö teiste Euroopa järveturismi piirkondadega (kogemuste vahetamine, investorite meelitamine jms)

33

10. Pala sihtala

1.Visioon (2020) Pala sihtala on populaarne puhke- ja peatuskoht Peipsi piirkonda külastavale spordihuvilisele turistile, kelle jaoks on sihtalal loodud soodsad tingimused eri spordialade harrastamiseks ja majutuseks/toitlustuseks.

2. Arenguvõimalused Sihtala peamiseks arenguvõimaluseks on Pala kui Peipsi piirkonna spordikeskuse (ning seeläbi ka sporditurismi keskuse) maine kujundamine. Arvestades jalgrattaturismi kasvuperspektiive, tasub sihtalal keskenduda jalgrattaturistidele ja jalgrattaspordihuvilistele turistidele vajaliku tervikliku keskkonna arendamisele, sh:

• Eri raskusastmega jalgrattaradade rajamine • Jalgrataste hooldus ja laenutus • Telkimisplats • Hooajalise kämpingu või hosteli tüüpi majutusvõimaluse loomine koos

toitlustusvõimalusega

• Mitmesuguste spordialade harrastamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine (nt tennis, võrkpall, tehiskaljuronimine, ekstreemsport).

Lisaks jalgrattaturistidele võib Palal peatumine huvi pakkuda ka autodel, karavanidel ja mootorratastel reisivatele individuaalturistidele ja väiksematele gruppidele.

Sihtala jaoks on võtmetähtsusega koostöö naaberpiirkondadega. Eeskätt tasub teha tootearendus- ja turundusalast koostööd Saare vallaga, sh seoses kavandatava Kalevipoja Teemapargiga:

• Kalevipoja-temaatiliste spordivõistluste korraldamine Palal (nt Kalevipoja Rattamaraton, Kalevipoja Jooks, Kümnevõistlus)

• Pereturistile suunatud aktiivse puhkuse pakettide pakkumine koostöös Kalevipoja Kojaga, Koseveski Puhkemaja / Voore Külalistemajaga

3.Arengutingimused • Teede seisukord vajab parandamist (sh Pala-Moku) • Sihtala arendamiseks vaja kaasata erasektori kompetentsi ja ressursse. • Kaaluda mõisa ümbruse miljööväärtuslikkust kahandava nõukogude-aegse arhitektuuri

pärandi (suurfarm, heinaseemnekuivati) lammutamist

Nimi: Pala KOV: Pala vald Pindala: 3,1 km2 Turismiteemad: 1. Sporditurism 2. Loodusturism Turistide sihtgrupid: • Jalgrattaturist • Pereturist • Loodusturist

34

11. Reastvere sihtala

1. Visioon (2020)

Reastvere sihtala pakub turistile ehedat elamust Eesti loodusest ja Muinas-Eesti tavadest, toetades seda vajaliku infrastruktuuriga (sh majutus, toitlustus). Sihtala on orienteeritud eeskätt loodus- ja ajaloohuvilisele turistile (nii sise- kui välis), samuti jahi-, jalgratta-, ekstreemspordi- ja motospordituristile.

2. Arenguvõimalused Sihtala arendamisel on keskne roll Linnuse talul kui end juba tõestanud turismitootel. Olemasolevatest turismiressurssidest omab enim arenduspotentsiaali Reastvere Linnamägi, mille läheduses tasub kaaluda Muinas-Eestiga seotud temaatiliste turismitoodete arendamist, tutvustamaks nii sise- kui välisturistide tolleaegset elu-olu, tavasid ja uskumusi. Seejuures tuleks eelistada interaktiivseid turismitooteid, mis omaksid nii hariduslikku kui meelelahutuslikku mõõdet. (nt.aktiivseid tegevusi võimaldav vabaõhumuuseum, teemapark). Turistide sihtgrupiks seda tüüpi toodetele on eeskätt ajaloo- ja kultuurihuvilised välis- ja siseturistid, samuti Eesti kooliõpilased. Piisava nõudluse korral Muinas-Eestiga seotud turismitoote järele võib olla põhjendatud täiendava majutus- ja toitlustuskapatsiteedi rajamine (sh gruppidele). Lisaks pakub sihtala rohkeid võimalusi olemasolevate ökoturismitoodete edasiarendamiseks (sh matkarajad, loomade-lindude vaatlemine, Eesti soo- ja rabamaastiku tundmaõppimine jpm), mida on võimalik siduda terviklikeks turismipakettideks koos Muinas-Eesti temaatikaga (nt Luusika soo külastamist võib teatud tingimustel turundada ühtaegu loodus- kui folklooriturismitootena). Tootearendus- ja turundusalast koostööd tasub teha eeskätt SA-ga Kalevipoja Koda (Kalevipoja-teemalised ühispaketid) , samuti teiste Jõgevamaa ja Eesti folkloori- ja pärimusturismi eestvedajatega. 3.Arengutingimused Reastvere linnamäe ümbruse arendamisel tuleb pidada kinni muinsuskaitseobjektidele ja NATURA 2000 aladele esitatavatest nõudmistest.

Nimi: Reastvere KOV: Torma vald Pindala: 33,5 km2 Turismiteemad: • Loodus • Kultuur Turistide sihtgrupid: • Loodusturist • Kultuuriturist • Jahiturist • Jalgrattaturist

35

12. Saadjärve sihtala

1.Visioon (2020) Eesti oluline loodus- ja järveturismi piirkond tänu Vooremaa unikaalsetele maastikulistele eeldustele. 2.Arenguvõimalused Saadjärve sihtala oluliseks arenguvõimaluseks on loodus- ja järveturismi arendamine. Kuna sihtala mitmed olulised loodusressursid (Saadjärv, Voore Maastikukaitseala) jäävad osaliselt ka Tartu valla piiridesse on sihtala arendamiseks oluline koordineerida arendustegevust koostöös Tartu vallaga. Koostöövajadust lisab ka asjaolu, et mitmed olulised sihtala turismi mõjutavad turismiressursid asuvad Tartu valla piirides – Saadjärve Jahtklubi, Saadjärve Looduskeskus, kavandatav Jääaja muuseum. Tabivere valla jaoks on suureks võimaluseks Tartu valla piirides asuvate turismiressursside ärakasutamine Tabivere valla turismitegevuse aktiviseerimisel.

• Järveturismi arendamine - Saadjärve koordineeritud turismiarendus.

- kogu Saadjärve hõivamine erinevate tegevuste pakkumiseks järvel, veespordivõimaluste pakkumine ka Tabivere valla poolsel Saadjärvel

- paadisadama rajamine Saadjärve Tabivere valla piiridesse, mis võimaldaks ära kasutata Saadjärve Jahtklubi tegevust, erinevate alguspunktidega paadisõitude pakkumine järvel.

- veespordiürituste korraldamine Saadjärvel - Tabivere randa puhkeala arendamine (wc, pesemisvõimalus) - järveturismiga sobivate majutuskohtade rajamine (kämpingud,

karavaniparkla, mökkid) - aastaringse toitlustusasutuse rajamine - ümber Saadjärve matka- ja rattaraja rajamine

- Raigastvere järve ümbruse arendamine loodusturismi piirkonnaks - ujumisvõimaluste parendamine (vaatetorni lähedusse) - puhkeala arendamine (hooajaline majutus sh. telkimisplats,

karavaniparkla) - matkaradade pakkumine järve ümbruses

• Ajaloolise Äksi kihelkonnakeskuse (praegu osa Voldi külast) arendamine turistide jaoks atraktiivseks peatuspaigaks: - Iseseisva identiteedi taastamine ning ajaloolise nime andmine, nt. Vana-Äksi - Äksi Kihelkonnamuuseumi rajamine (sh O.W.Masingu tutvustamine), Saadjärvel

ajaloo jooksul veespordiga seotud tegevuste kajastamine) - Saadjärve Jalgrattasõitjate Seltsi pärandi ärakasutamine juba praegu piirkonnas

populaarse jalgrattaturismi edasiarendamiseks. Ekspositsioon kihelkonnamuuseumis, ajaloolise raja pakkumine turistidele, traditsioonilise jalgrattavõistluse korraldamine ajaloolisel rajal vms.

Nimi: Saadjärve KOV: Tabivere vald Pindala: 36,2 km2 Turismivaldkonnad: 1. Loodusturism 2. Sporditurism 3. Kultuuriturism Turistide sihtgrupid: • Loodusturist • Pereturist • Jalgrattaturist

36

- Temaatiliste jalgrattamatkade pakkumine (nt. Järvemõisate tuur )

• Äksi nõid Hermine Jürgensiga seotud turismitoote rajamine (Nt. nõiamaja, Äksi Volbriöö kui piirkondliku regulaarürituse käivitamine)

• Elistvere loomapargi arendus

Elistvere loomapark kui Jõgevamaa külastatuim turismiatraktsioon on sihtala jaoks oluliseks ressursiks ja annab mitmeid võimalusi arendustegevuseks ja sihtala atraktiivsuse tõstmiseks.

- Toetav infrastruktuur Elistvere loomapargi vahetus läheduses Lisaks praegu olemasolevale projektile Elistvere looduskooli rajamisele tuleks Elistvere loomapargi külastuselamise tõstmiseks kaaluda mitmete teenuste pakkumist: aastaringne toitlustamisteenus Elistvere loomaparki ja sihtala külastavale inimesele, loomapargi ja looduseteemaliste meenete müük, aktiivsete tegevuste pakkumine loomapargi vahetus läheduses (nt. ratsutamine, jalgrataste rent), lihtsama majutusvõimaluse rajamine Elistvere loomapargi lähedusse, karavaniplatside rajamine.

- Elistvere loomapargi ligipääsetavus Paljude külastajate jaoks jääb Elistvere täna kättesaamatusse kaugusesse ebapiisava transpordiühenduse tõttu. Autoga reisija jaoks ei ole teeolud piisavalt kvaliteetsed ning kaaluda võiks korraliku teekattega tee rajamist Elistvere loomapargist Piibe maanteeni. Autota reisijate teenindamiseks oleks võimaluseks spetsiaalse bussiliini käivitamine. Mainitud bussiliin nn. ‘Elistvere Ekspress’ võiks turismihooajal tuua külastajaid Elistverre Tabivere rongijaamast. Rööbasbussi (liin Jõgeva-Tartu vahel) liini käivitumine võimaldaks mainitud bussiliini regulaarset sõitmist suveperioodil Tabivere rongijaama ja Elistvere loomapargi vahel. Nädalavahetustel oleks nõudlus olemas ka suurematest linnadest (Tartu, Tallinn) bussiliini käivitamisel.

- Jääaja muuseumi ärakasutamine Elistvere loomapargi tootearenduses. Jääaja loomade topiste eksponeerimine (mammut). 3. Arengutingimused

• Maastikukaitseala miljööväärtuslikkuse säilitamine • Sihtala koordineeritud arenguks kahe omavalitsuse (Tabivere vald ,Tartu vald) ja

turismiettevõtjate koostöö

37

13. Saaremõisa sihtala 1. Visioon (2020)

Jõgevamaa atraktiivsemaid loodusturismi piirkondi.

2. Arenguvõimalused Sihtala turismimajanduslik potentsiaal tugineb eeskätt loodusressurssidel, sh Saare mõisa ürdiaial, Saarjärve looduspargil ja Mällo Talu Rosaariumil. Seega on enim põhjendatud orientatsioon loodusturismile ja –turistile. Loodusturism (looduspõhine turism) on vastutustundlik looduspiirkondades reisimine, mis on keskkonnasõbralik ning soodustab kohalike elanike heaolu, samas pakkudes kvaliteetset kogemust, mis ühendab külastajat loodusega4. Loodusturismi sihtgrupp sisaldab nii sügavamate loodus- ja keskkonnaalaste teadmiste ja huvidega ‘ökoturiste’ (kitsam sihtgrupp) kui ka üldisemalt loodushuvilisi turiste, kes soovivad vaba aega looduses veeta (laiem sihtgrupp). Eestis on põhjendatud loodusturismitoodete arendamine laiemale loodusturistide sihtgrupile, arvestades siseturu väiksust ning Eesti looduskeskkonna mõõdukat atraktiivsust globaalsel ökoturismiturul. Sihtala ressursid loovad eeldused laiemas mõistes loodusturismitoodete arendamiseks, kus lisaks floora ja faunaga tutvumisele pakutakse turistile teadmisi ja kogemusi eesti loodusega seotud pärimuste, tavade, rahvusköögi, rahvameditsiini, aianduskultuuri jm kohta. Arvestades sihtala suhtelisi ressursse Jõgevamaa kontekstis on põhjendatud tootearenduslik rõhuasetus taimeriigile / taimestikule. Selles valguses võib sihtala keskseks turismiressursiks ja perspektiivikaimaks turismitooteks pidada Saare mõisakompleksi ürdiaeda, mille baasil on võimalik välja arendada terviklik ürdikeskus, mis pakuks loodushuvilistele turistidele järgnevaid tooteid / teenuseid:

• Ekskursioonid ürdiaias ja loodusõpperadadel • Ravim- ja maitsetaimede (sh ‘ürdikultuuri’) sise-ekspositsioon • Temaatiline degusteerimine ja toitlustus nn ‘ürdirestoranis’ • ‘Ürdipood’ - võimalus osta kohalikke ürte meenetena • Loodusharidus

Ürdikeskuse tootearenduses võib aluseks võtta olemasoleva ‘Saialille’ projekti, kuid soovitatav on projekt kaasajastada muutunud turutingimustele, sh vastavusse viia turu nõudlusega ning koostada professionaalne äriplaan. Ürdiaeda täiendava hooajalise turismitoote potentsiaali omab Mällo talu rosaarium. Rosaariumid kui turismitooted on levinud mitmel pool Euroopas ning võitmas populaarsust ka Eestis (nt Põltsamaa Roosiaed). Roosiaia sihtgrupid kattuvad suures osas ürdiaiaga. Kohapealne ettevõtlusinitsiatiiv ja inimressurss on olemas, kuid toote kommertsialiseerimist takistab halb teede kvaliteet, samuti kohapealse ettevõtluse arendamiseks vajaliku internetiühenduse puudumine.

4 Allikas: Report of the Ecotourism/Heritage Tourism Advisory Committee, September 1997 (USA)

Nimi: Saaremõisa KOV: Saare vald Pindala: 6,6 km2 Turismiteemad: • Loodus Turistide sihtgrupid: • Loodusturist • Jalgrattaturist • Pereturist

38

Hooajalist majutusteenust võiks sihtalal pakkuda Saarjärve äärne kavandatav külalistemaja, mille klientide sihtgrupiks oleks muuhulgas ka ürdikeskuse külastajad. Lisaks koostööle sihtala siseselt tasub kaaluda tootearenduse ja turunduse alast koostööd teiste maakonna turismiettevõtetega, nt Elistvere Loomapark, Kalevipoja Teemapark, Voore Külalistemaja. 3.Arengutingimused • Ürdiaed:

• Olemasoleva projekti kaasajastamine, äriplaani koostamine • Kvalifitseeritud operaatori kaasamine • Vähemalt ühe hoone renoveerimine aastaringseks kasutuseks

• Saarjärve • Keskkonnakaitse nõuetest (sh Saarjärve looduspargi kaitse-eeskirjast) kinnipidamine

mistahes turismiarendustegevuses • Mällo talu rosaarium

• Saare mõisa – Voore tee tolmuvabaks tegemine (vastasel juhul raskesti ligipääsetav) • Internetiühenduse tekitamine piirkonda

39

14. Torma-Tarakvere sihtala

1.Visioon (2020) Sihtala pakub meeldejäävaid elamusi Peipsi piirkonda külastavale loodus- ja kultuurihuvilisele turistile tänu ajaloolistele vaatamisväärsustele ja aktiivse ning looduslähedase puhkuse võimalustele. 2.Arenguvõimalused

• Torma aleviku piiratud miljööväärtuslikkuse ja atraktiivsuse tõttu näeme sihtala turismiarengu raskuskeset väljapool Torma alevikku, sh Torma kiriku ümbrust, Rahuoruparki, Tarakveret ja Jaamat.

• Asukoha ja suhtelise atraktiivsuse tõttu läbitakse sihtala tulevikus pigem läbisõidul kui reisi peamise sihtkohana. Seega ei ole esialgu põhjendatud suuremahuliste investeeringute tegemine majutus- või toitlustusettevõtlusesse. Pigem võiks sihtala territooriumil keskenduda järgnevatele arendusprioriteetidele:

o 1-2 Eesti kontekstis atraktiivsete turismitoodete arendamine, mis põhjendaks sihtala külastamist Peipsi piirkonnas / Jõgevamaal reisivate turistide poolt

� Nt. postkaartide muuseum Jaamas (konsulteeritud on Eesti Postimuuseumiga, koostöövalmidus kinnitatud), looduslähedane puhketurism Tarakveres, C.R. Jakobsoni muuseum

o Väheseid investeeringuid nõudvate puhke- ja peatuskohtade rajamine või laiendamine sihtala miljööväärtuslikesse piirkondadesse (nt rahuorupark, kirikupark)

o Tihe tootearendus- ja turundusalane koostöö piirkonna teiste turismiettevõtetega (ristturundus, ühispaketid)

• Tarakvere mõisa arenguperspektiiviks on tervikliku puhkekompleksi rajamine looduslähedast puhkust / lõõgastust otsivatele turistidele. Arvestades Tarakvere mõisahoone baltisaksa pärandit võiks oluliseks turistide sihtgrupiks olla vanemas eas saksa turistid. Tänu Linnutaja mäe seotusele Kalevipoja legendidega omab võtmetähtsust turundusalane koostöö Kalevipoja Teemapargiga.

• Jaama osalemine sihtala arengus eeldab, et ajalooliselt Torma postijaamale on võimalik anda jätkusuutlik turismimajanduslik funktsioon (nt. Postiajaloo muuseum, ürituste korraldamine, külalistemaja vms).

• Hooajalise maakondliku turismiinfopunkti (mTIP) rajamine Torma alevikku

3.Arengutingimused • Sihtala oluliseks arengutingimuseks on tolmuvaba Torma-Voore tee rajamine. Praeguse

tee seisukorra juures jääb sihtala enamus turistide reisimarsruutidest välja. Samas hea kattega tee korral võiks Voore-Torma teest areneda maakondliku tähtsusega turismitee.

• Samuti on oluline piirkonna ettevõtluse aktiveerimine, sh turismiettevõtluse soodustamine piirkonnas.

• Kvalifitseeritud teenindava personali koolitamise vajadus – turismiettevõtjatel on raskusi kohapealse tööjõu leidmisega

Nimi: Torma-Tarakvere KOV: Torma v., Saare v. Pindala: 13,1 km2 Turismiteemad: 1. Loodus 2. Kultuur Turistide sihtgrupid: • Loodusturist • Kultuuriturist • Jalgrattaturist

40

15. Vaiatu-Rääbise sihtala

1.Visioon (2020) Vaiatu-Rääbise on populaarne suvehooaja puhkepiirkond Jõgevamaad avastavale individuaalturistile, kellele pakutakse mitmekülgseid ajaveetmisvõimalusi alates lühiajalisest peatusest mitmepäevase taluturismini. 2.Arenguvõimalused Vaiatu-Rääbise sihtala peamine arenguvõimalus on pakkuda puhke- ja ööbimisvõimalust Mustvee-Jõgeva maanteed läbivaid turistidele, kellest enamus on eeldatavasti individuaalturistid. Perspektiivikaimaks turistisegmendiks on jalgrattaturistid. Lisaks võib arvestada piirkonda läbivate auto- ja karavanituristidega. Sihtala võib olla sobiv nii sise- kui välisturistile. Sihtala ressursid võimaldavad pakkuda turistidele lisaks olemasolevatele puhkevõimalusele hooajalist kämpingu või hosteli tüüpi majutusteenust (Vaiatul paisjärve läheduses, Tõikveres) koos piiratud toitlustusvõimalusega, lisaks on perspektiivi taluturismil (Rääbise). Kaaluda tasub ka esialgu väiksemahulise telkimisplatsi ja karavaniparkla rajamist. Aktiivse puhkuse teenuste seas võib kaaluda ratsaturismi (Rääbisel), samuti jalgsi- ja jalgrattamatkaradade arendamist (sh ajaloolise Katariina tee radadel). 3.Arengutingimused Peamiseks arengutingimuseks on kohapealse turismiettevõtluse aktiveerimine, tänu millele osutuks võimalikuks kõrgema lisaväärtusega turismiteenuste (sh majutus, toitlustus) arendamine, turundus ja müük. Sihtala miljööväärtuslikkuse tõstmiseks tuleb korrastada olulisemaid loodusobjekte, sh puhastada Vaiatu paisjärv, Rääbise järved.

Nimi: Vaiatu-Rääbise KOV: Torma vald Pindala: 14,1 km2 Turismiteemad: 1. Loodus 2. Taluturism Turistide sihtgrupid: • Loodusturist • Jalgrattaturist

41

16. Voore sihtala

1.Visioon (2020) Voore sihtala pakub aastaringse aktiivse puhkuse võimalusi koos kvaliteetse toetava infrastruktuuriga Jõgevamaad ja Peipsi piirkonda külastavale individuaal- ja grupituristile.

2.Arenguvõimalused Tänasel päeval iseloomustab Voore sihtala hästiarenenud turismiettevõtlus (Voore Külalistemaja), kuid tavamõistes vaatamisväärsuste / turismiobjektide puudumine. Sihtala jätkusuutlik areng eeldab, et lisaks majutus- ja toitlustusteenusele tekib sihtalale senisest rohkem vaba aja veetmise võimalusi, mis tõstaksid Voore kui turismipiirkonna konkurentsivõimet. Seetõttu väärivad toetust kõik uued ja uudsed turismitooted, mis aitavad tõsta Voore kui turismipiirkonna atraktiivsust, pikendada turistide poolt Voorel veedetud aega ja maksimeerida turistide poolt sooritatud kulutusi. Üks selliseid on Voore paisjärv koos kavandatava vaba aja keskusega, kuid sarnaseid ideid võib olla veelgi, nt:

• Laiemas mõistes veepargi rajamine ökopaisjärvele (sh välibassein, liumäed, vettehüpped jms). Praegused kavandatavad atraktsioonid ei pruugi realiseerida paisjärve kui turismiobjekti täit potentsiaali. Peamise sihtgrupina võiks siinkohal näha lastega pereturiste, kelle jaoks esmaseks piirkonna külastamise magnetiks saab olema Kalevipoja Teemapark. Kaaluda võiks ka paisjärve veepargi temaatilist sidumist Kalevipoja Teemapargiga.

• Golfiväljaku rajamine – arvestades sihtala maastikulisi eeldusi ning golfiturismi kasvuperspektiive Eestis tasuks analüüsida täismõõtmelise golfiväljaku ja –keskuse rajamise teostatavust. Golfikeskusest võiks areneda oluline turismiettevõtluse mootor piirkonnas ning üldisemalt maakonnas. Ka siin on võtmetähtsusega koostöö teiste maakonna turismiettevõtetega, kellega koos terviklikke pakette pakkuda.

3.Arengutingimused • Vee- ja kanalisatsiooni võrgud vajavad renoveerimist ja vastavusseviimist kaasaja nõuetega. • Ümbritsevate teede seisukorra parandamine

Nimi: Voore KOV: Saare vald Pindala: 3,4 km2 Turismiteemad: • Aktiivne puhkus • Konverents • Loodus • Sport Turistide sihtgrupid: • Vt. ülal

42

17. Võtikvere sihtala

1. Visioon (2020) Võtikvere sihtala pakub Peipsi piirkonda ja Jõgevamaad külastavale individuaalturistile hooajalist puhke- ja ööbimisvõimalust tänu sihtala kaunile loodusele, Võtikvere küla miljööväärtuslikkusele ja asukohale Jõgevamaa turismiteede läheduses. 2. Arenguvõimalused Sihtala arendamise eelduseks on vähemalt ühe vaatamisväärsuse (turismiobjekti) olemasolu, mis toimiks esmase põhjusena sihtala külastamiseks. Seetõttu tuleb soodustada Jürissaare Talumuuseumi edasikestmist ning võimaluste piires ka laienemist. Kavandatav ‘metsamuuseum’ võiks toimida täiendava magnetina loodushuviliste turistide meelitamiseks. Tasuva turismimajanduse eelduseke on ka väiksemahulise hooajalise toetava infrastruktuuri (nn puhkeküla) ja aktiivse puhkuse teenuste pakkumine Peipsi piirkonda ja Jõgevamaad külastavatele individuaalturistile (sise + välis). Seejuures tuleks arvestada järgnevate sihtgruppidega: jalgrattaturistid, autoturistid, karavanituristid. Konkreetsete turismitoodetena võiks kaaluda järgnevaid:

• Telkimisplats • Puhkeküla kämpingumajadega • Karavaniparkla • Toitlustamisteenus sihtalal peatuvatele / ööbivatele turistidele • Veesõidukite (paadid, kanuud, vesijalgrattad) laenutus veematkadeks mööda Mustvee jõge

Tootearendus- ja turundusalast koostööd tasub teha Peipsi piirkonna turismiettevõtete ja organisatsioonidega (nt paadimatkade korraldamine koostöös Mustvee majutusasutustega). Jalgrattaturistide teenindamise osas kaaluda koostööd Vaiatuga.

3.Arengutingimused Sihtala peamiseks arengutingimuseks on piisava turismialase kompetentsi, kapitali ja inimressursi kaasamine arendustegevusse, mis võimaldaks hooajalise turismimajanduse professionaalset opereerimist. Käesoleval ajal küla arendust vedavalt Võtikvere Küla Seltsilt ei saa eeldada turismialaseid teadmisi ega investeerimisvahendeid, mille põhjal arendada kaasaegsetele nõudmistele vastavaid turismitooteid. Samuti on puudus kohapealsest kvalifitseeritud tööjõust.

Nimi: Võtikvere KOV: Torma vald Pindala: 2,3 km2 Turismiteemad: • Loodus Turistide sihtgrupid: • Loodusturist • Jalgrattaturist • Karavaniturist

6.KOONDKAART