JÄRVA-JAANI VALLA EELARVESTRATEEGIA 2013-2016 · Eesti majanduse põhinäitajad (allikas Rahandusministeerium, uuendatud 31.08.2012) ... Riigi eelarvestrateegias lubatakse suurendada

Lisa: Järva-Jaani Vallavolikogu

27.09.2012. määrusele nr 10

„Järva-Jaani valla eelarvestrateegia

aastateks 2013-2016“

JÄRVA-JAANI VALLA

EELARVESTRATEEGIA

2013-2016

2

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 2

1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3

2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos. ...................................................... 3

2.1. Riigi tasand .......................................................................................................................... 3

2.2. KOV tasand ......................................................................................................................... 4

3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos .......................................................................................... 6

4. Põhitegevuse kulude prognoos ......................................................................................... 10

5. Investeeringud ................................................................................................................... 13

6. Kohustuste planeerimine ................................................................................................... 16

7. Sõltuva üksuse finantstegevuse olukord ja prognoos ....................................................... 16

8. Järva-Jaani Valla arvestusüksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse prognoos .. 17

9. Kokkuvõte ......................................................................................................................... 18

3

1. Sissejuhatus

Järva-Jaani valla eelarvestrateegia käsitleb Järva-Jaani valla ja seotud üksuse 2013-2016

tegevustulusid, tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust.

Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, seotud üksuse ja omavalitsuse kui

arvestusüksuse finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada.

Tegemist on töövahendiga, mis kirjeldab omavalitsuse finantsolukorda ning võimaldab

hinnata rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad

omavalitsuse ja seotud üksuse tegevust.

Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat ja koostatakse arengukavas sätestatud

eesmärkide saavutamiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 2o

alusel.

2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos.

2.1. Riigi tasand

2012.a. suvise Rahandusministeeriumi prognoosi järgi näitab Euroopa majandus

stabiliseerumise märke, mis lubab prognoosida SKP kasvu 2,2 % ja 2013.a. kuni 3 %. Tõusu

peapõhjuseks on Eesti kaubanduspartnerite kõrgem majandusaktiivsus 2012.a. ning

2013.aastal oodatakse ekspordi kasvu kiirenemist seoses välisnõudluse suurenemisega.

Sisenõudlus kasvab ka 2012.a. SKP-st kiiremini ja lubab prognoosida kasvuks 4,9 % .

2013.aastal aga langeb sisenõudluse kasvutempo 2,9 %-ni ning selle põhjuseks on CO2

kvoodimüügituludest finantseeritavate investeeringute järsk vähenemine ning samuti

Euroopa Liidu struktuurvahendite perioodi lõppemine.

Eratarbimise kasv ületab 2012.a. kevadisi ootusi, mis on põhjustatud positiivsetest arengutest

tööturul. Töötuse langus on hoidnud tarbimisjulguse kõrgel tasemel. Palgakasvu mõju

tarbimisvõimele pärsib siiski 2012.a. esimesel poolel jätkunud kiire hinnatõus.

Ettevõtete majandusolukorra paranemine on võimaldanud tõsta töötajate palkasid ning

käesoleval aastal kiireneb kuupalga kasv kuni 5,6%-ni. Järgmisel aastal ulatub keskmise palga

kasv 5,5 %-ni, prognoosiperioodi lõpuks 6 %-ni. Käesoleval aastal reaalpalk tõuseb 1,6 %

võrra ning 2016.a. kiireneb kasv kuni 3,1 %-ni. Tööviljakus väheneb käesoleval aastal 0,2 %

võrra, kuid hakkab järgmisel aastal taas kasvama, ulatudes prognoosiperioodi lõpuks 3,2 %-

ni.

Eesti Panga hinnangul on majandusarengu suurim ohuallikas jätkuvalt enim euroala võlakriis.

Sisuliselt kõikides Euroopa riikides vajab lahendamist eelarvedefitsiit ja kõrge võlakoormus.

Eesti finantssüsteemi stabiilsust ohustavad riskid on viimase poole aastaga veidi vähenenud.

Seda kinnitab likviidsete varade kasv pankade bilanssides.

4

Eesti majanduse põhinäitajad (allikas Rahandusministeerium, uuendatud 31.08.2012)

Eesti majanduse põhinäitajad

2011-2014 2011 2012 2013 2014

SKP reaalkasv, % 7,6 2,2 3,0 3,4

SKP nom.kasv, % 11,7 6,3 6,4 6,3

SKP jh., mld € 16,0 17,1 18,1 19,2

THI, % 5,0 3,9 3,5 2,8

Tööhõive kasv, % 6,7 2,4 0,5 0,5

Töötuse määr, % 12,5 10,4 8,9 8,2

Palga reaalkasv, % 0,4 1,6 1,9 2,9

Palga nom.kasv, % 5,4 5,6 5,5 5,8

Ekspordi kasv, % 24,9 3,5 5,5 6,3

Sisenõudluse kasv, % 11,1 4,9 2,9 3,3

2.2. KOV tasand

Kohalike omavalitsuste areng sõltub oluliselt muutustest üldisest majanduskeskkonnast ning

riigi tasandil tehtavatest fiskaalpolitiilistest otsustest, mis puudutavad nii omavalitsuste tulu-

kui ka kulubaasi.

Eelarvestrateegia tegemisel hetkel ei ole veel teada, kuidas kompenseerib riik 2013.aastast

alates maamaksu vabastuse, kuigi riigi eelarvestrateegias 2013-2016 lubatakse kodualuse maa

maksuvabastuse kompenseerimise eesmärgil KOV-dele eraldatud tulumaksu määra tõsta

2013.a. 0,17 % ja 2014.a. 0,03 % võrra. Maamaksuseaduse muutmise tulemusena kaotatakse

alates 01.01.2013 maamaksu kodualuselt maalt tiheasustusega alal kuni 1500m2 ja

hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses.

Riigi eelarvestrateegias lubatakse suurendada kohalike teede hoiu rahastamise osakaalu

üldises teehoiu rahastamises. Täpsem jaotus lepitakse kokku igaaastases riigieelarve

protsessis. Seega võib kohalike omavalitsuste eelarvestrateegia tegemise ja EV

Rahandusministeeriumile esitamise ajal pidada reguleerivaid õigusakte ebastabiilseks.

5

Järgnevatel aastatel on Järva-Jaani vallal tegevustes olulisteks prioriteetideks:

1. Olemasolevate teenuste mahu säilitamine - tagada vahendite olemasolu teenuste

osutamiseks elanikkonnale vähemalt 2012.a. tasemel.

2. Laenukoormuse (olemasolev) järjepidev vähendamine ning uut laenu võttes mitte

ületada Rahandusministeeriumi kehtestatud nõuete piirarvusid.

3. Täiendavate toetusrahade maksimaalne kaasamine tegevuste ja investeeringute

finantseerimiseks.

Nii nagu terves Eestis rahvaarv väheneb, väheneb see ka Järva-Jaani vallas. Seega on

tulubaasi suurenemist tulumaksu osas prognoosida kaheldav, kuid mõningat suurenemist

võiks loota vastavalt Rahandusministeeriumi suvistele prognoosidele majanduskasvu

paranemisel.

Elanikkonna arv näitab pidevat vähenemist:

01.01.2012 01.01.2011 01.01.2010 01.01.2009 01.01.2008

Elanike arv

rahvastikuregistri

andmetel :

1698 1721 1734 1 779 1 803

s.h. 1) Naised 843 876 849 910 925

2) Mehed 855 845 885 869 878

Puudega inimesed:

1) lapsed 11 9 8 10 9

2) täiskasvanud 137 123 103 94 102

Elanike vanuseline

koosseis:

1) 0-6.a.lapsed 96 99 107 116 112

2) 7-15.a. noored 168 173 155 148 150

3) 16-64.a.

tööealised

1092 1102 1129 1 160 1 180

4) 65 ….. aastased

eakad

342 347 343 355 361

6

Järva-Jaani elanikkonna vanuseline struktuur seisuga 01.01.2012 (allikas Rahvastikuregister)

0-6.a.lapsed6%

7-15.a. noored 10%

16-64.a. tööealised

64%

65 ….. aastased eakad20%

0-6.a.lapsed

7-15.a. noored

16-64.a. tööealised

65 ….. aastased eakad

3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos

Üksikisiku tulumaks on kohalike omavalituste olulisem tuluallikas, eelarvestrateegias

käsitletaval perioodil moodustab see 41-50 % kõikidest põhitegevuse tuludest. Tulumaks on

riiklik maks, mis on kehtestatud maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse alusel.

Eelarvestrateegia koostamise ajal ei ole arvestatud, et 2013.aastal on lubanud Riigikogu

Vabariigi Valitsuse ettepanekul tõsta tulumaksu eraldamise määra 11,4 % asemel 11,6 %-ni.

Eraldatav tulumaks sõltub maksumaksjate arvust, keskmisest palgast ja muude maksustavate

tulude kasvust.

Kohalikele omavalitsustele eraldatav tulumaks sõltub maksumaksjate arvust, kohalikele

omavalitsustele eraldatava tulumaksu määrast ning keskmise palga ja muude maksustavate

tulude kasvust. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt tööpuudus alaneb ja

keskmine palk kasvab järgnevalt:

Tööpuudus 2012 .a. 10,4% 2013.a. 8,9%

Keskmise palga kasv 2012.a. 5,6% 2013.a. 5,5%

Tulumaksu prognoosimisel oleme arvestanud riigi eelarvestrateegias olevate näitajatega ning

prognoosinud oma valla näitajad, aluseks 2011 ja 2012.a.

Maksumaksjate arv Järva-Jaani vallas kuude lõikes 2009-2012 juuli

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

2009 721 727 733 714 736 732 726 740 713 731 715 715

2010 667 655 665 675 673 704 667 692 704 695 685 715

2011 648 689 691 677 689 699 697 699 708 693 685 699

2012 666 697 690 685 699 713 680

7

Tulumaksu laekumise andmed

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Maksumaksjate arv* 9 468 8 703 8 197 8 274 8 453 8 611 8 706 8 784 8 855

Maksumaksjate arvu

muutus -0,3% -8,1% -5,8% 0,9% 2,2% 1,9% 1,1% 0,9% 0,8%

Sissetulek inimese

kohta kuus 59 53 52 55 57 59 62 65 68

Sissetuleku kasv 12,0% -11,0% -2,2% 5,7% 3,5% 4,2% 4,6% 5,0% 5,2%

Sissetuleku kasv

Eestis kokku 20,5% 13,9% -5,0% 0,9% 3,5% 4,2% 4,6% 5,0% 5,2%

Tulumaksu

laekumine*

818

390

648

428

583

294

626

898

654

887

695

150

735

125

778

828

825

882

Tulumaksu

laekumise kasv 15,9% -20,8% -10,0% 7,5% 4,5% 6,1% 5,8% 5,9% 6,0%

Tulumaksu

laekumise ja

sissetulekute suhe 12,1% 11,7% 11,5% 11,5% 11,4% 11,4% 11,4% 11,4% 11,4%

Tabelist selgub, et maksumaksjate arv suureneb võrreldes 2012.a. ja ka sissetulekute kasv

suureneb.

Nii on Rahandusministeerium prognoosinud meie tulumaksu kasvuks

2013.a. 6,1 %

2014.a. 5,8 %

2015.a. 5,9 %

2016.a. 6,0 %

8

Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% -selt kohaliku omavalitsuse üksusele. Maamaksu

suurus sõltub maa maksustamishinnast.

Maa maksumäär on Järva-Jaani vallas 2,4 % maa maksustamishinnast aastas ja

põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa

maamaksumääraks 1,5 % maa maksustamishinnast aastas.

Rahandusministeeriumi andmetel on meil kasutamata reservi maamaksu laekumisel 11 947

€, kui tõstaksime määrad 2,5 %- ni ja 2,0 %-ni oleks maamaksu laekumine suurem.

Maamaksu laekumise andmed

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

KOKKU KOKKU KOKKU KOKKU KOKKU KOKKU KOKKU

Elamu- ja õuemaa maksustamishind 663 170 678 050 678 820 678 820 678 820 678 820 678 820

Maksuvabastusega elamu- ja õuemaa maksustamishind 18 900 19 630 19 630 0 0 0 0

Maksustatava elamu- ja õuemaa maksustamishind 644 270 658 420 659 190 678 820 678 820 678 820 678 820

sh 50% soodustusega looduskaitsealuse maa maksustamishind 530 988 988 0 0 0 0

Maamaksu laekumine elamu- ja õuemaalt 15 456 15 790 15 809 16 292 16 292 16 292 16 292

Haritava maa ja loodusliku rohumaa maksustamishind

1 995 510

1 967 640

1 941 198

1 941 198

1 941 198

1 941 198

1 941 198

sh 50% soodustusega looduskaitsealuse maa maksustamishind 1 398 1 398 1 688 1 688 1 688 1 688 1 688

Maamaksu laekumine haritavalt maalt ja looduslikult rohumaalt 29 922 29 504 29 105 29 105 29 105 29 105 29 105

Muu maksustatava maa maksustamishind

1 470 580

1 424 050

1 426 650

1 426 650

1 426 650

1 426 650

1 426 650

sh 50% soodustusega looduskaitsealuse maa maksustamishind 632 632 2 522 2 522 2 522 2 522 2 522

Maamaksu laekumine muult maksustatavalt maalt 35 286 34 170 34 209 34 209 34 209 34 209 34 209

Kokku maamaksu laekumine 80 665 79 464 79 123 79 606 79 606 79 606 79 606

Kasutamata maamaksu ressurss 12 088 11 916 11 786 11 806 11 806 11 806 11 806

Maamaksu laekumine on seega eelarvestrateegia koostamisel säilinud stabiilsena.

Kohalike maksude kehtestamise aluseks on kohalike maksude seadus. Vastavalt seadusele

võib KOV kehtestada 6 kohalikku maksu – reklaamimaks, mootorsõidukimaks, teede ja

tänavate sulgemise maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Meil on

kehtestatud ainult teede ja tänavate sulgemise maks, kuid vahendid laekusid ainult 2011.a.

3319.-€ seoses vee-ja kanalisatsooni ehitusega.

Tulud kaupade ja teenuste müügist on arvestatud laekumistega asutuste

majandustegevusest peaaegu samas mahus kui 2012.a. 2013.a. peaksime arvestama tõusuga

lasteaia kohamaksus, sest toiduainete tõusutrend jätkub endiselt vaatamata

9

Rahandusministeeriumi optimistlikule prognoosile, kuid tuleb arvestada teatud erinevusi

haridusasutuses. Kõige suuremad erinevused prognoosimisel tulevad ette õpilaste ja lasteaia

laste arvu muutustest, sest laekuvad vahendid teiste omavalitsuste õpilaste ja laste osalusest

meie koolis ning lasteaias.

Kaupade ja teenuste müügivõrdlus 2007-2012

Aasta Laekumine % aasta tulust

2007 96 356 5,06

2008 108 063 5,08

2009 111 749 7,26

2010 86 444 5,82

2011 108 959 5,56

2012 117 472 6,09

Haridusasutuste majandustegevus 2007-2012

Tulu nimetus 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tulu koolitusteenusest 41 156 35 977 43 355 33 416 39 127 46 080

Lasteaia kohatasu 1 403 2 012 2 181 2 173 2 226 2 870

Lasteaia õppetasu 2 339 3 018 3 268 3 132 3 341 3 825

Lasteaia toidutasu 10 036 13 046 13 653 13 293 15 788 23 110

Muu toidutasu 3 710 5 096 1 795 1 406 1 805 1 500

Muu tulu 2 416 4 807 3 156 0 4 360 1 500

KOKKU 60 060 63 956 67 408 53 420 66 647 78 885

Kohalike omavalitsuste tuludeks on ka toetused s.h. eraldised riigieelarvest ja sihtotstarbelised

toetused.

Riigieelarves on nõrgema tulubaasiga kohalike omavalitsuste toetamiseks moodustatud

tasandusfond, mille vahendid jagatakse kohalike omavalitsuste vahel vastavalt valemile, mis

on sätestatud iga-aastases riigieelarves. Seoses prognoositud tulumaksu tõusuga, väheneb

aasta-aastalt aga tasandusfondi eraldis riigi poolt.

Võrreldes 2012.a. suureneb tasandusfond 2013.a. küll natuke rohkem kui 13 %

2014.a. on aga prognoositud võrreldes 2012.a. ainult 1,7 % rohkem ning alates 2015.a. aga

langeb võrreldes 2012.a. ligemale 15%

Toetusfond sisaldab eraldisi põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palkadeks, õpetajate

koolituseks, koolilõuna toetamiseks põhikoolis, õppevahendite soetuskuludeks, õpilaskodu

toetamiseks õpilaste arvu järgi pearahana, toimetulekutoetuseks, sündide- surmade

korralduskuludeks jne.

Toetusfondi osa hariduskuludeks on siiani selgusetu, eelarvestrateegia on arvestatud 2012.a.

riigieelarve eraldistega.

Kohalikud omavalitsused võivad projektipõhiselt taotleda sihtasutustelt ja avalik-õiguslikelt

juriidilistelt isikutelt täiendavaid vahendeid mitmesuguste tegevuste läbiviimiseks ning

investeeringute finantseerimiseks.

10

Riigilt saadav eraldis teede korrashoiuks on arvestatud väikese tõusuga 2013 ja ka järgnevatel

aastatel.

Järva-Jaani vallal on ka laekumised loodusvarade kasutamisõiguse tasudest kuid enim

mainimist väärib maaainese tasu, mis kaevandatakse Karinu karjäärist.

2011.a. oli laekumine 75826.- € (koos vee erikasutuse ja saastetasuga)

2012.a. on prognoositud 108800.-€

Järgnevate aastate prognoosimisel on vasturääkivust, sest riigi poolt planeeritakse seaduse

muudatusi.

4. Põhitegevuse kulude prognoos

Järva-Jaani valla põhitegevuse kulude maht oli 2011.a. 1,5 miljonit eurot. 2012.a. julgesime

prognoosida 1,6 miljonit eurot.

Põhitegevuse olulisemad kuluvaldkonnad on 2012.aastal haridusvaldkond 53,9 %, vaba aja ja

kultuurivaldkond 10,35 %, majandus 7,7 %, sotsiaalne kaitse 5,9 % jm. Eelarvestrateegia

koostamise ajal pole kindlust suurendada märgatavalt kuluvaldkondi. Põhitegevuse tulude ja

kulude vahe peab olema positiivne. Tulude ja kulude positiivset vahet saab kasutada

investeeringute finantseerimiseks, samuti olemasolevate laenude teenindamiseks. Kui aga

põhitegevuse tulem pole positiivne on viga planeerimises kas tulusid vähe või kulusid

prognoositakse enim.

2013.aastal on prognoositud palgafondi juurdekasv 4 % ja majanduskulude juurdekasv 2 %

Järgnevatel aastatel julgeme prognoosida personalikuludeks 2 % juurdekasvu, samuti kuni

2016.a. 2 % . Arvestatud on eelarvestrateegia koostamise ajal teatud struktuuri muudatustega.

Majanduskulude prognoosimisel enam nii optimistlikud polnud, kuid kui igal aastal võib

eelarvestrateegiat muuta s.t. 2013.a. sügisel tuleb täpsustada 2014.a.jne.,siis vastavalt

majanduse üldistele prognoosidele saame teha ka eelarvestrateegia muudatusi.

Kokku kasvavad majanduskulud nelja aasta jooksul 7-8 %.

Võrreldes 2012.a. majanduskulusid 2013.a. siis on kulude langevus, kuid kulude

läbivaatamisel pidasime vajalikuks teha teederaha jooksva kulu vähendamisi ning suunata osa

teederahast investeeringutesse. Pärast korrigeerimisi on tõus majanduskuludes 3 % ning

hilisemad aastad jäid pidama 4,7 % juurde.

11

Eelarve põhitegevuse tulud kokku 2011-2016

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Põhitegevuse tulud

kokku 1 478 386 1 583 799 1 561 184 1 582 405 1 604 044 1 613 390

Maksutulud 708 433 734 592 774 756 814 731 858 434 905 488

sh tulumaks 626 898 655 292 695 150 735 125 778 828 825 882

sh maamaks 78 216 79 300 79 606 79 606 79 606 79 606

sh muud maksutulud 3 319 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 108 959 117 472 116 575 115 600 115 600 115 600 Saadavad toetused tegevuskuludeks 585 169 622 935 561 853 547 074 526 010 488 302

sh tasandusfond ( lg 1) 118 377 119 386 135 407 121 372 101 123 63 415

sh toetusfond ( lg 2) 442 121 406 084 391 987 391 987 391 887 391 887 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 24 671 97 465 34 459 33 715 33 000 33 000

Muud tegevustulud 75 825 108 800 108 000 105 000 104 000 104 000

Järva-Jaani valla tegevuskuludest on suurima osakaaluga personalikulud, mis moodustavad

tegevuskuludest 57-59 %, järgnevad majandamiskulud 35-37% .

Kulud majandusliku sisu järgi 2011-2016

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Antavad toetused 78 721 75 900 72 967 73 967 73 967 73 967

personalikulud 841 297 890 083 903 340 905 006 916 048 926 961

majandamiskulud 541 580 579 475 534 030 559 370 559 370 559 370

muud kulud 305 28 736 8 964 8 964 8 200 8 200

Põhitegevuse kulud

kokku 1 461 903 1 574 194 1519301 1 547 307 1 557 585 1 568 498

Tabelis antavad toetused on füüsiliste isikute toetused sotsiaalvaldkonnas ja toetused

mittetulundusühingutele ning liikmemaksud.

Protsentides

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Antavad toetused 5,38 4,82 4,8 4,78 4,75 4,72

personalikulud 57,55 56,54 59,46 58,49 58,81 59,1

majandamiskulud 37,05 36,81 35,15 36,15 35,91 35,66

muud kulud 0,02 1,83 0,59 0,58 0,53 0,52

12

Tegevuskulud valdkonniti 2011-2016

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Üldised valitsussektori teenused 210 994 264 544 261 085 264 693 277 198 285 768

Avalik kord ja julgeolek 7 434 7 423 7 423 7 423 7 423 7 423

Majandus 97 403 122 115 391 220 393 950 293 950 93 950

Keskkonnakaitse 470 025 91 613 129 531 35 665 35 665 35 665

Elamu- ja kommunaalmajandus 49 487 43 690 40 300 41 100 41 100 929 395

Tervishoid 6 118 9 771 9 748 9 748 9 748 9 748

Vabaaeg, kultuur ja religioon 166 536 443 046 159 960 689 760 464 760 164 760

Haridus 1 269 768 966 849 868 841 1 002 970 852 970 852 970

Sotsiaalne kaitse 91 033 92 309 92 567 95 275 95 275 95 275

Järva-Jaani Valla eelarvestrateegia 2011-2016

JÄRVA-JAANI VALD 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Põhitegevuse tulud kokku 1 478 386 1 583 799 1 561 184 1 582 405 1 604 044 1 613 390

Maksutulud 708 433 734 592 774 756 814 731 858 434 905 488

sh tulumaks 626 898 655 292 695 150 735 125 778 828 825 882

sh maamaks 78 216 79 300 79 606 79 606 79 606 79 606

sh muud maksutulud 3 319 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 108 959 117 472 116 575 115 600 115 600 115 600 Saadavad toetused tegevuskuludeks 585 169 622 935 561 853 547 074 526 010 488 302

sh tasandusfond ( lg 1) 118 377 119 386 135 407 121 372 101 123 63 415

sh toetusfond ( lg 2) 442 121 406 084 391 987 391 987 391 887 391 887 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 24 671 97 465 34 459 33 715 33 000 33 000

Muud tegevustulud 75 825 108 800 108 000 105 000 104 000 104 000

Põhitegevuse kulud kokku 1 461 903 1 574 194 1 519 301 1 547 307 1 557 585 1 568 498 Antavad toetused tegevuskuludeks 78 721 75 900 72 967 73 967 73 967 73 967

Muud tegevuskulud 1 383 182 1 498 294 1 446 334 1 473 340 1 483 618 1 494 531

sh personalikulud 841 297 890 083 903 340 905 006 916 048 926 961

sh majandamiskulud 541 580 579 475 534 030 559 370 559 370 559 370 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh muud kulud 305 28 736 8 964 8 964 8 200 8 200

Põhitegevuse tulem 16 483 9 605 41 883 35 098 46 459 44 892

Investeerimistegevus kokku -426 640 -122 988 -77 035 -141 877 -110 354 -153 011

Põhivara müük (+) 3 425 3 000

Põhivara soetus (-) -470 835 -399 421 -423 734 -975 000 -500 000 -900 000

sh projektide omaosalus -37 826 -59 545 -123 750 -90000 -135 000

Põhivara soetuseks saadav 476 521 340 858 364 189 851 250 410 000 765 000

13

sihtfinantseerimine (+)

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -431 930 -52 825 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 309 320 150 150 150 150

Finantskulud (-) -4 130 -14 920 -17 640 -18 277 -20 504 -18 161

Eelarve tulem -410 157 -113 383 -35 152 -106 779 -63895 -108 119

Finantseerimistegevus 384 123 -9 260 -49 882 69 170 63895 108 119

Kohustuste võtmine (+) 422 495 52 544 116 034 110 759 154 983

Kohustuste tasumine (-) -38 371 -61 804 -49 882 -46 864 -46 864 -46 864

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -26 033 -122 643 -85 034 -37 609 0 0

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 122 643 122 643 37 609 0 0 0

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

527 697 518 437 468 555 537 725 601 620 709 739

sh sildfinantseering 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 405 054 395 794 430 946 537 725

601 620 709 739

Netovõlakoormus (%) 27,4% 25,0% 27,6% 34,0% 37,5% 44,0%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 887 032 950 279 936 710 949 443 962 426 968 034

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 481 978 554 486 505 765 411 718 360 807 258 295

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 7% -1% 1% 1% 1%

Põhitegevuse kulude muutus - 8% -3% 2% 1% 1%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,01 1,01 1,03 1,02 1,03 1,03

5. Investeeringud

Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat:

omavahendeid

laenude võtmist

14

toetuseid.

Üldjuhul nõuavad toetused ka omaosaluse olemasolu. Olulisemad investeeringu projektid on

algatatud juba varem, kuid 2013.a jõuavad töösse.:

1. Kergliiklustee J-Jaani. kuni III kalmistuni

2. Kõnnitee Laial tänaval

3. Tehisjärve saneerimine s.o. veesisesest ja kõrgtaimestikust puhastamine jm,

tööd

4. Karinu reoveepuhasti renoveerimine

5. Gümnaasiumi keemia-füüsikaklassi renoveerimine

2013.a. on mahult kõige väiksema investeeringu summaga, kuid vaatamata omaosaluste

võimalustele tuleb leida veel täiendavaid vahendeid.

Investeerimistegevus aastatel 2011-2016

Investeerimistegevus 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Põhivara müük (+) 3 425 3 000

Põhivara soetus (-) -470 835 -399 421 -423 734 -975 000 -500 000 -900 000

sh projektide omaosalus -37 826 -59 545 -123 750 -90 000 -135 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 476 521 340 858 364 189 851 250 410 000 765 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -431 930 -52 825

Finantstulud (+) 309 320 150 150 150 150

Finantskulud (-) -4 130 -14 920 -17 640 -18 277 -20 504 -18 161

Investeeringute seletus 2012 2013 2014 2015 2016

Kergliiklustee (Järva-Jaani alevist Tamme farmi ristmikuni) 0 250 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 212 500

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 37 500

Laia tn.kõnnitee 0 50 000 0 0 0


sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

Tehisjärve saneerimine(parendus) 0 90 466 0 0 0



Gümnaasiumi keemia ja füüsikaklass 0 29 168 0 0 0



Karinu reoveepuhasti rek. 0 4 100 0 0 0

sh toetuse arvelt


Põhivara soetus 400 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 400

Järva-Jaani Kultuurimaja 260 095 0 0 0 0

15



Järva-Jaani Gümnaasium 104 360 0 0 0 0



Järva-Jaani Gümnaasium transpordivahend 3 790 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


Lasteaia mänguväljak 10 776 0 0 0 0



Võllaste terviserajad 20 000 0 500 000 0 0

sh toetuse arvelt 15 000 425 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 000 75 000

Gümnaasiumi ventilatsioon 0 0 150 000 0 0



Kultuurimaja saalitoolid 0 0 25 000 0 0



Karinu kergliiklustee 0 0 270 000 0 0



Teede ja tänavate remont 0 0 30 000 0 0



Staadioni ehitus 0 0 0 300 000 0



Keskväljaku planeeringu elluviimine 0 0 0 200 000 0



Munitsipaalkorterite renoveerimine 0 0 0 0 900 000



Eelpool nimetamata muud projektid kokku 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


KÕIK KOKKU 399 421 423 734 975 000 500 000 900 000

sh toetuse arvelt 361 595 364 189 851 250 410 000 765 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 37 826 59 545 123 750 90 000 135 000

16

6. Kohustuste planeerimine

Järva-Jaani valla finantskohustuse jagunesid 2011.a. lõpuks vastavalt tabelile:

SEB SA KIK Kokku

Lepingu nr. 2008004804 5-1/09/17

Viimane makse 25.01.2013 27.08.2023

2012 38371,20 23432,73 61803,93

2013 3017,20 46864,00 49881,20

2014 46864,00 46864,00

2015 46864,00 46864,00

2016 46864,00 46864,00

2017 46864,00 46864,00

2018 46864,00 46864,00

2019 46864,00 46864,00

2020 46864,00 46864,00

2021 46864,00 46864,00

2022 46864,00 46864,00

2023 46877,00 46877,00

KOKKU 41388,40 538 949,73 580 338,13

Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõige 4 järgi võib netovõlakoormus

ulatuda kuni 60%-ni vastava aasta põhitegevuse tuludest. Kohustuste planeerimisel on

arvestatud olemasolevates laenulepingutes kohustuste täitmisega.

2011.a. lõpul ulatus Järva-Jaani valla netovõlakoormus 27,4 %, kuid 2012 võtsime viimase

osa SA KIK laenust ning võlakoormus on 25 %, sest tagasimaksed 2012.a. veel jätkuvad.

7. Sõltuva üksuse finantstegevuse olukord ja prognoos

Järva-Jaani valla sõltuvaks üksuseks KOFS seaduse põhjal on valla 100-%-lise osalusega

äriühing Järva-Jaani Teenus, kes tegeleb valla omanduses olevate elamute ja muude hoonete

ning elektrivõrkude haldamise, hooldamise ja tehnilise teenindamisega. Tema ülesandeks on

ka tänavavalgustuse korrashoid, valla halduses olevate teede ja tänavate korrashoid,

kanalisatsiooni, veetrasside jm. kommunaalvõrkude haldamine ja tehniline hooldamine,

külma vee tootmine ja müük ning muude teenuste osutamine ettevõtetele ja üksikisikutele.

Sõltuv üksus 2011-2016

Järva-Jaani Teenus OÜ 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Põhitegevuse tulud

kokku (+) 272 072 302 796 317 936 324 936 324 936 324 936

Põhitegevuse kulud

kokku (+) 253 536 273 300 300 000 300 000 300 000 300 000 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 90 872 62 900 63 000 63 000 63 000 63 000

Põhitegevustulem 18 536 29 496 17 936 24 936 24 936 24 936

17

Investeerimistegevus

kokku (+/-) -25 666 -84 235

Eelarve tulem -7 130 -54 739 17 936 24 936 24 936 24 936 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 3 707 3 707 3 707 3 707 3 707 3 707

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

21 671 21 671 21 671 21 671 21 671 21 671

Netovõlakoormus (eurodes) 21671 17 964 17 964 17 964 17 964 17 964


8. Järva-Jaani Valla arvestusüksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse prognoos

Vastavalt KOFS-ile tuleb eelarvestrateegias esitada informatsioon valla arvestusüksuse

põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse kohta. Arvestusüksuse moodustavad vald ja temast

sõltuvad üksused.

Valla arvestusüksuse põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse prognoos aastatel 2012-2016

Arvestusüksus (nimi) 2011

2012 eeldatav täitmine

2013 eelarve

2014 eelarve

2015 eelarve

2016 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 568 714 1 760 795 1 753 120 1 781 341 1 802 980 1 812 326

Põhitegevuse kulud kokku 1 533 695 1 721 694 1 693 301 1 721 307 1 731 585 1 742 498

Põhitegevustulem 35 019 39 101 59 819 60 034 71 395 69 828

Investeerimistegevus kokku -452 306 -207 223 -77 035 -141 877 -110 354 -153 011

Eelarve tulem -417 287 -168 122 -17 216 -81 843 -38 959 -83 183

Finantseerimistegevus 384 123 -9 260 -49 882 69 170 63 895 108 119

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -26 033 -122 643 -85 034 -37 609 0 0

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 7 130 54 739 -17 936 -24 936 -24 936 -24 936

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 122 643 0 -85 034 -122 643 -122 643 -122 643

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 549 368 540 108 490 226 559 396 623 291 731 410

Netovõlakoormus (eurodes) 426 725 540 108 575 260 682 039 745 934 854 053


Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 941 228 1 056 477 1 051 872 1 068 805 1 081 788 1 087 396

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 514 504 516 369 476 612 386 766 335 854 233 343

18

9. Kokkuvõte

Planeerimise eesmärgiks on suurendada eelarveprotsessi stabiilsust, tagada valla vahendite

sihipärasem ja efektiivsem kasutamine.

Eelarvestrateegias ei ole arvestatud asjaoludega, mis eelarvestrateegia koostamise ajaks ei ole

numbriliselt omavalitsusele teada (maamaksu kompenseerimine, tulumaksu eraldamise määra

protsent jne.). Samuti ei ole arvestatud struktuurilisi muutusi mis lähiaastatel võivad teoks

saada.

Järva-Jaani vald ja tema sõltuv üksus on finantssituatsioonis, kus peamine tähelepanu on

kulude pideval jälgimisel ning olemasolevate laenude tagasimaksmisel. Võimalike

lisafinantseerimiste korral tuleks eelistada varude tekitamist. Oleme koos sõltuva üksusega

väga tundlik eelarvetulude vähenemisele ning intressimäärade tõusule.

Documents

JÄRVA-JAANI VALLA EELARVESTRATEEGIA 2013-2016 · Eesti majanduse põhinäitajad (allikas Rahandusministeerium, uuendatud 31.08.2012) ... Riigi eelarvestrateegias lubatakse suurendada