Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Igapäevaselt kasutatavatest kemikaalidest tulenevad
veeprobleemid
Kai Künnis-Beres, PhDTallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
23. Aug 2011, Jäneda
Teadmatust ja ükskõiksust ületada ei ole kunagi
kerge, kuid üha laiem teadvustamine, et me
kõik sõltume puhtast maailmamerest, aitab
juurde võita toetust selle kaitsmise ideele. Ning
see on just see, mida maailmameri vajab.
Anne Platt McGinn. Maailmamerel tuleb kurssi muuta
www.seit.ee/agenda21/Juhend/99_5.pdf.
Üldreegel on järgmine:
kui aine või keemiline ühend on pärit
loodusest ning selle sisaldus ei ületa
loodusele omast taset, siis on sellega
kohanetud ja ohtu ei ole.
Kui aga aine või keemiline ühend on
sünteesitud laboris ja seda looduses ei
esine, siis pole kunagi täpselt teada,
milliseid toimeid avaldab see organismis ja
kuidas mõjutab looduslikku aineringet.
Kemikaalid ja keskkond
Kemikaalid ja keskkond
Loodusele võõraste ainete (ksenobiontide)
või looduslike ainete tehislike konsentraatide
(näit suhkur, sool, õlid, ka sõnnik jne) puhul
tuleks nende keskkonda viimisel rakendada
alati ettevaatusprintsiipi:
pigem karta kui kahetseda.
...ning enne laialdasemat kasutuselevõtmist
uurida igakülgselt nende ainete otseseid ja
kaudseid keskkonnamõjusid.
Kõik, mis satub maismaale või õhku liigub sealt
hiljem või varem veekogudesse. Vette ei jõua
vaid need ained ja ollused, mis keskkonnas
(maismaal, õhus, organismides) suhteliselt
kiiresti lagunevad.
Seetõttu on kemikaali püsivus väga oluline
ohumärk.
Kui püsivusega kaasneb rasvlahustuvus, siis
on suur tõenäosus, et see aine organismidega
kokkupuutudes hakkab kogunema rasv- või
närvikoesse.
Kemikaalid ja keskkond
Kemikaalid ja keskkond
Kemikaali keskkonnaohtlikud omadused
klassifitseeritakse järgmiselt:
• mürgine elusorganismidele
• püsiv
• bioakumuleeruv
Enamike tänapäeval kasutatavate
kemikaalide mõjud inimese tervisele
või teda ümbritsevale keskkonnale on
ainult osaliselt või ei ole üldse teada.
Märgis:
Keskkonnaohtlik
Ained ja valmistised, mis võivad põhjustada
keskkonda sattumisel kohest või hilisemat
keskkonna või selle osa(de) kahjustust, nt.
väga mürgine veeorganismidele, ohtlik
osoonkihile, võib avaldada pikaajalist
keskkonda kahjustavat toimet, jne.N
Kemikaalid ja keskkond
OLMEKEEMIA
BIOTSIIDID
Biotsiidid
Biotsiid on kas ühte või enamat toimeainet
(keemilist ühendit) sisaldav valmistis, mis on
ette nähtud kahjulike või ebasoovitavate
organismide keemiliseks hävitamiseks,
peletamiseks, kahjutustamiseks või muul viisil
nende vastu võitlemiseks.
(Biotsiiditoodete direktiivi 98/8/EC)
Biotsiidid liigitatakse 4 põhigrupiks ja
23 tooteliigiks:
Põhigrupp 1: Desinfitseerivad ained.
Põhigrupp 2: Säilitusained
Põhigrupp 3: Kahjuritõrjevahendid
Põhigrupp 4: Muud biotsiidid
Hinnanguliselt eksisteerib EL-is üle 800 aktiivaine,
mida kasutatakse ca 15000 erinevas biotsiidis.
Biotsiidid
BiotsiididPõhigrupp 1: Desinfitseerivad ained1. Inimeste hügieeniks kasutatavad biotsiidid
2. Eluruumide ja avalike ruumide desinfitseerimisvahendid
3. Loomade hügieeniks kasutatavad biotsiidid
4. Toitlustus- ja söödaruumide desinfitseerimisvahendid
5. Joogivee desinfitseerimisvahendid
Põhigrupp 2: Säilitusained6. Suletud anumates kasutatavad säilitusained
7. Pinnakaitsevahendid
8. Puidukonservandid
9. Kiudmaterjalide, naha, kummi konservandid
10. Müürikaitsevahendid
11. Konservandid vedelikjahutus- ja töötlussüsteemides
12. Limatõrjevahendid
Biotsiidid
Põhigrupp 3: Kahjuritõrjevahendid14. Näriliste tõrjevahendid
15. Linnumürgid
16. Molluskite tõrjevahendid
17. Kalamürgid
18. Insektitsiidid ja muud tooted lülijalgsete tõrjeks
19. Repellendid ja atraktandid
Põhigrupp 4: Muud biotsiidid20. Toidu- või söödakonservandid
21. Saastumist takistavad biotsiidid
22. Palsameerimiseks ja säilitamiseks ettenähtud biotsiidid
23. Teiste loomaparasiitide tõrjevahendid
OLMEKEEMIA
DETERGENDID
Pesu- ja puhastusvahendid ehk detergendid
Pesu- ja puhastusvahendeid kasutatakse
kodus iga päev puhtuse, tervise (?) ja
heaolu tagamiseks.
Siia rühma kuuluvad kõik tooted, mida
kasutatakse tekstiili, nõude, põrandate ja
muude pindade (sh valamud, WC potid,
torustikud jne) pesemiseks ning
puhastamiseks.
Paljudele pesu- ja puhastusvahenditele
lisatakse pindaktiivsele toimeainele lisaks
veel ka lõhnaaineid* ja säilitusaineid
(biotsiide), et tagada eeldatav meeldivus ja
toodete pikaajaline säilivus.
Pesu- ja puhastusvahendid ehk detergendid
*Sünteetilsed lõhnaained sisaldavad tihti ftalaate,
sünteetilisi kemikaale, mida kasutatakse lõhna-
stabilisaatorina. Ftalaadid kumuleeruvad organismis,
mõjutades põhiliselt kesknärvisüsteemi. Paljud inimesed
kannatavad sünteetiliste lõhnaainetega kokkupuutel
allergianähtude all.
OLMEKEEMIA
FTALAADID
Ftalaadid
Ftalaadid on igapäevakeskkonnas ühed
kõige levinumad ained.
Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku
pehmendajatena (plastifikaatorina), aga
ka mitmete lubrikantide ja lahustite
tootmisel, neid leidub värvides, liimides,
pakendites, põrandakatetes (PVC),
kosmeetikatoodetes, mänguasjades.
Ftalaadid
Tänapäeval toodetakse ametliku statistika
kohaselt umbes 4,3 miljonit tonni ftalaate
aastas, millest 90% on kasutusel
plastifikaatoritena.
Seejuures satuvad ftalaadid keskkonda
mitte tootmisprotsessist vaid tarbimise
käigus ja jäätmetena – eralduvad ehk
leostuvad plastikust.
Ftalaadid on tuntud kui
hormonaalsüsteemi talitust
kahjustavad kemikaalid.
Vahetul kokkupuutel võivad
ftalaadid kahjustada
hormoonsüsteemi,
põhjustada sünnidefekte
ning tekitada
allergilisi haigusi.
Ftalaadid
Lõhna ja iluained
Sünteetilisi aineid kasutab laialdaselt
kosmeetikatööstus, kuna need on looduslikega
võrreldes enamasti palju odavamad. Väidetakse,
et ühe konkreetse keemilise ühendi kogus tootes
on väga väike ning seetõttu ka ohutu.
Uuringud on näidanud, et keskmine naine (!?)
paneb oma nahale 126-175 erinevat kemikaali
päevas. Kuni 60% imendub sellest organismi,
40 % uhutakse seega kanalisatsiooni.
Sünteetilist muskust kasutatakse väga palju
lõhnastatud tarbjatoodetes (puhastusvahendites,
parfüümides ja raseerimistoodetes).
Teadlased on leidnud seda näiteks Ontario ning
Erie järvede mudas.
USA Iowa Ülikooli professor Keri Hornbuckle
eestvedamisel läbi viidud uuringutest tuli välja, et
muskus pidurdab rannakarpide kasvu ning mõjub
pärssivalt rannakarpide vastse- ja
noorstaadiumitele.
Lõhna ja iluained
Paljud toidutooted sisaldavad tänapäeval
•maitsetugevdajaid,
•toiduvärve,
•konservante ja
•emulgaatoreid.
Kalorivaesed ehk “light” tooted (karastusjoogid jne)
sisaldavd suhkru asemel suhkruasendajaid.
Kõik need kemikaalid satuvad otse või inimese
organismi läbides kanalisatsiooni ning sealt otse või
peale reoveepuhastusjaama läbimist jõkke, järve
või merre.
Sünteetilised lisandid toidus
USA-s on osutunud domineerivaks
keskkonnareostajaks sünteetiline vanilliin.
Dr. Keil juhitud uurimisgrupp* tuvastas reovee
suublana kasutatava veekogu ühes liitris vees
keskmiselt 6 milligrammi vanilli.
Kohalik reovesi (peale puhastuse läbimist)
sisaldas vanilli üle 14 milligrammi liitris.
Sünteetilised lisandid toidus
* Christine Dell'Amore for National Geographic
News, Published February 26, 2010
LÄÄNEMERI –
meie ohustatud meri ?!
Läänemere elustikku mõjutab järjest enam
inimtegevus, eriti väärtuslikemate kalaliikide
ülepüük, ning ka mere valgalas elava umbes
85 miljoni inimese tegevuse tulemusel
tekkinud reovete vastuvõtmisest tingitud
eutrofeerumine ja ohtlike ainete sissekanne.
Aastal 2007 võttis HELCOM vastu
Läänemere tegevuskava nr 6, milles on
loetletud tegevused ja eesmärgid:
•eutrofeerumise ohjeldamiseks,
•ohtlike ainete reostuskoormuse
vähendamiseks,
•mere bioloogilise mitmekesisuse
parandamiseks,
•mereliste tegevuste keskkonnamõju
vähendamiseks.
Mis teeb LÄÄNEMERE
eriliseks ja kaitset
vajavaks?
Kõrge tundlikkus
Läänemeri
Poolsuletud meriMadal vesi Suur valgala
Väike vee mahtSuur mageda vee
juurdevoolPiiratud veevahetus
Pikk vee viibeaeg meres Riimvesi
Hooajalinekihistumine
Püsiv kihistumine Liigivaene
Suur rahvaarv
Suur koormus
Ainete kõrge konsentratsioon Ohtlikud ained Toitained
Eutrofeerumine
HapnikupuudusKliima: madalad temperetuurid
Aeglased lagunemisprotsessid
Paiknemine parasvöötmes
LÄÄNEMERI järjest
enam eutrofeerub ?!
Liigne lämmastik ja fosfor põhjustavad
eutrofeerumist
Towards a tool for quantifying anthropogenic pressures and potential impacts on
the Baltic Sea marine environment. A background document on the method, data and
testing of the Baltic Sea Pressure and Impact Indices. Baltic Sea Envir. Proc. No. 125
Veega sissekantav
lämmastikVeega sissekantav
fosfor
Aphanizomenon flos-aquae
Anabaena* spp.
Liigne lämmastik,
eelkõige aga fosfor
põhjustavad
toksiliste sinivetikate
ehk tsüanobakterite
õitsenguid
Klorofülli (chl) sisaldus Soome- ja
Riia lahes, satelliidifoto 17.07.2010
http://sahm.ttu.ee/balticseapic/picture.php?t=CHL&f=2010_07_17_CHL.jpg
Eutrofeerumise tagajärjed:1)liikide mitmekesisuse vähenemine;
2)vohavavad ebameeldivusi tekitavad liigid;
3)väheneb vee läbipaistvus;
4)hävineb põhjataimestik ja -loomastik;
5)hapniku puudumisel tekivad orgaanilisest
massist mürgised laguproduktid (H2S, NH3);
6)põhjakalad jäävad hapnikunälga,kalamari
hukkub;
7)supelda on ebameeldiv ja isegi tervisele
kahjulik.
Kust fosfor merre satub?
1)elusorganismidest ja nende lagunevast massist
(anaeroobsest settest);
2)tööstuslikest ja kaevanduslikest reovetest;
3)mineraalväetistest;
4)orgaanilisest väetisest (sõnnikust);
5)elukondlikest reovetest:
• pesuvahendid, eelkõige pesupulbrid,
• toidujäätmed,
• väljaheited.
Kust lämmastik merre satub?
1) elusorganismidest ja nende lagunevast
massist;
2) tööstuslikest ja kaevanduslikest reovetest;
3) mineraalväetistest;
4) orgaanilisest väetisest (sõnnikust);
5) elukondlikest reovetest:
• tarbekeemia – puhastusvahendid,
• toidujäätmed,
• uriin ja väljaheited.
Mida on teinud näiteks Rootsi:
1.Vähendanud oluliselt fosfaate
sisaldavate pesupulbrite ja muude
pesuvahendite kaubastamist ja
kasutamist.
2.Soovitanud ja rakendanud lämmastiku
koormuse vähendamiseks elukondlikust
reoveest uriini eraldi kogumist.
2011-06-22
New Swedish limit for phosphates in detergents
As of 1 July 2011, the content of phosphates in
dishwasher detergents will be restricted in Sweden. It
will not be permitted to sell or supply detergents
containing phosphates to consumers if the total
phosphorus content exceeds 0.5 per cent. This was
decided by the Swedish Government in March 2010.
One reason for the decision is the necessity to
reduce emissions of phosphorus to the Baltic Sea.
In Sweden, the supply of textile detergents containing
phosphates to consumers for their private use is
prohibited since 2008. The total phosphorus content in
textile detergents containing phosphates should not
exceed 0.2 per cent.
Uriini eraldi kogumine...
P: 35 - 45 %
N: 75 - 80 %
Urine
P: 55 - 65 %
N: 20 - 25 %
P: < 5 %
N: < 5 %
Sludge
Septic
tank
Sand filter
P accumulation
N: ~ 10 %
P: ~ 10 %
N: ~ 5 %
Effluent
Lämmastiku (N) ja fosfori (P) voog uriini
eraldamisel reoveest
Phosphorus / fosfor
Nitrogen / lämmastik
Ohtlikud ained
LÄÄNEMERES?!
Millised on merele ohtlikud ained?
- mida looduslikult ei leidu (näit. PCB-d, DDT, dioksiinid)
- mille kontsentratsioon on tõusnud üle loodusliku foonitaseme (raskemetallid: plii, kaadmium, elavhõbe, vask, nikkel, tsink)
- mis kumuleeruvad toituahelas
(näit. PCB-d, PAH-d, DDT, dioksiinid, raskemetallid)
...organismide ainevahetuse ning
keskkonnas olevate ainete koosmõju
tulemusena jälgitav nähtus, mille korral
raskelt lagunevad või keemiliselt
organismi kudedega seonduvad ained
kogunevad teatud organismidesse või
kudedesse.
Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon
Toiduahela roll mürkide bioringes hoidmisel
ilmnes tunduvalt hiljem kui teised mürkidele
eksponeerimise vormid, kuna...
....kumuleerivad mürgid on salakavalad,
sest nad pole koheselt avastatavad, kuna
ei ole esmasele vastuvõtjale letaalsed
(kui mürgi toimel organism häviks poleks
edasikandumine võimalik).
Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon
Samas on mürkide kumuleerimise
tagajärjed populatsiooni ja liigi säilumise
seisukohalt isegi ohtlikumad, kuna
kahjustus areneb märkamatult.
Tagajärjeks võivad olla kasvajad,
närvisüsteemi kahjustused, sigimishäired,
käitumishäired, viljatust (kotkad, hülged).
Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon
Kõige suurema levikuga ja kõige põhjalikumalt on uuritud kahte toiduahelas kumuleeruvat toksikantide rühma:
• raskemetalle (Pb, Hg, Cd, As, Ni, Cr, Zn, Cu);• polüaromaatseid süsivesikuid (PAH-d):
bens(a)antratseen, benso(a)püreen,
benso(b)fluoranteen, koroneen, krüseen, jne
Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon
Polüaromaatse
süsivesikud, ingl.
polyaromatic
hydrocarbons -
PAHs)
looduses väga
raskesti
lagunevad,püsivamad kui
lihtsad benseeni
derivaadid.
Absorbeerivad rakustruktuuridele
Ladestavad rasv-ja närvikoesse
DD
T, D
DE
,D
DD
ku
mu
leeru
vad
pik
i
toid
uah
ela
tja
sa
lve
stu
vad
põh
ilise
lt r
as
vk
oe
s.
Ohus ja
ohtlikud
Raskemetallid Läänemeres
Macoma baltica
Mytilus edulis
Plii reostuskoormus Kaadiumi reostuskoormus
Elavhõbeda reostuskoormus Nikli reostuskoormus
Polüklooritud bifenüülid
PCBd
Polüklooritud bifenüülid (PCBd):
• Lõhnatud, värvitu kuni kahvatu kollase
• Vees peaaegu lahustumatud
• Hästi lahustuv õlides ja rasvades
• Imbuvad kergesti läbi naha
• Keemiliselt väga stabiilsed
Kasutusalad
• Eestisse imporditi NSVL-st.
• Trafode ja kondensaatorite jahutusainetes,
määrdeainetes, PVC kattekihtides,
hermeetikud, põranda viimistlusvahendites,
isekopeeruvas paberis jne.
Veekeskkonda sattumine
Tänu laialdasele kasutusalale tööstuses, sattus
keskkonda, eriti vette.
Looduses peaaegu lagunematu – jäi keskkonda
ja sattus toiduahelasse.
Nüüdseks avastatud, et Läänemere kalades on
rohkem PCBd kui mujal.
PCBd on kantserogeenid ja mutageensed,
põhjustades maksa ja seedekulgla
vähkkasvajaid.
Seadusandlik regulatsioon
Eestis• Kemikaaliseaduse alusel antud õigusaktid
panevad PCB-de kasutamisele otsesekeelu,sealhulgas üle 0,005% PCB-ühendeidsisaldavate valmististe kasutamisele.
Nimetatud määrus ei reguleeri aga PCB-dekasutamist olemasolevates ja tegutsevatesseadmetes.
• Alates 2011. a algusest peavad absoluutselt kõik PCB-sid sisaldavad seadmed olemajäätmetena kõrvaldatud või saastestvabastatud.
Dioksiinid
Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides
mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud
dibenso-para-dioksiine PCDD.
Selle nime alla koondatakse ka polükloreeritud
dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane
struktuur ja omadused.
Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD)
ja dibensofuraanide (PCDF) isomeeride arv on
vastavalt 75 ja 135. Neist 17 analoogi on
ohtlikult toksilised.
Dioksiinide üldiseloomustus
Dioksiinide üldiseloomustus
Soodsaim temperatuurivahemik dioksiinide
moodustumiseks on 300-325C, üle 450C ja
alla 250C võib dioksiine tekkida tühisel
hulgal.
Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide
on soodus dioksiinide moodustumisele.
Dioksiinid on äärmiselt vastupidavad
keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele
ning säilivad seetõttu keskkonnas kaua.
Dioksiinide teke
Dioksiinid on peamiselt antropogeensed ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka geoloogilistes protsessides ja looduslikes põlenguis.
Kõige enam paiskub dioksiine õhku plastikute ja plastmasside põletamisel (sh sorteerimata olmejäätmete, meditsiinijäätmete põletamisel).
Dioksiine tekib ka kivisöe põletamisel ja puudega kütmisel, kui põlemine toimub liiga madalal temperatuuril.
Dioksiine tekib vähesel määral ka diiselkütuse põletamisel sõidukite- ja laevamootorites.
Ohud inimesele ja elusloodusele
Dioksiinid kumuleeruvad. Läänemere kalade dioksiinisisaldus on Põhjamere kalade omast suurem. Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-85% just kalast (!?).
Dioksiinide sisalduse määramisel kalades on olulisel kohal nende rasvasus (ladestuvad rasvades)
Kõige dioksiinirikkamad kalad on suured räimed.
Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus põhjustab maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka pahaloomulisi kasvajaid.
Endokriindisrupterid
(endocrine disrupters) –
endokriinsüsteemi häirijad
Endocrine disrupters (ED)
• disrupted - katkendlik, takistusteg
• disrupting - katkestamine,
(vahele)segamine
• disruption - segilöömine
• disruptive - katkestav
• disruptive - lõhkuv
• disruptive - segadusttekitav
endocrine - endokriin-sisesekretsiooni
Endokriindisrupterid
Tegemist on kemikaalidega, mis keskkonnast
organismi sattudes blokeerivad või matkivad
hormoone ja sellega häirivad ja kahjustavad
organismi normaalseid funktsioone.
Disruptsioon võib areneda normaalse hormonaalse
taseme muutumise, hormoonide tekke
pidurdamise või stimuleerimise jms tagajärjel,
mis viib omakorda kõnealuste hormoonide poolt
kontrollitavate funktsioonide muutumiseni.
Olulised keskkonda saastavad ained.
Need ained on ohtlikud väga väikestes
kogustes.
Satuvad veekeskkonda elukondliku
reoveega, uhtevetega põldudelt,
leostusvetega prügimägedelt jne.
Endokriindisrupterid
Need ained võivad modifitseerida või
katkestada endokriinsüsteemi talitluse
järeleaimates hormoone, blokeerides,
takistades või muutes hormoonidega
seostuvaid retseptoreid.
Põhjustavad anomaaliaid arengus ja
kõrvalekaldeid normaalsest populatsiooni
struktuurist ( näiteks ainult emaste isendite
esinemine).
Endokriindisrupterid
Madalate dooside mõju
Endokriindisrupterid (ED) häirivad/mõjutavad
elutähtsaid funktsioone palju kordi
madalamate kontsentratsioonide juures, kui
klassikalised toksikandid. Nende puhul ei kehti
doos-effekt sõltuvus.
Seega ei eksisteeri nende keemiliste ühendite
puhul nn madalaimat ohutut doosi või
kontsentratsiooni ning kahju väikestel
kontsentratsioonidel võib osutuda isegi suurtest
kontsentratsioonidest suuremaks.
Doosi suurenemine
Efekti pole
Efekt suureneb koos doosiga
Maksimaalne efekt
DOOS - EFEKT kõver (Paracelsus)
¤
¤
¤
¤¤ ¤
Figure adapted from Welshons et al. 2003
Endokriinse toimega kemikaalid on:
• Bisfenool A
• Polüklooritud bifenüülid - PCB-d
• Nonüülfenool
• Ftalaadid
• Osa pestitsiide (näit DDT)
• Osa raskmetalle (Pb, Hg, Cd)
jne
Endokriindisrupterid
PCB-d
Endokriindisrupterid
PCB-de mõju endokriinsüsteemile
• Vähendavad östrogeeni hulka.
• Muudavad hormonaalset tasakaalu
• Võivad mõjutada seksuaalset orientatsiooni
testosteroon 17--estradiool progesteroon
PCB-d
Naturaalsed ja sünteetilised hormoonid
Pestitsiidid – nagu DDT
• Östrogeensed mõjud on tõestatud kaladel
(forellid), lindudel (pistrikud, kajakad),
roomajatel (kilpkonnad), imetajatel (puuma)
• Antiöstrogeensed mõjud on tõestatud
roomajatel (tiigersalamander).
• Tõestatud on ka progesterooni seotud
mõjusid (alligaatorid).
Polükloreeritud bifenüülid (PCB-d)
• Läänemere hüljestel esinenud paljunemishäiretega seostatakse PCB-dest põhjustatud A-vitamiini ja kilpnäärme hormooni taseme langust.
• Kaladel on ilmnenud kilpnäärme alatalitlust.
• Loomkatsete põhjal on tõestatud, et PCB-del on loomarühmast olenevalt kas östrogeenne(roomajad-kilpkonnad, imetajad-rotid) või antiöstrogeenne toime (rotid).
• Inimestel on seostatud PCB-id naistel rinnavähi ja meestel viljakuse probleemidega.
RAVIMIREOSTUS
Farmaatsiatööstus ning -kaubandus on kogu maailmas pidevalt kasvanud juba mitukümment aastat. Sellega parallelselt on suurenenud ka ravimainete hulk ja kontsentratsioon keskkonnas. Euroopa keskkonnaagentuur (EEA) on sellele kui olulisele keskkonnaprobleemile juhtinud pidevalt tähelepanu.
Ravimite sattumine keskkonda1. Inimese ravimiseks kasutatavad ained
Ravimite sattumine keskkonda3. Loomade ravimiseks kasutatavad ained
Farmaatsiatooted on enamasti keerulise
molekulaarse ehitusega keemlised ühendid,
mis säilitavad oma aktiivsuse ka peale
organismist väljutamist.
Eriti suure ohupotensiaaliga on seejuures
• antibiootikumid
• põletikuvastased ravimid
• sünteetilised hormoonid
Ravimite sattumine keskkonda
Näide hormoonreostusest -
juhtum Hollandis 2002. aastal.
Näide: MPA sündroom Hollandi sigadel
• Mis on Hollandi sigadel viga?
Sigade söödas leiti hormooni medoksü-progesteroon-atsetaat (MPA). Hormooni jälgi leiti ka sealihas. Kuna konsentrat-sioonid olid madalad ei tekkinud sigadel endil märgatavaid tervishäireid.
• Kuidas probleem avastati?
Hollandi farmides täheldati sigade viljakuse langust.
• Mida MPA teeb?
MPA käitub sarnaselt organismi poolt produtseeritava progesterooniga s.t. hoiab ära eostumise. MPA on üheks toimeaineks rasestumisvastastespillides.
• Mis on MPA?
Medoksü-progesteroon-atsetaat (MPA) on sünteetiline hormoon, mis on sünteetiline versioon looduslikust hormoonist progesteroon.
• Kuidas sai MPA sigade sööta?
- Põhjuseks oli söödalisandina kasutatav glükoosi siirup.
- Siirupit tehti suhkrupeedist;
- Suhkrupeeti kasteti puhastatud olmelise reoveega;
-Reovesi sisaldas beebipillide toimeainet MPA-d.
• paljud Rootsi omavalitsusüksused on
raporteerinud, et puhastatud reoveega
looduslikku vette sattunud östrogeeni
sünteetiline derivaat etinüülöstradiool on
põhjustanud reoveesuubla piirkonnas isaste
kalade feminiseerumise;
• tõestatud on põletikuvastase ravimi
diclofenac tekitatud loodusekahjud. See
veterinaaries laialt kasutatav ravim on tapnud
kümneid miljoneid habekotkaid Aasias.
Ohtlikud segud
Teadlased on kindlaks teinud, et kui üksikult
esinev kemikaal (ravim) võib keskkonnas
osutuda ohutuks, võib erinevate
kemikaalide (ravimite) samaaegne
koosesinemine, st nende segu, põhjustada
olulisi tervisekahjustusi.
Ohtlikud segud
Märkimisväärne kogus kasutatud ja aegunud
kemikaale ja ravimeid satub keskkonda, kas
valamutest, tualetist või mittekorrektselt
käideldud majapidamisjäätmetest.
Kanalisatsioonitorustikes ja reoveepuhastus-
jaamades see kõik seguneb ning suundub
seejärel suublana kasutavasse veekokku, tihti
just merre.
Kuidas ohtlikud segud tekivad?
Figure 1: Mixture toxicity of 11 priority pollutants from different chemical
classes, selected from EEC list 1, Council Directive 76/464.Walter,
H., F
.Consola
ro,
P.G
ram
atica,
M.S
cholz
e,
and R
.Altenburg
er.
2002. "M
ixtu
re t
oxic
ity o
f priori
ty p
ollu
tants
at
No O
bserv
ed E
ffect
Concentr
atio
ns (
NO
EC
s).
" E
coto
xic
olo
gy.
11:2
99
-31
0.
CA - Concentration Addition IA - Independent Action
T. Backhaus, J. Sumpter, H. Blanck. On the ecotoxicity of pharmaceutical
mixtures, in Pharmaceuticals in the Environment (Ed.: K. Kuemmerer)
Kuidas piirata
endokriinsüsteemi
mõjutavate kemikaalide
Läänemerre sattumist?
Endokriinsete dirupterite ehk endokriinsete häirijate kajastus
Euroopa Liidu keskkonnavaldkonna tegevustes
ja dokumentatsioonis
1996 - Euroopa Komisjon (EK) sponsoreeris rahvusvahelist nõupidamist Ühinenud Kuningriigis, kus oli arutlusteemaks endokriinsete häirijate(endocrine disrupters) mõjud inimese ja eluslooduse (wild life) tervisele.
1998 - Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsus Euroopa Komisjoni üles tegutsema selle nimel, et täiustada endokriinsete häirijate osas seadusandlust, õhutada vastavasuunalisi teadusuuringuid ning informeerima avalikkust.
1999 - Euroopa Komisjoni Toksilisuse ja Ökotoksilisuse ning Keskkonna Teaduskomitee (Scientific Committee for Toxicity and Ecotoxicity and the Environment - SCTEE) publitseeris aruande "Endokriinsete häirijate poolt inimesele ja elusloodusele (wildlife) tekitatavad tervise häired - väliuuringute ja läbiviidud ökotestidetulemused".
EL-s üldaksepteeritavat ennetusprintsiipi järgides asuti peale nimetatud aruandega tutvumist välja töötama endokriinseid häirijaid käsitlevat strateegiat, et kaitsta Euroopa inimeste tervist ja elukeskkonda.
Endokriinsete häirijate strateegia (Strtegy for Endocrine Disrupters) võeti vastu 1999. aastal.
Nähti ette vastava riski hindamise strateegiaväljatöötamine ning uute teadmiste kohaselt Euroopa kemikalipoliitika täiustamine.
Sellele järgnes 2000. aasta oktoobris Euroopa Parlamendi poolt endokriinseid häirijaid käsitleva resolutsiooni vastuvõtmine, kus rõhutati ettevaatusprintsiibi olulisust ja kutsuti Komisjoni üles määratlema kemikaalid, mille osas tuleb viivitamatult välja töötada ennetavad tegevused.
Järgnevalt on endokriinsete häirijate strateegiaelluviimisest aru antud aastatel 2001 COM(2001)262, 2004 SEC(2004)1372 ja 2007 SEC (2007)1635.
Veepoliitika Raamdirektiiv (the Water Framework
Directive - 2000/60/EC) jõustus 2000. a. septembris.
Sellele järgnevalt esitas EL Komisjon 2001. aasta
jaanuaris Euroopa Nõukogule/Parlamendile
heakskiitmiseks ettepaneku koostada veepoliitika
seisukohast prioriteetsete ohtlike
ainete/kemikaalide nimekiri (COM(2001)17).
Vee aspektist "prioriteetrsete ohtlike kemikaalide"
nimekirja algselt kuulunud 32-st kemikaalist olid 11
endokriinsüsteemi häirijad (candidades of ED
substances)
Rootsi keskkonnaagentuur:
A Non-Toxic Environment
Inimese tekitatud kemikaalide
sattumine keskkonda
kahjustab nii mereelustikku
kui ka inimest ennast.
Mittelooduslike keemiliste ühendite
kontsentratsioonid looduses tuleb viia nulli lähedale,
nii et kahju keskkonnale oleks välistatud. Looduslike
keemiliste ühendite ja ainete sisaldus ei tohiks aga
ületada foonikontsentratsioone.
2011-03-10
Action plan for a toxin-free everyday environment
Miljökvalitetsmålet Giftfri miljö- ett av Sveriges nationella
miljökvalitetsmål.
2011-03-10
Action plan for a toxin-free everyday environment
Chemical risks in everyday life must be reduced
In December 2010 the Swedish government
commissioned the Swedish Chemicals Agency (KemI)
to produce a national action plan for a toxin-free
everyday environment 2011-2014.
More attention will now be paid to chemical risks in
everyday products.
Endocrine-disrupting substances, combination
effects (so-called cocktail effects) and the risks
connected with nanomaterials are areas that will
be focus on.
Kes teeb ja vastutab?
Rootsi Keskkonnaagentuur (KEMI):
Et saavutada 2020 aastaks püstitatud keskkonna-
eesmärgid tuleb pingutada meil kõigil –
valitsusasutustel, valitsusvälistelel
organisatsioonidel, teistel organisatsioonidel,
ettevõtetel, maakondlikel omavalitsustel,
üksikisikutel, valitsusel ja parlamendil– osaleda
ning jagada vastutust.To achieve the environmental quality objectives, we must all -
government agencies, non-governmental and other
organisations, companies, county administrative boards,
municipalities, individuals, the Government and the Riksdag -
get involved and assume our share of responsibility.
Kuidas saame me igaüks
Läänemerd ja seeläbi ka
ennast säästa?
• Arendades mahepõllundust.
• Kasutades keskkonnasõbralikke pesu- ja
puhastusvahendeid.
• Tarbides minimaalselt sünteetilisi ravimeid
ja kemiseeritud toitu.
• Hoidudes kõikvõimalike kemikaalide
sattumisest kanalisatsiooni või muul moel
keskkonda.
• Vältides kemikaalide ja ravimite sattumist
tavajäätmete hulka.
Tänan kuulamast!