22 20

Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Henrik Romanenkov

11.c klass

KOOLIÜRITUSTE MUUSIKALINE KUJUNDUS

Praktiline töö

Juhendaja huvijuht Laine Ülemaante

Konsultant Piia Kajando

Kilingi-Nõmme 2014

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1. Praktilise töö päevik ............................................................................................................... 4

1.1. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi Vilistlasraamatu esitlus ............................................ 4

1.2. Eesti Vabariigi aastapäeva aktus ................................................................................ 6

1.3. Direktori vastuvõtt ...................................................................................................... 8

2. Analüüs ............................................................................................................................. 10

2.1. Vilistlasraamatu esitlus ............................................................................................ 10

2.2. Vabariigi Aastapäeva aktus ...................................................................................... 11

2.3. Direktori vastuvõtt .................................................................................................... 13

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 14

Summary .................................................................................................................................. 16

Allikaloend ............................................................................................................................... 17

Lisa 1 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Meloodia“ .................................................................... 18

Lisa 2 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Õige valik“ .................................................................. 19

Lisa 3 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Palve“ .......................................................................... 20

Lisa 4 Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse kava ......................................................................... 22

3

Sissejuhatus

Inimesed on muusikat kasutanud juba iidsetest aegadest alates. Igal sündmusel on erinev

muusika, olgu see jahile minekuks või vabaaja veetmiseks. Muusika on see, mis loob

tervikliku pildi ning paneb meid midagi tundma.

Praktilise töö teema on vaadelda ja kogeda, kuidas muusika võib üritust kujundada.

Praktilise töö eesmärk on kooliürituste (vilistlasraamatu esitlus, vabariigi aastapäeva aktus ja

direktori pidulik vastuvõtt) muusikaline kujundamine.

Töö annab kogemusi ürituste korraldamise kohta, mida tuleb organiseerimisel arvestada ja

kuidas peab planeerima. Muusika otsimisel antud üritustele, kasutan nii enda noodikogu ning

internetiallikaid, juhendaja, kosultandi või vajadusel kellegi teise abi muusika ja ürituste

korraldamise alaste teadmiste osas. Andmeid kogun praktilise osa päevikusse.

Et valitud muusika moodustaks terviku, peavad valitud lood olema sisuliselt seotud, areneva

ülesehitusega või sarnaste iseloomujoontega.

Valisin selle teema, kuna olen huvitatud muusikast ning õpin ka muusikakoolis. Muusika

valimine ürituse teemast lähtuvalt, annab uudse kogemuse antud valdkonnas. Töö käigus otsin

ning esitan muusikat kolmel üritusel: Vilistlasraamatu esitlus, Eesti Vabariigi aastapäeva

aktus koolis ning tublimate tunnustamisel direktori vastuvõtul.

Töö algab sissejuhatusega. Praktilise töö põhiosa on jagatud kaheks peatükiks, millest igaüks

jaguneb omakorda kolmeks. Iga ürituse kohta on oma alapeatükk nii praktilises päevikus kui

ka analüüsis. Töö lõpus on kokkuvõte ja võõrkeelne kokkuvõte ning lisamaterjalid.

Soovin tänada oma juhendajat Laine Ülemaanted ning konsultanti Piia Kajandot.

4

1. Praktilise töö päevik

Praktilise töö päeviku peatükis on väljatoodud antud üritustega kaasnevad ettevalmistused

ning minu kohustused. See peatükk annab ülevaate töö protsessist: kirjeldab mida, millal, kus

ja kuidas tehti. Annab ülevaate sellest, mis vahendeid on kasutatud ning kas on tekkinud

probleeme ning kuidas need lahendati.

1.1. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi Vilistlasraamatu esitlus

Vilistlasraamatu esitlus toimus 18. oktoobril, selle korraldajad olid Kristel Tallo ja Daisy

Kase, mina vastutasin antud ürituse muusikalise poole eest.

Praktilise töö päevik Vilistlasraamatu esitluse ettevalmistuste kohta Tabel 1

Kuupäev Tegevus Ajaline kestvus

07.10.13

Käisime Kristeli ja Daisyga (Vilistlaste raamatu esitluse

korraldajad) õppealajuhataja juures rääkimas, et milline peaks

olema esitusele minev muusika, mitu lugu esitada ja

missuguses järjekorras ning mis ajal mida mängida.

Pärast 15 minutilist koosviibimist leppisime kokku, et

mängitavaid muusika palu peaks olema 3: üks rahulik ning

meloodiline lugu meeleolu tekitamiseks enne ürituse algust, üks

tempokam lugu vahepalaks ning üks rahulik ning mõtlik lugu

lõpetuseks ja raamatute ostmise ajaks.

15-20 minutit

13.10.13

Uurisin läbi oma noodid, mis on aastatega kogunenud ning

lehitsesin noodiraamatuid. Tegin esimese valiku lugudest, mida

võiksin esitada.

Valitud lugusid oli kokku 7. Nende seas nii tempokaid kui ka

aeglasemaid, kurvemaid ning rõõmsamaid.

1,5-2 tundi

5

14.10.13

Sain kokku õppealajuhataja, Kristeli ja Daisyga ning esitasin

neile oma valiku lugudest, mis võiksid sobida. Ütlesin neile

lugude pealkirju ning need lood, mis polnud kohe tuttavad, said

ettemängitud. Jätsime välja palad, mis väga ei meeldinud ning

alles jäänud lugude vahel lasid nad mul ise valida ning esitada

seda, mis minu arvates on õige ja sobilik.

20-30 minutit

17.10.13

Valisin välja kolm esitamisele minevat lugu, vaatasin need üle

ning mängisin keerulisemad kohad läbi.

Väljavalitud lood olid:

Raimond Valgre „Õige valik“

Raimond Valgre „Meloodia“

Tõnis Mägi „Palve“.

30 minutit

18.10.13

Muusikaõpetaja lubas mul minna tema tunnist proovi tegema.

Kõigepealt viisime saali klaveri ning seejärel proovisin läbi

oma kolm lugu.

Lood ei tohiks häirida kuulajaid, kuid peaksid samas olema

kuuldavad, seetõttu harjutasin, kui valjult peaksin lugusid

mängima. Vilistlasraamatu esitlus toimus 7. tunni ajal, seega

veidi enne 6. tunni lõppu otsisin noodid välja ning istusin

klaveri taha.

Inimeste saabumisel hakkasin mängima esimest lugu, milleks

oli Raimond Valgre „Õige valik“. Selleks kulus 5 minutit. Kuna

lugu on originaalis tempokas, siis tegin loo aeglasemaks ning

natuke dzässilikumaks, et täita rohkem aega. Kuigi olen lugu

varem mitmeid kordi mänginud ning tunnen helide kooskõla,

võttis eelnev harjutamine ja läbimängimine selleks siiski

ligikaudu 30 minutit aega, et lugu kõlaks nii, et ma ise rahule

jääks.

Kuna loo lõppedes ei olnud korraldajad veel valmis kõnet

pidama, siis pidin kohapeal ruttu midagi välja mõtlema, sest

niisama ühte lugu mitu korda otsast-lõpuni mängida on publiku

1,5 tundi

6

jaoks tüütu. Otsustasin võtta oma lemmik helistiku, milleks on

D-duur ning improviseerida. Mängisin sobivaid helisi, tuttavaid

käike ning kokkuvõtvalt mõtlesin ise loo välja.

Lõpuks algas üritus, mille alustuseks oli korraldajate poolne

avakõne. Peale kõne mängisin vahepala, mille autoriks oli

jällegi Raimond Valgre, kuid looks seekord „Meloodia“.

Pärast raamatu esitlust toimus ürituse läbiviijate sõnavõtt,

millele järgnes ka õppealajuhataja ning direktori kõne.

Pärast piduliku osa läbisaamist mängisin taustaks maiesteetliku

ning mõtliku „Palve“ Tõnis Mäe repertuaarist.

1.2. Eesti Vabariigi aastapäeva aktus

Vabariigi aastapäeva aktus koolis toimus 21.veebruaril.

Praktilise töö päevik Vabariigi aastapäeva aktuse ettevalmistuste kohta Tabel 2

Kuupäev Tegevus Ajaline kestvus

28.01

Käisin rääkimas õpetaja Eve Sinijärvega seoses tantsude

esitamisega aktusel. Ta ütles mulle mõned tantsude pealkirjad

ning soovitas mul vaadata neid laulupeo kodulehelt, kus on

olemas kõik tantsud koos muusikaga.

10 minutit

29.01

Kuna kõik tantsude nimed ei jäänud meelde, käisin õpetaja

Eve Sinijärve käest küsimas tantsude nimesid:

„Puudutuse aeg“

Muusika: Cätlin Mägi „Valss vanaemale"

“Kiigelaul”

Muusika: rahvalaul „Veli hella vellekene" Tarvastu

kihelkonnast

„Väravatants“

5 minutit

7

Muusika: laulumäng „Väravamäng" Suure-Jaani

kihelkonnast, muusikaseade: Vägilased.

02.02

Kuulasin internetist aadressil: www.laulupidu.ee tantsudele

mõeldud laule.

Muusika kuulamise ajal leidsin, et noorte segarühma tantsude

muusikast vastavale üritusele piisavalt sobivat materjali ei

leidnud ning otsustasin kuulata ka teiste gruppide tantsudele

mõeldud muusikat.

Leidsin, et 2.-3. klassi segarühmal on kaks minu arvates

huvitavat ning sobivat lugu antud üritusele.

1,5 tundi

03.02

Käisin muusikaõpetaja Elon Miisnaga rääkimas, sellest, et

millist muusikat sooviks ning saaks ta aktuseks väja panna.

Ta lubas mõelda ning vastata mulle mõne aja pärast.

5 minutit

06.02

Käisin huvijuhi juures vabariigi aktuse kava arutamas.

Vaatasime eelmiste aastate kavu ning panime kokku üldise

järjekorra. Samuti käisime rääkimas muusikaõpetajaga

täpsemate lugude kohta.

Meie soov oleks olnud saada lugu “Meil on elu keset metsa”

(Jaak Tuksam), neidude ansambli esituses, kes võitis ka

„Kauneim metsalaul 2014“ tiitli ning siis ühe muusikaõpetaja

enda vabal valiku loo, mis tema arvates sobiks antud

üritusele.

Elon Miisna arvates ei kõlaks “Meil on elu keset metsa”

kooliaulas akustilistel põhjustel väga hästi. Ta pakkus meile

kaks lugu „Meil aia-äärne tänavas...“ ning „Õpetaja“ Diana

Miguri esituses, millega me leppisime.

45 minutit

12.02

Käisime huvijuhiga Eve Sinijärvega rääkimas, milliseid

tantsunumbreid me sooviks. Valituks osutusid „Kiigelaul” ja

“Puudutuse aeg” noorte segarühma poolt ning “Maja

ehitamine” ja “Mängulust” 2.-3. klassi segarühma poolt.

Otsustasin kaasata ka väiksemaid tantsijaid, sest nende

tantsunumbrid on sobilikud antud üritusele.

10 minutit

20.02 Laulude kuulamine aktusele kogunemise ajaks Bonzo plaadilt 1 tund

8

“Ei saa mitte vaiki olla”.

Pärast hoolikat kuulamist, valisin välja 4 lugu.

Sissejuhatuseks (kui saali kogunetakse) 3 lugu: “Ta lendab

mesipuu poole”, Vaikne kena kohake” ja “Munamäel” ning

lõpetuseks laulu “Eesti lipp”.

21.02

Toimus vabariigi aastapäev aktus. Enne aktust sain tutvuda

tehnikaga. Kontrollisime, et plaadid töötavad ja selgitasin

Taavi Illile (helitehnika) kava. Kuulasin ka Diana Miguri

poolt esitamisele minevaid laule ning kuidas need saalis

kõlavad. Samuti sain näha rahvatantsijate proovi.

Aktus algas koolilipu sissetoomisega ning seejärel Eesti

hümni laulmisega. Kava järgi tantsis esimesena 2.-3. klassi

segarühm ning siis C- segarühm ühe tantsu, millele järgnes

kaks laulu Diana Miguri esituses.

Pärast laulude lõppu, anti kätte tänukirjad gümnaasiumi

õpilastele. Pärast 7 minutit kestnud tänamisega, jätkus aktus

tantsudega. Esitusele tuli ka C-segarühma ja

naisrahvatantsurühma „Kilingi“ ühistants „Puudutuse aeg“.

Aktus lõppes kooli hümni laulmisega ning lipu välja

viimisega.

Peale aktuse lõppemist mängis taustaks „Eesti lipp“ Bonzo

esituses, kuni kõik olid saalist väljunud ja vahetundi läinud.

30 minutit-

ettevalmistus

45 minutit- aktus

1.3. Direktori vastuvõtt

Praktilise töö päevik direktori vastuvõtu ettevalmistuste kohta Tabel 3

Kuupäev Tegevus Ajaline kestvus

13.03 Juhendajaga rääkimine seoses direktori vastuvõtuga.

Sain teada, et vastuvõtul on vaja esitada kaks lugu. Samuti

on vaja lugusid alguses kogunemise ajaks ning vahepeal

taustaks.

10 minutit

9

20.03 Vaatasin läbi oma noodid ning noodiraamatud. Leidsin

paar head lugu aktusele esitamiseks. Mõni neist lugudest

sobiks ka esitamiseks koos lauljaga.

30 minutit

25.03 Küsisin Piia Kajando käest, et äkki leidub tal mõni hea

noodiraamat, kus oleks ilusaid ja sobilikke lugude saateid

aktusele. Ta ütles,et tal peaks mõni olemas olema küll ning

lubas abistada nende leidmisega.

5 minutit

10

2. Analüüs

Selles peatükis toimub ürituste muusikalise kujunduse analüüsimine. Analüüsitakse töö

eesmärgist ja tööprotsessist lähtudes töö tulemust. Mis olid probleemid ning kuidas saaks või

said need lahendatud. Mis võiks olla töö väärtus teistele ning kuidas aitaks see ürituste

korraldamist tulevastel aastatel.

2.1. Vilistlasraamatu esitlus

18. oktoobril 2013 toimus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi aulas vilistlasraamatu esitlus. Minu

ülesandeks oli täita üritus muusikaga. Pärast kuuenda tunni lõppu kogunesid kuulajad saali,

samal ajal mängisin ma taustaks Raimond Valgre „Õige valik“ (vt Lisa 1).

Mina olin aru saanud, et peale esimese loo lõpetamist algab üritus pihta avakõnega.

Ootamatult peale loo lõpetamist, tuli välja, et pean edasi mängima, mille tõttu pidin

improviseerima. Kui saabus õige aeg esitluse alustamiseks, lõpetasin mängimise.

Pärast ürituse lühitutvustust mängisin vahepalaks R.Valgre loo „Meloodia“. Lugu on

äratoodud Lisas 2. Sellele järgnes raamatu tutvustus.

Raamatu tegemisele kaasaaitajate tänamisel hakkasin taustaks mängima Tõnis Mäe lugu

„Palve“. Loo noodid on Lisas 3. Seda mängisin kuni tänamine lõppes ning hakati raamatuid

soovijatele müüma.

Üritusega jäin üldjoontes rahule, kuigi ma ei olnud valmis selleks, et üritusele puudus täpsem

kava, mille tõttu pidin ise kiiresti tegutsema, et sissejuhatus oleks täidetud muusikaga. Olin

sissejuhatuseks arvestanud ühe looga, kuid nüüd pidin ise improviseerima, sest etteantud aeg

oli vaja täita. Seni kuni saali veel kuulajaid kogunes, tuli mul mängida veel midagi taustaks.

Kuigi mulle meeldib improviseerida, oleks võinud olla ette teada, mitte tulla ootamatult.

Mulle meeldis, et korraldajad andsid mulle „vabad käed“ seoses esitamisele minevate

lugudega. Pidin ise otsustama, mis lugu millal esitamisele läheb ning kas see oleks sinna ka

õige või mitte. Kuigi ma näitasin korraldajatele enda poolt tehtud lugude algset valikut ning

konsulteerisin, kas on mõni lugu, mis nende arvates sinna ei sobi, siiski ütlesid nad mulle, et

valiksin need lood, mis tunduvad minu arvates õiged.

11

Seetõttu sain ise kogeda kunstilise juhi tööd. Otsustada ning teha valik, mis oleks õige antud

teemaga üritusele, läbirääkida minu poolt tehtud valikud korraldajatega ning sain näha kogu

ürituse üldpilti: sisu ja see kuidas muusika selle kokku peaks liitma.

2.2. Vabariigi Aastapäeva aktus

21. veebruaril 2014 toimus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi aulas Eesti Vabariigi 96.

aastapäevale pühendatud aktus. Minu ülesandeks oli luua selle ürituse muusikaline kujundus.

Aktuse kava on välja toodud Lisas 4.

Aktus algas kooli- ja eesti hümni ettemängimisega ja kooli lipu sissetoomisega, sellele järgnes

koolidirektori Erli Aasametsa sõnavõtt. Järgnevalt tuli esitamisele rahvatantsijate kaks tantsu

ning laulja kaks lugu.

Esimeseks tantsuks valisin 2.-3. klassi rahvatantsurühma „Maja ehitamine“, millele järgnes C-

segarühm tantsuga „Kiigelaul“. Sellise järjekorra valisin sellepärast, et minu jaoks lõi see

terviklikuma teema arengu. Lugude pealkirjade järgi toimib loogika, et kõige pealt ehitame

maja ning siis alles sinna juurde kuuluvad asjad, ehk kiige.

„Maja ehitamine“ valisin esimeseks ka veel selle pärast, et see lugu on lõbus ning rütmikas,

mis oleks pidanud ka kõige unisema kuulaja üles äratama.

Teine tants näitas juba keerukamaid liigutusi ning pakkus huvitavat kontrasti, pakkudes nii

rahulike keerutusi kui ka kiireid samme.

Kahele tantsule järgnesid Diana Miguri esituses „Meil aia-äärne tänavas…“ ning „Õpetaja“,

saatjaks klaveril oli muusikaõpetaja Elon Miisna.

Laulude järjekorra üle kõvasti pead ei murdnud ning paigutus valik tuli lihtsalt, kuid on sealgi

oma loogika. Esiteks jätkas „Meil aia-äärne tänavas…“ eelneva tantsu teemat olles sellele

järjeks. Teisalt arvasin, et laul „Õpetaja“ peaks kindlasti olemas esimese osa lõpus, kuna laul

räägib vabadusest ning vabaks saamiseks, mis sobis hästi ürituse teemasse.

Sellega lõppes aktuse esimene osa. Pärast seda loeti ette direktori käskkiri

gümnaasiumiõpilaste kiitmiseks.

Aktuse teise osa täitsid kaks tantsu: 2.-3. klassi rahvatantsurühma esituses „Mängulust“ ning

C-segarühma ja naisrahvatantsurühma “Kilingi” ettekandes tuli esitamisele tants „Puudutuse

aeg“, mis pani aktusele võimsa lõpu.

12

Aktus lõppes kooli hümni laulmisega ning lipu väljaviimisega. Sissejuhatuseks ja lõpetuseks

kasutasin taustamuusikana lugusid Bonzo heliplaadilt „Ei saa mitte vaiki olla”.

Üritusega jäin rahule, sest kava ülesehitusel sain kaasata mitmeid esinejaid ja see oli minu

jaoks meeldiv. Sain kuulata muusikat 2014.aasta Laulu- ja tantsupeo kavast ning leidsin, et

kuigi enamus lugusi on rahvusliku viisiga, on neil siiski koht igapäeva elus. Eelmiste aastate

aktustega võrreldes kasutasin rohkem tantsunumbreid ning kaasasin nendesse ka nooremaid

tantsurühmi, kõigile esinejatele on omandatav esinemiskogemus kasulik.

Aktuse jaoks oli planeeritud 45 minutit, seetõttu jälgisin ürituse ajalist kulgu. Alguses sujus

kõik kavakohaselt, kuid alates tantsudest kontserdi esimeses osas tekkis ajaline puudujääk.

Arvestasin vastavalt tantsuõpetaja sõnadele igale tantsule kulunud aega kava koostamisel.

Selgus, et osad tantsud olid tunduvalt lühemad. Samuti sain teada, et üks lauludest oli poole

lühem kui minu kavas märgitud. Hakkasin muretsema, et aega jääb liigselt üle. Hakkasin

märkmeid tegema eeskava punktide lõpuaegade kohta. Aktuse teine pool läks vastavalt

ajagraafikule ning üritus lõppes õigeaegselt. Arvatavasti kulus rohkem aega võrreldes algselt

planeerituga esinemisnumbrite teadvustamisele ning esinejate vahetumisele, kuigi esimese

poole ajaline ülejääk oli minu jaoks muret tekitav.

Järeldusena võib öelda, et lühemad esitused võrreldes algselt planeerituga olid head, sest

ilmselt ei osanud ma täpselt planeerida esinejate vahetumisele kulunud aega ning sel juhul

oleks üritus veninud pikemaks kui oli arvestatud. Õppisin, et kõik ei lähe alati plaanipäraselt

ning eelnevalt võiks olla kava koostatud pigem suurema ajavaruga, mis juhtus ka antud

üritusel.

Kuigi osad numbrid olid ajaliselt lühemad, kui oli algselt planeeritud, lõppes üritus ikkagi

õigeaegselt, mille täitis numbrite vaheline pikem aeg.

Aktuse korraldajatele järgmisteks aastateks soovitaksin kaasata ka neid, kes ei ole varem

üritusel esinenud, julgemalt järgida ja realiseerida enda mõtteid, kui vähegi võimalik.

Üldjoontes kava põhiehitust trastiliselt muuta ei ole võimalik, kuna tegemist on vabariigi

aastapäevale pühendatud üritusega, siis näiteks eesti hümn on kohustuslik. Samuti on ka kooli

lipu sissetoomine ja kooli hümni laulmine olnud traditsioon.

13

2.3. Direktori vastuvõtt

14

Kokkuvõte

Praktilise töö tulemusena sain muusikaliselt kujundada kaks üritust täpselt nii, nagu ise heaks

arvasin. Sain otsida ning esitada neid lugusid, mis minu arvates olid antud üritusele sobilikud

ning tekitasid terviku. Töö eesmärk sai täidetud. Ükski üritus ei jäänud ilma muusikata või

muusikat sisaldavate numbriteta.

Töö annab ülevaate sellest, mida saab tulevastel aastatel teisti teha ning mida mitte, keda

võiks mingile üritusele rohkem kaasata ning millist muusikat kasutada. Veel saab töö käigus

teada, kas midagi on mõnel üritusel valesti tehtud ja mida ei tohiks korrata. Näiteks võiks

Vabariigi aastapäeva aktusel edaspidi kasutada rohkem erinevaid huviringe, sel aasta valisin

ise rohkem rahvatantsunumbreid.

Töö käigus esines mõningaid probleeme. Näiteks pidin Vilistlasraamatu esitlusel

sissejuhatuses improviseerima, kuna ma ei teadnud, kui pikalt oli vaja mängida. Seda oleks

saanud ennetada, kui oleks ürituse korraldajatelt küsinud, kui kaua ma täpselt mängima pean.

Samas sain palju uusi kogemusi, kuna alati ei lähe kõik plaanipäraselt ning pidin seetõttu

sissejuhatuse ise täitma. Leidsin pinge all kiire lahenduse, mis toimis. Samuti esines

probleeme ka Vabariigi aastapäeva aktusel. Kavas olnud lood olid tegelikkuses ajaliselt

lühemad, mille tõttu hakkasin muretsema, et üritus ei mahu etteantud aega. Ma ei saa seda

võtta täielikult enda veaks, kuid siiski oleksin võinud lugude täpsed pikkused veel üle küsida.

Et üritusel ei tekiks suuri ajalisi puudu- või ülejääke, peaks kava koostamisel teada olema

numbrite, sõnavõttude ja vahepalade täpsed pikkused. Need saab teada, küsides numbrite

(tantsud, laulud) täpseid pikkusi õpetajatelt, pakkudes sõnavõtjatele täpset aega ning

arvestades ka numbrite vaheldumiseks natukene aega. Kava koostamisel saab kasutada

eelmiste aastate näiteid ning võrrelda neid praeguseks ürituseks mõeldud kavaga.

Praktiline töö andis uusi kogemusi antud valdkonnas. Sain teada, et muusika, mis iseenesest

on muutunud üsna igapäevaseks, võib anda üritusele väga palju juurde ning luua täpselt

sellise meeleolu nagu vaja. Töö tegemisel andis eelise minu muusikakooli taust. Olen

mänginud paljude erinevate heliloojate repertuaare, mille tõttu oskan paremini mõelda,

15

milline muusika võiks temaatikast lähtuvalt üritusele sobida. Olen õppinud improviseerima, et

ka lihtsamaid muusikapalu oleks meeldivam ja huvitavam kuulata.

Töö sujus hoogsalt ja kuigi vahepeal jäid asjad tegemist ootama, said nad siiski tehtud ning

ükski üritus ei pidanud selle pärast muusikaliselt kannatama. Töö käigus sain kogeda, kuidas

lood võivad omavahel kokkus sobida teemalt või loo mõttelt ning luua terviku. Sain osa

sellest, mida peab üritustel tegema kunstiline juht.

Kuigi pärast töö lõppemist ei tegele ma enam ürituste muusikalise kujundamisega, sooviksin

siiski, et võiksin seda teha ka edaspidi. Pärast Vilistlasraamatu esitlust mõtlesin, et oleksin

võinud teha isegi praktilise töö, olles ürituste korraldaja, mitte lihtsalt muusikaline juht. Kuigi

see oleks väga suur vastutus ning töö oleks mahukam ja pingerohkem, oleks siiski olnud

meeldiv korraldada mõni üritus täpselt nii nagu ise arvan.

Tulevastele tegijatele soovitaksin kasutada nii palju kui vaja, ehk hõlmata üritustele nii palju

inimesi kui vähegi võimalik, et anda vaatajatele midagi meeldejäävat, samas mitte kasutada

ülemäära erinevat stiili esitusi, et üritus ei läheks liiga kirjuks.

Võiks avaldada oma mõtteid ning teostada neid, kui vähegi võimalik. Peaks oma

seisukohtadele kindlaks jääma, kuid samas võtta kuulda ka teiste arvamusi.

Töö nõuab head suhtlemisoskust. Pidevalt on vaja rääkida erinevate inimestega seoses

esitamisele minevate numbritega. Mõni inimene ei pruugi meeldida, kuid töö ootab tegemist.

Peab jätma erimeelsused kõrvale ning proovima koostööd teha.

Kindlasti võiks ka edaspidi kaasata ürituste korraldamisesse õpilasi, kuna igaühel võib olla

uusi ja huvitavaid mõtteid, kuidas teha üritusi meeldivamaks. Samuti on õpilased pidevalt

kuulaja rollis ning teavad, mis nende arvates võiks teisti olla. Kuigi me ei saa kaasata kõiki

õpilasi, siis võiksid need olla näiteks õpilasesinduse liikmed, kuna igaüks esindab seal oma

klassi, see annaks võimaluse saada teada erinevate vanusegruppide arvamusi.

Töö järeldusena võin öelda, et oskan peremini väärtustada muusika tähtsust üritustele ning

edaspidi pööran sellele rohkem tähelepanu.

16

Summary

As a result of my practical work I got to musically design two events exactly as I had thought

would look the best. I got to choose and perform songs that, in my opinion, were suitable for

those events and made them look complete. The goal of my practical work was gained. None

of the events was left without music or acts containing music. Although problems came up

during the process, it only gave me more experience.

Practical work gives a review of what can be done differently in the coming years, and what

not, who else could be involved in preparations of those events and what kind of music to

play. Furthermore, the research points out if something has gone wrong during one of the

events that should not be repeated.

Practical work gave me new experience in that field. I learned that music, which in itself is

very common, can supplement an event and create exactly the mood needed. The work

progressed convivially and although sometimes things were left to be done, eventually

everything was done on time, and none of the events had to suffer because of the music.

During the research work I got to experience how different songs can sometimes blend

together by theme or by content and create a whole. I got to experience what the tasks of an

artistic director were.

For future doers I would advise to use as much music as needed, perhaps to involve as many

people as possible in order to give the audience something memorable, but not to use

excessive amounts of different styles of music which could clutter up the event. The

organizers should express their thoughts and carry them out if possible. They should also stick

to their ideas but listen to the opinions of others.

17

Allikaloend

1. Mägi, T. 2010. Noodiraamat. Tartu: Elmatar.

2. Ojakäär, V. 1988. Raimond Valgre laule. Tallinn: Eesti Raamat.

18

Lisa 1 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Meloodia“

(Ojakäär 1988: 44)

19

Lisa 2 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Õige valik“

(Ojakäär 1988: 66)

22 20

Lisa 3 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Palve“

21

(Mägi 2010: 174-177)

22 20

Lisa 4 Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse kava

Eesti Vabariigi aastapäeva aktus

Tehnika ülespanemine

Kogunemise aja muusika: Bonzo „Ei saa mitte vaiki olla“

„Ta lendab mesipuu poole“ /2:39/

„ Vaikne kena kohake“ /2:58/

„Munamäel“ /3:38/

AKTUS

Lipu sissetoomine /1:39/

Eesti hümni laulmine / 1:47/

Sõna direktoril /2:00/

2.-3. klassi rahvatantsurühm „Maja ehitamine“ /1:48/

C-segarühm: „Kiigelaul“ /4:41/

Diana Migur „Meil aia-äärne tänavas…“ /1:35/

Diana Migur „Õpetaja“ (H.Laks) /3:20/

Direktori käskkiri gümnaasiumiõpilaste kiitmiseks

2.-3. klassi rahvatantsurühm „Mängulust“ /1:51/

C-segarühm ja naisrahvatantsurühm „Kilingi“ „Puudutuse aeg“ /5:53/

Kooli hümni laulmine /1:39/

Koolilipu välja viimine /1:39/

Aktuse lõpetamine

Taustamuusika: Bonzo „Eesti lipp“ /2.20/