KAS LAEVALIIKLUS MUUDAB AEGNA RANNAJOONT?

ÕPPEPÄEV AEGNA SAAREL

ÕPPEPÄEVA PLANEERIMISEL KÜSIME ENDALT, MILLEKS?

Peame leidma endale vastuse, millised on õppepäeva eeldused

Õppepäeva teema peaks olema aktuaalne või põnev

Õppepäeva sisukus peab veenma kolleege, selle otstarbekusest , valmisolekut vastu tulla omapoolsete kompromissidega (ära jääva ainetunni andmine muul ajal, õppematerjali tihendamine jne)

EELDASIME

Õuesõppepäev pole ainult jalutuskäik looduses

Pildi lisamiseks klõpsake ikooni

EELDASIME

Õuesõppepäev korraldamiseks on meil piisavalt materjali, millest arendada välja omad tegevused

EELDASIME

Õuesõppepäev peab pakkuma õpilastele iseseisvat huvitavat tegevust terveks päevaks

EELDASIME

Õuesõppepäev peab olema seotud õpitavaga.

EELDASIME

Õuesõppepäev gümnaasiumi õpilastele peab andma võimaluse kinnistada uurimusliku õppe elemente.

EELDASIME

Õuesõppepäev peab tekitama seoseid erinevate õppeainetega.

EELDASIME

Õuesõppepäev peab olema korralduslikult mugav ja mõnus korraldada.

KAS LAEVALIIKLUS MUUDAB AEGNA RANNAJOONT?

Teemaks valisime

VALIKUT PÕHJENDASIME Teema X klassi

geograafia ainekavas Aegna rannajoont

mõjutavatest teguritest kirjutatud suhteliselt palju, eriarvamused

Piisavalt kaardimaterjali selles küsimus

Tallinna õpilastele suhteliselt väikse ajakuluga seotud, et jõuda Aegnale

Tallinna Keskkonnameti soosiv toetus. Saarel Loodusmaja, mille töötajad toestavad õppepäeva

Õpilastele jaoks seotud veidi ka ekstreemse küljega

ÕPPEPÄEV JAGUNEB KOLMEKS ISESEISVAKS TEGEVUSEKS

I Ettevamistav etapp

II Õppepäev Aegna Saarel

III Kokkuvõte tegevustest

ÕPPEPÄEVALE EELNEV TEGEVUS

*õppetunnis*õpilasrühmade moodustamine*Tutvumine Aegna saare kaartidega erinevatest aegades*Tutvumine materjalidega, mis selgitavad Aegna saare rannajoont mõjutavate teguritega

Õppepäev AEGNAL Laevaliiklus muudab Aegna rannajoont? Töögruppi kuuluvad õpilased: 1……………………………………… 2

………………………………………… 3……………………………………… 4 .

………………………………….…….. Õppepäeva korraldus: 1. Õppepäevale eelnev tegevus 2. Õppepäev Aegnal 3. Õppepäevale järgnev tegevus 1. Ettevalmistav tegevus TUNNIS (paigutage töölehed mappi) 1.1. Tutvuge toodud Aegna kaartidega, millest üks on tehtud 1935-1939

aastal (Lisa 1A ,moodlis) ja teine 2000 aastal (Lisa 1B). Märkige Aegna rannajoone muutused punase viltpliiatsiga 2000 aastal tehtud kaardile.

1.1.1.Võrdlevalt leidsime ………… erinevust 1.1.2. Märgatavad erinevused/muutused ( 4 olulisemat) Kasutades Aegna kaarti, nimetage muutuste geograafiline asukoht

ja kirjeldage muutuse iseloomu (Näiteks: rannajoon on sirgenenud, laht on täitunud setetega, poolsaar on pikenenud)

Muutus 1 Asukoht Aegnal:………………………………………………………………………………….……

Muutuse olemus:………………………………………………………………………………………………….

………………………………………………………………………………………………………………………

Muutus 2 Asukoht Aegnal:………………………………………………………………………………………

Muutuse olemus:…………………………………………………………………………………………………..

………………………………………………………………………………………………………………………

Muutus 3 Asukoht Aegnal:……………………………………………………………………………………….

Muutuse olemus:…………………………………………………………………………………………………..

……………………………………………………………………………………………………………………….

Muutus 4 Asukoht Aegnal:……………………………………………………………………………………....

Muutuse olemus:…………………………………………………………………………………………………..

………………………………………………………………………………………………………………

Lisa 1Aegna kaart tehtud 1935-1935 (ülemine); 2000 (alumine) . Kaardid õpilastele kättesaadavad moodli õpikeskkonnas

Antud slaidil pole jälgitud kaardimõõtu!

Looduses toimuvad muutused reeglina pika aja jooksul vahel küll aga ka väga järsku. 1.2. Tutvuge alljärgnevate artiklitega rannaprotsesside kohta Aegnal : 1. Kaarel Orviku „Tormid lõhuvad Eestimaa liivarandu“ Eesti Loodus 12/2003, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=545 2.Tarmo Soomere „Laevad meie merel: õnnistus või õnnetus „ Eesti Loodus 6/2006 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1510 3.Tarmo Soomere „Tuul ei suuda võistelda kiirlaevadega“ Eesti Loodus 7/2006 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1550 ning nende põhjal tehtud väljakirjutistega (Lisa 2, moodlis)

MOODLI KESKKONNNAS ON TOODUD NEED TEESID TABELI KUJUL (12 ERINEVAT TEESI) Artikli nr- tees Kirjeldatud nähtust, protsessi , mis on mõjutanud või mõjutab Aegna rannaprotsesse MÄRKSÕNA 1-1 Loodusseaduste järgi peaksid liivarannad kui kuhjerannad juurdetuleva liiva arvel üha laienema.

Tegelikkuses on praegu vastupidist märgata …. Liivarannad üha kahanevad LIIVARANDADE VÄHENEMINE LOODUSLIK 1-2 Eeskätt erakordselt tugevatest tuultest põhjustatud tormilainetus, kõvade tormituultega kaasnev

ajutine väga kõrge mereveetase ja soojade talvede tõttu külmumata meri ning rannasetted TORMILAINETUS LOODUSLIK 1-3 Peale tormilainete vähendavad kaitsvat liivakogust rannas ka tormituuled, mis puhuvad liiva

maismaale metsa alla TORMITUULED LOODUSLIK 1-4 Muidugi sekkub inimene järjest enam loodusprotsesside käiku … Kohati kasutatakse mereliiva ….

Rahnude eemaldamisel ranniku-merest kõrvaldatakse looduslik lainemurdja, avades tormilainetele vaba juurdepääsu ka juba hääbunud rannaastangutele.

INIMTEGEVUS  

MOODLI KESKKONNNAS ON TOODUD NEED TEESID TABELI KUJUL

3-11 Seejärel hakkavad muulist sadakonna meetri kaugusel pealtnäha juhuslikes kohtades mõneks sekundiks tõusma selgepiirilised ühe

kuni kahe meetri kõrgused veemäed. Need on just üksikud mäed, mitte pikad laineharjad. Ega need kohad tegelikult juhuslikud polegi: seal on kas väikesed madalad või suured kivikuhjad. Veel kümmekonna sekundi pärast tõuseb muulist mõnekümne meetri kaugusel klaassiledast merest ähvardav lainehari. Nõrganärvilised astuvad nobedasti pisut sisemaa poole – ja õigesti teevad, kuna kangemad mehed pritsitakse märjaks. Ja siis on järsku muuli ümber viis minutit tormi. Kevadel on vesi külm ja muuli ümbrus üsna kivine, seetõttu ei soovitaks kellelgi seal ankrus olla või päris vee äärde uurima.

LAINED LOODUSLIK LAEVALIIKLUS 3-12 Suure kiirusega suhteliselt madalas vees sõitvad laevad tekitavad kõrgeid ja väga pikki laineid. Iseenesest pole selles midagi halba:

pikad lained on avamerel vaevu märgatavad nagu tsunamigi ning ei sega seal kedagi. Märksa tõsisemat muret tekitab asjaolu, et pikkadesse ja kõrgetesse kiirlaevalainetesse koondunud energia levib sobivates tingimustes – teatavat tüüpi veekogudes – kompaktsete ja kõrgete rühmadena. Seetõttu võib tunduvalt suureneda üldine hüdrodünaamiline aktiivsus laevateest võrdlemisi kaugel paiknevatel merealadel. Sellised lained seavad sageli ohtu nii inimeste elu kui ka vara, samuti võivad kahjustada rannalähedast ökosüsteemi. Laevateest kaugel paiknevatele mere- ja rannaaladele jõudnud kiirlaevalainet ei oska supleja või paadimees tihtilugu karta, seda enam, kui laev ise oli möödunud omajagu aega tagasi. Rannikumere ja selle elustiku jaoks on niisugused lained aga sageli oluliselt erinevad looduslikest ning mõneti enneolematudki.

LAINED LOODUSLIK LAEVALIIKLUS  Aegna rannaprotsesse mõjutavateks teguriteks on veel: Kui leiate veel võimalikke tegureid, märkige need oma töölehele!      

1.3. Märkige need rannaprotsesse mõjutavad tegurid, mida oleks võimalik teie arvates õppepäeval Aegnal tundma õppida (artikli nr-teesi nr.:, näiteks: 1-1:liivarandade vähenemine, looduslik) ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………….…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….. 1.4. Valige kaks vaatluskohta, kus oleks võimalik uurida rannaprotsesse kujundavaid tegureid (üks looduslik, teine inimtekkeline või laevaliiklust puudutav) 1.4.1.1 I vaatluskoht …………………..…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….1.4.1.2 Sõnastage võimalik hüpotees, mida püüate oma vaatlustega tõestada ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………1.4.2.1 II vaatluskoht …………………..……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….1.4.2.2 Sõnastage võimalik hüpotees, mida püüate oma vaatlustega tõestada …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

1.4.3. Määrake vajalikud meetodid ja vahendid, kuidas kavatsete sõnastatud hüpoteesi kontrollida ja vaatluskoha kohta andmeid koguda. (Vaatluste ja andmete kogumiseks on vajalikud erinevad vahendid: alates kirjutusalusest, kirjutusvahenditest, kompass, kell, mõõdulint, fotoaparaat jne. Ettevalmistaval etapil kooskõlastage õpetajaga kindlasti, millised vahendid on võimalik saada kasutamiseks Aegna Loodusmajast)Näiteks: Meetod:…………………………………………………………………………………………………………vaatlus, vaatlukoha pildistaminevajalikud vahendid:………fotoaparaat Vahend saadakse kust, kellelt…………………………..õpilane 1Meetod:……………………………………………………………………………………………………..…vajalikud vahendid:……………………………vahend saadakse kust, kellelt………………………….Meetod:…………………………………………………………………………………………………………vajalikud vahendid:……………… …………..vahend saadakse kust, kellelt…………………………..…Meetod:…………………………………………………………………………………………………………

1.5. Pea meelesKogunemine: …………………………….kell……………………………………, kus……………………………………………………………

Pole halba ilma on vaid halb riietus! (Müts, kilekeep, matkajalatsid, jope).

Aegna maastikukaitsealal viibides juhindud põhitõest - kes loodust hoiab, seda loodus hoiab

ÕPPEPÄEV AEGNAL

*

Õppepäeva algus kell…………………, Rohuneeme sadamas Õppepäeva lõpp kell …………………. Aegna sadamas 2.1. Õppepäeva ilm (Lisa 3A,3B) ja lahe ületamine Ilm: õhutemperatuur: õppepäeva algul…………………. .

õppepäeva lõpul……………………………… tuule suund: õppepäeva algul…………………………

õppepäeva lõpul………………………………. tuule tugevus: õppepäeva algul……………………….

õppepäeva lõpul……………………………… pilvisus: õppepäeva algul………………………………

õppepäeva lõpul…………………………….. sademed: õppepäeva algul……………………………..

õppepäeva lõpul…………………………….. lainetus: õppepäeva algul……………………………...

õppepäeva lõpul…………………………….. Sõiduvahend, millega liikusite Aegnale:…………………………

tagasi……………………………………… Sõitu alustasite Rohuneeme sadamast kell………………

Aegna sadamasse jõudsite kell………………………… Tagasisõitu alustasite Aegna sadamast kell……………

Rohuneeme sadamasse jõudsite kell:…………………. Sõidukiirus minnes m/s……….………sõlmedes………………………… Sõidukiirus tulles m/s………………… sõlmedes…………………………

12.MAIL 2010 TALLINNA REAALKOOLI 10B

ILMAVAATLUSED ALGAVAD ROHUNEEME SADAMAS JA JÄTKUVAD AEGNA SADAMAS

ÕPPEPÄEVA SISSEJUHATUS AEGNA LOODUSMAJAS

AEGNA LOODUSMAJAS 2.2. Koostage lühikokkuvõte:

õppepäeva ilm ja otsustage, kuidas iseloomustate ilma õppepäeva kajastavas esitluses ……………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

3. Kasutage töömapis olevat kaarti (Lisa 1B) märkige kaardile liikumiskeem, liikuge teie poolt valitud marsruuti pidi vaatluskohale nr.1

IGA RÜHM LIIGUB VALITUD ESIMESSE VAATLUSKOHTA

3.1. Liikumist alustasite, kell………………….., kohale jõudsite kell……………………………

3.2. Hinnake oma liikumisteed. Kas plaanskeemi järgi liikumine õnnetus? Millised olid probleemid, kui need olid?..................................................................................................................................................

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Otsustage kuidas kajastate liikumist esimesse vaatluskohta õppepäeva kajastavas esitluses ………………………

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...

(ärge unustage, milliseid pilte kasutate!)

VAATLUSKOHA KIRJELDAMINE 3.3. Kirjeldage võimalikult täpselt

vaatluskohta 1. Tema geograafiline paiknemine Aegnal

…….…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Vaatluskoha loodust .Määra ja kirjelda rannatüüpi ( Kasutades K.Paškova poolt koostatud rannatüüpide määrajat) …..………………………………………………………………………………………….………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Erinevad rannatüübid Aegnal

AEGNA RANNATÜÜPIDE MÄÄRAJA

VAATLUSED, MÕÕTMISED-HÜPTEESI KONTROLLIMINE

3.4.Tutvuge ettevalmistavas tegevuses punktis 1.4.1.2 märgitud hüpoteesiga, kas soovite seda täpsustada? Kuidas?.......................................................................................................………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………3.5. Alustage püstitatud hüpoteesi kontrollimist:Aegna rannaprotsesside muutuste ja nende põhjuste tuvastamiseks viisime läbi järgmised vaatlused, mõõtmised: Vaatlus, mõõtmine nr.1……………………………………………………………….………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….Vaatlus, mõõtmine nr.2………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….………………Vaatlus, mõõtmine nr.3……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….…………Vaatlus, mõõtmine nr.4………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….………………………………………………………………………………………………………

JÄRELDUSE SÕNASTAMINE

3.6. Vaatlus- ja mõõtmistulemuste analüüsi põhjal sõnastage järeldus, kas hüpotees leidis kinnitust? Otsustage, kuidas kajastate vaatlusandmete kogumist ja saadud tulemusi õppepäeva kajastavas esitluses………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Edasi kordus sama skeem teisel õpilaste poolt valitud vaatluskohas!

IGA TÖÖ VÄSITAB, ERITI IMEILUS SOE PÄIKSELINE KEVADPÄEV

*Õpetajad liikusid vabalt, ühe rühma juurest teise juurde•Õppepäeval osalesid:•Geograafiaõpetaja;•Bioloogiaõpetaja;•Klassijuhataja-inglise keele õpetja•Infotehnoloog•Loodusmaja õpetaja•*kõik see aitab lõppkokkuvõttes luua ka vajalikku suhtumist õppepäevade kasulikusse pedagoogilises kollektiivis

VAATLUSTE AJAL TEGID ÕPILASED ÜLLATVALT PALJU PILTE (PILDID KOOLI KODULEHEKÜLJEL)

VAATLUSTE AJAL TEGID ÕPILASED ÜLLATVALT PALJU PILTE (PILDID KOOLI KODULEHEKÜLJEL)

VAATLUSTE AJAL TEGID ÕPILASED ÜLLATVALT PALJU PILTE (PILDID KOOLI KODULEHEKÜLJEL)

VAATLUSTE AJAL TEGID ÕPILASED ÜLLATVALT PALJU PILTE (PILDID KOOLI KODULEHEKÜLJEL)

EI PIDISTATUD AINULT RANNAS VAID HUVITAVAT MÄRGATI KA VAATLUSKOHTADESSE LIIKUMISEL

EI PIDISTATUD AINULT RANNAS VAID HUVITAVAT MÄRGATI KA VAATLUSKOHTADESSE LIIKUMISEL

EI PIDISTATUD AINULT RANNAS VAID HUVITAVAT MÄRGATI KA VAATLUSKOHTADESSE LIIKUMISEL

KOKKUVÕTE ÕPPEPÄEVAST AEGNAL

* 3. Õppepäevale järgnev

tegevus Seminar-arutelu (toimus kohe looduskoolis)

3.1.Esitage oma ettekanne ja andke omapoolne arusaam Aegnal toimivatest rannaprotsessidest, andke hinnang püstitatud hüpoteesidele!

3.2. Osalege toimuvas arutelus

3.3. Esitage vormistatud mapp aineõpetajale hindamiseks (järgnevaks õppetunniks)

ÕPPEPÄEVA KROONIKS KUJUNESID ÕPILASTE SISUKAD JA ASJALIKUD ETTEKANDED.

ÕPPEPÄEVA KROONIKS KUJUNESID ÕPILASTE SISUKAD JA ASJALIKUD ETTEKANDED.

KOKKUVÕTTEKS Tundsime, et õppepäev õnnetus 100%. Lisaks

rannaprotsesside tundma õppimsele on sellisel päeval veel oma tähtsus.

Kaalume võimalust, et lülitada see õppepäev X klasside kevadesse, sest just siis toetab ta ka uurimistööde just alanud ainekursust.

Õpilased on kuulanud ära ja esitanud arvamuse XI klasside õpilaste uurimistööde kaitsmisest

On ise valimas oma teemat ja alustamas oma uurimistöö koostamist.