Upload
others
View
4
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Tallinn
2010
Kanepi Põllumajandusliku OÜ Vapa farmi ümberehitamise keskkonnamõju hindamine
Aruanne
avalikule väljapanekule
Lehekülg 2/117
Nimetus Vapa farmi ümberehitamise keskkonnamõju hindamine
Versioon Avalikule väljapanekule
Töö nr 09-TP-39
Aeg August 2010
Arendajad Kanepi Põllumajanduslik OÜ Aadress: Kanepi vald, Põlvamaa Telefon/faks: 7970061/7970061 Kontaktisik: Erki Aniott E-post: [email protected]
KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Reg nr 10705517
Aadress: Liivalaia 21-40, 10118 Tallinn
Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699
E-post: [email protected]
KSH juhtekspert Toomas Pallo, MSc kraad keskkonnakorralduses ja keskkonnajuhtimises
Litsents nr. KMH0090
Osalejad Pille Antons, MSc
Kaupo Heinma, MSc, litsents nr. KMH 0130
Lea Jalukse, magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon
Merit Kallas, MSc
Kaido Soosaar, MSc
Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.
Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.
Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud.
Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 5
2 KASUTATUD LÜHENDID JA TERMINID ........................................................................... 7
2.1 Kasutatud lühendid ............................................................................................ 7
2.2 Kasutatud terminid ............................................................................................ 7
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS ................................. 18
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MEETODID ................................................................... 19
5 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE ................................................................. 22
6 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS24
7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG
25
7.1 Asukoha üldiseloomustus ................................................................................. 25
7.2 Maakasutus .................................................................................................... 27
7.3 Sotsiaalne keskkond ........................................................................................ 28
7.4 Pinnamood ja pinnakate ................................................................................... 28
7.5 Põhjavesi ........................................................................................................ 31
7.6 Pinnavesi ........................................................................................................ 32
7.7 Punktreostusallikad .......................................................................................... 33
7.8 Välisõhu seisund ............................................................................................. 33
7.9 Kliima ............................................................................................................ 33
7.10 Kaitsealad ....................................................................................................... 35
7.11 Teed ja liiklustihedus ....................................................................................... 41
8 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................ 42
8.1 Territooriumi üldine kirjeldus ............................................................................ 42
8.2 Olemasolev tegevus ......................................................................................... 44
8.3 Olemasoleva tegevuse jätkumine ...................................................................... 45
9 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJUD ............................ 46
9.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed .............................................................. 46
9.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud .................................................................... 56
9.3 Nullalternatiivi mõju vastuvõtvale keskkonnale .................................................... 60
10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 61
10.1 Farmi ümberehitus .......................................................................................... 61
10.2 Farmi tegevus ................................................................................................. 64
10.3 Farmi sulgemine .............................................................................................. 67
11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ... 68
11.1 Metoodika ...................................................................................................... 68
11.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................. 68
Lehekülg 4/117
11.3 Farmi ümberehituse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang .......... 70
11.4 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ........................... 72
12 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ... 74
12.1 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................. 74
12.2 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang .. 94
12.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile .................................. 98
12.4 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ........................... 98
13 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG 101
14 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS 102
14.1 Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad .............................................. 102
14.2 Parima võimaliku tehnika kirjeldus ................................................................... 102
14.3 Negatiivse keskkonnamõju leevendamise meetmed ........................................... 105
15 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE
REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE106
16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING
NENDE PAREMUSJÄRJESTUS ......................................................................................... 107
16.1 Metoodika .................................................................................................... 107
16.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust................ 108
17 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS ............................................... 111
18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA .. 112
19 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED ........... 113
20 KOKKUVÕTE ....................................................................................................... 114
21 KASUTATUD MATERJALID ...................................................................................... 115
22 LISAD ................................................................................................................ 117
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju hindamise objekt on Vapa veisefarm Põlvamaal Kanepi vallas Piigandi ja Erastvere külades. Farm asub kolmel katastriüksusel:
– 4,07 ha pindalaga tootmismaa sihtotstarbega Vapa Lauda katastriüksusel (tunnus 28501:004:0052)
– 0,24 ha pindalaga tootmismaa sihtotstarbega Weigeli katastriüksusel (tunnus 28501:004:0048)
– ning 10 ha pindalaga tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusel tunnusega 28501:004:0821.
Aruande koostamise hetkel toimub territooriumil lüpsilehmade ja noorloomade pidamine. Keskkonnamõju hindamine käsitleb farmi ühtse kompleksina ning hinnatakse farmi erinevate lautade koosmõju.
Hinnatava tegevuse eesmärgiks on farmi ümberehitamine ning ümberehitatud farmis piimakarja pidamise jätkamine.
Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on seega:
• olemasoleva veisefarmi ümberehitamine;
• ümberehitatud veisefarmi käitamine ja
• veisefarmi sulgemine tegevuse lõpetamisel.
Kavandatava tegevuse planeeritud maksimaalseks mahuks on olemasolevatele lautadele lisaks kahe täiendava vabapidamisel lüpsilehmalauda ehitamine ning nende käitamine. Soovitud mahtude saavutamine toimub etapiviisiliselt ning reaalne tegelik maht kujuneb välja erinevate tegurite mõjul, millest üheks võib lugeda keskkonnamõju hindamise tulemusi. Aruandes käsitletakse nii ühe uue lauda ja selle abirajatiste kasutuselevõttu kui kahe uue lauda ja nende abirajatiste kasutuselevõttu. Sõltuvalt alternatiivist on tegevuse maksimaalseks mahuks orienteeruvalt 1680 loomühikut.
Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87), edaspidi KMH ja KKJSs.
Kavandatava tegevuse läbiviija (edaspidi arendaja) on Kanepi Põllumajanduslik OÜ.
Keskkonnamõju hindamise on algatatud Kanepi Vallavalitsuse 10.08.2009.a. korraldusega nr. 131. Keskkonnamõju hindamine algatati, kuna rohkem kui 450 lüpsilehma mahutava veisefarmi püstitamine on vastavalt KMH ja KKJSs § 7 lg 1 punktile 27 olulise keskkonnamõjuga tegevus ning sellisel juhul on keskkonnamõju hindamine kohustuslik.
Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on:
• teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
• anda ehitusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta.
Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on:
Arendaja: Kanepi Põllumajanduslik OÜ
Otsustaja: Kanepi vallavalitsus
Järelevalvaja: Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon
Lehekülg 6/117
Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE OÜ), ekspertrühmana.
Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on:
• naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute, kui täiendavate võimalustega) ja keskkonnatingimuste osas;
• Piigandi ja Erastvere külade elanikud, samuti Kanepi aleviku elanikud keskkonnaseisundi osas;
• Kanepi valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas;
• naabruses asuvad teised ettevõtted (nii võimalike piirangute, kui täiendavate võimalustega);
• Kanepi Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise, arendaja tegevuse järelevalve korraldamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas;
• Põlva maavalitsus vähemalt planeeringute suunamise osas;
• keskkonnainspektsioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas;
• Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas;
• keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas;
• teised huvirühmad.
2 KASUTATUD LÜHENDID JA TERMINID
2.1 Kasutatud lühendid
AS aktsiaselts
dB detsibell
EELIS Eesti Looduse Infosüsteem
ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
EMHI Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
EMÜ Eesti Maaülikool
EV Eesti Vabariik
EVS Eesti Standardikeskus
KMH keskkonnamõju hindamine
KMH ja KKJSs Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
LOÜ lenduvad orgaanilised ühendid
OÜ osaühing
RT Riigi Teataja
2.2 Kasutatud terminid
Alternatiivne võimalus/lahendus kavandatud tegevusest erinev võimalus sama vajaduse rahuldamiseks (KKM; Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Põder, 2005).
Arendaja keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87)
Avalikkus üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi (KKM)
Biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad
jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp
(Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52) .
Deebit (tootlikkus) keskmine vee hulk, mida kaev või allikas
ajaühikus annab (l/s, m3/ööpäevas jne) (Eesti
Lehekülg 8/117
põhjavee kasutamine ja kaitse.
Põhjaveekomisjon. 2004 Tallinn).
Detsibell mõõtühik suhtelise helirõhu määramiseks kuuldeläve helirõhu suhtes (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42).
Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine inimtegevusest põhjustatud välisõhku eralduv aine või ainete segu, mis võib tekitada elanikkonnal soovimatut lõhnataju (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Ebareaalne alternatiiv alternatiivid, mis on vastuolus õigusakti nõudega, mis on tehniliselt teostamatud ning mis on majanduslikult (maksumuselt) mitte mõistlikud.
Ebasoodsad ilmastikutingimused ilmastikutingimused, mille juures kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud oleksid maksimaalselt negatiivsed nii tugevuselt kui ulatuselt.
Eelhindamine kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle (KKM).
Ekspert keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Eksperdirühm eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Juhul, kui eksperdi kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav, peab ekspert mõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Eksperthinnang antud valdkonnas pikaajalise töökogemusega eksperdi hinnang.
Eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele (Põder, 2005).
Ekstrapolatsioon nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; mõiste või nähtuse ülekandmine teise aega või kohta (Võõrsõnade leksikon, 2006).
Ekvivalentne helirõhutase mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on
selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42).
Elupaik maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi (Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ).
Eriheide hinnanguline keskmine saasteaine heitkogus saasteallikast tegevuse ühiku kohta
Euroopa etalonlõhnamass (EROM) (European Reference Odour Mass)
Euroopa lõhnaühiku tunnustatud etalonväärtus; võrdne sertifitseeritud etalonaine määratletud massiga. Üks EROM võrdub 123 µg/m3 n-butanooliga (CAS-Nr 71-36-3). Aurustudes 1 m3 neutraalsesse gaasi, on viimase kontsentratsioon 0,040 µmol/mol
Euroopa lõhna ühik lõhnaainete hulk, mis, aurustudes 1 m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel, kutsub esile ekspertrühma liikmete füsioloogilise reageeringu (tuvastuslävi) ja on võrdne Euroopa etalonlõhnamassi (EROM – European Reference Odour Mass) poolt esile kutsutuga, mis on aurustunud 1 m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel (EVS-EN 13725:2005)
Foon taustasisaldus
Hajumisarvutus matemaatiline modelleerimismeetod, mis võimaldab arvutuslikult määrata saasteallikast eralduva saasteaine sisaldust maapinnalähedases õhukihis, sealhulgas saasteaine maksimaalset sisaldust ja selle tekkimise kaugust saasteallikast, arvestades saasteallikate koosmõju, ning saada saasteaine sisaldusele vastavad isojooned (Välisõhus saasteaine sisalduse orienteeriva ohutu taseme määramiseks vajalike andmete loetelu, Keskkonnaministri 6. juuli 2006. a määrus nr 46)
Haritav maa põllumaa ning viljapuu- ja marjaaiad (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Heide ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vette või pinnasesse (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Heitvesi kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu sihipärast huvi (Põder,
Lehekülg 10/117
2005).
Injekteerimine sõnniku laotamise viis, kus vedelsõnnik viiakse vahetult injektori abil pinnasesse, nn pinnasse „süstimine” (Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EPMÜ, 2005)
Järelevalvaja Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. Teistel juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaamet (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Jäätmed mis tahes Jäätmeseaduse alusel jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52)
Kameraaltööd sisetööd, välitöödel kogutud materjalide teaduslik läbitöötamine laboris, kabinetis vm ruumis (Võõrsõnade leksikon, 2006).
Kanalisatsioon ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Kasvuhoonegaasid looduslikud ja inimtekkelised välisõhu gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunast kiirgust (Välisõhu kaitse seadus, RTI 2004, 43, 298)
Kaudne mõju keskkonnamõju, mis pole otseselt antud tegevuse tulemus, kuid mis tihti tekib kas kavandatud tegevuse elluviimise asukohast eemal või on komplekssete mõjutuste tulemus1.
Kavandatav tegevus toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba (KKM).
Keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja
1 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552
sotsiaalmajanduslikku keskkonda (KKM)
Keskkonnaaspekt organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. Olulisel keskkonnaaspektil on või võib olla oluline keskkonnamõju2.
Keskkonnahäiring arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Keskkonnamõju tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse või selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, reprodutseeritav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on varustada otsustaja adekvaatse teabega kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning soovitada optimaalne lahendus (Põder, 2005).
Keskkonnamõju hindamise aruanne dokument, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi ning ülevaadet selle täitmisest ja hindamise tulemustest (Põder, 2005).
Keskkonnamõju hindamise programm keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab hindamise käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdigrupi koosseisu ning hindamise ajakava (Põder, 2005).
Keskkonnarisk risk, mille puhul on ohustatud keskkond või selle kaudu inimeste tervis ja/või vara (Põder, 2005).
Keskkonnakompleksluba dokument, mis annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab Saastuse kompleksse vältimise ja vähendamise seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkondades toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise. Kompleksloa võib anda ühe või mitme samas kohas paikneva sama käitaja käitise või
2 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005
Lehekülg 12/117
käitiseosa kohta (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Koosmõju nii kavandatud tegevusega kaasnevate erinevate mõjude kui neile lisanduvate teiste piirkonnas toimuvate tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon3.
Halvim võimalik olukord keskkonnamõju hindamisel arvestatakse võimalikult tõepärase tulemuse saavutamiseks olukorraga, kus rakendatakse maksimaalseid võimalikke võimsusi ning kõige ohtlikumaid võimalikke kemikaale jne, et peegeldada olukorda, millest lähtuvalt ka keskkonnamõjud oleksid kõige negatiivsemad.
Käitaja isik, kes käitab või valdab käitist (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Käitis paikne tehniline üksus, milles tootmine toimub keskkonnakompleksluba vajavas tegevusvaldkonnas ning tegevuskohas tootmisega otseselt liituvas ja tehnilist seost omavas muus tegevusvaldkonnas, mis võib mõjutada heite ja saastuse hulka (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Liikuv saasteallikas püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib vahetada asukohta (Välisõhu kaitse seadus, RTI 2004, 43, 298).
Loodusvara inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid. Jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks loodusvaradeks (Ökoloogialeksikon, 1992).
Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Modelleerimise eesmärk on võimalikult reaalse olukorra tehislik loomine. Mudelil sooritatakse operatsioone, mida originaalis teha ei saa või mille originaalis tegemine on liiga kallis (Ökoloogialeksikon, 1992).
Mõjur (agent, stressor) keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis võib sihtobjektis esile kutsuda negatiivse mõju (Põder 2005).
Müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42).
Ohtlikkus kahjutekitamisvõime
3 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552
Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Ohutuskaart kemikaaliseaduse alusel kehtestatud rakendusakti põhjal koostatud kirjalik dokument selle kohta, millised on antud kemikaali koostis, omadused, käitlemise tingimused jne. võimaldamaks kemikaali kasutada sihtotstarbekohaselt ning ohutult nii kasutajatele kui ka keskkonnale (Kemikaaliseadus, RT I 1998, 47, 697).
Ohtlike jäätmete käitluslitsents isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Olmevesi kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muudeks olmeotstarveteks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites;
kogu vesi, mida mistahes toiduainetetööstuse ettevõtja kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädevad siseriiklikud asutused on veendunud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada valmis toiduainete tervislikkust (Joogivee direktiiv olmevee kvaliteedi kohta, Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ).
Oluline keskkonnamõju keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87).
Otsustaja tegevusloa väljaandja (KMH ja KKJS seadus). Vt tegevusluba.
Paikne saasteallikas püsiva asukohaga üksik saasteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav saasteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate grupp (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Pakendijäätmed mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid (Pakendiseadus, RTI
Lehekülg 14/117
2004, 41, 278).
Parim võimalik tehnika4 Parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältida või, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale.
Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab:
1) tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise, tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi;
2) võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.
3) parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks.
Pinnas maakoore pindmise horisondi moodustavad setted ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga (Ökoloogialeksikon, 1992).
Pinnasevesi maapinnalähedastes setteis, kivimites või turbas vettpidaval kihil lasuv surveta, harvemini surveline põhjavesi. Selle pealispind on 0-25 m sügavusel (Ökoloogialeksikon, 1992).
Pinnavesi püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume- või jääkogumis sisalduv vesi, välja arvatud merevesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655);
Protsentiil Protsentiil on väärtus, mille alla mahub vastav protsent vaatlustulemusi.
Punktreostusallikas vt paikne saasteallikas
Puurkaev 10-15 cm läbimõõdulise toruga kindlustatud puurauk, mis rajatakse sügavamatest põhjavee kihtidest veevõtmiseks.
Põhjaveekiht vett sisaldav ja andev maapõue osa (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Põhjaveekogum veemajanduskavas piiritletav põhjaveemaht põhjaveekihis või -kihtides, veemajanduskavade aruandlusühik (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
4 Saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seadus, SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512
Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Põllumajandusmaa haritav maa ja looduslik rohumaa (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655);
Reoaine vt saateaine
Reostus inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel (Veepoliitika raamdirektiiv, 2000/60/EÜ)
Reostusallikas vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Reovesi üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt (Põder, 2005).
Saasteaine keemiline aine või ainete segu, mis eraldub välisõhku tegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale, kahjustada vara või kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Saasteallika mõjupiirkond piirkond, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Saasteallikas saasteaineid, müra, ioniseerivat või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Saasteaine lubatud heitkogus arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest saasteallikast või ühel tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest kokku välisõhku suunatud või eraldunud saasteaine kogus ei põhjusta saasteallika mõjupiirkonna välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Lehekülg 16/117
Saastatuse taseme piirväärtus saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Saastus ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist (SAKVÄK, RTI 2001, 85, 512).
Sademevesi (sajuvesi) peamiselt sillutatud aladelt (teed, platsid, katused) kokku kogutav vesi.
Salvkaev maapinna lähedastest põhjaveekihist vett andev kaev, mida iseloomustab lai šahti läbimõõt.
Sisend-väljund analüüs analüütiline ja matemaatiline lähenemine ainevoogude kirjeldamiseks ning lähtub massijäävusseadusest.
Sotsiaalne keskkond hõlmab inimeste elu– ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridust ja kogukondi, millesse nad kuuluvad.
Suubla veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
Sõnnik loomade väljaheite, allapanu, pudenenud sööda ja vee vähemal või suuremal määral käärinud segu (Ökoloogialeksikon, 1992).
Sügavallapanusõnnik loomapidamishoones küllaldase allapanuga tekkinud tahesõnnikut, millest ei eraldu virtsa
(sõnniku koostise nõuded, Põllumajandusministri 21. augusti 2003. a määrus nr 85).
Taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Tahesõnnik allapanuga sõnnik, milles on kuivainet ≥ 20%
(sõnniku koostise nõuded, Põllumajandusministri 21. augusti 2003. a määrus nr 85).
Tehnoloogiline vesi tehnoloogilisel otstarbel kasutatav pinna- või põhjavesi.
Tuuleroos diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi kindla ajavahemiku jooksul (EE)
Valgala maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab vee (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks
kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
Veemajanduskava vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas (edaspidi veemajanduskava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
Vedelsõnnik veega eemaldatud sõnnik, milles on kuivainet
≥ 5–7,9% (sõnniku koostise nõuded, Põllumajandusministri 21. augusti 2003. a määrus nr 85)
Virts loomade vedelad väljaheiteid koos sõnnikust väljanõrgunud vedelikega kuivainesisaldus
≥0,6%, (Sõnniku koostise nõuded, Põllumajandusministri 21. augusti 2003. a määrus nr 85)
Välisõhk välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).
Üks tootmisterritoorium ettevõtte toimimiseks vajalik ning seaduslikus kasutuses olev maa-ala, mis võib koosneda ühest või mitmest maaüksusest või olla osa sellest ning, mis on ruumiliselt seotud tervik.
Üldsus üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad (Direktiiv 2003/4/EÜ, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta).
era või avalik-õiguslik isik või isikute grupp, kellel on kavandatava tegevuse suhtes selgelt tajutav huvi või kes selle osaleb (Põder, 2005)
Lehekülg 18/117
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS
Alljärgnevalt on kirjeldatud Vapa veisefarmi rekonstrueerimise ja tegevuse eesmärki ning vajadust.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on piimakarja pidamine ja piima tootmine. Sealhulgas on selle eesmärgi täitmiseks vajalik lõaspidamise lõpetamine ja vabapidamisele üleminek ning nõuetekohase sõnnikukäitluse ja teiste nõuete täitmise tagamine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb Kanepi Põllumajanduslikul OÜ-l (edaspidi POÜ) olemasolev Vapa veisefarm rekonstrueerida.
Ümberehituse vajadus on tingitud peaasjalikult kolmest asjaolust:
– tänapäevased loomapidamisnõuded;
– tänapäevased keskkonnanõuded;
– majanduslik tõhusus.
Nendest asjaoludest ei ole ükski eelistatud.
Tänapäevase loomapidamise jaoks on vaja, kus võimalik, olemasolevad laudad rekonstrueerida ja/või rajada uued vabapidamislaudad. Veisekasvatuse jätkamiseks on farmi ümberehitamine hädavajalik.
Piimatootmine on majanduslikult tõhusam tsentraliseeritud loomapidamist kasutades. Maapiirkondades on tööjõupuudus lüpsjate osas, töö on raske ja vastutusrikas ning paljude jaoks ebamugava tööajaga. Piimatootjad rakendavad rohkem uut automaatlüpsitehnoloogiat, mis vähendab vajadust inimtööjõu järele. Samas ei põhjusta kavandatav arendustegevus üldist töökohtade vähenemist, pigem toimub olemasolevate töökohtade ümberkorraldamine.
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MEETODID
Kasutatud metoodika kirjeldus on käesolevas peatükis esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõju hinnati.
Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati arendaja ja projekteerija esitatavaid andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutati tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust5.
Hinnangu andmisel on kasutatud võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on kasutatud eksperthinnangut.
Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad.
Tekkivaid sõnnikukoguseid ja sõnniku käitlemise keskkonnamõju hinnati erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnnikukoguste ja –käitluse mõju hindamiseks kasutati keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine” ja PVT kirjeldust. Sõnnikukäitluse mõju põhjaveele hindamiseks lähtuti kogumiku „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” toodud põhimõtetest. Lisaks mainitutele kasutati üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis on märgitud vastavates peatükkides.
Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestati alamvesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutati eksperthinnangut ning arendaja esitatud lähteandmeid.
Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi kirjeldusi ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi, samuti piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks.
Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal.
Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati keskkonnaministri määrusega6 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Neid on täpsemalt kirjeldatud välisõhu seisundit puudutavas peatükis.
Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud arvutiprogrammiga ADMS 4. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. SIA ELLE Lätis omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2002. Alates 2005. aasta teisest poolest omab ADMS kasutusõigust ka ELLE OÜ.
Eestis on hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister7. ADMS 4.0 on nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid.
Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut kasutatava veisekasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutati sisend-väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutati prognoositavate kasutatavate ainete pakendi või aine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldati, et kasutatakse samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldati valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb arvatavasti ohtlike jäätmete teke.
5 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EMÜ (2007). 6 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrus nr 48. 7 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.
Lehekülg 20/117
Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealustele objektidele kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas EELIS ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal.
Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal.
Vibratsiooni taset määrati hinnanguliselt.
Projekteeritava farmi alune maa on olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana ja põllumajanduslike tootmishoonete maana, seega puudus vajadus läbi viia täiendavat koosluste uuringut.
Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (enamasti värvilist Eesti põhikaarti). Hajumiskaartide ja teiste ELLE OÜ koostatud jooniste valmistamiseks kasutati MapInfo Professional arvutitarkvara.
Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI). Meteoroloogilised andmed pärinevad Võru meteoroloogiajaamast, mis on farmi asukohale lähim põhijaam. Klimaatiliste tingimuste väljaselgitamiseks kasutati EMHI avalikke andmebaase.
Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust, asukoha külastustega ELLE OÜ ekspertide poolt.
Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd, töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides.
Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm juhtekspert Toomas Pallo juhtimisel.
Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa.
Toom
as Pallo
Pille Antons
Kaupo Heinm
a
Kaido Soosaar
Merit Kallas
Inimese tervis X X
Pinnas ja maastik X X X
Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X
Õhusaaste X X
Jäätmeteke X X
Müra ja vibratsioon X X
Valgus X
Soojus X
Kiirgus X X
Lõhn X X
Maismaa taimestik X
Maismaa loomastik
Toom
as Pallo
Pille Antons
Kaupo Heinm
a
Kaido Soosaar
Merit Kallas
Vee-elustik
Kaitstavad loodusobjektid X X X
Kultuuripärand X X
Geoloogia X X
Kaardiekspert X
Alternatiivide võrdlus X X X X
Kvaliteedikontroll X
Lehekülg 22/117
5 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE
Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on Vapa farmi ümberehitamine, et jätkata selles piimakarja pidamist ja piima tootmist. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile.
Kuna farmi suurus ületab KMH ja KKJSs-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamiseks.
Alternatiivide valikul kaaluti ainult tehnoloogilisi alternatiive Vapa farmi asukohas. Eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele:
- olema vastavuses õigusaktidega;
- vastama eesmärgile;
- olema majanduslikult teostatavad;
- olema tehniliselt teostatavad;
- vastama parimale võimalikule tehnikale;
- nendega ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju.
Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Protsessi käigus konsulteeriti ka Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni spetsialistiga ning Kanepi valla esindajaga.
Täpsemalt on nii reaalseid kui ka ebareaalseid alternatiive käsitletud alljärgnevates alapeatükkides.
Ebareaalsed alternatiivid
Keskkonnamõju hindamise protsessi alguses, keskkonnamõju hindamise lähteülesande ehk programmi koostamisel, toimus kavandatava tegevuse võimalike alternatiivide eelhindamine. Selle käigus sõeluti välja reaalsed alternatiivid. Alternatiivide valikul arvestati tehnoloogiliste alternatiividega Vapa farmi asukohas.
Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad farmi ehitamist mujale. Arendaja soov, mis on tingitud erinevate (kaasa arvatud keskkonna-) nõuete täitmise vajadusest, on ümber ehitada juba tegutsev Vapa farm, mitte viia see mujale.
Ebareaalne on ka hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel kui piimakarja pidamine, kuna Kanepi Põllumajanduslik OÜ tegevusalaks on veisekasvatus.
Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata.
Reaalsed alternatiivid
Reaalseid tegevuse alternatiive, mida veisefarmi rajamise seisukohalt hinnatakse, on kaks.
Reaalseks alternatiiviks on kavandatav tegevus ehk Vapa veisefarmi lauda ümberehitamine. Veisefarmi ümberehitamine on võimalik erinevates mahtudes - reaalseteks võimalusteks on nii ühe kui kahe täiendava lauda kasutusse võtmine.
Vastavalt heaks kiidetud KMH programmile on võimalikeks mahtudeks:
– ühe täiendava lauda kasutuselevõtt, mahuga 550 lüpsilehma kohta;
– kahe täiendava lauda kasutuselevõtt, mõlemad mahuga 550 lüpsilehma kohta.
Käesolevas aruandes on nimetatud alternatiive käsitletud vastavalt alternatiivina 1 (ühe lauda rajamine) ja alternatiivina 2 (kahe lauda rajamine). Osa tegevusi on alternatiividel ühised ja sõltumatud alternatiivi rakendumisest. Alternatiiv 2 puhul rajatakse lisaks alternatiivile 1 täiendav loomapidamishoone ning vedelsõnnikuhoidla.
Keskkonnamõju hindamise protsessi jooksul arendaja tegevusplaan muutus ning esialgse 550- pealise lüpsilehmalauda rajamise asemel otsustati rekonstrueerida olemasolev vana laut 290 lüpsilehma kohaga kaasaegseks laudaks. Sisuliselt ei erine taoline tegevus alternatiiv 1-st, kuna kasutusse võetakse üks täiendav loomapidamishoone. Kuna loomade arv on siiski väiksem, on nimetatud uus maht aruandes käsitletud alternatiivina 1a.
Lisaks on võimaliku alternatiivina käsitletud nullalternatiivi ehk olukorda, kus farmi ei ehitata ümber ning loomapidamine jätkub olemasolevates hoonetes. Seejuures peab ka nullalternatiiv olema reaalne ehk eelduseks on, et selle tegevused peavad vastama asjakohaste õigusaktide nõuetele. Tegevus tuleb olemasolevas mahus viia vastavusse keskkonnakompleksloa nõuetega. Juhul, kui see pole võimalik, tuleb farm sulgeda.
Lehekülg 24/117
6 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
Arenduse eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused:
• koostatakse kavandatavate rajatiste projektdokumentatsioon;
• viiakse läbi farmi laiendamise ehitustegevuse ja laiendatud farmi käitamise keskkonnamõju hindamine;
• valmistatakse territoorium ette ehituseks;
• ehitatakse loomapidamishooned ja vedelsõnnikuhoidlad;
• paigaldatakse sisseseade ja tehnoloogilised seadmed, sh. söötmis- ja jootmisseadmed, lüpsiseadmed, sõnniku eemaldamise seadmed jne;
• vajalikus mahus rajatakse uued kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed;
• korrastatakse farmi ümbrus;
• võetakse farmihooned kasutusse.
Eesmärgid saavutatakse praeguste kavade kohaselt etapiviisiliselt, mitte korraga. Maksimaalse tulevikus kavandatud loomade arvu väljatoomine on põhjendatud asjaoluga, et üldsus ning asjakohased osapooled oleks teadlikud tegelikest kavatsustest ning maksimaalse mahuga tegevuse võimalikust keskkonnamõjust.
Alternatiiv 1
Alternatiiv 1 puhul on kavandatavaks tegevuseks ühe uue vabapidamislauda kasutuselevõtt. Farmis peetavate loomade arv kasvaks 550 lüpsilehma võrra. Farmikompleksi kogumahuks oleks orienteeruvalt 1130 loomühikut. Vajalik on uue täiendava vedelsõnnikumahuti rajamine.
Alternatiiv 1a
Alternatiiv 1a puhul on täiendava vabapidamislauda kasutuselevõtul antud laudas loomakohti 290 lüpsilehmale. Farmikompleksi kogumahuks oleks seega orienteeruvalt 870 loomühikut. Uue vedelsõnnikumahuti rajamine on vajalik ka alternatiiv 1a puhul.
Alternatiiv 2
Alternatiiv 2 puhul võetakse nullalternatiiviga võrreldes lisaks kasutusele kaks täiendavat vabapidamislauta (vastavalt 550 ja 550 lüpsilehmale), mis suurendaks peetavate loomade arvu 1100 lüpsilehma võrra. Farmikompleksi kogumahuks oleks orienteeruvalt 1680 loomühikut. Ümberehitatud farmikompleksi sõnniku mahutamiseks on vajalik ka kahe täiendava vedelsõnnikuhoidla rajamine.
Nullalternatiiv ehk olemasolev olukord
Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse ka nn 0-alternatiivi, kus kavandatavat arendust ei toimu, vaid jätkub olemasolev tegevus ning farmi maht lähiajal oluliselt ei muutu. 0-alternatiivi puhul hinnatakse niisiis keskkonnamõju lähtuvalt praegustest tegevustest. Olemasolevas olukorras on Vapa farm tegutsev veisefarm. 0-alternatiivi puhul on kasutusel vabapidamislaut lüpsilehmadele, poegimislaut ja noorloomalaut. Farmis tekkivat sõnnikut hoitakse vedelsõnnikumahutis ning tahesõnnikuhoidlas. Farmikompleksis on kokku 800 loomakohta erinevas vanuses loomadele.
Seejuures peab tegevus olema ka nullalternatiivi puhul vastavuses kõikide õigusaktide nõuetega.
7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG
7.1 Asukoha üldiseloomustus
Kavandatava tegevuse läbiviimise asukoht on Kagu-Eestis Põlva maakonnas Kanepi vallas Piigandi ja Erastvere külades.
Farm asub kolmel katastriüksusel:
– 4,07 ha pindalaga tootmismaa sihtotstarbega Vapa Lauda katastriüksusel (tunnus 28501:004:0052)
– 0,24 ha pindalaga tootmismaa sihtotstarbega Weigeli katastriüksusel (tunnus 28501:004:0048)
– ning 10 ha pindalaga tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusel tunnusega 28501:004:0821.
Nimetatud maaüksuste sisse jääb eraldi Vapa mobiilimasti maaüksus (28501:004:0822).
Kinnistud, millel farm asub, asuvad Piigandi küla edelaservas ja Erastvere küla loodeservas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest idas. Kinnistuid eraldab Kanepi-Varbuse maantee. Kanepi alevik jääb farmist ~300 m kaugusele.
Lehekülg 26/117
Joonis 1. Vapa farmi asukohakaart
7.2 Maakasutus
Vapa farmi maaüksuste kasutuse sihtotstarve on tootmismaa.
Tabel 2 Farmi maaüksuste maakasutus
Nimi Tunnus Sihtotstarve
Vapa lauda katastriüksus 28501:004:0052
Tootmismaa Weigeli katastriüksus 28501:004:0048
(nimetu) 28501:004:0821
Käitise lähim ümbrus on piirkonnale iseloomulikult erineva kasutusintensiivsusega. Käitist vahetult ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Laudakompleksi lähiümbrus on kasutusel eelkõige põllumaana, millel paikneb hajusalt majapidamisi. Otseselt loomakasvatusega seotud ehitistele (laut ja sõnnikuhoidlad) lähimad elamud on:
• loodes – u 200 m (Jakupi 9A);
• kirdes – u 160 m (Vappe 6-B).
Teistes suundades paiknevad elamud mõnevõrra kaugemal. Tihedalt asustatud Kanepi aleviku lähimad hooned jäävad laudakompleksist u 350 m kaugusele läände.
Farmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 3. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed8
Nimi Tunnus
Sihtotstarve 19
Pindala kokku
haritav maa
looduslik
rohumaa
metsamaa
Õuemaa, sh.
ehitusalune
maa
muu maa, sh.
veealune maa
(ha) (ha)
Vappe 28501:004:0631
Maatulundusmaa 6,5 5,9 0,1 0,2 0,2 0,3 0,1
18120 Kanepi-Varbuse tee 28501:004:0835
Transpordimaa 1,8 1,8
Kurvitse 28501:004:0681
Maatulundusmaa 7,0 5,7 1,0 0,2 0,1 0,1
Vapa alajaam 28501:004:0846
Tootmismaa 58 58 8
28501:004:0827 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
Transpordimaa 5,3 5,3
28501:004:0822 Vapa mobiilimast
Ärimaa 0,4561 0,4561 0,0026
28501:004:0783 Maatulundusmaa 11,18 10,46 0,24 0,06 0,0236 0,42 0,21
8 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 9 Sihtotstarve 2 ei ole esitatud ühegi kinistu puhul.
Lehekülg 28/117
Nimi Tunnus
Sihtotstarve 19
Pindala kokku
haritav maa
looduslik
rohumaa
metsamaa
Õuemaa, sh.
ehitusalune
maa
muu maa, sh.
veealune maa
(ha) (ha)
Mäeotsa
28501:004:0682 Maatulundusmaa 11,5 11,5 0,4 0,1 0,1
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee kulgeb enam-vähem põhja-lõuna suunaliselt laudakompleksist u 200 m kaugusel läänes. Farmi kinnistuid poolitab Kanepi-Varbuse maantee.
Olulise tundliku objektina tuleb välja tuua Kanepi staadion, mis asub umbes 300 meetri kaugusel läänes ning Kanepi Gümnaasium selle naabruses.
7.3 Sotsiaalne keskkond
Vapa farm asub Põlvamaal Kanepi vallas, jäädes osaliselt Piigandi küla edelaserva ning osaliselt Erastvere küla loodeserva. Läänes piirneb farmi territoorium Kanepi alevikuga.
Erastvere ja Piigandi külad on hajaasustusalad. 2009. aasta seisuga oli Erastvere külas 303 ja Piigandi külas 94 elanikku10. Lähimad farmi ümbritsevad elumajad jäävad 100-400 m kaugusele, neist lähim paikneb farmist kirdes, maatulundusmaa sihtotstarbega Vappe kinnistul (28501:004:0631).
Tiheasustusala Kanepi alevik on Kanepi valla halduskeskuseks. Kanepi alevik on 665 elanikuga (2009. aasta seisuga) ka valla suurimaks asulaks. Kanepis paiknevad haridus- ja kultuuriasutused, samuti on alevikus olemas olulisemad esmase tasandi teenindusasutused. Kanepis on gümnaasium ja lasteaed, lasteaiaga samas hoones on postkontor, raamatukogu ning avatud noortekeskus. Alevikus on perearst, hambaarst, apteek, tegutseb seltsimaja.11 Vapa farmile lähimad alevikus asuvad ühiskondlikus kasutuses rajatised (spordiväljak, kalmistu) on farmist ligikaudu 300 m kaugusel, staadioni kõrval asub Kanepi Gümnaasium ligikaudu 500 m kaugusel kavandatava tegevuse alast. Gümnaasiumi kõrval on omakorda perearsti vastuvõtu ruumid, kavandatava tegevuse alast ligikaudu 700 m kaugusel.
Kanepile lähimad linnad on Otepää 18 km, Põlva 23 km, Võru 25 km ja Tartu 45 km kaugusel.
7.4 Pinnamood ja pinnakate
Vapa farm asub Otepää kõrgustiku idaserval. Reljeef on hästi liigestatud - farmi ala jääb kahe ~30 m sügavuse ida-läänesuunalise ürgoru vahelisele künklikule seljandikule. Maapinna kõrgus on lauda lähistel u 150 m üle merepinna. Käitis paikneb kohaliku positiivse pinnavormi lael, mistõttu maapinna kõrgused vähenevad üldiselt kõigis suundades.
Vapa farm asub aluspõhja kesk devoni Burtnieki lademe liivakivi avamusalal, mida katab paks pinnakate (keskmiselt 35 m, ulatudes 70 m-ni). Pinnakatte moodustavad fluvioglatsiaalsed kruusad–liivad ning moreen.
Ala pinnakatte ehitus on järgmine:
• Mullakihi paksus on alal keskmiselt 0,30 m. Täidet on 0,20 m paksuselt.
• Peenliiva leidub vahetult mullakihi või täite all ning mõnes kohas 1,50-3,40 m sügavusel maapinnast saviliivmoreeni või liivsavi kihi all. Maksimaalselt on liiva paksuseks 3,75
10 Kanepi valla koduleht http://www.kanepi.ee/ 11 Kanepi valla koduleht http://www.kanepi.ee/
meetrit. Peenliiv on kollakaspruuni värvusega, tihe. Ülemine 0,60 m paksune osa on savikas. Alates 2 m on liiv veeküllastunud.
• Liivsavi levib vahetult mullakihi all ja mõnes kohas liivsavi moreeni või peenliivakihi all. Liivsavi kihi paksus kõigub 0,8-3,8 meetrini. Liivsavi on kollakaspruuni-punakaspruuni värvusega, kerge, konsistentsilt sitkeplastne. Jämepurd kompleksis puudub.
Saviliivmoreeni esineb kahe erineva kihina, olles lahutatud kohati 4 m paksuse peenliivade ja liivsavide kompleksiga. Kihi paksus on maksimaalselt 5,8 m. Saviliivmoreen on kaetud vahetult mullakihi all leviva laiguti esineva limnoglatsiaalse peenliiva ja liivsaviga. Moreen on punakaspruuni värvusega. Konsistentsilt on valdav osa sitkeplastse konsistentsiga. Jämepurrusisaldus on moreenis 10-20 %, suurenedes mõnevõrra sügavuse suunas. Valdavaks fraktsiooniks jämepurrus on lubjakivi veerised.12,13
Vapa farmi maa-ala geoloogiline iseloomustus ülalt alla on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 4. Geoloogiline iseloomustus, ehitusgeoloogia aruande ja puurkaevude passide põhjal
Pinnase/kivimi kirjeldus
Geoloogiline indeks
Kihi paksus (m)
Täide QIV 0,20 Muld QIII 0,35 Peenliiv lglQIII 1,70-3,75 Liivsavi lglQIII 0,8-3,8 Saviliivmoreen glQIII 1,5-5,8 Liivakivi D2tr (D2ar…D2br) 70+
12 Ehitusgeoloogia aruanne „Põlva rajooni Kanepi Kolhoosi keskuse veisefarmi lüpsiplatsiga laut 400 p.“, Eke Projekt, Tartu, 1976. 13 Eesti Maastikud, Ivar Arold, 2005
Vapa farmi keskkonnamõju hindam
ise aruanne
Joonis 2. Vapa geoloogiline läbilõige14
14 Puurkaevu passide nr 34
57 ja nr 2212 ning Põlva rajooni Kanepi Kolhoosi keskuse veisefarmi lüpsiplatsiga laut 400 p. (Eke Projekt, T
artu, 1976)
ehitusgeoloogiliste uurim
istööde andm
etel
7.5 Põhjavesi
Hüdrogeoloogiliselt eristatakse Erastvere ja Piigandi külade piirkonnas Kvaternaari, Kesk-Devoni ja Alam-Kesk-Devoni põhjaveekomplekse.
Kanepi vallas, kus Vapa farm asub, kasutatakse peamiselt Kvaternaari ja Kesk-Devoni veekompleksi põhjavett, ülejäänud põhjavee kompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Kvaternaari vett kasutatakse peamiselt joogivee allikaks üksiktarbijatel salvkaevudest. Kesk-Devoni vett kasutatakse asulates ja külades puurkaevudest, mille sügavused on vahemikus 67-170 m.
Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeteveest ning suurvee ajal ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Kvaternaari veekompleks hõlmab setteid, mis sisaldavad enamasti surveta vett. Kohaliku survega vett leidub vaid paiguti jõgede orgudes ja kõrgendike nõlvadel piiratud levikuga savikihtide all. Vesi allub kergesti igasugusele reostumisele.
Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Veekompleksi moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning –läätsedega. Ligikaudu kolmandiku veekompleksi mahust moodustavadki savikad kivimid. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavamates jõeorgudes, mujalt katavad teda Kvaternaarisetted, mille paksus muutub valdavalt vahemikus 5–80 m. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3 – Ca – Mg või HCO3 – Mg – Ca tüüpi. Probleemiks on Fe kõrge üldsisaldus, kuni 7 mg/l, mineraalainete sisaldus ulatub kuni 0,6 g/l. Paksu pinnakattega aladel on põhjavesi reostuse eest kaitstud. Kvalitatiivset seisundit võib mõjutada põllumajandustootmine, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta.
Narva regionaalne veepide (D2nr) koosneb savika aleuroliidi, domeriidi, mergli ja savi kihtidest kogupaksusega kuni 100 m. Need moodustava kogu Lõuna-Eestis ja ka Tartu-Mustvee vahemikus ülalt esimese tõhusa aluspõhja veepideme. Narva veepide eraldab Kesk-Devoni veekompleksi lamavatest vettandvatest kihtidest.
Kesk-Alam-Devoni veekompleks (D2-1). Narva veepideme all lamavad vettandvad peeneteralised nõrgalt tsementeerunud liivakivid ja aleuroliidid savikate ning dolomiidistunud liivakivi vahekihtidega. Lõuna-Eestis ulatub kuni 100 m paksuse Kesk-Alam-Devoni veekompleks lasumissügavus rohkem kui 200 m allapoole merepinda. Vesi on enamasti surveline, kusjuures survepind ulatub madalamatel aladel üle maapinna, põhjustades kaevude ülevoolu. Vesi on valdavalt mage, mineraalainete sisaldusega 300-500 mg/l. Põhjavesi on reostuse eest enamasti kaitstud. Kvalitatiivset seisundit mõjutavaid olulisi mõjureid pole, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta.15,16
Ühegi põhjaveekogumi puhul pole seisundi hinnangu muutus heast halvaks tõenäoline lähema 10 aasta jooksul. Samas pole välistatud reostatud alade laienemine ja uute lokaalsete reostunud põhjaveega alade teke.17
Suuremal osal Kanepi valla territooriumil vastab looduslik põhjavesi põhinäitajate osas Eesti Vabariigi joogiveestandardiga kehtestatud nõuetele. Kohati leidub looduslikku kõrgendatud raua- ja väävel-vesiniku sisaldust ja karedust.18
Põhjavee kaitstus
Põhjavee kaitse seisukohalt on olulised põhjavee seisund ja kaitstus nii Vapa farmi territooriumil kui ka selle lähiümbruses.
15 Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005-2017 16 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 2008 17 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava 2008 18 Kanepi valla arengukava aastateks 2007-2015
Lehekülg 32/117
Põhjavee kaitstus määratakse tulenevalt pinnakatte paksusest ja iseloomust. Kuna pinnakate on paks (moreen >50 m ja savi >10 m), asub Vapa farmi ala kaitstud põhjaveega alal.
Ka Eesti geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardi alusel asuvad Erastvere ja Piigandi külad kaitstud põhjaveega alal (reostusohtlikkus on väga madal). Põhjavee kaitse seisukohalt tuleb pöörata tähelepanu ka võimalike sõnnikulaotuspindade paiknemisele.
Puurkaevud
Vapa farmi territooriumil on kaks puurkaevu.
• 1968. aastal rajatud 115 m sügavune puurkaev passi numbriga 2212. See puurkaev on rajatud Kesk-Devoni veekompleksi ning võimaldab veevõttu just sellest veekihist. Puurkaevu vesi vastas puurimise ajal joogivee nõuetele.19
• 1972. aastal rajatud 160 m sügavune puurkaev passi numbriga 3457. See puurkaev on rajatud Kesk-Devoni veekompleksi ning võimaldab veevõttu sellest veekihist. Puurkaevu vesi vastas puurimise ajal joogivee nõuetele.20 Hilisemad puurkaevu vee analüüsid ei olnud keskkonnamõju hindajatele kättesaadavad.
Puurkaevude geoloogiline ehitus on toodud eespool (Tabel 4).
Puurkaevude teised olulised näitajad on toodud järgnevalt (Tabel 5).
Tabel 5. Puurkaevude andmed
Puurkaevu katastri nr
Sügavus, m
Rajamise aasta
Koordinaadid puurkaevu arvestuskaardil
Veekompleks
Tootlikkus m3/h
11287 115 1968 6430686 663899
D2 36
11289 160 1972 6430640 663774
D2 18
7.6 Pinnavesi
Vapa farm asub Ida-Eesti vesikonnas, Peipsi alamvesikonnas. Farm jääb kahe jõe, Võhandu ja Ahja, valgalade piirile. Farmi territooriumil pinnaveekogud puuduvad, farmi kinnistu lõunapiiril on lühike kuivenduskraav.
Võhandu jõgi möödub farmist ligikaudu 1,5 kilomeetrit läänes. Jõe valgala hõlmab 1420 km2 ala, jõe pikkus on 162 km. Võhandu jõgi suubub Lämmijärve. Veemajanduskavade järgi on jõgi jagatud mitmeks veekogude majandamise üksuseks – veekogumiks. Farm jääb esimese veekogumi, Võhandu jõgi Sillaotsa jõeni, valgalasse (veekogumi kood 100300_1). Veekogumi seisund on hinnatud heaks21.
Ahja jõgi saab alguse veidi enam kui kilomeetri kaugusel farmist idas. Jõe valgala suurus on 1070 km2
ning pikkus 95 km. Ahja jõgi suubub Emajõkke. Ka Ahja jõgi on jagatud veekogumiteks. Jõe ülemjooksu veekogumi (Ahja jõgi Hilba jõeni, veekogumi kood 104720_1) seisund on hinnatud kesiseks. Peamiste surveteguritena on seejuures välja toodud pais, põllumajandus ja heitveed22.
19 Puurkaevu pass puuraugule, mis asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Erastvere külas, Vapa farm, pk. 2 20 Puurkaevu pass puuraugule, mis asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Erastvere külas, Vapa farm, pk. 1 21 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu 22 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu
Lähim seisuveekogu on ligikaudu 700 meetrit farmist kagus asuv Erastvere järv (veekogu kood 212280). Järve pindala on 15,2 ha ning järve seisund on Peipsi veemajanduskavas määratud kesiseks23.
Farmist ligikaudu 1,3-1,5 kilomeetrit loodes asuvad 8,67 ha suurune Vähkjärv (veekogu kood 210850) ja 62,3 ha suurune Jõksi järv (veekogu kood 212240). Veemajanduskavas on nende järvede seisund hinnatud heaks.
Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 58 kehtestati olulisemate lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ja nende veekogude vee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Nii Ahja kui Võhandu jõgi on kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede nimekirja. Veekogudega seotud liigi- ja elupaigakaitset on lisaks kirjeldatud kaitsealasid käsitlevas peatükis (peatükk 7.10).
7.7 Punktreostusallikad
Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Keskkonnaministeeriumi avaliku keskkonnalubade infosüsteemi alusel on Kanepi vallas välisõhu saasteluba väljastatud Kanepi Gümnaasiumi katlamajale (SL-06) Kanepi alevikus (Kooli tn 1) ning Klifton Puit OÜ katlamajale (L.ÕV.PÕ-13918) Jõksi külas.
Vee erikasutusluba on väljastatud Kanepi valla munitsipaalasutusele „Karjäär“ põhjaveekihist vee võtmiseks elanikkonna tarbeks ja heitvee suublasse juhtimiseks. Loaga on hõlmatud Kanepi asula Kooli puurkaev ja Tehnika tänava puurkaev, Põlgaste asula puurkaev, Soodoma küla puurkaev, Hurmi küla puurkaev ning reservis olev Kanepi asula Lasteaia puurkaev. Lisaks on loaga hõlmatud Kanepi asula biopuhasti, Põlgaste asula biopuhasti ning Soodoma küla biotiik.
7.8 Välisõhu seisund
Informatsioon üldise välisõhu kvaliteedi kohta antud piirkonnas puudub. Vastavalt eelmises alapeatükis välja toodud informatsioonile, on Kanepi vallas välisõhu saasteluba väljastatud kahele katlamajale. Välisõhu seisundit oluliselt mõjutavaid punktreostusallikaid seega eeldatavalt rohkem ei ole. Piirkonna välisõhu seisundit mõjutavad lisaks vähemalt eramajapidamiste kütmine, transpordikooormus teedel ja põllumajandustegevus.
7.9 Kliima
Põlva maakonnas puuduvad meteoroloogilise vaatlusvõrgu jaamad. Lähimad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) alalised meteoroloogiajaamad on Otepääl ja Võrus (mõlemad linnulennult ligikaudu 20 km kaugusel). Antud kirjelduses on kasutatud EMHI Võru meteoroloogiajaama kui põhijaama andmeid.
Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 5,2 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,9 °C. Keskmine ööpäevane maksimum on juulis 22,0 °C. Üle 20 °C tõusevad maksimaalsed temperatuurid ka juunis ning augustis.
Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on -6,9…-6,1 °C. Keskmine minimaalne temperatuur on viimatinimetatud kuudel -10,1… -9,6 °C.
Suvine keskmine mullatemperatuur on piirkonnas 18…20 °C. Detsembrist märtsini langeb keskmine mullatemperatuur alla 0 °C.
23 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava. 2008
Lehekülg 34/117
Joonis 3. Keskmine õhutemperatuur 1961-1990
Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas lähedane Eesti keskmisele ― 625 mm. Sademeterohkem periood on juulis ja augustis – keskmiselt 80-89 mm kuus. Suurimad ööpäevased sademete maksimumid on juulis (keskmiselt 130,8 mm).
Joonis 4. Keskmised sademed 1961-1990
Kõige kuivemad kuud on tavapäraselt aasta algul, mil sademete hulk on 14...24 mm kuus.
Aastas on kokku keskmiselt 117 sajupäeva. Enim sademetega päevi (<= 1 mm) on aasta viimasel kolmandikul – keskmiselt 12 sajupäeva kuus. Need on ühtlasi ka kõige pilvisemad kuud. Päikesepaiste kestus on suurim maist augustini.
Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuuleroosi. Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%).
Joonis 5. EMHI Võru meteoroloogiajaama vaatlusandmetel koostatud tuuleroos. Koostanud ELLE
Keskmine tuule kiirus on 3,1 m/s. Tugevamad tuuled puhuvad talveperioodil ning mõnevõrra tuulevaiksem on suvekuudel. Tuuled on valdavalt edela– ja läänesuunast.
7.10 Kaitsealad
7.10.1 Maastiku- ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid
Lähim looduskaitseala Vapa farmile on Erastvere mõisa park ligikaudu 800 m farmist kagus, Erastvere külas. Kaitsealune park hõlmab 15,4 hektarilise ala.
Pargi territooriumil asub kaitstav looduse üksikobjekt Erastvere tamm, jäädes farmist ligikaudu kilomeetri kaugusele. Tamme ümbermõõt on 326 cm ning kõrgus 31 m (mõõdetud 1982. a). Puu piiranguvööndi ulatus on 50 meetrit.
Farmist 1,5 kilomeetrit loodes, Hino ja Jõksi külade ning Kanepi aleviku piirides, asub Jõksi järve hoiuala. Jõksi järve hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse. Hoiuala pindala on 63,7 ha.
Jõksi järve hoiuala kuulub ka rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku 109,5 ha suuruse Kanepi järvede loodusala koosseisus. Kanepi järvede loodusala on moodustatud I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on loodusalal liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning huumustoitelised järved ja järvikud
Lehekülg 36/117
(3160). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).
Natura 2000 võrgustikku on arvatud ka farmist ligikaudu 1,5 km kaugusel läänes mööduv Võhandu jõe lõik. Võhandu jõe loodusala Võru ja Põlva maakonnas määrati loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Loodusala pikkus on kokku 24 km. Kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ning paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Jõe kaitseks on ühtlasi moodustatud Võhandu jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on lisaks elupaigatüübi kaitsele hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku vingerja (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
III kategooria kaitsealuse liigi harjuse (Thymallus thymallus) leiukohana on ära märgitud farmist ligikaudu 1,3 km idas voolav Ahja jõgi. Ka Ahja jõgi kuulub Natura 2000 võrgustiku loodusalade hulka ning jõele on moodustatud hoiuala. Vapa farmi piirkonda jääv Ahja jõe ülemjooks jääb eelpoolnimetatud kaitsealadest välja.
Lähematest veekogudest on kaitsealuste liikidega seotud veel 1,3 km farmist põhjas asuv Vähkjärv, mis on ära märgitud kui kaitsealuse vingerja (Misgurnus fossiilis, III kategooria) leiukoht.
Lisaks leidub piirkonnas III kaitsekategooriasse kuuluvat valge-toonekurge (Ciconia ciconia). Nii farmist põhjas Piigandi külas (ca 150 m kaugusel farmist) kui farmist läänes, Kanepi asulas (ca 500-700 m kaugusel) on valge-toonekure pesakohad, mille aluseks on elektripostid või tehisalused.
Farmist kagus, Erastvere külas (ca 300 m kaugusel farmist) on roheka käokeele (Platanthera chlorantha) leiukoht. Ka rohekas käokeel kuulub III kaitsekategooriasse.
Piirkonna kaitsealade ja kaitsealuste üksikobjektide valitseja on Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon.
Joonis 6. Lähimad looduskaitsealad ja kaitsealused objektid
Lehekülg 38/117
7.10.2 Kultuurimälestised
Farmile lähimad kultuurimälestised asuvad Kanepi alevikus, 350-650 m kaugusel farmist läänes (Joonis 9). Kanepi alevikus on kultuurimälestiste riikliku registri andmetel24 kokku kümme kinnismälestist, neist pooled ajaloomälestised ning pooled arhitektuurimälestised. Alljärgnevas tabelis on esitatud ülevaade farmile lähematest (2 km raadiuse sisse jäävatest) kaitsealustest objektidest.
Tabel 6. Kultuurimälestised kavandatava tegevuse lähiümbruskonnas
Objekti nimetus registrinumber Objekti kaugus farmist
Arhitektuurimälestis
Kanepi koolimaja 23680 500 m
Kanepi kirikuaia piirdemüür 23679 650 m
Kanepi kirik 23677 650 m
Kanepi kirikuaed 23678 650 m
Ajaloomälestis
II maailmasõjas hukkunute ühishaud 4187 550 m
Vabadussõja mälestussammas 27143 550 m
Kanepi-Mäe kalmistu 4185 350 m
Johann Philipp von Rothi haud 4184 350 m
Kanepi-Ala kalmistu 4186 1300 m
Farmile lähemaiks kultuurimälestiseks on Kanepi-Mäe kalmistu, milles paikneb ka Johann Philipp von Rothi (1754-1818) haud. Johann Philipp von Roth oli Kanepi kihelkonna praost ja teenekas haridustegelane, kelle auks on kalmistule püstitatud mustast marmorist monument. Rothide perekonna matuseplats on piiratud massiivse raudketiga.
Ajaloomälestistest asuvad Kanepi alevikus veel II maailmasõjas hukkunute ühishaud ning Vabadussõja mälestussammas (Joonis 7). Viimane kujutab endast 4,27 m kõrgust ning kahest osast kokku pandud loodusliku vormiga obeliski. Samba tipus on 76 cm kõrgune metallrist. Originaalse kivitöö tegi kujur Aleksander Jannes oma kavandi järgi. Mälestussammas avati 15.augustil 1926, kuid õhiti 1946.a. Sammas taastati ja taasavati 1988.
Arhitektuurimälestistest asuvad Kanepi aleviku keskuses 1804-1808 ehitatud klassitsistlikus stiilis kihelkonnakirik (Joonis 8) ühes kirikuaia ja selle piirdemüüriga. Kanepi Ristija Johannese kiriku praegune kivihoone on projekteeritud F.Siegeli poolt. Ehitise seinad on maakivist, algne kivikatus on asendatud plekkkatusega.
Kirikuaed pärineb kivikirikule eelnenud puukiriku ehitamise ajast (1674. aastast) ning sinna on ligemale 100 aasta jooksul maetud. Aias on avastatud ka tundmatu kivihoone või aia jäänused (võimalik, et varasema kiriku säilmed). Aeda on istutatud kodumaiseid väärtpuid, mis on ida ja põhjaküljel osaliselt säilinud. Lisaks puudele on kruusatatud kõnniteede äärde istutatud põõsaid, sireleid, lilli. Aia maakividest ringmüür on püsinud peaaegu muutumatuna tänini. Välja on vahetatud peavärav ja jalgväravad. Müüritis on laotud lubjaseguga, väravapostid on punasest tellisest, poste katavad raudplekist katused. Müüri üldpikkus on umbes 200 meetrit.
24 http://register.muinas.ee/
Joonis 7. Vabadussõja mälestussammas (Foto: Viktor Lõhmus, http://register.muinas.ee/)
Joonis 8. Kanepi kirik (Foto: Viktor Lõhmus, http://register.muinas.ee/)
Arhitektuurimälestiste hulka on arvatud ka Kanepi koolimaja, mis on näide 19. sajandi alguse leerimajast. Hoone on tahutud palkidest, poolkelpkatusega, maakivist vundamendil. Põhjaküljel olnud tuulekoda on hävinud, praegu asub tuulekoda maja lääneotsas.
Hoone rajati 1812-1813 köstri- ja leerimajana ning 1843 avati seal kihelkonnakool. Alates 1880, mil ehitati uus koolimaja, jäid hoonesse kooli abiruumid. Tänapäeval on hoone tagastatud EELK Kanepi kogudusele ning majas tegutseb koguduse pühapäevakool, osa ruume on välja üüritud.
Lehekülg 40/117
Joonis 9. Lähimad kultuurimälestised
7.11 Teed ja liiklustihedus
Vapa farm asub Kanepi-Varbuse kruuskattega kõrvalmaantee ääres (tee number: 18120), maantee esimesel kilomeetril. 2007. aastal läbi viidud liiklussageduse loenduse andmetel oli antud maanteelõigul (0,4 - 10,1 km) ööpäeva keskmine liiklussagedus 125 autot ööpäevas)25.
Kõrvalmaantee ristub farmist ligikaudu 200 m kaugusel läänes Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteega (tee number: 2) viimase 231. kilomeetril. Vapa farmist mööduval asfaltbetoonkattega lõigul (220,1 – 231,7 km) on põhimaantee ööpäevaseks keskmiseks sõidukite arvuks loendatud 3050, millest 89% moodustavad sõiduautod ja pakiautod ning 11% raskeveokid (2008. aasta andmed).
25AS Teede Tehnokeskus, 2009. Liiklusloenduse tulemused 2008. aastal.
Lehekülg 42/117
8 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
8.1 Territooriumi üldine kirjeldus
Maaüksuse ja olemasolevate hoonete visuaalne ülevaatus viidi läbi eksperdi ja arendaja esindajate poolt põhjalikumalt 31.07.2009 ja 11.08.2009.
Farm asub kolmel katastriüksusel:
– 4,07 ha pindalaga tootmismaa sihtotstarbega Vapa Lauda katastriüksusel (tunnus 28501:004:0052)
– 0,24 ha pindalaga tootmismaa sihtotstarbega Weigeli katastriüksusel (tunnus 28501:004:0048)
– ning 10 ha pindalaga tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusel tunnusega 28501:004:0821.
Suurem osa Vapa lauda kinnistust on õuemaa ja ehitiste all, kokku 2,84 hektaril. Haritavat maad on ainult 0,20 ha. Vapa lauda kinnistu sees asub Weigeli katastriüksus, mis on kasutuses tootmismaana. KMH protsessi ajal oli käimas selle kinnistu omandamine Kanepi Põllumajandusliku OÜ arendajate poolt.
Vapa lauda kinnistus on ka Eesti Energia alajaama kinnistu, milles paikneb Vapa alajaam. Lõunapoolse kinnistu sisse jääb Vapa mobiilimasti maaüksus.
Vapa farmikompleks koosneb vabapidamislaudast, poegimislaudast ning noorloomalaudast, koos juurdekuuluvate rajatistega. Territooriumil on olemas vajalikud kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed.
Laudakompleksi (käitisesse) kuulusid 2009. aasta suve seisuga järgmised hooned ja rajatised:
• Vabapidamislaut
• Poegimislaut
• Noorloomalaut
• Küün
• Kuur
• Vabapidamislauda vedelsõnnikuhoidla
• Poegimislauda tahesõnnikuhoidla
• Puurkaevud
Niinimetatud olemasoleva olukorra (ühtlasi nullalternatiivi) hooned ja ehitised on esitatud alljärgneval asendiplaanil.
Joonis 10. Kasutusel hooned ja rajatised olemasolevas olukorras (Alternatiiv 0)
Lehekülg 44/117
8.2 Olemasolev tegevus
Loomade pidamine
Olemasoleva olukorra puhul on arvestatud alljärgnevas tabelis toodud loomade arvuga.
Tabel 7. Farmi suurus 0-alternatiivi puhul
loomapidamishoone loomakohti peetavad loomagrupid
lüpsilehmad noorloomad kinnislehmad
Laut 1 Vabapidamislaut 325 325
Laut 2 Noorloomalaut 250 150 vasikat
100 mullikat
Laut 3 Poegimislaut 225 75 vasikat 150
Kokku 800
Loomühikuid 580
Vabapidamislaudas (Laut 1) peetakse loomi aastaringselt laudas. Loomi peetakse puhkelatrites, loomad on grupeeritud lähtuvalt piimaannist ja muudest faktoritest. Loomade lüpsmine toimub karussell-lüpsiplatsil. Loomade söötmine toimub söödakäikudest vastavalt söödaratsioonidele. Loomade jootmiseks on igal loomagrupil grupijooturid. Söödana kasutatakse kvaliteetseid loomasöötasid (silo, hein, jõusöödad). Antud laudas allapanu ei kasutata, asemed on kaetud asememattidega ning rakendatud on vedelsõnnikutehnoloogiat.
Noorloomalaudas (Laut 2) peetakse vasikaid ja mullikaid. Laut on jagatud sisuliselt kaheks - ühes pooles on lõaspidamisasemed ning rühmasulud, teises pooles on rühmasulud ning sügavallapanuga vabapidamisala. Rakendatud on tahesõnnikutehnoloogia, sõnnik eemaldatakse skreeperseadmega või traktoriga.
Poegimislaudas (Laut 3) on valdavalt rakendatud lõaspidamist. Vasikaid peetakse individuaalsetes vasikaboksides. Suvisel perioodil loomi karjatatakse (karjatamisperiood on valdavalt maist oktoobrini, loomad on väljas 6 tundi päevas). Loomi söödetakse söödakäikudest, kasutades nn. klassikalist söötmisviisi, sööda jagamine toimub mehhaniseeritult söödajaoturiga. Söötadena kasutatakse kvaliteetseid, laboratoorselt analüüsitud söötasid – silo, hein, jõusöödad (oder, kaer, maisijahu, rapsikook). Vasikate söötmisel kasutatakse turustamiseks mittekõlblikku piima. Loomade jootmiseks on kasutusel nivoojooturid, kahe loomakoha kohta on üks jooginõu. Laudas on rakendatud torusselüpsi. Poegimislaudas on kasutusel tahesõnniku tehnoloogia. Allapanuna kasutatakse saepuru, mida ladustatakse lauda lae peal olevas hoiuruumis.
Farmis töötab otseselt 12 töötajat.
Energiakasutus
Energiaallikana on lüpsilaudas kasutusel vedelküttekatlamaja ja poegimislauda juures puuküttekatlamaja. Avariiolukordade (elektrikatkestus) puhuks on ettevõttes mõlema lauda juures diiselgeneraator. Lisaks elektrienergiale kasutatakse sooja vee tootmiseks piimajahuti jääksoojust. Elektrienergia ostetakse AS-ilt Eesti Energia. Käitises on üks elektriarvesti.
Veekasutus ja reoveekäitlus
Käitise veevarustus baseerub kahel laudakompleksi läheduses paikneval puurkaevul. Puurkaevu vett kasutatakse üksnes käitise tarbeks, teistele veetarbijatele vett üle ei anta. Samuti ei kasutata laudas teistelt veekasutajatelt saadavat vett. Vett kasutatakse käitises olmevajadusteks, loomade jootmiseks ning pesu- ja puhastustöödel.
Reoveekäitlus on lahendatud erinevalt sõltuvalt reovee tekkeallikast. Tehnoloogilised veed (pesuveed) laotatakse põldudel. Olmereovesi on jagatud kaheks, hallvesi (vähese reostumusega pesuvesi)
suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, must vesi (tualetiveed) kogutakse kogumiskaevudes ning veetakse käitlemiseks puhastusseadmetesse.
Jäätmekäitlus
Kanepi POÜ Vapa loomafarmis toimub jäätmete tekitamine, kogumine, taaskasutamine ning üleandmine teistele jäätmekäitlejatele. Jäätmetest taaskasutatakse sõnnikut ning taimsete kudede jäätmeid. Sõnnikut kasutatakse põlluviljakuse tõstmiseks, taimsete kudede jäätmeid taaskasutatakse koos sõnnikuga.
Muid jäätmeid kogutakse kuni transporditava hulga kogunemiseni (n. segaolmejäätmetel konteineri täitumiseni). Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Peamised veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on loomsed jäätmed, olmejäätmed, pakendijäätmed ja ohtlikud jäätmed. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi mahutitesse. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale ettevõttele.
Sõnnikukäitlus
Vabapidamislaudas on kasutusel vedelsõnnikutehnoloogia. Loomade asemeid puhastatakse vastavalt vajadusele ning käikudesse sattuv sõnnik eemaldatakse skreeperseadmega sõnnikukanalisse. Sõnnikukanalisse (valmistatud monteeritavatest raudbetoon moodulitest) kogutav vedelsõnnik lükatakse kraabiga betoonist lekkekindlasse 19 m3 mahutavusega pumplasse, millest pumbatakse vedelsõnnik kolbpumbaga vedelsõnnikuhoidlasse.
Maapealne vedelsõnnikuhoidla on 4 m kõrgune ning 42 m läbimõõduga, hoidla mahutavus on 5073 m3.
Poegimislaudas on kasutusel tahesõnniku tehnoloogia. Loomade asemeid puhastatakse käsitsi 2 korda päevas, sõnnik eemaldatakse sõnnikukäikudest skreeperseadmega 2 korda päevas. Vastavalt vajadusele (enamasti kord päevas) uuendatakse asemetel allapanu.
Poegimislauda kompleksi kuulub tahesõnnikuhoidla mõõtmetega 12,5 x 25 x 1,5 m ning mahutavusega u 400 m3. Tahesõnnikuhoidla seisukord ei ole kuigi hea, hoidlal puuduvad ka virtsakaevud.
Noorloomalaudas (Laut 2) on rakendatud tahesõnnikutehnoloogiat, sõnnik eemaldatakse skreeperseadmega või traktoriga. Noorloomalaudal sõnnikuhoidla puudub. Noorloomalaudas tekkiv sõnnik veetakse pidevalt põlluaunadesse.
Sõnniku laotamiseks on kasutusel paisklaotustehnoloogia. Kohalik maastik on muutliku reljeefi ning konfiguratsiooniga, mistõttu ei ole laotamisel rakendatud kaasaegsemaid laotustehnoloogiaid. Ettevõttel on kasutusel piisaval arvul põllumaid, et sõnnikulaotamise nõuded oleks täidetud (vt Tabel 15 ja Tabel 16).
8.3 Olemasoleva tegevuse jätkumine
Olemasoleva tegevuse mahtusid on käesolevas aruandes võetud aluseks nullalternatiivile.
Vapa farmile on väljastatud keskkonnakompleksluba L.KKL.PÕ-160965. Farmikompleksi mitmed osad ei vasta olemasolevas olukorras parima võimaliku tehnika nõuetele. Keskkonnakompleksloa välja andmisel rakendati ajutisi erandeid ning seati paika tegevuskava pidamistehnoloogia ja sõnnikukäitluse kõigi nõuetega vastavusse viimiseks.
Nullalternatiivi ehk olukorra, kus kavandatud arendust ellu ei viida, hindamisel arvestatakse olemasoleva olukorra jätkumist eeldusel, et tegevus viiakse kooskõlla keskkonnakompleksloa nõuetega.
Lehekülg 46/117
9 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJUD
Alljärgnevalt on antud hinnang olemasolevate tegevuste mõjust keskkonnale eeldusel, et olulisi muutusi kinnistul ei toimu. Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja väljastatud keskkonnakompleksloa nõuetele.
Esmalt antakse ülevaade olemasoleva olukorraga kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel mõjudest.
Alljärgnev joonis selgitab mõju hindamise metoodikat.
Joonis 11. Keskkonnamõju hindamise metoodika.
9.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed
Lüpsifarmi tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.
Olemasolev olukorra kirjeldus Kavandatava tegevuse kirjeldus
Olemasoleva olukorraga kaasnevad tagajärjed
Kavandatud tegevusega kaasnevad tagajärjed
Kavandatava tegevusega kaasnev muutus võrreldes olemasoleva olukorraga
Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud
Mõju majanduskeskkonnale Mõju sotsiaalkeskkonnale (inimese tervis ja heaolu)
Mõju elusloodusele
Joonis 12. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
Keskkonnamõju hindamise protsessis on oluline eraldada ka erinevad sõnnikukäitlusega seotud tegevused, et määrata keskkonnamõju hindamise ulatus. Tänapäevast sõnnikukäitluse tehnoloogiat iseloomustab järgmine skeem.
Joonis 13 Sõnnikukäitluse tehnoloogiline skeem
Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse sõnnikukäitluse erinevaid etappe a...g. Siinkohal tuleb arvestada, et sõnniku vedaja, laotaja ning põldude, millistele sõnnik laotatakse, omanik ei pruugi olla üks ja sama isik. Reeglina on siiski sõnniku käitlemine igas etapis kontrollitud (nt läbi
a. Sõnniku kogumine laudas
b. Sõnniku eemaldamine
c. Sõnniku hoidmine
e. Sõnniku või substraadi ettevalmistus veoks ja laadimine
f. Sõnniku või substraadi vedu
g. Sõnniku või substraadi laotamine
d. Sõnniku käitlemine
h. Kõrvaltoodang (gaas)
Sööt Ravimid
Lüpsikarja pidamine Vapa veisefarmis
Vesi
Transport
Töötajad
Reovesi
Heide õhku
Sõnnik
Jäätmed Piim
Abimaterjalid
Elekter Transport
Müra
Hädaolukorraoht
Suurenenud transpordikoormus
Valgus
Noorloomad
Lehekülg 48/117
sõnnikulaotusplaanide) ja sellega seotud häiringud ning negatiivne keskkonnamõju proovitud viia miinimumini.
Keskkonna seisukohalt on olulisemad tagajärjed, mis kaasnevad kavandatava tegevusega:
- heide välisõhku;
- sõnniku teke;
- jäätmeteke;
- veekasutus;
- reovee teke;
- müra teke.
Alljärgnevalt kirjeldatakse kõiki võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.
9.1.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke)
Käesolevas alapeatükis kirjeldatakse Vapa veisefarmis olemasoleva tegevuse tulemusel tekkiva keskkonnamõju üht olulisemat aspekti – mõju välisõhu seisundile. Välisõhu saasteainete leviku metoodika on põhjalikumalt toodud käesoleva töö lisades.
9.1.1.1 Saasteallikad
Olemasoleva Vapa farmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned ja sõnnikuhoidlad. Nendest saasteallikatest lähtuvat heidet on võimalik hinnata ja saasteainete hajumist modelleerida. Saasteallikate asendiplaan on välja toodud Joonis 14.
Lisaks eespool väljatoodule toimub saasteainete heide õhku ka sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamise ajal. Seda loetakse hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast (lohisvoolik, injektor vms), mulla või pinnase parameertitest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus), jne.
Käesolevas töös ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on samuti hajusad.
Farmihooned
Olemasolevas Vapa farmis on 3 lauta:
• olemasolev vabapidamislaut– S1;
• olemasolev noorloomalaut – S2;
• olemasolev poegimislaut – S3.
Lautades olevate loomade maksimaalne arv lauda kohta, pidamisviis ja muud tehnilised parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis.
Farmi keskmine piimatoodang lüpsilehma kohta on 8000 kg aastas.
Tabel 8. Vapa olemasolevad farmihooned, loomade maksimaalne arv laudas, pidamisviis ja saasteallikate tehnilised parameetrid
Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid
Laut Nr plaanil
Max loomade arv
Pidamisviis Karjatamine, päevi/aastas
Korstnate arv
Saaste-allika läbimõõt või mõõtme
Saaste-allika kõrgus maa-pinnas
Mahtkiirus, m3/s
Tempera-tuur T, °C
Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid
d t
Vaba-pidamis-
laut
S1 325 lüpsilehma
Vabapidamine, skreeper, sõnnikueemaldus üle 3 korra ööpäevas, vähene allapanuta
0 1 2,26 9 16,70 külmlaut
Noor-loomalaut
S2 150 vasikat ja 100 mullikat
Vabapidamine, sügavallapanu
0 1 2,26 9 7,22 külmlaut
Poegimis-laut
S3 150 kinnislehma ja 75 noorlooma
kinnislehmad - lõaspidamine, sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, rohke allapanu; vasikad- vabapidamine, sügavallapanu
kinnislehmad 180 päeva, vasikad 0
1 2,26 9 10,63 külmlaut
Lehekülg 50/117
Joonis 14. Saasteallikate asendiplaan
Sõnnikuhoidlad
Veisefarmis on kasutusel 2 sõnnikuhoidlat: vedel- ja tahesõnnikuhoidla. Vedelsõnnikuhoidlas hoiustatakse lüpsikarjalaudas tekkiv sõnnik, tahesõnnikuhoidlas poegimislaudas tekkiv sõnnik. Hoidlate tehnilised parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis. Noorloomalaudas tekkiv sõnnik hoiustatakse aunades. Hoidlate asukohad on märgitud saasteallikate asendiplaanil tähistega S4 ja S5.
Tabel 9. Sõnnikuhoidla parameetrid Sõnnikuhoidla tüüp Kõrgus
maapinnast, m
Arvestuslik diameeter,
m
Saasteallika nr
Olemasolev vedelsõnnikuhoidla
4 42,00 S4
Olemasolev tahesõnnikuhoidla
1,5 19,95 S5
Saasteained. Farmihoonetest ja hoidlatest eralduvad välisõhku järgmised saasteained: NH3, CH4 ja N2O.
9.1.1.2 Hajus ja kontrollimatu heide
Lisaks eelpoolloetletud saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused.
• Sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekib tolmuheide.
• Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt.
• Territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku.
• Sõnniku väljavedamisel suureneb ammoniaagi heide.
• Sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Tegemist on hajusa ja kontrollimatu heitega, mille suurus oleneb nii sõnniku koostisest, laotamistehnoloogiast kui ka ilmastikutingimustest.
9.1.1.3 Heitkoguste arvutamine
Ammoniaak
Ammoniaagi heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevas tabelis. Kuna noorloomade täpne suhe on ajas muutuv ning pullmullikate elutegevusest tekkiv heide on suurem kui lehmmullikate puhul, siis on nii lehm- kui ka pullmullikate puhul kasutatud ammoniaagi heitkoguste arvutamisel pullmullika eriheidet.
Lehekülg 52/117
Tabel 10. Ammoniaagi heitkoguse
d olemaso
leva
test farm
ihoonete
st ja sõnnikuhoidlate
st
Saasteallika tähis
Vanuse/ toodangu-rühm
Pidamisviis
Karjatamine, päevi/ aastas
Loomade arv
NH3 heitkogus laudahoonest
NH3 heitkogus sõnnikhoidlast
N sisaldus
väljaheidet
es kg/loom
aastas
N
produktsioo
n väljaheidete
ga kokku,
t/a
Eriheide
laudahoone
st, kg/loom
aastas
Hetkelin
e heitkogu
s, g/s
Aastane
heitkogu
s, t/a
N
produktsioo
n väljaheidete
ga kokku,
t/a
Sõnnik
u-hoidla
tüüp
Lendum
ise
protsent,
%
Hetkelin
e heitkogu
s, g/s
Aastane
heitkogu
s, t/a
Saast
e-allika
tähis
S1
Lüpsilehm
ad (8000 kg)
Vabapidamine,
skreeper,
sõnnikueem
aldus üle 3 korra
ööpäevas,
vähene
allapanuta
0 32 5
140,3
45,598
10,5
0,108
3,413
42,185
Vedel-
sõnnik
u-hoidla,
kaetud
20
0,268
8,437
S4
S2
Vasikad
Vabapidamine,
sügavallapanu
0 15 0
9,1
1,365
0,5
0,002
0,075
Hoiustatakse aunades
Mulllikad
Vabapidamine,
sügavallapanu
0 10 0
61,3
6,130
4,6
0,015
0,460
Kokku
7,495
0,017
0,535
S3
Kinnislehm
ad (8000
kg)
Vabapidamine,
sügavallapanu
180
15 0 140,3
21,045
6,1
0,029
0,915
9,752
Tahe-
sõnnik
u-hoidla,
katmat
a
40
0,132
4,159
S5
Vasikad
Vabapidamine,
sügavallapanu
0 75
9,1
0,683
0,5
0,001
0,038
0,645
Kokku
21,728
0,030
0,953
10,397
Metaan
Metaani heitkogused farmihoonetest ja hoidlatest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 11. Metaani heitkogused olemasolevatest farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest
Saasteallika tähis
Vanuse/ toodangu-rühm
Arv
Farmihoonest Sõnnikuhoidlast
Eriheide (kg/loom/aas
ta)
Hetkeline
heitkogus, g/s
Aastane heitkogus, t/a
Eriheide (kg/loom/aas
ta)
Hetkeline
heitkogus, g/s
Aastane heitkogus, t/a
Saasteallika tähis
S1 Lüpsilehmad
325
109 1,123 35,425 21 0,108 3,413 S4
S2 mullikad 150
73 - 10,950 Hoiustatakse aunas
vasikad 100
35 - 3,500
Kokku - - 0,458 14,450
S3 Kinnislehmad
40 109 - 4,360 3 0,006 0,203 S5
vasikad 75 35 - 2,625 1,1
Kokku - - 0,221 6,985 -
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 12. Dilämmastikoksiidi heitkogused olemasolevatest sõnnikuhoidlatest
Saasteallika tähis
Sõnniku liik N produktsioon väljaheidetega kokku,
t/a
Dilämmastikoksiidi lendumine, %
Hetkeline heitkogus, g/s
Aastane heitkogus, t/a
S4 Vedelsõnnik 42,185 0,1 0,0013 0,042
S5 Tahesõnnik 10,397 2 0,007 0,208
9.1.2 Mürateke
Farmide käitamisel on mürateke võimalik peamiselt kahest eristatavast allikast – tootmisprotsessi paiksed saasteallikad ning farmi teenindav transport.
Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides.
Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid, reovett. Transpordist tulenev müra on seotud kogu transpordivahendite liikumisega ehk tuleb arvestada, et enamus juhtudel läbitakse sama punkti kahel korral ehk farmi minnes ja farmist tulles.
9.1.3 Jäätmeteke
Peamised farmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:
• loomsed jäätmed (surnud loomad);
Lehekülg 54/117
• olmejäätmed;
• haljastusjäätmed (puulehed, niidetud rohi jne);
• pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit);
• ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained).
Tabel 13. Eeldatavalt tekkivate jäätmete kogused liikide kaupa26.
Jäätmeliik Tekkekoht Alternatiiv 0
Loomsed jäätmed Lõpnud loomas farmis 20 t aastas
Olmejäätmed Farmi igapäevane tegevus 10 t aastas
Pakendijäätmed Sööda varumine, kemikaalide kasutamine, farmi olmetegevus
0,5 t aastas
Ohtlikud jäätmed Farmi igapäevane tegevus, kemikaalide kasutamine
0,13 t aastas
9.1.4 Sõnnikuteke
Veisepidamise tulemusena tekib nii tahesõnnik kui ka vedelsõnnik. Vabapidamislautades allapanu ei kasutata, asemed on kaetud asememattidega, rakendatud on vedelsõnnikutehnoloogiat. Poegimislaudas ning noorloomalaudas on kasutusel tahesõnniku tehnoloogia. Alljärgnevas tabelis on esitatud tekkivad arvutuslikud sõnnikukogused.
Tabel 14. Vapa farmis tekkivad arvutuslikud sõnnikukogused
Alternatiiv 0
Loomarühm Loomade arv Vedelsõnnik, tonni Tahesõnnik, tonni
looma kohta aastas
kokku aastas 8 kuu kogus
looma kohta aastas
kokku aastas
8 kuu kogus
lüpsilehmad 325 21 6825 4550
noorloomad 100 4,8 480 320
vasikad 225 2,0 450 300
kinnislehmad 150 9,0 1350 900
Kokku 6825 4550 2280 1520
Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad.
Tabel 15. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind.
Alternatiiv
0
Loomarühm Nüld sisaldus
Aastas toodetav sõnnik kokku
Aastas toodetav N kokku
Minimaalne vajalik põllupind
kg/t t kg ha
lüpsilehmad 3,3 6825 22522,5
26 Tabelis toodud kogused Vapa lauda kehtiva kompleksloa andmetel
noorloomad 4,5 480 2160
vasikad 4,5 450 2025
kinnislehmad 4,5 1350 6075
Kokku 32782,5 192,8
Tabel 16. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind.
Alternatiiv 0
Loomarühm Püld sisaldus
Aastas toodetav sõnnik kokku
Aastas toodetav P kokku
Minimaalne vajalik põllupind
kg/t t kg ha
lüpsilehmad 0,5 6825 3412,5
noorloomad 1,3 480 625
vasikad 0,84 450 378
kinnislehmad 1,04 1350 1404
Kokku 5816,5 232,7
9.1.5 Veekasutus
Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks, aga ka vahendite pesuks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks. Loomade jootmiseks läheb tarvis väga kõrge kvaliteediga vett. Veevõtt toimub kinnistul asuvatest puurkaevudest.
Tabel 17. Orienteeruv farmi veetarve
Veetarve aastas, tuh. liitrit
Jootmiseks 67 Tehnoloogiline ja olmevesi 8
Kokku 75
9.1.6 Sademevee teke
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kallete abil muruga kaetud pinnasesse.
9.1.7 Reovee teke
Võttes reoveekoguse hindamise aluseks veetarbimise andmed, võib eeldada, et reovett tekib umbes 8 m3 aastas.
9.1.8 Hädaolukorraoht
Hädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt ventilatsiooniga, reovee ärajuhtimisega ning sõnniku käitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette.
Lehekülg 56/117
9.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud
9.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele
Vapa farmi asukohas ja selle lähiümbruses on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida olemasolevas olukorras toimuv tegevus ei muuda.
Nullalternatiivi puhul ei kavandata pinnasetöid. Vapa lauda kinnistul läbiviidava tegevuse käigus ei kasutata ka ohtlikke aineid (nt. piimaseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalid, kütus) koguses, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju pinnase seisundile. Reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ning veetakse käitlemiseks puhastusseadmetesse.
Peamine mõju pinnasele tuleneb sõnnikukäitlusest ja seda eelkõige väljaspool farmi territooriumi – laotuspindadena kasutatavatel põldudel. Ettevõttel on kasutusel piisaval arvul põllumaid sõnniku laotamiseks , mis väldib pinnase liigset toitainekoormust.
Järeldus: nullalternatiivi mõju nii maastikule kui pinnasele võib hinnata neutraalseks.
9.2.2 Mõju pinnaveele
Farmi käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitvee käitlus, samuti piimaseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalide ja kütuse käitlemine.
Loomade väljaheited kogunevad vedel- ja tahesõnnikuhoidlasse. Sõnnik laotatakse vastavalt põllumassiividele ettenähtud kogustele vegetatsiooniperioodi jooksul. Arendaja andmetel on sõnnikulaotamise pindala piisav tekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile.
Vapa farmi tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid ja heitvett pinnaveekogusse. Tegevuste nõuetekohasel läbiviimisel otsene oht pinnaveekogudele seega puudub.
Järeldus: nullalternatiivi mõju pinnaveele võib hinnata neutraalseks
9.2.3 Mõju põhjaveele
Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmis sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Vapa lauda kinnistul asuvate puurkaevude 50-meetrise ulatusega sanitaarkaitsetsoonis ei asu sõnniku-, kütuse- või kemikaalihoidlaid ega muid reostusohtlikke objekte. Puurkaev-pumpla hoone on keskmises seisukorras, ülevaatuse ajal ei leitud puurkaevu lähiümbrusest potentsiaalselt reostusohtlikke objekte (jäätmeid, mahuteid jms). Olemasolevas olukorras pole negatiivse mõju tekkimine puurkaevu kvaliteedile tõenäoline.
Arendaja esitatud andmete alusel ei ületa tegelik põhjavee tarbimine kompleksloaga kehtestatud piirkoguseid. Selline põhjavee tarbimise maht ei põhjusta olulist negatiivset mõju põhjaveevarule.
Järeldus: nullalternatiivi mõju põhjavee kvaliteedile võib hinnata neutraalseks ning mõju põhjavee kvantiteedile nõrgalt negatiivseks
9.2.4 Mõju välisõhu seisundile
Veisefarmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhus teostati saasteainete hajumisarvutused. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses27 välja toodud piirväärtustega.
27 RTL 2004, 122, 1894. Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Keskkonnaministri 7. septembri 2004. aasta määrus nr 115.
9.2.4.1 Lähteandmed
Saasteained. Hajumisarvutustes võetakse korraga arvesse nii farmihoonetest kui ka sõnnikuhoidlast eralduvaid saasteainete heitkoguseid.
Metaani kohta ei ole hajumisarvutusi teostatud, kuna metaani puhul on tegemist kasvuhoonegaasiga, mille kontsentratsioonile ei ole piirväärtust kehtestatud.
Foon. Vapa farmi lähistel välisõhu saastetaset ei mõõdeta. Samuti ei ole saasteainete saastetaset hinnatud muul viisil. Lõhnaühendite foonile on küll viidatud eespool elanike kaebuste põhjal, kuid sellele ei ole võimalik anda arvulist kvalitatiivset või kvantitatiivset väärtust. Seetõttu võib öelda, et fooni kohta näitajad puuduvad. Fooni saastetaset ei ole hajumisarvutuste teostamisel arvesse võetud.
Saasteallikate parameetrid. Alljärgnevas tabelis on väljatoodud arvutimodelleerimisel kasutatavad saasteallikate tehnilised parameetrid.
Tabel 18 Saasteallikate tehnilised parameetrid.
Saas-teallika nr
Saasteallikas Koordinaadid
ip pl
Kõrgus maa-pinnast,
m
Diameeter, m
Saasteainete väljumiskiirus
Väljumis-temperatuur, ºC
S1 Vabapidamis-laut
663999 6430803 10 2,26 16,70 m3/s 6 ºC kõrgem kui välistemperatuur
S2 Noorlooma-laut
663926 6430888 10 2,26 7,22 m3/s 6 ºC kõrgem kui välistemperatuur
S3 Poegimislaut 663945 6430613 10 2,26 10,63 m3/s 6 ºC kõrgem kui välistemperatuur
S4 Tahesõnniku-hoidla
663994 6430876 1,5 19,95 0,1 m/s lähedane välistemperatuuri
ga
S5 Vedel-sõnnikuhoidla
663985 6430612 4 42,00 0,1 m/s lähedane välistemperatuuri
ga
9.2.4.2 Klimaatilised tingimused
Hajumist iseloomustavate meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI).
Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise modelleerimisel. Meteoroloogilised andmed pärinevad Võru meteoroloogiajaamast, mis on farmile lähim meteoroloogiajaam, kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant, pilvisust 3-tunnise intervalliga. Hajumisarvutustes on kasutatud 2006. aasta andmeid iga tunni tagant tehtud registreerimistest. Pilvisuse kolmetunnise intervalliga andmerida on ekstrapoleeritud, et saada väärtust iga tunni jaoks.
Tuulte roos on esitatud peatükis 7.8. Sellelt selgub, et valdavaks on edelakaare tuuled.
9.2.4.3 Hajumisarvutuste tulemused ja tulemuste analüüs
Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtusega.
Lehekülg 58/117
Vastavalt välisõhu kaitse seadusele28, kui saasteallikast välisõhku suunatava saasteaine kohta ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust, võetakse hajumisarvutusel selle saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks kümme protsenti töökeskkonna õhus lubatud piirnormist.
Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siis on võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18 mg/m3 (N2O piirnorm -keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m3).
Arvutimudeli abil on määratud territooriumil paiknevate saasteallikatest välisõhku paiskuvate saasteainete koosmõju ja tekkivad kontsentratsioonid. Tootmisterritooriumi piiril tekkiva saastetaseme võrdlus saastetaseme ühe tunni piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 19.Vapa veisefarmi hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega.
Saasteaine Piirväärtus, 1h keskmine, µg/m3
Saasteaine maksimaalne tekkiv kontsentratsioon,
µg/m3
Saasteaine maksimaalne tekkiv kontsentratsioon farmi territooriumi piiril, µg/m3
Ammoniaak NH3 200 158,05 120
Dilämmastikoksiid N2O 18000 (ohutu tase) 15,597 14
Hajumisarvutuste tulemuste võrdlus piirväärtusega näitab, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid olemasoleva tegevuse puhul jäävad maapinnalähedastes õhukihtides Vapa farmi piiril alla lubatud piirväärtuste.
Järeldus: nullalternatiivi mõju välisõhu seisundile võib hinnata mõõdukalt negatiivseks
9.2.1 Mõju müratasemele
Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses.
Tabel 20. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT29, veokitel normid.
Müra allikas Kestus ööpäevas, h
Müra tase, dB
Märkused
Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55-70 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, -jaoturid)
1-2 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast
Asemete puhastamine, sõnniku eemaldamine
2-3 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast
Suuremad veokid 2-4 84-90 Normidega kehtestatud müratase
Kirjeldatud tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulist negatiivset keskkonnamõju.
Avalikustamise käigus on tehtud märkuseid, et häiringut tekitab loomade karjatamiseks lautadest välja ajamine.
Järeldus: nullalternatiivi mõju müratasemele võib hinnata nõrgalt negatiivseks
28 RTI 2004, 43, 298. Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004. 29 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.
9.2.2 Mõju kliimale
Olemasolevas olukorras on farmi mõju kliimale väike. Mõju on eelkõige seotud loomade elutegevusest tingitud metaani heitmega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitmega.
Loomakasvatusest lähtuvate kasvuhoonegaaside mõju on rahvusvaheliselt tunnistatud (kuni 4% metaani koguheitmest globaalselt), kuid Eestis ei ole selle vähendamiseks meetmeid rakendatud.
Olemasoleva farmi tegevusmahtude puhul pole tõenäoline olulise negatiivse mõju teke kliimale.
Järeldus: nullalternatiivi mõju kliimale võib hinnata neutraalseks
9.2.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile
Vapa lauda kinnistutel ja nende vahetus ümbruses ei asu kaitsealuseid objekte. Farmi territooriumilt lähtuv ja väljaspool territooriumi toimuva sõnnikukäitlusega kaasnev mõju ei too eeldatavalt kaasa muutusi kaitstavate loodusobjektide seisundis. Farmi tegevusega ei kaasne otsest kahjulikku mõju kaitsealadele või muinsuskaitseobjektidele.
Järeldus: nullalternatiivi mõju kaitsealustele objektidele võib hinnata neutraalseks
9.2.1 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele
Vapa farmi tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral valgust, kiirgust või vibratsiooni, mis võiks põhjustada negatiivset keskkonnamõju ning nende mõjude hindamine ei ole asjakohane.
9.2.2 Kaudne mõju
Kaudset mõju keskkonnaseisundile võib mõista mitmeti – kui kaudset mõju, mis avaldub kavandatava farmi mõjupiirkonnas, või kui kaudset mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas.
Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas.
Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Vapa farmi segaolmejäätmete prügimäele ladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-is. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest ja laotamisest tulenevaid mõjusid võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks.
Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Kanepi POÜ kontrolli all, kuid Kanepi POÜ saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada.
Järeldus: nullalternatiivi kaudseid mõjusid võib hinnata nõrgalt negatiivseks
9.2.3 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
Farmi eeldatavas mõjupiirkonnas ei asu ühtegi olulist ja samalaadset paikset saasteallikat, mistõttu puudub olemasolevas olukorras teiste tegevustega oluline koosmõju keskkonnaseisundile.
Teatud määral võib koosmõjuks pidada järgmiste saasteallikate koosmõju:
• farmi teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile;
• välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;
• põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega;
Lehekülg 60/117
• farmis tekkivate loomsete jäätmete koosmõju Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehases käideldavate loomsete jäätmete üldkoguses;
• sisepõlemismootoritega veokite ja transpordimehhanismide ning elektrienergia kasutamisel tekkiva kasvuhoonegaaside heitme koosmõju kliimale.
Olemasoleva farmi tegevus ei põhjusta ülalnimetatud valdkondades olulist negatiivset keskkonnamõju.
Järeldus: nullalternatiivi puhul võib koosmõju hinnata nõrgalt negatiivseks.
9.3 Nullalternatiivi mõju vastuvõtvale keskkonnale
9.3.1 Mõju elusloodusele
Vapa lauda kinnistu on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel põllumajandusliku maana, mistõttu looduslikku liigirikkust pole seal (välja arvatud säilinud metsatukad) juba pikemat aega eksisteerinud. Metsloomade liikumisteed läbi kinnistu pole takistatud, pigem mõjutab neid loomupärane pelglikkus inimtegevuse suhtes.
Nullalternatiivi ei toimu muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi mõjusid taimestikule või loomastikule.
Järeldus: nullalternatiivi mõju taimestikule ja loomastikule võib hinnata neutraalseks.
9.3.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule
Vapa lauda kinnistul asuva farmi tegevuse tagajärgedest tuleb eelkõige käsitleda sõnnikukäitlusega ja põhjavee tarbimisega seonduvat.
Farmis kasutatava sõnnikukäitlusega kaasneb eeldatavalt lühiajaline, kuid sage negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile ja seega ka inimeste elukeskkonnale. Peamiseks häiringuks on ebameeldiv lõhn. Saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid olemasoleva tegevuse puhul jäävad maapinnalähedastes õhukihtides Vapa farmi piiril alla lubatud piirväärtuste, mistõttu negatiivset mõju inimese tervisele eeldatavalt ei ole.
Olemasoleva teabe põhjal ei kaasne negatiivset mõju põhjavee tarbimisega praeguses mahus.
Farmihoonete olemasolu maastikupildis võib mõjutada selle lähiümbruse esteetilist ja visuaalset väärtust. Seesuguse mõju hindamine on üsna subjektiivne ning enamasti hindaja maitseküsimus. Ekspert lähtub siinkohal asjaolust, et farm asub põllumajanduspiirkonnas ning hooned on seal asunud juba aastakümneid.
Järeldus: normaaltingimustes on mõju inimese tervisele nullalternatiivi puhul neutraalne, kuid mõju inimese heaolule mõõdukalt negatiivne.
9.3.3 Mõju majanduskeskkonnale
Olemasoleva olukorra jätkudes säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguid ning pigem võib ilma ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma uuendusteta nõrgeneda.
Järeldus: mõju majanduskeskkonnale võib nullalternatiivi puhul lugeda neutraalseks.
10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Kavandatavaks tegevuseks on Põlvamaal Kanepi vallas Erastvere külas ja Piigandi külas asuva veisefarmi ümberehitamine. Ümberehituse tingivad peaasjalikult tänapäevased loomapidamisnõuded, tänapäevased keskkonnanõuded ja vajadus farmi toimimist majanduslikult tõhustada.
Kavandatav tegevus on KMH käsitluses alternatiiv „Ümberehitatud farm”. Käsitletakse farmikompleksi ümberehitamist, farmi tegevust ning sulgemist. See juures vaadeldakse farmi ümberehitust kahes erinevas mahus – alternatiiv 1 ja alternatiiv 2. Kirjeldustes on tuginetud peamiselt arendaja poolt antud informatsioonile.
10.1 Farmi ümberehitus
Farmi ümberehitamise käigus viiakse läbi järgmised tegevused:
• ehitatakse uued loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad vastavalt alternatiivi mahtudele;
• vajadusel uuendatakse olemasolevaid juurdepääsuteid;
• hoonetesse paigaldatakse kaasaegne sisseseade, sh. lüpsi-, söötmis- ja jootmisseadmed, ventilatsiooniseadmed, sõnnikukoristusseadmed;
• paigaldatakse vee- ja kanalisatsioonitorustikud;
• paigaldatakse elektrivarustussüsteem;
• ehitustööde lõppedes korrastatakse ümbrus rajatakse/taastatakse haljastus.
Ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõtjale.
Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus. Arendaja kontrollib nõuete täitmist ehitus- ja lammutustegevuse käigus.
Alternatiiv 1 ja 1a
Alternatiiv 1 ja 1a puhul säilivad olemasolevas olukorras kasutusel olevad hooned ja rajatised (vt olemaoleva olukorra kirjeldus) ning lisandub uus lüpsikarjalaut. Alternatiiv 1 puhul rajatakse lüpsilaut mahutavusega 550-le loomale. Alternatiiv 1a puhul on uueks lüpsilaudaks rekonstrueeritud laut 290-le loomale.
Samuti rajatakse täiendav vedelsõnnikumahuti lisanduva sõnnikukoguse mahutamiseks.
Lehekülg 62/117
Joonis 15. Vapa farmi hooned ja rajatised alternatiiv 1 puhul.
Alternatiiv 2
Alternatiiv 2 puhul lisandub olemasolevatele hoonetele ja rajatistele (vt olemaoleva olukorra kirjeldus) uus lüpsikarjalaut nagu alternatiiv 1 puhul. Lisaks rajatakse uuest lüpsikarjalaudast läände teinegi 550-kohaline lüpsikarjalaut.
Tekkiva sõnnikukoguse mahutamiseks rajatakse olemasoleva vedelsõnnikumahuti lähedusse kaks täiendavat sõnnikumahutit (farmikompleksi peale kokku oleks niisiis 3 vedelsõnnikumahutit).
Joonis 16. Vapa farmi hooned ja rajatised alternatiiv 2 puhul
Lehekülg 64/117
10.2 Farmi tegevus
10.2.1 Pidamistehnoloogia
Alternatiiv 1 ja 1a
Kavandatava tegevuse tulemusel hakkab tööle ümberehitatud veisefarm. Lisaks olemasolevale loomapidamiskompleksile võetakse kasutusse täiendav vabapidamistehnoloogiaga lüpsilaut. Alles jäetakse ka olemasolevas olukorras kasutusel olevad loomapidamishooned ning sõnnikuhoidlad. Vajalik on ühe täiendava vedelsõnnikumahuti rajamine.
Tabel 21. Kavandatav farmi suurus alternatiiv 1 puhul
loomapidamishoone loomakohti peetavad loomagrupid
lüpsilehmad noorloomad kinnislehmad
Laut 1 Vabapidamislaut 325 325
Laut 2 Noorloomalaut 250 150 vasikat
100 mullikat
Laut 3 Poegimislaut 225 75 vasikat 150
Laut 4 Rekonstrueeritud vabapidamislaut 550 550
Kokku 1350
Loomühikuid 1130
Tabel 22. Kavandatav farmi suurus alternatiiv 1a puhul
loomapidamishoone loomakohti peetavad loomagrupid
lüpsilehmad noorloomad kinnislehmad
Laut 1 Vabapidamislaut 325 325
Laut 2 Noorloomalaut 250 150 vasikat
100 mullikat
Laut 3 Poegimislaut 225 75 vasikat 150
Laut 4 Rekonstrueeritud vabapidamislaut 290 290
Kokku 1090
Loomühikuid 870
Uus (rekonstrueertud) vabapidamislaut (laut 4) rajatakse külmlaudana. Tegu on vabapidamislaudaga, kus loomi peetakse aastaringselt laudas. Loomi peetakse puhkelatrites ning loomad on grupeeritud lähtuvalt piimaannist ja muudest faktoritest. Loomade lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Vabapidamislaudas võetakse kasutusele vedelsõnnikutehnoloogia.
Alternatiiv 2
Kavandatava tegevuse tulemusel hakkab tööle ümberehitatud veisefarm. Lisaks olemasolevale loomapidamiskompleksile võetakse alternatiiv 2 puhul kasutusse kaks täiendavat vabapidamistehnoloogiaga lüpsilauta. Samuti lisatakse kaks täiendavat vedelsõnnikumahutit. Alles jäetakse olemasolevas olukorras kasutusel olevad loomapidamishooned ning sõnnikuhoidlad.
Tabel 23. Kavandatav farmi suurus alternatiiv 2 puhul
loomapidamishoone loomakohti peetavad loomagrupid
lüpsilehmad noorloomad kinnislehmad
Laut 1 Vabapidamislaut 325 325
Laut 2 Noorloomalaut 250 150 vasikat
100 mullikat
Laut 3 Poegimislaut 225 75 vasikat 150
Laut 4 Rekonstrueeritud vabapidamislaut 555 550
Laut 5 Planeeritav uus vabapidamislaut 550 550
Kokku 1900
Loomühikuid 1680
Laut 4 vastab alternatiiv 1 juures antud kirjeldusele.
Perspektiivne kavandatav vabapidamislaut (laut 5) rajatakse samuti külmlaudana. Loomi peetakse aastaringselt laudas. Loomi peetakse puhkelatrites ning loomad on grupeeritud lähtuvalt piimaannist ja muudest faktoritest. Loomade lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Vabapidamislaudas võetakse kasutusele vedelsõnnikutehnoloogia.
10.2.2 Söötmistehnoloogia
Nii alternatiiv 1 kui alternatiiv 2 puhul toimub uutes lüpsilautades loomade söötmine vastavalt söödaratsioonidele söötmiskäikudest. Käitises on toormena kasutusel eelkõige kvaliteetsed loomasöödad (silo, hein, jõusöödad). Loomade jootmiseks on iga grupi kohta 1-2 grupijooturit.
10.2.3 Veekasutus
Vett kasutatakse farmis:
• loomade jootmiseks,
• lüpsiseadmete pesuks,
• ruumide pesuks,
• töötajate olmevajadusteks.
Farmi tegevuseks vajalik vesi võetakse Vapa lauda kinnistul asuvatest puurkaevudest:
• puurkaev nr. 11287 (pass nr. 2212) ja
• puurkaev nr. 11289 (pass nr. 3457).
Mõlemad puurkaevud avavad Kesk-Devoni põhjaveekihi.
10.2.4 Reovee käitlus ja heitvee ärajuhtimine
Reoveekäitlus on lahendatud erinevalt sõltuvalt reovee tekkeallikast. Tehnoloogilised veed (pesuveed) juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse ning laotatakse põldudel.
Olmereovesi on jagatud kaheks, hall vesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, must vesi kogutakse kogumiskaevudes ning veetakse käitlemiseks puhastusseadmetesse. Kogumismahuteid tühjendatakse regulaarselt.
Loomapidamishoonete katustelt ja territooriumilt kogunev sademevesi juhitakse pinnase planeerimise ja katendite kalletega territooriumi haljastatud osadesse.
Lehekülg 66/117
10.2.5 Jäätmekäitlus
Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:
• loomsed jäätmed (lõpnud loomad);
• olmejäätmed;
• biolagunevad jäätmed;
• söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit);
• ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, süstlad).
Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Olmejäätmed antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
Loomsed jäätmeid hoitakse kuni jäätmete käitlejale üle andmiseni eraldi selleks ettenähtud ja nõuetele vastavas hoiukohas. Jäätmed veetakse ära vastavalt veterinaarnõuetele ja vajadusele ning kavandatakse nii, et oleks välditud ebameeldiva lõhna teke ning nakkuse oht.
Ohtlikke jäätmeid kogutakse ning hoitakse enne nende üleandmist jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele vastavalt tekkinud jäätmete omadustele (nt. kemikaalipakendi märgistus, ohutuskaart).
10.2.6 Sõnnikukäitlus farmis
Alternatiiv 1 ja 1a
Uues vabapidamislaudas allapanu ei kasutata, asemed on kaetud asememattidega, rakendatud on vedelsõnnikutehnoloogiat. Asemeid puhastatakse vastavalt vajadusele lüpsi ajal. Käikudesse sattuv sõnnik eemaldatakse skreeperseadmega vedelsõnniku kanalisse. Kanalisse kogutav vedelsõnnik lükatakse kraabiga pumplasse, millest pumbatakse sõnnik kolbpumbaga olemasolevasse vedelsõnnikuhoidlasse.
Et olemasolev vedelsõnnikuhoidla ei ole piisava mahutavusega mahutamaks ka kogu uue vabapidamislauda sõnnikut, pumbatakse ülejäänud sõnnik hermeetilisse pütti ning transporditakse Naaritsas ja Savernas asuvatesse hoidlatesse, kus on kasutamata hinnanguliselt pool sealsete hoidlate mahust. Antud lahendus toimib kuni täiendava vedelsõnnikuhoidla rajamiseni Vapale.
Alternatiiv 2
Uutes vabapidamislautades allapanu ei kasutata, asemed on kaetud asememattidega, rakendatakse vedelsõnnikutehnoloogiat. Asemeid puhastatakse vastavalt vajadusele lüpsi ajal. Käikudesse sattuv sõnnik eemaldatakse skreeperseadmega vedelsõnniku kanalisse. Kanalisse kogutav vedelsõnnik lükatakse kraabiga pumplasse, millest pumbatakse sõnnik kolbpumbaga olemasolevasse vedelsõnnikuhoidlasse.
Uute vabapidamislautade sõnniku mahutamiseks on rajatud täiendavad vedelsõnnikumahutid. Täpsed tehnilised lahendused selguvad juba konkreetse ehitusprojekti koostamise käigus.
10.2.7 Sõnnikukäitlus väljaspool farmi
Ettevõte kasutab sõnniku laotamiseks u 560 ha põlde. Sõnnikut laotatakse nii kevadel kui sügisel. Sõnniku laotamine toimub vedelsõnniku laotusplaani ning põlluraamatu alusel. Sõnniku laotamisel jälgitakse ajalisi ja ruumilisi piiranguid, näiteks ei laotata sõnniku veekogude lähedal paiknevatele põldudele.
Nii tahe- kui vedelsõnniku laotamiseks kasutatakse vastavaid paisklaotureid. Sõnnikulaotamisest tuleneda võivaid negatiivseid mõjusid minimeeritakse sobivate laotusalade valikuga ning sõnniku võimalikult kiire mulda viimisega.
10.2.8 Energia kasutamine
Energiat vajatakse farmis järgmistes tehnoloogilistes protsessides:
• sööda ettevalmistamine ja söötmine;
• lüpsmine;
• sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine;
• valgustus;
• ventilatsioon;
• sõnniku eemaldamine.
Rajatavate loomapidamishoonete puhul peetakse silmas rakendatavate seadmete ja tehnoloogia energiasäästlikkust ning energiakadude vähendamist. Kokkuvõttes on eesmärgiks loomakoha kohta kuluva energiakoguse optimeerimine ja võimalusel vähendamine.
Rajatava farmihoone energiavarustuseks ehitatakse vajaliku võimsusega elektriühendused. Farmihoone loomapidamisruume ei köeta, olmeruumide kütmiseks kasutatakse elektrikütteseadmeid.
10.2.9 Farmi teenindav transport
Farmi teenindamiseks kasutatakse maanteetransporti. Marsruudid võivad erineda, ent kindlasti kasutakse Kanepi-Varbuse kõrvalmaanteed ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteed. Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega.
10.2.10 Veterinaarohutus
Farmis on eraldatud puhtad ja mustad tsoonid, st. piim ei puutu kokku haigustekitajate ja muude kahjulike mikroorganismidega. Piimaruumis tehakse vaid neid toiminguid, mis on seotud toorpiima käitlemisega ning ruumi on paigaldatud piisava võimsusega piimajahutus- ja –säilitusseadmed. Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele.
Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele.
10.3 Farmi sulgemine
Sulgemisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega farmi sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti farmi sulgemisel.
Farmi sulgemisel rakendatavad meetmed:
• farmis peetavate loomade äravedu ja üleandmine kas teistele loomakasvatajatele või tapamajale;
• farmihoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine;
• farmiseadmete seiskamine ja konserveerimine;
• sõnniku eemaldamine ja nõuetekohane kõrvaldamine;
• kütuse ja kemikaalide varude eemaldamine;
• farmi territooriumile kõrvaliste isikute juurdepääsu sulgemine ja valve sisseseadmine.
Lehekülg 68/117
11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
11.1 Metoodika
Käesolevas peatükis kirjeldatakse ehitustegevusega kaasnevaid sisend-väljund analüüsil leitud võimalikke tagajärgi ning seejärel antakse nende tagajärgede eeldatavatele võimalikele mõjudele hinnang.
Hinnangute andmisel arvestatakse kõigi ehitiste ja rajatiste paigaldamisega seotud mõjusid, nt asfaltplatsi rajamise mõjud.
11.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed
Alljärgnevatel skeemidel on kujutatud Vapa farmi alal kavandatava ehitustegevuse erinevad etapid. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele.
Seejuures ei ole kavandatava tegevuse alternatiive üldjuhul eraldi välja toodud, sest ehitustegevuse tagajärjed ja mõjud on sarnased varieerudes, vaid ajas ja ulatuses.
Iga etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa.
Alljärgnev joonis kirjeldab olulisi sisendeid ja väljundeid seoses ehituse etapis ehitusplatsi teenindava transpordiga. Selles etapis kujuneb transpordikoormus peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning ehitus- ja lammutusjäätmeid äravedavatest veokitest.
Joonis 17. Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
Joonis 18 kirjeldab ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse kasutades erinevaid mehhanisme. Ehitustegevusele järgneb ümbruse korrastamine ning haljastuse (taas)rajamine, mille sisendid ja väljundid on suhteliselt sarnased.
Transport
(ehitusmaterjalide veod ehitusele ning jäätmete vedu ehitusplatsilt)
Heitmed välisõhku
Müra
Koormus teekattele
Avariioht
Koorem
Kütus
Masinad ja töövahendid
Koorem
Autojuht
Valgus
Joonis 18. Sisend-väljund diagramm veisefarmi ümberehitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
Farmi ümberehitusega kaasnevad peamised tagajärjed on:
• ehitustegevusega kaasnev võimalik müra, tolm ja teised heitmed välisõhku,
• tekkivad jäätmed,
• ajutine transpordikoormuse tõus,
• pinnase teisaldamine,
• teatav maastikupildi muutumine.
Farmi ümberehitusega kaasnevate tagajärgede mõju keskkonnale on hinnatud valdkondade kaupa.
11.2.1 Müra teke
Ehitustegevuse käigus tekib müra lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega.
Müra paiksetest allikatest
Paikseteks saasteallikateks on erinevad lammutusel ja ehitusel kasutatavad mehhanismid ja masinad. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega30. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama määruses toodud nõuetele ehk võimalik mürateke on määratud ehitusel kasutatavate masinate kaudu.
Müra ehitusaegsest transpordist
Vapa farm asub Kanepi-Varbuse kruuskattega kõrvalmaantee ääres, mis ristub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteega. Ehitusmaterjalide vedu teostavad transpordivahendid kasutavad veoteedena eelpool nimetatud maanteid. Enamus transpordist toimub raskeveokitega. Ehitajate ning
30 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4.08.2005. a määrus nr 87 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele“
Hoonete ja rajatiste püstitamine
Ehitus- ja viimistlusmaterjalide
jäägid
Ehitus- ja viimistlusmaterjalide pakendijäätmed
Heitmed välisõhku
(sh tolm)
Ehitus- ja viimistlusmaterjalid
Seadmed
Energia
Müra
Avariide ja tööõnnetuste oht
Kütus
Masinad ja töövahendid
Töötajad
Valgus Vibratsioon
Lehekülg 70/117
teatavate abivahendite kohaletoimetamiseks kasutatakse sõiduautosid. Transpordist tuleneva müra suurus on vastav raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradega.
11.2.2 Heitmed välisõhku (sh tolm)
Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku erinevaid saasteaineid (CO, CO2, NOx, LOÜ). Ehitus- ja eriti lammutustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peenikesed osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti.
11.2.3 Jäätmeteke
Jäätmed tekivad kahe tegevuse käigus, olemasolevate laudahoonete lammutamisel ning uute hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid jne).
Lammutamisel tekkivad jäätmed on peamiselt erinevad hoonete konstruktsioonielemendid: seinamaterjalid, tellised, plokid ning katusekattematerjal eterniit.
Ehitustööde käigus tekib ehitusmaterjalide jäätmeid ning pakendeid.
11.2.4 Valguse, kiirguse ja vibratsiooni teke
Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha kiirguse eraldumist.
Lammutustöödel võib kohati esineda vibratsiooni konstruktsioonide demonteerimisel.
Ehitustööde juures võib vibratsiooni esineda pinnase tihenduse juures. Juhul kui ehitatakse pimedal ajal võidakse kasutada valgusteid, mistõttu on võimalik valguse eraldumine.
11.2.5 Hädaolukorrad
Kuna ehitusvaldkond on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid, siis mõjude hindamisel on viidatud ka võimalikele avariiohtudele ning tööõnnetuste võimalusele.
Tööõnnetused võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Avariioht on olemas nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel.
Vedude puhul tuleb alati arvestada ka õnnetuseohuga liikluses.
11.3 Farmi ümberehituse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang
Farmi ümberehitusega kaasnevate tagajärgede mõju keskkonnale on alljärgnevalt hinnatud valdkondade kaupa ning seejärel eraldi vastuvõtvale keskkonnale.
11.3.1 Mõju maastikule ja pinnasele
Farmi ümberehitamise käigus tehtavate pinnasetööde käigus hoonete ja rajatiste asukohas eemaldatud pinnas hoiustatakse nii, et kasvukihti saab hiljem kasutada haljastustöödel ja muud pinnast territooriumi planeerimisel täitepinnasena. Pinnasereostuse vältimiseks rakendatakse keskkonnaohtlike ainete (nt. kütused) kasutamisel ettevaatusabinõusid ning tagatakse valmisolek õnnetusjuhtumiste puhul tegutsemiseks.
Rajatavad loomapidamishooned ja muud rajatised on kaasaegsed ning kohandatud üldise maastikupildiga.
Farmi ümberehitamine ei too kaasa negatiivset mõju pinnase seisundile ja maastiku üldilmele.
Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on mõlema alternatiivi puhul pigem neutraalne.
11.3.2 Mõju pinnaveele
Farmi ümberehitusel puuduvad antud mõjuvaldkonna puhul olulised tagajärjed: heitvett ei teki ja seda ei juhita suublasse, samuti ei muudeta pinnaveerežiimi. Olulist negatiivset mõju pinnaveele ei kaasne.
Järeldus: Mõju pinnaveele on mõlema alternatiivi puhul pigem neutraalne.
11.3.3 Mõju põhjaveele
Ümberehituse käigus järgitakse farmile territooriumil asuva puurkaevude sanitaarkaitseala ning keelatakse sellel ohtlike ainete ladustamine ning käitlemine (kütuste ladustamine, ehituskemikaalide ja jäätmete ladustamine jne.), samuti välistatakse tegevused, mis võiksid põhjaveele otseselt või kaudselt ohtu kujutada.
Ohutusnõuete täitmisel negatiivset mõju põhjavee seisundile ei tekki.
Järeldus: Mõju põhjaveele on mõlema alternatiivi puhul pigem neutraalne.
11.3.4 Mõju välisõhu seisundile ja müratasemele
Farmi ümberehituse olulisemad tagajärjed on maaüksusel asuvate hoonete ehitus- ja pinnasetööde käigus tekkiv müra, tolm ja vibratsioon, selle võimalik levik väljapoole farmi maaüksuse piire. Samuti võib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteedel põhjustada suurema müra, tolmu ja vibratsiooni.
Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust leevendatakse töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega (näiteks raskeveokite liikumise kavandamine nii, et tagatud on vähim võimalik häiring; kaetud jäätmekonteinerite kasutamine).
Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgmisega. Olulist negatiivset mõju välisõhu seisundile ehitustegevuse tulemusel ei prognoosita.
Järeldus: Mõju välisõhu saastetasemele ja müratasemele on mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt negatiivne.
11.3.5 Mõju kliimale
Farmi ümberehituse tegevused mõjutavad kliimat määral, mis on määratud ehitus- ja lammutusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega (näiteks sisepõlemismootorite kasutamisel CO2 heite näitajatega).
Kavandatavad tegevused viiakse läbi mahus, mis ei põhjusta olulise mõju teket kliimatingimustele.
Järeldus: Mõju kliimale võib mõlema alternatiivi puhul lugeda neutraalseks.
11.3.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile
Farmi ümberehituse tegevuste tagajärjel ei halvene loodusobjektidele ja kultuuripärandi seisund, kuna väljaspool farmi maaüksust ei põhjustata olulist negatiivset keskkonnamõju.
Järeldus: Mõju kaitsealustele objektidele võib mõlema alternatiivi puhul lugeda neutraalseks.
11.3.7 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele
Farmi ümberehituse tegevuste tagajärjel ei teki keskkonnaseisundit oluliselt mõjutavat valguse, kiirguse ja vibratsiooni taset.
Järeldus: Mõju võib mõlema alternatiivi puhul lugeda neutraalseks.
Lehekülg 72/117
11.3.8 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui kaudset mõju, mis avaldub kavandatava farmi mõjupiirkonnas, või kui kaudset mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas.
Lammutus- ja ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega sademetest maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele.
Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Lammutus- ja ehitusjäätmete käitlemine selliste tööde tegemiseks luba omavates ettevõtetes toob kaasa keskkonnamõjusid. Põlevkivist elektrienergia tootmisega kaasnevad mõjud ressursside tarbimisest ja välisõhu saasteainete eraldumisest.
Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all, kuid arendaja saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada.
Järeldus: Kaudne mõju ehitustegevusest keskkonnaseisundile on mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt negatiivne.
11.3.9 Koosmõju teiste tegevustega keskkonnaseisundile
Koosmõju võib avalduda juhul, kui piirkonnas toimub teisi ehitus või rekonstrueerimistöid. Eksperdil puudub informatsioon samaaegselt kavandatavate suuremahuliste ehitustegevuste kohta Vapa farmi mõjupiirkonnas, mis võiks kaasa tuua koosmõju tekke.
Teatav koosmõju võib täheldatav olla olemasoleva transpordiga.
Järeldus: Koosmõju on mõlema alternatiivi puhul pigem nõrgalt negatiivne.
11.4 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale
11.4.1 Mõju elupaikadele, taimestikule ja loomastikule
Farmi ümberehituse olulisemad tagajärjed on taimestiku osaline eemaldamine ja pinnase teisaldamine.
Lammutus- ja ehitustegevusega kaasnev peamine mõju elusloodusele seisneb ehitusaluse pinnase eemaldamises. Ehitustegevus toimub piiratud alal, juba toimiva farmi territooriumil, kus looduslikud taimekooslused pole säilinud. Kuna farmi maa-alal eemaldatakse taimestik vaid ulatuses, mis on vajalik ehitus-, haljastus- ja korrastustööde läbiviimiseks, siis olulist negatiivset mõju taimestikule ja loomastikule ei teki.
Järeldus: mõju elusloodusele on eeldatavalt neutraalne.
11.4.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule
Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt.
Farmi ümberehituse olulisemad negatiivsed tagajärjed antud mõjuvaldkonna puhul on müra, tolmu ja vibratsiooni teke maaüksusel asuvate hoonete ehitustööde käigus. Samuti tekib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteedel.
Farmi ümberehituse mõju inimeste tervisele ja heaolule seisneb elukeskkonna võimalikus halvenemises juhul, kui tekkiv mõju ületab farmi maaüksuse piirid. Farmi ümberehituse mõju inimeste varale pole tõenäoline, kuna ümberehitus on ajutise iseloomuga tegevus ning inimeste vara võimalikult kahjustav mõju ei ületa farmi maaüksuse piire. Teatavat mõju inimese heaolule võivad
avaldada müra ja ehitustegevuse käigus eralduda võiv tolm. Tegemist on siiski ajutiste häiringutega, millel ei tohiks olla pikaajalist mõju.
Kuna lammutus- ja ehitustööd on üks tööõnnetusterikkam tegevusala, siis tegevuste iseloomust lähtudes varitsevad tööde teostajaid erinevad ohud. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, ei eeldata negatiivset mõju inimese tervisele.
Farmi ümberehitusel tekkivatest jäätmetest tulenev negatiivne mõju inimese tervisele on nende nõuetekohasel käitlemisel tühine. Küll on võimalik ajutine peenefraktsioonilise ehitusprahi lendumine jäätmekonteineritest.
Farmi ümberehituse olulisemad positiivsed tagajärjed on farmikompleksi korrastamine ja ajutiste töökohtade loomine. Lisaks on positiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale ka hoonete ja rajatiste kaasajastamisel. Rekonstrueerimisega paraneb visuaalne vaade maaüksusele.
Ehitustegevusest tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamise ja vältimise kohta ehitustöötajatele on sätestatud ehitusfirma ning tööandja vaheliste lepingutega.
Järeldus: olulist negatiivset mõju inimeste tervisele ümberehitamine ei põhjusta, inimeste heaolule on ehitustöödel kokkuvõttes neutraalne mõju.
11.4.3 Mõju majanduskeskkonnale
Ehitustegevus annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele. Ehitusprotsess on eelduseks farmi arendamisele.
Järeldus: majanduslikust seisukohast on tegevusel nõrgalt positiivne mõju.
Lehekülg 74/117
12 FARMI TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
Hinnangute andmisel arvestatakse kõigi ehitiste ja rajatiste rajamisega seotud mõjusid, nt ka asfaltplatsi rajamise mõjud. Ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised.
12.1 Farmi tegevusega kaasnevad tagajärjed
Kavandatava tegevuse tootmisprotsessi kirjeldus (kehtib nii alternatiiv 1 kui alternatiiv 2 puhul) koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.
Joonis 19. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:
- Heide välisõhku;
- Müra teke;
- Jäätmeteke;
- Sõnniku teke;
- Veekasutus;
- Reovee teke.
Alljärgnevalt kirjeldatakse kõiki võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.
Sööt Ravimid
Lüpsikarja pidamine Vapa veisefarmis
Vesi
Transport
Töötajad
Reovesi
Heide õhku
Sõnnik
Jäätmed Piim
Abimaterjalid
Elekter Transport
Müra
Hädaolukorraoht
Suurenenud transpordikoormus
Valgus
Noorloomad
12.1.1 Heitmed välisõhku
12.1.1.1 Saasteallikad
Farmihooned
Lautades kavandatav loomade maksimaalne arv lauda kohta, pidamisviis ja muud tehnilised parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis. Farmi keskmine piimatoodang lüpsilehma kohta on 8000 kg aastas.
Tabel 24. Vapa farmihooned, loomade maksimaalne arv laudas, pidamisviis ja saasteallikate tehnilised parameetrid
Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid
Laut
Nr plaanil
Max loom
ade
arv
Pidamisviis
Karjatamine,
päevi/aastas
Korstnate arv
Saasteallika
läbimõõt või
mõõtmed
Saasteallika
kõrgus maa-
pinnast
Maht-kiirus,
m3/s
Temperatuur T,
°C
Alternatiiv 1
Vaba-pidamislaut
S1 325 lüpsilehma
Vabapidamine, skreeper,
sõnnikueemaldus üle 3 korra
ööpäevas, vähene allapanuta
0 1 2,26 9 16,70 külmlaut
Noor-loomalaut
S2 150 vasikat ja 100 mullikat
Vabapidamine, sügavallapanu
0 1 2,26 9 7,22 külmlaut
Poegimis-laut
S3 150 kinnislehma
ja 75 noorlooma
kinnislehmad - lõaspidamine,
sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, rohke allapanu;
vasikad- vabapidamine, sügavallapanu
kinnislehmad 180 päeva, vasikad 0
1 2,26 9 10,63 külmlaut
Planeeritav uus vaba-pidamislaut
I
S6 550 lüpsilehma
Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu
0 4 4,17 10 28,26 külmlaut
Alternatiiv 1a
Vaba-pidamislaut
S1 325 lüpsilehma
Vabapidamine, skreeper,
sõnnikueemaldus üle 3 korra
ööpäevas, vähene allapanuta
0 1 2,26 9 16,70 külmlaut
Noor-loomalaut
S2 150 vasikat ja 100 mullikat
Vabapidamine, sügavallapanu
0 1 2,26 9 7,22 külmlaut
Lehekülg 76/117
Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid
Laut
Nr plaanil
Max loom
ade
arv
Pidam
isviis
Karjatamine,
päevi/aastas
Korstnate arv
Saasteallika
läbimõõt või
mõõtmed
Saasteallika
kõrgus maa-
pinnast
Maht-kiirus,
m3/s
Temperatuur T,
°C
Poegimis-laut
S3 150 kinnislehma
ja 75 noorlooma
kinnislehmad - lõaspidamine,
sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, rohke allapanu;
vasikad- vabapidamine, sügavallapanu
kinnislehmad 180 päeva, vasikad 0
1 2,26 9 10,63 külmlaut
Planeeritav uus vaba-pidamislaut
I
S6a 290 lüpsilehma
Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu
0 4 4,17 10 14,90 külmlaut
Alternatiiv 2
Vaba-pidamislaut
S1 325 lüpsilehma
Vabapidamine, skreeper,
sõnnikueemaldus üle 3 korra
ööpäevas, vähene allapanuta
0 1 2,26 9 16,70 külmlaut
Noor-loomalaut
S2 150 vasikat ja 100 mullikat
Vabapidamine, sügavallapanu
0 1 2,26 9 7,22 külmlaut
Poegimis-laut
S3 150 kinnislehma
ja 75 noorlooma
kinnislehmad - lõaspidamine,
sõnnikueemaldus mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, rohke allapanu;
vasikad- vabapidamine, sügavallapanu
kinnislehmad 180 päeva, vasikad 0
1 2,26 9 10,63 külmlaut
Planeeritav uus vaba-pidamislaut
I
S6 550 lüpsilehma
Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu
0 4 4,17 10 28,26 külmlaut
Planeeritav uus vaba-pidamislaut
II
S7 550 lüpsilehma
Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu
0 4 4,17 10 28,26 külmlaut
Sõnnikuhoidlad
Alernatiiv 1 ja 1a puhul lisandub farmi territooriumile lisaks olemasolevatele hoidlatele uus samasuguste mõõtmetega vedelsõnnikuhoidla nagu olemasolev vedelsõnnikuhoidla, kuhu hakatakse eelkõige hoiustama uue vabapidamislauda sõnnikut. Alternatiiv 2 puhul lisandub ka kolmas samasuguste mõõtmetega hoidla. Hoidlate täpsemad tehnilised parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis. Hoidlate asukohad on märgitud saasteallikate asendiplaanil tähistega S4, S5 ning S7 ja S8 (Joonis 20).
Tabel 25. Sõnnikuhoidlate parameetrid
Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid
Hoidla Nr plaanil
Saasteallika läbimõõt või mõõtmed
Saasteallika kõrgus
maapinnast
Mahtkiirus, m3/s Temperatuur T, °C
Alternatiiv 1 ja 1a
Olemasolev vedelsõnnikuhoidla S4 42,00 4 0,1m/s sarnane välis temperatuuriga
Olemasolev tahesõnnikuhoidla S5 19,95 1,5 0,1m/s sarnane välis temperatuuriga
Planeeritav vedelsõnnikuhoidla I S7 42 4 0,1m/s sarnane välis temperatuuriga
Alternatiiv 2
Olemasolev vedelsõnnikuhoidla S4 42,00 4 0,1m/s sarnane välis temperatuuriga
Olemasolev tahesõnnikuhoidla S5 19,95 1,5 0,1m/s sarnane välis temperatuuriga
Planeeritav vedelsõnnikuhoidla I S7 42,00 4 0,1m/s sarnane välis temperatuuriga
Planeeritav vedelsõnnikuhoidla II S9 42 4 0,1m/s sarnane välis temperatuuriga
Lehekülg 78/117
Joonis 20. Saasteallikate asendiplaan
12.1.1.2 Hajus ja kontrollimatu heide
Hajusa ja kontrollimatu heite allikad on kavandatava olukorra puhul sarnased olemasolevatega. Heide tekib:
• Sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekib tolmuheide.
• Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt.
• Territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku.
• Sõnniku väljavedamisel suureneb ammoniaagi heide.
• Sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Tegemist on hajusa ja kontrollimatu heitega, mille suurus oleneb nii sõnniku koostisest, laotamistehnoloogiast kui ka ilmastikutingimustest.
Heide võib mõnevõrra suureneda, kuna farmi laiendamisel suureneb ka vastavate tegevuste maht.
12.1.1.3 Heitkoguste arvutamine
Alternatiiv 1
Ammoniaak
Ammoniaagi heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud alljärgnevas tabelis. Kuna noorloomade täpne suhe on ajas muutuv ning pullmullikate elutegevusest tekkiv heide on suurem kui lehmmullikate puhul, siis on nii lehm- kui ka pullmullikate puhul kasutatud ammoniaagi heitkoguste arvutamisel pullmullika eriheidet.
Lehekülg 80/117
Tabel 26. Ammoniaagi heitkoguse
d farm
ihoonete
st ja sõnnikuhoidlate
st
Saast
e-allika
tähis
Vanuse/
toodangu-
rühm
Pidam
isviis
Kar-
jata-
mine,
päevi/
aastas
Loo-
made
arv
NH3 heitkogus laudahoonest
NH3 heitkogus sõnnikhoidlast
N
sisaldus
väljahei-
detes
kg/loom
aastas
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Eriheide
lauda-
hoonest,
kg/loom
aastas
Hetke-
line
heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Sõn-
niku-
hoidla
tüüp
Lendu-
mise
protsent,
%
Hetke-
line
heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
Saas-
te-
allika
tähis
S1
Lüpsilehm
ad (8000 kg)
Vabapidamine
, skreeper,
sõnnikueem
aldus üle 3
korra
ööpäevas,
vähene
allapanuta
0 325
140,3
45,598
10,5
0,108
3,413
42,185
Vedel-
sõn-
niku-
hoidla,
kaetud
20
0,268
8,437
S4
S2
Vasikad
Vabapidamine
, sügavallapanu
0 150
9,1
1,365
0,5
0,002
0,075
Hoiustatakse aunades
Mulllikad
Vabapidamine
, sügavallapanu
0 100
61,3
6,130
4,6
0,015
0,460
Kokku
7,495
0,017
0,535
S3
Kinnislehma
d (8000 kg)
Vabapidamine
, sügavallapanu
180
150
140,3
21,045
6,1
0,029
0,915
9,752
Tahe-
sõn-
niku-
hoidla,
kat-
mata
40
0,132
4,159
S5
Vasikad
Vabapidamine
, sügavallapanu
0 75
9,1
0,683
0,5
0,001
0,038
0,645
Kokku
21,728
0,030
0,953
10,397
S6
Lüpsilehm
ad (8000 kg)
Vabapidamine
, skreeper,
sõnniku-
0 550
140,3
77,165
10,5
0,183
5,775
71,390
Vedel-
sõn-
niku-
20
0,453
14,278
S7
Sa
ast
e-allika
tähis
Vanuse/
toodangu-
rühm
Pidam
isviis
Kar-
jata-
mine,
päevi/
aastas
Loo-
made
arv
NH3 heitkogus laudahoonest
NH3 heitkogus sõnnikhoidlast
N
sisaldus
väljahei-
detes
kg/loom
aastas
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Eriheide
lauda-
hoonest,
kg/loom
aastas
Hetke-
line
heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Sõn-
niku-
hoidla
tüüp
Lendu-
mise
protsent,
%
Hetke-
line
heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
Saas-
te-
allika
tähis
eemaldus üle
3 korra
ööpäevas,
vähene
allapanuta
hoidla,
kaetud
Lehekülg 82/117
Metaan
Metaani heitkogused farmihoonetest ja hoidlatest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 27. Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest
Saaste-allika tähis
Vanuse/ toodangu-rühm
Arv Farmihoonest Sõnnikuhoidlast
Eriheide (kg/loom/
aasta)
Hetke-line heit-kogus, g/s
Aastane heit-kogus, t/a
Eriheide (kg/loom/
aasta)
Hetkeline heitkogus,
g/s
Aastane heit-kogus, t/a
Saaste-allika tähis
S1 Lüpsi-lehmad
325 109 1,123 35,425 21 0,108 3,413 S4
S2 mullikad 150 73 - 10,950 Hoiustatakse aunas
vasikad 100 35 - 3,500
Kokku - - 0,458 14,450
S3 Kinnis-lehmad
40 109 - 4,360 3 0,006 0,203 S5
vasikad 75 35 - 2,625 1,1
Kokku - - 0,221 6,985 -
S6 Lüpsi-lehmad
550 109 1,901 59,950 21 0,183 5,775 S7
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 28. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest
Saaste-allika tähis
Sõnniku liik N produktsioon väljaheidetega kokku, t/a
Dilämmastikoksiidi lendumine, %
Hetkeline heitkogus,
g/s
Aastane heitkogus,
t/a
S4 Vedelsõnnik 42,185 0,1 0,0013 0,042
S5 Tahesõnnik 10,397 2 0,007 0,208
S7 Vedelsõnnik 71,390 0,1 0,0023 0,071
Alternatiiv 1a
Ammoniaak
Ammoniaagi heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevas tabelis. Kuna noorloomade täpne suhe on ajas muutuv ning pullmullikate elutegevusest tekkiv heide on suurem kui lehmmullikate puhul, siis on nii lehm- kui ka pullmullikate puhul kasutatud ammoniaagi heitkoguste arvutamisel pullmullika eriheidet.
Tabel 29. Ammoniaagi heitkoguse
d farm
ihoonete
st ja sõnnikuhoidlate
st
Saaste-allika tähis
Vanuse/ toodangu-rühm
Pidamisviis
Karjatamine, päevi/ aastas
Loomade arv
NH3 heitkogus laudahoonest
NH3 heitkogus sõnnikhoidlast
N
sisald
us
välja-
heidet
es
kg/loo
m
aastas
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Eriheide
lauda-
hoonest,
kg/loom
aastas
Hetke-
line heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Sõnniku-
hoidla tüüp
Lendu-
mise
protsent
, %
Hetke-
line heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
Saaste-
allika
tähis
S1
Lüpsilehm
ad
(8000 kg)
Vabapidamine,
skreeper,
sõnniku-
eemaldus üle 3
korra ööpäevas,
vähene
allapanuta
0 325
140,3
45,598
10,5
0,108
3,413
42,185
Vedel-
sõnniku-
hoidla,
kaetud
20
0,268
8,437
S4
S2
Vasikad
Vabapidamine,
sügavallapanu
0 150
9,1
1,365
0,5
0,002
0,075
Hoiustatakse aunades
Mulllikad
Vabapidamine,
sügavallapanu
0 100
61,3
6,130
4,6
0,015
0,460
Kokku
7,495
0,017
0,535
S3
Kinnislehm
ad (8000 kg)
Vabapidamine,
sügavallapanu
180
150
140,3
21,045
6,1
0,029
0,915
9,752
Tahesõnniku-
hoidla,
katusega
40
0,132
4,159
S5
Vasikad
Vabapidamine,
sügavallapanu
0 75
9,1
0,683
0,5
0,001
0,038
0,645
Kokku
21,728
0,030
0,953
10,397
S6
Lüpsilehm
ad
(8000 kg)
Vabapidamine,
skreeper,
sõnniku-
eemaldus üle 3
korra ööpäevas,
0 290
140,3
40,687
10,5
0,097
3,045
37,642
Vedel-
sõnniku-
hoidla,
kaetud
20
0,239
7,528
S7
Lehekülg 84/117
Saaste-allika tähis
Vanuse/ toodangu-rühm
Pidamisviis
Karjatamine, päevi/ aastas
Loomade arv
NH3 heitkogus laudahoonest
NH3 heitkogus sõnnikhoidlast
N
sisald
us
välja-
heidet
es
kg/loo
m
aastas
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Eriheide
lauda-
hoonest,
kg/loom
aastas
Hetke-
line heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Sõnniku-
hoidla tüüp
Lendu-
mise
protsent
, %
Hetke-
line heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
Saaste-
allika
tähis
vähene
allapanuta
Kärneri-Jõe lüpsi- ja noorloomafarmi keskkonnakompleksloa taotluse lisad
Metaan
Metaani heitkogused farmihoonetest ja hoidlatest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 30. Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest
Saaste-allika tähis
Vanuse/ too-
dangu-rühm
Arv Farmihoonest Sõnnikuhoidlast
Eriheide (kg/loom/
aasta)
Hetke-line heit-kogus, g/s
Aastane heit-kogus, t/a
Eriheide (kg/loom/
aasta)
Hetke-line heit-kogus,
g/s
Aastane heit-kogus, t/a
Saaste-allika tähis
S1 Lüpsi-lehmad
325 109 1,123 35,425 21 0,108 3,413 S4
S2 mullikad 150 73 - 10,950 Hoiustatakse aunas
vasikad 100 35 - 3,500
Kokku - - 0,458 14,450
S3 Kinnis-lehmad
40 109 - 4,360 3 0,006 0,203 S5
vasikad 75 35 - 2,625 1,1
Kokku - - 0,221 6,985 -
S6 Lüpsi-lehmad
290 109 1,002 31,610 21 0,097 3,045 S7
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 31. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest
Saasteallika tähis
Sõnniku liik N produktsioon väljaheidetega kokku, t/a
Dilämmastikoksiidi lendumine, %
Hetkeline heitkogus, g/s
Aastane heitkogus, t/a
S4 Vedelsõnnik 42,185 0,1 0,0013 0,042
S5 Tahesõnnik 10,397 2 0,007 0,208
S7 Vedelsõnnik 37,642 0,1 0,0012 0,038
Alternatiiv 2
Ammoniaak
Ammoniaagi heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevas tabelis. Kuna noorloomade täpne suhe on ajas muutuv ning pullmullikate elutegevusest tekkiv heide on suurem kui lehmmullikate puhul, siis on nii lehm- kui ka pullmullikate puhul kasutatud ammoniaagi heitkoguste arvutamisel pullmullika eriheidet.
Lehekülg 86/117
Tabel 32. Ammoniaagi heitkoguse
d farm
ihoonete
st ja sõnnikuhoidlate
st
Saasteallika tähis
Vanuse/ toodangu-rühm
Pidamisviis
Karja-tamine, päevi/ aastas
Loomade arv
NH3 heitkogus laudahoonest
NH3 heitkogus sõnnikhoidlast
N
sisaldus
välja-
heidetes
kg/loom
aastas
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Eriheide
lauda-
hoonest,
kg/loom
aastas
Hetke-
line
heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
N pro-
duktsioo
n välja-
heideteg
a kokku,
t/a
Sõnniku-
hoidla
tüüp
Lendu-
mise
protsent,
%
Hetke-
line
heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
Saast
e-allika
tähis
S1
Lüpsi-
lehm
ad
(8000 kg)
Vabapidamine,
skreeper,
sõnnikueem
aldus
üle 3 korra
ööpäevas, vähene
allapanuta
0 325
140,3
45,598
10,5
0,108
3,413
42,185
Vedel-
sõnniku-
hoidla,
kaetud
20
0,268
8,437
S4
S2
Vasikad
Vabapidamine,
sügavallapanu
0 150
9,1
1,365
0,5
0,002
0,075
Hoiustatakse aunades
Mulllikad
Vabapidamine,
sügavallapanu
0 100
61,3
6,130
4,6
0,015
0,460
Kokku
7,495
0,017
0,535
S3
Kinnis-
lehm
ad
(8000 kg)
Vabapidamine,
sügavallapanu
180
150
140,3
21,045
6,1
0,029
0,915
9,752
Tahe-
sõnniku-
hoidla,
katmata
40
0,132
4,159
S5
Vasikad
Vabapidamine,
sügavallapanu
0 75
9,1
0,683
0,5
0,001
0,038
0,645
Kokku
21,728
0,030
0,953
10,397
S6
Lüpsi-
lehm
ad
(8000 kg)
Vabapidamine,
skreeper,
sõnnikueem
aldus
üle 3 korra
ööpäevas, vähene
allapanuta
0 550
140,3
77,165
10,5
0,183
5,775
71,390
Vedel-
sõnniku-
hoidla,
kaetud
20
0,453
14,278
S7
S8
Lüpsilehm
Vabapidamine,
0 550
140,3
77,165
10,5
0,183
5,775
71,390
Vedel-
20
0,453
14,278
S9
Kärneri-Jõe lüpsi- ja noorloomafarmi keskkonnakompleksloa taotluse lisad
Saasteallika tähis
Vanuse/ toodangu-rühm
Pidamisviis
Karja-tamine, päevi/ aastas
Loomade arv
NH3 heitkogus laudahoonest
NH3 heitkogus sõnnikhoidlast
N
sisaldus
välja-
heidetes
kg/loom
aastas
N pro-
duktsioon
välja-
heidetega
kokku, t/a
Eriheide
lauda-
hoonest,
kg/loom
aastas
Hetke-
line
heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
N pro-
duktsioo
n välja-
heideteg
a kokku,
t/a
Sõnniku-
hoidla
tüüp
Lendu-
mise
protsent,
%
Hetke-
line
heit-
kogus,
g/s
Aastane
heit-
kogus,
t/a
Saast
e-allika
tähis
ad (8000
kg)
skreeper,
sõnnikueem
aldus
üle 3 korra
ööpäevas, vähene
allapanuta
sõnniku-
hoidla,
kaetud
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
88/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Metaan
Metaani heitkogused farmihoonetest ja hoidlatest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 33. Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest Saasteallika tähis
Vanuse/ toodangu-
rühm
Arv
Farmihoonest Sõnnikuhoidlast
Eriheide (kg/loom/
aasta)
Hetke-line heit-kogus, g/s
Aas-tane heit-kogus, t/a
Eriheide (kg/loom/
aasta)
Hetke-line heit-kogus, g/s
Aasta-ne heit-kogus, t/a
Saaste-allika tähis
S1 Lüpsilehmad 325 109 1,123 35,425 21 0,108 3,413 S4
S2 mullikad 150 73 - 10,950 Hoiustatakse aunas
vasikad 100 35 - 3,500
Kokku - - 0,458 14,450
S3 Kinnislehmad 40 109 - 4,360 3 0,006 0,203 S5
vasikad 75 35 - 2,625 1,1
Kokku - - 0,221 6,985 -
S6 Lüpsilehmad 550 109 1,901 59,950 21 0,183 5,775 S7
S8 Lüpsilehmad 550 109 1,901 59,950 21 0,183 5,775 S9
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 34. Dilämmastikoksiidi heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest
Saasteallika tähis
Sõnniku liik N produktsioon väljaheidetega kokku, t/a
Dilämmastikoksiidi lendumine, %
Hetkeline heitkogus, g/s
Aastane heitkogus,
t/a
S4 Vedelsõnnik 42,185 0,1 0,0013 0,042
S5 Tahesõnnik 10,397 2 0,007 0,208
S7 Vedelsõnnik 71,390 0,1 0,0023 0,071
S9 Vedelsõnnik 71,390 0,1 0,0023 0,071
Aasta jooksul farmis paiksetest saasteallikatest välisõhku suunatavate saasteainete kogused on esitatud koondtabelis (Tabel 35).
Tabel 35. Aasta jooksul Vapa veisefarmist välisõhku suunatavate saasteainete prognoositavad kogused.
Alternatiiv Saasteaine nimetus
Aastane heitkogus, t/a
NH3
Alternatiiv 0 17,496
Alternatiiv 1 37,549
Alternatiiv 1a 28,069
Alternatiiv 2 57,602
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/117
Alternatiiv Saasteaine nimetus
Aastane heitkogus, t/a
CH4
Alternatiiv 0 60,475
Alternatiiv 1 126,200
Alternatiiv 1a 95,130
Alternatiiv 2 191,925
N20
Alternatiiv 0 0,250
Alternatiiv 1 0,322
Alternatiiv 1a 0,288
Alternatiiv 2 0,393
12.1.2 Mürateke
Farmide käitamisel on mürateke võimalik peamiselt kahest eristatavast allikast - tootmisprotsess ja paiksed saasteallikad ning farmi teenindav transport.
Tootmisprotsess
Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides.
Transport
Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid, reovett. Transpordist tulenev müra on seotud kogu transpordivahendite liikumisega ehk tuleb arvestada, et enamus juhtudel läbitakse sama punkti kahel korral ehk farmi minnes ja farmist tulles.
12.1.3 Jäätmeteke
Peamised farmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:
• loomsed jäätmed (surnud loomad);
• olmejäätmed;
• haljastusjäätmed (puulehed, niidetud rohi jne);
• pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit);
• ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained)
Olmejäätmete kogus on eeldatavalt sarnane nullalternatiivile. Vastavalt loomade arvule suureneb loomsete ja ohtlike jäätmete hulk, samuti pakendijäätmete kogus.
12.1.4 Sõnnikuteke
Veisepidamise tulemusena tekib nii tahesõnnik kui ka vedelsõnnik. Vabapidamislautades allapanu ei kasutata, asemed on kaetud asememattidega, rakendatud on vedelsõnnikutehnoloogiat. Poegimislaudas ning noorloomalaudas on kasutusel tahesõnniku tehnoloogia.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
90/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Tabel 36. Vapa farmis tekkivad sõnnikukogused Alternatiivi 1 ja Alternatiiv 2 puhul
Loomarühm Loomade arv
Vedelsõnnik, tonni Tahesõnnik, tonni
looma kohta31 aastas
kokku aastas
8 kuu kogus
looma kohta aastas
kokku aastas
8 kuu kogus
Alternatiiv 1
lüpsilehmad 875 21 18375 12250
noorloomad 100 4,8 480 320
vasikad 225 2,0 450 300
kinnislehmad 150 9,0 1350 900
Kokku 18375 12250 2280 1520
Alternatiiv 1a
lüpsilehmad 615 21 12915 8610
noorloomad 100 4,8 480 320
vasikad 225 2,0 450 300
kinnislehmad 150 9,0 1350 900
Kokku 12915 8610 2280 1520
Alternatiiv 2
lüpsilehmad 1425 21 29925 19950
noorloomad 100 4,8 480 320
vasikad 225 2,0 450 300
kinnislehmad 150 9,0 1350 900
Kokku 29925 19950 2280 1520
Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad.
Tabel 37. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind.
31 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/117
Loomarühm Nüld sisaldus32
Aastas toodetav sõnnik kokku
Aastas toodetav N kokku
Minimaalne vajalik põllupind
kg/t t kg ha Alternatiiv 1
lüpsilehmad 3,3 18375 60637,5
noorloomad 4,5 480 2160
vasikad 4,5 450 2025
kinnislehmad 4,5 1350 6075
Kokku 70897,5 417,0
Alternatiiv 1a
lüpsilehmad 3,3 12915 42619,5
noorloomad 4,5 480 2160
vasikad 4,5 450 2025
kinnislehmad 4,5 1350 6075
Kokku 52879,5 311,1
Alternatiiv 2
lüpsilehmad 3,3 29925 98752,5
noorloomad 4,5 480 2160
vasikad 4,5 450 2025
kinnislehmad 4,5 1350 6075
Kokku 109012,5 641,3
Tabel 38. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind.
Loomarühm Püld sisaldus33
Aastas toodetav sõnnik kokku
Aastas toodetav P kokku
Minimaalne vajalik põllupind
kg/t t kg ha
Alte
rnatlüpsilehmad 0,5 18375 9187,5
32 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 33 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
92/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Loomarühm Püld sisaldus33
Aastas toodetav sõnnik kokku
Aastas toodetav P kokku
Minimaalne vajalik põllupind
kg/t t kg ha
noorloomad 1,3 480 625
vasikad 0,84 450 378
kinnislehmad 1,04 1350 1404
Kokku 11594,5 463,8
Alternatiiv 1a
lüpsilehmad 0,5 12915 6457,5
noorloomad 1,3 480 625
vasikad 0,84 450 378
kinnislehmad 1,04 1350 1404
Kokku 8864,5 354,6
Alternatiiv 2
lüpsilehmad 0,5 29925 14962,5
noorloomad 1,3 480 625
vasikad 0,84 450 378
kinnislehmad 1,04 1350 1404
Kokku 17369,5 694,8
12.1.5 Veekasutus
Veevõtt toimub kinnistul asuvatest puurkaevudest.
Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks, aga ka vahendite pesuks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Arvutuslik loomade joogivee tarve on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 39. Prognoositav veetarve veiste jootmiseks
Loomagrupp Arv Keskmine veetarve34,
l/öp
Veetarve kokku, m3/öp
Veetarve kokku, m3/aastas
Alternatiiv 1 Lüpsilehmad 875 120 105
34 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/117
Loomagrupp Arv Keskmine veetarve34,
l/öp
Veetarve kokku, m3/öp
Veetarve kokku, m3/aastas
Noorloomad 325 9-41 (25) 8,1 Kinnislehmad 150 50 7,5 Kokku, alt 1 120,6 44019 Alternatiiv 1a Lüpsilehmad 615 120 73,8 Noorloomad 325 9-41 (25) 8,1 Kinnislehmad 150 50 7,5 Kokku, alt 1a 89,4 32631 Alternatiiv 2 Lüpsilehmad 1425 120 171 Noorloomad 325 9-41 (25) 8,1 Kinnislehmad 150 50 7,5 Kokku, alt 2 186,6 68109
Kuna töötajate arv farmis eeldatavalt ei muutu, ei suurene ka töötajate olmevee tarbimine oluliselt võrreldes olemasoleva olukorraga. Suureneb aga tehnoloogilise vee tarve. Lüpsiplatsiga lauda puhul arvestatakse keskmiseks vee koguseks lehma kohta 17 l.
Tabel 40. Orienteeruv farmi veetarve
Veetarve ööpäevas, m3
Alternatiiv 1 Alternatiiv 1a Alternatiiv 2
Jootmiseks 120,6 89,4 186,6
Tehnoloogiline vesi 14,9 10,5 24,2
Olmevesi 2 2 2
Kokku 137,5 101,9 212,8
12.1.6 Sademevee teke
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kallete abil haljastatud pinnasesse.
12.1.7 Reovee teke
Võttes reoveekoguse hindamise aluseks veetarbimise andmed ja eelduse, et reoveena kogutakse olmereovesi, võib eeldada, et reovee teke võrreldes olemasoleva olukorraga oluliselt ei kasva ning reovett tekib umbes 2 m3 päevas ehk 730 m3 aastas.
Tehnoloogilised reoveed (pesuveed) suunatakse sõnnikuhoidlatesse.
12.1.8 Hädaolukorraoht
Hädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt ventilatsiooniga, reovee ärajuhtimisega ning sõnniku käitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
94/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
12.2 Farmi tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang
Alljärgnevalt hinnatakse eelmises peatükis kirjeldatud tagajärgede eeldatavat võimalikku mõju keskkonnale.
12.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele
Eeldusel, et farmi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad farmi tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele. Rajatavad loomapidamishooned ja vedelsõnnikuhoidlad kuuluvad juba olemasoleva farmikompleksi juurde ning farmi käitamise tulemusel saasteained pinnasesse ei viida.
Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on eeldatavalt mõlema alternatiivi puhul neutraalne.
12.2.2 Mõju pinnaveele
Farmi tegevus võib mõjutada pinnavett eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ja laotamisel ning avariiolukorrad. Farmi territooriumil ja vahetus ümbruses pinnaveekogud puuduvad. Kuna farm asub ümbritsevast alast kõrgemal künkal, on reoainete keskkonda jõudmisel oht nende sademe- ja pinnaseveega kandumine piirnevatele aladele. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel sõnniku käitlemisel farmi tegevusel otsest negatiivset keskkonnamõju farmi asukoha pinnaveele ei ole.
Pinnaveekogusid, eriti põldudelähedasi ojasid ja kraave, võib mõjutada sõnniku laotamine. Kõigi nõuete täitmisel (laotamise teostamine vastavalt kinnitatud laotusplaanile, lumega kaetud ja külmunud pinnasele laotamise keelust kinni pidamine jne) on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud.
Farmis tekkiva heitvee käitlus ei mõjuta pinnavee režiimi ega seisundit, kuna heitvett ei juhita otse pinnaveekogusse.
Järeldus: Mõju pinnaveele on eeldatavalt mõlema alternatiivi puhul neutraalne.
12.2.3 Mõju põhjaveele
Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmis sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Kuna farm asub ümbritsevast alast kõrgemal künkal, on reoainete keskkonda jõudmisel oht nende sademe- ja pinnaseveega kandumine piirnevatele aladele. Leke on võimalik juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel on taoline olukord välditud ning farmi tegevus ei põhjusta negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile.
Loomapidamishoonete veevarustuseks kasutatakse Vapa farmi territooriumil olevaid 115 m sügavust puurkaevu (pass nr. 2212) ja 160 m sügavust puurkaevu (pass nr. 3457). Lubatud veevõtt nimetatud kaevudest on käesoleval ajal vastavalt 53 m3 ja 18 m3 ööpäevas.
Puurkaevude tootlikkus arvestuskaartide alusel on 120 m3/ööpäevas (puurkaev passi numbriga 2212) ja 360 m3/ööpäevas (puurkaev passi numbriga 3457). Kirjeldatud tootlikkus katab farmi veevajaduse mitmekordselt kõigi alternatiivide puhul. Senist lubatud veevõttu tuleb kõigi alternatiivide puhul tõstta ja alternatiiv 2 puhul peaaegu kolm korda (vt Tabel 41).
Tabel 41. Veekasutuse ja puurkaevude tootlikkuse võrdlus
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/117
Alternatiiv veevajadus, m3/d Kaevude tootlikkus, m3/d Lubatud veevõtt käesoleval ajal, m3/d
Alternatiiv 1 137,5
480
71 Alternatiiv 1a 101,9
Alternatiiv 2 212,8
Ülaltoodust järedlub, et Vapa farmi asukohas on Kesk-Devoni veekihti avavate puurkaevude tootlikkus ümberehitatud farmi veevajaduse rahuldamiseks piisav. Samas puudub eksperdil piisav informatsioon piirkonna põhjaveevarude kohta, mistõttu enne veetarbimise tõstmist on vaja see kooskõlastada Keskkonnaametiga ning lubatud veevõtt ümber arvestada.
Järeldus: farmi tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on eeldatavasti neutraalne. Põhjavee kvantiteedile on mõju alternatiivi 1 ja 1 a puhul eeldatavasti nõrgalt ja alternatiivi 2 puhul mõõdukalt negatiivne.
12.2.4 Mõju välisõhu seisundile
Välisõhku mõjutavad negatiivselt loomakasvatuses mitmed olulised saasteained: ammoniaak, lämmastikoksiidid, lämmastikdioksiid ja metaan. Farmi tegevus mõjutab välisõhu seisundit eelkõige saasteainete heitmetega lautadest ja sõnnikuhoidlatest.
Farmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhus teostati saasteainete hajumisarvutused. Täpsem kirjeldus kasutatud metoodikast on toodud käesoleva KMH aruande lisas.
12.2.4.1 Lähteandmed
Saasteained. Hajumisarvutustes võetakse korraga arvesse nii farmihoonetest kui ka sõnnikuhoidlatest eralduvaid saasteainete hetkelisi heitkoguseid.
Saasteallikate parameetrid. Alljärgnevas tabelis on välja toodud arvutimodelleerimisel kasutatavad saasteallikate tehnilised parameetrid.
Tabel 42 Saasteallikate tehnilised parameetrid.
Saaste-allika nr
Saaste-allikas
Koordinaadid
ip pl
Kõrgus maa-
pinnast, m
Dia-meeter, m
Saaste-ainete väljumis-kiirus
Väljumistemperatuur, ºC
S1 Vaba-pidamis-laut
663999 6430803 9 2,26 16,7 6 ºC kõrgem kui välistemperatuur
S2 Noor-loomalaut
663926 6430888 9 2,26 7,22 6 ºC kõrgem kui välistemperatuur
S3 Poegimis-laut
663945 6430613 9 2,26 10,63 6 ºC kõrgem kui välistemperatuur
S6; S6a Uus vaba-pidamis-laut
663945 6430801 10 4,17 28,26 (S6);14,49 (Sa);
6 ºC kõrgem kui välistemperatuur
S8 Plan. uus vaba-
663896 6430823 10 4,17 28,26 6ºC kõrgem kui välistemperatuur, kuid mitte madalam kui 0 ºC
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
96/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
pidamis-laut
S4 Tahe-sõnniku-hoidla
663994 6430876 1,5 19,95 0,1 m/s lähedane välistemperatuuriga
S5 Vedel-sõnniku-hoidla
663985 6430612 4 42 0,1 m/s lähedane välistemperatuuriga
S7 Vedel-sõnniku-hoidla
663961 6430908 4 42 0,1 m/s lähedane välistemperatuuriga
S9 Vedel-sõnniku-hoidla
664021 6430914 4 42 0,1 m/s lähedane välistemperatuuriga
12.2.4.2 Hajumisarvutuste tulemused ja tulemuste analüüs Tootmisterritooriumi piiril tekkiva saastetaseme võrdlus saastetaseme ühe tunni piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 43).
Tabel 43.Vapa veisefarmi hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega.
Saasteaine Piirväärtus, 1h keskmine, µg/m3
Saasteaine maksimaalne tekkiv kontsentratsioon,
µg/m3
Saasteaine maksimaalne tekkiv kontsentratsioon farmi territooriumi piiril,
µg/m3
Alternatiiv 1
Ammoniaak NH3 200 655,48 500
Dilämmastikoksiid N2O 18000 (ohutu tase) 15,597 14
Alternatiiv 1a
Ammoniaak NH3 200 347,44 250
Dilämmastikoksiid N2O 18000 (ohutu tase) 15,597 14
Alternatiiv 2
Ammoniaak NH3 200 1040,00 800
Dilämmastikoksiid N2O 18000 (ohutu tase) 15,597 14
Hajumisarvutustest tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud piirväärtustega selgub, et saasteainete, v.a ammoniaagi, maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud ühe tunni keskmistele piirväärtustele, seda nii tootmisterritooriumi piiril kui ka saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade juures. Ületamine toimub halvimate ilmastikust tulenevate hajumistingimuste juures.
Et teada saada, kui tõenäoline on NH3 piirväärtuste ületamine, siis arvutatakse ka siinkohal ammoniaagi hajumine väiksema protsentiili juures.
Arvutimodelleerimisega läbi viidud saasteainete hajumisarvutuse tulemustena järeldub, et alternatiiv 1 puhul 95%, Alternatiiv 1a puhul 99,5% ja Alternatiiv 2 89% juhtudest ei ületa ammoniaagi kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides saasteainele kehtestatud 1 tunni keskmist piirväärtust.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 97/117
See tähendab, et teoreetiliselt toimub piirväärtuse ületamine:
• alternatiiv 1 puhul 18,25 päeval aastas,
• alternatiiv 1a puhul 1,825 päeval aastas,
• ja alternatiiv 2 puhul 40,15 päeval aastas.
Seejuures toimub nii alternatiiv 1 kui 1a puhul ületamine ainult farmist põhja poole jääval piiratud alal, mis on põllumajanduslikus kasutuses ja sisuliselt seotud farmikompleksiga.
Alternatiiv 2 puhul ulatub piirväärtuse isojoon farmist itta lähima hoonestuseni, mistõttu farmi tegevus võib tekitada tugevat häiringut.
Järeldus: Mõju välisõhu seisundile on alternatiiv 1 ja 1a puhul pigem mõõdukalt negatiivne, alternatiiv 2 puhul väga tugevalt negatiivne.
12.2.5 Mõju müratasemele
Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses.
Tabel 44. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT35, veokitel normid.
Müra allikas Kestus ööpäevas, h
Müra tase, dB
Märkused
Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55-70 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, -jaoturid)
1-2 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast
Asemete puhastamine, sõnniku eemaldamine
2-3 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast
Lüpsmine 2-8 70-80 Sõltub loomade arvust ja tehnoloogiast
Suuremad veokid 2-8 84-90 Normidega kehtestatud müratase
Enamuse kirjeldatud tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju.
Järeldus: müra mõju farmi piirkonnas on eeldatavasti mõlema alternatiivi puhul nõrgalt negatiivne.
12.2.6 Mõju kliimale
Olemasolevas olukorras on farmi mõju kliimale väike. Mõju on eelkõige seotud loomade elutegevusest tingitud metaani heitmega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitmega, samuti kaudselt kasutatava soojusenergia tootmisega kaasnevate kasvuhoonegaaside heitmetega.
Vaatamata sellele, et loomakasvatusest lähtuvate kasvuhoonegaaside mõju on rahvusvaheliselt tunnistatud (kuni 4% metaani koguheitmest globaalselt), ei ole selle vähendamiseks Eestis meetmeid rakendatud. Vapa farmis kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kliimale kaasa negatiivset mõju.
Järeldus: lähtudes kliima muutuste mastaapsusest ning farmi suhteliselt väiksest panusest, võib öelda, et mõju kliimale on mõlema alternatiivi puhul neutraalne.
35 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
98/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
12.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile
Vapa farmi vahetus asukohas ei asu kaitstavaid looduse üksikobjekte või kaitsealasid. Vapa lauda katastriüksusel ei asu ka riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi.
Farmi territooriumilt lähtuv ja väljaspool territooriumi toimuva sõnnikukäitlusega kaasnev mõju ei too kaasa muutusi kaitstavate loodusobjektide seisundis: territooriumilt lähtuv saasteainete heide välisõhku loodusobjekte ei mõjuta, vedelsõnniku käitlus laotusplaani alusel ja muid rakenduvaid keskkonnanõudeid järgides ei too kaasa olulist negatiivset mõju loodusobjektide seisundile.
Järeldus: mõju kaitstavatele loodusobjektidele on mõlema alternatiivi puhul neutraalne ja mõju kultuuripärandile puudub.
12.3.1 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele
Vapa farmi tegevuse tulemusel ei teki olulisel määral valgust, kiirgust või vibratsiooni, mis võiks põhjustada negatiivset keskkonnamõju ning nende mõjude hindamine ei ole asjakohane.
12.3.2 Tegevusega kaasnev kaudne mõju
Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui kaudset mõju, mis avaldub kavandatava farmi mõjupiirkonnas, või kui kaudset mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas.
Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes sademetega maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas.
Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Vapa farmi segaolmejäätmete prügimäele ladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-is. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest ja laotamisest tulenevaid mõjusid võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks.
Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Kanepi POÜ kontrolli all, kuid Kanepi POÜ saab neile lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada.
Järeldus: kaudne mõju on mõlema alternatiivi puhul nõrgalt negatiivne, kasvades mõnevõrra mahtude tõustes.
12.3.3 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
Kuivõrd käesoleva peatüki eelmistes alapeatükkides on arvestatud mõjude hindamisel nende koosmõju teiste olemasolevate tegevustega, siis ei ole siinkohal neid uuesti välja toodud.
12.4 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale
12.4.1 Mõju elupaikadele, taimestikule ja loomastikule
Kuna farmi maaüksus on olnud pikalt kasutusel loomapidamishoonete territooriumi ja rohumaana, siis pole seal looduslikud taimekooslused enamasti säilinud ning kavandatud tegevus ei mõjutata oluliselt taimestiku liigilist kooslust. Samuti ei ole maa-ala loomade käiguteeks. Olulised tagajärjed ja negatiivne mõju taimestikule ja loomastikule puudub.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 99/117
Järeldus: mõju elusloodusele on eeldatavalt mõlema alternatiivi puhul neutraalne.
12.4.2 Mõju inimese tervisele ja heaolule
Inimese tervist võiksid mõjutada välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt.
Välisõhku eralduvad saasteained võivad põhjustada ebameeldiva lõhna teket ja levikut sõnniku väljaveol ja selle laadimisel veokisse.
Oluliseks häirijaks, peamiselt inimese heaolule, on võimaliku lõhna tekkimine ja levimine. Kavandatavaks tegevuseks on piimakarja kasvatamine ning seetõttu on ebameeldiva lõhna teke vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest - sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Vapa farmist tulenev lõhn võib eeldatavasti häirida kohalikke elanikke eelkõige perioodil, kui toimub sõnniku väljavedu.
Hajumisarvutustest tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud piirväärtustega selgub, et saasteainete, v.a ammoniaagi, maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud ühe tunni keskmistele piirväärtustele, seda nii tootmisterritooriumi piiril kui ka saasteallikate mõjupiirkonnas olevate elumajade juures. Alternatiiv 2 puhul ulatub NH3 piirväärtuste ületamine halvimate ilmastikust tulenevate hajumistingimuste juures lähima hoonestuseni, mistõttu farmi tegevus võib tekitada väga tugevat häiringut.
Ei saa välistada, et läbi kaudsete mõjude võib avalduda mõju inimese tervisele. Pideva ebameeldiva lõhna kogemine võib tundlikemal inimestel tekitada iiveldust ning oksendamist. Samuti võib ebameeldivast lõhnast või ka mürast tulenev pikaajaline stress viia üldise terviseseisundi halvenemiseni tundlikemal inimestel.
Inimeste heaolu võib mõjutada farmi tegevusega kaasnev transpordikoormuse tõus võrreldes olemasoleva olukorraga. Senisest tihedama liiklusega suureneb ka avariide oht ning müra. Peamine risk transpordist on lastele ja vanuritele, kelle tähelepanuvõime võib olla rohkem hajutatud kui täiskasvanutel. Vapa farm asub Kanepi-Varbuse kõrvalmaantee ääres, mis ristub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteega. Seega ei ole vajalik väiksemate teede kasutamine farmi jõudmiseks. Maanteel toimub juba praegu suhteliselt intensiivne liiklus, seega tegemist on suures osas tavapärase olukorra jätkumisega. Igal juhul on oluline juhtide kõrgendatud tähelepanu farmi ümbruses liigeldes. Transpordist tulenev müra jääb eeldatavasti allapoole määratud piirväärtusi ning seetõttu võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei tohiks avalduda. Vältida ei saa ajutisi häiringuid, millel aga puudub pikaajaline mõju tervisele.
Olulisemad positiivsed tagajärjed on kontrollitud tingimuste tagamine ja tööhõive farmis. Teatav positiivne visuaalne mõju kultuurmaastikule on uutest hoonetest.
Järeldus: mõju sotsiaalsele keskkonnale (inimese tervisele ja heaolule) on alternatiiv 1 ja 1a puhul eeldatavasti pigem mõõdukalt negatiivne, alternatiiv 2 puhul tugevalt negatiivne.
12.4.3 Mõju majanduskeskkonnale
Kanepi POÜ ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise piimaga. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust toetavates tööstusvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Tootmistegevuse laiendamine kindlustab farmikompleksi jätkusuuutlikkust.
Kaudseks nõrgalt negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetaseme fooni, seda eelkõige alternatiiv 2 puhul.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
100/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Järeldus: majanduslikust seisukohast on mõlema alternatiivi puhul tegemist pigem nõrgalt positiivse mõjuga tegevusega.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 101/117
13 FARMI SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
Sulgemisel tehtavad tegevused kattuvad suures osas farmi tegevuse käigus läbi viidavate tegevustega. Näiteks viiakse ära kõik jäätmed.
Nende tegevuste tagajärjed ning eeldatavad mõju on samad peatükis 12 kirjeldatutega.
Farmikompleksi sulgemisega kaasnevad ainult mõned lisategevused. Kogumismahuti ja reoveetrasside puhastamine reoveest jt reoainetest, kõigi varude likvideerimine (kas suunamine teistesse veisefarmidesse või likvideerimine), sisseseade eemaldamine (kas suunamine teistesse veisefarmidesse või käitlemine jäätmena) ning farmikompleksi sulgemine ning võõrastele inimestele ligipääsu takistamine.
Sorditud jäätmete üleandmisel vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Edasise käitlemisega kaasneda võivad mõjud avalduvad käitleja juures ning on arendaja jaoks juba kaudsed.
Järeldus: sulgemisega kaasnev keskkonnamõju ei ole nõuetekohase käitumise korral eeldatavalt oluline.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
102/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
14 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS
14.1 Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad
Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on:
• potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku veol ja laotamisel;
• potentsiaalne mõju välisõhu kvaliteedile farmi kasutamisel ning sõnniku veol;
• potentsiaalne mõju põhjaveele farmi kasutamise puhul;
• ehitustegevusega kaasnev häiring farmi laiendamise ajal.
14.2 Parima võimaliku tehnika kirjeldus
Kanepi Põllumajanduslik OÜ Vapa farm on kompleksloa kohuslane, mis tähendab, et tegevus peab toimuma vastavuses parimale võimalikule tehnikale (PVT).
Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 45) on kirjeldatud veisekasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud Kanepi Põllumajandusliku OÜ poolt kavandatavat kasutusele võetava tehnika vastavust PVT-le.
PVT kirjeldus põhineb Eesti Maaülikooli poolt koostatud juhendmaterjalile „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses”.
Tabel 45. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga
Parim võimalik tehnika (PVT) Kanepi POÜ kavandatava tegevuse vastavus PVT-le Hea põllumajandustava Üldise keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks on PVT teha alljärgnevat (PVT ptk. 7.1): Põllumajandusettevõtte töötajate täiendõppe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine. Energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste ning sõnniku täpne arvestus. Tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatu saaste teke). Rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, tagamaks nende pideva töökorras oleku. Tegevuste süsteemne planeerimine, näit. sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne. Väetiste, sh. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine.
Vapa farmis rakendatakse kirjeldatud meetmeid, seega vastab kavandatav tegevus PVT nõuetele
Veiste intensiivpidamine
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 103/117
Sõltumata söötmisviisist on PVT (ptk. 8.2.): Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid. Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele).
Vapa farmis kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT-le. Täisratsioonilise segasööda söötmisel on PVT
(ptk. 8.2.): Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel Söötade segamise ühtlikkus. Loomade jootmisel on sõltumata jootmisviisist PVT (ptk. 8.2.): Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal). Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad). Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda ja allapanujääkidega on minimaalne.
Vapa farmis kavandatav jootmistehnoloogia vastab PVT-le.
Lüpsmine ja lüpsiseadmed Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT (ptk. 8.3): Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet). Piima jõudmine udarast jahutiga ilma laudaõhuga kokkupuuteta (piima kvaliteet). Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine).
Vapa farmis rakendatav karussell-lüpsiplats, selle pesu ja paiknemine vastab PVT-le.
Sõnniku eemaldamine laudast Lõaspidamisega laudast sõnniku eemaldamisel on PVT (ptk. 8.4): Skreeperseade koos sõnnikupressuriga.
Vapa farmis vastab nii olemasolevatest kui kavandatavatest lautadest sõnniku eemaldamise tehnika PVT-le.
Vabapidamisega laudast sõnniku eemaldamisel on PVT: Skreeperseadmed söötmis-puhkealal. Restpõrand liikumiskäikudes. Valg- või uhtkanalite süsteem. Heitkogused õhku Lõaspidamisega lautades vähendab saasteainete heidet atmosfääri (ptk. 8.5): Optimaalse suurusega asemed. Optimaalse laiusega sõnnikukäik. Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse. Piisavas koguses allapanu. Allapanu uuendamine asemetel vastavalt vajadusele. Vapa farmis uued rajatised rakendatavad välisõhku suunatavate
heitkoguste vähendamise meetmed vastavad PVT-le. Olemasolev laudakompleks tuleb viia PVT nõuetega kooskõlla.
Vabapidamisega lautades vähendab saaste-ainete heidet atmosfääri (ptk. 8.5): Optimaalse suurusega puhkelatrid. Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse. Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
104/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Energia PVT energiatarbimisel veisekasvatuses on (ptk. 8.6): Loomuliku ventilatsiooni süsteem. Soojustatud lautades sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne ventilatsioonirežiim). Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe. Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhineva valgustusega. Lüpsiplatsi kasutamine. Vaakumpumpadele paigaldatud sagedus-muundurid. Puidu- või biomassikatla kasutamine keskküttesüsteemis soojusenergia ja sooja vee saamiseks.
Vapa farmi kavandatavad rajatised rajatakse kooskõlas PVT-ga, olemasolevad hooned viiakse PVT-ga vastavusse.
Sõnniku ladustamine Eestis kehtib veeseaduse §262 alusel nõue, et sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku. Tahesõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT järgmine (ptk. 8.7): Betoneeritud alusega lekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga. Hoidla paikneb asustatud punktide suhtes optimaalselt. Vedelsõnniku ladustamisel ja säilitamisel betoon- ja teraselementidest hoidlas on PVT (ptk. 8.7): Põhja ja seinte lekke- ja korrosioonikindlus. Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes. Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd, soovitatavalt kord aastas. Hoidla tühjendusavad on varustatud kahekordse klapiga. Sõnnikut segatakse ainult üks kord, vahetult enne laotamist. PVT betoon- ja teraselementidest hoidla katmisel on (ptk. 8.7): Kaas, katus või tent. Present- või plastkangas, samuti ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, turvas, kergkruus, plastikgraanulid, rapsiõli või muu saasteainete emissiooni vähendav materjal.
Vapa farmi kavandatavad vedelsõnnikuhoidlad rajatakse vastavuses PVT nõuetele nii mahu kui ka konstruktsiooni poolest. Hoidla on territooriumi piirides kavandatud lähimast elamute ja ühiskondlike hoonetega asulast võimalikult kaugele. Olemasolev tahesõnnikuhoidla tuleb viia PVT nõuetega kooskõlla.
Sõnniku laotamine Sõnniku laotamise üldnõuded tulenevad hea põllumajandustava põhimõtetest ja õigusaktide nõuetest. Sõnniku laotamisel on üldiselt PVT (ptk. 8.8): Põllumaadel injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4 – 6 tunni jooksul. Rohu- ja karjamaadel: injekteerimine, lohisvoolik- ja vooliklaotus.
Kanepi Põllumajanduslik OÜ poolt kavandatav sõnnikulaotuse tehnika ja korraldus vastab PVT nõuetele.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 105/117
14.3 Negatiivse keskkonnamõju leevendamise meetmed
Järgnevalt on antud ülevaade meetmetest, mille rakendamine farmis võimaldab leevendada eeldatavat negatiivset keskkonnamõju.
Ehitus
Ehitusaegne müra kaasneb veokite poolt tekitatud liiklusmüra ja ehitusmehhanismide tööga (eriti lammutustegevusel). Häiriva müra vältimiseks tuleks soovitada võimalusel müra tekitavate mehhanismide tööaja piiramist, näiteks väljaspool tavapärast tööaega ja puhkepäevadel.
Teatud ehituse etappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt. papp, plast, kile, vahtplast vms.) tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Selleks tuleks ehitustööde peatöövõtjal korraldada konteinerite katmine ja/või kontrollida allhankijate tegevust.
Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Samuti peab asbesti sisaldava eterniidi lõppladestamine toimuma nõuetele vastavas prügilas.
Veekasutus
Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava.
Sõnnikukäitlus
Sõnnikuvedu tuleks teostada võimalikult lühikese ajavahemiku vältel, vältides ebasoodsaid tuulesuundi (pidades eelkõige silmas elamute ja ühiskondlike hoonetega Kanepi asulat) ning töökorras ja kaetud veokitel. Võimalusel korraldada sõnnikuvedu tööpäevadel, et võimalikult vähe häirida ümberkaudseid elanikke.
Soovitav on kõrghaljastuse rajamine tootmisterritooriumi lähimate elamute poolsetesse servadesse.
Seire
Lisaks õigusaktides kehtestatud nõuetele on farmi käitajal soovitatav pidada regulaarset arvestust tekkiva sõnniku koguse ja käitlemise kohta.
Jäätmete (sealhulgas loomsete jäätmete) koguste, üleandmise ja veo kohta tuleb pidada arvestust õigusaktides ettenähtud korras.
Avariiolukorrad
Hädaolukordade ennetamiseks tuleks rakendada lekete varajase avastamise süsteem ravimite ja kemikaalide hoiukohtades, kus on võimalik oht pinnase, pinna- ja põhjavee reostumisele. Äkkheidete ja õnnetusjuhtumite tekke puhuks tuleb välja töötada hädaolukorra plaan.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
106/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
15 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE
Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on:
• maa (nii asukoht kui laotuspinnad);
• põhjavesi;
• teravili söödas, söödalisandid ja ravimid;
• kütus.
Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele. Sellega toetatakse säästvat arengut.
Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel:
• edendatakse taastuva ressursi kasutamist (söödad, söödalisandid);
• edendatakse kohalikku tööhõivet;
• suurendatakse kodumaise toidutoorme baasi.
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 107/117
16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS
Alternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse.
16.1 Metoodika
Kriteeriumid on jaotatud kolme mõjuvaldkonda:
• mõju elusloodusele,
- mõju taimedele
- mõju loomadele
- mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele
- mõju looduskaitsealadele
• mõju sotsiaalsele keskkonnale
- mõju inimeste tervisele
- mõju inimeste heaolule
- mõju turismivõimalustele
- mõju muinsuskaitsealustele objektidele.
• mõju majanduskeskkonnale.
- mõju makromajandusele
- mõju kohalikule majandusele
- mõju tööhõivele
Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele sh inimese tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata.
Neid mõjuvaldkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust ning eeldatavat panust looduskeskkonnale, inimese tervisele või sotsiaal-majanduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest jne. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel arvestades tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust, võib olla mõju eelpool nimetatud neljale mõjuvaldkonnale.
Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et kummalegi alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära nelja valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel antakse mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
108/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat (Tabel 46).
Tabel 46. Mõju iseloomu hindamise skaala
Punktid Selgitus
4 Väga tugev positiivne mõju
3 Tugev positiivne mõju
2 Mõõdukas positiivne mõju
1 Nõrk positiivne mõju
0 Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõju puudub
-1 Nõrk negatiivne mõju
-2 Mõõdukas negatiivne mõju
-3 Tugev negatiivne mõju
-4 Välistav
Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt.
16.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust
Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 47. ).
Tabel 47. Alternatiivide võrdlus.
Hinnatav kriteerium
Mõju kaal
Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 1a Alternatiiv 2
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
1.Mõju elusloodusele
3 -0,6 -0,6 -0,6 -0,6
1.1. Mõju maastiku muutusest
0,4 0 0 0 0 0 0 0 0
1.2 Mõju pinnase muutusest
0,5 0 0 0 0 0 0 0 0
1.3. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest
0,4 0 0 0 0 0 0 0 0
1.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest
0,4 0 0 0 0 0 0 0 0
1.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest
0,1 0 0 0 0 0 0 0 0
1.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest
0,1 0 0 0 0 0 0 0 0
1.7. Mõju välisõhu 0,2 0 0 0 0 0 0 0 0
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 109/117
Hinnatav kriteerium
Mõju kaal
Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 1a Alternatiiv 2
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
kvaliteedi muutusest
1.8 Mõju mürataseme muutusest
0,3 0 0 0 0 0 0 0 0
1.9 Mõju hädaolukordadest
0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4
1.10 Kaudsed mõjud 0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,2
2. Mõju inimese tervisele ja heaolule
5 -3 -4 -4 -7,2
2.1. Mõju maastiku muutusest
0,1 0 0 0 0 0 0 0 0
2.2 Mõju pinnase muutusest
0,3 0 0 0 0 0 0 0 0
2.3 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest
0,4 0 0 0 0 0 0 0 0
2.4 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest
0,3 0 0 0 0 0 0 0 0
2.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest
0,9 0 0 0 0 0 0 0 0
2.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest
0,8 -1 -0,8 -1 -0,8 -1 -0,8 -2 -1,6
2.7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest
1 -1 -1 -2 -2 -2 -2 -4 -4
2.8 Mõju mürataseme muutusest
0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -2 -0,8
2.9 Mõju hädaolukordadest
0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4
2.10 Kaudsed mõjud 0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4 -1 -0,4
3.Mõju majanduskeskkonnale
2 0,4 0,7 1 0,7
3.1. Mõju maastiku muutusest
0,1 0 0 0 0 0 0 0 0
3.2 Mõju pinnaset muutusest
0,1 0 0 0 0 0 0 0 0
3.3. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest
0,1 0 0 0 0 0 0 0 0
3.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest
0,1 0 0 0 0 0 0 0 0
3.5. Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest
0,2 0 0 0 0 0 0 0 0
3.6. Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest
0,2 0 0 0 0 0 0 0 0
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
110/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Hinnatav kriteerium
Mõju kaal
Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Alternatiiv 1a Alternatiiv 2
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
Mõju suurus
Mõju
hinnang
kokku
3.7. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest
0,3 0 0 -1 -0,3 0 0 -1 -0,3
3.8. Mõju mürataseme muutusest
0,1 0 0 0 0 0 0 0 0
3.9. Mõju hädaolukordadest
0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 -1 -0,2
3.10 Kaudsed mõjud 0,6 1 0,6 2 1,2 2 1,2 2 1,2
Kokku -3,2 -3,9 -3,6 -7,1
Mõju suuruste väärtused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele.
16.2.1 Arutelu ja järeldused
Veisefarmi tegevuse mõju hindamisel on arvestatud ka ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. Märkimisväärne mõju on hoonete ehitamisel, mis ühest küljest mõjutavad pinnast negatiivselt, kui rajatakse uued hooned ja kõvakattega platsid ning teisest küljest kahjustatakse pinnakatet ehitustegevuse käigus.
Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust.
Võrdlustabel iseloomustab reeglina mõju, mis levib otseselt läbi looduskeskkonna. Ainult kaudsete mõjude all on võetud arvesse ka teisi võimalikke mõjusid, nt kaudsed mõjud majanduskeskkonnale hõlmavad ka tööhõivet ja eestimaise tootva tööstuse edendamist.
Keskkonnamõju hindamise alternatiivide võrdluse tulemusena võib öelda, et kavandatav tegevus alternatiivi 1 või alternatiivi 1a mahus kasvatab keskkonnamõjusid võrreldes olemasoleva olukorraga, kuid mõju kasvu võib lugeda mõõdukaks. Alternatiivi 2 puhul kasvavad mõjud võrreldes olemasoleva olukorraga juba tunduvalt.
Alternatiivide võrdluse tulemused on ootuspärased. Igal tegevusel on teatavad mõjud võrreldes olukorraga, kus mingit tegevust ei toimu või see tegevus toimub väiksemas mahus. Antud juhul tarbitakse loodusvarasid ning väliskeskkonda heidetakse saasteaineid. Lisandub veel hädaolukordade tekke risk. Enim mõjutab alternatiivide võrdlust mõju inimeste heaolule tulenevalt välisõhu kvaliteedi seisundist. Põllumajandusega kaasneb paratamatult lõhna eraldumine. Seda võib pidada sotsiaalseks mõjuks. Lõhna taju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt.
Olulisematele ja suurema mõjuga tegevustele ning aspektidele tuleb kavandatava tegevuse planeerimise ja läbiviimise käigus rohkem tähelepanu pöörata. Kavandatava tegevuse puhul tuleb jälgida välisõhku eralduvate saasteainete kontsentratsiooni ning lisanduvast transporditegevusest tulenevaid mõjusid. Nii ehitustegevuse kui ka veisefarmis toimuvate tegevuste juures on oluline vältida hädaolukordade teket ning leevendada nendest tuleneda võivaid mõjusid.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 111/117
17 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS
Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest.
Kavandatava tegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on:
- heitmed välisõhku;
- jäätmeteke;
- sõnnikuteke;
- veetarbimine;
- reovee teke;
- energiakulu.
Keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks kavandatava farmi tegevuste juures:
- Välisõhu saasteainete saasteallikatest eraldumise seire lähtuvalt välisõhu saasteloas ning välisõhu kaitse seaduses esitatud nõuetele;
- Tekkivate jäätmekoguste arvestuse pidamine eraldi liikide kaupa;
- Tekkiva sõnniku koguste üle arvestuse pidamine ning sõnniku koostise analüüs iga tsükli lõpul;
- Põhjaveest võetava vee koguste üle arvestuse pidamine;
- Energiakulu üle arvestuse pidamine (arvesti näit voolumõõtjas);
- Farmis kuluva sööda koguste üle arvestuse pidamine;
- Veistele allapanuks kuluva materjali koguste arvestamine;
- Kasutatava kütuse ja kemikaalide koguste üle arvestuse pidamine.
Keskkonnaeksperdi soovitused kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle:
- Seadmete (eriti ventilatsiooniseadmete, jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll;
- Pisteline jäätmekäitlejate nõuetekohasuse kontrollimine;
- Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll;
- Hea majapidamistava rakendamise kontroll.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
112/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA
KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu
KMH algatamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.08.2009.a.
KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 28.08-10.09.2009. KMH programmi avalikust väljapanekust teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.08.2009 ning maakonnalehes Koit 27.08.2009. Samuti teavitati huvipooli valla veebilehel ning lihtkirjade kaudu. KMH programmi kohta avaliku väljapaneku jooksul küsimusi ja ettepanekuid ei laekunud.
KMH programmi avalik arutelu toimus Kanepi vallamajas 10.09.2009.a. Avalikul arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud arutelu protokollis. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri koos eksperdi ettekande slaididega on toodud aruande lisas.
KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu
Ülevaade KMH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest lisatakse peale avaliku väljapaneku lõppu.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 113/117
19 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED
Olulisi raskusi, mis oleks takistanud keskkonnamõju hindamist, keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud.
Veisefarmi ekspluateerimine mõjutab peamiselt sotsiaalset keskkonda. Iga hindamine on seda subjektiivsem, mida väiksem on kvantitatiivsete ning suurem kvalitatiivsete andmete osakaal. Sotsiaalsele keskkonnale avalduva mõju hindamine põhineb eelkõige kvalitatiivsetel andmetel. Inimeste väärtushinnangud on äärmiselt erinevad ning nende ekstrapoleerimine ei pruugi anda adekvaatset pilti. Samuti on lõhna mõju erinev ning sõltub inimese haistmismeelest, harjumusest jne.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
114/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
20 KOKKUVÕTE
Käesoleva keskkonnamõju hindamise objekt on Põlvamaal Kanepi vallas Piigandi ja Erastvere külades asuv veisefarm. Laudakompleks paikneb kahel katastriüksusel – Vapa Lauda katastriüksusel (tunnus 28501:004:0052) ning katastriüksusel tunnusega 28501:004:0821.
Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktid ning muud asjakohased EV keskkonnaalased õigusaktid.
Kavandatav tegevus, mille keskkonnamõju hinnati, on farmi ümberehitamine. Arenduse kava kohaselt ehitatakse juurde maksimaalselt kaks 550 loomakohaga lauta. Alles jäetakse ka olemasolevad kasutuses loomapidamishooned. Kokku tuleb farmi maksimaalselt ligikaudu 1900 loomakohta.
KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust:
• „Nullalternatiiv”, mis kirjeldab olemasolevat olukorda.
• „Ümberehitatud farm”, mille puhul hinnati, millised muutused leiavad keskkonnas aset farmi ümber ehitamisel, kasutamisel ja sulgemisel.
Seejuures käsitleti kavandatava tegevuse võimalikke erinevaid mahtusid:
alternatiiv 1 – ühe lauda kasutusse võtt, loomakohti lisandub 290;
alternatiiv 1a – ühe lauda kasutusse võtt, loomakohti lisandub 550;
alternatiiv 2 – kahe lauda kasutusse võtt, loomakohti lisandub 1100.
Keskkonnamõju hindamisel käsitletud valdkonnad on järgnevad:
• Sotsiaalne keskkond
• Loodus- ja muinsuskaitsealad
• Põhja- ja pinnavesi
• Välisõhk
• Maastik ja pinnas
• Taimestik ja loomastik.
Farmi tegevuse peamisteks keskkonnamõjudeks on ehitusega seotud müra, tolm ja ehitusjäätmete teke ümberehitamise etapil ning farmi tegevusega kaasnev välisõhu saastamine ja sõnnikulaotusest tulenev mõju. Välisõhu saastamisega ning leviva lõhnaga sotsiaalsele keskkonnale avaldatavat mõju võib lugeda kõigi hinnatud alternatiivide puhul olulisimaks ja enim tuntavaks.
Keskkonnamõju hindamise alternatiivide võrdluse tulemusena võib öelda, et kavandatav tegevus alternatiivi 1 või alternatiivi 1a mahus kasvatab keskkonnamõjusid võrreldes olemasoleva olukorraga, kuid mõju kasvu võib lugeda mõõdukaks. Alternatiivi 2 puhul kasvavad mõjud võrreldes olemasoleva olukorraga juba tunduvalt.
Negatiivset keskkonnamõju on võimalik vähendada, rakendades erinevaid saastekontrolli tehnikaid.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 115/117
21 KASUTATUD MATERJALID
Õigusaktid:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid.
Avalikud andmebaasid ja registrid:
Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/
Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/
Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee
Maanteeamet, http://www.mnt.ee/atp/
Riikliku Teeregistri internetirakendus, http://teeregister.riik.ee/mnt/index.do
Planeerimis- ja arendusdokumendid:
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava
Kanepi valla arengukava aastateks 2007-2015
Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005-2017
Peipsi alamvesikonna veemajanduskava
Juhendmaterjalid:
Animal Feeding Operations. Technical Workgroup Report on: Air Emissions Characterization, Dispersion Modeling, and Best Management Practices. The Iowa Department of Natural Resources. Animal Feeding Operations Technical Workgroup. 12/15/04
A process-based approach for ammonia emission measurements at a free-stall dairy. Texas A&M University. 2004. http://caaqes.tamu.edu/Publications/AM2004ASAE.pdf
Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon, Tallinn 2004.
EMEP/CORINAIR Emission Inventory Guidebook, 2005
Generic Environmental Impact Statement on Animal Agriculture: A Summary of the Literature Related to Air Quality and Odor (H). University of Minnesotal. http://www.eqb.state.mn.us/geis/LS_AirQuality.pdf
Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems. University of Guelph.
Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EPMÜ, 2005.
Sustainable Animal Production, http://agriculture.de/acms1/conf6/ws4.htm
Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005.
Veisekasvatushoonete käsiraamat. Koost. Vello Luts, Põllumajandusministeerium, 2001
Muu:
AS Teede Tehnokeskus, 2009. Liiklusloenduse tulemused 2008. aastal.
Eesti maastikud. Ivar Arold, 2005.
Ehitusgeoloogia aruanne „Põlva rajooni Kanepi Kolhoosi keskuse veisefarmi lüpsiplatsiga laut 400 p.“, Eke Projekt, Tartu, 1976.
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
116/117 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Kanepi valla koduleht, www.kanepi.ee
Vapa farmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 117/117
22 LISAD
1. Veiste elutegevusest lähtuvate heitkoguste arvutamise metoodika
2. Välisõhu saasteainete hajumiskaardid
3. Vapa farmi KMH programm koos lisadega (s.h. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri)
4. KMH programmi heakskiitmise otsus
5. Ülevaade KMH aruande avalikust väljapanekust teatamisest
Lisatakse peale avaliku väljapaneku toimumist
6. KMH aruande avaliku arutelu protokoll, osalejate nimekiri ja eksperdi ettekande slaidid
Lisatakse peale avaliku arutelu toimumist