JUHAN LIIVJUHAN LIIV

1864 - 1864 - 19131913

Kirjanik Kirjanik sündis Tartumaal sündis Tartumaal Alatskivi vallas Riidma Alatskivi vallas Riidma

kandimehe pojana.kandimehe pojana.

Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Benjamin ja Marianne Liivi seitsmenda lapsena. Ning kasvas üles koos nelja vanema vennaga, kelle hugas oli ka teine tulevane kirjanik-Jakob Liiv (1859-1938).

Benjamin ja Marianne üritasid oma lapsi jõudumööda koolitada, saates oma nooremad pojad kihelkonnakooli. Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv.

Tema lapsepõlv möödus Tema lapsepõlv möödus Rupsi külas Oja talus.Rupsi külas Oja talus.

Kümneaastaselt läks tulevane kirjanik Kümneaastaselt läks tulevane kirjanik Naelavere külakooli (1875 – 1878)Naelavere külakooli (1875 – 1878)

Kirjatarkusega oli Juhan Liiv esimest Kirjatarkusega oli Juhan Liiv esimest tutvust teinud juba kodus vanemate tutvust teinud juba kodus vanemate vendade kõrval.vendade kõrval.

Hiljem õppis ta Kodavere Hiljem õppis ta Kodavere kihelkonnakoolis (1879 – kihelkonnakoolis (1879 – 1884)1884)

See järel proovis jätkata See järel proovis jätkata haridusteed Tartus Hugo haridusteed Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, kuid Treffneri gümnaasiumis, kuid ei pidanud seal kaua vastu ei pidanud seal kaua vastu ((1886)1886)

Liiv töötas ajakirjanikuna Liiv töötas ajakirjanikuna mitme ajalehe juures:mitme ajalehe juures:

“ “Virulane“ Tallinnas 1885Virulane“ Tallinnas 1885 “ “Sakala” Viljandis1888-1889Sakala” Viljandis1888-1889 “ “Olevik” Tartus 1890-1892Olevik” Tartus 1890-1892

Esimesed teosed trükisEsimesed teosed trükis 1885. aastal – esimene luuletus - 1885. aastal – esimene luuletus -

“Maikuu öö”“Maikuu öö” 1888. aastal – esimene jutt – 1888. aastal – esimene jutt –

“Päästetud”“Päästetud” 1892. aasta lõpul seadis Tartus 1892. aasta lõpul seadis Tartus

trükivalmis oma jutukogu “Kümme trükivalmis oma jutukogu “Kümme lugu” (Tartu 1893)lugu” (Tartu 1893)

““Kümme lugu”Kümme lugu”Tartu 1893Tartu 1893

Juhan Liivi pikemad jutustusedJuhan Liivi pikemad jutustused

““Käkimäe kägu “1893Käkimäe kägu “1893 ““Vari”1894Vari”1894 ““Nõia tütar”1895Nõia tütar”1895

Pingilises loomingulises töös Pingilises loomingulises töös hakkasid ilmnema Liivil hakkasid ilmnema Liivil vaimuhaiguse tunnused.vaimuhaiguse tunnused.

1894. aastal oli ta üle kolme 1894. aastal oli ta üle kolme kuu ravil Tartu närvikliinikus.kuu ravil Tartu närvikliinikus.

Pärast seda elas parandamatu Pärast seda elas parandamatu haigena vanematekodus ning haigena vanematekodus ning sugulaste ja sõpeade juures sugulaste ja sõpeade juures Alatskivil.Alatskivil.

49-aastasena suri ta 49-aastasena suri ta tuberkuloosi ja maeti tuberkuloosi ja maeti Alatskivi kalmistule.Alatskivi kalmistule.

Alatskivi vallas asub Eesti üks Alatskivi vallas asub Eesti üks idapoolsemaid idapoolsemaid isikumuuseume – Liivide isikumuuseume – Liivide koduloomuuseum.koduloomuuseum.

Juhan Liivi luule põhiteemadIsamaaLoodus

Luuletaja enese saatusEesti ühiskond

Inimese olemus ja osa maailmasArmastus

J. LiiviJ. Liivi hilisemale luulele on hilisemale luulele on iseloomulik erakordne iseloomulik erakordne tundeintensiivsus ja kujundiline tundeintensiivsus ja kujundiline mõjukus, mis on kantud isiklikust mõjukus, mis on kantud isiklikust traagikast ja siseelamisvõimest traagikast ja siseelamisvõimest kodumaa loodusesse ja saatusesse.kodumaa loodusesse ja saatusesse.

TemaTema looming tõi pöörde looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, järelromantilisse kirjandusse, avades loominguliselt uued avades loominguliselt uued võimalusedvõimalused..

IsamaaluuleIsamaaluule

Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. saj painavaid probleeme, mis 19. saj lõpp Eestile kaasa tõi.lõpp Eestile kaasa tõi.

Kodumaa saatus ühineb luuletaja Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega.tunnetuses ta enda raske saatusega.

LoodusluuleLoodusluule LoodusluuleLoodusluule - nukker ja luuleline, annab - nukker ja luuleline, annab

edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude-teemalise luule võib Ka veekogude-teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. salakavalust ning süngust.

ArmastusluuleArmastusluule Liivi loomingus sisaldavate Liivi loomingus sisaldavate

armastusluuletuste arv pole suur.armastusluuletuste arv pole suur. Armastusluule on võrreldes loodus- ja Armastusluule on võrreldes loodus- ja

isamaaliseluulega nii tasemelt kui ka isamaaliseluulega nii tasemelt kui ka mahult väiksema tähendusega. mahult väiksema tähendusega.

Need toetuvad enamuses Need toetuvad enamuses haiguseelsetele elamustele, millele haiguseelsetele elamustele, millele viitab ka armastatu kuju esitamine viitab ka armastatu kuju esitamine pateetilises kulla- ja päikesesäras.pateetilises kulla- ja päikesesäras.

Liivi hilisemas armastusluules Liivi hilisemas armastusluules märgata ka ilmset süvenemist ja märgata ka ilmset süvenemist ja kainenemist, samuti ka omapäraste ja kainenemist, samuti ka omapäraste ja ilmekate kujundite kasutus. ilmekate kujundite kasutus.

LoomingLooming Juhan Liivi luulelooming kuulub Juhan Liivi luulelooming kuulub

eesti kirjanduse paremiku hulka. eesti kirjanduse paremiku hulka. Tema kurb-mõtlikud kaunid Tema kurb-mõtlikud kaunid luuletused on südamelähedased luuletused on südamelähedased nii noortele kui vanadele. Kirjanik nii noortele kui vanadele. Kirjanik Lehte Hainsalu on kirjutanud Lehte Hainsalu on kirjutanud nõnda: „Lehitsed, loed. Värsid nõnda: „Lehitsed, loed. Värsid igituttavad ja alati uued. Nagu igituttavad ja alati uued. Nagu selge veega kaev, millest janu selge veega kaev, millest janu täis ei saa. Nagu Juhan Liiv.” täis ei saa. Nagu Juhan Liiv.”