Aprill 1. aprillist 4. juunini müüakse veel kevadlilli. 11.-15. aprillil peeti projekti “Õpilaste HIV/aidsi alane koolitus 2004-2005” raames loenguid V-XI klassini. 13. aprillil võeti vastu vanapaberit põhikooliosas kokku 1563 kg, gümnaasiumiosas 637 kg. Tublimad kogujad olid Maarja Saulep (125 kg), Pilleriin Kal-laste (111 kg), Kristi Pärn (95 kg), Anna Rõbakova (95 kg), Martti Metsla (93 kg), Kristi Tamm (78 kg); IX-XII klassi arvestuses Tõnis-Mikk Aabna (299 kg). 16. aprillil oli eesti keele riigieksamikirjand. 20. aprillil oli III kl eesti keele tasemetöö, mille tule-mused olid järgmised: III a: 15 viit, 13 nelja, üks kolm, üks kaks; III b: 8 viit, 14 nelja, üks kolm. 21. aprillil oli VI kl eesti keele tasemetöö, mille tule-mused olid järgmised: VI a keskmine hinne 3,96; VI b keskmine hinne 4,04; VI c keskmine hinne 3,33. Kokku oli üheksa viit, 33 nelja, 16 kolme; ühtki puu-dulikku ei olnud. 29. aprillil helises lõpukell XII klassile ning toimus puhkeõhtu.

Mai 1. mail käisid õpilasfirmad Narvas laadal. 2.-6. maini toimus kaunite kunstide nädal. Tehti klaasi-, portselani- ja siidimaali, karaoket ja lillesea-det ning vooliti. Kuna huvi ja osavõtt oli väga väike, siis on plaanis uue õppeaasta algul üritust korrata. 3. mail oli ajaloo riigieksam.

Ürituste kalender

JÄRVE COOLmai-juuni 2005 nr 21

4. mail oli III kl matemaatika tasemetöö, mille tulemused olid järg-mised: III a: 23 viit, 6 nelja, üks kolm, üks kaks; III b: 17 viit, 5 nelja. 5. mail oli A-võõrkeele tasemetöö VI klassile. Tulemused: vene keeles keskmine hinne 4,1 (5 viit, 1 neli, 3 kolme, 1 kaks), saksa keeles keskmine hinne 3,2 (3 viit, 2 nelja, 3 kolme, 4 kahte, 1 üks), inglise keeles VI a keskmine hinne 4,13 ( 6 viit, 6 nelja, 4 kolme), VI b+c keskmine hinne 3,8 (6 viit, 5 nelja, 5 kolme, 2 kahte). 5. mail andis Kohtla-Järve lastemuusikakool koolis kontserdi. 5. mail toimus maakondlik mudilaskooride päev Kohtla-Järve kul-tuurikeskuses, millel osales ka meie kooli mudilaskoor Aadu Kuke juhendamisel. 5. maist on koolimuuseumis üleval õpilastööde näitus. 6. mail toimus rahvatantsupidu ja emadepäeva kontsert. 7. mailoli inglise keele riigieksami kirjalik osa. 9. maist on raamatukogus üleval looduskaitsekuule pühendatud näitus. 9.-10. mail oli inglise keele riigieksami suuline osa. 10. mail peeti Vokas “TV 10 olümpiastarti” vabariiklik etapivõist-lus. 10. mail toimus jüriöö- ja maijooks. 11. mail toimusid Kohtla-Järve koolide vahelised maastikuteate-jooksud III-XI klassile Kohtla-Järve pargis.

11. mail oli algklassidel etteütluste päev. 11. mail toimus direktori vastuvõtt olümpiaadidel osalenutele ja nende juhendajatele. 12. mai oli matemaatika tasemetöö VI klassile. 13. mail oli saksa keele riigieksam. 13. mail oli vene keele riigieksam. 16. mail oli saksa ja vene keele riigieksamite suuline osa. 17. mail käisid algklassid Pannjärvel tervisepäeva pidamas. 17.-19. mail peeti Ahtme spordihallis Kohtla-Järve koolide vahelisi kergejõustikuvõistlusi. 19. mail peeti laata “Kingitus kõige nõrgemale”. 19.-20. mail olid algklasside lugemispäevad, mil kõik õpila-sed lugesid hindele mitte oma, vaid teisele õpetajale. 20. mail esines pianist Diana Liiv I-VII klassile “Klaverijuttudega”. 21. mail oli matemaatika riigieksam. 24. mail peeti algklasside olümpiamänge. 25. mail oli ühiskonnaõpetuse riigieksam. 25.-26. mail peeti Avinurmes “TV 10 olümpiastarti” vabariik-

lik finaalvõistlus. 26. mai oli VIII, X ja XI klasside arvestuste päev. 26. mail pidasid V-VII klassid Pannjärvel tervisepäeva. Toimus sportlik käbide korjamise võistlus ning matkati 5 km. 26. mai oli algklasside “Lõbus koolipäev”, mil kogu päev olid vaid tööõpetuse ja joonistamise tunnid. 26. mail käisid tugiõpilased koos Ene Jõemägiga Kohtla-Nõmme lastekodu külastamas. 30. mail oli geograafia riigieksam.

ABITUURIUMI ERI

Juuni 1. juuni V-VIII kl spordipäev 3. juuni õppeaasta lõpuaktused fuajees: kell 8.30 I-IV klassidele; kell 9.30 V-VIII klassidele; kell 10.30 X-XI klassidele. 3. juuni bioloogia riigieksam 4. juuni Virumaa laste laulupäev Toilas 6. juuni põhikooli eesti keele eksam 7. juuni keemia riigieksam 8. juuni bioloogia koolieksam 9. juuni Jelizaveta Kupinskaja, Kadi Talistu ja Diana Revjako on kutsutud linnavalitsuse vastuvõtule gümnaasiumi medaliga lõpetanutele 10. juuni põhikooli matemaatikaeksam 13. juuni füüsika riigieksam 15. juuni põhikooli valikeksam: bioloogia, keemia, geograafia, ajalugu, inglise keel, vene keel 16. juuni põhikooli inglise ja vene keele eksami suuline osa 16. juuni maavalitsuse vastuvõtt gümnaasiumi medaliga lõpetanutele 17. juuni põhikooli lõpuaktus algusega kell 17.00. 22. juuni Jelizaveta Kupinskaja on kutsutud presidendi vastuvõtule kuldmedaliga lõpetajatele 22. juuni gümnaasiumi lõpuaktus algusega kell 18.00

IX a: 1. Tiiu Alasi 2. Artur Artjomov 3. Anna Bõstrova 4. Liina Eljas 5. Gunnar Joonas 6. Erkko Karja 7. Aleksander Kizlo 8. Kristel Kroon 9. Maili Lehtpuu 10. Martti Lindsalu 11. Aivar Metsik 12. Nelet Mägi 13. Reelika Niinep 14. Janno Pajo 15. Ivar Pung 16. Priit Purka 17. Talis Põllu 18. Kristo Sumnikov 19. Olga Tarabarova 20. Sandra Tarum 21. Julia Tasa 22. Alar Teffo 23. Laura Uri 24. Jaanika Veermets

Klassijuhataja Eha Koppelmaa

XII a: Julia Masjutina, Manuela Vetik, Merilin Nõmmik, Annely Hering XII b: Katrin Pukk, Diana Revjako, Kaidi Karu ja Mari Sarv (saavutasid uurimusega “Kohtla-Järve ümbruse erinevate tööstusmaastike käpalised” vabariiklikul keskkonna-alaste uurimistööde konkursil I koha ning osalevad rahvusvahelisel keskkonnaprojekti-de olümpiaadil Türgis), Jelizaveta Kupinskaja, Katri Krall, Mart Gaškov, Alar Linnasmäe, Alar Haavalaid XI a: Sten Ronimois XI b: Anne Arbonen, Olga Vohmjanina, Kristel Uri, Mario Sternhof, Kaisa Rüütel (saavutas vabariiklikul matemaatika pranglimise võistlusel 5. koha), Taavi Tamm, Jana Räästas (saavutas vabariiklikul esseekonkursil “Nagu päris kodu” I koha) , Toomas Sillak, Polina Lobovikova, Ott Koppelmaa, Kaur Kübarsepp X a: Olga Hodakovskaja (saavutas uurimustööga “Hoiakud ettevõtluse suhtes” vaba-riiklikul majandusolümpiaadil II koha) X b: Nelli Kuldmaa (saavutas vabariiklikul vene keele olümpiaadil 8. koha), Xenia Bulgakova, Julia Aleksandrova IX a: Anna Bõstrova, Maili Lehtpuu, Tiiu Alasi IX b: Andres Sulg, Margus Partei (sai vabariiklikul geograafia olümpiaadil 3. järgu dip-lomi), Kristiina Samuel, Kaija Põder, Helena Velba VIII a: German Breus VIII b: Rando Reim, Maido Lillemets, Reelika Toomsalu, Marge Arge VII a: Gerli Karpelin, Mari-Liis Sillat, Taavi Ammas VII b: Pille Alasi, Egon Taalberg, Eve Tooming, Kadri Paavel, Hindrek Hallik VII c: Tairi Lõhmus, Maria Kuusk, Liis Rebase

2

Ü r i t u s t e k a l e n d e r ( j ä r g ) Põhikooli lõpetajad IX b:

1. Madis Aabna 2. Tõnis-Mikk Aabna 3. Heike Bogens 4. Taissia Galperina 5. Egle Haavala 6. Mari Halliksaar 7. Julia Ivanova 8. Sigrit Juuse 9. Erik Karo 10. Kalev Kaup 11. Anatoli Kizlo 12. Janar Lehtjõe 13. Diina Levoškina 14. Priit Linnard 15. Tiina Niinlaup 16. Kärt Paavo 17. Margus Partei 18. Kuldar Peedo 19. Kaija Põder 20. Kristiina Samuel 21. Marilin Sternhof 22. Andres Sulg 23. Veera Šmõreitšik 24. Helena Velba 25. Maarja Vilumets 26. Mariliis Õras

Klassijuhataja Ly Eero

Kooli olümpiaadidel, konkurssidel, ainealastel võistlustel esindanud õpilased

VI a: Gerd Herman Veeber, Edgar Pessi, Margit Partei, Tõnis Lilleorg VI b: Daniil Golubev, Raul Rätsep V a: Priit Paidla, Kristi Laur, Piret Kriisa, Maria Štefil, V b: Hendrik Võro, Ksenja Võh-ma, Helen Seppik IV a: Heidi Hirtentreu, Annika Meinson, Kristel Pihl, Mikk Niinemäe IV b: Liisi Sünd, Ingela Virkus, Artur Perli, Marek Voks III b: Jane Ilves, Heigo Ers

3

ABITUURIUMI ERI

Tühjad teerajad ja laialivalguvad mõtted, kisendav aju, mis nõuab aina uut informatsiooni.

Puutumata tõsidus ja karmid võtted paberile tõmbamas peenikesi jooni,

astumas samme, mis kajavad tühjuses.

Abistav käsi – see aitab meid veel. Siiski olemine nagu kükitaks üksinduses

ja lõpust mõru on endiselt meel.

Tunne – justkui alles oli see, kui, käsi käes, kooli poole veeti

ja hommikuse ärkamise karmuses esimene väike sõnelus peeti.

Veel tahaks tagasi keerata aega

ja sammuda sel vanal tuttaval teel. Ja uuesti ning uuesti neid klasse kaeda,

kus lätramisest vahel sõlme keeras end keel.

Nii kalliks said kõik näod ja pingid ja pisemgi mälestus on südames. Nüüd kõnnin aga kurvalt ringi,

ning seda poleks uskunud ma eales.

Tean, et varem ma mõtlesin tihti, et need aastad võiks juba mööduda.

Aga see kõik lendas nii kiiresti, ainult kurbust jäi aega põdeda.

Sõprus, see siiski jääb alles meil, ning kokkusaamised kui seebikad.

Samas tahaks südamest soovida teil, et olge igas oma otsuses lennukad.

MAILIS ŠTRIK

Raivo Aru: Olen olnud tagasihoidlik, vaikne ning mitte eriti edukas. Paljud päevad olid täis raskusi, ebameeldivusi ning ebaõnnestumisi. Olen proovinud kaaslastega sõbra-likult läbi saada. Olen pidanud palju tööd tegema, vaeva nägema, pingutama. Enamasti oli mul koolis raske ja ebameeldiv, kuid olen siiski ka rõõmus, et olen suutnud kõik need aastad vastu pidada. On olnud ka rõõmsaid päevi, kuid neid oli vähe. Meeldis tööõpetus, sai tööoskust arendada. Paljud õppeained olid aga rasked. Mul on hea meel, et olen raskustest võitu saanud, nüüd tahan veel vaid riigieksamid sooritada. Annely Hering: Kindlasti pole see raisatud aeg. Mällu on jäänud nii mõndagi huvitavat ja kasu-likku. Mõnikord olen tundnud koolitüdimust, kuid eneseusk ja püüd edasi õppi-da ning kellekski saada ei ole lasknud meelt heita ning kõigele käega lüüa. Mul-le meenuvad sõnad, mis on mu endise klassijuhataja Kaire Jõe klassis stendil: õppida on vaja mitte ainult selleks, et osata teha tööd, vaid ka selleks, et olla inimene. Marge Josepson: Siin koolis olen käinud neli ja pool aastat ning paremad mälestused on seotud vana kooliga. Mu vanad sõbrad jäid maha, need, kellega ma olin suhelnud juba enne kooli, ning kuna tulin siia nii hilja, siis pole väga palju siinsete õpilastega suhelnud. Siia kooli oli päris hirmus tulla, ma ei tundnud mitte kedagi ning kart-sin tükk aega õpetaja Jõumeest, sest ta tundus nii kuri. Tegelikult on ta väga lõbus ja hea huumorimeelega õpetaja. Üks halvemaid mälestusi oli üheksanda klassi lõpupidu, kus ma tundsin end ühe eksami tulemuse pärast äärmiselt hal-vasti ja olin eelmisel päeval palju nutnud. Üks paremaid mälestusi oli matk soosse. See oli tõeliselt lõbus ja – kuigi botased said läbimärjaks, lausa vesi oli sees – üks mu paremaid koolipäevi üldse. Ma pole koolipidudel käinud ning üritustest olen võtnud ka suhteliselt vähe osa. Pole ka tahtmist olnud midagi teha. Olen õnnelik, et kool läbi saab. Julia Masjutina: Tunnen, et tahaks kooli juba kiiremini lõpetada. Samas on mul kahju siit ära minna sõprade pärast. Tutvusin selle aja jooksul paljude heade inimestega. Oma parima sõbraga kohtusin 1. septembril aastal, mil kooli tulin. Loodan, et see sõprus jääb kestma igavesti. Mälestused armsast koolist ei unune iial, siin juhtus minuga palju huvitavat. Ma olen koolile tänulik, et ta andis mulle palju teadmi-si, kogemusi ja oli kohaks, kus ma tutvusin oma sõpradega. Kaksteist aastat möödusid kiiresti. Väiksena oli mu suurim unistus 10. klassi jõuda, nüüd on aga juba 12. klass lõpetamisel. Küll aeg lendab kiiresti! Kui ma siit koolist lahkun, jäävad kindlasti meelde mälestused moe-show-st ja näidenditest, millest ma osa võtsin, tantsud ja mängud. Praegu meenubki ainult hea. Aigar Niglas: Igal lambal on oma mihklipäev. Äärmusteta poleks keskpärasust. Tund saab kohe läbi. Eesti asub parasvöötmes. Sinul on alati õigus, võib-olla ka tõde. Ka-nep legaalseks! Sinised teksad ruulivad! Karupüksid ka. Merilin Nõmmik: Hetkel olen sellest koolist täiesti tüdinenud. Piiki ei taha enam iial näha. Ainsad tõesti toredad ja normaalsed õpetajad on Ilves, Tamm, Jõumees. Kui nad peak-sid koolist lahkuma, kaob meie koolist vist kogu headus. Siis ei ole siin enam kedagi, kelle juurde tahaks vahel lobisema tulla. Mall Schmidt jääb kindlasti meelde oma headusega ja sellega, et tema tunnis oli alati võimalik maha kirjuta-da. Olen kaksteist aastat vaadanud seda lagunevat kooli ja millegipärast tundub, et rohkem kisub kõik halvemuse kui paremuse poole. Olen väga õnnelik, et siit minema saan. Ei teagi, millest kahju on, praegu ei ole millestki. Tahan just mi-dagi uut, teist keskkonda, teisi inimesi, ning õppida seda, mida tõesti tahan ja leian, et on vajalik. Ilma heade koolitädideta poleks päevad nii meeldivad ol-nud. Kuigi garderoobitädi on teiste meelest kuri, on ta mulle alati meeldinud. Ka raamatukogutädi on päris vahva. Mind paneb imestama, kui kannatlikud on meie kooli koristajatädid, kes ei kurda kunagi kõva häälega, vaid alati korista-vad vaikides kõik jubedused ära.

Mida mõtled, tunned, arvad, meenutad, abiturient?

4

Hille Ojandu: Kõik need kaksteist aastat on olnud koolis toredad ja eriti hea meel on selle üle, et olen saanud siit endale nii palju häid sõp-ru. Tegelikult ei usu ma ikka, et kool läbi saab. Kuid nii see on ja sellega on minu jaoks üks eluetapp läbitud. Liina Osila: Mulle meeldis see, et ükskõik mis ka ei juhtunud, minuga olid ja on alati minu sõbrad, kes minuga ühes klassis käisid. Kõik klassikaaslased olid toredad, viisakad ja rahulikud. Igaühel on omad veidrused, aga see teebki inimesed huvitavaks ja meel-dejäävaks. Kuigi pean tunnistama, et ei tunne paljusid neist hästi, on nendes kõikides midagi, mis mulle meelde jääb. Ehkki meie klass ei olnud väga lähedane, siis kui oli vaja klassi eest väljas olla, olid kõik nagu üks mees. Peaaegu kõik.

Katja Pavlova: Eriti lahedad olid moe-show-d. Päris lahe oli, kui õpetaja Ilves ühel moe-show-l demonstreeris vanu kooliriideid, mida pol-nudki kunagi näinud. Kild oli see, kuidas rebaste ristimisel Liisile pükstesse vett valati. Pinda käisid igasugused spordi-üritused, mille eest sai alati kringli, mis iseenesest pole halb, kuid igavaks muutus küll. Ainuke lõbu pakkuv asi oli see, et sai näha õpetajaid finišisse jooksmas, kes kiiremini, kes aegla-semalt. Kauaks jäävad meelde söögivahetunnid, mida alati ootasid. Kaidi Piilman: Minu jaoks oli kõige meeldejäävam sündmus Mihkel Mattiseni esinemine koolis. Väljasõidud loodusesse ja ka Tee-viit oli midagi, mis jäid eredalt meelde. Halvad mälestused hetkel ei meenu. Head mälestused ja kogemused aga saadavad mind terve elu. Gümnaasium on ju aste kõrgemal põhikoolist

ja sammuke lähemale ülikoolile. Liina Roosimägi: Paljudest üritustest võtsin osa. Parimad mälestused on 8. klassi ekskursioonist Venemaale ja jalgrattamatkast Toilasse. Playbox-i ei tahaks eriti mäletada, sest tegime seal marki. Inimesed on siin toredad olnud, aga nüüd on juba kõrini ja tahaks siit ära minna. Raido Rüütel: Nüüd hakkabki see kool läbi saama – kaksteist aastat olen sellest unistanud. Hästi on meeles kurjad õpetajad, kellele meeldis õpilasi hirmu all hoida. Samas on ka väga toredaid õpetajaid, kes on huvitatud õpetamisest, asja selgekstegemisest. Hea meel

on selle üle, et olid head klassiõed ja –vennad. Kristina Saar: Kaheteistkümne aasta jooksul olen kogenud kõike: viha, armastust, alandust, rõõme ja muresid. Rõõme võitude puhul, isegi heade hinnete, sõprade pärast. Ka ei puudunud esimene armastus, mis jääb kindlasti kogu eluks meelde. Ar-musin, pigem vist siiski kiindusin, 1. klassis ning kõik tundus nii võluv ja tun-ded tõelised. Et oma printsi tähelepanu äratada, sai tehtud päris hulle tempe. Ükskord viskasin teda isegi tooliga. Jube piinlik. Pätt olin. Kuid kõik päevad ei möödunud siiski mett lakkudes, sest mida vanemaks ma sain, seda rohkem probleeme ja muresid tekkis. Üks kiuslik ja vastik klassiõde püüdis mind igal võimalusel alandada. Vähemalt polnud ma ta ainus ohver. Suutsin sellest üle saada, sest sain aru, et mind kiusatakse vaid sellepärast, et oskan nii mõndagi temast paremini. Siiski olid kõik need aastad üsna õnnelikud ja lausa piin oli, kui jäid haigeks ega saanud kooli tulla, sest siin olid sõbrad, kellega võis kõi-gest lobiseda. Tõelist sõpra, südamelähedast, mõistvat, samasuguste huvide ja iseloomuga kui mina, ma aga koolist ei leidnud. Seepärast pole mul ka kahju siit lahkuda. Teen seda kerge südamega.

ABITUURIUMI ERI

Mida mõtled, tunned, arvad, meenutad, abiturient?

5

Jaanika Uppus: Iga päev oli kuidagi eriline. Mulle meeldisid üritused, kus võis näidata, mida oskad, ning imetleda teiste oskusi. Hästi on meeles ka tunnid, kui juhtus midagi põnevat. Ei pea alati teiste üle naer-ma, vahel võib õpetajaga vaielda kirjandustegelaste motiivide üle. Usun, et hakkan sellest kõigest puudust tundma, aga praegu olen ainult koolist väsinud ja tahan puhata. Liis Veski: Algklassides mängisime vahvalt pitti. Vahel laienes mängupiir-kond üle terve kooli, siis võeti juba “vange” ka ja “vangimajaks” oli klass. Põhikooli alguses vaidlesin õpetajatega, päevik oli mär-kustest punane. Ükskord tungis üks mees meile õpetaja Urve Kilgi eesti keele tundi, oli väga tige, laamendas ja ähvardas kõigil sil-mad välja torgata. Lõpuks jooksis Kati klassist välja ja teised ribu-rada pidi järele. Täitsa vahvad olid need kaksteist kooliaastat. Olen kartnud ainult üht õpetajat – õpetaja Mäeotsa. Jooksin tal eest ära, siis ei saanud ta mind kella alla seisma panna. Õpetajad on ka inimesed, pole mõtet ega põhjust neid karta. Manuela Vetik: Tundmus on praegu veel kahtlane, sest ei suuda uskuda, et veel üksainus nädal koolis, kolm eksamit ning ongi kõik läbi, al-gab uus, tundmatu elu. Meenub üks huvitav juhtum, kuidas Aadu Kukk minu ja mu pinginaabri tunnist välja saatis. Jäime algul üsna ehmunult aula ukse juurde seisma, aga kuna olime sel päeval ka pisut ülemeelikud, siis hakkasime itsitades sööma paprikat, mille pinginaaber oli kooli toonud, ja ootasime, millal tund lõpeb. Lõbus oli – ikkagi esimene kord, kui ukse taha saadeti. Arvan, et hakkan neid aegu ja ka oma klassikaaslasi taga igatsema. Tarmo Vilk: Lõpeks see tund juba ära ja saaks siit minema. Miks on vaja inimesi niimoodi piinata ja nende aega raisata? Loodan, et tule-vik on parem.

Valeria Dralova: Meenuvad matemaatikatunnid, kus sai pidevalt nalja, sest õpetaja Oru rääkis matemaatilisi anekdoote. Ükski bioloogiatund ei möödu-nud vaidluseta õpetaja ja Rauli vahel. Tunni alguses oli poistel ava-tud kaardipõrgu: tagumised pingid lükati kokku ning kõik poisid is-tusid kaarte mängides seal ümber. Õpetajad küsisid selle peale: “Millal te õppimispõrgu avate?” Pinginaabriga on seotud kõige sel-gemad mälestused, sest temaga veedad kõige rohkem aega. Koos saime nii kahtesid kui viisi, sest kui üks ei osanud, siis teine ammugi

mitte, ja kui üks oskas, siis aitas ka sõbra hädast välja. Sööklas sai nalja, kuid kurb oli, et kuigi tulid söömast, oli kõht ikka näljast selgroo küljes kinni. Aleksei Froljonok: Tuleb meelde maitsev söök, mida meile kunagi ammu tehti. Mart Gaškov: Gümnaasiumi jalgpallimeeskonna ainus võit venelaste üle tulemuse-ga 1:0 sügisel 2004 sai teoks tänu minu suurepärasele tõrjetööle vära-vas.

ABITUURIUMI ERI

Mida mõtled, tunned, arvad, meenutad, abiturient?

6

Alar Haavalaid: Oli lõbus, kuid igav; kerge, kuid raske; pikk, kuid samas nii lühike. Kahju küll, aga puudust tundma ei hakka. Järvi Järveoja: Õpetaja Jõumees lubas minu ja mu pinginaabri saata sõjaväkke seljakottide pakkimist õppima. Klassijuhataja ning mõnede klassikaaslastega pidasime kohvipause ning tegime õpetaja Kivili juhendamisel suusaretki Sinivoorele. Alari Keedus: Pidevad reformid ja uuendused. Sööklatoidu kvaliteet langes. Katri Krall: Mälestusi on palju, kuid hetkel ei suuda millegipärast ühtegi konkreetset sündmust meenutada. Igatahes ei unusta ma kindlalt meie vallatuid söökla-mutikesi, õpetaja Jõumehe tabavaid, teravaid kommentaare, õpetaja Oru ma-temaatilisi nippe, süsteemikesi ja üllatustunnikontrolle, õpetaja Halliku kir-jandustunde, eriti teoseanalüüse, kohvipause õpetaja Jõe juures. Tore oli!

Jelizaveta Kupinskaja: Kapp. Selle juures sain alati oma sõpradega kokku. Seal sai kõik jutud ära räägitud. Jõumehe füüsikapraktikumis oli alati lõbus. Õpetaja Aadu Kukk päästis tüdrukud tüdrukute riietusruumist välja. Läksime Anuga korraga uksest välja, põrkasime kokku ja jäime ukse vahele kinni. Maarika Lehmus: Heade sõprade abiga, kes mind ümbritsevad, sain läbi kõigist raskustest, mis ette tulid. Koos nendega veetsin siin koolimajas oma rõõmsamad hetked. Reelika Odes: Kui esimest korda kooli tulin ja klassiuksest sisse astusin, tundus see hetk kestvat igaviku. Klassitäis võõraid, kes nüüdseks on kõik omad, vaatas mulle vastu. Imelik tunne oli. Loomulikult ei saa unustada koolile tehtud pommiähvardust, mida ma seni naljaks pidasin, kuni kohale tulnud tuletõrjet, kiirabi, politseiautosid ja –koeri nägin. Ka ei unusta ma õpetajate päeva, mis kujunes üpris keeruliseks, kuid lõppes hästi.

Katrin Pukk: Seiklused Sinivoorel. Kehalise tunnid talvel. Suuskadel. See on tõesti üritus, mida meenutada. Rebaste retsimine. Õpetaja Jõumees. Loodan, et viimane koolipäev jääb igaveseks meelde. Anu Remmel: Kohe meenus mulle telefonikõne, milles Maarika küsis, kas ma ikka tulen hom-me kooli. Vastasin, et tulen, ning tema selle peale, et siis on hästi ja saame kunstiajaloos spikri teha. Panin toru ära ning olin korraga kurb. Sest see oli meie

viimane koos tehtud spikker. Kohe pisar kippus silma. Diana Revjako: Toredad naljatamised õpetaja Jõumehega. Ei meeldinud see, et iga õpe-taja arvas, et tema aine on ainuke. Triin Rääsk: Olen koolile tänulik selle eest, et leidsin siit endale head sõbrad, kes jäävad nendeks – ma usun – mu elu lõpuni. Kadi Talistu: Kõige meeldivam tund on söögivahetund. Tore, et enamik õpetajaid leppis sellega, et pidin seitsmenda tunni lõpust 10 minutit varem ära minema. Suusaretked Sinivoorele olid toredad. Kindlasti ei unusta ka õp Oru ja õp Jõumehe naljasoont. Hea, et meil ka kooliarst on, kes alati sõbralikke soovitusi jagab: “Riideid tuleb kanda kihiti, muidu külmeta-te oma keskkoha ära nagu mina, kui, hõlmad lahti, oma Jawaga sõitsin. Ilus läikivmust oli.”

ABITUURIUMI ERI

Mida mõtled, tunned, arvad, meenutad, abiturient?

7

Alles see oli…

Marianne Trumm: Kõige selgemad mälestused on headest ja halbadest hinnetest, millel oli suur kaal. Samuti ka koolisündmustest: võistlustest, pidudest, valimistest, mis olid alati lõbu-sad. Raul Tõnnov: Kõik siin veedetud aastad on olnud niivõrd võrratud, et kohe midagi ei meenu. Kõige tähtsam osa koolist – selle lõpp – on veel ees. Ah, õige – kaardimäng oli lahutamatu osa meie koolielust, pluss male 11. klassis, nii tunni kui vahetunni ajal. Olime väga tublid sellel alal. Merit Välja: Meeldisid väga informatiivsed ja harivad bioloogiatunnid õpetaja Schmidti juhen-damisel, võimalus talvel koolist suuski laenutada ja kapp – oli võimalik oma asju kindlas kohas hoida.

Sõnu ei tee, on aga ehk selle asemel rohkem tegusid teinud: Allar Juse, Veronika Krehhova, Helen Maakaar, Kerttu Põder ja Richard Siil XII a-st ning Zaur Abbassov, Raivo Bauman, Valeri Gorbatšjov, Timur Hinikadze, Kaidi Karu, Alar Linnasmäe, Mari Sarv XII b-st.

Mida mõtled, tunned, arvad, meenutad, abiturient?

ABITUURIUMI ERI

Tüütuseni kuuldud ja ikka jälle, aastast aastasse koolikevaditi korduv fraas tundub tänasel päeval Teilegi kuidagi

palju mõistetavam, arusaadavam. Hetkeks tundub, et mõtlete isegi samamoodi. Aina sagedamini meenutate neid roh-kem või vähem vahvaid tempe, mida kaheteistkümne kooliaasta jooksul üksjagu tehtud. Siis ühel hetkel tabate end mõttelt, et hakkate vanaks jääma. Olete ju siiamaani ikka arvanud, et möödunud aegadest ning lapsepõlvest räägivad valdavalt eakad inimesed, nüüd korraga teete seda ise. Teid kuulates ei saa õpetaja paljudest asjadest aru. Mõned nal-jad on seotud kindlate inimeste ning situatsioonidega, aga kui see Teid ennast luksuvalt naerma või kas või muigama paneb, on temalgi sellest hea meel. Eks aastate jooksul on õpitud ka mõistukõnest üht-teist välja lugema. Ei saa ju tõsiseks jääda, kui klassist väljuvale Alarile hõigatakse klassist järele: “Super Cool, see pole kapiuks!” Kõrvalseisja iva ei taba, asjaosaliste jaoks tuleb silme ette väga konkreetne pilt.

Esimeste mälestuste hulka kuulub kindlasti ka meie klassi Raivo. Ütlen just nimelt MEIE, sest kogu abituurium on tegelikult MEIE. Erinevatel aegadel oleme olnud erinevates klassikomplektides, aga ikka üks ja sama lend. Mis selle Raivoga siis ikkagi oli? Ei midagi kriminaalset. Esimese ühise sügise hakul (olite siis 5. klassis), kui me veel tegelikult üksteist ei tundnud, mängisite (loe: mürgeldasite) koridoris. Siis tuli kuri Jõe Teid keelama ja sai kohe tea-da, mida temast arvati. Raivo, see meie tagasihoidlik, pigem vaikiv kui kõnelev, pigem tagareas kui esirinnas, tuli ja teatas oma imearmsal lapsehäälel: “Aga õpetaja, see ju ongi meie elu!” No kuidas olekski saanud selliste tegelastega kurjustada? Hoopis pai tegin talle tookord. Kui mõnikord tundub, et küll tahaks millegi peale põrutada, siis tegelik-kuses on õpetaja sarnaselt kirikuõpetajale seotud vaikimisvandega. Ei, mitte pihisaladuse hoidmine, vaid eetiline fil-ter on see, mis ei luba välja paisata seda, mis ainult sulle usaldatud on.

Kasvasite Teie, kasvasid rõõmud ja mured. Vahetusid sõbrad ja õpetajad. Kuid alati oli Teil keegi, kes Teid ootas, Teiega arvestas, Teid kuulas ja Teiega arutas. Oli see sõber, ema, isa või hoopis õpetaja?

(järg pöördel)

8

Alles see oli…

ABITUURIUMI ERI

(algus lk 7) Sageli on elus nii, et kõige lähedasematele ja kallimatele inimestele teeme kõige rohkem haiget. Nad on ju nii omad, et

tihti ei mõtle me selle peale, mida teine tunda võib. Andeksandmine ja arusaamine näivad nii enesestmõistetavad. Tegelikult ei ole siinilmas miski enesestmõistetav ja meist saadaksegi aru nii, nagu me end väljendame. Inimest võib peaaegu alati mõista, ka mõrvarit, aga kas ka õigeks mõista?

Veel on aega teha heaks kõik vääritimõistmised. Minna sõbra juurde ja öelda, et see, mis teid kunagi tülli pööras, oli liht-salt lapseea kapriis. Kallista teda ja anna teada, kui oluline ta sulle on. Tee seda siis, kui nõnda ka tunned. Tundepettuse taju-me me ära.

Andestamine ja andekspalumine ei tee meid vaesemaks. Küll aga annab ta meile hingerahu. Siis särab päike meie sees ja meie ümber. Me oleme kõige õnnelikumad inimesed maailmas. Ka siis, kui aastakümnete pärast peaksid süütama küünla oma õpetaja kalmul.

Veel on aega. Imelist koolikevadet!

KAIRE JÕE

Kevad on käes ja kaks klassitäit abituriente on eksamituhinas

kohe-kohe meie kooliga hüvasti jätmas. Meie ülesanne oli küsida õpetajate arvamusi ja mälestusi selleaastaste lõpetajate kohta. Al-guses kartsime kohutavalt õpetajaid tülitama minna. Tõmblesime iga õpetaja klassiukse taga paar minutit ja siis avastasime, et klass on sootuks lukus. Õpetajate reaktsioonid olid erinevad: mõned pahurdasid, kuid lubasid üritada midagi kirjutada, mõned võtsid ülesande rõõmuga vastu. Ligi pooled said oma kodutööga väga hästi hakkama ja tulemused on järgmised:

Füüsikaõpetaja Lehho Jõumees: Kui lõpetamas on kaks klassitäit abituriente, siis on ikka nii,

et ühe klassi õpilased peavad füüsikat õppima minimaalselt ja teise omad veidi rohkem. Nii ühest kui teisest klassist küllalt mär-gatav osa ei pingutanud kuigivõrd, et vähegi kindlamaid füüsika-teadmisi ja -oskusi omandada. Kahju. Õnneks oli mõlemas klassis ka neid, kes püüdsid paremini ja loodetavasti mäletavad füüsikast ka midagi muud peale häda ja viletsuse.

A-klassi õpilased olid üldiselt tagasihoidlikud, isegi argliku-võitu, kinnised, aga avaldus siiski heatahtlikkus.

B-klassi õpilased käratsesid rohkem, nendega oli vahel isegi lõbus. Osa neist võttis vaevaks tulla õpetajaga koos õppekäikude-le mõnessegi ettevõttesse. Kas sellest mõnel ka huvi tehnilise elu-kutse vastu?

Loodan, et iga abiturient jääb meelde millegi erilisega. Soo-vin neile edasiseks tugevat tahet, visadust, järjekindlust, inimlik-kust parimas tähenduses.

Bioloogiaõpetaja Mall Schmidt: 12. a klassi õpilased olid sellel õppeaastal päris meeldivad

koostööpartnerid. Oli neid, kes said aru, et iga tarkuseterake on kusagil kasutatav, ja püüdsid neid hoolega koguda. Palju jaksu ka edaspidiseks teile, Kristina, Marge, Kaidi, Manuela, Annely. Oli neid, kelle põhieesmärgiks oli tunnistusele enda jaoks normaalne hinne saada.

12. b klassi õpilased jagunesid sellel õppeaastal erinevatesse gruppidesse. Oli hoolsaid töömesilasi (Kadi, Kaidi, Mari, Diana, Liisa, Merit), oli ainult hinde pärast õppijaid, häälekaid kohalvii-bijaid ja ka neid, keda peaaegu ei näinudki. Kõige rohkem tegin abiturientidest koostööd Kaidi ja Mariga, kellel kulus üle saja tunni programmivälist aega, et lõpetada uurimistöö tööstusmaasti-ke käpalisest. Enamasti kannab hea töö ikka vilja. Tulemuseks oli vabariigis 1. koht ja ees ootab Türgi keskkonnaolümpiaad.

Abituuriumile mõeldes…

Keemiaõpetaja Pille Ers: Koolitööst. Meeldivalt üllatas 12. a klass, kes viima-

sel õppeaastal end kokku võttis, püüdlikult ja viisakalt kõik takistused edukalt ületas. Selle klassi ees seistes ei pidanud õpetaja tundma piinlikkust õpilaste käitumise tõt-tu.

Üritustest. Meenub kindlasti õpetajate päev, mille abituriendid olid kenasti korraldanud.

Õpilastest. Alati jäävad meelde need, kes on valmis kooli esindama: Mari, Kaidi, Jelizaveta ja Katri.

Inimeseõpetuse õpetaja Ene Jõemägi: Selleaastane abituurium on üle aastate küllaltki ühtla-

se tasemega. Minu jaoks eristuvad nad klassiti. 12. a – hästi tagasihoidlikud, väga kohusetundlikud,

südamlikud, distsiplineeritud õpilased. Tüdrukud olid ak-tiivsemad ja hakkajamad, poisid passiivsemad. Püüdsid kõik üksteist toetada. Mäletan, et 10. klassis mõned ak-tiivsemad tüdrukud norisid üpris inetult ühe oma klassi poisi kallal, aga see kadus eelmisel aastal – vist said suu-reks. Meelde on jäänud paar tüdrukut, kes hirmsasti pabis-tasid alati enne ootamatuid situatsioone: närveerisid ja kartsid, et ei tule toime, tegelikult olid ise väga tublid. Sooviksin neile rohkem usku enesesse ja enesekindlust.

12. b – tundusid olevat algusest peale väga enese-kindlad, kohati ülearu ja põhjendamatultki. Selles klassis on terve hulk omanäolisi isiksusi nii tüdrukute kui poiste hulgas. Mulle nende julgus ja hea pealehakkamine meel-dis. Ka see, et nad tahavad üksteisest erineda, on tore, kui see just väga klounilikuks ei muutu. Jään neid meenutama rõõmsameelsete, hakkajate ja teotahtelistena. Usun, et vä-ga paljudest selle klassi õpilastest me kuuleme veel tulevi-kus, sest neil on omadusi, mis aitavad neil elus edasi jõu-da. Tuult tiibadesse!

Prantsuse keele õpetaja Natalia Smirnova: Neid õpilasi oli väga hea õpetada. Nad said kõik hästi

aru, mida ma seletasin. Avasin neile tee prantsuse keele maailma, kuid “pilvelõhkujaid” peavad nad kõik ise ehita-ma. Je vous souhaite beaucoup de succees. Sois appliqué!

9

ABITUURIUMI ERI

XII a-st… Saksa keele õpetaja ja klassijuhataja Irja Pajo: 12. a klassi iseloomustab soliidsus, rahulikkus ja püüdlikkus. Olid välja kujunenud grupid, kes eri asjadega tegelesid. Kiitus ja tänu

eestvedajatele Liina Osilale, Liisile, Kristinale, Katjale, Jaanikale. Alatiseks jäävad meelde kõigi sõbralik suhtumine ja püüd erimeelsusi lahendada. Nende kolme aastaga kujunesid välja noored, meeldivad inimesed oma soovide ja unistustega. Soovin, et nad leiaksid kõik en-dale õige tee, mida pidi edasi minna, et nende elu oleks täis õnne ja armastust.

Ajalooõpetaja Pille Piik: Soliidne ja viisakas seltskond, kellest mulle isiklikult jäävad ainult meeldivad mälestused.

Loodan, et edaspidi leiavad nad kõik oma koha elus, selleks aga soovin tänavustele abiturientide-le kõike head, edu, õnnestumisi, oskust langetada õigeid valikuid ning kindlasti palju julgust, et seista enda ja oma veendumuste eest.

Eesti keele õpetaja Merje Ilves: Väga õpihimulised – pidevalt õppisid eesti keele või kirjanduse tunnis ajalugu, keemiat,

füüsikat, matemaatikat; isegi viimases kirjandustunnis eelistasid meelelahutuslikule käsitlusele tänapäevasest eesti kirjandusest ühiskonnaõpetust õppida.

Väga aktiivsed ja tegusad – koduseid töid polnud peaaegu kellelgi aega teha. Väga integreeritud – arutelud toimusid eesti keele tunnis sageli vene keeles. Väga viisakad – ei rääkinud, kui ei küsitud; enamasti ei rääkinud siis ka, kui küsiti. Tüdrukute kehalise kasvatuse õpetaja Sirje Velba: Vastuolulised tunded valdavad sellele klassile mõeldes. Üllatas halvustav ja kohati vaenu-

likki suhtumine oma kooli ja õpetajatesse. Õnneks polnud see domineeriv. Samas kuulsin ka arvamusavaldust, et see on ainus kool, kus on tahetud õppida, ja pole kunagi olnud soovi siit ära minna. Tüdrukud olid ülitundlikud, haavatavad väiksemateski muutustes ja situatsioonides. Palju ebakindlust. Mida soovida? Sama, mida nemad soovisid neile, kes jäävad: kannatlikkust, head närvi, tolerantsust, positiivset ellusuhtumist. Jõudu teile! Ümbritsev on täis võimalusi, tuleb vaid õigesti valida.

XII b-st…

Ajalooõpetaja ja klassijuhataja Kaire Jõe: Kõigepealt hästi vahva punt. Tõsi, igaüks tugevalt isiksus. Samas

valmis koostööks ja sallivuseks. Kui miski siiski lausa põhimõtete vastu käis, öeldi see välja või vaikiti sootuks. Igaüks seisis ise enda eest, aga ega klassis kellelegi ülekohut küll teha ei tohtinud. Õiglustunne oli vast kõige tugevamaid ühistundeid.

Üle keskmise emotsionaalsed. Kui rõõmsad, siis juuksejuurteni, ja kui kurvad, siis suure varba otsani. Sageli olid neil koolivaheajalt tulles kaasas reisipildid ja –muljed, mida klassijuhatajaga vahetult jagati.

Vahel tundus, et nad unustavad ära, et meil on mingi vanuse, koge-muse või staatuse erinevus, teisalt ilmselt see just oligi see, mis meid hoopis tugevamalt liitis. Barjäärideta ongi ju lihtsam suhelda.

12. b klass on ilmselt ka see koosseis, kes iialgi elus hätta ei jää. Suurel osal noortest on seatud selged sihid ning võimaliku viperuse kait-seks isegi alternatiivid välja mõeldud. Isegi kriitilisel momendil ei sattu nad suletud paanikasse, vaid paiskavad välja selle, mis neid ahistab. Ja kui tõesti miski enam ei aita, teavad osad neist kindlasti, et kaardimäng päästab.

Eesti keele õpetaja Ilme Hallik: Kallis 12. b klassi abiturient, J. W. Goethe on öelnud: „Ainult need, kes võtavad endale ebareaal-

se ülesande, avastavad midagi reaalset.“ Küllap tundusid mõnikord teile-gi antud tööd ebareaalsed, mõttetud. Kuid ometi, kes ülesannete ja kodu-töödega hakkama sai, tundis end hästi, tundis, et on kahe jalaga maa peal.

Kevadel enne lõpueksameid mõeldakse ikka tagasi koos oldud aja-le. Alljärgnevalt mõningaid mõttekilde ja soovitusi edaspidiseks.

Merit, Järvi, Mari, Kaidi, Kadi, Diana – olite alati heatahtlikud, rõõmsameelsed, tähelepanelikud. Teile võis igas asjas kindel olla, meie koostöö laabus. India vanasõna: kes töötab nagu ori, võib süüa nagu ku-ningas.

Liisa, Anu, Katri, Valeria – olite heas mõttes sahkerdajad-sehkendajad, vaikselt itsitajad. Olite aktiivsed, energilised. Kes palju teeb, see palju jõuab. Inglise vanasõna: mitmekesisus on elule vürtsiks.

Maarika, Triin, Reelika – hindan teie töökust. Ka vist ei

eksi, kui ütlen, et teie armastate kirjandust, naudite lugemist. Loodan, et huvi raamatute vastu aastatega ei kahane. Hiina vanasõna: iga kord kui avad raamatu, õpid paratamatult midagi juurde.

Katrin, Marianne – püüdsite jääda tagaplaanile. Muude toimingute-tegemiste tõttu ununes tund sootuks. Aga üht tean kindlasti: Katrin, Sa lugesid minu soovitusel läbi ühe raamatu programmiväliselt, ja see meeldis Sulle. Ehk leiad sobivat kirjandust veelgi. Aafrika vanasõna: targaks saadakse vigu tehes.

Alari – Sul oli alati kiire, mitu asja oli korraga teoksil ja kõik pidi hästi tehtud olema. Enda suhtes olid nõudlik. Mäletan 10. kl algust, kui palusin Sind kooli aastapäeva aktusel esinema. Kui vähe oli sul eneseusku: kahtlesid, kaalusid, hädaldasid. Aga oma ülesandega said hästi hakkama. Aastatega tuli enesekindlust ja julgust järjest juurde. Hiina vanasõna: mees, kes ei talu väikesi ebameeldivusi, ei saa hakkama millegi suurega.

Zaur, Aleksei, Raivo, Timur, Valeri – elus ei saavutata midagi lihtsalt. Maadlesime keelereeglitega, mis tundusid mõnikord teile üle mõistuse keerulised. Aga visadus viib sihile. Prantsuse vanasõna: mehe väärtust näitavad ülesanded, mida ta endale seab.

Raul, Mart, Alar, Alar – kirjanduse tunnis olite liiga tagasihoidlikud oma arvamusavaldustega. Meenub, et mõnikord, aga liiga harva, süstisid Raul ja Mart oma nappide vürtsikate kommentaaridega kõikidesse elevust. Mulle tundub, et vahetunni kaardipõrgu väsitas teid nii, et tunnis oli mõtlemisvõime pärsitud. Itaalia vanasõna: vähese jutuga mehed teevad töö ära.

Lõpetuseks: võimalus ei oota, et Sa uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda. Selleks soovin Teile kõigile palju edu.

Ka meie soovime kõigile edu ja kordaminekuid! MARI ja MAARJA

10

��������

Kas Sa mäletad oma esimest koolipäeva? Mis tunne valdas Sind siis ja kuidas tunned ennast nüüd, mil oled kooli juba lõpetamas? Esimest koolipäeva mäletan ma väga vähe. Ma ei olnud närvis ennem, kui ma klassi sisse as-tusin ja sain aru, et olen hilinenud. Ja pinginaaber, kellega tahtsin istuda, oli juba kinni. Muidugi on kahju ära minna koolist, kus olen õppinud kaksteist aastat, ja kollektiivist, kelle-ga olen pea kogu oma elu koos õppinud. Väga, väga kahju on kapist, kui saaks, siis võtaks ta endaga kaasa. Samas on hea, et see ära lõppeb, sest tahaks ju kogeda uusi asju, õppida tund-ma uusi inimesi ja külastada uusi kohti. Mis eksamid Sa valisid ja kuidas nendeks valmistud? Valisin geograafia, ajaloo, kirjandi, inglise keele, saksa keele, vene keele, matemaatika – kõik on riigieksamid. Istun ja õpin, nädalavahetustel püüan eksamitest mitte mõelda. Konsultatsioonidest on väga palju abi, samuti on hea vahel pärast tunde õpetajate juurde jääda. Kas Sul jääb nii pingelisel ajal ka lõbutsemiseks aega? Nädalavahetusel olen kuskil mujal, nüüd olin Tallinnas, vahel käin õhtuti väljas, aga püüan õppimist mitte segada, sest see on mulle väga tähtis. Lõpetan kooli ära, siis võib lõbutseda. Vaheajal käisin Hispaanias Hitole kaasa elamas ja olin ka treenerile tõlgiks. Hästi lõbus oli. 16. aprillil kirjutasid kirjandit. Mis Sa arvad, kuidas Sul läks, olid teemad Sinule sobilikud? Ei oska öelda, kuidas läks, aga loodan, et väga hästi. Alguses kirjutasin mingi jama kokku, siis tõmbasin kõik maha ja kirjutasin otsast peale, jõudsin õigeks ajaks valmis. Kirjutades püüdsin meenutada, mida õpetaja Hallik on rääkinud, jälgisin vigu jms. Kir-jutasin teemal ““Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu.” (Anton Hansen Tammsaare)”. Kas lõpukleit on juba valitud? Milline see on? Kleiti ei kommenteeri! See on saladus. Tulge lõpetamisele, siis näete! Kuhu Sa edasi õppima tahad minna? Tahan minna välismaale, Prantsusmaale. Aga sinna saan sisse astuda alles veebruarikuus. Selleks, et mitte aastat raisku lasta, viin dokumendid Tartu Ülikooli. Mida Sa tahad edasi õppida? Rahvusvahelist õigus- või majandusteadust. Mitut keelt Sa oskad? Milliseid? Oskan seitset keelt: itaalia, inglise, vene, eesti, prantsuse, saksa ja esperanto keelt. Miks ja kuidas õppisid nii palju keeli selgeks? Keeli õpin enda jaoks. Esperanto keelt õpetab Lehho Jõumees. Prantsuse keelt õpin kursustel juba neli aastat ja mul on juba kesktase olemas. Itaalia keeles mul otseselt õpetajat ei olnud, mul oli itaallasest boyfriend ja niimoodi ma selle keele selgeks saingi. Soovime Sulle edu eksamitel ja edaspidigi!

Intervjueerisid KAIJA ja EGLE

ABITUURIUMI ERI

25 rida tagurpidi mm…aprillikuu lõpus käisin koolis külas. Kui vilistlane. Kui tudeng. Õpetajatele tere ütlemas ja kontrollimas tunnet, kas on veel minu kool või mitte. Sattusin kooli lausa kahel päeval, esimesel oli koolitee nii sama, kooliuks kriuksus nii tuttavalt, trepid olid minu kooli trepid. Kõik tundus muutumatu. Nagu õpiksin endiselt selles koolis. Teisel päeval olid asjad teistmoodi. Kool oli sama, tunne oli läinud. Oli mu endine klassiruum, mu endine klassijuhataja, mu endine kool. Mina ei kuulunud enam sinna. mm…detsembrikuu lõpus käisin kooli jõulupeol. Täiesti loomuliku näh-tusena ja ei mingite küsimusteta, kas minna või mitte, traditsiooniline kooli jõulupidu ikkagi ju. Imetore oli näha vanu klassikaaslasi ja klassijuhatajat. Koju jõudes olin veidi kummalises meeleolus, kõik oli nagu vanasti. Täiesti muutumatu. Nagu õpiksin ma endiselt selles koolis ja kuut kuud lõpetami-sest poleks möödunudki. Sisseastumiseksameid ja tudengielu nagu polekski olnud. Oli mu klassiruum, mu klassijuhataja, minu kool.

abiturient JELIZAVETA KUPINSKAJA

Lemmiktoit: šokolaad, lasanje Lemmikjook: apelsinimahl Lemmikvärv: punane Lemmikmuusika: Bachata Lemmikraamat: O. Wilde “Dorian Gray portree” Lemmikfilm: õudukad, komöödiad Lemmiklill: roos, liilia Sünnipäev: 16. detsember Tähtkuju: Ambur

mm…juulikuu lõpus lõpetasin keskkooli. Eksamid olid seljataga. Üks etapp elust läbitud ja kõik näis olevat võimalik. Tulevik ootas, koputas tungivalt uksele. Lõpuaktus oli minu jaoks liigutav, sügavalt mõtlema panev. Ühe külje pealt ootasin kooli lõppu, teisalt oli see liiga äkki käes, kartsin edasist. Mul oli hirmus kahju lahkuda oma klassikaaslastest, igapäevasest kindlast rutiinist ja eelkõige oma sõpradest. Asjade väärtus selgub siis, kui neid enam pole. Sügise poole rohkem, nüüd vähem, aga mina igatsen kooli. Minu jaoks oli see oluline. Nautige seda viimast võimalust, sest edaspidi on vaid mälestused.

KRISLIN VIRKUS abiturient 2004

VILISTLASTELT

11

KÜSITLUS

Aasta hiljem tahan jälle lennata Kogudes mõtteid oma tegemistest ja emotsioonidest, mis sel aas-

tal mind enda rüpes hoidsid, tundub hetkeks, et muutunud pole midagi. Gümnaasiumi lõppedes olin segaduses: mida minna õppima? Oli

palju mõtteid ja soove, aga ei midagi kindlat. Kunagi mõtlesin küll, et tean täpselt, mida õppima lähen, aga aja möödudes erialade nimekiri täienes ja midagi täiuslikku tundus justkui võimatu leida.

Pärast lõpetamist ja kogu seda tralli, mis sellele järgnes, oli tunne, justkui kaoks kõik käest. Olin harjunud sellega, et iga päev tuli ühel ja samal kellaajal kooli sammuda, ning tuttavate nägudega, keda päevast päeva kohtasin. Üks ja sama oli tee, mida sai tallatud juba ammusest ajast. Kallis oli see tee veel ka pärast kooli lõppu. Tihti igatses jalg astuda sel tuttaval rajal ning mõtted rändasid neile pikkadele tundidele, mil sai koolipinki nühitud. Hiljem need tunnid enam pikkadena ei tun-dunud, vaid aeg justkui lendas. Aja lennuga kaasnes ka tähtsa otsuse tegemine: kuhu ja mida minna õppima?

Teinud mõne katse, aga siiski endas mitte kindel olles otsustasin aasta vahele jätta ja hoopis maailma näha. Tegu sai tehtud, aga vist mitte piisavalt läbi mõeldud. Eesti jäi seljataha ja esimesed hirmud ootasid ületamist. Esimest korda istusin lennukis ja kodu kaugenes. Maandusin tundmatusse. Kolm kuud maailmas, mida ei mõistnud mi-na ja mis ei tahtnud kuidagi minust aru saada. Kohapeal õppimine ja enese täiendamine. Erinevad võimalused, aga siiski “mitte oma”-tunne, mis piiras vabadust ja tahtejõudu miskit teha.

Aeg möödus ja soov kodu rüppe naasta suurenes. Mõte maailma näha ei tundunudki sel hetkel enam nii värviline, kui ta oli ennem. Jõu-luks koju. Taasnägemine lennukaaslastega. Suured naljad ja tihedad sahinad. Juttude mull ja silmade sära. Kõik tundus korraks nagu vanas-ti.

Ajad olid aga siiski muutunud, ning inimesed koos ajaga. Enam ei näinud neid vanu tuttavaid nii tihti kui varem. Kõik õppisid ja end kõi-gega kursis hoida polnud enam nii lihtne. Uued tuttavad ja lähedaste eemaldumine. Kõik muutus ja asjad arenesid omasoodu.

On palju noori, kes pärast kooli lõpetamist lähevad selle peale väl-ja, et otsivad omale töö ja kuhugi edasi õppima ei lähe. On ka selliseid, kes mõtlevad, et töötavad aasta ning lähevad siis edasi õppima, aga töö hakkab nii meeldima, et mõte sellest loobuda tundub naeruväärne. Et mitte tegevusetult istuda ja niisama ringi lonkida, otsisin ka mina en-dale töö. Lisaks soovile töötada ei ole ma kaotanud tahet edasi õppima minna. Tööinimene olla on tore küll: teenid ise, oled iseseisev ning kõik tundub kuidagi käegakatsutavam. Ehk on minu kodune õpetus olnud „Õppida, õppida, õppida” (tsiteerides Leninit), aga ka minu enda soov on haridusrada jätkata, ja see on piisavalt tugev, et otsida sobiv ala ning taas üritada.

Nüüd on see aeg jälle kätte jõudnud. Tunnen, et olen tugevam, ning suudan otsustada ja sellele otsusele kindlaks jääda. Tuleb asuda uuesti õppimise maastikule. Nüüd ma tean, mida ma õppida tahan. Vist.

MAILIS ŠTRIK

abiturient 2004

VILISTLASTELT

ABITUURIUMI ERI

ILUSAT JA SISUKAT SUVEVAHEAEGA!

Suvi läheneb ja kindlasti on paljudel plaanid tehtud. Kui kellelgi neid veel pole, siis oleks viimane aeg need teha, sest soe suvi on tulemas. Küsitlesime nii õpilasi kui ka õpetajaid nende suveplaanide kohta. Siin need on.

“Suvel hakkan ma mängima ja etteütlust harjutama. Emaga lähen Tallinnasse ja siis koos perega loomaaeda. Tahaksin külastada ka vanaema-vanaisa suvilat. Loodan, et läheme veel kuskile reisile ja suve lõpus ostame uusi koolitarbeid.” (Eve Liiv, I b)

“Puhkame. Sõidame maale. Lähme laagrisse. Hoiame väiksemaid lapsi ja aitame vanemaid.” (Julia Gavrjušenkova, Kristiina Loopere, IV a)

“Suvel lähen laagrisse, sõpradele külla ja suvilasse.” (Markus Pihlak, V b)

“Lähen laagrisse ja randa.” (Merit Erras, VII c)

“Suvel tahaksin minna kuskile reisile ja laagrisse.” (Kristi Tamm, VIII a)

“Suvel lähen politsei-laagrisse, olen niisama sõpradega koos – vaatan, mis elu ette toob.” (Tõnis-Mikk Aabna, IX b)

“Suvel lähen laagrisse, reisin kuskile, olen niisama sõpradega.” (Priit Purka, IX a)

“Juunikuus puhkan, juulini käin trennis. Hiljem lähen võistlustele ning augustis spordilaagrisse.” (Piret Luik, XI b)

“Suvel olen aias, näpud mullas. Loodan Eestile tiiru peale teha ja otsin rahapada.” (õp Mai Teetlok)

“Üritan hästi aktiivselt puhata.” (õp Aadu Kukk)

Küsitlesid MARILIIS ja HELENA

Suvel on plaanis sööklas teha euroremont: lammutatakse seinad, vahetatakse ära aknad, ka mööbel pidavat uus saama. Uued - pakettaknad - saavad ka kõik klassid. Välja on kavas vahetada kogu maja elektrisüsteem, mille tulemusena paraneb ka valgustus klassides. Kaadri poolepealt vajatakse uuest õppeaastast kooli matemaatika-, muusika-, loodusainete, eesti, inglise ja saksa keele õpetajaid ning huvijuhti. Augustis toimub ka direktori valimine, kuna Sirje Jõemaa leping lõpeb. Uuendusena tuleb järgmise õppeaasta töövihikud välja osta augustikuus - lähemat infot jagavad klassijuhatajad. Vaata ka kooli kodulehekülge www.jarve.edu.ee.

Mis on uus septembrikuus?

� �� ���� � �� ����� � ���

12

15 3. mai Robert Meikar 8. mai Valentina Krõlatõh 10. mai Reelika Toomsalu 24. mai Eneken Linnasmäe 28. mai Maido Lillemets 31. mai Helen Sau 3. juuni Maris Vihmann

20 8. juuni Diana Revjako

45 6. juuni Ille Artjušenkova

50 12. mai Kalev Salumets 4. juuni Ene Jõemägi

������� �������� �������� ���

Algus Järve Coolis nr 18

PILDIKESI KOOLIKÜLA ALGKOOLIST

Matemaatikaõpetaja Konstantin Kruusberg (eestistatuna Kruusa) andis poistele vanemates klassi-des tööõpetust. “Vahel mängis ta suure vahetunni ajal poistega laptuud. Ta oli Narvast pärit ning elas ka Eesti Vabadussõja ajal seal. Mõnikord tuli talle hea jutuhoog peale, siis andis ta varakult kodused ülesanded kätte, seejärel peitsime vihikud sahtlisse ning ta rääkis meile sõjaaegseid lugusid lahingutest Narva all. Kuna ta oli hea jutumees, kuulasime teda suure huviga.”

Endiste õpilaste mälestuste järgi oli loodusõpetuse õpetaja Hugo Soplepmann väga karm, äkilise iseloomu-ga ja kippus poisse sageli sakutama. Tihti kaotas ta ene-sekontrolli ja kasutas õpilaste suhtes ebapedagoogilisi väljendeid. Kord hakkas kuuenda klassi õpilane Kliimaku Alfred talle vastu ja raputas teda ennast ka päris tugevasti.

Feliks Mägin meenutab: “Laulmisõpetaja Liiv oli kaunis maias viina peale. Tuli vahel tundi poolpurjus, mängis viiulil mõnda lauluviit, õpetas ka laulu sõnu, pani rõhku õigele laulmisele. Ta oli ka hea joonistaja. Mõnikord aga väsis tunni lõpuks nii ära, et jäi tukkuma. Lõpuks lasi koolijuhataja ta koolist lahti.”

Liivi asemele tuli Aleksander Nõmtak. Ta oli noor mees, alles sõjaväest tulnud. Tema tunnid olid võimle-mine, joonistamine, ilukiri ja maateadus. Maateaduse tundides jutustas nähtust-kuuldust, oma reisidest. Ta tegeles õpilastega ka väljaspool koolitunde, õpetas pü-ramiide, juhendas rahvatantsuringe. Ise esines haridus-seltsi näidendites, oli lavastaja, laulis ja tantsis operetis “Silva”. Tundub, et tollased õpetajad olid üldse väga kultuurilembesed. Näiteks õpetaja Irene Sooden mängis Kohtla-Järvel lavastatud “Silvas” peaosa. Praegu elab ta Saksamaal ja kevadel tähistas oma 90. sünnipäeva.

(Järgneb…)

katkend Ülane Vilumetsa kodu-uurimistööst 1999

11. mail peeti Voka staadionil “TV 10 olümpiastarti” üksikalade finaal-võistlus, kus Priit Paidla sai kuulitõukes II koha.

17.-19. mail viidi Ahtme spordihallis läbi Kohtla-Järve linna koolide va-helised kergejõustikuvõistlused. III-V klasside arvestuses olid parimad Kris-ta Kivil (III koht 50 m jooksus ajaga 7,97; 4. koht kaugushüppes, I koht 300 m jooksus ajaga 55,5), Ainikki Tužilkina (5. koht 50 m jooksus), Piret Kriisa (5. koht kaugushüppes), Jalmar Joosep Saar (III koht 300 m jooksus ajaga 50,06) ning Priit Paidla (5. koht 300 m jooksus). 4x150 m teatejook-sus said poisid II ning tüdrukud III koha. Üldkokkuvõttes saavutas kool II koha.

VI-VII klasside arvestuses olid parimad Külli Kallas (4. koht 50 m jook-sus), Anna Rõbakova (6. koht 300 m jooksus), Aleksander Aleksandrin (I koht 50 m jooksus ajaga 6,82), Albert Varkki (II koht kaugushüppes tule-musega 4.75). 4x150 m teatejooksus said tüdrukud II ja poisid III koha ning üldkokkuvõttes saavutas kool II koha.

VIII-IX klasside arvestuses olid parimad Helena Velba (6. koht 50 m jooksus), Eneken Linnasmäe (6. koht kaugushüppes), Aleksander Jakubovitš (6. koht 50 m jooksus), Talis Põllu (III koht kaugushüppes tule-musega 5.56; 5. koht 300 m jooksus). 4x150 m teatejooksus said nii tüdru-kud kui poisid III koha ning üldkokkuvõttes jäi kool viiendaks.

24. mail toimusid Kohtla-Järve pargis linna koolide vahelised maastiku-teatejooksu võistlused. III-V klasside arvestuses saavutas võistkond koos-seisus Krista Kivil, Piret Kriisa, Ragne Tammesaar, Aleksandra Iljuškina, Ksenja Võhma, Kevin Vares, Jalmar Joosep Saar, Hendrik Võro, Leimo Laidma, Priit Paidla II koha. VI-VII klasside arvestuses saavutas võistkond koosseisus Revetta Osjamets, Külli Kruus, Anastasia Lapšina, Mari Niine-mäe, Maarja Saulep, Kaupo Sarapik, Risto Allikvee, Fred Lundpere, Alek-sander Aleksandrin, Edvard Rudinski I koha.

25.-26. maini peeti Avinurmes “TV 10 olümpiastarti” mitmevõistluse finaalvõistlus. Parimad tulemused saavutasid Maarja Saulep (4. koht, 5183 p), Külli Kallas (5. koht, 5142 p), Fred Lundpere (7. koht, 5283 p), Hendrik Võro (10. koht, 3562 p).

21.-22. maini peeti Rakveres Eesti meistrivõistlused korvpallis D-vanusegrupis ning meeskond koosseisus Jalmar Joosep Saar, Aleksis Anijärv, Karl Sööt, Siim Pärk, Janar Korsten, Roel Burov saavutas seal III koha.

28. mail Vokas peetud Hansapanga korvpalliturniiri võitis meeskond koosseisus Jalmar Joosep Saar, Aleksis Anijärv, Karl Sööt, Janar Korsten, Roel Burov.

KADRE MAALMA, SIRJE VELBA

������� �������� �������� �

Korvpall 21.-24. aprillini toimus Rootsis Eskilstunas

juba üheksandat korda Eskilstuna Billys Basket Cup, millel osales ka korvpalliklubi Hito. Võisteldi vanuseklassis 1990 ja hiljem sündinud. Võidetud kõik alagrupimängud, ootas ees veerandfinaal, kus vastaseks oli hiljem ka võitjaks tulnud meeskond EOS 2. Veerandfinaalis jäädi alla 7 punktiga ja kokkuvõttes jäädi jagama 3.-6. kohta, mis ei olnud sugugi halb saavutus. Mängijad oli seekord üle Ida-Virumaa. Meeskonda kuulusid: Aivar Metsik, Martti Lindsalu, Priit Purka, Mikk Tammiku (KK Hito), Henry Tammann ja Kalev Arbus (SK Kiviõli Askele) ning Mirko Kruusma ja Kristjan Niine (Mäetaguse).

PRIIT PURKA