Katuseleht aprill 2015

2. aprill 2015katuseleht

erilehe teemad:Eesti nõudlikusse kliimasse sobiv teraskatus püsib pikki aastaid. lK 2Lamekatuste rajamiseks loodi standard. lK 4Katuseaken ei ole lihtsalt ava katuses. lK 6

traditSiOONid:rookatuseid on

rajatud sadu aastaid. tehnoloogia arenedes

muutuvad aga ka rookatused aina paremaks. lK 7

2 || KATUSELEHT postimees, 2. ApRiLL 2015

Kuldar [email protected]

Katus on hoone üks tähtsamaid osi, mis kaitseb konstruktsioone, tagades hoone pikaealisuse. See-pärast ei tasu katuse valimisse suhtuda kergekäeliselt ning ta-sub meeles pidada vana head tõ-de: odav ei pruugi alati odavaks jääda. Ruukki Express Tallinna katusekeskuse juhataja Kristjan Õsso sõnul on katusteturul kva-liteet aasta-aastalt paranenud. «Kui võrrelda 5–6 aasta taguse perioodiga, siis tegijad on läinud professionaalsemaks ja ka tootja-te teadlikkus kasvab.» Sellele vaa-tamata peab ostja jälgima ja ar-vestama mõnda põhitõde. Ruukki turundusjuht Marge Reinolt toob välja, et ostmisel tuleb arvestada kahe komponendiga – üks on ka-tusekate ja teine paigaldus.

Katuse materjali teema võib minna väga detailseks, kuid ta-vakliendil tuleb silmas pidada eelkõige just tema jaoks olulisi aspekte. Näiteks kui ühe kliendi jaoks on tähtis, et katus näeks välja trendikas ja sobiks hoo-ne arhitektuuriga, hindab tei-ne kõrgelt maksimaalset kasu-tusiga minimaalse hooldusva-jadusega. «On kliente, kes pea-vad lugu materjali kergusest ja kiirest paigaldusest, kuid on ka neid, kes hoolivad vaid võimali-kult soodsast ostuhinnast,» rää-gib Reinolt.

Kuigi teraskatuste profiilid, teras ise ja ka kattekihi paksu-sed erinevad, on teraskatuste ee-lis teiste katusetüüpide ees ker-ge kaal, vastupidavus erineva-tes ilmastiku- ja keskkonnaolu-des ning lihtne paigaldus ja hool-damine. «Ka kasutusotstarve on lai, võimaldades teraskatuseid ra-jada erinevatele hoonetele ja ker-gematele konstruktsioonidele.»

Terasetootmine on maailmas suhteliselt standardiseeritud ja tehased eri paigus toodavad kõik kvaliteetset terast. Eestisse jõuab teras samuti kõikjalt maailmast, sealhulgas Aasiast, kust pärine-vad tooted võivad ahvatleda oda-vama hinnaga. «Iseenesest see pole halb teras, kuid selle ots-tarve on erinev,» täpsustab Õs-

kaTUS. Põhjamaades väga populaarne teraskatus on laialdaselt kasutusel ka Eestis, kus ilmastikuolud esitavad katusele tõsise väljakutse.

Teraskatus püsib kuni 80 aastatteras so. Skandinaavias toodetud te-

rase kohta võib aga öelda, et ku-na sealsedki ilmastikuolud on võrdlemisi keerulised, on Skan-dinaavia terasetootjad sellega ar-vestanud ja nende toodang sobib ideaalselt põhjamaa kliimasse.

põhjalikult töödeldud«Teraskatuse tooraineks on sü-sinikterasest õhuke lehtmater-jal, mis annab katusele kandevõi-me ja muud mehaanilised oma-dused,» räägib Reinolt. Ilma kait-seta süsinikteras hakkab ilmas-tiku käes roostetama juba ühe päevaga. Vastupidavuse suuren-damiseks kaetakse teras tsingi-kihiga ja veelgi pikema eluea ta-gamiseks kaetakse tsink erine-vate polümeersete pinnakatete-ga. «Kui vanasti tagas teraska-tuse pikaealisuse peamiselt pii-savalt paks tsingikiht – umbes 70 μm (mikromeetrit) –, siis tä-napäeval määrab selle suhteliselt õhukesel tsingikihil olev värvi-kiht, tsingikihi paksus jääb aga 20–25 μm vahele.»

Tsingikihi kulumine sõltub ümbritsevast keskkonnast. Näi-teks soojas ja kuivas siseruumis kulub tsingikiht 0,1 μm aastas ning materjali eluiga on 200 aas-tat. Saastunud tööstuspiirkon-nas kulub kiht kuni 4 μm aastas ning see annab materjali elueaks ainult 5 aastat. «Tsingikihi kesk-mine kulumine näiteks mõõdu-kalt saastunud linnakeskkonnas on ligikaudu 1,4 μm aastas. Seega ilma värvkatteta on tänapäeva-se tootmistehnoloogia järgi too-detud tsingitud lehtterase eluiga linnatingimustes 14–18 aastat,» räägib Reinolt.

Eestis kehtivate normide jär-gi on eluhoonete nõutav mini-maalne eluiga 50 aastat. «See tähendab, et kui kasutada katu-sel tsingitud terasplekki, siis tu-leb see kas 15 aasta pärast väl-ja vahetada või iga 10 aasta ta-gant üle värvida. See on üsna kulukas, kuna iga ülevärvimine

maksab umbes 8–10 €/m2, mis on aga juba pool uue katusema-terjali hinnast.

Marge Reinolt juhib tähe-lepanu, et Eestis võib aasta lõi-kes temperatuur muutuda üle 50 kraadi, katusele on aga eriti nõudlikud nulli ümber kõikuvad temperatuurid. Samuti avaldab katusele mõju lähedal asuv meri, kuna mereline kliima on niiske ja soolane. Samas on kogu Eesti kliima üldiselt sarnane, regioo-niti suuri erinevusi välja tuua ei saa, kuid ehitades maja merest kuni 500 meetri kaugusele, ta-sub katuse materjali valides tea-tavat erinevust siiski arvestada.

«Seega on selge, et saada tä-napäeval piisavalt pika elueaga teraskatus, tuleb kasutada polü-meerse pinnakattega kaetud tsin-gitud terast,» ütleb Reinolt. «Pin-nakatte paksusest sõltub katuse eluiga – mida kõrgema klassi pin-nakate, seda vähem altim on ta kriimustustele, UV-kiirgusele ja teistele keskkonnateguritele,» li-sab Õsso. Kvaliteetsest materja-list ja korralikult paigaldatud te-raskatuse elueaks võib pidada ku-ni 80 aastat. Kui tuleb aeg teras-katus välja vahetada, siis on hea teada, et teras on täielikult taas-kasutatav materjal – see sulata-takse üles ja töödeldakse ümber.

Hooldust ei maksa unustadaKuid lisaks kaitseülesandele täi-dab pinnakate ka esteetilist rolli – silma jääb eelkõige katuse värv ja profiil ehk kuju. Valida saab nii erinevat värvi kui ka erineva pro-fiiliga teraskatuste vahel. Leidub klassikalise sileda pinnaga pro-fiile, aga ka näiteks traditsiooni-list katusekatet järgivaid profiile.

Rääkides katuste hooldusest, soovitab Kristjan Õsso kindlasti jälgida müüja antud hooldusjuhi-seid. «Aasta-paar pärast paigal-dust peaks üle käima kinnitus-kohad, mis võivad olla järgi and-nud.» Kindlasti on vaja koristada katusele langenud puulehti ning katus tuleks iga paari aasta järel survepesuriga üle pesta. «Katus peab olema puhas, et hoida ee-mal niiskust, sest see võib põh-justada korrosiooni. Puhastada tuleb ka neelukohad ja vihmavee-süsteem ning tagada, et vesi juhi-takse katuselt takistusteta ära,» räägib Õsso.

Ruukki kaupluses on toodud välja katuse läbilõige, kus hästi näha, milline üks hästiehitatud katus olema peab. Foto: Sander IlveSt

Eesti keeruline kliima nõuab katuselt head vastupidavust.

mida on katusevahetusest kasulik teada?

allIkaS: ruukkI

1. Profiili tootmiseks kasutatud teras. Profiili valmistamiseks tuleb kasutada terast, mis säili-tab oma kuju nii katusel koor-musi vastu võttes kui ka katu-se paigaldustööde käigus. See-tõttu tuleb kõikide katusepro-fiilide (erandina kiviprofiilid) val-mistamiseks kasutada konst-ruktsiooniterast.

2. Tsingikihi kogus terasplekil. Tsingikiht kaitseb terast kor-rosiooni eest. Kui tsingitud te-rasplekki vigastada nii, et vi-gastus ulatub teraseni, siis ka-

tab tsink tänu suuremale kee-milisele aktiivsusele vigasta-tud koha tsingisooladega, vii-mased aga takistavad raua korrodeerumist. Tsingi kait-seomadused kestavad kuni tsingikihi hävimiseni. Seega on oluline, et piisav tsingikiht oleks ka pinnakattega teras-plekil, sest mõningane pleki vi-gastamine on katusetöödesse juba sisse programmeeritud. Nagu enamikus põhjamaades, peab ka Eestis tsingikihi mass olema ainult tsingitud katuse-

pleki puhul lehe mõlemal küljel kokku 350g/m² ja pinnakatte-ga katusepleki puhul 275g/m².

3. Pinnakate ehk värvkatte tüüp. Kuna ainult tsingiga kaetud te-rasplekist ei piisa ja see vajab lisakaitset, kaetakse tsingitud pind erinevate katetega. Pinda-mine koos kuumtsinkimisega annab terasele parema korro-sioonikindluse kui kumbki kate eraldi. Eestis on enimkasutata-vad pinnakatted polüester ja polüuretaan ning nende baasil valmistatud pinnakatted.

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp; [email protected]; tel 666 2194 projektijuht: Jaanus Sarapuu; [email protected]; tel 666 2330 reklaamitoimetaja: Anneli Teppo; [email protected]; tel 666 2329 Kujundaja/küljendaja: Kristiina SIllandi Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

katuseleht

postimees, 2. ApRiLL 2015 KATUSELEHT || 3

Katuseterrass meelitab vaadet nautima


Kinnisvarabüroo Uus Maa kesk-linna elamispindade maakler Margit Sild ütleb, et katuseter-rass on linnakorteri juures pal-jude inimeste jaoks lisaväärtus – eriti kui sealt avaneb kaunis vaa-de. «See on kallima kinnisvara puhul nagu täpp i peal ja tihtilu-gu ehitatakse uutes arenduspro-jektides võimalusel viimase kor-ruse korterite juurde katuseter-rassid, mis muudavad korterid atraktiivsemaks,» lisab ta. Samas peab arvestama, et lisanduv at-raktiivne pind tähendab ka kor-teri krõbedamat hinda.

Katuseterrassi rajamine ot-seselt hoone ehitamisele täien-davaid nõudmisi ei sea. «Katu-seterrassid peavad vastama ehi-tusnormatiividele, sel peavad olema rajatud nõuetele vastavad piirded, lahendatud vee ärajooks ja muu taoline,» tõdeb Sild.

TERRaSS. Kuigi mõnusat sumesooja ilma jagub Eestisse vaid loetud kuudeks, on katuseterrassid ja ülisuured rõdud siiski üha populaarsemad. Moodne disain ja arhitektuur suisa soosivad katuseterrasside rajamist.

Kui aga hoone valmis ja uued omanikudki sisse koli-nud, siis võib tekkida küsimus, kuidas on korraldatud hoone katuse eest hoolitsemine olu-korras, kus see on korteri juur-de käiv osa. «Katuseterrasside puhul on enamasti tehtud no-tariaalne kasutuskord ehk kui terrass kuulub mingi korteri juurde, siis on see ka lepinguga (kasutuskorraga) fikseeritud,» räägib Margit Sild.

Samuti on hea lepingus määrata, millised on katuseter-rassi kasutaja kohused hooldus-töid silmas pidades. «Näiteks peab katuseterrassi kasutaja või omanik korraldama talvel lumekoristuse, puhastama ter-rassi lehtedest ja prahist, taga-ma, et äravool ei oleks ummis-tunud,» jätkab ta. «Maja välis-piirid kuuluvad korteriühistu haldusalasse, kuid kui katuse-terrassi valest kasutusest tin-gitult tekivad majale problee-mid, siis võib korteriühistu esi-tada nõude terrassi/katuse kah-justaja vastu.»

atraKtiivsus

Eesti inimesed on juba harjunud suvel kohvi katuseterrassidel jooma. Üha rohkem soovitakse sama võimalust ka koju. Foto: karlI Saul / ScanpIx

Samuti on olemas maju, kus katuseterrassi kasutamine on võimalik kõigil elanikel. Niisu-gusel juhul on hoolduskohustus ühistu või haldusfirma kanda.

Tuleme tagasi katuseterras-si praktilise poole juurde. Eestis on aasta lõikes keskmine tem-peratuur vaid 5 kraadi üle nulli. Suvekuudel ulatub keskmine 17 kraadini. Seega ei saa me rääki-da katuseterrassi aastaringsest kasutusest. Aga ehk just seepä-rast ongi katuseterrassid üha populaarsemad – kui suvi lõ-puks käes, siis soovitakse seda nautida täiel rinnal. Samas saab katuseterrassi kasutusaega pi-kendada. Võib paigaldada tuult tõrjuvad klaaspiirded ning mar-kiisid, mis kaitsevad vihma ja vajadusel ka liigse päikese eest. Margit Sild rõhutab aga, et nen-de paigaldamiseks peavad ole-ma kooskõlastused teiste oma-nikega ning kohaliku omavalit-susega. Kui temperatuur langeb ebamugavalt jahedale tasemele, siis saab kasutusele võtta gaasi-soojendid.



Kuigi lamekatuseid rajatakse Eestis palju, pole viimastel aas-tatel kehtinud standardit, mis lamekatuste ehitust regulee-riks. Varasemalt kasutati katus-te projekteerimist, ehitamist ja kasutamist käsitlevat standar-dit EVS 838:2003, mis aga on juba aastaid kehtetu. Uus stan-dard kuulub standardisarja EVS 920, mille osadeks on üldreeg-lid, mis puudutavad metallka-tuseid, kiudtsement-laineplaa-dist katuseid (eterniit), kivika-tuseid ja nüüd ka lamekatuseid.

Eesti Katuse- ja Fassaadi-meistrite Liidu juhatuse liikme ja standardi välja töötanud pro-jektikomitee projektijuhi Riho Reispassi sõnul on seni lähtu-tud paljuski Soome standardi-test ja kuna uus standardki on sellest eeskuju võtnud, ei too Eesti oma standardi kasutuse-levõtt nõuete osas kaasa oota-matut hüpet.

Samas on Eestis probleeme, mida uus standard lahendada püüab. Reispass toob ühe pea-mise probleemina välja katuse-katte SBS-bituumenrullmater-jalide valiku. «Juured peituvad

EHITUS. Aprillist kehtima hakkav lamekatuste standard koondab olulist informatsiooni ja juhiseid tagamaks lamekatuste ehituse kõrge kvaliteedi.

Uut standardit järgides on võimalik neid probleeme väl-tida.

Uus standard puudutab kõi-ki Eestis rajatavaid lamekatu-seid, nende hulka on Reispassi sõnul küll raske öelda, kuid se-da saab hinnata maaletoodava-te materjalide hulga järgi. «Võib arvata, et aastas paigaldatak-se meil 1,5 miljonit ruutmeetrit katuseid, ning võttes keskmi-seks hoone katusepinnaks 500 ruuteetrit, võib öelda, et meil paigaldatakse aastas katused u 3000 hoonele,» ütleb ta.

Nagu öeldud, lähtub uus standard suuresti Soome nor-midest ja nõuetest – ehitu-se üldist kvaliteedinõuetest ja Soome Ehitusinseneride Liidu «Ehitiste vee- ja niiskusisolat-siooni juhistest».

«Näiteks aurutõkete ja bi-tuumenrullmaterjalide valiku tabelid on täpselt RIList üle võetud,» ütleb Reispass, kel-le sõnul Eesti standardit te-hes polnudki eesmärk soom-laste seatud latti alla lasta. Sa-mas pole see kindlasti ka Soo-mes kehtivate standardite tõl-ge. «Standardi väljatöötamisel tegi suure töö ära lamekatuste spetsialist Alo Karu, kes kirju-tas valmis standardi alusteks-ti. Projektikomitee omalt poolt nägi palju vaeva selle muutmi-

standard sel ja redigeerimisel,» kirjeldab Reispass standardi valmimise protsessi. Selle käigus peeti 19 koosolekut ning lõpliku stan-dardi loomisel arvestati protes-si käigus tehtud 617 parandus-ettepanekuga.

Põhiliseks erinevuseks Soo-me juhenditest peab Reispass materjalide kinnitamise ja plastrullmaterjalide (PVC) pal-ju põhjalikumat käsitlemist. Sa-muti on erinev lamekatuse tuu-lutamise osa. «Kuna põhiliselt on seda vaja ehitusaegse niis-kuse konstruktsioonist välja viimiseks, oleme arvamusel, et selleks piisab ka tuulutite, soo-justuses olevate tuulutussoonte ja tuulutuse peakanalite süstee-mist ning kõik katuse sõlmed ei pea olema tuulutatavad.»

Uute standardite kasutuse-levõtt tõstab tihti ka kvaliteedi-nõudeid, mis omakorda tähen-dab kulude kasvu. Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatu-se liikme sõnul on see aga iga-ti tellija huvides. Saab ju klient parema ja vastupidavama ka-tuse, mille kasutamisel esineb vähem muresid. Ta toob ka näi-teid. Uue standardi järgi tehak-se kõik bituumenrullmaterja-li ülespöörded kahekihilised vähemalt 300 mm kõrguselt. Praegu on kahjuks väga levi-nud ühekihilised ülespöörded.

masus, mil üritati nii-öelda igalt realt hinda odavamaks saada,» räägib Reispass. «Kuna Eesti tu-rul valitseb 85 kuni 90 protsen-di ulatuses Venemaalt pärit ma-terjal, mis on põhiliselt ühe kor-poratsiooni toodang, siis võiks tuua nimeliselt välja tooted, mi-da kauakestva katuse ehituseks ei ole soovitatav kasutada – too-tesarjad Bikroelast ja Bipol.» Reispassi sõnul annab tootjate-has neile vastavalt 6- ja 8-aasta-se garantii, parematel toodetel on see 10 aastat. «Ma ei ütle sel-lega, et need tooted oleksid hal-vad – nad sobivad hästi aurutõk-keks või kõval alusel katuse re-mondiks,» täpsustab Reispass.

Teise probleemina toob ta välja rullmaterjali tugikanga te-maatika. «Kvaliteetse katuse saa-miseks peab see kindlasti ole-ma polüestrist, mitte klaasrii-dest. Kuna soojustatud lameka-tus kinnitatakse alusele mehaa-niliselt plasttüüblitega materja-li ülekattevuugist, siis võib keh-va tugikanga puhul juhtuda, et torm viib minema katusekatte, aga tüüblid on kõik kenasti oma positsioonidel edasi.»

Eesti standardi kasutuselevõtt ei too kaasa ootamatut hüpet.

Teiseks toob ta välja sõlme-des ja katusealuses kasutatava vineeri nõuded. Siiani on kasu-tatud 12 millimeetri paksust vi-neeri, uus standard nõuab aga 15 millimeetri pakuse vineeri kasutamist.

Veel kaks näidet – katu-sesoojustuse pealmine jäigem villa minimaalne survetuge-vus peab edaspidi olema 50 kPa ning aurutõkkeks on paljudes konstruktsioonides (betoon-alus, vill kandval plekil) pas-lik bituumenrullmaterjal, mit-te praegu tihti kasutatav kile.

Uues lamekatuste standar-dis on puudutatud ka rekonst-rueerimist ja renoveerimist, kuid taotluslikult üldsõnaliselt. «Lamekatuse rekonstrueerimi-sel tuleb lähtuda ehitusseadu-sest, mille mõistes on ehitise re-konstrueerimine ka ehitise piir-dekonstruktsioonide muutmi-ne ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine,» selgitab Reispass, kelle sõnul tuleb rekonstruee-rimiseks tellida ehitusprojekt.

«Renoveerimine on selle standardi mõistes katusekonst-ruktsiooni katmine uue hüd-roisolatsioonikihiga ja sel puhul ei ole ehitusprojekt kohustus-lik.» Kuna standardi sisuks on katuse ehitusreeglid, siis tuleks ka renoveerimisel seda järgida.

Lamedad katused on osa kaasaegsest arhitektuurist. Uus standard reguleerib lamekatuste rajamist senisest veelgi täpsemalt. Foto: ScanpIx

Uus standard tõstab lamekatuste kvaliteeti


ILU. Katusehaljastuse rajamisel tasub eelkõige tähele panna olemasolevate hoonete lisakoormuse taluvust, tellida põhjalik haljastusplaan ning selgeks teha, mida katusehaljastuselt oodatakse.

Katusehaljastus pakub silmailu ning varju

Kadri penjam

OÜ Linnart maastikuarhitekt Hele Möllits selgitab, et katuse-haljastust rajama asudes on kõi-ge olulisem teada saada, kas ole-masoleva hoone katus talub li-sakoormust. «Kui on tegemist projekteeritava hoonega, kuhu plaanitakse rajada katsehaljas-tus, siis on kindlasti vaja eelne-valt läbi mõelda ja vajadusel hal-jastusprojekt tellida, et teada saa-da, kui suur koormus katusele tuleb.» Samuti peaks olema – na-gu iga aia rajamisel – peas või pa-beril plaan, millele toetudes kas ise või spetsialistide abiga katu-sehaljastus rajada. «Oluline on läbi mõelda, kes katuseaeda ka-sutama hakkavad ja mis on selle aia funktsioonid,» sõnab Möllits.

põhjalikud eeltööd tagavad kindluseMaastikuarhitekti sõnul ei piisa katusehaljastuse rajamiseks vaid mulla viimisest katusele ja tai-mede istutamisest. Katusehaljas-tus vajab põhjalikke eeltöid ning

mistööd ja väga tugevat katuse-konstruktisooni, mistõttu see ei sobi igale hoonele. Ka nõuab see pidevat hooldust (kastmine, väe-tamine, rohimine, muru puhul niitmine jms) ning seega kaasne-vad ka suuremad hoolduskulud.

Ekstensiivse haljastuse puhul saab rajada katusehaljastuse ku-ni 30kraadise kallakuga pindade-le. Plussiks on kerge kaal (pinna-sekiht on kuni 10 cm), mistõttu võib katusehaljastust ka olemas-olevatele hoonetele rajada, kui koormustaluvus on teada. Taim-kate on vähenõudlik, mistõttu vajab ka vähe hooldust (pole tar-vis lisakastmist). Samas ei talu sealne taimestik tallamist ning sinna istutatavate taimede valik on piiratud, kuna kasvutingimu-sed on kehvad.

Katusehaljastus ei sobi kõikjaleMaastikuarhitekti sõnul saab haljastust rajada lamekatuste-le ning katustele, mille kalde-nurk ei ole üle 30 kraadi. Sobi-vad nii eramud, büroohooned, tööstushooned – kui konstrukt-sioon on piisavalt tugev, et ta-luda haljastuse lisakoormust.

haljastus Taimede valikul tuleb eel-kõige jälgida kasvutingimuste-le vastavaid taimi. Katusel on alati tuulisem, päikeselisem ning suurem kuivamisoht kui maapinnal kasvavatel taimedel. Kõige vähem vajavad hooldust ekstensiivsel katusel kasutata-vad erinevad kukeharjad, samu-ti kõrrelised. Intensiivse haljas-tusega katusele sobivad paljud taimed.

Peredele ja kodus kokkajate-le soovitab maastikuarhitekt kas-vatada katusehaljastuses midagi söödavat. Istutusnõudesse sobi-vad näiteks piparmündid, maa-sikad, mustikad, ümarajuurelised porgandid, erinevad taastuvad sa-latid ja maitsetaimed. Kuna ka is-tutuskastides on suur mulla lä-bikuivamise oht, siis tasub vali-da põuakindlamad taimed – näi-teks lavendel, liivatee, merikap-sas. «Meie kliimas tasub kriitili-selt mõelda tavalistes soojusta-mata istutuskastides kasvavate puude ja põõsaste peale, sest kül-madel talvedel külmuvad juured läbi ning kevadel tuleb uus taim muretseda,» sõnab ta.

Uurides, milliseid vigu ka-tusehaljastuse rajamisel kõige

erinevate kihtide lisamist katu-sele, mis väldivad lekkeid, juu-rekahjustusi ja muid probleeme.

«Enim kardetakse, et juured ja niiskus lõhuvad hoone ning maja laguneb. See hirm on alu-seta, sest korralikult paigalda-tud hüdroisolatsioon ning sel-lele lisatud juuri tõkestav kiht takistavad niiskuse ja juurte le-vikut. Heas korras ja hooldatud hoonetel ning asjatundlikult ra-jatud haljastuse korral hoonele ohtu pole. Taimed saavad mõ-jutada ehitist vaid siis, kui hoo-ne katuse-seina lagunemine on juba alanud,» selgitab maasti-kuarhitekt.

Tema sõnul on olemas kahte tüüpi haljaskatuseid: ekstensiiv-se haljastusega ja intensiivse hal-jastusega. Intensiivse haljastuse-ga katuse puhul on lõpplahendus sama, mis maapinnal – istutada saab nii lilli, põõsaid kui ka ma-dalaid puid. Seal asuv pinnase-kiht on tüse, mistõttu on ka pa-remad soojustusomadused ning seda saab kasutada väliruumi-na nii era- kui ka avalikel hoo-netel. Sellisele pinnasele katuse-haljastuse rajamine vajab päde-vaid eksperte, head projekteeri-

enam tehakse, sõnab maasti-kuarhitekt, et tihti ei arvestata konstruktsiooni kandevõimega, ei rajata substraadikihi alla õi-geid vahekihte või siis valitakse haljastuseks ebasobivad taimed, mis ei pea ekstreemsetele tingi-mustele vastu. Samuti eeldatak-se, et haljastus näeb hea välja ka ilma hoolduseta või kasvab sa-madel tingimustel kui maapin-nal – seetõttu ei kasteta piisavalt, puude ja põõsaste juured külmu-vad talvistes tingimustes. Samu-ti koormatakse suurte istutus-kastidega konstruktsiooni ühte punkti, valida tuleks hoopis ker-gemast materjalist kastid, amp-lid jm istutusnõud.

Kas ja milline on katusehaljastuse kasutegur? Katusehaljastus ei tähenda üks-nes ilu. Haljastatud katus ja sel-le all paiknevad kihid kaitsevad katusepinda ultraviolettkiirgu-se eest, lisaks hoiab katusehal-jastus hoones ühtlasemat tem-peratuuri, on kõrge tulekindlu-sega ja säästab katusematerjale suurte temperatuuri kõikumis-te eest, mis omakorda vähendab

katusematerjalide paisumisest ja kahanemisest tingitud pra-gude teket.

Lisaks aeglustab ja vähendab katusehaljastus veevoolu katu-se pinnalt, töötades hästi sade-meveekogumisel. Ühtlasi vähen-dab see hoone hooldusvajadust ja säästab remondikulusid, toi-mib ka müratõkkena – erinevad kattekihid summutavad madala-sageduslikke ning taimed kõrg-sageduslikke helisid. Katusehal-jastus loob elamisväärse ja eks-klusiivse väliruumi, parandab mikrokliimat ja puhastab lin-nakeskkonnas õhku, kuna seob hästi tolmu. Suvel hoiab katu-sehaljastus siseruumide kliimat mitme kraadi võrra madalamal, seega jääb lisajahutuse vajadus vähemaks.

Muidugi ei saa mööda ka as-jaolust, et katusehaljastus on es-teetiline ja atraktiivne, mõjub positiivselt tervisele ning võib olla erineva funktsiooniga – ma-jaelanike väike tarbeaed, iluaed, kontoritöötaja puhkekoht, koh-vik, lõõgastuse ja mediteerimi-se koht ning võimalus looduse mitmekesistamiseks linnakesk-konnas.

Pühajärve Spa & Puhkekeskuse katlamaja katusele on paigaldatud päikesepaneelid. Foto: oÜ Maleko


eriKi loigomEesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit

Katusetöid tuleks alustada vas-tuse otsimisest – miks vajab ka-tus väljavahetamist ja millist ma-terjali soovitakse tulevikus kasu-tada. Võistlused toimusid kolmel klassikalisel katusealal – lame-, metall- ja kivikatuse alal. Kokku osales maailmameistrivõistlus-tel 30 võistkonda 15 riigist. Eest-lased osalesid kõigil kolmel alal, kõige paremini läks metallkatuse võistkonnal – võideti hõbemedal.

Eestit esindas Rakvere fir-ma OÜ Katusekeskus, võist-konna juhendajaks oli Andres Annula, võistlesid Siim Moldau ja Edgar Karpov. Teised Ees-ti võistkonnad seekord meda-lini ei jõudnud, kuid esinesid igati tublilt. Lamekatuste ka-tegoorias esindas Eestit firma OÜ Westhaus võistkond, kivi-katustel OÜ Liiwimaa Katuse-meister.

Võistlused olid traditsiooni-liselt kolmepäevased. Esimesel kahel päeval paigaldasid plekk-sepad täistsinkplekist ja katte-ga terasplekist topeltvaltsteh-noloogias katuse koos katuse-akna ja neelusõlmega. Lameka-tusekatjate esimese päeva üles-anne oli bituumenrullmaterja-list ja teisel päeval TPO plast-rullmaterjalist katuse paigalda-mine koos katuseakna ja -kup-liga.

Kivikatuseehitajad meister-dasid esimesel päeval betoonka-tusekividest katuse koos katu-seaknaga ning teisel päeval ke-raamilistest piibrisabakatuse-kividest katuse neeluga. Muu-seas, sellist pole Eestis vähe-malt viimase 70 aasta jooksul mitte ühtegi tehtud. Kolman-dal päeval said kõik võistkon-nad rakendada oma fantaasiat,

võISTLUS. Möödunud aasta novembri lõpus toimusid Rumeenia pealinnas Bukarestis maailma katuseliitude katusorganisatsiooni IFD juba 25. noorte katusemeistrite maailmameistrivõistlused. Tegemist on oma valdkonna tõsiseltvõetavaima konkursiga maailmas.

Eesti noored katusemeistrid on Euroopa tasemel

mõõduvõtt

võisteldes niinimetatud vabaka-vas IFD presidendi auhindadele.

Võistlustel kasutati Eestis üliharva ette tulevaid materja-le, nagu täistsinkplekk, piibrisa-ba katusekivi, FPO plastrullma-terjal ja ehitussõlmed. Samuti oli tähelepanuväärne, et metallka-tusevõistlusel esindas Belgiat tü-tarlaps. Samas ei ole Euroopa ka-tuseturul tegutsevad naisterah-vad sugugi harv nähtus. Nimelt on viimastel aastatel nii lame- kui ka viilkatuste ehitusel ja ka ehitusmessidel üha rohkem nai-si. Rahvastiku vananemise tõttu valitseb ehitusturul meestepõud, naiste osalemine tuleneb ka soo-rollide ühtlustumisest.

Vaatamata Eesti võistkonda-de ainult «õhinapõhisele» ette-valmistusele, esinesid Eesti noo-red katusemeistrid väljapaist-valt. Kui esimest korda MMil osaledes saavutati põhivõistlus-tel kaks pronksmedalit, mis on MMide ajaloos debütantide koh-ta esmakordne, siis teistkordsel osalemisel võideti juba hõbeme-dal. Kahe aasta pärast Poolas toimuvatel 26. maailmameist-rivõistlustel võiks järjepidevu-sest lähtudes oodata juba kuld-medalit.

mmi esikolmikud

Metallkatused:1. Prantsusmaa2. Eesti3. Poola

Lamekatused:1. Austria2. Šveits3. Saksamaa

Viilkatused:1. Austria2. Saksamaa3. Inglismaa allIkaS: eeStI katuSe-

ja FaSSaadIMeIStrIte lIIt

akEn. Katusesse tehtud aken ei ole midagi uut, kuid sellele vaatamata on inimeste teadmised katuseakendest pigem üldised. Katuseakent valides tuleb jälgida paljusid nüansse, nõuannete saamiseks tasub pöörduda spetsialisti poole.

Katuseaken pole lihtsalt ava katuses


Katuseaknad hakkasid popu-laarsust koguma taasiseseisvu-mise järel, mil asuti hooga järgi tegema läänes levinud ehitus-võtteid. Katuseaknast sai uus trend, mis võimaldas senisest enam võtta kasutusele katu-sealuseid pindu. Populaarseks muutusid ka katusekorterid, kus teinekord on katuseaken ainukeseks aknaks. Kuigi ka-tusesse tehtud aken on muutu-nud nii eramu kui ka ühiskond-liku hoone tavapäraseks osaks, areng selles vallas jätkub.

Fakro katuseakende müügi-juhi Rasmus Ustavi sõnul on ini-meste teadlikkus katuseaken-dest hea, kuid seda pigem üldi-ses plaanis. «Teatakse nende es-mast funktsiooni, kuid ei teata, et katuseaken ei ole lihtsalt ava katuses, vaid see on väga nüan-sirohke toode,» ütleb ta. «Katu-seakna valikul on alati esime-ne ülesanne valida akna suu-rus, tootjad pakuvad kümneid mõõte, ka erimõõte ja -kujusid – oleme tootnud nii ümmargusi, rombikujulisi kui ka kolmnurk-seid aknaid.» Seejärel tuleb tä-helepanu pöörata õige klaaspa-keti valikule. Ustavi sõnul on

paigaldus sõltuvalt hoone energiaklas-sist ja otstarbest võimalik va-lida aken, millel on kahe-, kol-me- või neljakordne klaaspakett.

Kolmandaks tuleb otsusta-da, kuidas aken lahti käib – tra-ditsiooniline katuseaken avaneb pöördteljel, mis asetseb raami keskosas, kuid on olemas mu-delid, mille hinged asetsevad akna ülaservas, seega on aken avatud olekus tervenisti toast väljaspool ja seeläbi on avatud aknale parem ligi pääseda. «Va-likus on nii-öelda L-kujuline kombinatsioon, mille puhul osa katuseaknast ulatub fassaadile, kuid on ka lihtsamaid kombi-natsioone, kus katuseaknad on lihtsalt üksteise kohal või kõr-val, moodustades nii pikemad lintaknad,» räägib müügijuht, kelle sõnul saab katusele pää-su lihtsustamiseks valida akna, mis avaneb küljele.

Tuleb ka otsustada, kas aken peaks olema naturaalsest pui-dust, polüuretaaniga kaetud puidust või plastikust.

Valesti valitud katuseaken toob rõõmu asemel kaasa prob-leeme, eriti juhul, kui akent pai-galdatakse päevinäinud katu-sesse. «Akna rajamine vanasse katusesse ei ole iseenesest prob-leemiks, kuid peab jälgima, et katusel oleks konstruktsioon, millele katuseaken rajada.» Te-ma sõnul selgub sageli, et ehitu-se käigus on kasutatud lihtsalt kätte juhtunud materjali. Selli-sel juhul teavitatakse olukorrast omanikku, kuid aken paigalda-mata ei jää, sest üldjuhul saab töömees ehitada akent toetava kontruktsiooni ise.

Ustavi sõnul on kõige oda-vam planeerida majale katu-seaken ehituse võimalikult va-rajases staadiumis. «Kui hinna-ta akna paigaldamise kulu, siis kindlasti ongi kõige kulukam paigaldada akent vanasse soo-justatud katusesse, kuna töö on räpane ja materjalid sageli tervi-sele ohtlikud (asbest). Kõige liht-sam ja seega ka odavam on katu-seaken pigaldada võimalikult va-rajases staadiumis, mil paigaldus ei olegi palju rohkemat kui piltli-kult öeldes akna ette tõstmine,» tutvustab Ustav võimalusi.

Katuseaken mõjutab ka hoone energiasäästlikkust. Sel-le mõju pole aga üheselt lihtne välja tuua. «Katuseakendel ja nendes olevatel klaaspakettidel on meeletult erinevaid variante.

Kõige kulukam on paigaldada akent vanasse soojustatud katusesse.

Katuseakna võib lisa-da ka juba valmis hoonele, kuid selle rajamine ehitamise käigus tuleb odavam. Foto: ScanpIx

Eestile hõbemedali toonud katus. Foto: eeStI katuSe- ja FaSSaadIMeIStrIte lIIt



«Rookatuste ajalugu ulatub kindlasti viikingite aega, aga ilmselt veelgi kaugemale,» üt-leb 1990. aastate algusest rooka-tuste ehitamisega tegelev Siim Sooster. Skandinaavias näiteks arvatakse, et ka kiviajal võisid olla roost katused, sest roogu nendel aladel kasvab.

«Kindlasti kasutati roogu enne laastu,» ütleb Sooster. Rookatused asendusid Euroo-pas õlgkatustega, kui siia jõu-dis viljakasvatus. Näiteks Ees-tis esimese vabariigi ajal ehi-tatud katustest olid 90% õlg-katused. Põhjus lihtne – roogu oli vähe, kasutati rannakarja-maid ja polnud ka väetamist, mis roogu tekitaks. «Roog oli kallis, selle kättesaamiseks tu-li palju vaeva näha, samas olid õled vilja tootmise juures nii-öelda tasuta käes.»

TRaDITSIOOnID. Traditsioonilised rookatused ei kuulu ainult vabaõhumuuseumi – kuna sel on nii praktilised kui ka esteetilised võlud, siis paigaldatakse neid ka uutele hoonetele.

Rookatused käivad ajaga kaasas

Tänapäeval enam aga õlg-katuseid ei ehitata. Häid õlgi on Soosteri sõnul vähe ja õlg-katuse eluiga on poole lühem kui rookatuse oma. Nii jõuame-gi ühe rookatuse hea omadu-seni – see on väga vastupidav. «On vähe katusekattematerjale, mis kestavad vähemalt 70 aas-tat,» ütleb Sooster. Rookatus peab olema vähemalt 40kraadi-se nurga all ja katusekatte pak-sus vähemalt 30 sentimeetrit – siis on garanteeritud, et katus püsib 70 aastat. «Kuna rooka-tuse eluiga sõltub sellest, kui kiiresti ta peal vihm ära kui-vab, siis võiks rookatusega hoo-neid planeerides eelistada päi-keselisi ja tuuliseid kohti,» soo-vitab Sooster.

Võrreldes teiste katusekat-tematerjalidega kasutatakse roogu vähe ja nii see ka jääb. Hinnanguliselt paigaldatak-se Eestis aastas umbes 10 000 ruutmeetrit rookatust, millest umbes pooled on renoveerimi-sed ja pooled uutele hoonetele pandavad katused. Peamiselt

vääriKas asuvad rookatusega hooned saartel ja Lääne-Eestis. «Rooka-tuse rajamise tingib ühelt poolt asukoht – looduslik keskkond, kuhu see sobib. Teisalt aga hoo-ne ise – palkmaja või traditsioo-nidest lähtuva tegumoe ja mõõ-tudega puitmaja, millele rooka-tus lihtsalt väga hästi sobib,» ütleb Sooster. Eestis on roo-katuse hind samas suurusjär-gus kvaliteetse kivikatusega, Skandinaavias on aga rooka-tused oluliselt kallimad. Suure osa rookatuse hinnast moodus-tab tööjõukulu – roo kogumine on väga mahukas töö.

Skandinaavias ja Briti saar-tel on rookatustel pikk tradit-sioon, mida ei ole peatanud aja-loo keerdkäigud. Paraku kat-kes Eestis nõukogude ajal roo-katuste traditsioon, sest sel ajal hakati massilisel kasutama eterniiti. «Õnneks jäeti roog al-la, mis oli väga tark tegu, sest see on väga hea soojuse, aga eri-ti just heli isolatsioon,» ütleb Siim Sooster. Kui 90ndate algul rookatusi jälle rajama ja taas-

tama hakati, tuli suuresti alus-tada nullist, sest polnud isegi meistreid, kellelt õppida. See-vastu on Skandinaavias tradit-sioonid säilinud ja oskused pi-devalt arenenud.

Vaatamata sellele, et roo-katused on väga traditsiooni-lised ja tööpõhimõtted on pü-sinud aastasadu samad, on ka-

tuste kvaliteet olululiselt tõus-nud. Sooster toob välja, et are-nenud on nii aluskonstrukt-sioonid, tellingud kui ka kin-nitusmaterjalid. «Tänapäevased rookatused on oluliselt kvali-teetsemad kui näiteks saja aas-ta eest loodud.» See käib ka es-teetilisuse kohta, sest kui va-rem kasutati roogu, mida kät-te saadi, siis tänapäeval ehita-takse katused vaid kõige väär-tuslikumast roost. Tulemuseks on väga kvaliteetsed katused. «Roog on hea soojusisolatsioon, heliisolatsiooni omadustelt üle-tab see aga kordades kõiki tei-si materjale,» ütleb Sooster. Te-ma sõnul on rookatuse all hea vaikne, suvel meedivalt jahe ja talvel soe.

Eestis tegutseb täna umbes 10 kuni 15 rookatuseid paigal-davat ettevõtet, millest paljud töötavad ka välismaal. «Skan-dinaavias saab enamasti te-ha ainult alltöövõtu kohaliku-le meistrile, sest seal on ajaloo-liselt välja kujunenud väga tu-gevad kohalikud tegijad ja uutel on väga raske löögile pääseda, lõuna pool ja idas on lihtsam,» räägib ka ise tihti Soomes töö-tav Sooster.

Rookatuste rajamine nõuab pidevat enesetäiendamist. «Vä-ga heaks töömeheks saab paa-ri kuuga, kuid heaks rookatus-te meistriks saamine võtab aas-taid – detaile on lihtsalt nii pal-ju, et neid omandab ainult ko-gemustega.»

Kvaliteetne ja hästi rajatud rookatus kestab 70 aastat ja enamgi.

Rookatuse võib rajada ka kaasaegsele hoonele, mis on ehitatud vanu traditsioone silmas pidades. Foto: SIIM SooSter

8 || KATUSELEHT/rEKLAAm postimees, 2. ApRiLL 2015

Documents

Katuseleht aprill 2015