Embed Size (px)
DESCRIPTION
Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht, jaanuar 2012
Citation preview
KOLMAPÄEV, 18. jAAnuAr 2012
KINNISVARA EHITUS
Võrreldes 2010. aastaga kasvas sundmüükide arv mullu 16 protsenti ulatudes 833 objektini. Pankade hinnangul ei tähenda see siiski, et mullu sattus roh-kem inimesi rahalistesse raskustesse. SEB ja Swedbanki teatel oli tegemist varasemate aastate probleemsete klien-tidega, kelle vara ei õnnestunud toona kinnisvara valdkonna madalseisu tõt-tu maha müüa. Möödunud aastal võis pigem märgata olukorra paranemist ning hapude laenude katteks müüki pandud kinnisvara leidis lihtsamini ka ostja. «2011. aastal suurenes sundmüükidega realiseeritud objektide arv põhjusel, et kinnisvaraturu aktiivsus kasvas – paljud eelmistel perioodidel müüki pan-dud objektid said 2011. aastal müüdud,» vahendas Swedbanki pressiesinda-
ja pangaspetsialistide vastust. SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu lisas, et mullu lõpetati ka mitme lae-nu pandiks olnud korteri või suvila müük, kuna inimese maksevõime paranes ning võlg tasutakse muul viisil. «Läbi kriisi ehk siis viimase nelja-viie aasta jooksul on probleemseid sundmüü-ke olnud ligikaudu 150,» nentis Vohu. «Algatatud on neid rohkem, ent juhul kui inimese maksevõime taastub, peatatakse ka sundtäitmine.» Tegelikult võib aga sunniviisiliselt müüdud kinnisvara hulk olla märkimisväär-selt suurem kui kinnistusraamatu andmed näitavad. Nimelt kajastavad kinnis-tusregistri numbrid vaid neid sundmüüke, mille puhul on kinnisvara omanik-ku vahetanud kohtutäituri avalduse alusel. (PM)
Suur osa sundmüügis olnud kinnisvaraobjektidest leidis mullu ostjajärgmine
KinnisVArA jA Ehitus
ilmub
8. veebruaril
2 18. jaanuar 2012
uudisedonline-küsitlus
Harju maakond 1318 (-38)* tehingutsh Tallinna linn 908 (+9)* tehingutHiiu maakond 31 (+3)* tehingutida-Viru maakond 281 (+19)* tehingutJõgeva maakond 134 (+58)* tehingutJärva maakond 99 (+28)* tehingutlääne maakond 72 (+6)* tehingutlääne-Viru maakond 161 (-16)* tehingutPõlva maakond 73 (+21)* tehingutPärnu maakond 155 (-18)* tehingutRapla maakond 78 (+6)* tehingutsaare maakond 183 (+68)* tehinguttartu maakond 260 (+16)* tehingutValga maakond 62 (-37)* tehingutViljandi maakond 102 (-12)* tehingutVõru maakond 72 (-10)* tehingut
kokku 3081 (+94)* tehingut
*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
kinnisVaRateHingud (ost-müük)noVembeR 2011 / tÄiendatud
toimetaja
Rain Uusen, [email protected], tel 666 2194kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Marianne Peep, [email protected], tel 666 2188
Tartu Merit Saaremets, [email protected], tel 739 0395ehitusreklaam ja kuulutused
Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, [email protected]
Tartu Virge Lomp, [email protected], tel 739 0391kujundaja/küljendaja
Andres Didrik, [email protected], tel 666 2313
müügipakkumiste arv / korteridPortaal Harjumaa* tallinn eesti kokkuCity24 1804 7162 14 775soov.ee 800 2736 7174kv.ee 1719 6111 14 493
müügipakkumiste arv / majadPortaal Harjumaa* tallinn eestiCity24 1541 678 5791soov.ee 895 338 3603kv.ee 1812 582 7041
*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn
Andmed seisuga 16. jaanuar 2012 kell 10:10
müügiPakkumiste aRV
Eramuturg Tallinnas on juba teist aastat püsinud stabiilsena, oluliste muu-datusteta tehingute ja pakkumiste arvus. Samas ostetakse üha rohkem kvaliteetseid eramuid, mis kergitas mullu ka keskmist tehinguhinda.
Andres TederERI Kinnisvara
M öödunud aastal tehti Tallinna hoonestatud elu-
maadega 346 tehingut, mis on vaid ühe tehingu võrra roh-kem kui 2010. aastal. Kas te-hinguaktiivsus on Tallinna kinnisvaraturu jaoks väike või piisav, see sõltub nagu teistegi Eesti majandusnäitajate puhul võrdlusbaasist. Võrreldes buu-miaja tipuga, mil aastas tehti 714 tehingut, on praegune te-hinguaktiivsus küll poole väik-sem, kuid siiski märgatavalt kõrgem aastatest 2008–2009, kui tehinguid tehti vaid 246.
Suhteliselt sarnane olukord valitses ka Harjumaa hoones-tatud elamumaa turul kokku, kus 2011. aastal teostati 1147 tehingut ja 2010. aastal vasta-valt 1141. Võrdlus buumi tipu-ga näitab enam kui kahekord-set tehingute arvu langust Har-jumaal. 2009. aastal tehti aga 889 tehingut, mis näitab just-kui madalseisust väljatulekut.
Ka pakkumiste arv viimasel kolmel aastal on püsinud suh-teliselt stabiilsena. Majade pak-kumiste arv on Tallinnas ol-nud vahemikus 500–700 müü-gipakkumist. Koos suvilate ja majaosadega (sh paarismajad) ligikaudu 750–950 müügipak-kumist. Harjumaal kokku oli käesoleva aasta alguseks ca
2200 majapakkumist, kolme aasta lõikes on see arv kõiku-nud 1600–2400 pakkumise pii-res.
Pakkumishinnad on buu-miajast langenud u 35–40% ja püsinud viimastel aastatel sta-biilsetena, näidates aasta lõ-puks siiski väikest kasvuten-dentsi. Kui vaadata pakkumis-te struktuuri, siis näiteks Tallin-nas on ligi 15% pakkumiste pu-hul tegemist uute majadega.
Hinnad visad taastumaTehinguhinnad on olnud
visamad taastuma ja alles 2011. aasta näitas eelmiste nn masuaastatega võrreldes kas-vutendentsi. Tõustes 2010. aas-ta keskmise tehinguhinna ta-semest ca 172 000 eurot möö-dunud aastal 192 000 euro ta-semeni ehk aasta võrdluses ca 10%. Jõudes seega ca 10% kõr-gemale kinnisvarabuumi algu-se hinnatasemest, mil hind oli 173 000 eurot. Samas buumi-aegsele keskmisele hinnale 292 000 eurot jääb see märgatavalt alla.
Palju on märgitud, et möö-dunud aastal kasvasid keskmi-sest jõukamate isikute ostud ja seoses sellega on tõusnud hu-vi «masu» ajal vaibunud luk-suslike eramute vastu, mis omakorda on tõstnud keskmist hinda.
Iseenesest on see tõsi, kuna 500 000 eurot ja enam maks-vate elamute tehingute arv jõudis Tallinnas lõppenud aas-tal 10 tehinguni. Kuid võrrel-des ülemöödunud aastaga ei ole selliste tehingute arv tõus-nud üle viiendiku.
Seega saab elamute turul rääkida aasta lõikes 10-prot-sendilisest hinnatõusust. Võr-reldes 2010. aastaga, mil domi-neerisid rohkem soodsa hinna ostud, on 2011. aastal enam hakatud ostma kvaliteetset ehk
keskmise või keskmisest kõrge-ma kvaliteediga vara.
Seda näitab ka 2010. ja 2011. aasta tehingute me-diaanhinna võrdlus. 2011. aas-ta mediaanhind ehk hind, mil-lest pooled tehingud olid kal-limad ja pooled odavamad, oli ca 160 000 eurot. 2010. aastal oli vastav näitaja ligi 144 000 eurot ehk ka mediaanhind on tõusnud umbes 10%.
Kokkuvõtlikult on eramu-turg niisiis liikumas stabiilses, aeglase hinnatõusuga tempos. Tehingute arv lähiajal ilmselt oluliselt ei muutu. Majade va-lik aga hakkab vähenema, ku-na uusi maju ehitatakse vä-hem. Näiteks 2011. aasta esi-mese kolme kvartaliga väljas-tati ehituslube 94 üksikelamu-le, 15 paariselamule ja ühele ridaelamule, mis näitab, et eel-kõige ehitatakse maju enda tarbeks, mitte arendamiseks. Kuigi vahepealsetel buumiaas-tatel on maju, eriti Tallinnast väljapoole, arendatud arvesta-taval hulgal, siis paraku ei ra-hulda nende asukoht ja kvali-teet varasemast nõudlikumat ostjat. Jätkuvalt lähevad keh-valt kaubaks paljud nn põllu-pealsed, buumiajal ehitatud elamud, kus puuduvad kõik vajalikud taristu elemendid na-gu asfaltteed, tänavavalgustus, ühistranspordipeatus.
Ostjad valivad enim 1000 m² kruntidel ja kuni 200 m² maju, hinnatasemelt kuni 220 000 eurot. Olulised tegurid on hoone konstruktsioonid ja ar-hitektuur, kombineeritud öko-noomne küttesüsteem, haljas-tus jne. Turul sobiva hinnata-seme või kvaliteediga eramu-pakkumise puudumisel eelista-takse soetada paarismaja või ridaelamu osa, mille hinnad on Tallinna tehingutes jäänud valdavalt vahemikku 150 000 – 220 000 eurot.
Eramuturg stabiilses, kuid positiivses trendis
milline on sinu pere põhiline kodune uusaastalubadus?
korteriühistutel napib kojamehi
Lume saabumisega on probleemseks muutunud taas kojameeste saadavus ja töö kvaliteet. «Usaldusväärset ja head töötegijat, kes ühistu kinnistut korras hoiaks, on kaunis raske leida,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) Tallinna ja Harjumaa büroojuhataja Raimo Jõgeva. «Otsustavaks saab siin raha-puudus – majahoidja töötasu on küllaltki väike, et moti-veerida näiteks parimais aas-tais meest sellele tööle asu-ma. Samas pole ühistutel või-malik väga palju majahoidja-le-koristajale maksta.»
Talvel lasub majahoidja õl-gadel palju kohustusi, näiteks libedusetõrje või lumekoris-tus. «Eriti siis, kui lund on palju, on see tõesti väga ras-ke füüsiline töö.» Õnnega koos on need ühistud, kel on võimalik oma majast sobiv inimene leida. (Tarbija24)
Valiti koduomaniku sõber ja vaenlane
Eesti Omanike Keskliit tunnustas koduomaniku sõbrana õiguskantsler Indrek Tederit, kes kogus portaalis petitsioon.ee 45 protsendi koduomanike toetuse. Ko-duomanike kiusajaks valitud Eesti Energia sai koguni 82 protsenti häältest.
Õiguskantsler kommen-teeris tiitli võitmise puhul, et vaba ühiskond põhineb omandi põhiõiguse stabiilsu-sel ning lisas, et ükski asi ei arene iseenesest ning aval-das lootust, et ka tulevikus seisab Eesti Omanike Kesk-liit koduomanike huvide eest.
Värgi sõnul Eesti Energia kahjuks auhinda vastu võt-ma ei tulnud ja ka varasema-tel aastatel on Kiusaja tiitli pälvinud ettevõtted kutseid ignoreerinud. «Loodame, et Eesti Energia teeb hääletus-tulemustest omad järeldu-sed, koduomanike meelepa-ha on pälvinud nii plaanitud läbipaistmatud tariifitõusud, puudulik kliendisuhtlus kui ka pikad elektrikatkestused,» ütles Värk. (E24.ee)
tartu reastas eel-seisvad prioriteedid
Tartu linna 2014.–2020. aasta olulisemate investee-ringute seas on lasteaedade ja koolide ehitamine ning re-konstrueerimine, sotsiaal-keskuste rajamine, Idaring-tee ehitus, sildade renovee-rimine ning raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone ehitus. Kokku saatis Tartu linn siseministeeriumile ni-mistu kümnest investeerin-gust, millele soovitakse Eu-roopa Liidu fondidelt või rii-gilt kaasrahastust.
Sel kümnendil tuleb Tartus ehitada näiteks kuus uut las-teaeda. Veel sel kümnendil vajab linn ka kolme uut põ-hikooli. Gümnaasiumikohta-de tagamiseks on kavas osta ja rekonstrueerida Tartu Üli-koolile kuuluv Nooruse 9 õppehoone. Ehitada tuleb veel üks uus gümnaasiumi-hoone.
Jätkub ka Emajõe kalda-kindlustuste, kallasradade ja promenaadide rajamine ning jõele sildumisrajatiste, paa-disadamate ja lodjakoja väl-jaarendamine. Kavas on väl-ja ehitada Sõpruse silla paa-disadam koos tanklaga, Su-pilinna ja Ranna pst paadisa-dam. (City24)
Harju maakond 1265 (-29)* tehingutsh Tallinna linn 912 (+45)* tehingutHiiu maakond 36 (-17)* tehingutida-Viru maakond 264 (-4)* tehingutJõgeva maakond 114 (+10)* tehingutJärva maakond 83 (-31)* tehingutlääne maakond 64 (-21)* tehingutlääne-Viru maakond 148 (-34)* tehingutPõlva maakond 83 (+17)* tehingutPärnu maakond 177 (+4)* tehingutRapla maakond 113 (+31)* tehingutsaare maakond 143 (-128)* tehinguttartu maakond 323 (+40)* tehingutValga maakond 70 (+5)* tehingutViljandi maakond 101 (-6)* tehingutVõru maakond 82 (-2)* tehingut
kokku 3066 (-165)* tehingut
*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
kinnisVaRateHingud (ost-müük)detsembeR 2011 / esialgne
eRamutuRg - Hinnas kValiteetne kinnisVaRa
Eramupiirkondade uusarendusi näeb lähiaastail ilmselt vähe, kerget hinnatõusu veab nõud-lus kvaliteetsete eramute järele - nende eest ollakse nõus ka rohkem maksma.
Foto: Margus Ansu
1210 vastajatwww.e24.ee
Valmistume põhjalikumaks remondiks – 3,7%
Teeme kergemat sorti sani-taarremondi – 4,0%
Võtame ette kevadise suur-puhastuse – 1,2%
Hakkame kodus energiat säästma – 3,2%
Hakkame prügi sorteerima – 1,1%
Müüme-ostame-vahetame kinnisvara – 5,2%
Ei ole koduseid uusaasta-lubadusi andnud – 81,5%
318. jaanuar 2012
Maja Sauel Koore tänavalÜp: 135 m² Hind: 126 000 EURKahekorruseline kivimaja kõrghaljastusega krundil.Uus Maa ID: 32897Marje Soosaar: 5620 1238
KRISTIINE
SAUE VALD
LASNAMÄE
VASALEMMA VALD VASALEMMA VALD
Meid kliendid soovitavad!
Kadrioru korterid – Köleri 14a müügil viimased2 korterit!www.uusmaa.ee/kadriorukorterid
Margit Sild: 515 0069
Mardi 14 majad on valmis!Tule vaatama rahulikku kodu Tallinna südalinnas!www.uusmaa.ee/mardi
Kristina Sõmerik: 521 6697
NÕMME
3-toaline korter Ilmarise tänavalÜp: 69,4 m² Hind: 90 000 EURLäbi maja planeeringuga korter rohelises piirkonnas.Uus Maa ID: 29575Marina Hodus: 509 9765
KRISTIINE KESKLINN
4-toaline korter Uue-Maailma tänavalÜp: 72,1 m² Hind: 78 320 EURMüüa viimane korrus kolmekorruselisest majast.Uus Maa ID: 32132Kaile Seppur: 527 1955
2-toaline korter Kivila tänavalÜp: 49,5 m² Hind: 47 990 EURKaunis ja valgusküllane täielikult renoveeritud korter.Uus Maa ID: 32034
HEA ASUKOHT
RAE VALD
2-toaline korter Vaida alevikus Üp: 54 m² Hind: 31 000 EURIlus stiilipuhtalt renoveeritud hubane korter.Uus Maa ID: 32256Margit Alloja: 5615 9661
KÖÖGIMÖÖBEL HINNAS
RAE VALD
Ridaelamuboks Peetri külas Vägeva tänavalÜp: 98,9 m² Hind: 130 000 EURHubane ja kvaliteetse siseviimistlusega kodu.Uus Maa ID: 32544Margit Lipstuhl: 5680 1020
KESKLINN
2-toaline korter Paldiski maanteelÜp: 51,1 m² Hind: 68 500 EURIlus remonditud korter täielikult renoveeritud majas.Uus Maa ID: 32629Eve Kaunis: 503 1898
Sinu Kassisaba kodu –Wismari 24!www.uusmaa.ee/kassisabakorteridMargit Sild: 515 0069 Ave Klaser: 5557 0055
UUED KORTERID
Vana-Posti korterid – avastamata aare vanalinnas!
www.uusmaa.ee/vana-posti
Margit Sild: 515 0069
UUS MAA TALLINNA JA HARJUMAA MAAKLERITE PAKKUMISED
Rävala pst 6, Tallinn Tel: 627 2600 Fax: 627 2601 [email protected] Maa Kinnisvarabüroo
Üle 2400 kodu pakkumise leiad meie kodulehelt www.uusmaa.eeVõta meiega ühendust! Vastame 24 h jooksul.
Uued korterid Viimsis, Tammepõllu tee 23!
www.uusmaa.ee/tammeoue
Margit Lipstuhl: 5680 1020
NÕMME
Maja Voolu tänavalÜp: 190,7 m² Hind: 225 000 EURAvara planeeringu ja kauni interjööriga 2-korruseline kivimaja.Uus Maa ID: 28394Silva Rahnel: 502 5181
LÄHEDUSES PARK
KESKLINN
2-toaline korter Pronksi tänavalÜp: 50,7 m² Hind: 90 000 EURHea planeeringuga, valgusküllane ning hubane kodu.Uus Maa ID: 27430Eve Kaunis: 503 1898
NÕMME
Majaosa Kagu ja Männiku tänaval nurgalÜp: 109,5 m² Hind: 120 000 EURKaks korterit + ½ mõtteline osa kinnistust. Võimalus osta eraldi.Uus Maa ID: 27310Silva Rahnel: 502 5181
3-toaline korter Siidisaba tänaval
KORTER ON VABA!
Üp: 70,8 m² Hind: 120 000 EURKena ja valgusküllane läbi maja planeeringuga korter.Uus Maa ID: 32720Ülve Vaarmets: 552 9262
2-toaline korter Tuisu tänavalÜp: 54,9 m² Hind: 71 600 EURHubane kodu vaiksel kõrvaltänaval.Uus Maa ID: 32999Ave Klaser: 5557 0055
PÕHJA-TALLINN
2-toaline korter Puhangu tänaval Üp: 39,3 m² Hind: 36 000 EUROsaliselt renoveeritud korter rahulikus ja vaikses asukohas.Uus Maa ID: 32633Kadri Kuning: 5680 1015
Maja Vasalemma alevikus Jaama tänavalÜp: 172,5 m² Hind: 75 000 EURUue voodri ja soojustusega palkmaja.Uus Maa ID: 32215Külli Friedrichson: 5649 0753
Maja Rummu alevikus Haapsalu maanteelÜp: 114,1 m² Hind: 60 000 EURHeas korras maakodu koos rohkete kõrvalhoonetega.Uus Maa ID: 31419Külli Friedrichson: 5649 0753
PÕHJA-TALLINN
4-toaline korter Uus-Maleva tänavalÜp: 81,1 m² Hind: 55 000 EURMõningat remonti vajav suur korter eriprojektiga korterelamus.Uus Maa ID: 31749Virve Roots: 5690 9344
Maksim Morgunov: 5809 3618
UUS KATUSPAEKIVIVUNDAMENT
KÕRGED LAED KAKS RÕDU
HEA ASUKOHT
KAUNIS AED
KÖÖGIMÖÖBEL HINNAS
RENOVEERITUD MAJA KÖÖGIMÖÖBEL HINNAS
PARKIMISVÕIMALUS SISEHOOVIS
PRIVAATNE KRUNT
TERRASSI JA SAUNAGA
4 18. jaanuar 2012
Viimased kaks aastat on kinnisvaraturul möödu-nud taastumise tähe all. Seljataha jäi heaks õppe-tunniks ja suunanäitajaks olnud suur madalseis. Alanud aastalt võib oo-data stabiilsust.
risTo VähiUus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
A lanud aasta kohta on konkreetsemaid en-nustusi raske teha
praeguse ebastabiilse majan-dusolukorra tõttu, mis sunnib nii arendajaid kui ka potent-siaalseid ostjaid paindlikkusele ja kiiretele ümberotsustustele. Kuigi tarbijate statistiline ostu-võime on üsna kõrge, pärsib selle ärakasutamist ebakind-lus.
EluasemelaenudKinnisvaraturu mootorit
õlitavad nii laenuraha kui ka tarbijate soov uus kodu soeta-da või tegeleda investeerimise-ga. Võrreldes 2009. või 2010. aastaga on pankade soov laenu anda suurenenud ja praeguste prognooside kohaselt jätkub see nii ka käesoleval aastal.
Loomulikult ei tähenda see aga uue buumi tulekut, sest lae-nud muutuvad kallimaks, lae-nutaotlejate kohta tehakse põhjalik eelkontroll ning oma osa laenu võtmisel või sellest loobumisel mängib ka üleüldi-ne kindlustunne või selle puu-dumine.
Sellel aastal on oma kodu pangalaenu abil mõne aasta ta-guse ajaga võrreldes kergem soetada, kuid enne laenuotsu-sele allakirjutamist tuleks hoo-likalt läbi mõelda kõik tulevi-kustsenaariumid.
Kui aga laenu ei saa või po-le piisavat kindlustunnet selle teenindamiseks, otsustatakse üha enam üürikorteri kasuks, mistõttu üüriturg saab sel aas-tal ilmselt veelgi hoogu juur-de.
Uusarendusi vähemMöödunud aasta paistis sil-
ma aktiivse ning buumiaasta-test palju kvaliteetsema aren-dustegevuse poolest. Sarnane trend jätkub ka sel aastal, kuid mahud tõenäoliselt mõnevõr-ra vähenevad.
Üha enam lähevad hinda
väiksemad hooned, mis asuvad kesklinnas või selle vahetus lä-heduses. Plaanitakse nii uute elamute ehitamist kui ka vana-de, arhitektuuriliselt väärtusli-ke majade taastamist. Selliste kortermajade hinnaklassi oda-vam ots paikneb kesklinnalä-hedastes, valdavalt puithoo-nestusega miljööaladel, kalli-mad korterid aga südalinnas või siis selle läheduses kvali-teetsetes hea arhitektuuriga ki-vimajades.
Planeeritakse ka uusi tervik-likke arendusprojekte äärelin-na, kuid ilmselt senisest väikse-mas mahus. Selle põhjuseks on suhteliselt suur uusarenduste «laojääk» äärelinnas ning ma-dal müügiaktiivsus. Samuti on aina olulisem uute kortermaja-de paiknemine logistiliselt vä-ga heas asukohas, kaubandus- ja teenindusasutuste läheduses ning hea ligipääsuga ühistrans-pordile. Selliseid vabu krunte jääb aga aina vähemaks.
Uusarenduste puhul on kõi-ge muu kõrval üheks oluliseks nüansiks aina kallinev ehitus-hind, mistõttu tuleb pidevalt analüüsida majanduskesk-konda ja oma projektide so-bitamist sellesse.
Hinnatõusu pole oodataIga aasta alguses küsi-
takse kõige enam kinnisva-rahindade kohta ning tih-ti kasutatakse kuuldud vastust oma kinnisvara pakkumishinna kujunda-misel. Kuna aga kinnis-varaturu liikumised käi-vad sünkroonis üleüldi-se olukorraga majandu-ses, siis on optimistlike numbrite väljahõika-mine õhukesel jääl kõndimine.
V õ t t e s a r v e s s e k õ i k i
tegureid, võivad hinnad kerki-da umbes 5 protsenti. Tõus tu-leb peamiselt kallimate objek-tide, uusarenduste ja kesklinna ning hinnatumate ääre-linna piirkondade kor-terite tõttu. Magala-piirkondade ja puithoonestuse-ga linnaosade järelturu kor-terite hin-nad jäävad ilmselt sa-male ta-semele praegu-sega.
Maade ja majade turg tõo-tab tulla sarnane lõppenud aas-taga, kuna antud sektor on ol-nud võrreldes korterituruga palju rahulikum ning muutu-
sed toimuvad aeglasemalt.
A-klassi büroomajad2011. aasta keva-
dest on märgata nõudluse suure-
nemist kon-toripindade
j ä r e l e n i n g
seda
eelkõige kesklinna A-klassi hoonete osas, mida Tallinna büroopindadest on pea 25%. Nende keskmine vakantsus on nüüdseks jäämas juba alla 10%. On ka mitmeid 100% täitumu-sega büroomaju.
B-klassi ärihooned moodus-tavad turust ca 70%, nende keskmine vakantsus on 16%. C-klassi hoonete osakaal on ca 7% ja nende puhul on vaba pinda hoonetes keskmiselt 20% või enam.
Just madalama klassi bü-roopindade omanikud peavad olema edaspidi aina paindliku-mad, et pakkuda oma uutele üürnikele hea hinnatasemega atraktiivsemaid üürilepinguid. Kui paar aastat tagasi oli vaba-de büroopindade pakkumisi igas sektoris, siis nüüdseks leiab ülepakkumist vaid vanemate, mõnede B-, kuid suuremas osas C-klassi ärihoonete turul.
Tingituna vakantsuse vä-henemisest on heade büroo-pindade üüritase hakanud tõusma. Kuna üürileandjad on sõlminud parema üüri-hinna ootuses lühemaid üürilepinguid, siis võib oodata kas lepingute läbi-rääkimisi uue üüritaseme osas või üürnike vahe-tust olemasolevates A-kvaliteediga hoonetes.
2011. aastal jätka-sid ehitushinnad tõus-mist ja praegusel hin-natasemel ei ole uu-te äripindade aren-damine majandusli-kult mõttekas, sest finantseerimine on keerukas ja ma-jandusperspektiiv ebakindel. Seega on tekkinud sur-ve nii uusaren-duste kui ka ju-ba vanemate
ärikinnisvara arenduste hinna-tõusuks.
Tallinna A-kategooria bü-roode ehitusmaksumuses on suured hinnakäärid, mis sõltub ennekõike viimistlusmaterjali-dest ja tehnilisest tasemest või sellest, kas hoone on nn nuti- või ökomaja. Praegu hakatakse projekteerimisel ja projekteeri-misele minevatel hoonetel li-saks energiasäästlikkusele suu-remat rõhku panema ka nuti-maja lahendustele, mis võib tingida ehitushinna kasvu 10–15%. Seega, vaatamata kahane-vale vakantsusele ja kasvavate-le rendimääradele ei kiirusta arendajad Tallinnas uute pro-jektide käivitamisega ehitus-hindade kasvu tõttu. Edasine Tallinna kontoripindadeturu areng sõltub suurel määral muutustest üldises majandus-kliimas.
Kaubandus- ja laopinnadKaubanduspindadele suurt
mahtu juurde pole tulemas, seega alanud aastal püsib juh-tivate kaubakeskuste vakantsus endiselt olematu või miinimu-mi lähedal. Arvestatav maht uusi projekte võib turule jõuda alles aastatel 2013–2014.
Kui möödunud aasta algu-ses tundus, et lao- ja tootmis-pindade sektoris on elavnemist ning enam tunti huvi tänapäe-vaste ja keskmisest suuremate laopindade vastu, siis nüüd on näha kasvavat ebakindlust. Suurettevõtted, mis möödunud aasta alguses olid valmis oma tootmist laiendama, on otsu-seid edasi lükanud.
Ootame stabiilsustMitmetes aastalõpuküsitlus-
tes soovisid inimesed uuelt aas-talt rahulikku kulgemist ja sta-biilsust. Kui midagi drastilist ei juhtu, siis tõenäoliselt alanud aastal just nii lähebki.
Ka kinnisvaraturg elab sel aastal ilma suuremate vapus-tusteta. Kuna odavat laenura-ha tulemas pole, siis buumi ja suurt hinnatõusu ei tule, ak-tiivsemaks muutub aga üüri-turg. Arendusprojekte tuleb ilmselt väiksemas mahus, kuid need muutuvad üha kvaliteet-semaks. Äripindade turul on aina suurem nõudlus väga kvaliteetsete büroode järele, kuid uute kontorihoonete arendus veel hoogu sisse ei saa.
Seega – kinnisvaraturg elab, kuid just nagu millegi ootu-ses.
Magalates jäävad korterite hinnad alanud aastal eeldatavasti samale tasemele. Foto: Toomas Huik
Ebakindlus pidurdab kiiremat arengutkinnisVaRatuRg aastal 2012
518. jaanuar 2012
Eestis tähendab kodu ta-valiselt päris endale kuu-luvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmi-se kõrval ka üürimise võ-lusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leib-kondade arv pidevalt kasvanud.
ingmAr sAksingLVM Kinnisvara juhatuse liige
O ma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tava-
liselt ka eluasemelaenu kohus-tuste võtmist. Unistus oma ko-dust on paljude jaoks aga muu-tunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majandusklii-mas endale lubada ei saa. See-pärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste sta-tistika järgi Eestis üürituru osa-kaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud küm-ne kuni kaheteistkümne prot-sendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõl-tub paljudest asjaoludest.
Oma kodu loob stabiilsustEsimesena võib välja tuua
maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha ar-vata endale eluaseme soetami-seks võetud laenu intressid, li-saks on elukoha müük tulu-maksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on elu-ruumi kasutamine maksumaks-ja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.
Teiseks on kinnisvara pika-ajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteist-kümne aasta jook-sul on kinnisvara keskmine tehingu-väärtus kasvanud keskmiselt viisküm-mend protsenti. Seejuures tuleb pe-riooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaal-seks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal ko-guneb aga laenumaksetest mõ-ne aasta jooksul märkimisväär-ne omakapital.
Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist nel-
jandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukoh-ta müüakse, laekuv raha mak-suvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasuta-da pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulu-maks.
Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustata-vus – laenumaksed on erine-valt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemi-sega.
Kuuendaks oma kodu eeli-seks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et ko-du oleks just selline nagu oma-nikule meeldib, aga ainult os-tetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimi-sel.
Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega või-maldab see osaleda elukesk-konna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises laste-aias või koolis laps käima hak-kab.
Sobib liikuvale inimesele Kuid ka üürimisel on omad
eelised. Just paaril viimasel aas-tal on turule lisandunud hoog-sasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkiva-te argumentide nimekiri on sa-ma pikk kui endale ostetud ko-du eeliste oma.
Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hool-dus- ja remonttöödega. Samu-ti ei too avariid kaasa ootama-tuid kulusid. Mure lahendami-seks piisab vaid meilist või te-lefonikõnest omanikule või
haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürni-kuna võimalus vabamalt otsus-tada, millal ja kuhu kolida. Ar-vestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütle-mise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui
kinnisvara müümine ja ostmi-ne.
Kolmandaks eeliseks on üü-rilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aas-taks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga ko-du soetanud perel see võima-lus puudub. Neljandaks või-maldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisva-ra üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorte-ris olemas nii esiku- kui ka köö-gimööbel, ei tule selle soetami-sele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad va-hendid hoiustada või investee-rida. Tõsi, selline säästmis-plaan eeldab head enesedist-sipliini.
Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõl-mimiseks peab kontol olema ühe kuni kolme kuu üürisum-ma, kinnisvara ostmine seevas-tu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kok-kulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piir-konnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit ko-duks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud.
Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Eba-mõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõi-gest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Vii-maseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üld-juhul sisaldab üür kinnisvara-ga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõr-valkulusid ning teatud juhtu-del isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüür-nikku hinnatõusude eest. Li-saks on eluruumi üür käibe-maksuvaba.
Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb aga teha endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka kon-sulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.
Kas kodu tuleks osta või üürida?
Kodu ostmine lubab luua endale täpselt sobiva kodu, samas kui üü-rimine võimaldab vajadusel kiiremi-ni elukohta vahetada - ostmise või üürimise otsus nõuab mõlema va-riandi heade ja veade kaalumist.
Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis / Scanpix
Pakume karastatud klaasidega raamidetatäielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.
www.malmerkfassaadid.ee
AS Malmerk FassaadidValdeku 132, Tallinn
tel 659 9247, 504 [email protected]
Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest? Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!
6 18. jaanuar 2012
Rakvere tuiksoonest saab tänav tulevikku
Vanalinn sai pärli võrra rikkamaks
Taskukohased ja ko-duomanike elustiiliga ar-vestavad kortermajad, hästi soojustatud ning üksteisega sobiva välja-nägemisega – selline on Rakvere tuiksoone, Semi-nari tänava tulevik. Neli tänaval asuvat korterma-ja on juba renoveerimis-protsessiga algust tei-nud, linnapea Andres Jaadla loodab, et ka tei-sed tänaval asuvad ela-mud projektiga liituvad.
krisTel kossAr
P raeguseks lõppenud Euroopa Liidu Urb.Energy nimelise riiki-
deülese koostööprojekti, kus osales viisteist partnerit kuuest riigist ning mille eesmärgiks oli edendada energiasäästlikku re-noveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkon-dade ühtse arenguga, piloot-projekt otsustati käivitada just nimelt Rakveres. Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soo-vib seal välja arendada Semina-ri tänava piirkonna ning pro-jekti tulemusena peaks Semina-ri tänavast kujunema roheline lineaarpark, mida ääristavad energiasäästlikult renoveeritud ning ühtse arhitektuurse välis-ilmega korteriühistud. Eestist olid projekti tegevustesse kaa-satud Rakvere linnavalitsus, SA KredEx, Balti Korteriühistute Liit ja Eesti Korteriühistute Liit.
«Projekt üritas lahendada Eesti linnakeskkonnas laiema tähendusega probleemi ehk siis kortermajade kompleksset re-noveerimist. Meie võtsimegi ette linna läbiva tuiksoone, Se-minari tänava ning selle ümb-ruses asuvad 16 korteriühistut, mis olid olemuselt väga erine-vad. Kogu Seminari tänav
peaks sellega saama uue näo, tekib lineaarpark koos ühistu-te kompleksse renoveerimise-ga.» Rahaliselt aitas osalemine Urb.Energy projektis tublisti linna arendusplaanidele kaasa. Linnapea sõnul saadi läbi viia Seminari tänava lineaarpargi arhitektuurikonkurss, kõik piir-konna kuusteist maja said re-noveerimiseks sobivad arhitek-tuursed eskiisprojektid. «Iga maja sai piltlikult öeldes kätte kausta kolme erineva arengu-mudeliga, milline just see ma-ja tervikuna tulevikus olla võiks, ja inimestele see meel-dis,» kõneles linnapea.
Jaadla sõnul tuli korteri-ühistutele teha päris palju sel-gitustööd. «Reageeringud olid erinevad,» kõneles linnapea. «Varem polnud renoveerimise juures arhitektid kaasa löönud, aga meie pakkusimegi võima-lust majad mitte ainult soojust-
pidavaks, vaid ka ilusaks ja lin-naruumi sobivaks muuta. Käi-sime üldkoosolekutel ja rääki-sime erinevatest maja renovee-rimise võimalustest: soojusta-mise kõrval ka näiteks lisarõdu-de ja panipaikade juurdeehita-misest ning muust, mis inimes-te elukeskkonnale kasuks tu-leb.»
Rakvere linna ja kor-teriühistute eestvedami-sel said maikuus teoks hoopis erilised ühiste-gevuse üritused. Semi-nari tänaval hakati pi-dama korteriühistute kolmapäevi ehk piknik-ke. «Tulime majade ette õue, arhitektid näitasid plaane ja jagasid selgitusi,» rääkis lin-napea, kelle sõnul viidi mullu jaanuaris-veebruaris kõigis 16 kortermajas üheaegselt läbi ka energiaaudit. «Suure selgitus-töö tulemusena otsustasid neli
maja renoveerimisega algust teha,» tunneb linnapea hea-meelt. «Muidugi võtab selgitus-töö väga pikka aega ja arusaa-mad on erinevad.» Seminari tä-nava arendusse kaasati arhitek-tide kõrval ka sotsioloogid. «Tahtsime uurida ka inimeste hinnanguid ja hoiakuid – sel-gus, et valdavalt suhtuvad ini-
mesed renoveerimisse positiiv-selt, küll aga ollakse ebakind-lad tuleviku suhtes ning seetõt-tu ei tormata väga kiirelt reno-veerimistöödega alustama. Ent saadakse küll aru, et renoveeri-mine muudab elukeskkonda
mugavamaks ja mõnusamaks – tekivad ju näiteks panipaigad, kus talvel jalgrattaid ja suvel suuski, või siis näiteks lapse-vankrit hoida.»
Jaadla kinnitab, et selgitus-tööd on linnal ja korteriühistu-tel kavas jätkata. «Üheaegselt kõigis majades läbi viidud ener-giaaudit tõi välja keskmisest kõrgema või keskmise kütteku-lu. Kui see viia kompleksse re-noveerimisega Kredexi poolt nõutavale tasemele, saaksid ini-mesed lisaks harmoonilisele linnapildile ka raha kokku hoi-da ning elaksid oluliselt pare-mates tingimustes,» sõnas Jaad-la. «Loodetavasti on nii, et kui esimesed majad valmis saavad, järgivad nende eeskuju ka tei-sed. Seega võib üldjoontes tu-lemustega rahul olla – piir-kond, kus elab ligi kolmandik linlastest, on tuleviku mõttes ära planeeritud.»
Ehtsate pärlite kohta on teada, et nad tuhmuvad, kui neid ei kasutata ega hooldata. Samamoodi on ka ehtsate ajalooliste hoonetega.
siiri mAAskRime Kinnisvara
U NESCO pärandisse kuuluv Tallinna va-nalinn on saanud
juurde kaunilt restaureeritud imposantse Pärli maja, mis taasavati möödunud aasta 30. novembril. 15 korterit ja 5 äri-pinda sisaldav elegantne hoo-nete ansambel paikneb Toom-pead all-linnaga ühendava Pi-ka jala väravatorni vastas nur-gakinnistul. Hoonekompleks Nunne 2 / Lai 2 / Pikk 1 paik-neb kunagises jõukate linna-kodanike ja kaupmeeste elu-kvartalis. Restaureerimise käi-gus on üldjoontes säilitatud hoonestuse ajaloolised gabarii-did ja maht. Interjöörides, nii korterites kui alumiste korrus-te restoraniruumides, on säili-tatud ja eksponeeritud rohkes-ti keskaegseid ehitusdetaile. Oma koha on leidnud ajaloo-lised mantelkorstnad, massiiv-
setest palkidest ukselengid, raidkivist põsega uks ja raidki-vist kaev hoone keldrikorrusel ning ka seinatahveldised. Hoo-ne alumistel korrustel paikne-vad äri- ja restoraniruumid ning ülemistel korrustel kau-nite vanalinna-vaadetega stiil-sed korterid.
Pärli maja ajaloostKinnistut on ajaloolistes
ürikutes esimest korda maini-tud aastal 1364 – vanades pä-rimiskirjades aastast 1392 esi-neb nimetus «nurgamaja Pika-jala ees». Tõenäoliselt toimus kinnistul paikneva mitme hoone ühendamine veidi en-ne 1772. aastat, sest sel ajal räägivad ajalooarhiivis säili-nud dokumendid «värskelt valminud elamust». Hiljem, 18. sajandil on hoonekomp-leksis tehtud ulatuslikum üm-berehitus, mida tõendab 1825. aastal Revali (Tallinna) Garni-soni Insenerikomando teosta-tud tänavaseina joonis, millel kogu hoonestik on vaadeldav praegustes gabariitides ning siiani säilinud barokse akna-rütmiga.
Restaureerimistööde käigus konstruktsioonides avastatud mitmete ajalooliste ehitusde-tailide fragmentide põhjal
võib järeldada, et tegemist po-le tüüpilise diele-dornse ehiti-sega, vaid nurgahoone eritüü-biga.
Hoone restaureerimineAjaloolise hoone restauree-
rimine nõuab mitte ainult et-tevõtlikkust, vaid ka tugevat missioonitunnet. Missioon ajaloolise ehitise taastamisel on seotud suures osas loomis-protsessiga ning lähtub soovist (taas)luua ja säilitada aeguma-tu väärtus nii praegusele kui ka järeltulevale põlvkonnale.
Iga ajaloolise hoone taasta-ja peab arvesse võtma paind-likku eelarvet, mis üldjuhul on kaldu kasvamise suunas. Tuleb arvestada ka üllatustega, mis kaasnevad vanade müüride avamisega. Seetõttu on kind-lasti raskem määratleda täpset ehitustööde lõpptähtaega, sest tööde lõplik teostus on seotud just võimalike ootamatute aja-looliste detailide üllatuslike leidudega, mis üldjuhul nõua-vad põhjalikumat täiendavat uurimist ja nõuetekohast säili-tamist.
Lisaks tavalisele dokumen-tatsioonile nagu ehitusprojekt ja ehitusluba on ajaloolise hoone taastamisel vajalikud mitmed muud kooskõlastused.
Samuti on järelevalve rangem ning toimub koos muinsus-kaitseametiga.
Enne ajaloolise hoone või muinsuskaitseala territooriu-mil paikneva hoone rekonst-rueerimisprojekti koostamist on vajalik muinsuskaitseame-ti poolt restaureerimiseks ja ümberehituseks väljastatud eritingimused. Nende väljasta-miseks on eelnevalt vajalikud hoone konstruktsioonide ava-mistööd, arhitektuuriajalooli-ne uuring ning projekteerimi-seks vajalike konstruktsiooni-de fikseerimised.
Kõik ehitise detailide ja konstruktsioonide konservee-rimistööd peab tegema muin-suskaitse spetsialistide ettekir-jutatud ja heakskiidetud me-toodika järgi. Fassaadide ja ar-hitektuuriajalooliselt oluliste hooneosade restaureerimine tuleb teostada muinsuskaitse-ga kooskõlastatud materjalide ja tehnoloogiaga.
Kõik ehitise käigus ettetu-levad võimalikud projekti-muudatused ning kõrvalekal-dumised tuleb samuti kooskõ-lastada muinsuskaitsega.
Korteriühistute kolmapäeval ehk talgutel jagati ühistute elanikele selgitusi ja tutvustati erinevaid majade renoveerimise võimalusi.
KOMMENTAAR
Raul Järg, Rakvere linnaarhitekt:
Küsimus, kuidas säästa ener-giat, seisab paljude linnade, sh Eesti väikelinnade nagu Rakvere, ees. Lisaks tavala-hendustele, nagu majade soojapidavuse tõstmine ja tõhusam ühistransport, on oluliseks energiasäästu või-maluseks ka need abinõud, mis aitavad seista vastu suu-renevat energiakulu kaasa toova valglinnastumisega. Energia säästmiseks ja valg-linnastumise vältimiseks tu-leb tõsta linnakeskkonna konkurentsivõimet, pakku-des inimestele atraktiivset ja nende vajadusi arvestavat avalikku ruumi.
Seminari tänav oma laiuses, pikkuses ja sirgjoonelisuses on arhitektide Kadri Klementi, Karin Tõugu, Aet Aderi, Diana Taalfeldi, Kai Süda, Kaidi Õisi, Mikk Meelaku ja Risto Parve hinnangul muljetavaldav ruum. Tulevikus võiks sellest saada lineaarpark ehk pargiks ümber ehitatud tänav. Ilmakuulus näide ja eeskuju selles vallas on New Yorgis asuv kunagisele raudteesillale rajatud High Line’i park. Lineaarpark võib nä-ha välja nii rohkem pargi moodi nagu Sønder Boulevard Ko-penhaagenis kui ka rohkem tänava moodi nagu on Prags Boulevard, samuti Kopenhaagenis, selgitavad arhitektuuri-konkursi võitjad.. Joonis: Rakvere Linnavalitsus Foto: Risto Parve
Pärli maja aadress: Nunne 2 / Lai 2 / Pikk 1, Tallinna vanalinn
Restaureerimistööde tellija: Kodukolde Kinnisvara OÜ
Remondi-restauree rimistööde projekti autor:
Inrestauraator Projekt OÜEhitustööde peatöövõtja:
Tarrest LT OÜSisekujundus: AS Vaikla Disain
Akende restaureerimine: Ajanägu OÜ
Muinsuskaitse järelevalve: A. Pantelejev
Müügikorraldus: Rime Kinnisvara
Foto
: R
ime
Kin
nis
vara
718. jaanuar 2012
Eluasemelaenu võtmist kaaludes tasub teada, et sissemakseks nõutav omafinantseeringu suu-rus on pankadel väga eri-nev. Mida rohkem saad omafinantseeringuks sis-se maksta, seda vähem pead laenu võtma ja nii maksad pangale kokku-võttes vähem intressi.
heli lehTsAArTarbijaveebi minuraha.ee toimetaja
O mafinantseering ehk raha, mis sul kodu ostmiseks en-
dal olemas peab olema, on mõ-nes pangas alates 10-15% oste-tava vara turuväärtusest, kuid see võib ulatuda ka 20 või 30 protsendini. Näiteks kui plaa-nid osta renoveeritud kolme-toalise korteri Tallinnas Musta-mäel, mis maksab 55 000 eurot ja pank soovib omafinantsee-ringuks 15%, peab sul endal olema 8250 eurot. Kui aga omafinantseering on 25%, lä-heb sul sissemakseks vaja juba 13 750 eurot. Suurema omafi-nantseeringu olemasolu muu-dab sind panga jaoks ka usal-dusväärsemaks kliendiks, mil-lest tulenevalt on headel tingi-mustel laenusaamine tõenäoli-sem.
Täpne omafinantseeringu suurus võib sõltuda ostetava kinnisvara vanusest, asukohast ning seisukorrast. Näiteks on panku, kes laenutingimustes on ette näinud väiksema oma-finantseeringu nõude neile kin-nisvaraobjektidele, mis on ku-ni kahe aasta vanused.
Pangad pakuvad üldjuhul ka võimalust võtta laenu 0% omafinantseeringuga, kuid sel juhul pead pangale lisaks põhi-tagatisele, milleks on üldjuhul sinu ostetav kinnisvara, pakku-ma lisatagatist. See võib olla näiteks korter, eramu või muu kinnisvara, mis ei pea kuuluma sulle.
Kindlasti pead arvestama sellega, et kui ostad kodu 0% omafinantseeringuga, läheb laen sulle kokkuvõttes kalli-maks, kuna pead rohkem int-ressi maksma. Tuues näiteks eespool mainitud 55 000 eurot maksva korteri, siis kui võtad kogu ostusumma ulatuses 20 aastaks laenu, intressiga 3,6% laenujäägilt aastas, siis maksad pangale annuiteetgraafiku pu-hul kokku tagasi üle 77 000 eu-ro. Kui aga maksad laenu võt-
tes 15% korteri hinnast ehk 8250 eurot ise, maksad 20 aas-ta jooksul pangale tagasi 65 650 eurot. Seda on üle 11 000 euro vähem kui 0% omafinant-seeringu puhul.
Kui soovid oma esmase sis-semakse suurust vähendada, on teatud sihtgruppidel – noo-red pered ja noored spetsialis-tid – võimalik kasutada KredE-xi eluasemelaenu käendust. Sel juhul peab endal sissemakseks olema 10% ning kui panga nõutav omafinantseering on suurem, näiteks 20%, siis Kre-dEx käendab puudujääva osa ehk 10% (KredExi käendust on võimalik saada kuni 24% laenu tagatisvara väärtusest). KredE-xi käendust kasutades tuleb ar-vestada, et sa pead lepingu sõl-mimisel maksma 3% käendus-tasu käenduse summalt.
Kuidas omafinantseering koguda?
Omafinantseeringu kogu-mine ja tulevase laenumaksega arvestamine nõuab head dist-sipliini. Sea eesmärk, kui palju sa igakuiselt kõrvale paned, et teatud ajaks summa kokku saa-da. Arvuta välja, kui suur tuleks edaspidi sinu igakuine laenu tagasimakse ning proovi haka-ta sellega samaväärset summat iga kuu kõrvale panema. Nii saad aimu ka sellest, kas sellise summa regulaarne loovutami-ne on sulle jõukohane.
Alusta oma sissetulekutest ja väljaminekutest detailse pil-di saamisega. Selleks tasub koostada pere-eelarve – kui näed, millele täpselt kulutad, leiad üles ka väljaminekud, mi-da on edaspidi võimalik vähen-dada või millest täielikult loo-buda.
Mõtle, kas sul on võimalu-si oma sissetuleku suurendami-seks – äkki saad leida näiteks li-satööd. Kui laekub mõni suu-rem summa, olgu siis tegemist preemiaga või tulumaksutagas-tusega, pane see omafinantsee-ringu kogumiseks kõrvale.
Säästmiseks mõeldud sum-ma tasub kohe pärast sissetule-ku laekumist kas siis kogumi-seks mõeldud eraldi kontole või hoiusele kanda – siis sa ei saa seda igapäevaostudeks ära kulutada. Lisaks sellele on hea säästunipp kaardiga maksmise asemel sularaha kasutamine: arvuta välja, kui palju sul näi-teks nädalas raha vaja läheb, võta see summa välja ning jäta pangakaardid koju. Pole ohtu, et saaksid kulutada rohkem, kui rahakotist võtta on.
Plaanid osta renoveeritud kolmetoalise korteri Mustamäel. Pakutavate renoveeritud Mustamäe kolmetoaliste korterite hinnavahemik on 50 000 – 80 000 eurot. Kuna pakkumishind on üldjuhul kõrgem kui tegelik ostuhind, siis arvestame so-biva korteri hinnaks 55 000 eurot. Plaanid võtta kodulaenu 20 aastaks, pank pakub sulle intressimääraks 3,6% laenujää-gilt aastas (6 kuu Euribor 1,573% + isiklik riskimarginaal 2,02%). Laenumakseid teed annuiteetgraafiku alusel (st laenu ta-gasimakse on iga kuu täpselt ühesuurune. Tagasimaksmise algusaastatel koosneb igakuine makse peamiselt intressist ja laenu põhiosa moodustab väiksema osa). Allikas: Tarbijaveeb minuraha.ee
Suurem omafinantseering teenib laenaja huve
Hoius lubab rahal vaikselt kasvadaheli lehTsAArTarbijaveebi minuraha.ee toimetaja
M õne aasta pikku-seks ehk lühiaja-liseks säästmiseks
sobivad madala riskiga panga-teenused, näiteks erinevad hoiused, kus raha säilib ja tee-nib väikest intressi. Investee-ringuid aktsiatesse ning inves-teerimisfondide osakutesse ül-diselt lühiajaliseks raha paigu-tamiseks ei soovitata, sest nen-de puhul ei ole tootlus teada ning investeeringu väärtus võib kasvamise asemel hoopis kahaneda.
Hoiuste intressid jäävad küll üldjuhul inflatsioonile al-la, kuid siiski teenid rohkem, kui raha arvelduskontol hoi-des. Näiteks aastase tähtajalise hoiuse intress on praegu sõltu-valt pangast vahemikus 1,4–3,3%. Erinevate pankade hoiuste intresse ja muid tingi-musi saad võrrelda näiteks tar-bijaveebi minuraha.ee hoiuste võrdlustabelis.
Hoiuste liike on erinevaid ja valik sõltub sinu eesmärgist – kas tahad korraga hoiustada suurema summa või regulaar-selt väiksemaid summasid ko-guda ning aeg-ajalt ka erakor-ralisi sissemakseid teha.
Tähtajalisele hoiusele üld-juhul regulaarseid sissemakseid teha ei saa ning mida pikemaks ajaks oma raha hoiustad, seda suurem on üldjuhul intress. Kui tahad iga kuu teatud sum-ma kõrvale panna, siis sobivad selleks kogumishoius ja kasu-tushoius (mõnes pangas nime-tatakse viimast ka reservhoiu-seks või kasvuhoiuseks).
Kasutushoiuse puhul saad koguda väikeste summade kaupa ning endale sobival ajal ja summas hoiusele raha juur-de maksta. Hoiusele kogune-nud raha saad vahepeal kasu-tada, ilma et kaotaksid intres-si. Millised tingimused seejuu-
res on – näiteks kui kiiresti pank sulle raha arvelduskon-tole kannab – pead pangast täpselt järele uurima. Kasutus-hoius sõlmitakse tähtajatult – võid koguda niikaua kui soo-vid. Intress on üldjuhul väik-sem kui tähtajalisel hoiusel.
Kogumishoius on kindla tähtajaga hoius, kuhu maksad teatud summa sisse ning edas-pidi saad regulaarselt raha juurde kanda. Seda, kas sa saad oma raha ka vahepeal kasuta-da, pead pangast järele uuri-ma. Erinevates pankades või-vad tingimused erineda. Int-ress on üldjuhul väiksem kui tähtajalisel hoiusel.
Foto: Corbis / Scanpix
Omafinantseeringu suurus
Omafinantseeringu summa
Laenusumma Edaspidine igakui-ne laenumakse
Laenu hind kokku 20 aasta peale (laen + intress)
15% 8250 46 750 273 65 650
20% 11 000 44 000 257 61 788
30% 16 500 38 500 225 54 064
Müügiinfo:ALG Liisingu ASHirvo Lukastel 508 [email protected]
Veebruar 2012
Pirnipuu 170, Muuga, Maardu
Valmimise aeg: veebruar 2012Kolme boksiga ridaelamuKrundi suurus 1000 m²Boksid suurusega 102-105 m²Hind al 95 000 eurost/boks
Lisainfo: kolme magamistoaga kahekordsed boksid Muuga aedlinnas uuselamute rajoonis 15-minutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast.
Linnaliini bussipeatused mõnesaja meetri kaugusel. Ümbruses ainult eramud. Vaikne ja rahulik elukeskkond Tallinna külje all asuvas endises suvitusrajoonis.
TOOMAS RINGO
maakler
+372 517 3628
KRISTA TOOMEMETS
maakler
+372 517 3624
ÜLLE MÄEHANS
maakler
+372 503 0033
ENNU SUSI
kutseline maakler
äri- ja korporatiivkliendid
+372 502 8972
ARDO LEPP
elamispindade osakonna
juhataja, kutseline maakler
EKMK juhatuse liige
+372 517 3617
TARMO TAMMEL
maakler
äri- ja korporatiivkliendid
+372 517 3619
IVE PULMA
maakler
+372 5556 6606
MARE SAKSA
kutseline maakler
hindaja
+372 527 1223
KALLE LÄLL
kutseline maakler
+372 511 2835
OST-MÜÜK HINDAMINE HALDAMINE TURU-UURINGUD HOONETE MÕÕDISTAMINE NÕUSTAMINE
Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250 [email protected]
www.dtz.ee
IRIS OLLE
kutseline maakler
EKMK
+372 510 5340
EKSKLUSIIVNE
GERT RAHNEL
maakler
äri- ja korporatiivkliendid
+372 5395 5890
150 000 € Ardo Lepp
Müüa Allika-Juuli maja Rapla
maakonnas Kohila vallas
Vilivere külas.
Üp 252,3 m², krunt 47 600 m².
täiskelder, abihooned, puur-
kaev, kamin, signalisatsioon.
Kinnistu haljastatud, istutatud
noored viljapuud. Kinnistul tiik,
mille kaldale rajatud kaminaga
grillimisnurk ja suitsuahi.
ID 48838
LIIA KALDOJA
kutseline maakler
EKMK
+372 517 3631
Kaubanduspind Vanalinn, Väi-
ke-Karja 7, I korrus 81.7 m²,
kelder 56,7 m², 1/5, sissepääs
tänavalt, vitriinaknad, kondit-
sioneer, keskküte.
Tarmo Tammel
2062 € + km
ÜÜRIDA ÄRIPIND
ÜÜRIDA KORTER MÜÜA RIDAELAMU MÜÜA KORTERMÜÜA HOTELL MÜÜA ÄRIPIND
Ridaelamukorter Pirita, Käo-
keele 9, üp 157 m², 2 korrust,
köögimbl, saun, garaaþ, kamin,
gaas, vesi- ja elektripõrandakü-
te. Läheduses supelrand.
ID 49201
Ülle Mäehans
249 000 €
Tegutsev hotell Pärnu ranna-
rajoonis, üp 1400 m², krunt
4000 m², 32 numbrituba,
tervikvarana.
ID 44587
tel. 505 8832
695 000 €
MÜÜA KORTERMÜÜA KORTERMÜÜA KORTER MÜÜA KORTERKORTER PÄRNUS
3toal krt Kärberi 60, üp 64,4
m², 1/9, toad eraldi, köögimöö-
bel, vann, rõdu, uus elektrisüs-
teem, uus kanalisatsioon.
Korterisse jääb mbl tehnikaga.
ID 51352
Krista Toomemets
50 900 €
2toal krt Lasnamäe, Majaka 28,
üp 38 m², 1/4, mööbli võima-
lus, avatud köök, uus kanali-
satsioon, uus elektrisüsteem,
vann. Maja asub sisehoovis.
ID 52484
Krista Toomemets
49 000 €
1toal krt Mustamäe, Sipelga
3a, üp 31,6 m², 5/8, mööbli või-
malus, elutoast pääs 6,6 m²
lõunapoolse vaatega rõdule.
Hinnas köögimbl tehnikaga.
ID 20607
Ülle Mäehans
59 999 €
2toal krt Põhja-Tallinn, Helme
11, üp 49,8 m², 2/5, garderoob,
vann, rõdu. Parkimine kinnises
tõkkepuuga eraldatud hoovis.
Hinnas köögimööbel tehnikaga.
ID 51432
Ive Pulma
71 000 €
DTZ
rahvusvaheline
kinnisvarateenuste
ettevõte,
kus töötab
ligi 10 000
spetsialisti
MÜÜA KORTERMÜÜA KORTER MÜÜA KORTER
2toal krt Pärnus Papli 34, ran-
narajoon, üp 58,2 m²,
II korrus, rõdu, täissisustus,
välibasseini kasutusõigus.
ID 52200
tel. 522 0918
130 810 €
2toal krt Põhja-Tallinn, Vasara
6 renoveeritud majas, üp 51,2
m², 2/3, kõrged laed, avatud
köök, gaasiküte, madalad
kommunaalkulud.
ID 50506
Liia Kaldoja
46 000 €
KORTERID PÄRNUS
Uued korterid, avarad 3toali-
sed, üp 90 m² + rõdud, saun,
keskküte, vaadetega Vallikää-
rule või Munamäele.
tel. 505 8832al. 165 000 €
2-3-4-5toal korterid Kadrioru
piiril Raua tn rekonstrueeritavas
EW-aegses sisult uues kuid
vormilt ajaloolises ja Kadrioru
miljöösse sobivas majas.
I
Liia Kaldoja
al. 117 400 €
EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda
TOOMAS VESKIMÄE
äripindade osakonna
juhataja
+372 5669 7949
Müüa 1-2-toalised korterid
täielikult renoveeritud puu-
majas. Korterid müüakse
musta karbi kujul.
Korterite planeering on muu-
detud avatumaks, kamina-
või ahjuvõimalus. Keldrikor-
rus liidetud I korrusel asuva-
te korterite pindadega.
www.dtz.ee/veerenni
Mare Saksa
Ülle Mäehans
Veerenni 31
korter kesklinnas
Meie haldusteenus vastab kinnisvara korrashoiu standardi EVS 807 nõuetele.
Igale majale kodulehekülg maja puudutavainfo ja näitude esitamise võimalusegaRaamatupidamineMajanduskavade koostamine ja aruandlusKõigi hooldustööde korraldamineKõigi tehniliste sõlmede järelvalve ja hooldus
Iga maja
vajab peremeest!
Haldusteenus kortermajadele:
Müüa 2-5-toalised korterid
sügisel valmivas büroo-
kortermajas Tartu mnt 50
0-korrus parkimiskohad
I-V korrus büroopinnad
VI-VIII korrus korterid
www.dtz.ee/tartumnt50
Mare Saksa
Ennu Susi
büroo- ja korterelamus
Tallinna kesklinnas
Uued korterid
Ärikinnistu Haapsalu linn, Posti
37, üp 521,3 m², krunt 1051 m²,
2 korrust. Müüa ärihoone koos
arendusprojektiga Haapsalu
südames miljööväärtuslikul alal.
ID 51143
Tarmo Tammel
450 000 €
3toal krt Narva mnt 10, üp 44,1
m², 3/5, renoveeritud, toad
eraldi, vann, keskküte, mööbel,
pesumasin. Väga hea asukoht
kesklinnas.
ID 48881
Krista Toomemets
480 €/kuu
3toal krt Sõpruse pst 196, 9/9,
üp 60 m², planeering muude-
tud, 2 rõdu, köögimbl, 2 sisse-
ehit. kappi, esiku sein loodus-
kivist, madalad komm.kulud.
ID 21494
Ülle Mäehans
60 716 €
www.dtz.ee/akadeemia
MÜÜA KORTERID
MÜÜA KORTER
Liis Vavulskiekspert-projekteerija+372 5347 [email protected]
