Keskkonna ja turvalisuse globaalse seire (GMES) teenused

Anu ReinartTartu ObservatooriumEesti esindaja GMES Nõuandekogus (GAC)

SEIREFOORUM 2008

07. november 2008 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

25 september, 2008 Lille Forum

Ettekande sisu

• Ülevaade EK ja ESA ühisalgatusest GMES (Global Monitoring for Environment and Security) - Keskkonna ja Turvalisuse Globaalne Seire.

• GMES tuumikteenused

• Näited jätkuteenustest

• Eestis olemasolevad rakendused

GMES: Taust ja arengud Euroopas alates 70-ndatest.

Kandurraketid: Raketid Ariane 1 - 4, aastatel 1979- 2003, Ariane 5 alates 1999, Vega alates 2009

Kaitseotstarbelised kommunikatsioonivajadused

Maa jälgimise süsteemid: saavutused- • väga väikese lahutusega pildid peaaegu kogu maakera

kohta,

• globaalsed ja kohalikud meteoroloogilised ennustused,

• keskkonna seire,

• looduslike ja inimtegevusest tingitud riskide leevendamise strateegiad

GMES: Käivitamise etapid

2000: (2000/C 371/02) European Space Strategy – seati eesmärk üles ehitada infosüsteem keskkonna seisundi ja selle muutuste kohta.

2003: World Summit on Earth Observation in Washington – GMES kui Euroopa panus Maa jälgimisse ja kasutamisesse.

2004: (COM (2004) 65 Final) Global Monitoring for Environment and Security (GMES): Establishing a GMES capacity by 2008 – Action Plan 2004-2008, Strateegia ja elluviimise etapid

2005: (COM (2005) 565 Final) Global Monitoring for Environment and Security (GMES): from concept to reality – esimesed teenused väljatöötatud 2008. aastaks

Kinnitati rahvusvaheliselt 10 aasta rakendusplaan Global Earth Observation System of Systems (GEOSS) loomiseks, mille osa GMES on.

GMES: Finantseerimine 2007-2013

ESA Kosmoseinfra Segment 1 1174 M€, (s.h 758 M€ ESA partnerid).

EC 7. raamprogramm (FP7) – suured koostööprojektid teenuste arendamiseks 1430 M€

Suunatud finantseerimine 2008. a GMES hädaolukordade teenusele (3 M€). Slide from presentation: Reinhard Schulte-Braucks

Head of Unit Space Research and Development

Aktiivne

Passivne

Aktiivne

Kaugseire erinevad meetodid:

J. Praks, Helsinki Tehnikaülikool

Kosmose infrastruktuurEuroopa Kosmoseagentuur (ESA) koordineerib

ja vastutab: Tagada mõõtmiste jätkuvus: Sentinel seeria satelliidid 1 –3 perioodil 2011-2013, hiljem 4,5

ESA ja teiste agentuuride satelliidid (ENVISAT, ERS, Jason, Landsat, SPOT jne.

In situ infrastruktuurkoordineerib EEA

• Igakülgsed andmed Maa süsteemi 3 komponendi kohta: ookean, maa, atmosfäär

• Pikaajalised andmeread, et leida trende ja muutusi • Andemete assimileerimine ja integreerimine, prognooside ja

analüüsimudelite sisendandmed ja ääretingimused.• Kaugseire ja satelliitide tulemite kalibratsioon ja õiguse

kontroll ja tehniline toetus (standardiseerimine, sertifiseerimine)

Andmed aruandluse kohustustest (direktiivid), seirevõrgustikud (Eionet, Eumetnet), rahvuslikud ruumiandmed (läbi INSPIRE), FP7/FP6 projektide tulemused

Taustaandmed: maapinna kõrgus, katastriandmed, administratiivsed piirid, transport jms võrgustikud, geoloogia

GMES: Sisuline ülesehitus

Keskkond ja Turvalisus

• Keskkond - kaitsta planeetiParemad mõõtmisedandmed

keskkonna probleemide kohta: Kliimamuutused, toiduainete

nappus, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, saastamine, linnastumine, kõrbestumine, eutrofikastioon

Aeglaselt muutuv, suured mastaabid

• Turvalisus- kaitsta indiviidiJälgida ohte ja kahjustusi Anda varajane hoiatusToetada abioperatsiooneKiirelt muutuv, detailsus vajalik

GMES Tuumikteenused

Maapind- Land Monitoring Core Service - LMCS

Regulaarne ja sõltumatu satelliitpiltide katvus üle Euroopa ja sellest arendatud maakatte andmebaas.

LMCS sisaldab: • Maakatte kaardistamine Euroopa piires EU poliitikate

juurutamise, läbivaatamise ja järelevalve (Veedirektiiv, Looduslik mitmekesisus, põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika) toetuseks; rahvusvaheliste kokkulepete ja aruandluse kohustuste täitmiseks; maakatte ja maakasutuse inventuurid Liikmesriikides

• Maakatte kaardistamine kohalikul tasandil näiteks linnade planeerimise, ehitamise, müra modelleerimise, kavandamise, kiirete muutustega „hot spot” jälgimise tarbeks.

• Muutuste avastamise võimalused ja vastavate satelliidipiltide hankimine/levitamine GMES kasutajatele

Hädaolukordadele regeerimise tuumikteenus - ERCS

• Vajalik, et kindlustada Euroopa võimekust reageerida kriisidele ja hädaolukordadele, mis on tingitud looduslikest või teholoogilistest õnnetustest, või inimetegevuse tagajärgedest.

• ERCS fokusseerub kiirele kaardistamise ja hinnangu teenustele.

• Toetus Tsiviilkaitse ja Päästeteenistustele • Geoinfo ja andmebaasid (erinevatest allikatest, k.a.

kaugseire) katastroofipiirkonna kohta• Hinnangud juhtumile ja selle mõjudele• Hinnangud seirevahenditele/võimalustele kriisi jooksul• Varustamine väljatöötatud lahenduste ja teenustega

Mereteenuse valdkonnad

• Parem ookeaniressursside kasutamine ja korraldamine (õli-nafta ja gaasi tööstus, kalandus)

• Meretranspordi, laevanduse ja mereväe turvalisuse ja efektiivsuse suurendamine

• Keskkonna kahjustuste ja saastekriiside (ülireostus, mürgiste vetikate vohamine jne) ettenägemine ja mahenemine

• Mereteadus (s.h parem arusaamine ookeanide – meredest kui süsteemidest, ookeanikliima varieeruvus)

• Ilmaennustused• Juurutada spetsiifilised teenused rannikute

planeerimiseks ja haldamiseks, toetus probleemide lahendamiseks (üleujutused, erosioon).

GMES atmosfäär

Andmed kosmosest ja kontaktmõõtmistest (NRT, ajaloolised ja lisaandmed), analüüs ja prognoosid, tulemite genereerimine, jaotamine ja säilitamine:

Eesmärk: • Kasvuhoonegaaside, aersooli ja gaaside (osoon) pidev seire

(Kyoto protokoll)

• Õhu kvaliteedi tase, mis ei mõjutaks oluliselt negatiivselt inimeste tervist ja keskkonda

• UV ja päikesekiirguse mõju inimeste tervisele, elukeskkonnale • Leevendada kliimamuutusi ja nende mõju inimkonnale, • Hoogustada regionaalsete kliimamudelite loomist • Innustada taastuvate energiaallikate kasutamist.

Turvalisus/Julgeolekkoos Euroopa Satelliidikeskusega

4 kasutajate kogukonda

• tsiviilakaitse ja otsingu- ning pääste organisatsioonid Euroopa piires ja territoriaalvetes (looduslikud ja inimestest põhjustatud õnnetused, tulekahjud, üleujutused, mereõnnetused jne)

• riiklikud osakonnad, rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid väljaspool EU: humanitaar - ja arenguabi

• politsei, piirivalve, tolliamet: terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega (ka narkoäri) võitlemine, piirivalve

• kaitseorganisatioonid ja lahingujõud: pääste- ja kriisijuhtimine, rahvusvahelised rahu tagamise ülesanded

Turvalisuse ja julgeoleku dual-use elemendid:

• varajane märkamine: adekvaatne ettevalmistus • kiire hoiatus: katastroofi ulatus, resursside kiire

mobiliseerimine• intelligentsus meetmete rakendamisel kaugetes

piirkondades puudulike kaartide, halva side ja purunenud infrastruktuuride korral: taustakaardid (kultuurilised, geograafilised, klimatoloogilised jne iseärasused), rahvastiku jaotus, veeressursid, infrastruktuuride purustused, meditsiini rajatised jne

Väärtuse lisandumine

kaugseire andmetele

Kosmosetööstus: satelliitide tootjad, starditeenuse pakkujadOperaatorid: satelliitide võimaluste liisimine või müükJätkuteenuste sektor:

Kasutajate maapealsed seadmed ja süsteemid, Väärtuse lisamise teenused

Satelliit kaugseire andmete kasutajad

Takistused erasektorisse laienemisel • Satelliitide andmete suhteliselt kallis hind ;• Ebapiisav kättesaadavus ja järjepidevus võrreldes maapealsete

andmetega • Klientide puudulikud teadmised satelliit andmete kasutusvõimaluste

kohta Joonis- “DUE-DUP Directory 2000-2007”

Peamine võimalus edukaks ettevõtluseks –

Võrgustiku tugevdamine

Keskendumine pikaajalisele koostööle (litsentsid, R&D lepped SME ja teadusasutuste vahel

Koostöö täiendavate teenuse/ andmete pakkujatega

Võrgustiku haldamine – koostöö edukam kui konkureerimine

Väärtuste aus jaotamine nii klientide kui partnerite vahel

GMES teenustega seonduvad tegevused Eestis

• õlireostuse avastamine ja jälgimine Läänemeres (Piirvalveamet, LDI ja TTÜ )

• Kaugseire meetodite kasutamine regulaarses mere ja metsade seires (KKM)

• Põllumajanduskasutuses olevate külvipindade seire - PRIA

• INSPIRE (Ruumiandmete infrastruktuur) direktiivi juurutamine KM ITK kaudu

• In situ võrgustik (Maaamet, Veeteede amet, EMHI, ITK, RMK)

• Kosmoseteaduse ja –teholoogia alase potentsiaali tõstmine – FP7 projekt EstSpacE (Tartu Observatoorium ja Tartu Ülikool)

• Marine Core Service väljaarendamine - FP7 Space projekt MyOcean

• CORINE andmebaas KKM ITK, Regio • HiTS/ISAC1 Highway to Security: Interoperability for

Situation Awareness and Crisis Management (DG Enterprice: Preparatory Action for Security Research) - Cybernetica.

• Teadusteemad: Tartu Ülikool, Tartu Observatoorium, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool

GMES teenustega seonduvad

tegevused Eestis (jätk)

Tänan ja soovin edu!

anu.reinart@aai.ee