LIIGID – OMAD JA VÕÕRAD

Miks on mõned liigid haruldased?

Miks on mõned võõrliigid edukad?

Merike Linnamägi

EESTI LIIGIRIKKUS

• Arvatakse, et Eesti looduses on ca 35 000 liiki, neist paljud on vähearvukad ning neist ei teata eriti palju

• Lisaks on loodusest teada ca 1000 võõrliiki

hulgalehine lupiin (hulgalehine hundiuba)

esmaleid 1807Rand-seahernes

III kaitsekategooria

KUNA PEETAKSE LIIKI HARULDASEKS?

Üldreeglina on liik haruldane kui:

• tema leviala on väike,

• isendeid on vähe,

• ta on oma elupaiga suhtes valiv

Hariliku- ja süüria mudakonna levik

Hariliku- ja ida-raudrohu levik

OSA LIIKE ON OMA OLEMUSELT HARULDASED

• Asuvad suurema levila äärealadel

• On kunagise suure populatsiooni jäänukid (reliktpopulatsioonid)

• Elupaigaspetsialistid

• Keeruka bioloogiaga

Põhja-raunjalgI kaitsekategooria

RELIKTID JA LEVIKUPIIRIL OLIJAD

lendorav (foto Uudo Timm) luuderohi siniraag

ELUPAIGASPETSIALISTID JA KEERUKAS BIOLOOGIA

• Ebapärlikarp, I kaitsekategooria, elavad väga vanaks kuid vastsed on väga nõudlikud jõe kvaliteedile

• Nõmme-tähniksinitiib, III kaitsekategooria, on teatud sipelga (palu-rautsiku) pesaparasiit

tõmmukäpp

Levinud tähnikvesilik ja haruldane harivesilik on väga sõltuvad sobivatest sigimisveekogudest

Tähnikvesilik• Kala olemasolu negatiivne• Kalda kalle• Veekogu tüüp (inimloodud

küla ja saunatiigid eelistatud)

Harivesilik• Kala olemasolu negatiivne• Kalda kalle• Kaugus metsani• Veekogu põhjapinnas

(mineraal hea, muda paha)

ELUPAIGASPETSIALISTID JA KEERUKAS BIOLOOGIA

MÕNED LIIGID MUUTUVAD HARULDASTEKS

• Elupaikade kadu ja killustumine

• Reostus

• Kliimamuutused

• Haiguste levik

• Liigne kasutus ja tapmine

• Võõrliigid

Harilik rästik

Noored forellid

MÕNED LIIGID MUUTUVAD HARULDASTEKSELUPAIKADE KADU JA KILLUSTUMINE

Kattehale Mose, TaaniCa 6 haSuur rabakiil, rohe-tondihobu

VÕÕRLIIGI DEFINITSIOONVõõrliikideks nimetatakse liike, mis on levinud väljapoole

oma looduslikku leviala inimese tahtlikul või tahtmatul

kaasabil.

Harilik hobukastan

esmaleid Eestis 1714

Hobukastani keerukoi

esmaleid Eestis 2007

Tahtlikult:• Toit• Haljastus• Lemmikloomad• Jaht / karusnahad• Puit• Looduse rikastamine /

looduskaitseline ümberasustamine

Tahtmatult:• Uute rändeteede

loomine• Inimeste ja masinate

küljes• Kaupadega

• Pakenditega• Kauba saastena

VÕÕRLIIGID ON PROBLEEM?Võõrliigid ei ole mõistlikul kasutusel probleemiks.

Võõrliikide loodusesse sattumine, ellujäämine, paljunemine ning

kohaliku looduse mõjutamine on probleem.

Majanduslikult on võõrliikide poolt tekitatud kahju Euroopa Liidus

vähemalt 12 miljardit € aastas.

• konkurents ja kohalike liikide

väljatõrjumine

• elupaikade muutmine

• muudavad toiduahelaid

(kisklus ja herbivooria)

• haiguste ülekanne

• toksilisus

• hübridiseerumine

• liikide väljasuremine

Looduses on kahju mitmesugune:

Foto: Peter Trimming Foto: Merike Linnamägi

Foto: GBNNSS

MIS TEEB VÕÕRLIIGID EDUKAKS?

Edukad võõrliigid on enamasti:

• Kiire kasvuga või pikaealised

• Kiire sigivusega

• Hea levikuvõimega

• Sobituvad paljudesse

elupaikadesse

• Toituvad paljudest liikidest

• Taluvad inimmõju

• Looduslikult head uute kohtade

vallutajad

• Uues kohas vaenlasteta

ENNETUS

Arvesta, et taim mida kasutad, võib osutuda invasiivseks.

Aeg looduses paljunemisest invasiivsuse ilminguteni on

sageli pikk (taimedel keskmiselt 100 a).

Võimaliku invasiivi tunnused:

• varane tärkaja

• kiire kasvuga

• palju vilju või seemneid

• tuul- või veelevised (loomlevi)

• hea vegetatiivne paljuneja

• muudab mullakeemiat

nt. seovad õhulämmastikku või eritavad teisi taimi

inhibeerivad ained (rododendronid, leedrid, must pähklipuu)

Fotod: J Brew, RPS group Plc, GBNNSS

õistaimed75%

muud taimed1%

imetajad1%

linnud1%

kahepaiksed ja roomajad

0%

kalad2%

lülijalgsed16%

ussid2%

molluskid1%

ainuõõssed0%

mikroorganismid0%

seened1%

EESTIS LOODUSES ON TEADA CA 1000 VÕÕRLIIKI

Kabehirv (esmaleid 2012)

Harilik tõlkjas e rakvere raibe (esmaleid 1796)

Viinamäetigu (esmaleid ?)

Hulgalehine lupiin (esmaleid 1807)

Väike igihali (esmaleid 1969)Signaalvähk (esmaleid 2008)

ŠAAKAL

Fotod: Liisi Laos, Eleliis Rattam

Hispaania e. lusitaania teetiguTeoaiad on hea vahend leviku tõkestamiseks. Eriti tõhusad kui on tehtud vaskplekist

Parim tõrjemeetod on korjamine. Kevadel ja niiskete ilmadega saab kõige enam loomi kätte ja tõrje seega tõhusam.Hukata keeva veega.

Hispaania teetigu

Suur seatigu

Must seatigu

Hispaania teetigu

KEERULISI KÜSIMUSI LOODUSKAITSES…

Leid Cardiff, Wales

2006

Selenochlamys ysbryda

2012 liigi teine leid maailmas,

Ukrainas Krimmis

Fotod: http://myterriblepersonality.tumblr.com & zenzuque.blogspot.com

Merike Linnamägi

Merike.linnamägi@envir.ee

alien@envir.ee