Kannatanu karistusõiguse valguses

Kriminaalmenetluslikud reeglid ja võimalused inimkaubandusega seotud

kannatanute ning tunnistajate eristamiseks ja toetamiseks

Riigiprokurör Kati Reitsak, 10.06.2014

OHVER ohvriabiseaduse tähenduses

Tunnistaja kriminaalmenetluse

olemasolul

Kannatanu

kriminaalmenetluses


Kannatanu karistusõiguse valguses

• Kriminaalmenetluses on kannatanu isik, kellele on vahetult kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Menetluslikult saab isik kannatanuks menetleja otsustuse tulemina hoolimata sellest, kas isik peab või ei pea end kannatanuks.

• Menetluses eksisteerib kannatanu vaid inimkaubanduse ja inimkaubanduse toetamise asjades, kupeldamise ja prostitutsioonile kaasaaitamisel on tegemist tunnistajatega – siit erinevus ka ohvriabiseaduses väljendatuga.


Ohvriabi seaduse regulatsioon

• § 3. Ohvriabiteenus

• (1) Ohvriabiteenus käesoleva seaduse mõttes on avalik teenus, mille eesmärgiks on hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine.

• (11) Inimkaubanduse ohver on isik, kelle suhtes toimepandud kuriteo kohta on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuriteo tunnustel.


Ohver väljaspool kriminaalmenetlust

(22) Inimkaubanduse ohvrile ettenähtud teenuseid on õigus saada isikul, kelle kohta on:1) Sotsiaalkindlustusametil tekkinud kahtlus, et selle isiku suhtes on karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuritegu toime pandud ja Sotsiaalkindlustusamet on esitanud uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks;

2) tema ise või mõni muu isik esitanud uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteate, mille sisu on karistusseadustiku §-s 133–1333, 138–140 või 175 sätestatud kuritegu, ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema kohta esitanud Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise teate.[RT I, 18.04.2013, 2 - jõust. 28.04.2013]


https://www.riigiteataja.ee/akt/118042013002

Kannatanu õigused kriminaalmenetluses

1. Õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine

Kannatanu võib esitada prokuratuurile kaebuse kui kriminaalmenetlus on jäetud alustamata KrMS § 199 lg-s 1 või 2 toodud alusel (nt puudub kriminaalmenetluse alus ehk kuriteoteates ei ole sedastatud kuriteo tunnuseid).


NB! Vastavalt KrMS § 198 lg 2 teavitab kuriteokaebuse esitamise korral uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral isikut, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud, v.a- Kui seadusest tulenevalt tagatakse konfidentsiaalsus- Kui teatamata jätmine on vajalik kuriteo ärahoidmiseks

Alustamata jätmine tuleb vaidlustada 10 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest (KrMS § 207 lg 3)


2. Õigus esitada tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu.

Tsiviilhagi tuleb esitada kohtueelse uurimise ajal, prokurör saadab tsiviilhagi üldmenetluse süüdistusaktiga koos kohtusse. NB! Prokurör ei saa ega pea tsiviilhagi täiendama ega seda lõppastmes ka kohtus tõendama. Kannatanu võib tsiviilhagejana toetuda menetluses kogutud


3. Õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest teatud tingimustel – osundatakse siiski kohustusele anda ütlusi

4. Esitada tõendeid

5. Esitada taotlusi

6. Tutvuda menetlustoimingu protokolliga, teha avaldusi

7. Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega

8. Võtta osa kohtulikust arutamisest

9. Anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda

10. Anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning taotleda lähendemiskeelu kohaldamist


Isiku subjektiivne õigus esineda kriminaalmenetluses kannatanuna ei tähenda seda, et tal oleks subjektiivne õigus nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist.


Kannatanu kohustused

1. Kannatanu on kohustatud ilmuma menetleja kutsel – vastasel juhul võimalik trahvimine, sundtoomine ja tagaotsitavaks kuulutamine.

2. Kannatanu on kohustatud osalema menetlustoimingus ja alluma uurimisasutuse, kohtu ja prokuratuuri korraldustele – seondub esmajoones kannatanu kui tõendiallika rolliga


Kannatanu kohustused

3. Kannatanu peab andma tõeseid ütlusi – vastasel juhul tuleb alustada kriminaalasi valeütluste andmise kohta

4. Kannatanul lasub kohustus mitte avaldada kohtueelse menetluse andmeid prokuratuuri loata, vastaselt juhul võidakse teda trahvida eeluurimiskohtuniku poolt. Kahtlustatavaid ei trahvita!


Kannatanu õigus esindajale

KrMS § 41 näeb ette kannatanu õiguse osaleda kriminaalmenetluses nii isiklikult kui ka esindaja kaudu. Selleks, et tagada kannatanu subjektiivsete õiguste kaitse prokuröri ja advokaadist kaitsjate vastu, tuleb kindlustada menetlusosalistele vajaliku õigusabi kättesaadavus

Kohtueelses menetluses otsustab õigusabi andmise menetleja kannatanu taotlusel. NB! Menetleja võib keelduda


Kannatanu õigus esindajale• Erinevalt kohtueelsest menetlusest on kohtumenetluses

kohtul endal võimalus (ilma selleta, et kannatanu taotleks) määrata riigi õigusabi andmise omal algatusel, kui kannatanu olulised huvid võiksid jääda kaitseta.

• Kohtu sellekohane määrus pole aluseks esindusõiguse tekkele (volitama peab siiski isik ise esindama), vaid vabastab õigusabi taotlemisest.


Kannatanu tõendiallikana kohtumenetluses• Üldmenetluses eeldatakse kannatanu isiklikku ja vahetut

kohalviibimist enda ristküsitlemisel. • Kohtueelses menetluses antud ütlusi reeglina kasutada ei

saa – võimalused piiratud järgnevalt:- Ütlused on deponeeritud (kui ristküsitlus võimalik)- Ütlused puudutavad menetletava kuriteoga tunnistajale tekitatud

kahju, need anti vahetult pärast kuriteo toimepanemist ning on alust arvata, et isik mäletas kõnealuseid asjaolusid ütluste andmise ajal oluliselt paremini kui kohtumenetluse käigus (kui ristküsitlus võimalik)


Kui ristküsitlus ei ole võimalik, võib kohtueelsel uurimisel deponeeritud ütlused vastu võtta järgnevatel tingimustel:- Tunnistaja (kannatanu) on surnud- Keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast- Ei ole võimeline andma ütlusi oma tervisliku seisundi tõttu- Asukohta ei ole suudetud mõistlikest pingutustest

hoolimata kindlaks teha- Ei saa ilmuda kohtusse muu takistuse tõttu, mis on

kõrvaldamatu või mille kõrvaldamise kulud oleks ebaproportsionaalselt suured


Kui ütlused pole deponeeritud, võib erandina vastu võtta ütlused, kui on täidetud järgnevad tingimused: - Ütluste andmise asjaolud ja isik ise ei anna alust kahelda

tõendi usaldusväärsuses- Kohtumenetluse pool on taotlenud vastuvõtmist

kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks

- Vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada vastuväiteid


Anonüümne tunnistaja

• Vastavalt KrMS § 67 võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel tulenevalt kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest muuta määrusega tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks anonüümseks.

• Anonüümsele tunnistajale antakse leppenimi• Kohtumenetluses kuulatakse leppenimega tunnistaja üle

telefonitsi, kasutades vajadusel häälemuutmisseadmeid


Tunnistajakaitse kohaldamise tingimused- kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku

suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht ning see isik on nõus tegema koostööd tunnistajakaitset teostava asutusega;

- kannatanu suhtes on olemas reaalne õigusvastaste mõjutuste alla sattumise oht või kui kuriteos kahtlustatav või süüdistatav võib tema suhtes jätkuvalt toime panna isikuvastaseid kuritegusid ning kui kannatanu on nõus tegema koostööd tunnistajakaitse asutusega.


Tunnistajakaitse

• Tunnistajakaitse kohaldamise kestus sõltub: 1) kaitstava ohustatuse astmest; 2) kaitselepingu tingimustest ja nende järgimisest kaitstava poolt.

• Tunnistajakaitse menetlus saab alguse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kirjalik põhjendatud taotlusest, millele lisatakse kaitstava kirjalik nõusolek. Seejärel hinnatakse tunnistaja kui tõendiallika väärtust (s.o kas tema poolt antavaid tõendeid ei saa koguda muul viisil).


Tunnistajakaitse

(1) Tunnistajakaitse taotluse menetluse käigus tuvastatakse ja hinnatakse:

1) kas kaitstava antavad tõendid on kriminaalmenetluse seisukohast vajalikud ja kas neid ei ole võimalik asendada muude tõenditega;

2) kas kaitstav on andnud tõeseid ütlusi ja kas ta on valmis seda tegema kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni;

3) milline on kaitstava karistatus, milliseid kriminaal- ja tsiviilõiguslikke kohustusi ning piiranguid ta kannab;

4) milline on kaitstava tervise seisund;

5) millised õigusvastased mõjutused võivad kaitstavat ohustada;

6) kas peale kaitstava on kaitseabinõusid tarvis rakendada tema perekonnaliikmete või lähedaste elu või tervise või vara suhtes;

7) milliseid võimalikke kaitseabinõusid ning millise aja kestel tuleks kohaldada ja kas nende kohaldamiseks on olemas vajalikud ressursid;

8) kas kaitseabinõude kohaldamisega võivad ohtu sattuda mõne teise isiku õigused ja seaduslikud huvid.


TunnistajakaitseKaitselepingu sõlmimiseks loa andmise üle otsustamisel lähtutakse muuhulgas sellest: 1) kuivõrd reaalne on õigusvastaste mõjutuste oht, mis ähvardab kaitstavat seoses tema osalemisega kriminaalmenetluses; 2) kas ei ole muid, vähem ressursse nõudvaid võimalusi või kaitseabinõusid kaitstava turvalisuse tagamiseks; 3) kas kaitstava antud tõendid on vajalikud kriminaalmenetluse seisukohast ja kas nende olulisus on vastavuses kaitseabinõude kohaldamiseks kuluvate ressurssidega; 4) kas sellega ei kaasne olulist ohtu riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitsele.


Tunnistajakaitse

• Kaitselepingu sõlmimiseks annab loa riigi peaprokurör või tema määratud prokurör viie päeva jooksul, arvates kaitsesobivuse kokkuvõtte ja kaitselepingu projekti esitamisest.


Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus

Nimetatud seaduse kohaselt on korrakaitse riigisaladuse alaliikideks muuhulgas: - Politsei- ja Piirivalveamet tunnistajakaitse struktuuriüksuse struktuuri,

koosseisu ja ülesandeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

- Politsei- ja Piirivalveamet tunnistajakaitse struktuuriüksuse kasutuses olevat vara ja eelarve jaotust kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;


Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus

- tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamise meetodeid ja taktikat käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;

- konkreetse isiku suhtes tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamist kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta kaitstava isiku julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 75 aastaks. Salastatus kustub, kui tunnistajakaitse all olnud isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates;


Täiendavad võimalused tunnistajate ja kannatanute ülekuulamiseks

• Kaugülekuulamine tehnilise lahenduse abil (kannatanu asub teises kohtumajas, saalis, riigis jne)

• Telefonitsi ülekuulamine (ainult kui süüdistatav on nõus)

Eelpooltoodut võib taotleda juhul KUI tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi ning kannatanu, tunnistaja kaitsmist silmas pidades• Samuti võib kasutada tunnistajat/kannatanut süüdistatava

eest varjavat vaheseina (KrMS 287)


Lõpetuseks

Iga kannatanu või tunnistaja inimkaubanduse kriminaalasjades on ilmselgelt eripärane

Seetõttu vajalik koostöö ka MTÜ-de ja menetlejate vahel, et leida konkreetset isikut võimalikult säästev, kuid riigile

tõendiallikat kindlustav lähenemine

Tänan tähelepanu eest!


Documents

Kannatanu karistusõiguse valguses