75
Mäeinstituudi uudiskiri nr. 5 mi.ttu.ee 27.06.2008 TTÜ MÄEINSTITUUT KÕIK SAAB ALGUSE KAEVANDAMISEST! Mäeinstituudi uudiskiri nr. 5 TTÜ mäeinstituudi uudiskiri ilmub kord semestris. Tegemist on viienda väljaandega. Uudiskirjas kajastub mäeinstituudi töötajate ja tudengite tegevus: konverentsid, seminarid, teadustöö, arendus, publikatsioonid ja tudengitööd ning huvitavad artiklid mäendusest. Uudiskiri asub aadressil: http://mi.ttu.ee/uudiskiri

KÕIK SAAB ALGUSE KAEVANDAMISEST!

  • Upload
    others

  • View
    3

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

KOtildeIK SAAB ALGUSE KAEVANDAMISEST

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5

TTUuml maumleinstituudi uudiskiri ilmub kord semestris Tegemist on viienda vaumlljaandega Uudiskirjas kajastub maumleinstituudi toumloumltajate ja tudengite tegevus konverentsid seminarid teadustoumlouml arendus

publikatsioonid ja tudengitoumloumld ning huvitavad artiklid maumlendusest Uudiskiri asub aadressil httpmittueeuudiskiri

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 2 -

Maumleinstituudi uudiskiri

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5

Koostaja- Karin Robam

Vt Maeinstituudi_uudiskiri_nr5pdf

Annotatsioon

TTUuml maumleinstituudi uudiskiri ilmub uumlks kord semestris Uudiskirjas kajastub maumleinstituudi

toumloumltajate ja tudengite tegevus konverentsid seminarid teadustoumlouml arendus publikatsioonid

tudengitoumloumld ning huvitavad peamiselt populaarteaduslikud artiklid maumlendusest

Viitamine uudiskirjale

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5(juuni 2008) koost K RobamTallinnTTUuml maumleinstituut 75 lk

Viitamine artiklile

Reinsalu E (2008) TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 ndash Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 Tallinn TTUuml

maumleinstituut 46-51

ETISe kategooria 67 vt wwwetisee

Kirjastuse andmed

Kirjastusevaumlljaandja nimi TTUuml Maumleinstituut

Aadress Ehitajate tee 5

Linn Tallinn

Postiindeks 19086

Postkast nr AK

Telefon 372 620 3850

Faks 372 620 3696

E-post maeinstttuee

Kodulehekuumllg mittuee

Andmed teaviku kohta

Tuumluumlp Votilderguvaumlljaanne CD-ROM

Votilderguvaumlljaande aadress mittueeuudiskiri

ISSN 1736-6585

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 3 -

1 Sisukord 1 Sisukord 3 2 Teadustoumlouml 4 3 Maumleinstituudi artiklid 4 4 Vaumllislaumlhetused 5

SOMP (Society of Mining Professors) 5 Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis 5 Rahvusvaheline konverents StPeterburis 5 XLI Tektooniline konverents 6

5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud 6 6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 7 7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost 8 8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70 9 9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent 12 10 Taumliendkoolitused 13 11 Maumleinstituudi laborid 15 12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks 16 13 Digiotildeppematerjalid 17 14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 17 15 Seminarid kevadsemester 2008 18 16 Tudengitoumloumld 25 17 Maumleinstituudi personal 27 18 Maumlering 29

Maumlering 60 29 Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 30 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus 30 ISW ( International Student Week) Helsingi 31

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi 32 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril 32 Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis 34 Tublimate teadusklubiliste autasustamine 36 Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008 37

20 Maumleselts 38 MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane 38

21 Taumlhtsamad lingid 40 22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused 40

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon 40 TalveAkadeemia 2008 42 Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse 42 Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele 43 XIII Eesti Geotehnika Konverents 44 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 44 Baltimaade noorteadlased Šveitsis 44 Avalikud loengud maumlendusest 45 Ekspeditsioon Lapimaal 45 Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents 45

23 Huvitavat 46 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 46 TTUuml Maumleinstituut 70 52 Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid 53 Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses 59 Kas sa teadsid et 64

24 Maumleinstituudi tudengid 64 25 Geotehnoloogia eriala tutvustus 66 26 Kasutatud materjal 68

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 4 -

2 Teadustoumlouml Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus 2008 aastal tehaksetehti maumleinstituudis projekte ja uuringuid jaumlrgnevatel teemadel

1 Maumlendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid G6558 2 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee ning potildehjasetete seire Lep7079 3 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised

votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038AK 4 Saumlaumlstliku kaevandamise tingimused ETF7499 5 Maavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine SF0140093s08 6 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised

votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038MS 7 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee seire 2008 Lep8057 8 Geoloogiline mitmekesisus kui unikaalse bioloogilise mitmekesisuse potildehjus Kilpisjaumlrve

piirkonnas ja Oulanka Rahvuspargis LAPBIAT 2

3 Maumleinstituudi artiklid Vaumlrsket artiklite nimistut on votildeimalik vaadata Eesti teadusinfosuumlsteemist aadressilt wwwetisee Alltoodud tabelis on vaumlljavotildete maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite tegevusest Lingi

ETIS all naumlete otseviiteid artiklitele Uudiskirja lisas ( Lisa 1Lisa 1 ) on vaumllja toodud 2008 aasta

kevadsemestril avaldatud artiklid

Nimi ETIS E-mail cv Koduleht otsing foto

Alo Adamson ETIS aloccttuee cv mittueealo info foto

Ain Anepaio ETIS ainanepaiottuee cv wwwzoneeeain29 info foto

Tennobert Haabu ETIS tennoberthaabuttuee cv mittueetennobert info foto

Egon Hirvesoo ETIS EgonHirvesootjiee mittueeegon info foto

Riho Iskuumll ETIS RihoIskylkncee cv mittueeriho info foto

Veiko Karu ETIS veikokaruttuee cv mittueeveiko info foto

Totildenis Kattel ETIS cv mittueetonis info foto

Margit Kolats ETIS margitkolatsttuee cv mittueemargit info foto

Helena Lind ETIS HelenaLindmailee cv mittueehelena info foto

Martin Lohk ETIS martinlohkmailee mittueemartinl info foto

Margus Loko ETIS MargusLokoepee cv mittueemargus info foto

Erki Niitlaan ETIS erkisteigeree cv mittueeerki info foto

Juumlri-Rivaldo Pastarus ETIS pastarusccttuee cv mittueejyri info foto

Enn- Aavo Pirrus ETIS pirrusstarmanee cv mittueeenn info foto

Elo Rannik ETIS EloRannikmailee cv mittueeelo info foto

Enno Reinsalu ETIS ereccttuee cv mittueeenno info foto

Karin Robam ETIS karinrobamttuee cv mittueekarin info foto

Sergei Sabanov ETIS sergeisabanovttuee cv mittueesergei info foto

Maumlrt Saum ETIS msaumttuee cv mittueemart info foto

Kalmer Sokman ETIS kalmersokmanepee cv mittueekalmer info foto

Heidi Soosalu ETIS hsoosaluegkee cv mittueeheidi info foto

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -

Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info

Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto

Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto

Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto

Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto

Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto

Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info

Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto

Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto

Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto

Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto

Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto

Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto

Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid

4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel

SOMP (Society of Mining Professors)

16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp

Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis

bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo

TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining

Vt lisa wwwaimsrwth-aachende

Rahvusvaheline konverents StPeterburis

23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese

TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -

Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll

Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha

XLI Tektooniline konverents

29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents

TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid

5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud

9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus

Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti

Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205

Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst

RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise

meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike

olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja

majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika

Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited

maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on

et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused

Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette

juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid

Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti

potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta

Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on

kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid

Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi

omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -

kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas

korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja

vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale

on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud

metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine

toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat

kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav

kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine

votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide

hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on

kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul

Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov

6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti

Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst

Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika

ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi

kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest

seisukohtadest

- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde

juhtimine neid arvestades

- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt

- kauba jaotamise optimeerimine

- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -

On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on

taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab

paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk

peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue

tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja

kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste

muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml

tegemist

Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine

potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik

motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust

Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada

Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja

majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks

suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml

rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused

ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole

kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud

Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid

7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi

Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-

teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas

raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi

kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a

Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -

autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s

Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid

Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila

kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust

Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash

perioodid jms

Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja

arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast

koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid

Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja

kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud

Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis

Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende

peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele

8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70

Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort

2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis

kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te

soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei

nimetaks

Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele

Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 2 -

Maumleinstituudi uudiskiri

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5

Koostaja- Karin Robam

Vt Maeinstituudi_uudiskiri_nr5pdf

Annotatsioon

TTUuml maumleinstituudi uudiskiri ilmub uumlks kord semestris Uudiskirjas kajastub maumleinstituudi

toumloumltajate ja tudengite tegevus konverentsid seminarid teadustoumlouml arendus publikatsioonid

tudengitoumloumld ning huvitavad peamiselt populaarteaduslikud artiklid maumlendusest

Viitamine uudiskirjale

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5(juuni 2008) koost K RobamTallinnTTUuml maumleinstituut 75 lk

Viitamine artiklile

Reinsalu E (2008) TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 ndash Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 Tallinn TTUuml

maumleinstituut 46-51

ETISe kategooria 67 vt wwwetisee

Kirjastuse andmed

Kirjastusevaumlljaandja nimi TTUuml Maumleinstituut

Aadress Ehitajate tee 5

Linn Tallinn

Postiindeks 19086

Postkast nr AK

Telefon 372 620 3850

Faks 372 620 3696

E-post maeinstttuee

Kodulehekuumllg mittuee

Andmed teaviku kohta

Tuumluumlp Votilderguvaumlljaanne CD-ROM

Votilderguvaumlljaande aadress mittueeuudiskiri

ISSN 1736-6585

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 3 -

1 Sisukord 1 Sisukord 3 2 Teadustoumlouml 4 3 Maumleinstituudi artiklid 4 4 Vaumllislaumlhetused 5

SOMP (Society of Mining Professors) 5 Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis 5 Rahvusvaheline konverents StPeterburis 5 XLI Tektooniline konverents 6

5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud 6 6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 7 7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost 8 8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70 9 9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent 12 10 Taumliendkoolitused 13 11 Maumleinstituudi laborid 15 12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks 16 13 Digiotildeppematerjalid 17 14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 17 15 Seminarid kevadsemester 2008 18 16 Tudengitoumloumld 25 17 Maumleinstituudi personal 27 18 Maumlering 29

Maumlering 60 29 Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 30 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus 30 ISW ( International Student Week) Helsingi 31

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi 32 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril 32 Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis 34 Tublimate teadusklubiliste autasustamine 36 Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008 37

20 Maumleselts 38 MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane 38

21 Taumlhtsamad lingid 40 22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused 40

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon 40 TalveAkadeemia 2008 42 Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse 42 Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele 43 XIII Eesti Geotehnika Konverents 44 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 44 Baltimaade noorteadlased Šveitsis 44 Avalikud loengud maumlendusest 45 Ekspeditsioon Lapimaal 45 Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents 45

23 Huvitavat 46 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 46 TTUuml Maumleinstituut 70 52 Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid 53 Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses 59 Kas sa teadsid et 64

24 Maumleinstituudi tudengid 64 25 Geotehnoloogia eriala tutvustus 66 26 Kasutatud materjal 68

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 4 -

2 Teadustoumlouml Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus 2008 aastal tehaksetehti maumleinstituudis projekte ja uuringuid jaumlrgnevatel teemadel

1 Maumlendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid G6558 2 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee ning potildehjasetete seire Lep7079 3 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised

votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038AK 4 Saumlaumlstliku kaevandamise tingimused ETF7499 5 Maavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine SF0140093s08 6 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised

votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038MS 7 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee seire 2008 Lep8057 8 Geoloogiline mitmekesisus kui unikaalse bioloogilise mitmekesisuse potildehjus Kilpisjaumlrve

piirkonnas ja Oulanka Rahvuspargis LAPBIAT 2

3 Maumleinstituudi artiklid Vaumlrsket artiklite nimistut on votildeimalik vaadata Eesti teadusinfosuumlsteemist aadressilt wwwetisee Alltoodud tabelis on vaumlljavotildete maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite tegevusest Lingi

ETIS all naumlete otseviiteid artiklitele Uudiskirja lisas ( Lisa 1Lisa 1 ) on vaumllja toodud 2008 aasta

kevadsemestril avaldatud artiklid

Nimi ETIS E-mail cv Koduleht otsing foto

Alo Adamson ETIS aloccttuee cv mittueealo info foto

Ain Anepaio ETIS ainanepaiottuee cv wwwzoneeeain29 info foto

Tennobert Haabu ETIS tennoberthaabuttuee cv mittueetennobert info foto

Egon Hirvesoo ETIS EgonHirvesootjiee mittueeegon info foto

Riho Iskuumll ETIS RihoIskylkncee cv mittueeriho info foto

Veiko Karu ETIS veikokaruttuee cv mittueeveiko info foto

Totildenis Kattel ETIS cv mittueetonis info foto

Margit Kolats ETIS margitkolatsttuee cv mittueemargit info foto

Helena Lind ETIS HelenaLindmailee cv mittueehelena info foto

Martin Lohk ETIS martinlohkmailee mittueemartinl info foto

Margus Loko ETIS MargusLokoepee cv mittueemargus info foto

Erki Niitlaan ETIS erkisteigeree cv mittueeerki info foto

Juumlri-Rivaldo Pastarus ETIS pastarusccttuee cv mittueejyri info foto

Enn- Aavo Pirrus ETIS pirrusstarmanee cv mittueeenn info foto

Elo Rannik ETIS EloRannikmailee cv mittueeelo info foto

Enno Reinsalu ETIS ereccttuee cv mittueeenno info foto

Karin Robam ETIS karinrobamttuee cv mittueekarin info foto

Sergei Sabanov ETIS sergeisabanovttuee cv mittueesergei info foto

Maumlrt Saum ETIS msaumttuee cv mittueemart info foto

Kalmer Sokman ETIS kalmersokmanepee cv mittueekalmer info foto

Heidi Soosalu ETIS hsoosaluegkee cv mittueeheidi info foto

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -

Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info

Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto

Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto

Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto

Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto

Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto

Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info

Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto

Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto

Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto

Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto

Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto

Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto

Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid

4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel

SOMP (Society of Mining Professors)

16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp

Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis

bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo

TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining

Vt lisa wwwaimsrwth-aachende

Rahvusvaheline konverents StPeterburis

23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese

TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -

Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll

Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha

XLI Tektooniline konverents

29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents

TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid

5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud

9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus

Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti

Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205

Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst

RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise

meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike

olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja

majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika

Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited

maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on

et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused

Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette

juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid

Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti

potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta

Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on

kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid

Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi

omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -

kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas

korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja

vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale

on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud

metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine

toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat

kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav

kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine

votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide

hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on

kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul

Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov

6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti

Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst

Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika

ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi

kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest

seisukohtadest

- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde

juhtimine neid arvestades

- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt

- kauba jaotamise optimeerimine

- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -

On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on

taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab

paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk

peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue

tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja

kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste

muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml

tegemist

Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine

potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik

motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust

Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada

Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja

majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks

suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml

rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused

ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole

kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud

Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid

7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi

Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-

teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas

raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi

kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a

Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -

autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s

Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid

Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila

kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust

Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash

perioodid jms

Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja

arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast

koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid

Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja

kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud

Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis

Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende

peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele

8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70

Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort

2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis

kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te

soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei

nimetaks

Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele

Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 3 -

1 Sisukord 1 Sisukord 3 2 Teadustoumlouml 4 3 Maumleinstituudi artiklid 4 4 Vaumllislaumlhetused 5

SOMP (Society of Mining Professors) 5 Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis 5 Rahvusvaheline konverents StPeterburis 5 XLI Tektooniline konverents 6

5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud 6 6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 7 7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost 8 8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70 9 9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent 12 10 Taumliendkoolitused 13 11 Maumleinstituudi laborid 15 12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks 16 13 Digiotildeppematerjalid 17 14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 17 15 Seminarid kevadsemester 2008 18 16 Tudengitoumloumld 25 17 Maumleinstituudi personal 27 18 Maumlering 29

Maumlering 60 29 Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 30 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus 30 ISW ( International Student Week) Helsingi 31

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi 32 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril 32 Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis 34 Tublimate teadusklubiliste autasustamine 36 Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008 37

20 Maumleselts 38 MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane 38

21 Taumlhtsamad lingid 40 22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused 40

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon 40 TalveAkadeemia 2008 42 Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse 42 Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele 43 XIII Eesti Geotehnika Konverents 44 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 44 Baltimaade noorteadlased Šveitsis 44 Avalikud loengud maumlendusest 45 Ekspeditsioon Lapimaal 45 Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents 45

23 Huvitavat 46 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 46 TTUuml Maumleinstituut 70 52 Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid 53 Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses 59 Kas sa teadsid et 64

24 Maumleinstituudi tudengid 64 25 Geotehnoloogia eriala tutvustus 66 26 Kasutatud materjal 68

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 4 -

2 Teadustoumlouml Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus 2008 aastal tehaksetehti maumleinstituudis projekte ja uuringuid jaumlrgnevatel teemadel

1 Maumlendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid G6558 2 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee ning potildehjasetete seire Lep7079 3 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised

votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038AK 4 Saumlaumlstliku kaevandamise tingimused ETF7499 5 Maavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine SF0140093s08 6 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised

votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038MS 7 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee seire 2008 Lep8057 8 Geoloogiline mitmekesisus kui unikaalse bioloogilise mitmekesisuse potildehjus Kilpisjaumlrve

piirkonnas ja Oulanka Rahvuspargis LAPBIAT 2

3 Maumleinstituudi artiklid Vaumlrsket artiklite nimistut on votildeimalik vaadata Eesti teadusinfosuumlsteemist aadressilt wwwetisee Alltoodud tabelis on vaumlljavotildete maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite tegevusest Lingi

ETIS all naumlete otseviiteid artiklitele Uudiskirja lisas ( Lisa 1Lisa 1 ) on vaumllja toodud 2008 aasta

kevadsemestril avaldatud artiklid

Nimi ETIS E-mail cv Koduleht otsing foto

Alo Adamson ETIS aloccttuee cv mittueealo info foto

Ain Anepaio ETIS ainanepaiottuee cv wwwzoneeeain29 info foto

Tennobert Haabu ETIS tennoberthaabuttuee cv mittueetennobert info foto

Egon Hirvesoo ETIS EgonHirvesootjiee mittueeegon info foto

Riho Iskuumll ETIS RihoIskylkncee cv mittueeriho info foto

Veiko Karu ETIS veikokaruttuee cv mittueeveiko info foto

Totildenis Kattel ETIS cv mittueetonis info foto

Margit Kolats ETIS margitkolatsttuee cv mittueemargit info foto

Helena Lind ETIS HelenaLindmailee cv mittueehelena info foto

Martin Lohk ETIS martinlohkmailee mittueemartinl info foto

Margus Loko ETIS MargusLokoepee cv mittueemargus info foto

Erki Niitlaan ETIS erkisteigeree cv mittueeerki info foto

Juumlri-Rivaldo Pastarus ETIS pastarusccttuee cv mittueejyri info foto

Enn- Aavo Pirrus ETIS pirrusstarmanee cv mittueeenn info foto

Elo Rannik ETIS EloRannikmailee cv mittueeelo info foto

Enno Reinsalu ETIS ereccttuee cv mittueeenno info foto

Karin Robam ETIS karinrobamttuee cv mittueekarin info foto

Sergei Sabanov ETIS sergeisabanovttuee cv mittueesergei info foto

Maumlrt Saum ETIS msaumttuee cv mittueemart info foto

Kalmer Sokman ETIS kalmersokmanepee cv mittueekalmer info foto

Heidi Soosalu ETIS hsoosaluegkee cv mittueeheidi info foto

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -

Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info

Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto

Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto

Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto

Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto

Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto

Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info

Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto

Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto

Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto

Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto

Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto

Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto

Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid

4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel

SOMP (Society of Mining Professors)

16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp

Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis

bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo

TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining

Vt lisa wwwaimsrwth-aachende

Rahvusvaheline konverents StPeterburis

23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese

TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -

Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll

Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha

XLI Tektooniline konverents

29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents

TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid

5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud

9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus

Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti

Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205

Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst

RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise

meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike

olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja

majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika

Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited

maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on

et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused

Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette

juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid

Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti

potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta

Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on

kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid

Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi

omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -

kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas

korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja

vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale

on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud

metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine

toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat

kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav

kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine

votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide

hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on

kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul

Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov

6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti

Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst

Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika

ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi

kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest

seisukohtadest

- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde

juhtimine neid arvestades

- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt

- kauba jaotamise optimeerimine

- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -

On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on

taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab

paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk

peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue

tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja

kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste

muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml

tegemist

Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine

potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik

motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust

Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada

Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja

majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks

suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml

rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused

ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole

kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud

Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid

7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi

Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-

teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas

raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi

kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a

Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -

autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s

Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid

Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila

kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust

Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash

perioodid jms

Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja

arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast

koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid

Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja

kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud

Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis

Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende

peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele

8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70

Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort

2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis

kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te

soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei

nimetaks

Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele

Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 4 -

2 Teadustoumlouml Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus 2008 aastal tehaksetehti maumleinstituudis projekte ja uuringuid jaumlrgnevatel teemadel

1 Maumlendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid G6558 2 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee ning potildehjasetete seire Lep7079 3 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised

votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038AK 4 Saumlaumlstliku kaevandamise tingimused ETF7499 5 Maavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine SF0140093s08 6 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised

votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038MS 7 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee seire 2008 Lep8057 8 Geoloogiline mitmekesisus kui unikaalse bioloogilise mitmekesisuse potildehjus Kilpisjaumlrve

piirkonnas ja Oulanka Rahvuspargis LAPBIAT 2

3 Maumleinstituudi artiklid Vaumlrsket artiklite nimistut on votildeimalik vaadata Eesti teadusinfosuumlsteemist aadressilt wwwetisee Alltoodud tabelis on vaumlljavotildete maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite tegevusest Lingi

ETIS all naumlete otseviiteid artiklitele Uudiskirja lisas ( Lisa 1Lisa 1 ) on vaumllja toodud 2008 aasta

kevadsemestril avaldatud artiklid

Nimi ETIS E-mail cv Koduleht otsing foto

Alo Adamson ETIS aloccttuee cv mittueealo info foto

Ain Anepaio ETIS ainanepaiottuee cv wwwzoneeeain29 info foto

Tennobert Haabu ETIS tennoberthaabuttuee cv mittueetennobert info foto

Egon Hirvesoo ETIS EgonHirvesootjiee mittueeegon info foto

Riho Iskuumll ETIS RihoIskylkncee cv mittueeriho info foto

Veiko Karu ETIS veikokaruttuee cv mittueeveiko info foto

Totildenis Kattel ETIS cv mittueetonis info foto

Margit Kolats ETIS margitkolatsttuee cv mittueemargit info foto

Helena Lind ETIS HelenaLindmailee cv mittueehelena info foto

Martin Lohk ETIS martinlohkmailee mittueemartinl info foto

Margus Loko ETIS MargusLokoepee cv mittueemargus info foto

Erki Niitlaan ETIS erkisteigeree cv mittueeerki info foto

Juumlri-Rivaldo Pastarus ETIS pastarusccttuee cv mittueejyri info foto

Enn- Aavo Pirrus ETIS pirrusstarmanee cv mittueeenn info foto

Elo Rannik ETIS EloRannikmailee cv mittueeelo info foto

Enno Reinsalu ETIS ereccttuee cv mittueeenno info foto

Karin Robam ETIS karinrobamttuee cv mittueekarin info foto

Sergei Sabanov ETIS sergeisabanovttuee cv mittueesergei info foto

Maumlrt Saum ETIS msaumttuee cv mittueemart info foto

Kalmer Sokman ETIS kalmersokmanepee cv mittueekalmer info foto

Heidi Soosalu ETIS hsoosaluegkee cv mittueeheidi info foto

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -

Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info

Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto

Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto

Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto

Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto

Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto

Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info

Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto

Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto

Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto

Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto

Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto

Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto

Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid

4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel

SOMP (Society of Mining Professors)

16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp

Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis

bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo

TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining

Vt lisa wwwaimsrwth-aachende

Rahvusvaheline konverents StPeterburis

23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese

TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -

Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll

Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha

XLI Tektooniline konverents

29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents

TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid

5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud

9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus

Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti

Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205

Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst

RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise

meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike

olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja

majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika

Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited

maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on

et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused

Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette

juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid

Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti

potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta

Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on

kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid

Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi

omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -

kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas

korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja

vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale

on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud

metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine

toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat

kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav

kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine

votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide

hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on

kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul

Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov

6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti

Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst

Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika

ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi

kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest

seisukohtadest

- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde

juhtimine neid arvestades

- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt

- kauba jaotamise optimeerimine

- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -

On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on

taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab

paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk

peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue

tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja

kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste

muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml

tegemist

Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine

potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik

motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust

Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada

Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja

majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks

suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml

rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused

ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole

kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud

Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid

7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi

Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-

teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas

raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi

kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a

Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -

autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s

Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid

Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila

kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust

Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash

perioodid jms

Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja

arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast

koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid

Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja

kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud

Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis

Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende

peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele

8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70

Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort

2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis

kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te

soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei

nimetaks

Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele

Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -

Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info

Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto

Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto

Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto

Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto

Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto

Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info

Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto

Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto

Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto

Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto

Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto

Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto

Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid

4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel

SOMP (Society of Mining Professors)

16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp

Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis

bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo

TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining

Vt lisa wwwaimsrwth-aachende

Rahvusvaheline konverents StPeterburis

23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese

TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -

Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll

Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha

XLI Tektooniline konverents

29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents

TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid

5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud

9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus

Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti

Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205

Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst

RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise

meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike

olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja

majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika

Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited

maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on

et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused

Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette

juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid

Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti

potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta

Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on

kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid

Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi

omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -

kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas

korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja

vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale

on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud

metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine

toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat

kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav

kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine

votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide

hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on

kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul

Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov

6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti

Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst

Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika

ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi

kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest

seisukohtadest

- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde

juhtimine neid arvestades

- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt

- kauba jaotamise optimeerimine

- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -

On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on

taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab

paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk

peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue

tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja

kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste

muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml

tegemist

Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine

potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik

motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust

Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada

Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja

majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks

suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml

rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused

ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole

kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud

Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid

7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi

Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-

teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas

raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi

kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a

Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -

autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s

Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid

Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila

kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust

Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash

perioodid jms

Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja

arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast

koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid

Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja

kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud

Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis

Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende

peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele

8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70

Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort

2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis

kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te

soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei

nimetaks

Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele

Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -

Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll

Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha

XLI Tektooniline konverents

29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents

TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid

5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud

9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus

Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti

Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205

Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst

RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise

meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike

olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja

majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika

Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited

maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on

et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused

Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette

juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid

Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti

potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta

Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on

kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid

Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi

omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -

kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas

korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja

vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale

on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud

metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine

toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat

kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav

kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine

votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide

hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on

kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul

Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov

6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti

Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst

Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika

ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi

kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest

seisukohtadest

- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde

juhtimine neid arvestades

- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt

- kauba jaotamise optimeerimine

- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -

On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on

taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab

paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk

peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue

tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja

kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste

muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml

tegemist

Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine

potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik

motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust

Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada

Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja

majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks

suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml

rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused

ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole

kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud

Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid

7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi

Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-

teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas

raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi

kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a

Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -

autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s

Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid

Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila

kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust

Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash

perioodid jms

Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja

arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast

koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid

Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja

kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud

Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis

Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende

peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele

8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70

Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort

2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis

kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te

soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei

nimetaks

Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele

Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -

kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas

korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja

vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale

on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud

metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine

toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat

kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav

kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine

votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide

hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on

kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul

Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov

6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti

Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst

Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika

ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi

kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest

seisukohtadest

- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde

juhtimine neid arvestades

- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt

- kauba jaotamise optimeerimine

- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -

On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on

taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab

paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk

peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue

tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja

kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste

muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml

tegemist

Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine

potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik

motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust

Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada

Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja

majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks

suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml

rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused

ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole

kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud

Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid

7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi

Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-

teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas

raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi

kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a

Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -

autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s

Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid

Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila

kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust

Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash

perioodid jms

Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja

arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast

koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid

Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja

kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud

Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis

Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende

peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele

8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70

Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort

2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis

kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te

soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei

nimetaks

Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele

Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -

On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on

taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab

paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk

peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue

tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja

kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste

muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml

tegemist

Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine

potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik

motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust

Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada

Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja

majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks

suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml

rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused

ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole

kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud

Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid

7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi

Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-

teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas

raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi

kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a

Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -

autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s

Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid

Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila

kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust

Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash

perioodid jms

Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja

arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast

koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid

Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja

kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud

Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis

Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende

peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele

8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70

Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort

2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis

kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te

soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei

nimetaks

Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele

Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -

autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s

Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid

Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila

kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust

Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash

perioodid jms

Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja

arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast

koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid

Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja

kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud

Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis

Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende

peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele

8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70

Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort

2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis

kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te

soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei

nimetaks

Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele

Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -

Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel

saada teemast hea ettekujutuse

Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja

lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain

Anepaio

Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud

Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat

kajastas Keskkonnatehnika

Kogumikus kajastatud artiklid

EESSOtildeNA

1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS

SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo

Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan

Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko

Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU

KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats

13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS

Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt

materjalidele tuginedes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -

19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver

Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt

maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas

energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides

Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi

Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate

otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid

Tudengitoumloumlde konkursi tulemused

Koht saaja konkursi toumlouml auhind

I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI

II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB

III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB

Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB

Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB

Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS

eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni

Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga

Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -

Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid

1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt

lisa wwwmaeseltseemaekonverents

2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad

kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad

3 turvas

4 kaevandamise seadusandlus

5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)

6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi

tulevik

7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel

uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine

keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada

8 veealune kaevandamine

9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid

10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis

11 avastamatakaevandamata maavarad

12 graniidi kaevandamine

13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest

14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-

pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse

15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)

Eelmiste konverentside teemad

EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik

9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent

6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -

Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu

Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor

Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis

10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus

Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised

Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika

Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -

Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada

Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik

Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis

Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes

8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene

INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -

11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene

Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa

Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu

Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800

Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -

bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn

TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri

12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee

Autor Pealkiri

Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice

T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition

(Paperback)

James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource

(Paperback)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)

Maurice C Fuerstenau Kenneth N

Han

Principles of Mineral Processing

Andrew L Mular Derek J Barratt

and Doug N Halbe

Mineral Processing Plant Design Practice and

Control (2 Volume Set)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM

(CD-ROM)

National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for

Mining (Paperback)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -

Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing

(Hardcover)

R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)

Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)

Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An

Introduction (Hardcover)

John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation

(Paperback)

Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998

(Hardcover)

Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and

Environmental Impacts (Hardcover)

Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social

Perspectives of Surface Mining Law and

Reclamation by Landfilling Getting Maximum

Yield from Surface Mines

Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface

Mines (Hardcover)

13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom

TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium

Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -

8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s

Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel

2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo

28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias

Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga

15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu

10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml

Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -

Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml

Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml

15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee

16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare

Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36

Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5

Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5

Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5

Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5

23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

wwwkncee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -

Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpmittueekaevandamine

29 veebruar 2008 a Lepanina

Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee

5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

httpmittueekaevandamine

Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

httpwwwkiirkanduree

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele

httptjaee

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -

Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine

httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

mittuee

2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn

Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008

wwwmaeseltseemaekonverents

8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine

mittuee

Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine

mittuee

Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor

Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas

mittuee

Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia

15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

mittuee

Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

httpmittueemaelabor

Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung

29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -

5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine

6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis

Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -

9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon

12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis

13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa

Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines

httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html

26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja

Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -

Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro

16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks

Aktuaalsed tudengitoumloumld

Doktoritoumlouml

Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s

Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel

Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia

Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses

Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine

Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine

Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad

Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine

Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld

Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine

Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine

Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine

Allan Viil Potildelevkivi BAT

Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale

Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis

Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -

Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine

Magistritoumlouml

Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine

Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid

Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine

Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel

Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile

Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine

Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes

Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast

Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses

Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike

Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt

Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes

Bakalaureusetoumlouml

Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia

Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine

Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls

Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine

Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad

Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused

Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige

Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused

Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste

Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel

Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes

Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls

Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes

Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus

Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls

Ainetoumlouml

Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused

Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused

Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls

Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine

Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls

Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine

Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -

Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid

Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus

Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis

Aineprojekt

Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis

Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt

Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus

Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt

Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava

Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris

Praktika aruanne

Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring

Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika

Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides

17 Maumleinstituudi personal

mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist

- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor

tehnikateaduste doktor

_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent

tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent

doktor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -

____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja

Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht

Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant

- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant

- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist

- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja

geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________

Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -

Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

geoloogiadoktor

_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor

teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat

_____________________________________________________________

Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent

tehnika kandidaat _____________________________________________________________

Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent

teaduste kandidaat _____________________________________________________________

18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks

Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -

Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas

Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed

Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult

Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu

Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni

Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee

Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -

Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus

ISW ( International Student Week) Helsingi

10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega

Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home

Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted

Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega

Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate

Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile

Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav

terase tootjad

Kaevurite ball

Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -

19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril

31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf

7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor

12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda

Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom

14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul

httpteadusklubiblogspotcom

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn

Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld

httpkronometraazblogspotcom

28 veebruar 2008 a Astangu

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom

6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom

13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -

Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm

20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia

Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls

27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia

Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor

10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor

17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor

24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld

httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf

22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn

Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -

Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis

Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest

Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks

Tegevuse peamised eesmaumlrgid

Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle

Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse

Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse

Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine

Praktika uumlhine korraldamine

Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks

Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi

Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust

- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika

Tegevus 20072008 aastal

Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -

Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate

Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit

Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas

Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam

Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -

Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel

Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad

Instituudilt teadustoumloumls

Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena

Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)

Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik

2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008

Tublimate teadusklubiliste autasustamine

5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on

o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -

Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008

Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

8 8

4

14

10 10

17

5 42 2

4 4

9

5

0

5

10

15

20

70

22

007

140

22

008

280

22

008

290

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

20

42

008

30

42

008

200

42

008

270

42

008

290

42

008

20

52

008

130

52

008

220

52

008

Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008

118 9 8

42

15 1613

05

1015202530

10012008

15012008

16012008

31012008

21022008

13032008

20032008

27032008

24042008

2052008

Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev

Osa

lenu

te a

rv

Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008

Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008

11 914 13

19 19

11 1015

25

12

32

13 11

48

15

0

10

20

30

40

100

12

008

160

12

008

230

12

008

310

12

008

70

22

007

280

22

008

60

32

008

130

32

008

200

32

008

270

32

008

20

42

008

40

42

008

240

42

008

150

52

008

200

52

008

210

52

008

220

52

008

Seminari toimumise kuupaumlev

Osale

nu

te a

rv

Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -

20 Maumleselts

MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane

Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -

Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -

kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime

21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus

httpmittuee Maumleinstituudi veebileht

httpmittueelabor Maumlenduslabor

httpmittueekoolitus Koolitus

httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht

httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts

22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused

Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon

Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -

votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul

Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee

Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon

Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price

Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo

ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -

Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse

TalveAkadeemia 2008

Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale

TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele

Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee

Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse

Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid

1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine

manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)

kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining

Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH

Otildeppereisil osalenute nimekiri

1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -

15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis

Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008

Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom

Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39

Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele

Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -

Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes

XIII Eesti Geotehnika Konverents

Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja

Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008

12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte

Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses

Baltimaade noorteadlased Šveitsis

17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -

Avalikud loengud maumlendusest

9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid

26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf

Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames

Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents

2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents

Vt lisa httpmittueesomp

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -

23 Huvitavat

TTUuml MAumlEINSTITUUT 70

Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes

Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile

Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides

Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat

Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus

Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja

1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki

kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -

toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse

Joonis 2 Professor Jaan Kark

31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn

maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja

maumlekateedri juhataja 19381950

Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm

12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto

Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja

erakorraline professor 19381944

1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan

Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman

28061899 Peterburi kubermang - 28031981

Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970

Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn

Maumlekateedri juhataja 19701980

Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -

Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu

Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse

2 Geoloogia

professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris

Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale

2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-

professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -

uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m

3 draglainikopa

Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast

1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne

2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi

tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku

katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali

terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks

Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT

Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus

Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris

Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor

Joonis 9 MGIS labor

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -

Kokkuvotildetteks

Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu

Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe

Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -

TTUuml Maumleinstituut 70

Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee

Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega

Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat

Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad

Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -

Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri

Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid

Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda

Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t

Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -

Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -

paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -

Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused

Aire Vaumlstrik Sissejuhatus

Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m

3 ja

ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul

maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks

Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis

Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3

Ehitusdolomiit tuhat msup3

Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu Maardlate arv

Toodang Varu

Kogu Eesti

1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422

1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034

1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395

1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200

2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139

2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708

2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430

2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289

2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315

2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000

2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776

Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus

Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -

Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine

Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm

Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -

Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete

Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20

2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti

Maumlekonverentsi kogumik lk 18

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -

Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses

Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus

Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika

arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid

maumlendustingimuste vaumllilaboris

Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus

Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -

kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks

Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad

Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on

kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol

puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked

huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra

purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm

Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega

Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)

Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina

Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -

kuivsotildeelumine +

Uumlldine kuiv mass kg 1410

Kuiv mass peale pesemist kg 1410

Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0

Sotildeela ava mm

Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg

Klassi saagis

Sotildeelaalune saagis

Sotildeelapealne saagis

16 000 036 036 253 10000 000

8 000 1018 1018 7237 9747 253

4 000 320 320 2276 2510 7490

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -

2 000 017 017 122 234 9766

1 000 002 002 018 112 9888

05 000 001 001 010 094 9906

025 000 003 003 022 084 9916

0125 000 002 002 016 061 9939

0063 000 002 002 017 045 9955

0001 000 004 004 028 028 9972

Summa 0 1407 1407 094

Kontroll 1407

y = 48858x0683

R2 = 08015

000

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

Sotildeela ava mm

Sotilde

ela

alu

ne

Sotildeelaalune saagis

yarv

Astendaja (Sotildeelaalune saagis )

Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna

Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m

3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline

maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3

Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga

KATSE ERIANDMED Valemid

Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki

Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0

Loumloumlkide arv n 30

Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt

Arvutused

Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c

Tegurid a 00008

b -00209

c -315

Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26

Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -

Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr

Tulemus

Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)

Motildeotildetmistulemused

Keskmine 237

Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad

Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited

Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]

Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]

Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]

Graniidi survetugevus on 48 MPa

Paekivi survetugevus on 31 MPa

Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud

Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -

Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo

Viited

1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide

kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml

Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats

Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58

3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64

4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008

5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84

6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008

7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut

2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada

ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti

Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused

[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade

kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja

varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma

Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007

15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -

Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10

sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42

energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate

Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased

6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest

24 Maumleinstituudi tudengid

Nimi Tase www e-mail

Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee

Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom

Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee

Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee

Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee

Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom

Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee

Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee

Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee

Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom

Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom

Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee

Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee

Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee

Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee

Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee

Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk

Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee

Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee

Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis

Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru

Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee

Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom

Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee

Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom

Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk

Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee

Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom

Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee

Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -

Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee

Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee

Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee

Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom

Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom

Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee

Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru

Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee

Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee

Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee

Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee

Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree

Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee

Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee

Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru

Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru

Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru

Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom

Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom

Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee

Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee

Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee

Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree

Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom

Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee

Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom

Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee

Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee

Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee

Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru

Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee

Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom

Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee

Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee

Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee

Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee

Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee

Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru

Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee

Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee

Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee

Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee

Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -

25 Geotehnoloogia eriala tutvustus

Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring

Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine

Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -

Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate

Tutvustus tulevasele magistrandile

Maumleinstituudi kodulehelt mittuee

Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -

26 Kasutatud materjal

1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -

Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid

Autor Artikli pealkiri Kategooria

Ingo Valgma

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Ingo Valgma

Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11

Ingo Valgma

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Ingo Valgma

Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42

Ingo Valgma

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Ingo Valgma

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Ingo Valgma

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Ingo Valgma

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Ingo Valgma

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Ingo Valgma

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ingo Valgma

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ingo Valgma

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -

Ingo Valgma

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Ain Anepaio

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Ain Anepaio

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Ain Anepaio

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Ain Anepaio

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Alo Adamson

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Alo Adamson

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Alo Adamson

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Aire Vaumlstrik

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Aire Vaumlstrik

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66

Aire Vaumlstrik

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Aire Vaumlstrik

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Heidi Soosalu

Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12

Heidi Soosalu

Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52

Heidi Soosalu

Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Juumlri-Rivaldo Pastarus

Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Karin Robam

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Margit Kolats

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Margit Kolats

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Margit Kolats

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Margit Kolats

Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Margit Kolats

Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32

Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32

Maumlrt Saum

Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32

Maumlrt Saum

Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Veiko Karu

Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11

Veiko Karu

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Veiko Karu

Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32

Veiko Karu

Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Veiko Karu

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Veiko Karu

Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Veiko Karu

Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35

Veiko Karu

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Veiko Karu

Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42

Veiko Karu

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Vivika Vaumlizene

Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11

Vivika Vaumlizene

Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Vivika Vaumlizene

Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34

Vivika Vaumlizene

Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34

Vivika Vaumlizene

Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32

Enno Reinsalu

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -

Enno Reinsalu

Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Enno Reinsalu

Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61

Enno Reinsalu

Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62

Uumllo Sotildestra

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Uumllo Sotildestra

Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32

Uumllo Sotildestra

Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34

Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52

Tauno Tammeoja

Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11

Tauno Tammeoja

Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32

Tauno Tammeoja

Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11

Sergei Sabanov

Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Sergei Sabanov

Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12

Sergei Sabanov

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008

TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -

Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11

Erik Vaumlli

Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32

Erik Vaumlli

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Julia Šommet

Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Martin Lohk

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11

Hardi Torn

Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34

Tarmo Tohver

Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11

Tarmo Tohver

Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34

Tarmo Tohver

Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34

Kalmer Sokman

Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11

Kalmer Sokman

Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11

Koostaja Karin Robam