“Osaval kalal on õng hambus, loiul ainult ussike” (Supilinnast)

Selles Kalamajakas:

Miljööst ja turvalisusest lk 9-10

Ja palju muud

Elust Kalamajas lk 4

Kalamajast merele lk 5

Minult kui Telliskivi seltsi aktiiv-selt tegelaselt küsitakse tihti, et kus see teie selts tegutseb. Kalamajas ja Pelgulinnas, vastan. Aga mis aad-ressil? Igal pool. Ja nii ongi. Pole aadressi, on tutvused, võrgustikud, koostöö ja natuke vastastikust promo ka.

Koduümbruse avalik ruum kui seltsimajaKalamaja ja Pelgulinn ei ole enam sellised kohad, kus peaks ise en-dale seltsimaja looma, et kohalikel elanikel oleks olemas ruum, kus midagi toimuks. Selliseid ruume on juba palju, need on erinäolised ja avatud. Meil pole vaja teha seltsimaja ühisteks söömaaegadeks, sest

kohalikke kohvikuid ei jõua enam kahe käe sõrmedelgi kokku lugeda. Mitu neist on praktiliselt nagu selt-simajad, ses mõttes, et seal käivad pidevalt samad kohalikest inimes-test koosnevad seltskonnad. Pole vaja korraldada avalikke pidusid, kui neid toimub loomelinnakus ja Patareis ja EKKM-is küllaga. Mingite huviringide korraldamine oleks ka üsna tulutu, mis siin ikka võistelda mitmekümne ringi ja trupiga, mis tegutsevad Salme kul-tuurikeskuses, Tasapisitasakaalus, Kalamaja põhikoolis, Pelgulinna rahvamajas, loomelinnakus, Maru-Karus... Teater on. Kirik on. Pagar on. Põhjus, miks on tänapäeval seltsi vaja, on ühest küljest piirkondliku

“avaliku arvamuse” koondamine – sest olgem ausad, kui me ise ei ütle, mida me tahame, ütleb seda meie eest keegi poliitpersoon või amet-nik. Ja nende viimaste arvamus ei pruugi kohalike elanike omaga ühtida. Teisalt tegutseb selts kui koos-tööplatvorm, infovahetuskanal ja tutvumisportaal, mille kaudu naabrid leiavad ajapikku üksteises sõpru, mõttekaaslaseid, tööpartne-reid. Miks see kõik üldse hea on – tunda oma naabrit ja naaberettevõ-tet, teada oma vahetut ümbrust puu-dutavaid küsimusi ja üritada ühiselt lahendada piirkonna probleeme? Eelkõige vast selleks, et endal oleks hea ja mugav. No on tükk

maad mugavam käia poes, trennis, koosolekul ja peol jalutuskäigu kaugusel, mitte kuskil linna teises otsas kahe bussiga. Ja miskipärast on turvalisem ja mõnusam tunne käia tänaval, kus mõned vastutulija-test teretavad ning kui tead, kes elab majades, millest möödud. Rääkima-ta sellest, et ülemaailmse finantskrii-siga pole miskit pihta hakata, aga lähedalolevasse randa annab pingi ehitada küll. Või mõne rattatee välja vaielda. Ja lõppude lõpuks peaks sellest võit-ma kogu linnakeskkond, kui veidi vähem inimesi pendeldab iga päev autodega kesklinna vahet ja veidi rohkem inimesi jalutab 200 meetrit poodi ja 300 meetrit kontserdile.

Järgneb lk 2

Kalamaja päevad on juba lähedal

Nummer viis

KalaMajakas

veebruar

2

Järgneb esikaane lugu

Kalamaja päevad 19.–20. mail 2012

Sellest samast vaimust ja eesmärki-dest on kantud ka Kalamaja päevad. Tuua naabrid kokku, avada uksed ja näidata, mis võimalusi piirkond pa-kub. See polegi nii väga TÄNAVA-festival, kuigi tõesti, ka tänavaruumi avamisel jalakäijatele on siin oluline osa. Pigem on tegu siiski ASUMI-festivaliga – tegevused toimuvad mitte ainult tänaval ja laval, vaid ka hoovides ja siseruumides: teatris, muuseumis, raamatukogus, koolis, kultuurikeskuses, kirikus, galeriis, tehases, spordiklubis, kohvikus, kõrtsis, pargis, büroos.

Täpsete kellaaegadega Kalamaja päevade kava ei julge veel välja hõi-gata, sest järgnevate päevade jook-sul, mis jääb selle teksti kirjutamise ja festivali toimumise vahele, tuleb niikuinii veel igasuguseid tegevusi ja esinejaid juurde, ajakavad võivad nihkuda ja kindlasti täienevad. Ebaprofessionaalne ja etteai-

arutame tulevikku, tutvume uute põlvkonnakaaslastega ja leiame üles noorpõlve tuttavaid. Kaasa võiks võtta fotosid endistest aegadest Ka-lamajas, saame siis neid üheskoos võrrelda praegusaja muutustega. Jututunni järel plaanime väikest bussiekskursiooni koos asjatundjast giidiga ja vaatame üle ka mereäär-sed uudised.

KOTZEBUE PLATSILKella 11-ks saame Kalma sauna kõrvale üles lava ja Kotzebue platsile laiali jaotatud laadalauad. Vana-Kalamaja tänav Niine ja Kotzebue vahelises lõigus on Ka-lamaja päevade ajal autoliiklusele suletud, nii et laada tegutsemis-ruumi on seekord küllaga. Laadal pakuvad käsitööd, küpsetisi, mahedat toitu ja muud hääd-pare-mat kohalikud elanikud ja mõned külalised kaugemalt. Raamatuko-gus toimub raamatutäika, apteek kolib tänavale ja lastemuuseum teeb oma maja ees kohvikut. Laadale on veel kohti!

Kalamajakas on poliitiliselt, rahvusli-kult, sooliselt, usuliselt sõltumatu, avali-kes huvides välja antav asumileht. Kalamajakas ilmub toetuse olemasolu korral 4 korda aastas ja jõuab teie post-kastidesse tasuta. Tegevtoimetus: Liisa Pakosta, Juho Kal-berg, Ingrid MaasikToimetuse kolleegium: Triin Talk, Jaa-nus Hämarsoo, Meelis Lätte, Piret Kal-ju, Agne Narusk, Alari Rammo, Mailis Timmi, Hanno Tomberg, Henrik Aavik, Brit Kerbo. Keeletoimetaja: Brit KerboKaanepilt: Tõnis Kärema, www.tm.eeVäljaandja: Kalamaja Selts MTÜ koos-tööleppe alusel Telliskivi Selts MTÜ-ga.

KONTAKT: Vana-Kalamaja 46, Tallinn 10514. Telefon 502 6191. E-post: liisa@pakosta.ee;Veeb: www.kalamaja.ee; www.telliskiviselts.infoToimetus ei maksa honorari lehe kaastööde eest.Trükitud: AS Printall Tiraaž: 8000 ISSN 2228-0413Kalamajakas avaldab parema toimimise nimel ka reklaami. Võta lahkelt ühendust.

mamatu asi on see festival – ja ebapro-fessionaalne ning etteaimamatu on see tõelise uhkusega! Festivali täpse kava saamiseks hoidke maikuus silm peal Telliskivi seltsi kodulehel www.telliskiviselts.info/kalamajapaevad ja Facebookis Kalamaja päevade lehel.

Aga üldiselt hakkab asi välja nägema umbes nii:

LAUPÄEV, 19. mai

TETERMANNI MAJASLaupäev algab tradit-sioonilise pannkoo-gihommikuga Kalju kiriku kõrval asuvas Tetermanni majas Kalju ja Soo tn nurgal. Samas on avatud ka ühe euro pood. Kalju kirikus toimub laupäeval ka kontsert ning samas ka lastele mitmeid mänge ja muid põnevaid ettevõtmisi.

Kell 14 toimub Tetermanni majas endiste ja praeguste eakate kogu-nemine. Meenutame möödunut ja

“Enda silmas palki ei näe, Endla silmas näeb” (naised saunas meeste valikulisest pimedusest)

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Head Kalamaja ja Pelgulinna elanikud!“Teil on seal ju sellised ärksamad inimesed, kes tunnevad huvi, et kuidas naabril ka läheb!” – just nii iseloomustas üks mu tore maainime-sest sõber Kalamaja ja Pelgulinna kanti, sest kaugelt vaataja paneb ikka kõige täpsemini asju tähele. “Me tahaks väga oma maja aeda korda teha ja taastada ajaloolises vormis!” – nõnda palus majaelani-ke ühistöö nimel abi üks väiksem korterelamu, mille juures oli küsima-tagi selge, et majaelanikud on ühised eesmärgid tõepoolest peensusteni kokku leppinud. “Ah, tead, käisime eile naabrite koera matmas, no oli vana küll, aga ikkagi nii-nii kahju! Ja kellele ma nüüd oma toidujäägid annan?” “Aga seda ma ütlen, et kui ta koer jätkab oma poriste karvadega meil trepikoja seina määrimist, siis käigu ise neid kojaseinu pesemas!” Eks ta ole, naabritevaheline suhtlemine võib olla sama mitmepalgeline kui on inimkond ise, ning kõige hea juures tuleb ette ka vererõhku tõstvat. Teadlased on välja arvutanud, et hoo-liv (!) naabritevaheline suhtlemine kingib lisaboonusena pikema eluea, suurema rahulolu eluga ja parema nii füüsilise kui ka vaimse tervise. On, mille nimel pingutada.

Naabritevahelisest suhtlemisest rääkides meenuvad enamikule kõige klassikalisema näitena omavahel jut-levad memmed. Kui lugeda mäles-tusi ja rääkida vanemate inimestega, siis meenutatakse oma noorusajast pigem ühiselt tehtud töid, millest vaid kõige suurejoonelisemad said talgute austava nimetuse ja sellega kaasneva õhtuse peo. Meenutatakse ka naabrionu karme sõnu pahandu-se puhul või naabritädi parandatud lõhkist seelikut või sedagi, kuidas

Liisa Pakosta Peatoimetaja Vana-Kalamaja tänavalt

vanemate pika tööpäeva korvas laste järgi vaatav naabrimemm oma sa-lapannkookide ja hoopis iselaadsete jutustustega. Muide, ka Kalamajakast on vaat et kõige enam tagasisidet va-nemate inimeste meenutustele, mida noored ei jõua ära imestada.

Tänase Eesti üks suuri muresid on noorte töötus, nii mõnelgi on selle teemaga ka isiklikke keerulisi kokkupuuteid. Noortel kipub olema raske sobivat tööd leida ja tööandjad kurdavad, et kedagi pole tööle võtta. Tööandjad toovad esile üllatava fakti – noorte palkamise üks peamisi takis-tusi on nende oskamatus suhelda töö-kollektiivis erinevas vanuses inimes-tega. Klassiruumis ja Facebook’is ollakse harjunud omasugustega, ent enamikus töökohtades tuleks hakata tööasju arutama, ülesandeid püstitama ning neid lahendama koos väga erinevas vanuses inimestega. Ning selline asi nõuab arusaadavalt mingitki harjutamist. Varasemalt tulid kogemused lihtsalt – porgandipeenart rohisid ja kartuleid võtsid üheskoos nii noored kui vanad, ka sünnipäeva-del ja pulmades istuti koos pika laua taga. Täna elavad paljudel vanava-nemadki kaugel ja põhiliselt suhel-daksegi omavanustega, sedagi üha rohkem arvuti vahendusel või täpselt organiseeritud vormis – kooliklassis või treeneri juhendamisel. Meie kiirel kaasajal jäävad kõige käepärasema-teks “harjutusplatsideks” suguvõsade kokkutulekud (mis toimuvad harva) – ja oma koduümbruse erinevas vanuses inimesed! Tulebki välja, et naabritevaheline hea läbikäimine võib olla üks võti noorte parema-le hakkamasaamisele nii elus kui tööturul. On tõesti, mille nimel kõigil tasub juba järgmisel korral oma ko-duuksest väljudes kõikidele vastutu-lijatele naeratada ja seni tundmatuks jäänud naabriga tutvust sobitada. Eesti nii eriliselt mõnus kevad ja suvi on selleks igati sobiv aeg! Ja arusaadavalt on peatselt algava-tel Kalamaja päevadel osalemine kõigeks kauniks ja heaks särava innustuse saamiseks just see kõige õigem tegu.

Ikka teie,

Triin Talk Salme tänavalt

KalaMajakas

veebruar

3

TEOTEATRIS (Vana-Kalamaja 9a) 11.00 Teoteatri etendus lastele “Tirts ja Tigu”16.00 Salme harrastusteatri komöödia “Minu neli naljakat tütart”

KALAMAJA RAAMATUKOGUS (Kotzebue 9) 12.00 ja 14.00 meisterdamised lastele13.00 Raamatubingo15.00 MälumänguturniirToimub raamatutäika, kus müüakse üliodavalt ära raama-tukogu üleliigsed eksemplarid. Ja palju lauamänge on neil ka

kohapeal kasutamiseks.LASTEMUUSEUMIS (Kotzebue 16)11.00–15.00 Näpunuku valmista-mise töötuba mängutoas11.00–15.00 Lillepoti tuunimise töötuba muuseumi hoovis15.00 Esineb lastelauludega Astra Tikas18.00–23.00 Muuseumiöö otsimismängu ja taumatroopi töötoaga.

LASTEHOIUS ELLIT (Vana-Kalamaja 20a) kell 11.00–15.00 on avatud uste päev kasvataja ja töötoaga. Laste-hoidu saab tuua lapsi alates teisest eluaastast, esimene tund tasuta. Ole-mas ka ruum mähkmevahetuseks.

EESTI DISAINI MAJAS (Kalasadama 8) Avatud kohvik Klaus ja suveterrass hiliste õhtutundideni, ülal Mari-Liis Heinsaare fotonäitus “Kalamaja Anomaalia”

PÜHAPÄEV, 20. mai on veelgi rohkem mööda asumit laiali, n-ö suur avatud uste ja hoovi-de päev.

Pühapäev algab joogaga Kala-maja pargis ja jumalateenis-tusega Kalju kirikus, millega tähistatakse Kalju koguduse 128. aasta-päeva, esineb Credo-Allika kammerkoor.

KOTZEBUE PLATSIL jätkub suur laat. Pühapäeval ootame laa-dale eeskätt kasutatud lasteriiete ja muu titetavaariga kauplejaid – uue hooaja alguses on just paras aeg väikseks jäänud asjad maha ärida ja naabrinaiselt veidi suuremad vastu saada. Jätkub ka raamatuvahetus!

Keset platsi, kõige suuremas telgis, leiab aset MaruKaru ja Kinobus-si ühisprojekt, kus igaüks saab proovida kätt mõne Kalamaja maja meisterdamisega. Majad paiguta-takse Kalamaja kaardile ehitades nii asumi maketi laste silmade läbi. Kogu protsess võetakse filmilindile.

Suurt lava pühapäeval enam ei ole, aga meeleolu laadaplatsi juures loovad:12.00 Lau-luansambel Meelespea13.00 Šoti tantsu rühm, kes mitte ainult ei esine, vaid õpetab mõned tantsud ka pub-likule selgeks 14.00 Lastelau-

ludega Astra Tikas 15.00 Folkmuusikaga SöepõletajadKalma sauna juures toimub ka puulõhkumisvõistlus, parimatele auhinnaks pääsmed sauna!

Kell 15.00 teeme titekärudega ühise sõidu piki Vana-Kalamaja tänavat mere äärde. Kogunemine on Nunne tänava lõpus, Balti jaama tunneli suu juures. Aktsiooniga püüame tõmmata tähelepanu tänava potent-siaalile vanalinna ja mere ühendaja-na läbi kauni Kalamaja. Jalutuskäi-

gule järgneb väike arutelu arhitekt Toomas Paaveri eestvedamisel sel teemal, kuidas selle potentsiaali realiseerimiseni jõuda.

Kalamaja põhikooli hoovis toimuvad päeva esimesel poolel spordivõistlused, kus löövad kaasa nii piirkonna koolide kui ka seltside võistkonnad. Samas demonstreeri-vad oma oskusi koolis tegutsevad võitluskunstide rühmad, laulu- ja tantsutrupid. SK Kannikad Trimmi (Telliskivi seltsi spordiklubi) on nüüd aasta läbi trenni teinud ja tahab rändkarikat tagasi!

Mõndade spordimängudega liigu-me kindlasti ka Kultuurikilomeetri-le – et kasutada hästi ära seda aega, kui meil on üks autodest täiesti eraldatud kergliiklustee.

Kella 13 paiku toimub jalgsieks-kursioon Artur Ümara juhtimisel, kes tutvustab Kultuurikilomeetriga külgnevaid alasid ja Kalamaja parki. Ehk saab ka mõnda ajalooli-sesse tehasesse sisse põigata.

Õhtul kella 18 paiku toimub Tallinna asumiseltside ümarlaud, et üksteisele ja vabariigi presiden-dile oma tegevust, ambitsioone ja probleeme tutvustada.

Kogu päeva vältel on erinevates asutustes ja hoovides esinemisi, töötubasid, niisama avatud uksi:

RAAMATUKOGUS 11.00 astub Kalamaja raamatu-kogus üles Gustavsoni pereteater etendusega “Põrsakesed Niff, Nuff ja Naff”. Vajalik eelregistreerimine tel 683 0970 või kalamaja@tln.lib.ee Samas toimub näitus: eksponeeri-takse raamatukogu kunstikogu, mis muidu fondist välja ei pääse.

TEOTEATRIS on justkui väike teatrifestival! Piletihinnad on nii pisikesed et ei pane tähelegi!

11.00 Teoteatri lasteetendus “Tirts ja Tigu”13.00 T-Teatri “Meie elu köögis”17.30 Uus Vana Teatri sotsiaalteater “Simo-Karli peaasi on pea asi” (Ei soovitata alla 16-aastastele)21.00 Laulab näitleja Maarius PärnPiletite broneerimine piret@teoteater.ee

SALME KULTUURIKESKU-SESteatrifestival jätkub, 1-euroste pileti-tega näeb kahte Salme harrastusteat-ri etendust:14.00 lasteetendus “Pöial-Liisi”19.00 Eduard Bornhöhe 150. sünni-aastapäevale pühendatud komöödia “Need kauged ajad”

TASAPISITASAKAALU (Graniidi 1) hoovis on batuudid ja kohvik, tutvustatakse oma tegevust ja korraldatakse lastele mõndagi põnevat.

LASTEMUUSEUMIS 11.00–14.00 Näpunuku valmistami-se töötuba mängutoas11.00 ja 13.00 Lillepoti tuunimise töötuba muuseumi hoovis ja maja ees on ikka tänavakohvik ka

AJATAJU restaureerimistöökojas (Telliskivi 57) toimub akende restaureerimise töötuba

LOOMIKUTE juures Kungla 43on tegevusi lastele ja lapsemeelse-tele, avatud on hoovikohvik oma aia ürditeedega ja soovijatel on võimalus ehitada kaasa miniatuurne haldjaaed

KUNGLA 28 hoovis on hispaaniapärane hoovi-kohvik, hoovis on lastele batuut, külastajatele pakuvad meelelahutust erinevad muusikud (VHK-st ja mujalt) ning oma luuletusi loeb Liisi Ojamaa

SRIKi hoovis (Väike-Patarei 5)13.00–17.00 on avatud Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja Ma-jatohtri hoov. Ootame teid vajalikele värvimistöödele Kalamaja õues. Kasutame vana head linaõlivärvi ja tõrvalasuure eestimaisest tõrvast

KÖIE 3 hoovi tuleb ka hubane hoovikohvik, nad ehitavad selleks isegi värske terrassi omale!

BIE KELDRIS (Kungla 34) toimub kasside maalimise work-shop. Võta oma kass kaasa!

RESTORANIS GUSTO (Kopli 2c)toimub põnev toidukoolitus, kus saab õppida ravioolide ja muu hea-parema tegemist

SAVIKLUBIS (Niine 11) toimub 12.00–14.00 savivoolimise töötuba, õpetatakse valmistama savist ehteid ja muid pisiesemeid

EESTI DISAINI MAJAS (Kalasadama 8)on galerii uksed avatud kell 12.00–21.00, seintel Mari-Liis Heinsaare fotonäitus “Kalamaja anomaalia”16.00–19.00 avatud ateljeed teisel korrusel (nahadisainer Stella Soom-lais ja tekstiilidisainer Monika Järg)Kohvik Klaus ja suveterrass avatud 11.00–23.00... või kuni inimesi

jätkub (NB! 16.30–19.00 on kohvik reserveeritud esmalt Vana-Kalamaja tänava üle arutlemiseks ja seejärel Tallinna asumiseltside ümarlauaks presidendiga!)

KALEVI 22hoovis on kirbukas ja kohvinurk

SUUR-PATAREI 29 hoovis on ka hoovikohvik ja täika

TÖÖSTUSE 48 hoovis on samuti põnevat kohvikut oodata

VANA-KALAMAJA 17 on õhtul galeristidele ja tulevastele galeristidele avatud erakunstikogu. Et kogu asub elukorteris, on vajalik etteregistreerumine tel 5620 8246

MÄSU galeriis (Tööstuse 1) tehakse pühapäeval performance’it

EKKM-is (Põhja pst 35) on avatud Köler Prize 2012 nomi-nentide näitus

Kohti ja tegevusi lisandub kindlasti veelgi! Jälgi Kalamaja päevi Facebookis, Telliskivi seltsi kodulehel ja peagi plakatitel-flai-kudel ka.

“Kes Kalamaja päevade ajal vanasti Lasnamäel heina tegemas käis, see pidi ilmselt mõni võõras olema” (Volta tn kaupmees)

Esinejad:Kaleva segakoor Salme kultuuri-keskusestTsirkuseteater FoliePelgulinna memmedVäikesed baleriinid Tasapisitasa-kaalustKolde lasteaia lapsed Show-trupp VikerkaarAilish iiri tantsudegaSeeniortantsijad Saare piigadIdamaise tantsu trupp ZahiraNaiste tantsuansambel Kullaket-rajadMustlastantsutrupp Khamoro Marionett-teater Salme kultuuri-keskusest Desiree show-tants ja akrobaatikaLehti Kostabi mustlastantsutrupp Tantsivad Õed Shahrazadja bändid:Hello KilluRombRehaLo-fi Louie Old Five New Wave Kriminaalne Elevant

(esinejate nimekiri võib muutuda ja täieneda)

Kalamaja seenioride jututundLaupäeval, 19. mail kl 14.00 on kõik Kalamaja endised ja praegused auväärses eas elanikud oodatud jutu-tunnile Kalju kiriku kõrval asuvasse Tetermanni majja. Meenutame möödunut ja arutame tulevikku, tutvume uute põlvkonnakaaslastega ja leiame üles noorpõlve tuttavaid. Kaasa võiks võtta fotosid endis-test aegadest Kalamajas, et neid üheskoos vaadata ja tänapäevaga võrrelda. Jututunni järel plaanime väikest bussiekskursiooni koos asjatundjast giidiga ja vaatame üle ka mereäär-sed uudised.

KalaMajakas

veebruar

4

“Õiget kalamajalast tunned silmist, valet asukohast.” (Rootsi noorte släng)

Valmor Leisalu Soo tänavalt Olen Kalamajas elu aeg elanud, üha paremaks läheb. Hakkab juba tekkima mõnus mereäärse aguli-linna imago, majad tehakse järjest korda. Siin on väikestel majadel suured aiad, tegelikult elad ju kesklinnas, aga oma ruum on täiesti olemas. Mulle endale meeldib reisida; Vahemere-äärne piirkond, Prant-susmaa, Itaalia on mu lemmikud kohad, seal on sama tunne nagu siin. Mulle meeldib ka see, et hak-kab tekkima Kalamaja ringkond,

et tunned metallitöökoja sõpra, pagaritöökoja sõpra jne, et tekivad kliendid, suhtlusringkond laieneb – selline mõnus Itaalia. Kui siin mereäär ka väheke atraktiivsemaks muutub ja kui sinna ligi pääseb, siis on see piirkond ideaalne – kesklinn on lähedal, meri on lähedal. Tegelikult on kõik siitsamast Kalamajast alguse saanud: olin ku-nagi kingsepp, siis tegime Salmes teatrit, siis hakkasin pilli mängima. Nüüd on muusika ja firma InPrint, mis teineteist täiendades hoiavad mu elu tasakaalus. Teeme väike- ja laiformaattrük-ki, erinevaid kleebiseid, rinnasilte, plastikkaarte, igasuguseid vidi-naid. Asi käib nii, et keegi tuleb ja küsib, mida tahab ja siis mõtleme välja, kuidas me talle selle teeme. Kaheksa inimest on palgal, õnneks ei pidanud ka masuajal kedagi koondama. Tööruumidega ole-me kolinud siia-sinna. Praegune asukoht Tööstuse tänaval on jällegi kesklinnale hästi lähedal, siit on väga hea igale poole pääseda. Mina unistan sellistest väikes-test kohvikutest nagu Boheem, mis on väga mõnus. Aga ma tahaksin neid veel ja veel – ärkad hommikul üles, päike paistab, kodus ei hakka süüa tegema, lähed oma kohvi joo-ma, siis lähed habemeajaja juurde ja veedad seal tunnikese... Põhi-mõtteliselt on Kalamajas ju eluks vajalik olemas, aga poode võiks vast rohkem olla. InPrint asub aadressil Tööstuse 43

Annika ja Marko Toomla Suur-Patarei tänavaltDisainime, toodame ja müüme lastetubadesse sisustustooteid. Et tööasjades sõitmist tuleb niigi sa-geli ette, tahtsime leida tööruumid elukoha lähedal, siis vähemalt jääb töö ja kodu vahel pikem sõit-mine ära. Otsimine polnud küll kerge, aga lõpuks leidsime head ruumid. See on väga mugav – kui keegi tahab mööblit tingimata näha kas või kell üheksa õhtul, siis on lihtne lähedalt kohale tulla. Nüüd käib meil kogu elu Kalama-

jas – siin on lasteaed, kool, poed ja palju muud. Enamik asju saab siinsamas aetud. Ka paljud meie püsikliendid on kohalikud, sõpru-gi tekib siinsamas. Oma sotsiaalne võrgustik kujuneb ka lastel, nagu märgata meie lasteaias käiva lapse puhul – ikka ja jälle kohtab ta Kalamaja peal tuttavaid lapsi ja viipab tervituseks. Kalamajas on meil omad rajad ja käigud, väljakujunenud kohad, omad rutiinid. Lapse seisukohast

on see turvaline, edaspidi saab hakata ka ise koolis käima. Pärast tööpäeva jalutame poest läbi ja koju – ma ei kujuta üldse ette, et õhtul tuleks bussiga koju loksuda. Mahajäetud kohti on Kalama-jas järjest vähem, elu tuleb aina rohkem juurde. Ainus mure on, et inimesed ei arvesta parkimisel teistega, näiteks mõnest hoovist või kõrvalteelt on parkivate auto-

de tõttu raske välja sõita ja tekib ohtlikke olukordi. Ideaalne oleks, kui kõigil liiklejatel – nii jalakäi-jatel, jalgratturitel kui ka autodel oleks normaalne liigelda. Lisaks oleks kena, kui Kalamaja rohkem koristataks. Kui mina laps olin, siis va-nematega jalutades jooksin ma mööda teeäärset muru, viskasin hundiratast. Nüüd paraku peab lapsel keelama muru peale mine-ku, sest koeraomanikud ei viitsi oma koerte järelt koristada. Selle probleemiga peaks tegelema ka omavalitsuse tasandil, aga enne trahvimaasumist tuleks ehk mõel-da sellele, et oleks, kuhu koristatu ära visata – tänaval prügikaste ju eriti ei kohta. Aga muidu on Kalamajas mõnus. Ja kui inimesed astuvad poodi sisse, saan üldiselt kohe aru, kes on kohalik. Nad on avala-mad, ütlevad, et elavad siinsamas lähedal, sellel-ja-sellel tänaval. Inimesed peavad ise oluliseks, et nad on Kalamajast. ByHand asub aadressil Vabriku 6

Harry Randma Kopli tänavalt Olen üle 10 aasta elanud Kalama-jas. Alguses oli siin infrastruktuu-rist eriti puudus. Okei, meil olid siin mõned poed või juuksurid, aga puudu oli koht, kus süüa. Käisin siitsamast iga päev mööda, üle viie aasta tagasi vaatasin ühel päeval, et siin reno-veeriti maja. Tegelikult olin juba otsinud, kas ei saaks kusagile väikest kohvikut teha. Kusjuu-res kõik, kellele ma rääkisin, et tahan Kalamajja kohviku teha, ütlesid, et see ei tööta, et ma olen hull. Et Kalamajas ei käi kedagi, et siin on ainult narkomaanid ja imelikud inimesed. Et ei ole väga tugev ärimõte. Aga ma võtsin pähe, et tahan teha midagi iseen-da jaoks, kodu juures. Kõik toimus enne, kui majan-duslangus algas, tänu pangale ja paljudele inimestele õnnestus see ära teha. See oli natuke hull idee, aga nagu näha, on sellest lähtu-valt nii mõnedki teinud siiakanti

kohvikud ja resto-ranid. See on tore, inimestel on vahel-dust. Nüüd elan lausa samas, Boheemi majas, ja mul on vaja 20 sekundit, et tööle

tulla. See on kõik optimeerimine – sa ei raiska oma aega 30-mi-nutilise autosõidu peale selleks, et tulla tööle. Edasi-tagasi on see tund sinu päevast, sellega võiks midagi muud teha. Ma fännan seda, et elan Kalamajas ja töökoht on ka siin. Mu laps käib lasteaias, kuhu on viis minutit, ma ei pea teda autoga mööda linna vedama. Mulle meeldib, et

mul on vanalinn 7 minuti ja Raekoja plats 10 minuti kaugusel, mul on jalgratas ja tramm, kõik on olemas. Kalamaja annab mulle positiivset energiat. Mida kauem sa siin elad, seda rohkem tunned inimesi ja seda mõnusam on täna-vatel liikuda. Kui inimesi nägupidi iga päev näed, siis hakkate lõpuks tere ütlema – olgu siis aserbaid-žaani lavašiküpsetaja või ilusamas majas elav suure džiibiga ärimees või tavali-ne vanamees turult. Sellist teretamist nagu Kalamajas, on väga vähestes kohtades Tallinnas. Kalamaja annab mulle palju positiivset – uusi tuttavaid ja sõpru, armastuse! Meil oleks siin Kala-majas veel palju teenuseid vaja, alates normaalsetest juuksuritest ja parematest toidukohtadest ja spetsiifilisematest poodidest. Miks ka mitte mõni riidepood või jalatsipood? Kes see keelaks mõnel lahedal brändil siin lahe-daid jalatseid müüa? Rattapood, rulapood või igasugu vintage- ja vanakraamipoed ei pea ju tingi-mata olema ostukeskustes. Kohvik Boheem asub aadressil Kopli 18

Eha Nukke Uus-Kalamaja tänavaltMina olen sündinud Kalamajas ja isegi elukohta pole vahetanud. Olen siin kogu aeg olnud, postil-jon toob nime järgi kirja kohale, olgu aadress missugune tahes. Mulle meeldib agulivärk, maa-lähedus. Varsti hakkavad kirsid õitsema. Sõbrannade lapsed, kes elasid kesklinnas, tavatsesid ikka väikestena öelda, et lähme onu Jaani (Jaan Nukke, toim.) juurde maale. Selline vaikne koht, tun-ned naabreid – see siin meeldibki. Kogu elu käib meil Kalama-jas. Ka plekitöid oleme 15 aastat teinud siin, kuidagi on alati õn-nestunud ruumid leida, kui vaja on läinud – töökoda oleme kolinud küll, Sal-mest Kopli tänavale ja siis Granii-di tänava-le. Ma ei kujuta ette, et peaksin kusagile Kalama-jast välja käima. Meil on väike perefirma, ka kõik lapsed on sellega seotud. Valmistame kõike, mida ple-kist teha annab: katusetarvikuid, vihmaveesüsteeme, aknaplekke, ventilatsioonireste jne. Ainult paigaldamas me enam ise ei käi, paigaldavad partnerid – meie koondasime jõud siia töökotta. Räägitakse, et maapiirkonda-des hävitatakse taristut, aga meil

Kalamajas on toimunud sama protsess: vanasti oli meil pank, postkontor, oma poed. Kui ma tarbida tahan, siis pean Kala-majast välja minema. Näiteks kool meil on, aga kui koolilaps tahab pastakat osta, siis seda ta Kalamajast ei saa, isegi sellest õnnetust Rimist enam mitte. Aga viina saab mitmest kohast osta (laps küll ei lubanud seda öelda – et ema hakkab jälle targutama). Elu ei käi ju ainult kesklinnas või kaubanduskeskustes! Uusi maju ehitatakse järjest juurde, aga koos inimestega ei tule elu – elu tuleb siis, kui siinsamas on ka võimalik mida-gi teha ja tarbida. Mina näiteks tarbin sportimisvõimalusi, aga Kalamajas pole midagi peale kooli staadioni. Sisespordihalli oleks siia vaja! Ja Salme kultuu-rimaja kõrval Salme tänava äärsel lagunenud kollase majaga krundil võiks olla hoopis parkimismaja. Õnneks mõned asjad on tulnud ka – näiteks kohvikud või pagariko-da. Muide, ma ikka mõtlen autoga liikudes, et mitme lamba eest on küll mõnel load ostetud. Inime-ne peab ju vaatama, mismoodi elukeskkond toimib, kus on

ühesuunalised tänavad jne. Pole vaja sõita vastassuunas. Jääb mulje, et kogukonda tulijad ei tee endale asju selgeks, aga võib-olla ma olen ülekohtune. Kodu algab ju sellest, kui sa Kalamajja sisse sõidad. Hoiame oma elukeskkon-na puhtana, turvalisena ja roheli-sena! Plekksepatöökoda asub aadres-sil Graniidi 2

Kogu elu Kalamajas Tänapäeval on inimesed liiku-vamad ja töökohad paiknevad elupiirkondadest senisest kauge-mal. Meie aga uurisime Kala-maja elanikelt hoopis, mis on kodu lähedal töötamise eelised ja milline on hea elukeskkond.

Annika ja Marko poenurgas kevadise päikese paistel.

Harry ootab sooje suveöid, mil saab sõprade ja vahel ka lihtsalt möödujatega tänavanurgal juttu ajada.

Ingrid MaasikKalevi tänavalt

Raido Nukke valmistab sikepingil erikujulist lehtrit.

Valmor Leisalu idee ja teostus: muinasjututeemalised rulood.

KalaMajakas

veebruar

5

“Vanasti ei oodatud, vaid asuti kohe asjale kallale. Parim asi oli ootamine.” (Suur-Patarei)

Augustis 1941, kui sakslased sisse tulid, olin nelja-aastane. 28. augustil tulime poistega rannast ja olime parajasti Suur-Patarei tänaval, kusagil 18. või 20. maja lähedal, kui elektrijaama poolt tulid suurtel külg-korviga mootorratastel sakslased. Üks tõstis mind korvi äärele ja küsis, kus Balti jaam on. Ma saksa keelt natuke oskasin, ema oli õpetanud, ja sõitsime siis kuni Kalamaja saunani, kust Balti jaam juba paistis. 1943. aastal lendas kaubasada-mas õhku lõhkeainelaadungis kau-balaev Nordstern. Mäletan, kuidas vaatasin sadama poole ja sadama kohal kerkis – hiljem piltidel olen näinud – nagu aatomiseen. Mürsud lendasid üle pea. Kui hakkasime koju jooksma, siis Schmidti mäe kraavis oli üks mürsk. Saime koju, aknad olid kõik purud. Laadimis-töödel olnud vene vangid lasid laeva õhku, ise said ka surma. Nägin Soo tänaval, kuidas vene vangid möödusid kilomeetri-pikkuses kolonnis, konvoi saatel: hommikul sadamasse tööle ja õhtul tagasi. Nad elasid barakkides Sitsi mäel. Ükskord oli üks suur laev sees, tünnide sees piiritus, siis nad lasid piiritusetünne lume sisse puruks kukkuda ja sõid seda piiritusesegust lund, poolnäljas mehed. Siis olid need mitukümmend tuhat meest juua täis ja liikusid poolroomates mööda Soo tänavat oma barakkide poole.

Soome ei saanud, Saksamaale ei jõudnud1944. aastal, kui olin seitsmeaas-tane, pidime äärepealt Eestist ära põgenema. Üks vanem poiss, Kalju, rääkis meile, et venelased tulevad ja tapavad kõik maha, et läheme parem ära Soome. Schmidti rannas olid paadid kuivale tõmmatud, ajasime sealt ühe suure paadi vette ja olime juba Aegna taha aerutanud, kui tuli saksa kaater ja võttis meid poordi. Rihmadega andi meile igavene

keretäis ja toodi randa tagasi, muud ei tehtud. Ka Saksa ajal ei tohtinud Soome ega mujale välismaale minna – neist, kes kinni võeti, pandi paljud Patarei vanglasse. Meie perel oli vormistatud Saksamaale mineku luba. Mööbel oli maale viidud, ühte tallu Hõreda mõisa kandis. Enne Saksamaale sõi-tu läksime mööbli järgi, ent Raplasse reisirongid septembri alguses enam ei käinud. Aga sakslaste sõjaväe-ešelon kahurite ja tankidega sõitis Virtsu, isa oli raudteelane ja meie saime nendega kuni Raplani. Tee peal söötsid saksa sõdurid mulle nii palju šokolaadi sisse, et sain šokolaa-dimürgituse. Isal oli kokkulepe, et autojuht sõidab meile järele, aga ta ei tulnud, venelased tulid nii kiirelt peale. Hak-kasime jala tagasi Tallinna tulema. Kosel tulime üle silla ja seal olid sõdurid vastas, Pitka mehed, ütlesid, et tulge ruttu üle, me laseme silla õhku ja hakkame tibladele andma. Nii ütlesidki. Meie tulime edasi. Ühel õhtul pidime öömajale jääma, maantee ääres paarisaja meetri kau-gusel paistis üks talu. Keerasime tee pealt ära, et minna öömaja küsima, aga pererahvas tuli poole tee peal hobusekoormaga vastu, ütlesid, et võtku me või terve talu. Nad olid teel Haapsallu, et veel paadiga üle mere saada. Me olime seal siis öömajal, leidsin sealt tohutult laskemoona, kapialused ja kapipealsed olid seda täis.

Šnelli tiik tilgatumaks Mäletan, et märtsipommitamise ajal meie kahekordne puumaja kõikus nagu purjelaeva mast. Pommita-mise ajal tuli majarahvas koridori kokku, võtsid toolid toast kaasa ja ajasid juttu, samas kui maja kõikus pommide kukkudes. Öö läbi käis pommitamine, vaheaeg oli ka – siis läksime varjendisse, vana pritsimaja vastas asuvasse kivimajja (ilmselt Vana-Kalamaja 29, toim.). Nagu

maja uksele saime, nii viis õhusurve meid keldrisse – algas teine pommi-tamise laine. 500 kg pomm maandus lähedalasuvale tühjale krundile. Suur auk oli, käisime seal hiljem ujumas. Järgmisel, 9. märtsi hommikul käisime emaga linna vaatamas. Läk-sime Balti jaama kaudu, Šnelli tiik oli tühi! Tuletõrjevoolikud vedelesid veel kallastel. Veetorustik oli ju katki, kustutusvesi võeti tiigist, tiik tõmmati tühjaks. Hommikul linn põles veel. Kui läksime edasi Narva maanteele, siis kahel pool teed majad põlesid, ainult keset teed trammiteel sai käia. Mäletan, et hirmus kuumus oli. Järg-misel kuul sain seitsmeaastaseks.

Hunnikute kaupa relvi Mind huvitasid relvad, poisikese asi, mul oli kodus aias mitu püssi, auto-maadid, isegi kuulipilduja. Meil oli relvastust palju käes. Me suuri püsse enam ei tahtnudki, otsisime põhiliselt püstoleid. Elasin Suur-Laagri tänaval majas, mille minu ema kasuisa ehitas val-mis 1913. aastal. Meie maja all oli kaks keldrikorterit. Ühes keldrikor-teris pidas isa peale sõda sigu. Aga sead tõsteti välja hoovile, sest üks NKVD ohvitser kolis sinna elama. Ma ükskord jooksin paraadna ukse-le, püstol peos, ja juhtusin otse talle vastu. Ohvitser teatas sellest Niine tänaval olnud miilitsajaoskonda ja meil tehti läbiotsimine. Eks saadi mu relvad siis hoovist kätte. Meile mi-dagi ei tehtud, ütlesime, et korjasime relvad üles, poisikeste asi. Ime, et terveks jäin. Mul oli kodus miine ja kõike, mida viskasi-me tulle, paljud jäid sõrmedest ilma. Flaki (Saksa õhutõrjekahur, toim.) ots pandi põlema ja visati lõkkesse. Käsi ja jalgu ikka lendas, jube.

Noorena merelePärast sõda oli Kalasadamas eksperimentaalbaas, püüti kala. Seal töötasid noored mehed Loksa kandist. Sain nendega tuttavaks, nad võtsid mind merele kaasa, hakkasin-gi nendega kalal käima. Augustis, kui kilu püüdsime, siis piirivalve vaatas paadi läbi küll, aga ma läksin ette mootori taha, kus oli vahesein, tõmbasin end krõnksu ja piirivalvur mind ei näinud.

Poisid panid õhtuti pidu ja pärast tahtsid magada, paadis ei joodud. Mina sõitsin hommikul kella viie ajal sinna, ajasin nad üles, siis sõitsin tund aega Aegna alla, kus võtsime võrgud välja. Püütud kala tuli kom-

binaati ära anda, aga oma jaoks sai üks paarkümmend kilo kala pilssi, põhjalaudade alla peitu pandud. Kui ülemused olid ära läinud, siis viisin selle kala oma tänavale, käisin majast majja ja müüsin seal mutti-dele maha, nad olid väga rõõmsad. Ma viisin raha meestele, osa anti mulle kah. Olin 12-aastane. Nii ma hakkasingi merd sõitma, kokku tuli üle 50 aasta. Isa pani mind Westholmi kooli, sest mutid kiitsid selle taevani, aga mis kõva kool see Vene ajal ikka oli... Igal juhul oli ta kaugel, Kevade tänaval, aga kõik teised meie tänava poisid käisid 1. keskkoolis. Olin isa peale tige, suure vaevaga käisin seitse aastat ära. Edasi läksin kalandusteh-nikumi. Tol ajal paiknes Vanas Kalasadamas sõjaväe abilaevastik. Kui passi kätte sain, läksin õppimise kõrvalt sinna tööle. Vanast Kalasadamast Atlandile Kalasadamas seisis pärast sõda palju kalatraalereid. Tegelikult olid need kõik Saksa miinitraalerid, puidust, sakslaste käest ära võetud – algupäraselt kalatraalerid, sõja ajaks muudeti miinitraaleriteks ja siis nõukogude ajal kalatraaleriteks tagasi. Siin nad kõik seisid talvel, kevadel viidi Klaipedasse rajatud kalabaasi. Laevadel oli alguses palju eestlasi peal, läksid laevadega koos Klaipedasse, aga mitu laeva põgenes Rootsi, Gotland oli sealt kõige lähe-mal, ja pärast seda ei lastud eestlastel seal baasis enam töötada. Kalasadama kõrval tegutses Kiili paaditööstuse asemele rajatud artell Rool, millest hiljem sai Kolhoo-sidevaheline Laevatehas. Artellis töötasid vanad Saaremaa ja Hiiumaa mehed, kes olid eluaeg laevaehitu-sega tegelenud. Läänemaal ja saartel jäi purjekate ehitamine sõja tõttu pooleli, need ehitati siin valmis. See-järel oli Kalasadamas mitu purjekat, näiteks kolmemastiline Lembitu ja Juta ning varem Rootsist tulnud Trii-nu – viimase mastis käisime poistega 1945. või 1946. aastal ronimas. Need

sõitsid mitu aastat saarte vahet, veda-sid soolakala Virtsust ja Saaremaalt siia kalakombinaati. Hiljem, 1955. aastal, kui heerin-gapüük algas, toodi SRT-d (kesk-mine kalapüügitraaler, toim.) Saksa

Urmo Rüütel õppis omal ajal laevajuhiks ja töötas 50 aastat laevadel muu hulgas tüürimehe, poots-mani ja kaptenina. Kõik sai alguse Kalamajas, kust Rüütel 12-aastasena hommikuti kalalaeva rooli taha asus – seda küll salaja.

Kirja pannud Ingrid MaasikFotod: erakogu, Ingrid Maasik

Kalamajast merele

Urmo Rüütel mäletab: Pärast sõda oli Linnahalli koha peal elektrijaama tuhamägi. Vagonettide-ga lükati põlevkivituhk mere kaldale ja osaliselt vette. Kui Nõukogude Liit nõudis Rootsi käest välja põge-nike paadid, mis loeti Nõukogude riigi omandiks, siis veeti need tolle tuhamäe otsa. Suuremad olid pool-viltu uppis vastu kallast, väiksemad mäe otsas. Käisime nende peal ronimas, seal oli neid kaljaseid ja kõiksugu muid paate. Hiljem korjati sealt välja paarkümmend paremat Tallinna-tüüpi mootorpaati, mis olid Kiili paaditööstuses Paljassaa-res ehitatud, remonditi ära ja anti Malahhovi kalatööstusele, mis asus Kalarannas.

Schmidti mäest alla üle raudtee tul-les oli leivatehase kõrval Schmidti rand, kus olid paadid ja võrgukuu-rid, seal üüriti vanasti paate lõbusõi-duks. Siis oli tuhamägi. Sealt edasi algas supelrand, kus olid sillad ning naiste ja meeste supelmajad, lõpuks tuli Kalasadam. Kawe šokolaadivabrik, hilisem Kalev, üüris ruume Volta tehases. Katlaid köeti põlevkiviga, tuhk veeti randa kahe vana Fordi isekallutaja-tega. Kui mõni juht tagurdas liiga vee lähedale, jäi auto kinni. Meil oli suur kamp lähitänavate poisse, iga päev olime seal rannas ujumas ja mängimas. Lükkasime auto veest välja. Juhil oli istme taga tooršoko-laadi, ta andis meile sealt kamaka – lõhkusime selle kivi peal tükkideks ja jagasime omavahel ära. Meil oli kogu aeg tooršokolaadi.

Vanas Kalasadamas olid laevad kunagi tihedalt külg külje kõrval.

Urmo Rüütel on töötanud laevadel peaaegu igas ametis, uurimislaeval Orbitka oli ta tüürimeheks. Laeval käib veeproovide võtmine.

DVst heeringalaevadeks. Siis oli eksperimentaalpüük, plaani ei olnud, teeniti väga hästi. Mäletan, et Juhan Smuul läks siit heeringalaeval kapten Noorega kaasa Põhja-Atlandile. Norra meres püüti kolme kuu kaupa. Laeva meeskonnal pidi olema viisa nr 2, maale ei lastud, ainult merel tuli olla. Norra rannikule ei tohtinud isegi tormivarju minna. Tegin aastas ühe reisi – jõuludest kevadeni – ja sellest aitas, terve aasta sai elada. Mu grupivennad,

kes korjasid maja- ja autoraha, on kõik surnud, tööga tapsid ära end: kolm reissu aastas, töötati 24 tundi ööpäevas. Heeringasoolamine käis pidevalt. Sügistormid olid sellised, et hee-ringatünnid veeresid ja laev rappus. Ainult tõesti suure tormiga oli käil vastu lainet, aga siis peksis nii õud-selt, et magada ka ei saanud, viskas koikud põrandale. Kiilusin end kapi ja seina vahele, poolistukil magasin. Tavaline taks oli 3000 rubla aastas, aga plaani täitmisel sai paar tuhat juurde. Ainult et plaani tõsteti igal aastal, pärast ei suutnud enam keegi plaani täita.

Suur-Patarei trepi juures: siin all asus kalatööstus, praeguste garaažide kohal asusid soolalaod. Valge maja kohal olid kalurite puitmajad.

KalaMajakas

veebruar

6

“Ametnikku rauta suvel, poliitikut talvel.” (Akna tagant üritust jälginu)

Telliskivi Selts saatis Harju maavanemale ja Tallinna Linna-planeerimise Ametile 20. aprillil järgmise kirja, mille sisu avalda-me headele lugejatele muutmata kujul. Head ja aktiivset kaasamõt-lemist!

Kalasadama ümbruse planee-ringust

Lugupeetud pr Anu Hallik-Jür-genstein ja pr maavanem Ülle Rajasalu.

Mitmed Telliskivi Seltsi liikmed ja teised Kalamaja elanikud on saanud Tallinna Linnaplaneeri-mise Ameti poolt 2.02.2012 kirja küsimusega, kas nad on valmis tagasi võtma oma ettepanekud ja vastuväited Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kohta. Samal ajal on planeering esitatud maava-nemale järelevalveks.

MTÜ Telliskivi Seltsi ei olnud 2008. aastal (st avaliku väljapa-neku ajal) veel asutatud. Täna oleme üks piirkonna aktiivsemaid kodanikuühendusi. Seltsi põhikir-jaliseks eesmärgiks on muuhulgas piirkonna omanäolise elukesk-konna taastamine ja säilitamine, samuti aktiivne kaasarääkimine piirkonna elukeskkonna kujun-damisel. Kõnealune planeering ja selle senine menetlus teeb meid murelikuks. Seepärast esitame järgnevalt seltsipoolse seisukoha, ettepanekud ja vastuväited.

7. märtsil 2012 korraldas Telliskivi Selts avaliku foorumi Kalasa-dama planeeringu arutamiseks. Foorumist võtsid osa arendaja, planeeringu arhitekt ja poolsada kohalikku elanikku. Foorumil sai selgeks, et planeeringus on endiselt palju vastuolulist ning see ei ole kehtestamiseks valmis. Foo-rumi protokoll on saadaval: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/502/article/1479Lisame ka viite ajalehele Kalama-jakas, milles erinevad Kalamaja inimesed on kõnealust planeerin-gut analüüsinud ja arvamust aval-danud: http://issuu.com/jubejuss/docs/kalamajaleht_iv/1

Kultuuripealinna Tallinn 2011 üritustel oli Kalarand üks olulisi sündmuste toimumiskohti – see on üks väheseid kohti, kus linn on merele juba avanenud. Planee-ring aga võimaldab mereäärse ala sisulist sulgemist ja olemasolevate väärtuste kadumist ning see on karjuvas vastuolus linna merele avamise eesmärgiga.

Planeeringuala väärtused ja avalikud huvid

Kogu planeeringuga käsitletav maa-ala on Kalamaja elanike ning tegelikult kogu Tallinna elanik-konna ja turistide jaoks erakordselt oluline ja võimalusterohke piir-kond. Maa-ala arenguvõimaluste rikkumine ühekülgse ja mõtlematu planeeringuga ei ole mingil juhul aktsepteeritav.

Kultuurikilomeetri mõjul on ala kujunenud väga populaarseks jalutamise ja tervisespordi kohaks

ning see on omandanud sümbool-se tähenduse. Kuigi kultuuriki-lomeeter loodi ajutise kergliik-lusteena, on see iseseisvusaastate jooksul üks väheseid linnapoolseid algatusi mereääre avamiseks lin-lastele. Kui planeerida Kalaranna tänav, siis see tuleb teha rahusta-tud liiklusega, lahendades trassi ja ristmikud nii, et Kutuurikilomeeter säilib vanal trassil ühtse sihina.

Teiseks oluliseks väärtuseks on tehismaastikust looduse mõjul uuesti tekkinud liivarannariba, mis on aktiivses kasutuses suplus- ja vaba aja veetmise kohana. Kala-ranna näol on tegu ainsa kesklin-nalähedase kohaga, kus saab liival istuda, supelda ja n-ö varba vette pista. Selle väärtuse säilitamine on kogu linna huvides ning ei kahjusta arendaja huve, kellel ei ole samasse asukohta jahisadama ehitamiseks enda sõnul otsest kavatsust.

Kõnealuse planeeringu lahenduse koostamise juures peame ava-likuks huviks rannapromenaadi piisavat ulatust ja planeeringuga garanteeritud avalikku kasutust, ranna säilimist pool-loodusliku liivarannana, jalakäijasõbraliku ruumi ja mugavate ühenduste loomist ja säilimist, samuti Suur-Patarei tänava äärse uue hoonestu-se mahulist kooskõla ja sobitumist Kalamaja miljöösse.

Märgime lisaks, et Kalamaja põhi-kool on ülekoormatud. Kalamajja lisandub pidevalt uusi elanikke. Kuna planeeringuga kavandatakse kokku vähemalt 600 korterit, siis peame vajalikuks planeeritavale alale või lähiümbrusesse ka uue põhikooli planeerimist.

Planeeringu senine menetlus

2008. aasta sügisel LPA poolt paljudele inimestele saadetud lühike vastuskiri lubas, et maa-ala lahendus leitakse avaliku arhitektuurivõistluse kaudu, kuid seda ei ole kolme aasta jook-sul toimunud ning meie (ja ka arhitektide liidu) arvates ei sobi planeering praegusel kujul isegi võistluse lähtematerjaliks. Pärast pikaajalist vaikimist on vastuväi-dete esitajad saanud LPA-lt kirja, mille järgi soovitakse kehtestada krundipiiride ja ehitusmahtude osas sisuliselt muutmata lahendus. Sisulisi vastuseid vastuväidetele ei ole LPA poolt esitatud. Leiame, et arvestades möödunud ajape-rioodi ja täpsustatud joonist, peab planeerimisseaduse põhimõtete järgi ettepanekuid arvestama või mittearvestamist põhjendama, samuti tegema teistkordse avaliku väljapaneku. Peame otstarbekaks ettepanekute asjakohast läbiaruta-mist planeeringumenetluse käigus, sest hilisem halduskohtumenetlus ei võimaldaks lahendusi leida, vaid üksnes otsust tühistada.

Lisaks märgime, et mitmed Kala-maja inimesed on pöördunud Tel-liskivi seltsi poole ka sel põhjusel, et LPA kirjas viidatakse koostööle Telliskivi seltsiga, mis jätab neile mulje, nagu oleks planeeringus näidatava Kalaranna tänava

teeprojekti osas seltsiga koos-tööd tehtud. Planeeringujoonisel eksponeeritakse vana teeprojekti, millega me pole kunagi nõustu-nud, mistõttu LPA kirjas toodud väide ei pea paika. Planeeringu materjalides ei leidu ka viidet, et teeprojekt tuleb koostatada projek-teerimistingimuste alusel, mis on tõepoolest seltsiga koostöös val-minud. Seepärast peame eksitava info umber lükkama.

Meie hinnangul on planeeringu-joonis praegusel kujul niivõrd segaselt vormistatud, et kõiki lahendusi pole võimalik sealt välja lugeda. Tühjade kruntide omani-kele lubatav brutopind, mis loob neile õigustatud ootused ehitami-seks, ületab joonistel kujutatud mahud. LPA on saatnud lingi üksnes põhijoonisele, avalikku-sel puudub ligipääs planeeringu seletuskirjale ja muudele materja-lidele. Kõige selle tõttu ei saa me lahenduste kohta praegu esitada lõplikke seisukohti - neid võib info selginemisel lisanduda. Tel-liskivi Seltsi foorumil sai selgeks, et planeeringu põhijoonis sisaldab palju elemente, mida tegelikult ei kavatseta joonisel näidatud kujul realiseerida ning näidatud maa-kasutus ei ole eesmärgipärane. Detailplaneering on olemuselt seaduse jõuga dokument, mis on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Oleks elementaarne, et planeeringujoo-nisel näidataks kõik kavandatav selgelt ja arusaadavalt ja määra-taks tegelikele kavatsustele vastav maakasutus.

Meie seisukohad ja ettepanekud

Ideaalis peaks avalik arhitektuuri-konkurss või konkursid toimuma enne planeeingu lõplikku avali-kustamist ja kehtestamist. Arves-tades, et mõistetav on arendaja poolne soov saada alusmatejal konkursi korraldamiseks, või-me erandjuhul aktsepteerida ka võimalust kehtestada detailplanee-ring enne hoonestuse lahendust määravate arhitektuurikonkursside läbiviimist, käsitledes planeeringut arhitektuurikonkursi alusmaterjali-na. Kuid see on võimalik ainult ju-hul, kui planeeringut muudetakse vastavalt olulistele avalikele huvi-dele ja tegelikele kavatsustele ning sellest kujuneb ühiskondliku kok-kuleppe vääriline, lähtematerjaliks sobilik, vastuoludeta, arusaadavalt vormistatud ja õiguspäraselt me-netletud dokument. Avaliku ruumi ulatust määratlevad võistlused tuleb läbi viia enne planeeringu lõpplahenduse koostamist.

Allpool on meie peamised ettepa-nekud planeeritava ala lahendu-sele.

1) Rannapromenaadi ja ranna jaoks on tarvis luua eraldi üld-kasutatava maa krunt. Praeguse seisuga on planeeringus mere ää-res sadamakujuline 100% ärimaa krunt, millel on sadamat teenindav funktsioon ja mis asub olulistes lõikudes merre täidetaval maal. Praeguse (seadusega tagatud) kallasraja andmine korterelamu-te krundile ning uue kallasraja

planeerimine merre ja üleujutus-alale ei ole aktsepteeritav. Seda kinnitab ka meile Keskkonnaameti poolt antud selgitus. On äärmiselt oluline, et rannapromenaadi krunt oleks olemasolevast kaldakindlus-tusest maa poole piisavalt lai, meie arvates hinnanguliselt 30m, ning jätab rannajoone kuju lahtiseks, et seda saaks konkursiga vabalt lahendada. Põhiliseks tingimuseks krundi lahendamisel tuleb mär-kida, et mere ääres peab säilima ja arenema avalik looduse mõjul tekkinud liivarannariba (sellel on suur väärtus ka siis, kui see pole otseselt supelrand).

2) Elamu- ja ärikrundi piiri (pos 16) tuleb mere poolt tagasi tõm-mata selliselt, et see ei lõika ole-masolevat kaldakindlustust, vaid jätab piisava ruumi olemasoleva maapinna peale promenaadikrundi moodustamiseks. Ei ole mingit põhjust, miks peaks 90% elu- ja 10% ärifunktsioonis krunt lõikama kavandatava avaliku promenaadi ala. Krundi merepoolne piir peaks ühtima hoonestusala piiriga, et saaksid tekkida promenaadiga vahetult suhtlevad äripinnad.

3) Suur-Patarei tn äärsete krun-tide (eriti pos 21 ja 27) hoonete brutopinda vähendada selliselt, et uued hoonemahud looksid sujuva ülemineku ajaloolisele hoonestu-sele, mis jääb nende kruntide va-hele. Planeeringujoonisel näidatud mahte saab käsitleda vaid ümbri-kuna, mille sisse kavandada mitu väiksemat eraldiseisvat hoonet. Praegune lahendus, kus tihedus on 3-5 korda suurem ümbrusest, uute hoonete brutopind (suurim hoone 13400 m2 krundil 27) on umbes kümme korda suurem ja fassaadi pikkus Kalaranna tn poolt viis korda pikem kui olemasolevatel ajaloolistel majadel, ei ole aktsep-teeritav.

4) Kalaranna tänav näidata selli-sena, nagu see tegelikult kavanda-takse (läbivalt 1+1 reaga autotee, eelistatult kultuurikilomeetrist eemal), või määrata ainult teeko-ridor ja anda selle kavandamiseks selged tingimused, mis tagaksid et see ka ristmikel ei paisu maha-pöörderadade tõttu neljarealiseks. Kaaluda Kalaranna tänava raja-mist ka krundile 16 kavandatava hoonestuse vahelise tänavana, mis jätaks Kultuurikilomeetri eraldi-seisvaks teeks ning looks erinevate hoonestusalade abil mitmekesise-ma ruumi.

5) Eemaldada planeeringult sisutu sigri-migri, mis takistab planee-ringu lugemist ja tegeliku sisu nägemist, seda eriti võistlusaladel. Näidata selgelt olemasolev ran-najoon ja kaldakindlustus. Lisaks kõrvaldada vastuolud ehitusaluste pindade, hoonestusalade pindalade ja brutopindade vahel. Brutopind peaks olema väiksem (või erand-juhul sellega võrdne) kui ehitus-aluse pinna ja korruste arvu korru-tis, ehitusalune pind peaks olema väiksem hoonestusala pindalast, erandolukorras võivad ka need olla võrdsed, kuid kindlasti mitte suuremad, nagu joonisel. Planee-ringut saab menetleda alles pärast

selliste vastuolude kõrvaldamist, sest praegune joonis ei anna huvitatud isikutele selgust alale planeeritava ehitusõiguse kohta.

6) Planeerida ala Patarei-poolne lääneosa terviklikult ja arusaa-davalt, lähtudes avalikes huvides arenduse eesmärgist. Planeerin-guala vastav osa vajab reljeefist tulenevalt väga läbimõedud ja hästi piltlikustatud maapinna ja hoonete kolmemõõtmelist lahen-dust. (Praegune joonis on selles kohas eriti loetamatu ja vastuolu-liste andmetega ega loo mingit selgust ala tulevase lahenduse kohta). See koht on mitmete olu-liste liikumisteede sõlmpunktiks (rannapromenaad, Vana-Kalamaja tänav, Kultuurikilomeeter ja Suur-Patarei tänav) ning sisaldab tule-viku linnaruumis erakordselt palju võimalusi, sealhulgas elanikele ja turistidele liikumisteede loomine mere äärest vesilennukite angaari-de poole. Me ei näe ühtki põhjen-dust maastikusse sobimatu ärimaa krundi nr 18 moodustamiseks, eriti arvestades, et sama kinnistu (Kalaranna 1) saab väga suure ehi-tusõiguse juba krundil 16. Leiame, see maa-ala tuleb lahendada ühtse rannapromenaadi arhitektuuri-võistlusega ning liita üldkasuta-tava krundiga 17. Vana-Kalamaja tänava lõpuosaga tegelesime 22. mail 2011 toimunud tulevikulinna mängul “Mitmekesine Pelgumaja-Kalalinn”, kus kogus populaarsust mõte rajada sellele reljeefsele sõlmpunktile vabaõhulava, mis sinna suurepäraselt sobib. Palume seda võimalust tõsiselt kaaluda.

7) Viia planeering sisulisse koos-kõlla kehtiva üldplaneeringuga (Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering), menet-letava üldplaneeringu (Põhja-Tal-linna üldplaneering) aluseks oleva Kalamaja ehitusmäärusega ning Tallinna merele avamise kontsept-siooniga (Tallinna Linnavolikogu otsus 15. november 2007 nr 273) või vastavalt planeerimisseadusele põhjendada sellest kõrvalekaldu-mist, et saaksime hinnata muutuste põhjendatust.

8) Korraldada enne muudetud pla-neeringu kehtestamist uus avalik väljapanek. Mingil juhul ei saaks õiguspäraseks lugeda planeerin-gu kehtestamist, mille avalikust väljapanekust on möödas juba üle kolme aasta, kodanikele antud lu-badusi pole täidetud ning esitatud ettepanekuid pole vahepeal isegi kaalutud.

Muude konkreetsemate ettepane-kute osas ühineme Eesti Arhitekti-de Liidu samasisulise seisukohaga ning palume neid menetleda ka meie seisukohtadena. Kiri on aval-datud ka meie veebilehel: http://telliskiviselts.info/sites/default/files/Kalasadama%20DParhlii-du%20kiri.pdf Oleme kodanikena selle planeerin-gu muutmise vajadustes eriala-liiduga sama meelt. Soovime, et arhitektuurivõistluste tingimuste koostamises ja žürii töös osalek-sid piirkonna kodanikuühenduste esindajad. Praeguse vastuolulise planeeringu kehtestamise korral

Kalaranna planeeringu asjus seltsi kiri riigile ja linnale

KalaMajakas

veebruar

7

“Kui tead, kus elad, pole ka kojuminek teab mis keeruline kunst, aga tark ei torma.” (tõesõna)

Kalamaja ja Pelgulinna leiab üsna täpselt üles ka internetist. Maa-ameti eestvõttel loodi kümme aastat tagasi geopor-taal, mis pidevalt täieneb uute elektrooniliste kaardiraken-dustega. Nüüdseks on geo-portaalist saanud suur värav, mille kaudu pääseb ligi Eesti kõige mahukamatele riiklikele ruumiandmetele ja kaardiko-gudele.

Mida näeb Maa-ameti geopor-taalist?Maa-ameti geoportaalist (http://geoportaal.maaamet.ee/) saab vaadata topograafilisi aluskaarte (Eesti põhikaart), ortofotosid, ajaloolisi kaarte, mere-, mulla- ja maardlate kaarte, kaarte loodus-kaitse- ja muinsuskaitsealuste ning pärandkultuuri objektidega, katastriüksuste andmeid, aad-ressiandmeid, maardlaid, nit-raaditundlikke alasid, detail-planeeringuid, geodeetilise võrgu punk-tide asukohti, isegi karuputke tõrjumise kohti ja palju muud sellist.

Kui olete eelnevalt kasutusjuhendi läbi lugenud ja kasutusloogika selgeks saanud, on portaalist lihtne leida huvipakkuvaid piirkondi, kont-rollida kinnistul kehtivaid pii-ranguid, täpsus-tada objektide asukohti, en-

nustada looduses ebameeldivaid arenguid (näiteks leiab kaardilt Kalamaja üleujutusohuga alad), otsida huvipakkuvaid ametlikke aadresse ja kohanimesid ning neid kaardil kuvada.

Kõiki neid andmeid nimetatakse ruumiandmeteks. Lihtsusta-tult öeldes on tegu andmetega, millel on geograafiline asukoht ja ruumikuju. Ruumiandmete kättesaadavus, eriti kaartide näol, aitab meil paremini mõista maa pinnal, maa all, õhus ja vees esinevaid nähtusi ning nendega kaasnevaid keskkonnamuutusi.

Maa-ameti geoportaali suurim väärtus ongi see, et selle kaudu on Eesti riigi ruumiandmed ava-likud, tasuta nähtavad ja kasuta-tavad. Paljudes teistes Euroopa riikides sellise täpsusega and-meid tasuta ei avalikustata.

Nii et visake pilk Maa-ameti geoportaali (http://geoportaal.maaamet.ee/), et teada saada, kas teie kodukanti jääb mõni loodus-kaitse- või muinsuskaitseobjekt, missuguste kitsendustega tuleb teil oma kinnistul arvestada, kas teie elukohta võib ohustada üle-ujutus või mõni ohtlik ettevõte jne.

Kuidas geoportaalis olevad kaardid valmivad ja uuene-vad?Selleks, et Eesti riigi topograafi-liste kaartide, ortofotokaartide ja muude vajalike kaartide koos-tamine ning uuendamine oleks tagatud, korraldab Maa-amet Eesti territooriumi aeropildis-tamist ja laserskaneerimist. See tähendab igal aastal suurt hulka lennutunde, mille käigus tehak-se rohkelt fotosid ja kogutakse Lidar-seadmega kõrgusandmeid.

Need puhastatak-se, töödeldakse ja uuendamist vajav informatsioon kantakse Eesti topograafilisse andmebaasi, mis omakorda on aluseks kaartide (sh Eesti põhi-kaart) tootmisele. Tänaseks on kogu Eesti territoorium kaetud ühtlase kvaliteediga ortofotode ja kõrgusandmetega. Kuid uuendus-tööd on pidevad ja jätkuvad.

Lisaks topograa-filiste andmete uuendamisele, ortofotode toot-misele, kõr-

gusandmete kogumisele ning nende põhjal kaartide ja teenuste loomisele, annab Maa-amet välja Eesti geoloogilist baaskaarti, haldab riiklikku geodeetilist võr-ku, peab katastrit ning kitsendus-te infosüsteemi, samuti aadressi-andmete ja kohanimede registrit. Kõikide eelnimetatute andmed on nähtavad geoportaalis.

Maa-ameti kaardirakendused on sündinud koostöös AS Dateliga. Kaardirakenduste arendamisele aitavad kaasa ka nende kasuta-jad, kes saavad teatada vigadest ja teha omapoolseid ettepane-kuid.

Vt geoportaali tutvustust: http://www.youtube.com/watch?v=r2V6ofQ_Fzk

Kasulik kaardiinfo Maa-ameti geoportaalistei oleks võimalik asjakohaseid arhitektuurivõistlusi korraldada ning selle edasimenetlemise korral palume sellist märget planeerin-gusse mitte teha, sest see mõjuks eksitavalt - me ei soovi enda seos-tamist õigusvastase planeeringuga.

Muud planeeringualaga seotud kavatsused

Meil on täiendavalt valmimas ka ettepanek laiendada menetletavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus Kalamaja miljööala piiri Kalaran-na tänavani, sest Suur-Patarei ja Kalaranna tänavate äärsed tühjad krundid on oma olemuselt mil-jööala osad ning nendele planee-ritavad mitmekordselt suuremad hoonemahud rikuksid seda. See ettepanek vajab põhjalikku läbi-kaalumist ning sellega vastuolus olevat detailplaneeringut ei ole õige enne kehtestada.

Plaanime algatada ka tervikliku tä-navaruumi projekti Vana-kalamaja tänava ja kontaktvööndi avaliku ruumi kohta. See tänav ühendab vanalinna ja mereääre ning võib olla turismile atraktiivne liiku-miskanal. Selle projekti maa-ala kattub merepoolses osas Kalasa-dama planeeringualaga. Praeguse planeeringu alusel ei ole võimalik rajada väga olulist mugavat jala-käijate ühendust Vana-Kalamaja tänavalt mere poole. Peame selle vastuolu üheskoos lahendama.

Jätkuvalt kavandame üritusi Kala-rannas, mis on muutunud popu-laarseks ajaveetmise kohaks.Soovime, et praegune rand ei satuks korterelamute krundile. Pla-neering peab võimaldama ranna senist kasutamist kuni promenaadi ehituse alguseni.

Omalt poolt pakume head koos-tööd ja kinnitame, et me ei takis-ta planeeritaval ala mõistlikus mahus kvaliteetsete arenduste elluviimist.

Palume LPA-l menetleda käes-olevat kirja nii, nagu see oleks esitatud avaliku väljapaneku ajal, sest arvestades möödunud ajape-rioodi ja vaidlusaluste küsimuste hulka oleks uue avaliku väljapa-neku korraldamine olnud planee-rimisseaduse põhimõtteid järgides paratamatult vajalik.

Arvestades eeltoodut, palume Harju maavanemal mitte anda nõusolekut praeguse planeeringu kehtestamiseks, nõudes linnalt vastuolude kõrvaldamist, lubadus-te täitmist ja asjakohase menetluse läbiviimist.

------------------------------------------

Vaata ka viimasel leheküljel olevat detailplaneeringu ja satel-liitpildi võrdlust.

Tekst ja kaardid: Maa-amet

KalaMajakas

veebruar

8

“Jumal küll, oleks ma varem teadnud, et meil külmkapp ka vorsti sisaldab!” (tähelepanekuid harjumuspärasest maailmast)

Ristle.ee on ristsõnaline orien-teerumismäng, kus pole vaja aja peale tormata ega isegi autot omada. Mängida saab enda valitud seltskonnas ja mängimiseks sobiva aja ja liikumisviisi saab iga meeskond samuti ise valida. Iga mäng leiab aset erinevas Tallinna piirkonnas. Mängu toimumisaja (reeglina 3 nädalat) jooksul tuleb leida vastused umbes kolmeküm-nele küsimusele ning kanda need etteantud ristsõna vormi. Küsi-musteks on erinevad avalikud ob-jektid ja detailid, ja kuidas vastus ristsõnalahtrisse passib, selgub kohapeal. Loomulikult on parima-tele ka auhinnad, kuid omamoodi nauditav on mängu protsess ehk seiklus ja avastamisrõõm.

Ristle-mängude idee tuli korralda-jate ühisest kodumaa avastamise

pisikust ning huvist maailma läbi fotosilma vaadata – nii õpitak-se märkama nii detaile kui ka tervikut. Mängu korraldamise kui ka läbimängimise käigus kasvab kiiresti mahakõnnitud sammude skoor. Mängijate emotsioon innus-tab ja ette tuleb ka naljakaid seiku. Näiteks üks meeskond käis mitu päeva järjest Tallinna Lauluväl-jakul pronksist Ernesaksa kujule lähimat puud otsimas (sügis, ja lehti enam polnud), kuni avasta-sid, et küsitud oli hoopis KIVIST Ernesaksa kuju juures olevat puud. Üks mängu küsimus uuris, kes Uus-Kalamaja tänaval oleva Kellukese lasteaia juures sõidab sinise jalgrattaga. Oli mängijaid, kes selleks suisa kasvatajaid küsit-lesid. Tegelikult sõitis jalgrattaga kass ja see oli joonistatud lasteaia aknale.

Üks mäng leidis aset ka Kalama-jas ning viis ristlejad Kalamaja parki, kultuurikilomeetrile, Patarei vangla juurde, ning tegelikult tuli sammuda pea igal Kalamaja täna-val. Kalamaja võlu on agulimiljöö ja kirev, kuid kokkuhoidev ela-nikkond. Majaperemehed – ärge kaotage kergekäeliselt kauneid puidupitse ja andke igale majale või aiale mõni unikaalne detail, siis on meil rohkem avastamis-rõõmu! Olge uhked oma elukesk-konna üle ja leidke aega ka teiste linnaosadega tutvust teha. Kas oleksite kohalikena neid vas-tuseid teadnud?

Ristle tiim, koosseisus Tanel, Allan ja Romet

1. Küsimus: Merekindluse väravas seisab mälestuskivi. Kivi taga õiges kohas seistes näed punavalget linti. Mis puu see on, mille ümber lint on seotud?

1. Vastus: KASK. Huvitav, kas keegi seda ka müüris olevast au-gust piilus? Igatahes oli võimalus vaadata ka väravast.2. Vastus: 373AUR. Kalamajas ja Pelgulinnas pole just palju te-gutsevaid bussiliine. Tegemist oli Kalamaja läbiva Tallinn City Tour bussipeatusega Küti tänaval.3. Vastus: REHVID. See küsimus osutus paljudele raskeks ning mõ-nel meeskonnal jäigi õige vastus kätte saamata. Vähemalt valgel ajal võis neid rehve küll teede ristumiskohal viibides tuvasta-da, pime aeg nõudis aga tugevat lisapingutust.4. Vastus: Koeraomanik. Koja-meestel tõeline puhkus.5. Vastus: SÜDA. Miks solk süda-mes on, ei tea.6. Vastus: MEHED. Ristle tiim sattus Kalju tänava kiriku juurde laupäeva hommikul ja oli koha-peal pannkoogihommiku tunnis-tajaks. Kui keegi iganes pannkoo-gihommikute ajal sinna trehvanud on, siis oli ka teil kindlasti väga mõnus võimalus keha kinnitada.7. Vastus: KASS. Küllap oli üks-jagu õnne ja vedamist, et aktiivne rattahooaeg oli läbi ja mängualal ringisõitvate ratturite nimesid pol-nud vaja tuvastama minna. Küll aga oli huvitav kuulda, et osad mängijad olid lausa kasvatajatelt uurinud, kus neil seal jalgratas võiks olla.

2. Küsimus: Ühel tänaval on üks bussipeatus. Küsime bussi numbrit. (Tänava nimi moodustus ristsõnas tärniga märgitud ruutu-des olevatest tähtedest.)

6. Küsimus: Kalamajas asuva pühakoja hoovis näed üht metallist tähte. Kes seal “tähe taga” käivad?

7. Küsimus: Uus-Kalamaja täna-val on üks lasteasutus. Kes sõidab sinise jalgrattaga?

3. Küsimus: Uus-Kalamaja ja Soo tn ristumiskohal märkab terane pilk kahte musta asja, mida seal olema ei peaks. Mis need on?

5. Küsimus: Mis see on, mille sees on kultuurikilomeetri teisel kilomeetril “Solk”?

4. Küsimus: Kes peab hoidma Suur-Laagri tänaval ümbruse puhtana?

Ristle – rahulik linnaseiklus külastas Kalamaja

KalaMajakas

veebruar

9

“Kui värvid kinga roheliseks, on su ökoloogiline jalajälg palju väiksem.” (turu uudis)

B-hoone vahelisel rohealal ja tei-saldatavates konteinerites roheala-de-vahelisel teel. Katsetamistega tehti algust juba möödunud aastal, mil Linnalabor ja kohvik F-Hoone koos grupi huvilistega istutasid betoonkonteineritesse erinevaid söögitaimi. Sel aastal on plaan suurem ja tegevust toetab Kesk-konnainvesteeringute Keskus.

Aia rajajateks on Hoovikohvik ning Telliskivi Loomelinnak koostöös Linnalabori ja Telliskivi Seltsiga. Esialgse plaani kohaselt püüavad kujunduses pilku tava- ja konteinerpeenarde kõrval nn kasvukioskid. Laste mänguplatsi läheduses lähtutakse lastevanemate ja laste vajadustest ja soovidest. Ehitiste ja anumate loomiseks taaskasutatakse ehitus- ja puitma-terjale Loomelinnaku territooriumil asuvast Telliskivi Vanamaterja-lilaost. Mullanäppudel saabub peagi aeg külvata ette taimi, mida kevadel istutada oma üürikonteine-risse. Nimelt ühelt poolt on plaan rajada linnaruumi näidisaed, teisalt aga on osa konteinereid kohaliku kogukonna kasutuseks ja soovijatel

on võimalus endale suveks konteiner üürida. Üüri-lised võivad olla ka koha-like koolide või lasteaeda-de klassid ja rühmad või lihtsalt sõpra-dering.

Kord kvartalis toimuvad Aias ja F-hoone kohvikus erinevad temaa-tilised loengud ja töötoad. Teema-deks permakultuur, kompost ja taaskasutus linnaoludes. Samuti on kavas korraldada nn rohevahetuse ja linnaaianduse laadapäev.Esimene ühistegevus toimub juba märtsis, kus muu hulgas meister-dame saabuvatele rändlindudele pesakaste. Sügisel teeme kokku-võtteid ja peame plaane järgnevaks aastaks. Telliskivi Linnaaia sünni- ja kasvamise lugu leiab kajastust Facebook’is, kuhu on alati oodatud ka heatahtlikud ettepanekud, kasu-likud ideed ja kogemuste jagamine.

Kohtume Telliskivi Linnaaias!

aknad ja muud omavolilised koledused. Samuti tõstatati korduvalt teemat, et miljööalade läheduses peaks ehitised mil-jööala hoonestusega haakuma, mitte olema palju suuremad ja tekitama teravaid kontraste. Soovitati ka miljööalade teemat linnaosaajalehes kajastada ja muudel viisidel rohkem elanike

teadlikkust tõsta – parim hoone

säilitaja on ikka hooliv omanik,

mitte seadus.

Rohkem infot üldplaneeringuga

kavandatavate miljööalade kohta

saab Tallinna kodulehelt http://

www.tallinn.ee/est/ehitus/Pohja-

Tallinna-linnaosa-uldplaneering

Robert Nermani “Kalamaja aja-lugu” viitab 19. sajandil tänase Telliskivi Loomelinnaku vahetus läheduses asunud Siefarthi ja Kotzebue suvemõisate aeda-des asunud kasvuhoonetele, kus kaubeldi erinevate istikute ja lilledega. Mälestused 1920. aastatest jutustavad rikkalikest viljapuuaedadest ning sireli ja jasmiini lõhnast tollase eeslinna tänavail.

21. sajandi alguses muudeti paljud tarbe- ja iluaiad muruplatsideks ning endiste lilleaedade asemel katavad mitmeid hoovialasid as-falteeritud või sillutatud “parklad”. Vähestes hoovides on säilinud möödunud aegade hõng ja ilu. Alles viimastel aastatel on hakatud hoovidele taas tähelepanu pöörama ja linnapilti on ilmunud lilleamplid varikatuste küljes või lille-kastid akende all. Viimased kaovad sageli majade reno-veerimisega, kuna ohustavad niiskusega maja tervist.

Argipäevastressi leevenduseks igatseb nii mõnigi agulielanik vahel näpud mulda pista, et midagi kaunist oma kätega ellu aidata. Toalilledele lisaks viljeleks poti-põllumajandust. Pealegi maitseb armastuse ja vaevaga kasvatatud mullane saak paremini kui ostukes-kusest soetatud kaunis, kuid tehisli-kult tekitatud kauge sugulane.Pealiskaudsest ja raiskavast elu-stiilist tüdinud mõtteviis unistab taaskasutusest ja jätkusuutlikust majandamisest. Või tahaks lihtsalt vahel istuda puu varju ja olla het-kes enesega. Igatsusest sünnivad unistused ja unistustest ideed.

Nii sündis ka projekt “Telliskivi Linnaaed”, mille eesmärk on luua Telliskivi Loomelinnakusse kogu-konnaaed. Aed hakkab asetsema Telliskivi Loomelinnaku A- ja

Riin Alatalu (Tallinna Kul-tuuriväärtuste ametist) rääkis muinsuskaitselise mõtlemise arengust Eestis, mis on arenenud väga vanade üksikobjektide, muinaslinnuste ja keskaegsete kirikute kaitsmisest tänapäevase terviklike ajalooliste keskkonda-de väärtustamise ja hoidmiseni. Olev Ostra (Endowi Ehitu-sest) jagas kogemusi puumajade renoveerimisest. Põhilise tar-kusena jäi kõlama see, et kõige olulisem on teha korda katus ja vihmaveesüsteem – siis hoone säilib. Fassaaditöödel soovitas ta võimalusel alati ajaloolise laudise säilitada, sest see on parema kvaliteediga kui praegu pakutav fassaadilaud. Parandada tuleb tihti nurgad ja alumised laudiseread, aga üldjuhul on sa-ja-aastased laudised veel täiesti säilitamiskõlblikud. Olari Kärmas (Tallinna Linnaplaneerimise ametist) näi-tas kavandatavaid miljööalasid Põhja-Tallinna üldplaneeringus. Kalamaja ja Pelgulinna miljöö-alad laienevad ja täpsustatakse ehitustingimusi, lisanduvad veel Pelguranna stalinistliku kvartali miljööala ja pisikesed Kopli-Nii-di ja Sirbi aedlinnade miljööalad. Pelgulinna piirialadele moodus-tatakse arengualad, et uushoo-nestus arvestaks lähedalasuvate väiksemate mahtudega. Arengu-ala on ala, mis jääb miljööväär-tusliku hoonestusala piiridesse, kuid seal toimuvale ehitustege-vusele seatud tingimused ei ole nii ranged, st suuremad muu-datused on lubatud üksnes siis, kui toimuvad arengud ei mõjuta negatiivselt kõrvalasuvaid väär-tuslikke alasid. Arutelus jäi kõlama kohalike elanike meelsuses eelkõige see, et miljööaladel soovitakse näha tõhusamat kontrolli, et kaoksid need korterikaupa paigaldatud erinevad ja sobimatud plast

Kevadel sünnib Telliskivi Linnaaed

Miljööväärtuslikud alad arutlusringisTelliskivi Seltsi VI foorum keskendus miljööalade teemale. 8. novembri õhtul kuulati ettekandjaid ning arutleti miljööalade tuleviku üle.

Miljööalad on piirkonnad, kus on välja kujunenud ühtne, arhi-tektuurselt ja ajalooliselt väärtuslik keskkond. Neis seatakse teatud piirangud kultuuriväärtusliku pärandi säilitamiseks ja arenguvõima-luste määramiseks.

Miljööaladel on üldjuhul vanade hoonete lammutamine keelatud, need tuleb restaureerida hoonet moonutamata, taastades ajaloolist välimust ja kasutades autentseid materjale. Plastaknad, metalluksed, plastmaterjalist fassaadikatted, laineplekist katused, kiviimitatsiooni-ga kaetud soklid ja muud sellised vanale majale sobimatud või seda lausa ehitusfüüsikaliselt kahjustavad lisandused ei ole lubatud. Uued hooned tuleb sobitada olemasolevasse keskkonda, järgides piirkon-nas iseloomulikke mahte, hoonete paigutust ja viimistlust. Miljööalal paiknevate ajalooliste hoonete välisilme restaureerimiseks või taastamiseks (sealhulgas aknad, uksed, laudis, fassaadidetailid, katused, varikatused, aknaluugid, verandad, korstnapitsid) on või-malik saada rahalist toetust. Selleks tuleb taotlus koos majafotode ja vähemalt kahe hinnapakkumisega tööde teostamiseks saata Tallinna Kultuuriväärtuste ametisse enne tööde algust.Samuti pakub Kultuuriväärtuste amet tasuta välisviimistluspassi koostamise võimalust. Passis antakse juhtnöörid hoone renoveerimi-seks ja sobilik värvilahendus. Passi ettenäitamisel annavad mitmed ehituspoed ja renoveerimisfirmad ka soodustust. Välisviimistluspass väljastatakse ainult hoonetele, mille renoveerimiseks ei ole vaja ehitusprojekti (omanikud ei kavatse elamispindu laiendada; hoonele juurde, külge või peale ehitada, hoonet väljastpoolt soojustada, fas-saadi- või katusekattematerjali muuta, tehnosüsteeme rekonstrueeri-da jne.) Vastavalt ehitusseadusele on akende-uste vahetamiseks ühe korteri, trepikoja või keldri piires tarvilik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kogu hoone väliste avatäidete väljavahetamiseks on tarvis ehitusprojekti. Nõusolek antakse miljööalal ainult puidust avatäidete paigaldamiseks, mis järgivad algsete raamjaotust, profiile ja avane-misviisi.Katuse parandamiseks või vana katusepleki vahetamiseks uue valts-plekk-katte vastu ei ole mingit kooskõlastust tarvis. Kui aga katuse-alused ruumid ehitatakse eluruumideks, lisatakse katuseaknaid või muudetakse katusematerjali (nt kivikatus plekk-katuseks), siis need tööd eeldavad ehitusprojekti ja -luba.Ka õhksoojuspumpade jm tehnoseadmete paigaldamine hoonete väliskülgedele nõuab kohaliku omavalitsuse kirjalikku luba. Teh-noseadme peaks paigutama võimalikult varjatud kohta, eelistatult eraldi raamile, mitte hoone külge – oma vibratsiooni ja niiskusega kahjustab pump hoone fassaadi. Vanade kortermajade küttesüsteemi tasub kindlasti renoveerida tervikuna ja vältida fassaadidele rohkete tehnoseadmete paigaldamist, mis rikuvad nende välisilmet.

Vt lisa: http://www.tallinn.ee/Valisviimistluspass ja http://www.tallinn.ee/Miljooalade-restaureerimise-toetus

Ave Timberg Salme tänavalt

KalaMajakas

veebruar

10

“Las naaber valvab, tal suur silm!” (maarahva sõna)

Kodust lahkudes:* Anna teada oma naabritele, et oled kodust ära ja palu neil või-malusel iga päev kontrollida sinu maja või korteri uksi ja aknaid.* Ära jäta varuvõtmeid kohta-desse, kust need võib leida varas.Ära jäta silte/teateid, mis annak-sid teada, et kedagi ei ole kodus.* Kui telefonil on automaatvas-taja, ei tohi tekst sellel öelda, kui pikalt on maja/korter tühi.* Kui võimalik, ütle ära kõiki-dest regulaarsetest saadetistest (post) või palu naabritel tühjen-dada oma postkasti.* Püüa jätta mulje, et ollakse kodus. Võimalusel muretse aeg-režiimil töötavaid lüliteid, mis panevad ära olles tööle valgus-tid, raadio ja muud seadmed.* Kardinad akna ees päeval on kindlaks märgiks, et omanikke pole kodus. Kui oled ära vaid õhtuks, siis tõmba kardinad ette.* Lukusta KÕIK uksed ja aknad ning signalisatsiooni olemasolul lülita see sisse.* Pimedal ajal tulevad kasuks liikumise peale reageerivad valgustid* Ära jäta tubadesse nähtavale kohtadele asju, mis võivad ak-nast sisse vaadates tekitada huvi ja kiusatust.

Kodu on kindlam ja vara kaitstum:* Korralik uks ja lukk sellel on esmatähtsad kodu turvalisemaks muutmisel.* Uksesilm aitab kindlaks teha, kes on ukse taga ning mitte avada seda võõrastele.* Väärisesemeid(ehteid) on soovitav hoida kohas, mis on lukustatav.* Märgista väärtuslikumad esemed püsival ja silmatorkaval viisil. (Mär-gistatud esemeid on raskem edasi müüa ning seetõttu vargad võtavad harvemini neid kaasa. Kuid kui see siiski kaasa võetakse, on hiljem asju lihtsam varga tabamisel ära tunda.)* Ka kodus olles hoia uks lukus.* Paneelmajas on soovitatav hoida välisuks pidavalt lukus või leppida kokku ajas, millal on uks lukus.* Maja number peab olema nähtav ja selgesti loetav, nii on kergem vajaduse korral ka võõrastel abi kutsuda.

Eramaja:* Kujunda oma aeda nii, et kõrged hekid ja puud, põõsad ei annaks varastele võimalust tegutseda ilma, et keegi neid märkaks.* Ära jäta aeda tööriistu vms, mis võib vargale anda vahendi sisse-murdmiseks.Ka aias töötades hoia uks lukus.

Võõrad ukse taga:* Uksele vastu minnes küsi alati, kellega on tegemist.* Ära ava ust kohe, vaid vaata läbi uksesilma või kasuta ukseketti.* Kui sisselaskmist soovib Sulle tundmatu inimene, küsi alati isikuttõendavat dokumenti. Töö-tõenditel peab olema töötaja pilt ja asutuse nimetus.* Vargad võivad esineda inimese-na, kelle Sa peaksid sisse lubama, nt:1. müügimehed;2. remondimehed;3. tullakse kontrollima teie gaasi-, veemõõtjat;4. öeldakse, et ei tunta ennast hästi ning soovitakse hetkeks sisse tulla;5. otsivad kedagi, kuid ei ole kind-lad tema elukohas;6. peavad kiiresti kasutama tele-foni.Kui Sul on mingeidki kahtlusi inimese kohta, kes su ukse taga on, ära lase sisse!Lapsed, üksi kodus olles, ei tohi(ks) sisse lasta kedagi, keda nad ei tunne.Ohu korral kutsu politsei telefonil 110

www.naabrivalve.ee

Kuidas ühineda Naabrivalve liiku-misegaKogunege koosolekule (või kui teil on näiteks ühistu koosolek jms.) ja arutage naabritega, kas olete valmis üksteisega koostööd tehes oma kodupiirkonna turva-lisust tõstma. Alati võib koosole-kule kutsuda naabrivalve ühingu esindaja, kes tutvustab naabrivalve põhimõtteid ning võimalusi ja jagab infomaterjali. Kui naabrid on nõus koos-tööd tegema, siis tuleb koguda naabrivalves osalejate nimekiri koos kontaktandmetega. Moo-dustatavale naabrivalve sektorile tuleb teie seast valida vanem, kes kirjutab nimekirjale alla. Kui liituda soovijate nimekiri koos, siis edastage see oma naabrivalve piir-kondlikule projektijuhile. MTÜ Eesti Naabrivalve valmistab ette naabrivalve sektoris kasutatavad materjalid ja koostöölepingu. Alates 2011. aastast on Eesti Naabrivalve ühingu liitumistasu 1 euro ühe majapidamise eest ja aastamaks on samuti 1 euro ühe majapidamise eest. Iga sektor saab tasuta 5 suurt või 5 väikest plakatit ja kui on soov rohkem plakateid saada, siis tuleb need välja osta. Naabrivalve-

ga liitumisel on tasuta ka kleebi-sed uksele-aknale. Juhatuse poolt kehtestatud naabrivalve plakatite hinnakiri:1 suur plakat 600x900mm 11,18 eurot1 väike plakat 280x398mm 4,79 eurot MTÜ Eesti Naabrivalve ei ole käibemaksukohuslane, seega käibemaksu ei lisandu.Naabrivalve sektor, MTÜ Eesti Naabrivalve, kohalik politseiüksus ja kohalik omavalitsus sõlmivad koostöölepingu. Naabrivalve sektori liikme-tele edastatakse naabrivalves osaleja materjalid (sh üksteise kontaktandmed, millised märkisite koostatud nimekirja), naabrivalve piirkonda tähistavad tahvlid ja kleebised, kuritegude vältimise käsiraamatud ning infomaterjale nõuannetega turvalisuse ja heakor-ra parandamiseks. Pärast ühise tegutsemise lepin-gu sõlmimist on soovitatav kutsu-da kohale MTÜ Eesti Naabrivalve esindaja, kes jagab nõuandeid naabrivalvealaseks koostööks ning selgitab naabrivalve töös kasutata-vaid materjale. Vajadusel kaasame kohtumisele kohaliku konstaabli ja kohaliku omavalitsuse esindaja.Kõik vajalikud dokumendid leiab veebist aadressilt www.naabrivalve.ee

Eesti Naabrivalve soovitab

käituda nii, et riske vähendada. Näiteks ei tohiks tänavatel liiku-des kanda kaasas suurt kogust sularaha ega edevaid ehteid. Sularaha tasub hoida sellistes kohtades, kus pikanäpumehed sellele kergesti ligi ei saa, st pigem sisetaskutes, mitte välistes püksitaskutes või käekotis. Val-vas tuleb olla sularahaautomaa-dist raha välja võttes – teha kind-laks, et keegi teid ei jälgi. Ka ühistranspordis tuleb oma asju hästi hoida, tihti varastatakse just rahvast täis bussides-trammides,

sest üleüldi-se nügimise keskel ei ole varga kätt taskus tunda. Pimedal ajal tuleks alati kanda helku-rit.

Dein-Tom Tõnsing seletas, mida tähendab olla abipolitseinik. Abipolitsei-niku tööga tutvumisel selgus, et pa-nustada võib vastavalt oma võimalustele – kas või ainult

neli tundi kuus või siis lausa täiskohaga. Abipolitseinikuks saamiseks tuleb pöörduda kohalikku politseiprefektuuri.Artur Lepik tutvustas MTÜ Naabrivalve tööd. Naabrivalve on elanike initsiatiiv oma vara kaitseks. Inimesed, kes soovi-vad Naabrivalvega liituda, vahetavad omavahel kontakt-andmeid, sõlmivad lepingu kohaliku omavalitsuse, polit-sei ja Naabrivalve

esindajaga, ja hoiavad üksteisel silma peal.

Merike Lahe rääkis Munitsi-paalpolitsei tööst, eriti muredest talvisel ajal. Suurimaks problee-miks on ikka jääpurikad ja libe-dus, samuti parkimise korralda-mine selliselt, et oleks võimalik kitsastel tänavatel lund lükata.

Arutelus kulus enamik ajast narkomaania problemaatika lah-kamiseks. Just narkootikumisõlt-lased sooritavad 60% kuritegu-sid, samas on neid ohjata raske – alles korduva tõendamise ja trahvimise järel on võimalik nad kohtu alla anda, karistuseks saab vaid mõned päevad aresti. Samas on olukord Põhja-Tallinnas para-

nemas, sest suur osa probleemset kontingenti on viidud Koplist Liinidelt ja ühiselamutest Las-namäe sotsiaalmajadesse. Pole inimest, pole probleemi (siin). Foorumite protokollid leiate: http://telliskiviselts.info/foorum

Projekti Telliskivi Seltsi foorum toetab KÜSK.

Mõlema foorumi protokollid, pildid ja ülevaated on seltsi ko-dulehel www.telliskiviselts.info

Telliskivi Seltsi VII foorum toi-mus Kesklinna politseijaoskon-nas 6. detsembri õhtul. Teemaks oligi sedakorda turvalisus meie elupiirkonnas ja kuidas kohali-kud elanikud selle parandamisele kaasa aidata saaks.Sõna võtsid Valter Pärn (Kesk-linna politseijaoskonnast), Dein-Tom Tõnsing (vabatahtlik abipolitseinik) Artur Lepik (Naabrivalvest) ja Merike Lahe (MUPOst).Valter Pärn jagas õpetussõnu selle kohta, kuidas ise tänavatel

Turvalisuse parandamise küsimused on just sellised, kus on suur mõju nii linnakeskkonnal ja planeeringutel kui ka elanike oma-vahelisel koostööl.

Mida saame teha turvali-suse parandamiseks?

KalaMajakas

veebruar

11

“Teid noormehed, sööb prügihunt talvel ära!” (üks vanamutt joodikutele säästuka juures)

КРАТКОЕ СОДЕРЖАНИЕ

Jäätmeteke on inimtegevusega paratamatult kaasaskäiv nähtus. Kahjuks ei ole teadaolevalt ole-mas aastatuhandetagust võrd-lusmaterjali Kalamaja ja muu Eesti vahel, kuid arvata võib, et püüdlikud kalurid mõistsid juba tollal oma jäätmetega parimal viisil ringi käia. Uuema sisendi Kalamaja ja ülejäänud Eesti jäätmekäitluses-se on andnud Euroopa Liiduga ühinemine (01.05.2004). Nimelt siis võeti kohustus rakendada ka siin euroopalikke keskkon-nastandardeid, mis meil iga-päevaselt (nt Graniidi/Tööstuse või Kotzebue/Vana-Kalamaja nurgal) väljendub elanikele tasu-ta väljapandud pakendijäätmete konteinerites. Olles aastatel 2005–2011 taoliste konteinerite teenindamist juhtinud, julgen öelda, et Kala-majas elavad vabariigi parimad

sorteerijad. Seletan: kõik eest-lased tekitavad enam-vähem ühepalju jäätmeid (alla 500 kg aastas). On küll erinevused näi-teks eramajade ja kortermajade vahel, aga need pole nii määra-vad. Teisalt näeb pakendiseadus ette üle riigi elanike arvuga suhestatult avalike pakendikogu-mispunktide ülalpidamist. Laias laastus peaks seega näiteks üks 5-kuupmeetrine klaaspakendi konteiner täis saama igas Eesti paigas sama kiiresti (eeldades loomulikult, et elanikud panevad konteinerisse õigeid asju). Aga on piirkondi, kus taoline kontei-ner saab täis korra aastas. Samal ajal Kalamajas täitub see kontei-ner vähem kui kuuga. Ja mitte lihtsalt ei täitu, vaid täitub õige materjaliga.Seega ilmselt kalamajalastele pole tarvis rääkida, miks jäätme-te sorteerimine hea ja õige on. Ju nad teavad seda niigi. Ja kui nad seda võib-olla selgelt ei defineeri ega teadvusta, siis tuleb seda seletada vanade kalurite vaimu ja elustiili alateadliku edasikan-dumisega. Õigem oleks diskuteerida hoopis selle üle, miks on mõned

inimesed sellised, et nad oma jäätmeid ei sorteeri? Levinud põhjenduseks öeldakse see, et pärast kallatakse nii ehk naa kõik kokku. Kinnitan, et vähemalt Pakendiringluse konteinerite-ga sellist asja ei juhtu. Mõned inimesed on lihtsalt laisad või räägivad sellest, et neil pole kraanikausi all ega ka kusagil mujal ruumi eri liiki prügi lahus-kogumiseks. Need on tõesti väga tugevad argumendid ja ma jään nende ees relvituks. Hoolimata väga eeskujulikust pakendijäätmetega ümberkäimi-sest on Kalamajas (ja ka mujal Eestis) vaja leida mõnedele teistele jäätmeliikidele paremaid käitluslahendusi (nt jõulukuused, vana mööbel, vanad rõivad, ühe-kordsed trükised, biolagunevad jäätmed). Kalamajale spetsiifili-sema lahendusena näen suuremat kohapealse biolagunevate jäät-mete kompostimise võimalust – majadel on aiad, kus saab ühelt poolt kompostrit hoida ja teisalt tekkivat kompostmulda kasuta-da. Samuti on majades üldjuhul vähe kortereid ja inimesed saa-vad jäätmekäitumises lihtsamini kokku leppida. Ka muus osas on Kalamajas küllalt potentsiaali, et olla juhtiv majakas Eesti jäätmekäitluse arengus. Võtame kas või järgmi-sed lihtsad võimalused:

1) Lõpuks ometi võiks piirkonna söö-gikohad välja kuulutada boi-koti pudelivee müümisele, sest kraanivesi kõlbab ju ka juua!2) Ühel meelel võiks samuti toimi-da vabatahtlik kokkulepe ki-lekotikasutuse vähenemiseks poodides ja turgudel. See puudutab nii “tasuta” antavaid kui ostetavaid kilekotte ja eesmärgi täit-miseks peaks pingutama nii müüjad kui ostjad.3) Süvendada tuleks pakendama-ta toiduainete (piim, õlu, juur-viljad jne) müümise ja ostmise kultuuri.4) Senisest enam peaks ahistama rämpsposti tootjaid ja toojaid, paluma näiteks postilevitajatel (Express Post ja Eesti Post) tagada reklaammaterjali tasuta tagasivõtt.

5) Elektroonikajäätmete kogu-miseks ja äraandmiseks tuleks välja mõelda mingi kogukondlik lahendus (lähimad ametlikud kogumispunktid on Paljassaares ja Mustamäel).

Kõigi nende õilsate tegude elluviimiseks vaatame muidugi lootusrikkalt Telliskivi Seltsi juhatuse poole.

Дни Каламая пройдут 19–20 мая и о них можно прочитать в статье Трийн Талк (общество Теллискиви), а также и о том, что сегодня необходимо объединить мысли людей для выражения общественного мнения – если мы сами не скажем о своих желаниях, то скажет это за нас некий чиновник, чье мнение не всегда совпадает с нашим. Через какое-то время при помощи общества Теллискиви соседи находят друг в друге друзей, соратников, сослуживцев. А клубом для встреч служат кафе, театр, культурный центр, творческий городок, школа, Tasapisitasa-kaal, MaruKaru и другие места в окрестности. Прежде всего, это удобно для каждого – хорошо ходить в магазин, на тренировку, собрание или вечеринку рядом с домом, встречая на улице знакомых и зная, кто живет с тобой в домах по соседству. Те же цели и тот же дух привнесен в Дни Каламая: объединить соседей, открыть двери и показать, какие возможности может предложить наш район. И если субботние мероприятия пройдут в доме Тетерманни и, особенно на площади Котцебуе, то в

воскресенье Дни Каламая разбросаны по всему району: это день открытых дверей и открытых дворов. Все время пополняющуюся программу фестиваля вы найдете на домашней странице общества Теллискиви www.telliskiviselts.info/kalamajapaevad и на персональной странице Дней Каламая в Facebook. О пользе общения соседей между собой главный редактор Лийса Пакоста приводит два факта: по мнению ученых добрососедские отношения дарят дополнительным бонусом более продолжительную жизнь, большую удовлетворенность жизнью и лучшее физическое и душевное здоровье. В то же время работодатели приводит поразительный факт – одним из главных препятствий при найме молодых на работу является их неумение общения в рабочем коллективе с сослуживцами разных поколений! Раньше, когда каждый ребенок был обязан принимать участие в совместных работах семьи, никто даже думать не мог, что умение общаться с дедом или с соседкой может быть одним из ключей к более успешной приспособляемости в жизни или козырем на рынке труда!

Так вот, пожалуйста, в Каламая возможности общения между поколениями есть, и еще какие! В каждом доме живут люди разного поколения, и можете хоть сразу приступать к расширению своего круга общения и знакомств. На странице 4 проживающие в Каламая предприниматели расскажут о предпочтениях работы возле дома и преимуществах небольших пространств. А также пойдет разговор о возможностях хорошей среды обитания. Воспоминания на этот раз находятся на странице 5. старый морской волк Урмо Рюэтель расскажет, что происходило во времена его детства в Каламая и как он молодым начал с Каларанна тайно в море ходить. О планировке окрестностей Каласадама продолжим и в этом номере. На странице 6 найдете письмо старейшине Харьюского уезда и Департаменту городского планирования от общества Теллискиви: при составлении решения по вышеупомянутой планировке считаем общественным приоритетом достаточную протяженность прибрежного променада и гарантированность публичного использования, сохранение пляжа в виде природного песчаного берега, создание

пешеходного пространства, а также создания и сохранения доступности, также масштабного согласования новой застройки вдоль по улице Суур-Патарей и привязанности к среде обитания Каламая. Таким образом, планировка должна превратить изменившийся Каларанна в популярное место времяпрепровождения общественности и в дальнейшем. На странице 7 рассказывается о геопортале, созданном по инициативе Департамента земли. Посредством этого портала можно иметь наиболее объемный доступ к государственным инфраструктурам и собранию карт. На веб-странице www.geoportaal.maaamet.ee/ например можно посмотреть, имеется ли на территории Вашего проживания какой-нибудь природоохранный объект или объект охраны старины, с какими ограничениями на территории вашей недвижимости Вам придется считаться, может ли Вашему месту жительства угрожать затопление, какое-нибудь опасное предприятие или будет производиться вытравление борщевика и т.д. На странице 9 рассказывается о закладке общественного сада творческого городка Теллискиви. “Telliskivi Linnaa-

ed” / Городской сад Теллискиви / будет расположен на пустыре между корпусами А и В творческого городка Теллискиви и в переносных контейнерах на дорожках. Там же обзор о форуме Telliskivi seltsi Miljöö-ala. Культурная и экологическая среда обитания – это среда, где выработалась единые ценности архитектурной и исторической среды обитания. Для сохранения ценностей культурного наследия и оценки возможностей развития в различных районах действуют определенные ограничения. Об этом можно почерпнуть информацию на веб-странице г. Таллинна или http://www.miljooala.ee/ (здесь также информация о пособиях!). И, наконец, где бы мы ни жили, а в первую очередь ценим безопасность среды обитания – как обезопасить себя и свое проживание и присоединиться к добрососедской охране, обо всем этом подробно на странице 10. Также расскажем о сортировке отходов и о том, как можно участвовать в программе семей по обмену для учеников 15–18 лет из-за границы.

Kalamaja – vabariigi ees-kujulikum jäätmesortija

Andres SiplaneKotzebue tänavalt

KalaMajakas

veebruar

12

“Tähelepanu, viimane lehekülg - keerake tesitpidi ja otsast pihta!” (Kopli tn)

Augustikuus on Mäsu galeriis plaanis korraldada joonistus- triennaali näitus. Ametlik näitus toimub Tallinna Kunstihoones ning ülejäänud ga-leriides toimuvad samal ajal satelliitnäitused. Näituse pealkiri on “Joonistuse hääl” (Voice of Drawing).Kui juhtumisi tead mõnda kunstnikku, kel võiks olla huvi näitusest osa võtta, siis tuleks sellest teada anda meiliaadressil masugalerii@gmail.com, sest organiseerimi-ne on juba alanud.

Ruuta Ruttas Kalamajast, Kungla tänavalt, käis Harju Maavalitsuses korraldatud Kalaranna detailplaneeringu protestide avalikul arutelul. Üha kordus planeeringu arutelul arvamus, et Kalamaja inimesed olla valesti aru saanud,kust jookseb praegune merepiir ning nende väide selle kohta, et planeeringuga on promenaad merre kavandatud, ei vastavat tõele. Ruuta lõikas ja kleepis kakskaarti omavahel kokku, et lihtsalt puust ja punaseks tehtuna näidata: Kalaranna planeering pole aus asi.

Joonisel (all paremal) on alus-plaaniks võetud Bing maps’i satelliitpilt ja peale jookseb ühte ja teistpidi õhemaks ja läbipaist-vamaks viilitud Kalaranna planeering. See peaksedaspidiseks küll ära lõpetama selle vaidluse, kas promenaad on joonistatud merre või mitte. Lisaks on läbipaistev plaan asetatud ka sellesama planeerin-gu dokumendi pealt võetud ehituskeeluvööndi joonise peale (ülal), kust on samuti näha, et promenaad on meres ja krundi piir jookseb ka praeguse veepii-rini.

Tallinna Kunstigümnaasiumi galerii Mäsu annab teada:

Kalaranna planeeringust:

Kalamaja ekskursioone juhtis veel eelmisel aastal muinsuskaits-ja, arhitekt ja aktiivne seltsiliige Jaan Sotter. Jaan Sotter taastas tema perele tagastatud maja aadressil Linda 5 eeskujulikult, heaperemehelikult ja peenetundeliselt. Hariduselt arhitekt, hingelt ja töökogemuselt muinsuskaitsja, oli ta ennast kogu aeg täiendanud rahvusvaheliste parimate näidete abil ja õpetas välja ka oma kolleege. Jaanile tuleb tänulik olla selle eest, et ka Eestis on liigutud hoonekeskselt mõtlemiselt üle keskkondlikule vaatele. Jaan oli üks neist, kes hakkas tutvustama miljööväär-tuslike alade olemust ja olulisust. Tänaseks ongi selles osas pikki samme edasi liigutud, Kalamajas ja Pelgulinnas sealhulgas. Jaan õpetas muinsuskaitses väärtusta-ma tutvustustööd ja arukat koos-tööd, otsuste etteennustatavust ja arhitektuurse terviku nägemist.Jaan oskas väärtustada lisaks ajaloo ilule ka praktilisust. Neid

inimesi on üldse vähe, kes oska-vad korraga mõelda nii hoonete esteetilisele ja kultuurilisele väärtusele kui ka praktilisele elu-korraldusele ja mugavale elule. Jaani hääl Põhja-Tallinna haldus-kogus terve mõistuse toetuseks jäi kahjuks sageli vajaliku üldise toetuseta, sest vajalikku tervikpil-di nägemist ei osata veel piisavalt väärtustada. Jaan aitas kõiki, kes abi kü-sisid, ja neidki, kelle häda ta ise märkas. Jaan oli väga isamaaline inimene, kes seisis vankuma-tult ühtse kogukonna tekkimise eest Kalamajas. Jaan oli tõeline patrioot, kes rääkis jalgrattasõidu mugavuse vajalikkusest juba siis, kui enamik tänaseid rattureid veel sündinudki polnud. Jaan oli väga hea ja suure hingega inimene. Me tunneme temast väga suurt puudust.

Kalamaja SeltsTelliskivi Selts

Jaan Sotteri mälestuseks1954-2012