KOLMAPÄEV, 12. OKtOObEr 2011

KINNISVARA EHITUS

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on avanud keskkonna, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele e-tee-nuseid erinevates valdkondades. Muu hulgas on keskkond heaks abimeheks nii koduomanikele kui ka ehitus-, elektri- ja kinnisvaravaldkonnas tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele, sõnas ameti ava-like suhete peaspetsialist Anu Võlma.E-teenuste keskkonnas saab teha avalikke päringuid nii TJA kui ka teistesse ameti tegevusega seotud registritesse. Näiteks saab kontrollida, kas korter- või büroomajas kasutusel olevale liftile, gaasiküt-te- või elektripaigaldisele on tehtud tehniline kontroll või mitte, ehk seda, kas need paigaldised on kasutusse lubatud ja ohutud. Sellise päringu tegemiseks piisab keskkonna vastavas rubriigis paigal-dise liigi valikust ja aadressi sisestamisest. Samuti saab kontrollida väljastatud lubade ja pädevustun-nistuste kehtivust ja kehtivuse aega kas isikukoodi, ettevõtte registrikoodi või loa numbri järgi.Keskkonnas saab igaüks teha avalikke päringuid lubade ja pädevustunnistuste olemasolu ning staa-

tuste kohta, samuti ehitiste, paigaldiste jms statistika kohta. Avalikke päringuid saab teha erinevate kriteeriumide alusel, näiteks paigaldise liigi järgi või regioonide kaupa.Lisaks avalikele päringutele on e-teenuste keskkonda loodud eraldi moodulid eraisikutele ja ettevõ-tetele, kes saavad keskkonda ID-kaardi või panga kaudu sisse logides teha oma igapäevase tegevu-sega seotud toiminguid mugavalt ja aegasäästvalt ühest kohast. Keskkonnas saab näiteks esitada taot-lusi elektri- ja gaasipaigaldiste tehnilise kontrolli tellimiseks ning valida selleks ka sobiva teenusepak-kuja, registreerida erinevaid paigaldisi – lifti, küttegaasi- ja elektripaigaldisi ning teatada elektri-, lif-ti-, gaasipaigaldise või ehitisega seotud õnnetustest.Samas on kasutajal mugav võimalus jälgida reaalajas oma toimingute ja paigaldiste andmeid ja staa-tust – näiteks seda, kas talle väljastatud load ja tunnistused on kehtivad, peatatud või aegunud.TJA e-teenuste keskkond asub veebiaadressil: http://emoodul.tja.ee/web/ (PM)

Küte ja ventilatsioon

tehnilise järelevalve ametiga saab nüüd suhelda e-teenuste keskkonna kaudu

2 12. oktoober 2011

uudisedonline-küsitlus

Harju maakond 1197 (+210)* tehingutsh Tallinna linn 820 (+179)* tehingutHiiu maakond 36 (+13)* tehingutida-Viru maakond 324 (+73)* tehingutJõgeva maakond 104 (+31)* tehingutJärva maakond 70 (+10)* tehingutlääne maakond 122 (+24)* tehingutlääne-Viru maakond 116 (-8)* tehingutPõlva maakond 89 (+22)* tehingutPärnu maakond 175 (-54)* tehingutRapla maakond 68 (-2)* tehingutsaare maakond 185 (+56)* tehinguttartu maakond 292 (+16)* tehingutValga maakond 62 (+2)* tehingutViljandi maakond 96 (-8)* tehingutVõru maakond 74 (+19)* tehingut

kokku 3010 (+404)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisVaRateHingud (ost-müük)august 2011 / tÄiendatud

toimetaja

Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188

Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395ehitusreklaam ja kuulutused

Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee

Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391kujundaja/küljendaja

Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

müügipakkumiste arv / korteridPortaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1813 7544 15 042soov.ee 739 2822 7383kv.ee 1731 6649 15 456

müügipakkumiste arv / majadPortaal Harjumaa* Tallinn EestiCity24 1643 704 5982soov.ee 821 329 3553kv.ee 2015 600 7477

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

Andmed seisuga 10. oktoober 2011 kell 9.25

müügiPakkumiste aRV

Kinnisvaraturu positiiv-setest arengutest saame lugeda iga nädal vähe-malt korra. Kuid vähesed on vaevunud numbreid mullusega kõrvutama – võrdlus näitab aga, et 2010. aastal oli elukond-lik kinnisvaraturg täna-vusest isegi aktiivsem.

PeeP SoomanPindi Kinnisvara juhatuse liige

K ellelt teadlikult, kel-lelt teadmatusest, kuid eksitavaid sõnu-

meid kinnisvaraturu arengute kohta on tulnud aastate jook-sul kõikidelt suurematelt kin-nisvarabüroodelt. Ärgem mõistkem kedagi asjaoludesse süüvimata hukka, eriti kui ise-gi suurte analüüsiüksustega pangad ja ministeeriumid ei osanud kriisi õigeaegselt ette näha.

Praeguses olukorras mõne-võrra häirib, kui jätkuvalt pi-gistatakse tegeliku olukorra ees silm kinni ning surutak-se tarbijatele peale kunstli-kult ilustatud kinnisvaratea-teid.

Asjadest rääkimine nii, nagu need tegelikult on, kät-keb alati teatavaid riske – ol-gu selleks siis konkurentide või klientide pahameel, et «keegi püüab turgu alla rääki-da».

Räägime asjastMuu hulgas Eesti kinnisva-

ratehinguid kaardistav maa-amet lõi kaheksa aastat tagasi tänuväärse rakenduse, mis on täiesti avalik, kuid mida vähe-sed on õppinud korralikult ka-sutama.

See rakendus annab detail-se ülevaate eri piirkondade te-hingute kohta, võimaldades neid sorteerida tehingu liigi, asukoha, sihtotstarbe jm näi-tajate järgi. Kuna erinevaid võrdlusvõimalusi on tõesti kümneid, on alati võimalik nende vahel oskuslikult navi-geerides leida seoseid, mis on

tegelikkusest veidi paremad. Või halvemad.

Väidan, et kinnisvaraturu arengu kõige-kõige olulisem indikaator pole hinnatase ega tehingute maht, vaid tehingu-aktiivsus. Tehingute arv mää-rab, kas kaubeldavad varad on likviidsed või mitte, see oma-korda kujundab nende hin-na.

Infomüra erinevate para-meetrite tõusude või languste kohta on sisutühi, kuniks nen-de kõrvale pole pandud tehin-gute arvu – fakti, mis näitab üleüldises mõttes turu funkt-sioneerimist või mittefunktsio-neerimist.

MaatulundusmaadKui kõrvutame mullu ühek-

sa kuu jooksul tehtud kõik kin-nisasjade ostu-müügitehingud 2011. aasta ostu-müügitehin-gutega, on täheldatav tõepoo-lest väike tõus (3,4 protsenti). Tehingute rahalisi mahtusid kõrvutades saame suisa 28-protsendilise tõusu ning kui vaatame eri piirkondade hin-

namuutusi, annavad ka need aastaseks kasvuks kümneid protsente.

Kõikidel sellistel suhtarvu-del on korralik uudisväärtus ja seda ei jäeta kasutamata. Kuid numbrite taga on peidus ena-matki.

Tehingute arvu tõusu kom-penseerib tegelikkuses täieli-kult üks aktiveerunud segment – maatulundusmaad, mida riik oma kinnisvaraportfelli korras-tamiseks erakorraliselt väga suures mahus turule paiskas ning mida kõrvalkinnistute omanikud varmalt ära kasuta-sid, et oma maavaldusi laien-dada.

Elamispindade peamiselt statistilist hinnatõusu toetab

aga tugevalt muutunud tehin-gute struktuur, kuna keskmi-sest paremal järjel olevad ini-mesed on väsinud ootamast ning ostavad senisest kallimaid varasid. Ongi kõik. Selline oli-gi 2011. aasta turu aktiveeru-mine.

Elukondlik kinnisvaraEesti rahvale kõige olulise-

ma segmendi, elukondliku kin-nisvara tehingute arvu osas po-le aga mingisugust aktiveeru-mist aastaga toimunud. Enam-gi veel – paljudes jõukamates piirkondades on tehingute arv esimese üheksa kuu võrdluses lausa miinuses.

Võttes arvesse mullust sü-gist, mil euroga liitumine oli kindel ja elukondlikul turul toimus märkimisväärne elav-nemine, pole ilmselt ka terve aasta võrdluses paremat tule-must oodata.

Turu passiivsuse põhjusi pole vaja kaugelt otsida. Tõsi, elu Eestis paraneb, SKP tõuseb, ekspordimahud teevad uusi re-kordeid, töötus kahaneb ja aset leiab palju muidki positiivseid sündmusi.

Küll aga on euro käibele-võtt pannud leibkondade iga-kuistele kulutustele tugeva põntsu, mis annab kohe tunda ka nende laenuvõimekuses. Li-sades siia negatiivsed uudised rahvusvaheliselt areenilt, mil-lega kaasnevad globaalsete ar-vamusliidrite hoiatused uue võimaliku finantskriisi suhtes, on igati mõistetav, miks kin-nisvaraturg pole oodatud tem-pos arenenud.

Et mitte lõpetada negatiiv-se sõnumiga, usun siiralt, et Eesti kinnisvaraturg muutub lähiaastatel aktiivsemaks. Sel-leks peavad aga kõigepealt tu-rud maha rahunema – nii rii-gisisesel kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Kui me 2008. aasta sügisel lahvatanud kriisist ka muud ei õppinud, siis ehk seda, et Ees-ti majandus ja kinnisvaraturg ei ela omas mullis, vaid on osa-ke märksa suuremast süstee-mist, mis tervikuna hingab väi-keste ajanihetega siiski ühes rütmis.

Kinnisvaraturg hingab maailma majandusega ühes rütmis

kas pead oma kodu/elukoha sisekliimat (temperatuur, värske õhk, niiskus) tervislikuks?

narva üürihinnad pealinna tasemel

Mahukad ehitusprojektid Narvas on kasvatanud nõudlust üürikorterite järele ja nii on piirilinna üürikorte-rite hinnad kerkinud Tallin-na tasemele.

Domus Kinnisvara aren-dusdirektor Ingvar Allekand kirjutab ettevõtte blogis, et Narvas ja selle ümbruses on käimas kaks ülisuurt ehitus-projekti, kirjutab Põhjaran-nik. «Kuigi nendel ehitustel saavad tööd ka kohalikud elanikud, on paljud tööd väga spetsiifilised ja erios-kusi nõudvad. Nii ongi meie kontor muutunud rahvaste paabeliks: austerlased, bul-gaarlased, soomlased jne on leidnud meid üles ikka ühe ja sama sooviga – andke üürikortereid,» kirjutab Allekand. (E24)

Ärikinnisvara hinnad hakkavad tõusma

«Käesoleval aastal on üüripindade osas tunda tea-tud nõudluse teket. See ei tähenda, et oleme tagasi buumiaegsel tasemel, kuid võrreldes kriisiaastatega oleme siiski paremal posit-sioonil,» kirjutab Tanel Olek Postimehe teemalehes Mi-nu ettevõte.

Uue äripinna valimisel tu-leb lähtuda väga ratsionaal-selt oma ettevõtte vajadus-test ning perspektiividest tulevikus, kirjutab Olek.

2011. aasta esimesel poolaastal olid üürihinnad kesklinna A+ märgistusega büroohoonetes vahemikus 11-15 eurot/m2, A-klassi hoonetes 9-12 eurot/m2 ja B-klassi büroomajades 6-8 eurot/m2. (PM)

kiviõli tahab tondi-lossid lammutada

Ida-Virumaal asuv Kiviõli linn maksab inimestele kompensatsiooni, et nad pooleldi asustatud majast välja koliks ning linn saaks hooned lammutada.

Eelmisel aastal kolis Kivi-õli linn tühjaks kortermaja aadressil Keskpuiestee 53, tänavu tehti sama Kalevi 3 asuva neljakorruselise kor-termajaga, mis praeguseks on elanikest juba tühi, välja on lülitatud nii küte, gaas, elekter kui vesi, kirjutab Põhjarannik. (E24)

novembris toimub rahvusvaheline kin-nisvarakonverents

11. novembril toimub Tal-linnas Kumu auditooriumis X rahvusvaheline kinnisva-rakonverents «Kinnisvaratu-rul uut hoogu otsimas». Konverentsi eesmärgiks on ühendada kõiki kinnisvara-sektoris tegutsevaid firma-sid, organisatsioone ning inimesi, et vahetada koge-musi ja informatsiooni.

Konverentsi õhtusel vas-tuvõtul klubis BonBon an-takse üle ka tiitel «Kinnisva-ra Guru 2011». (PM)

tallinnas avati tänapäevane jäätmekütusetehas

Ragn-Sells avas Tallinnas Baltimaade ja Skandinaavia moodsaima jäätmekütuse-tehase, mis võimaldab taas-kasutusse suunata 85% jäätmetest. Tegemist on lä-hipiirkonna suurima ja võimsaima tehasega, mis suudab aastas käidelda kuni 120 000 tonni prügi. (PM)

Harju maakond 1148 (+3)* tehingutsh Tallinna linn 817 (+37)* tehingutHiiu maakond 48 (+16)* tehingutida-Viru maakond 253 (-60)* tehingutJõgeva maakond 148 (+51)* tehingutJärva maakond 148 (+78)* tehingutlääne maakond 97 (+32)* tehingutlääne-Viru maakond 153 (+32)* tehingutPõlva maakond 73 (+15)* tehingutPärnu maakond 216 (+47)* tehingutRapla maakond 119 (+36)* tehingutsaare maakond 137 (+13)* tehinguttartu maakond 315 (+17)* tehingutValga maakond 57 (-2)* tehingutViljandi maakond 103 (-8)* tehingutVõru maakond 74 (+7)* tehingut

kokku 3089 (+277)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisVaRateHingud (ost-müük)sePtembeR 2011 / esialgne

tuRukommentaaR

Jah, minu kodu sisekliima on tervislik ja perele sobilik – 33,5%

Peaaegu – oleme kodu siseklii-mat uue ventilatsiooniseadme-ga parendanud – 3,1%

Ei, minu kodu sisekliima vajaks parendamist – 48,1%

Ma ei tea oma kodu siseklii-mast midagi – 15,3%

992 vastajatwww.e24.ee

Väidan, et kinnisvaraturu arengu kõige-kõige olulisem indikaator pole hinnatase ega tehingute maht, vaid tehinguaktiivsus.

2010. ja 2011. aasta esimese üheksa kuu võrdluses on tehingute arv paljudes jõukamates piirkondades käesoleval aastal lausa miinuses.

2010 (9 kuud) 2011 (9 kuud) muutus %1 Indeksilinnad (17 linna) 6821 6661 -2,32 Tallinna korteriomandid 4124 3990 -3,23 Harjumaa eramud 862 859 -0,34 Harjumaa elamumaa 492 427 -13,25 Tartu korteriomandid 799 807 1,06 Narva korteriomandid 446 364 -18,47 Kohtla-Järve korteriomandid 370 379 2,48 Pärnu korteriomandid 364 355 -2,5

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

1 2 3 4 5 6 7 8

2010-2011 toimunud kinnisvaratehingute üheksa kuu võrdlus

312. oktoober 2011

Müügiinfo:ALG Liisingu ASHirvo Lukastel 508 9234, 614 3322hirvo@alg.eewww.alg.ee

Heki tee 6, Haabneeme, Viimsi

Valmimise aeg: 2007Korterite suurused: 36,6-132,4 m²1-toaline korter (39 m²), hind koos köögimööbli-ga 46 650 €2-toaline korter (77,6 m²), hind 78 000 €2-toaline saunaga korter (81,2 m² + rõdu 4,8 m²), hind koos köögimööbliga 82 000 € 3-toaline korter (92,0 m²), hind 94 000 €

Lisainfo: Parkimine suletud maa-aluses parklas. Ruumikad korterid liftiga 5-kordses kivimajas. Ehitusel on kasutatud ainult kvaliteetseid materjale. Majale on omistatud energiaklass «B» – see tähendab minimaalseid kütte- ja remondikulusid. Käe-jala juures kõik eluks vajalik – poed, koolid, lasteaiad, ühistranspordi peatused. Mõnesaja meetri kaugusel on mõnus suplusrand. Tervisespordi huvilistele on kasutada valgustatud kergliiklustee.

KORTERID

Müüa 3-toal krt garaažiga K.Türnpu 53/1, üp 53 m². Asub kuue korteriga majas, oma hooviga. Renoveeritud kahhelahjud. Hind: 83 800 €Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Müüa 2-toal disainkorter Viimsis, Heldri 53. 4/2, 50 m². Hinna sees väga kvaliteetne sisustus. Suur rõdu. Hea asukoht. Hind: 74 900 €Tel 668 4700, 5626 8960 Taavi Reimets

Müüa majaosa Härjapea tn-lAed, garaaž, 4 tuba, 77,9 m², gaasiküteHind: 83 000 €Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa 2-toal korter Viimsis, Mere-ranna tee 2a. 5/3, 47 m². Madalad kommunaalkulud. Rõdu. Hinna sees korralik köögimööbel ning panipaik. Hind: 54 000 €. Tel 668 4700, 5626 8960 Taavi Reimets

Müüa 2-toal krt Vahtra tee 5, Peetri k, Rae vald. 54,2 m², 3/3, rõdu, panipaik, puhke- ja sauna-ruum 0-korrusel. Hind: 59 000 €Tel 668 4700, 504 0480 Evelin Mihkelson

Müüa 2-toal korter Kungla tn-lGaasiküte, renoveeritud maja, suur hoov!Hind: 54 000 €Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa renov 3-toal krt Luise 44/2, üp 99,8 m². Ilus ja valguskülla-ne hea planeeringuga renoveeritud korter. 2 parkimiskohta.Hind: 140 000 €Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Müüa 2-toal korter vanalinnas Suurtüki tn-l. Kõrged laed, paksud seinad, puitpõrandad, 41,7 m².Hind: 92 000 €Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa ridaelamu tüüpi korter Vahepere tn-l Tiskres. 78,7 m², saun, 3 tuba, läbi 2 korruse, 2 rõdu Hind: 107 500 €Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa paarismajaboks Suurupi külas. 2010. a, 132 m², 4 tuba, saun, terrass, rõdu, ioonküte, vesipõran-daküte, kvaliteetne siseviimistlus. Hind: 120 000 €Tel 513 2422 Ville Värk

Müüa elamu Pirital, Vabaõhukooli tee 98. 833 m², kivimaja, ehitusjär-gus elamut on võimalik jagada nel-jaks eraldi sissepääsuga korteriks.Hind: 290 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa uus (2011. a) ridaelamuboks Pirital KloostrimetsasÜp 197 m², 5 tuba, saun, lodža + 2 terrassi, gaasiküte, panipaik.Hind: 227 900 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa ridaelamu Briisi teel HarkusÜp 160 m², krunt 1000 m², 4 tuba, gaasiküte, saun, kamin, garaaž, hea transpordiühendus.Hind: 127 000 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa majaosa Nõmmel, Lootuse pst Üp 115 m² (5 tuba, 2 kööki, WC) + hoovimaja (garaaž, saun, kamina-saal, sahver 130 m²), oma aed.Hind: 115 000 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa ridaelamuboks Kristiines, Vuti tn. 2006. a, 148 m², kivimaja, 4 tuba, saun, garderoob, garaaž, terrass, kamin, gaasiküte, välikaminHind: 255 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Kivimaja Kuu põik 6, Juuliku, Saku vald. Ühekorruseline, 99 m². 4 tuba, saun. Keskküte küttekaminaga. Ehitatud 2005. a. Krunt 1680 m². Hind: 128 000 €Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa eramu Suurupi külas Lääne tee 6. Kinnistu 1517 m², ehit 2001. a, kivimaja, 5 tuba, saun, kamin, garaaž, keskküte, sundventilatsioon, meri 300 m. Hind: 315 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa maja Pirital Kloostrimetsas Kõlviku teel. Üp 170 m², krunt 1787 m², 5 tuba, aurusaun, abihoone, garaaž, kõrghaljastus. Hind: 299 990 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa eramu Kristiines. Krunt 574 m², 1962. a, kivimaja, 5 tuba, 2 korrust, täiskelder, kivikatus, puit-pakettaknad, tsentraalne vesi-kana-lisatsioon, gaas. Hind: 185 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

MAJAOSAD

MAJAD

Luise tn, KesklinnMüüa 2toaline korter 2001. a valminudmajas. Üp 63,20 m², 3/5. Avatud köö-giga elutuba, magamistuba, WC ja du-širuum eraldi. Trepikoda lukus.Keskküte. Lähedal bussipeatus, Kris-tiine kaubanduskeskus, kool.Hind: 80 000 €, ID: OH231876Kersti Junolainen 665 9709, 5045 270

Suurekivi põik 23, Rae valdMüüa 2korruseline kivimaja (97,67 m²)koos kuuri (14 m²) ja autovarjualusega(21,27 m²). Elutuba avatud köögiga,avar terrass, 3 magamistuba, vanni-tuba WC-ga, saun. Põrandaküte gaasi-katla baasil, naturaalne tammeparkett Hind 160 000 €, ID:OH221835Leila Nurk, 665 9704, 502 3505

MÜÜA KORTER MÜÜA MAJA

Kivila tn, LasnamäeMüüa valgusküllane ja hubane 2toa-line 3 rõduga korter. Tehtud maitsekasremont, aknad ja uksed vahetatud. Ilusvaade aknast, vaiksed naabrid, korralikKÜ. Maja ees parkimiskoht, panipaikkeldris. Hinna sees köögimööbel. Hind 47 500 €, ID: OH233959Julia Juurik, 665 9712, 5557 1111

MÜÜA KORTER

Säina tn, KakumäeMüüa kivimaja. Maja üp. 255m², kin-nistu 1761m², vaade merele. Elutubakaminaga, möbleeritud köök-söögi-tuba, külalistetuba, 2 magamistuba,talveaed, vannituba aurusaunaga,saun, majandusruum ja 2auto garaaž.Hind 467 000 €, ID: OH187672Tauno Pajuri, 665 9733, 502 8975

MÜÜA MAJA

Kauge tn, NõmmeMüüa 3toaline korter suure rõdugavaikses ja rohelises piirkonnas. Üp 72,8m². Õueala ümbritsetud aiaga. ToimivKÜ. Avatud köök-elutuba, vannituba jatualett koos, suur korralik garderoob.Ümbruses pargid, pood, lasteaed.Hind: 95 000 € Heidy Heinla 665 9747, 507 3441

MÜÜA KORTER

Rännaku tn, NõmmeMüüa avara planeeringuga korter, mison 1-ja 2toalisest korterist kokku ehi-tatud. Üp 79,6 m², 2 rõdu, WC ja vanni-tuba eraldi. Toimiv KÜ. Parkimine majaees.

Hind: 96 820 €, ID: OH224875Tomas Salamäe 665 9708, 5668 8773

MÜÜA KORTER

Kõrgepinge tn, KristiineMüüa 1toaline valgusküllane korter.Korter ja maja renoveeritud. Maja asubvaikses ja rohelises piirkonnas. Tee sellest imelisest kodust enda oma!

Hind: 31 900 €, ID: OH223117Aleksei Komarov 665 9777, 5648 5148

HEIDY HEINLA507 3441

TAUNO PAJURI502 8975

MARGE KIKAS502 4162

SIIVI PENTJÄRV513 5732

KERSTI JUNOLAINEN504 5270

JUULI SADRAK507 7905

LEILA NURK502 3505

NADJA GIRICH5649 9399

ALEKSEI KOMAROV5648 5148

Müüa korterid kesklinna südames

Aedvilja 4!

ELIS MADI5825 0250

TOMAS SALAMÄE5668 8773

JULIA JUURIK5557 1111

RAGNAR SEPP512 2957

TATJANA JAKOVLEVA552 0144

MARE SIIRAK553 5556

EVA VOLKE5683 0489

MÜÜA KORTER

Müügiinfo:Aleksei Komarov665 9777, 5648 5148Siivi Pentjärv665 9745, 51 35 732

4 12. oktoober 2011

Sobivat üürikorterit otsi ka sotsiaalvõrgustikestÜürikorterite turg kihab endiselt nagu sipelgape-sa, sest sel sügisel on mitmete tegurite kokku-langevuse tõttu üürikor-tereid raskem leida. Kin-nisvaraportaalide külas-tused teevad rekordeid, üürikuulutusi jääb üha vähemaks, aga nõudlus püsib endiselt, räägivad asjatundjad.

Rain UUSenteemalehe toimetaja

Ü ürikorterite defitsiidi peamine tekkepõh-jus peitub selles, et

korteriomanikud on oma kor-terid taas julgemalt müüki pan-nud, mis aga üüripakkumiste hulka kohe vähendab. Lisaks üliõpilastele, kes tavaliselt muutuvad sügise tulekuga ak-tiivseks, on kasvanud uute töö-kohtade arv, mis linna-desse uusi inimesi juur-de meelitab.

Praegu võib üüri-kuulutusi leida erineva-test kohtadest, peami-selt muidugi kinnisva-raportaalidest. Samas on ka sotsiaalmeedias-se tekkinud lehed, kus üürikortereid otsitakse. Näiteks lehega www.facebook.com/YyrikorteridTal-linnas on liitunud juba üle 2700 inimese.

Nende hulgas on nii otsi-jaid kui ka korteriomanikke, kes aktiivselt oma soove ning pakkumisi omavahel jagavad. Lehel jagatakse oma kogemusi ja soovitusi, kuidas leida enda-le parim üürikorter, aga ka hoiatusi mõningate üürnike või üürileandjate suhtes.

Kergendamaks üürikorteri-te otsimist, on avatud ka üks-nes üürikorterite pakkumistele keskenduv infokeskkond www.kv.ee/yyrikorterid. Mugav ot-sing, suur hulk kuulutusi ja võimalus omanike kuulutusi sirvida annab hea ülevaate Tal-linna ja Tartu üürikorteritest.

«Projekti käivitades seadsi-me prioriteediks kasutajamuga-vuse, disaini ja lihtsuse,» kom-menteerib uut üürikuulutuste lehte portaali kv.ee tegevjuht Tarvo Teslon. «Nüüd on kõigest ühe hiireklikiga võimalik soo-ritada valik linnaosade ja tuba-de arvu määramiseks.»

Portaali turundusjuht Ur-mas Uibomäe soovitab lisaks traditsioonilistele korteri otsi-mise meetoditele kasutada ka sotsiaalmeediat, sest seal liigub info kiiresti ja tutvusringkon-nas oskab keegi üldiselt ikka ai-data.

Kui aga otse omanikult kor-terit siiski ei õnnestu leida, tu-leks Uibomäe sõnul võtta ühendust kindlasti ka kinnis-

varafirmadega. «Vahendustasu on alguses raske ära maksta, aga kaugemas perspektiivis võib otse omanikult üüritud korter isegi kallimaks osutuda,» rõhutab ta.

Sellest, et üürihinnad on sellel aastal päris kõrgeks tõus-nud, annavad tunnistust nii pakkumised kinnisvaraportaa-lides kui ka sotsiaalmeedias tek-kinud temaatilised arutelud.

«Vahendustasu on alguses raske ära maksta, aga kaugemas perspektiivis võib otse omanikult üüritud korter isegi kallimaks osutuda.»

soovitusi üüriKorteri otsijaleKui kallis?Üürikorteri otsija peaks paika panema, kui suure osa eelarvest on ta võimeline kodu alla panema. Siin peab vaatama üürimi-se kogukulu, mitte vaid ühte komponenti ehk üürihinda, na-gu sageli ekslikult tehakse. Tegelikult lisanduvad ju üürihinna-le pea eranditult kommunaalkulud, mis võivad varieeruda vä-gagi laias skaalas. Lisanduda võib muidki kulusid, mis on ot-seselt või kaudselt korteriga seotud.

AsukohtÜldiselt on kallima üürihinnaga kesklinn ja selle vahetu ümb-rus. Mida kesklinnast kaugemale, seda madalamaks läheb üürihind. Kindlasti leiab ka eri piirkondade siseselt olulisi hin-naerinevusi. Pole ju sama linnaosa piires niivõrd atraktiivseks asukohaks näiteks liiklusummikutest tulvil magistraali kõrval elamine – pigem meeldib inimestele nautida linnulaulu paral-leeltänavas.

Hoone heakordHoone heakord on esimene tegur, mis loob emotsiooni elu-keskkonnast. Uue ja parema väljanägemisega elamus on ilm-selgelt kõrgem üürihind kui korrastamata trepikodade ja kat-kiste akendega kõrvalmajas. Lagunemismärkidega ühiselamu-test võib üürikorteri saada tõeliselt soodsalt, aga oht on, et külmetusrohtude peale kulub talve kestel jällegi hulga roh-kem raha, kui korralikult soojustatud elamus elades.

Korteri heakordKorteri heakord peaks olema kooskõlas hoone heakorraga. Superluks remont vanas ja räämas majas ei tundu usaldus-väärsena ega tohiks lubada küsida uue korteri üürihinda. Üürikorterilt võiks oodata oluliste amortiseerumismärkide puudumist. Üldise ettekujutuse korterist saab kuulutuse juu-res olevatelt piltidelt, aga kindlasti tuleks enne lepingu allkir-jastamist kõik oma silmaga üle vaadata.

Korteri sisustusMida rohkem eluks tarvilikku korteris leidub, seda kallimat üürihinda omanik saada soovib. Samas peab võimalik üürnik arvestama, et kui korteris on näiteks juba olemas voodi, tuleb tal enda voodile üüriperioodiks teine ulualune leida.Sellistest probleemidest tasub igal juhul rääkida üürileandjaga – mõistlik omanik on valmis korteris olevat mööblit ja muud sisustust vajadusel vähemaks võtma või juurde tooma. Kas ja kuidas see tema küsitavat üürihinda mõjutab, on juba järgmi-ne küsimus.

Sisustuse osas pööra tähelepanu sellele, kas üüripakkumise piltidel olev mööbel ja sisustus jääb korterisse või mitte. Vahel on inimene pakkumise juurde lisanud pildid elami-sest, kust aga enamik sisustusest minema viiakse – see võib üürniku jaoks eksitavalt mõjuda.

Allikas: kv.ee

Kinnisvaraportaali Kv.ee nõuanded eduKaKs üürimiseKs

Pane paika hinnaskaala, kui palju oled valmis üüripinna eest •maksma.Mõtle järele, millise heakorraga korterit vajad – see määrab •paljuski tulevase üürihinna.Mõtle järele, millist sisustust korterisse vajad.•Kui korteris on sisustust liiga palju või vähe, räägi üürileandja-•ga. Koostöös on loodetavasti võimalik ka lahendus leida.Asukoha osas vaata ka konkreetse, juba välja valitud korteri •paiknemist eelkõige liiklusmüra suhtes.

Alati pole otse omanikult üürimine kaugemas perspektiivis ra-•haliselt kasulikum.

Uuri omanikult järele eelnevate perioodide kommunaalkulutu-•sed.

Vormista kindlasti üürileping, sest ebameeldivuste tekkimisel •on kõik ilusasti lepingus olemas ja sinu õigused kaitstud.

Allikas: kv.ee

Üürikorterite nappus on sundi-nud üürida soovijaid sotsiaal-võrgustikesse, et omavahel nii operatiivselt ja otse infot ning pakkumisi vahetada.

Illustratsioon: internet/Facebook.com

512. oktoober 2011

Eramuturg on korterituruga võrreldes vaikne, kuid asjalikNeed, kes endale eramaja ihkasid, ostsid selle neli-viis aastat tagasi. Eramu-te suhteliselt tagasihoid-likul turul on ülioluliseks saanud ehituskvaliteet ja korrektse dokumentat-siooni olemasolu.

maia DaljajevArco Vara Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juht

S oov leida endale väga ilus ja kvaliteetne, ent soodsa hinnaga kodu

on väga inimlik. Kõige oluli-sem on asukoht, järgmisena hind.

Kaalutletud ostudEestimaalane on küllaltki

paikkonnatruu – Pirita piirkon-nas elav pere otsib tavaliselt eramut samuti Piritale ning Haabersti pere vaatab oma va-likus rohkem Kakumäe poole. Hinnatuimad piirkonnad Tal-linnas ongi ikka ja alati olnud Pirita, Nõmme ja Kakumäe.

Väga ettevaatlikult suhtu-takse põllupealsetesse arendus-tesse. Pooleliolevat eramut on seal väga raske müüa. Lisaks asukohale on kinnisvaraostjai-le muutunud oluliseks ka toi-miv taristu – ühistranspordi-liiklus, välja ehitatud teed ja tä-navad, tänavavalgustus, kooli ja esmatarbekaupluste lähedus.

Samuti on tähtsad toimivad kommunikatsioonid ehk vee-, ja kanalisatsioonitrassi, side-kaabli, gaasi ja drenaaži ole-masolu.

Üha enam on hakatud hin-dama eramu mõistlikku, opti-maalset suurust ehk eramuid suurusega 150–200 m2.

Targemad majaostjadÕnneks on ostjad viimase

nelja-viie aasta jooksul palju teadlikumaks saanud, julgetak-se küsida nõu ekspertidelt (ehi-tajad, juristid jt) ehk ostuotsu-seid ei tehta enam kiirustades.

Tihti läheb väljavalitud era-mu ostusoovi fikseerimisest ku-ni tehinguni mitu kuud. Kuid

siis on ostja oma otsuses ka kindel, ostetava varaga igati tuttav, teab ka kõiki väiksemaid vigu ning pärast müügilepingu sõlmimist enam ebameeldivaid üllatusi ei esine.

Krunte soovivad pigem os-ta kliendid, kellel on elukoht olemas ja vaatavad majaehitust kui kauget tulevikuprojekti.

Valmis või poolelioleva era-mu ostavad kliendid, kel on tarvis olemasolevat elukohta muuta, sooviga kolida korterist majja ning neil on ka suure-mad võimalused võtta laenu.

2011. aastal võib täheldada suuremat huvi eramute vastu ja veidi väiksemat huvi hoo-nestamata kinnistute suhtes.

Uue-Maailma 19, 4-toaline kor-ter kesklinnas. Üp 76 m², keskkü-te, IV korrus, rõdu, 4 m² keldri-boks, pesukuivatusruum katusel.89 500 € Miralda, 50 91 131

Ristiku 49, kodune 1-toaline korter kesklinna läheduses. Üp 35,1 m², gaasiküte, II korrus, pui-dust aknad. Hoovis parkimiskoht.47 500 € Miralda, 50 91 131

Ehitajate tee 15, heas korras 2-toaline korter Mustamäel. Üp 45,4 m², III korrus, gaasiküte, rõdu. Müüakse köögimööbliga. 37 600 € Peep, 56 52 160

Koidu 81, 3-toaline korter kesk-linnas! Üp 60 m², II korrus, gaasi-küte, uued puitaknad. Maja on renoveeritud. Parkimine hoovis.108 649 € Indrek, 50 20 705

Kentmanni 20a, 4-toaline kor-ter südalinnas! Üp 95 m², I korrus, el-, ahi- ja keskküte. Parkimine val-vatavas sisehoovis, 18 m² kelder.150 000 € Indrek, 50 20 705

Angerja 6, korras 2-toaline kor-ter Kopli rohelises piirkonnas. Üp 40,6 m², I korrus, gaasiküte, vann. Vaikne piirkond, lähedal pood.27 000 € Miralda, 50 91 131

Korterid

Veerise 10, Haabersti, avara planeeringuga maitsekalt sisusta-tud 2-toaline korter uues majas. Üp 54 m², III korrus, gaasiküte.73 500 € Carmen, 56 848 700

Tartu mnt 110, eksklusiivne ma-ja linnapiiril. Üp 292 m², el- ja ahi-küte, 6 tuba. Kinnistul 111,7 m² ja-himaja. Kõrghaljastusega aed, ga-raaþ, saun. Krunt 2324 m²299 000 € Peep, 56 52 160

Nafta 6, värskelt renoveeritud 4-toaline korter. Üp 94,3 m², gaasi-küte, IV korrus, tammepuidust si-seuksed. Parkimine maja ees.89 900 € Indrek, 50 20 705

Poska 17, 2-toaline katusekorter Kadriorus! Üp 60,2 m², gaasiküte, III korrus, katuseaknad. Siseviimist-lustööd valmimisjärgus.65 900 € Indrek, 50 20 705

Vase 11, 4-toaline valgusküllane korter Kadrioru piiril. Üp 71,7 m², IV korrus, keskküte. Kõik toad eraldi. Maja hooldatud ja puhas. 95 000 € Indrek, 50 20 705

Õismäe tee 38, soe 1-toaline korter. Üp 32,9 m², keskküte, VII korrus. Aknad vahetatud, vanni-tuba plaaditud, rõdu klaasitud.32 000 € Carmen, 56 848 700

Hobujaama 10, väga hea planee-ringu ja vaatega 4-toaline korter südalinnas. Üp 109 m², keskküte, IV korrus, rõdu, saun, sundvent.172 504 € Indrek, 50 20 705

Hansu tee 4, Haabersti, ava-tud atmosfääriga 1-toaline korter. Üp 38,1 m², I korrus, keskküte, sis-seehitatud köögimööbel, terrass.39 490 € Carmen, 56 848 700

Kari 23, värskelt renoveeritud 2-toaline korter. Üp 39,4 m², kesk-küte, I korrus, pakettaknad, par-kettpõrandad, põrandasoojendus.45 500 € Miralda, 50 91 131

Kotzebue 18a, värskelt remon-ditud valgusküllane 1-toaline kor-ter miljööväärtuslikus Kalamajas. Üp 21,2 m², el- ja ahiküte, II korrus.34 500 € Carmen, 56 848 700

.1-2 toalisi kortereid Kalamajapiirkonda. Miralda, 50 91 131

1-3 toalist korterit Haaberstis,Kristiines. Carmen, 56 848 700

Maatükki Nõmmel või Harkuvallas. Carmen, 56 848 700

.

.

Rohula 15, Nõmme, renoveeri-tud maja. Üp 280 m², ahi- ja kesk-küte, 7 tuba, uus köök, avar täis-kelder, saun. Krunt 1822 m²299 000 € Peep, 56 52 160

Avatud E-R 9:00 - 17:00 Juhkentali 15, Tallinn tel. 684 3700

Pirita piirkond on eramuostjaid alati meelitanud – taristu on välja kujunenud, kesklinn ligidal ja ranna lähedus võimaldab suverõõme nautida. Foto: Mihkel Maripuu

6 12. oktoober 2011

Kes kaitseb korteriomanikku korteriühistu eest?Korteriühistuseaduse ko-haselt pole korteriühistu ülesandeks arvestada oma tegevuses üksikute korteriomanike huvidega, vaid tegutseda üksnes korteriomanike (korteri-ühistu liikmete) ühiseid huve silmas pidades.

anDRy KRaSSEesti Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse esimees

Ü hised huvid on tea-tavasti väga lai mõis-te. Pahatihti ei vae-

vutagi korteriühistutes selle pii-re ja korteriühistu volituste seoseid omavahel analüüsima, ning probleemid «lahendatak-se» korteriühistu üldkoosolekul põhimõttel «enamuse otsus = ühine huvi».

Tegelikkuses olukord siiski nii pole – ka õiguslikult on või-malik tõmmata selge piir kor-teriühistu õiguste ehk ühiste huvide ja korteriomanike õi-guste vahele.

Keeruline seadusandlusSagedasemad juhtumid,

kus korteriühistud korterioma-nike õigustest teerullina üle sõidavad, on seotud korteri-omanike kaasomandis oleva-tel kinnistutel asuvate parki-miskohtade väljajagamisega, üldkasutatavate pindade välja-üürimisega, korterelamu oluli-se ümber-, peale- või juurde-

ehitamisega ning tasu kogumi-sega suuremahuliste, korter-maja muutvate tööde eest, millega korteriomanik ei ole nõustunud.

See, et korteriomandiseadus niisuguse tegevuse ilma korte-riomaniku nõusolekuta keelab, on loomulik, kuid kahjuks ei pööra sellele tähelepanu mitte üksi suur osa korteriühistutest, vaid pahatihti ka kohaliku omavalitsuse ja riigiorganid, kes toetavad korteriühistute ebaseaduslikku tegevust rahali-selt, väljastades ehituslube või

siis 13. augustil 2011 ajalehes Postimees kirjeldatud näite pu-hul ka munitsipaalpolitsei kau-du oma õiguste eest seisvate korteriomanike suhtes väärteo-menetlust algatades.

Peamise põhjusena, miks korteriühistud üksiku korteri-omaniku õigusi pahatihti igno-reerivad, tuleb kindlasti nime-tada seda, et ei olda kursis kor-teriomandite valitsemist regu-leerivate õigusaktidega.

Samuti on põhjust visata kivi ka seadusandja kapsaaeda, kelle loodud korteriomandi va-

litsemise regulatsioonide süs-teemi ülesehitus on sedavõrd keeruline (korteriomandi valit-semine toimub kuue seaduse koosmõjus), et korteriühistu juhtorganitele on selle valguses kõikide seadusenüansside mit-tetundmist raske ette heita.

Vaatame seadused ülePiir, kus lõpeb korteriühis-

tu otsustusmaa ning algavad korteriomanike õigused, mida ei tohi demokraatliku otsustus-protsessiga piirata, läheb kor-termaja võlaõiguslike ja asjaõi-

guslike omadustega küsimuste vahelt.

Vastates artikli pealkirjas toodud küsimusele, on ilmsel-ge, et enda õigusi peavad eel-kõige kaitsma korteriomanikud ise. Arvestades samas, et korte-riomanike õiguste rikkumine pole Eestis enam ammu üksik-juhtum, vaid pigem reegel, oleks kindlasti asjakohane, et justiitsministeerium vaataks

kriitilise pilguga üle ka õigusak-tid, mille ülesanne on luua õi-gusraamistik, kus tunneksid end ühtmoodi kindlalt nii kor-teriühistud kui ka korterioma-nikud üksikult.

Andry Krass on on kaitsnud õi-gusteaduse magistrikraadi tee-mal «Korteriomandi valitsemise regulatsioon korteriomandisea-duses».

Kellel millised õiGused?

Korteriühistu pädevuses on üksnes olemasoleva kortermaja valitsemisega tegelemine, mille hulka kuuluvad näiteks selli-sed küsimused:

korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste ostmine;•korteriomandi säilitamine, remont;•korteriomandi ohutuse tagamine;•sihtotstarbeliste maksete kogumine, mis on vajalik korter-•maja säilitamiseks.

Korteriomanikel on ainuotsustusõigus selliste küsimuste üle, millega muudetakse kaasomandis oleva kinnistu (sh korter-maja) kasutuskorda või muudetakse sellel asuvaid ehitisi. Ju-hul kui kõik korteriomanikud pole kavandatavate muudatus-tega nõus, siis muudatusi teha ei tohi.

Näiteks on korteriomanikel ainuotsustusõigus järgmistes küsimustes:

kortermaja ümber- (ehituskonstruktsioonide, tehnosüstee-•mide, välisilme muutmine jne) ja juurdeehitamine;kortermaja üldkasutatavate ruumide väljaüürimine ja nende •sihtotstarbe muutmine;kinnistul asuvate rajatiste (näiteks parklad) kasutuskorra •muutmine;kortermaja tavapärastest majandamiskuludest suuremate •maksete kogumine.

Allikas: Andry Krass, Eesti Kinnisvarahalduse OÜ

Soo 1 korterelamud, Tallinnas2. etapp müügis 300 m vanalinnast Maa-alune parkla Igas hoones lift Turvatud ja suletud territoorium Haljastatud sisehoov Väga kvaliteetne siseviimistlus

tel: 50 33091 metro@metro.ee www.vaike-kalamaja.ee

Parkimiskohtade väljajagamine ja parkimise korraldamine on üks põhilisemaid konfliktikoh-ti korteriühistu ja korteriomanike õiguste vahel. Foto: Mihkel Maripuu

712. oktoober 2011

Elamumaa ostja peab uurima üldplaneeringust tulenevaid piiranguid kinnistu kasutamiseleViimastel aastatel on üldplaneeringute täien-damiseks ja täpsustami-seks tehtud erinevaid teemaplaneeringuid, olgu nendeks siis miljöö-väärtuslikud hoonestus-alad, rohealad või täna-vavõrgustik.

eva vaaGeRTUus Maa Kinnisvarabüroo nooremmaakler

K eskkonnakaitse huvi-des on ehk enim ak-tuaalsed rohealade

teemaplaneeringud, millega ta-gatakse looma- ja taimeliikide säilimine ning vähendatakse nende jäämist territoriaalsesse isolatsiooni. Rohealade säilita-mine on tervitatav, kuid sageli kasutavad kohalikud omavalit-

sused oma seadusest tulenevat kaalutlusõigust meelevaldselt, tuues umbmääraselt õigustu-seks avaliku huvi olemasolu.

Ootamatud takistusedRohealasid ja nn rohekori-

dore rajatakse eelkõige olemas-olevatele maatulundusmaade-le. See on ka põhjendatud, sest looduslik keskkond on seal enim säilinud.

Maatulundusmaa sihtots-tarbe korral ei piira rohealad oluliselt ka kinnistute omanike õigusi, kui just pole plaanis muuta maa sihtotstarvet. Olu-line on märkida, et riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-79-09 leidnud, et kohalik omavalitsus (KOV) võib detailplaneeringu algatamisest keelduda, kui seda nõuab avalik huvi metsaala ja rohevõrgustiku säilitamiseks. See tähendab, et maaomanik ei saa eeldada, et tema maa siht-otstarvet muudetakse tema soovi kohaselt.

Teine olukord on aga siis, kui tiheasustusega alal asuvale elamumaa krundile keeldub KOV väljastamast ehitusluba, sest teemaplaneeringuga on sinna ette nähtud roheala.

Võib juhtuda, et inimene soovib müüa oma maatulun-dusmaad lootuses, et sinna saab midagi ehitada – kas de-tailplaneeringu või siis tehni-liste tingimuste kaudu – ja ost-ja soov on rajada ostetavale maale majapidamine.

Tehingupooli võib aga taba-da üllatus, kui KOVi vastus on

negatiivne ja ehitusluba ei an-ta. Võib selguda, et maa-alal ei saagi teha muud, kui imetleda loodust ja tegeleda korilusega. Sellise näite puhul langeb kin-nistu väärtus oluliselt – sisuli-selt olematuks.

Tee eeltöödMõned KOVid üritavad ro-

healade määramisega hoones-tamata elamukruntidele vä-hendada parkide ja puhkeala-de puudumist tiheasustusega aladel, mis tuleneb varasemate ehituslubade liigsest väljasta-misest.

Rohekoridore seatakse ka selleks, et ühendada alasid, kus elavad metsloomad, et tagada nende liikumine ühest elupai-gast teise ka tulevikus.

Tulenevalt seadusest on ela-mumaa alaliseks või perioodi-liseks elamiseks ette nähtud ehitiste maa ja garaažide maa, samuti elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis-

ja abiehitise alune ning neid ehitisi teenindav maa.

Lisaks määrab kinnistu siht-otstarve ära kinnistu juhtfunkt-siooni ehk selle, milleks peami-selt seda kinnistut kasutatakse. Seega pole elamumaale kehtes-tatud roheala elamumaa juht-funktsiooniga kooskõlas.

Olgugi et KOVi pädevuses on tema territooriumil asuva planeerimistegevuse menetle-mine ja suunamine, rikutakse elamukrundi omaniku õigus-pärast ootust ning takistatakse õigusvastaselt tema omandiõi-guse teostamist.

Kinnistut ja elamumaad os-tes tasub uurida üldplaneerin-gust tulenevaid piiranguid ning nende mõju kinnistu kasuta-misele.

Neid küsimusi on võimalik alati uurida ja täpsustada KOVist. Osal omavalitsustel on üldplaneeringud leitavad ja li-gipääsetavad internetis. Abi ja nõu võib paluda ka oma kin-nisvaramaaklerilt.

sõnaseletus

Roheala (haljasala)Loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala ti-heasulas, sh linnametsad; pargid; haljakud (väiksemad haljas-alad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad), aiad; kalmistud; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriob-jektide ümber paiknevad puhvervööndid; jäätmaad jt taim-kattega alad; vastand paljastu või eriolukorras ka paljak (hal-jastuseta väljak).Vaata ka maistu

Allikas: Säästva Eesti Instituut (seit.ee)

Kliendipäevad 30. aprillil kl 11.00-15.004. mail kl 15.00-18.00

8 12. oktoober 2011

Meid kliendid soovitavad!

UUS MAA VILJANDI BÜROO PAKKUMISED

UUS MAA RAKVERE BÜROO PAKKUMISED

KADRINA VALD

Maja Kadrina vallasKadrina alevikus Uuel tn-l Üp: 241 m² Hind: 51 130 EURPuitkonstruktsioonil pooleliolevkaksikelamu.Uus Maa ID: 25866Triinu Heinluht: 5391 0678

HALJALA VALD

Maja Haljala vallasEssu külas Pargi tn-l Üp: 85 m² Hind: 59 990 EURHeas seisukorras kena pereelamu. Uus Maa ID: 9784Margus Punane: 504 9998

KADRINA VALD

Maja Kadrina vallasKadrina alevikus Koidu tn-lÜp: 301 m² Hind: 195 000 EUR1996. aastal valminud ning mõnedaastad tagasi renoveeritud kivimaja.Uus Maa ID: 18684 Margus Punane: 504 9998

RAKVERE

Korter Rakveres Laada tn-lÜp: 30 m² Hind: 15 300 EURPuhas ja korralik 1-toaline kortersüdalinnas.Uus Maa ID: 23000Eve Soppe: 502 2113

VILJANDI

Üürile anda äripindViljandis Lossi tn-l Üp: 39 m² Hind: 149,37 EUR/kuu

Kaubanduspinnaks või bürookssobiv pind.Uus Maa ID: 17110Reet Raudsepp: 509 0408

PÄRSTI VALD

Maja Pärsti vallasAlustre külas Jaama tn-lÜp: 196,7 m² Hind: 31 900 EUR

Umbes kahe hektari suurunemoodustatav kinnistu.Uus Maa ID: 30413Lily Laidvee: 5663 1991

VILJANDI

Majaosa ViljandisPaala teelÜp: 229,9 m² Hind: 63 273 EUR

Ridaelamuboks müüaksemusta karbi kujul.Uus Maa ID: 26209Piia Särev: 522 0703

ABJA-PALUOJA

Maja Abja-PaluojalKangru tn-lÜp: 134,1 m² Hind: 102 259 EUR

Ruumikas ja väga heaskorras eramu.Uus Maa ID: 26073Piia Särev: 522 0703

Üle 2400 kodu pakkumise leiadmeie kodulehelt www.uusmaa.ee

Võta meiega ühendust uusmaa@uusmaa.ee.Vastame 24 h jooksul.

Tehingut ootav kinnisvara vajab asjatundlikku eksperthinnangut

Millele pöörata tähelepanu enne uue kodu ostmist? Sisekliimale!

Riigi majanduse stabili-seerumine, kinnisvaralae-nudega seotud madal Euribor ja leebemad lae-nutingimused on loonud soodsad tingimused elu-asemelaenu uutele taot-lejatele – nii tuleb varem või hiljem puutuda kok-ku ka kinnisvara hinda-misega.

monica melDoEesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige

L eibkonnad, kes on vii-masel paaril aastal lü-kanud edasi oma elu-

aseme vahetamist suurema vas-tu või soovivad muul põhjusel müüa-osta kinnisvara, pöördu-vad ka suuremalt jaolt panka-de poole.

Pank küsib hinnangutPankade nõudmine tagatis-

kinnisvara hindamisele on eel-kõige seotud vara tegeliku väärtuse leidmisega, et sellega maandada riske tehingu osa-pooltele.

Eksperthinnangu tellimisel tuleks eelkõige jälgida, kas teos-tajal on ka Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ) väl-jastatud hindaja kutsetunnis-tus ja kas hinnangu teostanud kinnisvarabüroo on panga poolt aktsepteeritud.

Kinnisvaraettevõtte hin-nangud on aktsepteeritud kõi-gis suuremates finantsasutustes – see annab kliendile ka lisa-väärtuse, sest sama hinnangu

alusel on võimalik läbi rääkida mitme erineva pangaga.

Ootus ja tegelikkusElukondliku kinnisvara eks-

perthinnangute teostamisel lähtuvad hindajad enamjaolt turul toimunud sarnaste objek-tide ja samas piirkonnas toimu-nud tehingute võrdlusest. Tel-lija ootused hindamistulemu-sele on tihti seotud kuulutustes avaldatud pakkumisnumbrite-ga, mis ületavad suuresti reaal-selt tehtud tehingute müügi-summasid.

Hindajad lähtuvad reaalselt toimunud tehingute võrdlus-test. Ootused kinnisvara väär-tuse tõusule ei pea tihtipeale paika, kui hinnatava objektiga

samas piirkonnas on pakkumi-ne suur ja tehinguteni jõutud objektide müügihind hoopis aastaga langenud.

Eelkõige puudutab see lin-na äärealadele jäävate pooliku-te arenduste ja olematute taris-tutega uusarendusi. Pole har-vad ka juhused, kus omanik on investeerinud hoone parendus-se suure summa, lootuses hin-da tõsta, kuid kuna piirkonna üldine hinnatase on langenud, jääb ka oodatud hinnatõus rea-liseerumata.

Hinnang aitab otsustadaElamumaa kinnistu ostu-

müügi juures mängib suurt rol-li eelkõige asukoht, piirkonna

taristu ja kommunikatsioonide olemasolu.

Kalli hinnaga soetatud maa ja sinna peale hilisemalt ehita-tud hoone ei pruugi hinnangus anda tulemust 1 + 1 = 2, vaid peegeldab ilmselgelt maa liigkõr-get ostuhinda või liigkallist ehi-tushinda, mille tulemusel puu-dub objekti vastu ostuhuvi.

Sarnaste juhtude ärahoid-miseks ja emotsionaalsete ostu-de vältimiseks tuleks kindlasti pöörduda professionaalse hin-daja poole.

Hindamisteenuse hindSageli küsitakse, miks on

hindajate teenus nii kallis. Kui võrrelda hindajate tunnihinda teiste kõrgharidust nõudvate spetsialistide, näiteks juristide tunnihinnaga, mis algavad 30 eurost, siis hindamise teenuse tunnihind jääb olenevalt selle keerukusest vahemikku 20-30 eurot.

Hindaja vastutus kliendile kuuluva vara hindamisel on aga kordades suurem. Hindamista-su sõltub vara omadusest, ma-hust, keerukusest ja toimingu sooritamisele kuluvast ajast.

Suuremate, hinnanguid teostavate kinnisvarabüroode elukondliku kinnisvara hinda-mised jagunevad kolme grup-pi: korterid, eramud ja elamu-maad.

Neist kõige väiksema töö-mahuga on korterite hindami-ne, kuna objektid ise on väik-semad ja ka võrreldavaid tehin-guid on kõige rohkem. Eramu-tele ja maadele kuluv töömaht on aga juba oluliselt suurem ja see sõltub juba iga objekti kee-rukusest.

Hiljuti pälvis üldsuse tä-helepanu mitteterviklik lähenemine korterelamu-te energiasäästlikule re-noveerimisele. Problee-miks on osutunud venti-latsiooni puudulik lahen-damine – tiheda soojus-tamise ja akende vahetu-sega rikutakse elamute loomulik ventilatsioon läbi seinte ja avatäidete ning sellega ka hoone niiskusre�iim.

inGvaR alleKanDDomus Kinnisvara arendusdirektor

P ole tähtis, kas viga pei-tub finantseerimissüs-teemis, ühistujuhtide

asjatundmatuses, arhitektide lühinägelikkuses või ehitajate oskamatuses. Kui elamu venti-latsioon ei ole tasakaalus selle kütte- ja kasutusintensiivsuse-ga, siis on kannatajaks ikka sel-le elanikud.

Teavita puudustestOma igapäevases töös on

Domus Kinnisvara maaklerid puutunud kokku paljude sellis-te eluruumidega, mille siseklii-ma mitte ainult pole halb, vaid

on hakanud juba kahjustama ehitise osasid.

Mõnikord on kahjustused silmaga näha, kuid nii mõnel-gi juhul on tegemist varjatud puudusega. Varjatud puudused aga tähendavad müüjale suurt riski, et ostja hakkab hiljem nõudma kahjude hüvitamist või ostuhinna alandamist, kui müüja neid puuduseid müügi-protsessi käigus ei ole avalda-nud.

Soovitame omanikel selli-sed puudused ja kindlasti ka nende põhjused likvideerida enne müügiga alustamist.

Usun, et kaugemas perspek-tiivis suureneb hinnavahe kva-liteetselt ja ebakvaliteetselt re-konstrueeritud elamutes asuva-te korterite hindade vahel. Teo-reetiliselt võiks mõjutada seda eluruumi kasutusmugavus, kuid seda ostjad üldjuhul enne tehingu vormistamist ei tea.

Praktiliselt aga muutuvad määravaks kulud – ebakvali-teetselt rekonstrueeritud ela-mute majandamiskulud on lihtsalt vältimatult suuremad. Puudulikule energiasäästule li-sanduvad puudulikult tehtud ehitustööde ümbertegemise või remondikulud.

Kui kahe naabermaja ma-jandamiskulud erinevad näi-teks 15%, siis säästlikumas ma-jas asuvate korterite potentsiaal-

ne müügihind peaks kuluka-mast majast samavõrra kõrgem olema.

Põhjalik kontrollMillele peaks aga ostjad uue

korteri valimisel seoses siseklii-maga tähelepanu pöörama?

Esiteks loomulikult sellele, milline tundub sisekliima elu-ruumis – kas see tundub liiga niiske või liiga kuiv. Teiseks tu-leks kindlasti üle vaadata sei-nad ja akende ümbrused – kas seintel (eriti välisseinte ühen-duskohad lae või põrandaga) paistab niiskuskahjustusi või hallitust (hallikad/sinakad lai-gud, värvi/tapeedi lahti pundu-mine).

Kindlasti tasub vaadata kar-dinate taha, vajadusel astuda toolile, et vaadata kõrge kapi taga varjatud lae nurka jm. Kui eluruumidel on plastraamide-ga aknad, tasub kontrollida, kas akendel on olemas ka tuu-lutuspilud või mikrotuulutus. Nende puudumine võib tähen-dada akende peatset vahetust ja suhteliselt suurt ja ootama-tut väljaminekut.

Eraldi tuleks tähelepanu pöörata sanitaarruumidele ja köögile ning piiluda varjatud kohtadesse (nt kraanikausikapi alla, vanni alla jm). Just varja-tud kohtades kipub õhuvahe-tus olema kõige halvem ning

sinna kogunenud niiskus on ai-nult abiks seente ja hallituste vohamisele.

Sanitaarruumides tuleks kontrollida, kas ventilatsioo-niavad on ikka olemas ning kas need viivad korrektselt venti-latsioonilõõri. Päris tihti on juhtunud, et «euroremondi» käigus on ventilatsiooniavad kinni pandud või ehitatud tei-se kohta ilma, et õhk oleks kor-rektselt lõõri juhitud.

Küsi lisaViimase asjana tasub uurida

korteriühistu juhatuselt, milli-sed on korteriühistule võetud rahalised kohustused ning mi-da nende rahadega on tehtud. Seejuures tasub uurida, kas, kui-das ja mis kvaliteediga renovee-rimistööd on teostatud.

Agaramad võivad isegi kü-sida ehitajate ja ehitusjäreleval-ve tegijate andmeid ning uuri-da sealt, milliseid probleeme tööde tegemisel esines. Kui kõik eelnev aga jätab veel kaht-luseid õhku, on võimalik telli-da arvamus mõnelt ekspertiisi-büroolt.

Igal juhul tasub silmas pi-dada vanasõna, et üheksa kor-da mõõda ja üks kord lõika. En-ne uue kodu ostmist seda põh-jalikult üle kontrollides väldid nii mõnegi probleemi ilmne-mist hiljem.

Kinnisvara hindamine eestis

Kinnisvara hindamine on majandusteaduse haru, mis hõlmab •sealjuures ka rahandus-, juriidika-, ehitus-, keskkonna- ja maksundusvaldkonna teadmisi.Eestis kureerib valdkonda Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing •ning hindamistegevus on reguleeritud läbi kutse andmise ja kohalike Eesti varahindamise standardite (EVS 875) süsteemi.Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing on asutatud mittetulundus-•ühinguna 5. mail 1995. Ühing koondab Eestis varade hinda-misega tegelevaid spetsialiste nii äriühingutest, omavalitsus-test, riigiasutustest kui ka õppeasutustest jm.

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu tegevuse põhieesmärki-deks on:

hindajate kutse andmine, kutseeksamite korraldamine•kinnisvara hindamise kui kutseala arendamine•hindamise metoodika arendamine•hindajate hariduse ja koolituse arendamine•kutse-eetika nõuete järgimine•rahvusvaheliselt tunnustatud hindamisstandardite ja metoo-•dikate tutvustamine Eestis

Allikas: Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing

912. oktoober 2011

JANA TOOME maakler+372 5342 5945jana.toome@dtz.ee

TOOMAS RINGOmaakler, hindaja+372 517 3628toomas.ringo@dtz.ee

KRISTA TOOMEMETS maakler+372 517 3624krista.toomemets@dtz.ee

ÜLLE MÄEHANSmaakler+372 503 0033ylle.maehans@dtz.e

ENNU SUSIkutseline maaklerhindajaEKMK+372 502 8972ennu.susi@dtz.ee

LIIA KALDOJA kutseline maaklerEKMK+372 520 1121liia.kaldoja@dtz.ee

TOOMAS VESKIMÄEkonsultant+372 5669 7949toomas.veskimae@dtz.ee

IVE PULMA maakler+372 5556 6606ive.pulma@dtz.ee

MARE SAKSAkutseline maaklerhindajaEKMK+372 527 1223mare.saksa@dtz.ee

KALLE LÄLLkutseline maakler+372 511 2835kalle.lall@dtz.ee

OST-MÜÜK HINDAMINE HALDAMINE TURU-UURINGUD HOONETE MÕÕDISTAMINE NÕUSTAMINE

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250 dtz.tallinn@dtz.ee

www.dtz.ee

DTZ

IRIS OLLEkutseline maaklerEKMK+372 510 5340iris.olle@dtz.ee

EKSKLUSIIVNE

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

Maja Pirita, Nurmiku tee 32, üp 101,8 m², krunt 598 m², 2 kor-rust, 5 tuba, saun, garaaþ, lo-kaalne keskküte + el.põranda-küte, hooldatud krunt.

ID 46281 Ive Pulma

140 000 €

EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite koja liige

EKHÜ - Eesti Kinnisvarahindajate ühingu liige

rahvusvaheline kinnisvarateenuste

ettevõte, mis on

esindatud

42 riigis

GERT RAHNELmaakler+372 5395 5890gert.rahnel@dtz.ee

MÜÜA KORTER

KUU PAKKUMINE www.dtz.ee/sipelga

Müüa viimased korterid Sipelgapesa elamukvartalisMustamäel 2008.a. valminud uues majas. Korteri hind sisaldab parkimiskohta hoones. Ülle Mäehans

2toal krt Põhja-Tallinn, Ristiku 89, üp 46,2 m², 1/2, vajab re-monti, kõrged laed, läbi maja planeering, kelder. Maja ümber krunt 1674 m².

ID 47217 Ive Pulma

38 000 €

Maa-alune garaaþiboks Mustamäe, Sütiste tee 29, üp 20 m².

ID 48193 Krista Toomemets

3 400 €

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

4toal krt Vanalinn, Uus tn 20, üp 104,6 m², 3/4, kamin, kel-der, kõrged laed 3,8m, elutuba läbikäidav, keldrikorrusel ühis-kasutuses saun, hoov 800 m².

ID 47470 Krista Toomemets

640 €/kuu

MÜÜA KORTER

Magasini

www.dtz.ee/magasini

Ülle Mäehans

Uued korteridbüroo- ja korterelamus

Tallinna kesklinnas

Müüa 2-5-toalised korteridsügisel valmivas büroo-kortermajas Tartu mnt 50

0-korrus parkimiskohadI-V korrus büroopinnadVI-VIII korrus korterid

www.dtz.ee/tartumnt50

Mare SaksaEnnu Susi

ateljee-korterid

Osta korter H. Johansoni poolt 1926.a. projekteeritud hoonesse Magasini tänaval.

Renoveeritud puithoone asub miljööväärtuslikus piirkonnas kesklinna vahetus läheduses. Pakume ateljeetüüpi eksklu-siivseid kortereid suuruses 108-129 m².

Müüa unikaalne ja omapärane hoonetekompleks Nõmmel - Ugala maja.

Hoonestus koosneb 3-st osast: * 2-kordsest 7-toalisest täiskeldriga telliselamust,* atraktiivsest 5-toalisest nn. rüütlilossist,* ärifunktsiooniga kauplus-kohvikust.

ID 45227 Kalle Läll440 000 €

2toal krt Viimsi vald, Haabnee-me, Heki tee 10, üp 58,8 m², 4/8, mööbel, köögimööbel teh-nikaga. Hinnas ka panipaik ja parkimiskoht.

ID 11479 Jana Toome

104 200 €

3toal krt Viimsi vald, Haabnee-me, Heki tee 6, üp 86 m², 1/5, rõdu, kelder, garaaþ, signalis., avatud köök. Lähedal mets, mererand, jalgrattateed.

ID 46825 Jana Toome

116 000 €

Elamumaa Haabersti, Saviliiva tee, kõrghaljast. Det.plan. järgi jagatakse 2300 m² krunt 2-ks, veel võimalus planeeringut muuta. Kat.nr: 78406:610:1260

ID 41265 Kalle Läll

75 000 €

MÜÜA MAA ÜÜRILE ANDAMÜÜA GARAAŽ

Ridaelamuboks Viimsi vald, Laiaküla tee, üp 140 m², krunt 780 m², saun, mbl, signalis., kamin, müüakse kogu sisustu-sega (v.a pehme mööbel).

ID 29399 Krista Toomemets

185 340 €

MÜÜA MAJAMÜÜA RIDAELAMU

MÜÜA MAJA

Mare Saksa

Veerenni 31

Müüa 1-2-toalised korterid täielikult renoveeritud puu-majas. Korterid müüakse musta karbi kujul.

Korterite planeering on muu-detud avatumaks, kamina- või ahjuvõimalus. Keldrikorrus liidetud I korrusel asuvate korterite pindadega.

www.dtz.ee/veerenni

Mare SaksaÜlle Mäehanskorter kesklinnas

1toal krt Pelgulinn, Õle tn, 2/2, üp 29,8 m², vaiksel kõrvaltäna-val, uued pakettaknad ja turva-uks, laminaatparkett, seinad soojustatud, maja taga aed.

ID 11366 Jana Toome

25 900 €

1toal krt Nõmmel Ilmarise 5, 5/5, üp 30 m², uued aknad, tur-vauks, garderoobikapp. Maja kõrval mets Pääsküla matka- ja suusaradadega.

ID 38377 Krista Toomemets

30 500 €

2toal krt Loo alevik, Toome tee 4, üp 38,7 m², 1/3, vajab reno-veerimist, vann, kelder, elutu-ba läbikäidav, köögis puupliit, uued pakettaknad.

ID 38926 Ülle Mäehans

17 200 €

Maja Porkuni järve vahetus lähe-duses Hirve tee 2 (Tamsalu vald), üp 166,8 m², 5 tuba, krunt 3000 m², saun, kamin. City24 ID: 824805

ID 28277 Kalle Läll

174 000 €

OLEMASOLEVATE HOONETEMÕÕDISTAMINE/

INVENTARISEERIMINE

REKONSTRUEERIMISEEELPROJEKTID

KORTERIOMANDITE MOODUSTAMINE

ENERGIAMÄRGIS

10 12. oktoober 2011

Palkmaja on hubane ja keskkonnasõbralik elamu, mille ehitamisel on Eestis sajandite-pikkused traditsioonid ning mille eluiga võib õigeid ehitusvõtteid kasutades kesta samuti sajandeid. Selleks, et ehitamisel oleks tulemuseks kvaliteetne ja kauakes-tev palkmaja, tuleb järgida kindlaksmäära-tud standardeid palk-ehitistele ning nõuda seda ka töövõtjatelt.

TRi in ahonenelaRi KiviSooEesti Puitmajaliit

T änavu märtsis kinni-tas Eesti Puitmajaliit (EPML) standardid

palk ehitistele, eesmärgiga luua tootjatele ja klientidele ühtne alus, millest palkmaja ehitami-sel juhinduda.

Palkmaja kvaliteedi kind-lustab üldjuhul professionaal-ne majatootja ja palkehitiste vallas pädeva ehitusjärelevalve spetsialisti kaasamine ehitus-protsessi. Maja soovitud kvali-teedi saab täiendavalt kindlus-tada aga ka standardite abil – võttes viimased aluseks juba ehitustööde eeletapis ja leppi-des standardikohases ehitami-ses kokku lepingu sõlmimisel majatootja või ehitajaga.

Standardist lühidaltStandardid sisaldavad nõu-

deid nii materjalide kvaliteedi-le kui ka üldiste ehitusnõuete-ga kooskõlas olevale ehitus-

protsessile. Näiteks leidub stan-dardis tõik, et ehitusplatsil peab majakomplekt olema kindlasti ladustatud ilmastiku-kindlalt.

Sooja- ja tuule-pidavuse tagamiseks on vajalik palkide liitekohtade tihen-damine projektis et-te nähtud nõuete kohaselt, sealhulgas tuleb arvestada ka-sutatava materjali eripäraga.

Samuti on üld-nõuetena tähtis pal-kide vahelt nähta-vaks jäänud tihendusmaterjal õigeaegselt ära lõigata, et vesi ei satuks materjali kaudu palki-de vahele.

Uste- ja aknalengide paigal-damisel palkhoones tuleb pii-da ülaosa ja palgi vahele jätta projektis ette nähtud vajumis-varu, mis tihendatakse vaju-

mist võimaldava isolatsiooni-materjaliga.

Oluliste teguritena toob standard välja ka palkmaja va-jumisest tingitud eripärad. Sei-

natarindi vajumise võimalda-miseks tuleks avatäited ühen-dada palkseinaga tenderposti-de abil. Mittevajuvad seinad tuleb aga ühendada lae ja/või seintega vajumist võimaldaval viisil ja vajumisvahe katta va-jadusel piirdelauaga.

Sageli soovitakse ehitada

palkmajale ka teine korrus, ent kui teise korruse kandevseinad on harilikud palkseinad, tuleb kasutada kandekonstruktsioo-nina pärlinit ehk katusekonst-ruktsioonis piki maja kulgevat kandvat palki, millele toetuvad sarikad.

Lisaks üldistele nõuetele näeb standard ette ka täpsed tingimused varale, avatäidete-le, põrandatele, vahelagedele,

tugipostidele ja katusetarindi-tele ning käsitleb seinte soojus-tamist, palkseina tihendamist ja seinte jäigastamist.

Praagi hulk kasvabEhituseksperdi Andres Ma-

daliku sõnul mitmekordistus käesoleva aasta suvekuudel pä-ringute hulk seoses palkmaja ehitusega seonduvate problee-midega. Enamasti ei puuduta

Palkmaja kvaliteedi tagab standardipõhine ehitus

Palkmaja ehitamist planeerival inimesel tuleb järelevalve või palkehitiste spetsialist kaasata kindlasti juba enne maja projekteerimist ja lepingu tegemist töövõtjaga.

standardid palKehitistele

Eesti Puitmajaliidu (EPML) standardid palkehitistele valmisid •EPMLi kuuluvate ettevõtete, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostööna ning on soovituslikeks miinimum-nõueteks Eestis toodetavatele köetavatele palkehitistele. Standardid on kasutatavad nii käsitööna valmistatavatele kui ka seadmetel toodetavatele massiivpalkidest ehitistele ja kehtivad ehitise üleandmise hetkel.EPMLi standarditega palkehitistele on võimalik tutvuda vee-•biaadressil: www.puitmajaliit.ee/miks-eesti-puitmaja/stan-dard

Allikas: Eesti Puitmajaliit

Paide mnt 7, PärnuTootmine

Tööstuse 29, Kadrina

TermoPlokk / TermoPlokk SilverTermoPlokk ja TermoPlokk Silver on EPS-soojustusmaterjalist vormitud ehitusplokid elamute kandvatevälisseinte ehitamiseks. Laotud sein armeeritakse ja täidetakse betooniga.

TermoPlokk Silver on võrreldes TermoPlokiga ca 20% madalama soojusjuhtivusega.

TermoPLokk Silveri valmistamisel kasutatakse grafiiti sisaldavat toorainet ning tänu sellele on see parimmaterjal passiivmajade ehitamiseks esitatavate nõuete täitmiseks. TermoPlokist või TermoPlokk Silveristehitatud majad on lisaks energiatõhususele ka mugavad hea soojustus tagab selle, et talvel on needühtlaselt soojad ja suvel ei kuumene need nii kiiresti ka üle. Tervisliku kliima kindlustab ventilatsiooni abilkontrollitud õhuvahetus.

–

·

·

·

·

Mõõdud 1160x300x320 mmPloki kaal 2,5 kgIsolatsioonikiht 2x100 mmU-väärtus:TermoPlokk 0,15 W/m KTermoPlokk Silver 0,13 W/m K

2

2

·

·

·

3 plokki8 mm armatuurterast 6 m0,1 m betooni (C25)vajadusel 2,3 m metallprofiilikipsplaadi kinnitamiseks

3

Mis on TermoPlokk / TermoPlokk Silver? 1 m seina ehitamiseks on vaja:2

SOOVITAME SOOJUSTAMISEKS

Reideni plaat AS

MüükTel +372 656 2727www.reideniplaat.ee

Fotol on palkhoone ehitus jäänud seisma ja üleliigne tihendusmaterjal jäänud lõikamata.Lisaks on palgid ilmastiku mõju eest kaitsmata. Fotod: Andres Madalik

Jättes palkmaja otsaseina koormamata ja ehitades katuse kandekonstruktsiooni valesti, ei tihene sein korralikult ning külgmise seina ülemised palgid väänduvad väljapoole.

1112. oktoober 2011

Sooduspakkumine kehtib krunditud ja värviga kaetud voodrilauale profi il UYV.

Vaata täpsemalt www.raitwood.ee

Ainult RAITWOOD Puiduterminalides

20 AASTARINGI KOGEMUSI

Targa ehitaja laud on kaetud

Värviga kaetud voodrilaua lööd kohe seina.

Kiire ja kaunis tulemus iga ilmaga.

Tallinna Puiduterminal HarkusE-R 8.30 – 17.30 Tel 658 0972

Tartu Puiduterminal ReolasE-R 8.00 – 17.00 Tel 730 0423

11

tüüpvead palkmaja ehitamiselProjekt ei sobi palkmajale.

Kasutatakse valesid lahendusi, iseäranis, kui •palkmaja teine korrus on samuti palkidest. Ei ta-gata, et kõik palkseinad oleksid võimalikult üht-laselt ja piisavalt koormatud.Ei tellita järelevalvet või puudub järelevalve •teostajal palkmaja ehitamise kogemus.Palkosa ja selle püstitus tellitakse palkmajaehita-•jatelt, kuid ülejäänud tööd tehakse kas ise või palkmaja ehitamise kogemust mitteomavate et-tevõtete/tööliste kaudu.Puudub peatöövõtja, kes ehituse lõpuni nõue-•test kinnipidamist järgiks.Kasutatakse ettevõtteid, kellel puudub vastav •registreering majandustegevuse registris ja õigus ehitustöid teostada.Palkosa valmistamisel kasutatakse mittekvali-•teetset puitu, valesid ehitusvõtteid ja mittekvali-fitseeritud tööjõudu.Palkmajaehitus jääb seisma, kuid puudub vajalik •kaitse ilmastikumõjude eest või pole tagatud palkseinte tihendamiseks vajalik koormus.Palkmajale ei tellita järelhooldust ja kontrolli •ning ei täideta palkosa valmistajate poolt antud juhiseid.Eritööde tegijad ei oska arvestada palkmaja va-•jumisega ja kasutavad valesid lahendusi. Hinnatakse valesti maja vajumist, iseäranis käsi-•tööna valminud palkseina puhul. Ei järgita standardi soovitusi.•

Allikas: ehitusekspert Andres Madalik

käsitööna valminud palkmajade tüüpviguKatus projekteeritakse Eestis levinud A-tüüpi sarikatega, aga kelbad projekteeritakse palgist, mis tähendab, et kelpadele raskust peale ei tule ning umbes aasta möödudes hakkavad kelbad ka tuult läbi laskma. Soovitav on kasutada pärlinitega katust või arvestada kelpade lisasoojustamisega.

Nivendiseinad projekteeritakse ilma vastava jäi-•gastuseta. Tänapäeval armastatakse teise korru-se kasuliku pinna suurendamiseks ehitada ligi meetrikõrgune nivendisein laetalade peale. Ju-hul kui panna A-tüüpi sarikas nivendiseinte pea-le, jättes seinad ristsuunas jäigastamata, hakkab sarikas seinu vähehaaval laiali pressima. Soovitav on kasutada nivendisarikaid, mis suunavad rist-suunalise jõu talade kõrguselt välisseinale, kus välissein on tänu taladele jäik.

Allikas: Majand OÜ tootmisjuht Kalev Kleimann

masintoodetud palkmajade tüüpviguKuigi teatakse, et palkmaja vajub, ei osata arvestada maja teise korruse eripäraga – sarikad liiguvad vajumisel piki sarikat tagasi, milleks peab arvestama nii lisasoojustuse paigaldamise kui ka katuselaudise löömisega.

Sageli lastakse akende ja uste paigaldamisel piir-•delauad kruviga seinaprussi külge ning ei jäeta vajalikku vajumisvahet akende ja uste peale.

Seintes olevad salapulgad paigaldatakse valesti.•

Treppide paigaldamisel ei kasutata trepi ülaosas •vajumist võimaldavat vajumisvahet.

Hoone sees ja terrassidel vertikaalselt seisvatel •postidel ei lasta langetuspolte õigel ajal järele, millest tekivad seintes seinaprusside vahel va-hed ja seinapruss väändub. Väändunud prusse pole hiljem võimalik korrigeerida.

Hoonesse ehitatud kergseinad ei võimalda hoo-•ne normaalset vajumist.

Palkide vahel olev tihendusmaterjal paigaldatak-•se valesti.

Ei kontrollita ehituse algul vundamendi vasta-•vust projektile ja vundamendi horisontaalsust.

Palkhoone tuleb väljastpoolt kindlasti pärast •püstitust viimistlusvahendiga katta, vastasel ju-hul läheb palk keskkonnatingimuste mõjul sina-kaks ja hiljem halliks. Kui see on juba toimunud, on olukorda väga raske päästa. Viimistlusmater-jali valikul on väga palju võimalusi, kuid kindlas-ti ei tohiks see tekitada kileefekti ja peaks olema rohkete puitu kaitsvate omadustega. Siinkohal on oluline välisviimistluse õigeaegne uuendami-ne.

Vundament ei tohi olla liiga madalale ehitatud. •Maja räästad, samuti katuse üleulatused kelpade juures peavad olema projekteeritud võimalikult laiad. Kitsa räästa ja madala sokli korral niisku-vad ja määrduvad alumised palgiread, kuna tu-geva vihma korral põrkuvad vihmapiisad maa-pinnalt koos mullaosakestega tagasi üles seinte-le. Standard näeb ette, et vundamendi sokliosa kõrgus ümbritsevast maapinnast peaks olema vähemalt 30 cm.

Allikas: RPM Grupp AS juhataja Enno Kuldkepp,

AS Ritsu ehitusjuht Ivo Tomson

mis on mis?

artiklis kasutatud mõisted:

Pärlin – katusekonst-ruktsioonis piki maja kulgev kandev palk, mil-lele toetuvad sarikad.

Salapulk – palkidesse löödud kahte või ena-mat palki läbiv püstpulk seina stabiilsuse tagami-seks.

Tenderpost – püsttugi avade või ristnurgaga si-dumata seina stabiilsuse tagamiseks ja palktarindi sidumiseks mittevajuva-te tarinditega.

Kelp – maja katuse ehi-tuslik eripära, otsaviil.

Nivendisein – pööningu põrandast üleulatuv vä-lisseina osa.

Käsitööna toodetud palkehitis – palkehitiste valmistamise meetod, kus palkide liidete tege-misel ei kasutata spet-siaalseid tootmisliine või tööpinke ja/või seinapal-gid on profileerimata.

Masintoodetud palk-ehitis – palkehitiste val-mistamise meetod, kus palkide liited on valmis-tatud seadmetel.

Allikas: Eesti Puitmajaliit

probleemid palkosa ja selle val-mistamist, vaid on seotud pro-jekteerimise ning maja täieli-kult valmis ehitamisega. Üha enam esineb probleeme ka ehi-tustööde seiskumisega.

Tüüpvead palkmaja ehitu-sel saavad sageli alguse mitte-kvalifitseeritud palkmajaehita-jate kaasamisest, kel võib olla küll varasem palkseina valmis-tamise kogemus, kuid puudub peatöövõtu kogemus palkmaja täielikul valmistamisel.

Teisalt hoitakse Madaliku hinnangul tihti kokku ka ehi-tusjärelevalve pealt. Tellija kor-raldab ehitamise ja järelevalve läbi ettevõtte, kel puudub vara-

sem palkmaja ehitamise koge-mus või viib ehitustööd lõpu-ni ise.

Madaliku sõnul tuleb palk-maja ehitamist planeerival ini-mesel kaasata järelevalve või palkehitiste spetsialist kindlas-ti juba enne maja projekteeri-mist ja lepingu tegemist töö-võtjaga, sealhulgas on oluline, et järgitaks standardis esitatud soovitusi.

«Võimalusel tuleb ehitus-tööd tellida ühelt firmalt, siis on, kellelt küsida,» rõhutab Madalik. «Vastasel korral on tõenäoline, et garantiiproblee-mid tuleb tellijal ise lahenda-da.»

«Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.»

12 12. oktoober 2011

Põrandamaterjali ning -viimistlust valides tuleks olla hoolas, kuna tege-mist on kuluka ning ae-ganõudva tööga. Põran-dalt eeldame pikka elu-iga, seega tuleks valida õigetesse oludesse sobi-vad materjalid ning vii-mistlus- ja hooldusva-hendid, mis sobivad in-terjööri ka kümne aasta pärast.

maReK vRiDolinSadolini Värvikeskuse kaupluse juhataja

P uitpõranda valimisel tuleks arvesse võtta eri-nevate puiduliikide

omadusi. Eestis levinuimad kuusk ja mänd on suhteliselt pehmed puiduliigid, mis sobi-vad paremini vähem käidava-tesse kohtadesse. Sellisest pui-dust põrand on tundlik nii koe-raküünte kui kontsakingade suhtes.

Põrandakatte valik sõltub kasutuskoormusest ja ruumi iseloomust. Korterelamu maja-pidamisse sobib hästi parkett, kuid palkmaja põrandana ta-suks eelistada laudpõrandat või äärmisel juhul lauaprofiiliga parketti.

Laudpõrand või parkett?Laudpõrandat saab vajadu-

sel mitmeid kordi üle lihvida ja uuesti viimistleda, kuna puidu

paksus on keskmiselt üle 15 mm. Parketi puhul sõltub lih-vimiskordade arv pealmisest viimistlusspooni kihist, mis üldjuhul on vaid mõne milli-meetri paksune. Sellist parket-ti saab lihvida kaks-kolm kor-da, seejärel tuleb parkett välja vahetada.

Laudpõranda puhul tuleb arvesse võtta, et okaspuit muu-dab oma tooni. Kaunist hele-dast männipuidust põrandast saab paari aasta möödudes in-tensiivselt soe kollakas põ-rand.

Tooni muutuse suhtes sta-biilsemad puidud on saar, kask ning tamm. Saar ja tamm on oma olemuselt tugevad puidu-liigid ning sobivad hästi kohta-desse, kus koormus põrandale on suur.

Interjööri on lihtsam sobi-tada just neid puiduliike, kuna saare ja tamme värvus ei domi-neeri, vaid sobitub erinevate värvilahendustega. Kuna aga mänd on ka hinna poolest soodsaim, siis tehakse otsus tihti just männi kasuks. Kollas-tumise vastu saab kasutada pleegitusvahendit Lut.

Lakk või õli?Põrandalakk moodustab

kaitsekihi puidu pinnale. Põ-randaõli tungib puidu sisse ja lihtsalt tihendab puitu ning kaitsekiht tekib puidu sees. Puit muutub seeläbi tugevamaks, ti-hedamaks ning mustus ei imendu pinna sisse.

Õlitatud pind jääb naturaal-ne ja soe, sellisel viisil viimist-letud põrandal kõnnite otse

puidu pinnal. Arvatakse, et põ-randa toon muutub õlitamise käigus kollasemaks, kuid see pole alati nii. Kasutades Synte-ko põrandaõli puit ei kolletu.

Kui õlitatud põrandale ki-puvad kergesti jääma veeple-kid, viitab see kehvasti tehtud tööle, kuna korralikult õlitatud puit on õliga küllastatud ning mustus ja vedelik ei saa puidu sisse minna.

Lakitud pind kulub aja möödudes ning varem või hil-jem tekib vajadus põranda uuendamise järele. Sellisel ju-hul tuleb terve põrand vanast lakist puhtaks lihvida ja seejä-rel uuesti üle lakkida.

Õigesti hooldatud õlitatud pind muutub aja jooksul aina paremaks ja võib öelda, et põ-rand ei näe enam kunagi lihvi-mispaberit. Käidavamates pai-kades on hiljem võimalik teha kohtparandusi või pöörata nei-le hooldamisel suuremat tähe-lepanu.

Lakki peetakse üldjuhul läi-kivaks viimistluseks. On ole-mas ka täismatti põrandalakki, millega viimistletud pinda võib hõlpsasti segamini ajada õlita-tud pinnaga.

Puitu saab edukalt kasutada ka niiskete ruumide põranda-tel – valida tuleb vaid õige pui-duliik ja paigaldusviis. Niiske ruumi puitpõranda viimistle-miseks sobib paremini Interna-tionali Teak Oil, mis on mõel-dud just laevatekkide viimistle-miseks ning on vastupidav nii hallitusele kui UV-kiirtele. Niis-kes ruumis kasutamiseks sobib ka põrandaõli Synteko Natural.

Nautic WC-pott 5500/5510

Oktoobris pakume kõiki Gustavsbergi tooteid vähemalt 20% soodsamalt.

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

aastat kogemust

Sanitaar- ja keskkonnatehnika

Tööriistad ja ehitusseadmed

Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

www.feb.eee-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 /

Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17

PÄRNU: Lina 22

Villeroy&Boch Sunberry seinapealne WC-pott koos pehmelt sulguva prill-lauaga

5630B001 + 9955S201

tavahind 457.-€ 269.-

-41%

Nautic WC-pott 5500/55105500301215 ja 5510301215

alla- või tahavooluga

kahesüsteemne loputus 3/6 l.

topeltseinaga loputuspaak

kasutajasõbralik loputusnupp

skandinaavia kvaliteet

tavahind 228.-€ 171.-

-25%

www.villeroy-boch.comwww.gustavsberg.ee

Nautic valamu 555655569901

mõõdud 560x430mm

ruumi säästev kuju

skandinaavia kvaliteet

tavahind 55.-€ 38.-

-31%

Nautic valamusegisti214047

veesäästu funktsioon

energiasäästu funktsioon

toodetud Rootsis

tavahind 75.-€ 51.-

Nautic valamusegisti

veesäästu funktsioon

energiasäästu funktsioon

toodetud Rootsis-32%

Puitpõrand nõuab kestmiseks iga-aastast hooldusteksPeRt annab nÕu

Puitpõranda värvimine on tasapisi tagasi moodi tulnud, tõugates takka ka sisekujundaja fantaasialendu. Foto: Sadolini Värvikeskus

1312. oktoober 2011

See on suure kuivainesisalduse-ga õli, mida on võimalik tooni-da.

Veebaasil õli?Tehnoloogia arenedes on

turule tulemas üha huvitava-mad tooted, mis pürgivad nii kasutaja- kui keskkonnasõbra-likkuse poole. Neist tasub esile tuua kaubamärgi Bloom veepõ-hise põrandaõli.

Veepõhine, praktiliselt lõh-natu õli sobib kasutamiseks kõikidel puitpõrandatel ja ka mööblil. Keskkonnamärgisega toode erineb oluliselt klassika-listest õlidest: pealekandmiseks on vaja vaid laia sünteetiliste harjastega pintslit, et saavuta-da hea ja ühtlane tulemus. Sel-le toote puhul on eriliseks ka toonitud õlide katvus: val-ge on valge, must on must ja pruun on pruun, seda ka okaspuidust põrandalauda-de juures.

Lisaks eelmainitud too-nidele on saadaval ka hele-pruun ning värvitu õli. Too-ne omavahel segades saab toonigammat mitmekesise-maks muuta. Uue või va-rem õlitatud põranda puhul piisab kergest lihvist, et pinda ette valmistada. Varem lakitud või värvitud pinna puhul tu-leks põrand lihvida kuni puh-ta puiduni. Toodet tuleb peale kanda kaks kihti. Pärast ööpäe-vast kuivamist on põrand kasu-tamiseks valmis.

Kuidas toonida põrandat?Kui ei soovi nii katvat tule-

must kui Bloomi veebaasil toon õli puhul või kui Bloomi valikust sobivat ei leia, võib toonida ka Synteko õlisid, mis annavad õrnema tooninüansi.

Laki alla annab kõige pare-ma tulemuse aluspinna peitsi-mine. Peitsi saab kanda vaid

otse puhtale puidule. Veebaasil põrandalaki alla sobib eelkõige veebaasil peits, näiteks Pinotex Interior, mille toonigamma on väga lai ning tooni intensiivsus sõltub pealekantud kihtide ar-vust.

Pärast esimest kihti tasuks teha vahelihv, et ülestõusnud puidupinnud tasaseks lihvida. Iga kihi vahel on soovitav las-ta pinnal kuivada 12 tundi. Peitsida tasuks laudhaaval, te-hes pintsliga ühtlaseid piki-tõmbeid.

Lahustibaasil laki puhul oleks soovitav peitsida piiritu-sepeitsiga, kuid siin tasuks olla ettevaatlik – kuna piiritus au-rustub väga kiiresti, võib tule-mus jääda ebaühtlane. Kui ka-sutate piirituspeitsi, laske peit-

simistöö teha asjatundjal. Vee-baasil peitsid on hõlpsamini töödeldavad.

Kuigi varasemalt on peetud lahustibaasil tooteid tugevama-teks kui veebaasil tooted, pole see alati nii. Keskmise käidavu-sega ruumi sobib lahustibaasil lakk Celco Terra, mis tagab üht-lase tulemuse, kuid muudab puitu pisut kollakamaks.

Veebaasil tooted on tooni suhtes stabiilsemad. Erandiks võivad olla mõned eksootilised puiduliigid, mille tooni muu-tumise vältimiseks on soovita-tav kasutada Synteko Exotic Wood Sealer kruntõli, mida saab veebaasil lakiga üle lakki-da.

Veebaasil lakk on vähese lõhnaga ning kuivab kiiresti, mistõttu on seda mugav kasu-tada. Keskmise käidavusega kohtadesse sobib sari Synteko Pro. Kui on vajadus eriti tuge-va kulumiskindlusega laki järe-le, sobivad selleks näiteks kahe-komponentsed lakid Synteko Star ja Synteko Sport. Eelnevalt peitsitud põrandal ei tule kasu-tada täiendavalt kruntlakki.

Lakitud põranda hooldusViimistletud põranda eluiga

on võimalik õigete hooldusvõ-tetega tunduvalt pikendada. Lakitud põranda igapäevaseks hoolduseks sobib vahavaba Synteko Super Clean, mida tu-leb lahustada üks osa vahendit 50 osa veega.

Puhastusvahend jätab laki-pinnale õhukese siidmati leeli-sevaba mittelibiseva antistaati-lise kile. Kile suurendab põran-dalaki kulumiskindlust ja hoiab põranda kaunina. Tuhmunud põranda värskendamiseks so-bib Synteko New Shine, mis kaitseb lakikihti ja annab põ-randale uue sära.

Eriti tugeva mustuse – kum-mitalla, kingaviksi, huulepul-ga, tindi, pori ja muude jälge-de – eemaldamiseks sobib häs-ti Synteko Remover, misjärel tuleks põrandapind uuesti värs-kendada hooldusvahendiga New Shine.

Õlitatud põranda hooldusKui õlitatud põrandat õi-

gesti hooldada, muutub selle pind üha tugevamaks ning vas-tupidavamaks. Igapäevaseks puhastusvahendiks sobib kõi-ge paremini selleks ette nähtud põrandapesuseep, kuna tavali-ne kodukeemia kahjustab õli-tatud põrandat.

Synteko Soap tuleb lahjen-dada 1:20 veega ning kasutada

põranda pesemiseks hästi väl-javäänatud lappi. Synteko õli-dega viimistletud põrandate kergeks värskendamiseks sobib aga hooldusvahend Re-Cover. Eelnevalt puhasta pind puhas-tusvahendi Remover ja vee la-husega.

Kasuta üks osa vahendit ning sada osa vett. Puhastatud täiesti kuiva põranda peale kanna kummispaatli või puh-ta lapiga õhuke kiht toodet Re-Cover. Lase tootel imbuda 10-15 minutit ning vajadusel kor-da toimingut. 20 minuti möö-

dudes poleeri pind puhta kui-va ebemevaba lapiga.

Hooldusõlitamist tasuks te-ha kodustes tingimustes kesk-miselt korra aastas, äripindadel kaks kuni neli korda aastas. Re-Cover sobib ka kohtparandus-teks.

Puitpõrandale värv?Pikka aega tabu olnud puit-

põranda värvimine on tasapisi tagasi moodi tulnud. Värvimi-ne on lihtne viis renoveerida vana põrandat, sobides hästi suve- ja maakodudesse ning va-nadesse elamutesse.

Ei tasu muretseda ka lauda-devaheliste pragude pärast, need mõjuvad vanal põrandal loomulikena. Värvimisega saab lihtsalt ja kiirelt anda ebakvali-teetsele pinnale hea välimuse.

Mugav on kasutada näiteks Epolan V Akryli, mis on vee-baasil vähese lõhnaga ja kiirelt kuivav värv. Toode sobib nii si-se- kui välistingimustesse ning ka niisketesse ruumidesse.

Lisaks puitpõrandatele so-bib Epolan V Akryl ka betoon-põrandate värvimiseks. Põran-davärvi plussiks võib lugeda laia toonigammat. Nii saab en-dale lihtsalt ja soodsalt soetada näiteks klassikalist valget põ-randat või hoopis efektset pu-nast.

Samuti on veebaasil põran-davärviga lihtne teha muidki huvitavaid lahendusi, kujun-dades põrandale näiteks erine-vaid mustreid.

Oma vajadusi ning võima-lusi tasub hinnata täpselt, et te-ha õige valik sobiva põranda ja selle viimistluse valimiseks. Täpsemate tööjuhiste saami-seks soovitan külastada viimist-lusmaterjalidele spetsialiseeru-nud kauplusi, kus asjatundli-kud konsultandid teid nõusta-vad.

Puitpõranda värvimine on lihtne viis renoveerida vana põrandat, sobides hästi suve- ja maakodudesse ning vanadesse elamutesse.

Kui mugavus ja energiasääst on olulised, soovitab Euroopa juhtiv elektrikütteseadmete tootja FENIX kasutada Eestis levinud salvestava põrandakütte asemel pigem otsest põrandakütet. Vaatleme, mille poolest need kaks kütteviisi erinevad. Salvestava tööpõhimõttega põrandakütte puhul paigaldadakse küttekaabel 10-14 cm segukihi alla. Sellise paigaldusviisi puhul akumuleerub soojus betoonikihti ja kiirgub sellest ühtlaselt ruumidesse. Puuduseks on aga küttesüsteemi juhtimise inertsus. See tähendab, et sisuliselt ei saa me soojust mitte siis kui vaja, vaid siis kui võimalik. Näiteks päeval, kui päike soojendab põrandat, on ülekütmise oht, sest betoon on juba soe ja põrand ei jahtu kiiresti isegi siis kui termostaat kütte välja lülitab. Tulemuseks on ebamugavalt palav tuba. Õhtul, kui välistemperatuur langeb, ei jõua küttekaabel aga põrandat uuesti piisavalt kiiresti üles soojendada ja tuba võib jääda jahedaks. Samas peame kulutama palju energiat betoonimassi enda soojendamiseks ja selle temperatuuri hoidmiseks. Kuna Eestis on öise ja päevase elektritariifi hinnavahe suhteliselt väike ja betoonimassi kütmisele kulub palju energiat, ei saavuta me loodetud rahalist võitu ka ainult öise tariifiga elektriga küttes.

Paindliku ja säästliku alternatiivina soovitab FENIX Lääne-Euroopas laialt levinud otsest põrandakütet. Otseseks põrandakütteks saab kasutada Fenix ECOFLOOR 10W/m küttekaableid, Fenix ECOFLOOR 160W/m2 küttematte või Fenix ECOFILM küttekilet.Otsese põrandakütte puhul paigaldatakse küttekaabel vaid 2-4 cm paksuse betoonisegu sisse, ECOFILM küttekile aga otse parketi vm. põrandakatte alla.Otsese kütte peamiseks eeliseks on dünaamiline reguleeritavus, st. kütame siis, kui seda vajame. Lisaks ei kulu liigset energiat betoonimassi üleskütmiseks ja selle soojuse hoidmiseks.Kuna otsese kütte puhul puudub salvestava kütte inertsus, saab ruumitemperatuuri väga lihtsalt ja kiiresti vastavalt soovile tõsta või alandada. Näiteks annab

temperatuuri alandamine ööseks või tööpäeval kodust äraoleku ajaks märgatavat kokkuhoidu.Alandades temperatuuri 1ºC võrra, vähenevad kulud ca. 5%. Lahkudes kodust ja lülitades sisse FENIX regulaatori automaatse temperatuuri alandi 5ºC võrra, vähenevad kulud ca. 25%.

Lisaks on võimalik säästa paigalduskuludelt, kasutades tehases valmistatud küttematte või küttekilede komplekte, mis teevad paigalduse kuni kaks korda kiiremaks ja mugavamaks. Küttemattidele kehtib pikk, 10-aastane garantii ning FENIXil on juba üle 10-aastane kogemus Eesti profipaigaldajate turul.

Fenix ECOFLOOR ja ECOFILM küttesüsteeme müüvad Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora, Tehnika Äri jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.

Maaletooja: Silmani Elekter ASTallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee

Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@silman.ee www.silman.ee

Õigesti hooldatud õlitatud pind muutub aja jooksul aina pa-remaks. Käidavamates paikades pööra põranda hooldamise-le suuremat tähelepanu. Foto: Sadolini Värvikeskus

14 12. oktoober 2011

Ventilatsiooni rajades mõtle homsest kaugemaleIga tänapäevane hoone peaks olema varustatud korraliku ventilatsiooni-süsteemiga. Selle üheks põhjuseks on järjest õhutihedamad majad ja soov energiakasutust väga täpselt optimeeri-da, aga loomulikult ka sobiv ja mugav siseklii-ma.

maReK PlaamUSUponori tehniline tugi

I nimene peab tundma end majas hästi. Energiahin-nad on rahakotile jätnud

kustumatud jäljed ja ära on ka-dunud arusaam, et ventileerida saab ka lahtise aknaga.

Lisaks tehnilistele põhjuste-le on ilmnenud veel üks venti-leerimise oluline vajadus. Mida aeg edasi, seda allergilisemad on inimesed – põhjused on seotud tihtipeale toitumise või sissehingatava õhu kvaliteedi-ga.

Põhiline mure sissehingata-vas õhus on seal sisalduvad al-lergeenkomponendid – kõik-võimalik tolm ja bakterid. Prae-guse valiku mõju tunnetatakse alles tulevikus. Seetõttu tuleb kaaluda igat otsust, mis ehita-misel tehakse.

Tolmupuhas ventilatsioonVentilatsioonisüsteem

peaks tagama värske ja puhta õhu ehk parema õhukvalitee-di, kuid pahatihti on see hoo-

pis tolmureostuse peamiseks allikaks – sellest omakorda te-kib oht tervisele.

Kõik ventilatsioonisüstee-mid vajavad hooldust, mille käigus eemaldatakse tolm. Kõi-ge lihtsam on tolmu eemalda-da võimalikult siledatelt pinda-delt ja tootmistehnoloogia sei-sukohast puhtaimatelt mater-jalidelt.

Parimaks näiteks on siinko-hal plastventilatsiooni õhuto-rustikud ja detailid, sest muu-dest materjalidest süsteemide-tailide nii puhas tootmine po-le võimalik. See tähendab, et toode on juba ladustamisel pu-has, pakendatud ja kaitstud.

Torude otsad on kaetud korkidega. Neid korke tuleb peal hoida seni, kuni süsteem tööle pannakse. Hea algus puh-ta ventilatsioonisüsteemi raja-miseks ongi loodud.

Lihtne paigaldusPlastventilatsiooni veelgi

suurem tehnoloogiline eelis seisneb selles, et tegu pole pel-galt plasttoruga, vaid kombi-neeritud toruga, mille sisepin-da katab antistaatiline kiht, seetõttu on raskendatud õhuga kaasa lendava tolmu ladestu-mine toru sisepinnale.

See teeb õhukanalite puhas-tamise lihtsamaks ja vajaduse puhastamise järele harvemaks. Kogu eelnevale infole tugine-des on näiteks Uponori plast-ventilatsiooni süsteemile oma heakskiidu andnud ka erinevad allergialiidud.

Lisaks eelnevale on plastil veel hulk eeliseid teiste mater-

jalide ees, nagu korrosiooni-kindlus, dielektrilisus ja kõige olulisem – lihtsus paigaldami-sel. Unustada võib ketaslõikuri ja müra, torud saab parajaks lõigata ka käsisaega. Liited ei vaja neete ega isepuurivaid kru-ve, suru vaid liitmik ja toru kokku, kinnita lakke ja kõik. Nutikam peremees või -naine saab süsteemi paigaldamisega hõlpsasti ise hakkama.

Plasttorude piirangudEnergiatõhususe seisuko-

hast on tähtis ka torustiku tihe-dus, et õhk liiguks just sinna, kuhu vaja ja võimalikult väike-se takistusega. Õhutorud peak-sid olema varustatud hea ti-hendsüsteemiga.

Takistuse vähendamiseks on hea soovitus kasutada mis tahes ventilatsioonikomponen-

tide puhul kolmikuid, mitte aga külgliitmikke ehk sadulaid. Külgliitmike ühendamine on objektil tihtipeale mitte kõige kvaliteetsem ja põhjustab süs-teemis lisatakistust, raskenda-des puhastamist.

Plastventilatsiooni süstee-midel on ka mõningaid piiran-guid. Torude läbimõõdud on 100 kuni 200 millimeetrit, mis määrab nende süsteemide ka-sutuskohaks korterid, eramud ja väiksemad olmepinnad. Sa-muti ei saa plastventilatsiooni metalltorustikega võrreldes ra-jada nii lihtsalt erinevate tule-tõkketsoonide vahele.

Leida võib ka eelisoleeritud ventilatsioonitooteid. See liht-sustab paigaldamist ja aitab ära hoida kondensaadi teket – nii pole vaja eraldi õhukanaleid isoleerida.

plasttorude Kasutamine

Plasttorustik on sobilik kasutamiseks nii uusehitistes kui reno-veerimisel. Peamised detailid, mida tähele panna, on järgmised.

Torustike läbiviikudel aurutõkkest tuleb kasutada spetsiaal-•seid aurutõkke läbiviike, et maja jääks endiselt niiskustihe.Pärast torustiku paigaldamist tuleb torustik sulgeda korkide-•ga. Korgid eemalda vahetult enne väljahäälestamist ja kasu-tamist.Külmas keskkonnas tuleb torustik isoleerida, isegi siis, kui •selle paiknemine on maja üldsoojustuses (näiteks laesoojus-tuses).Plastist ventilatsioonitoru on võimalik tellida ka isoleerituna – •ainult kokkupanemise vaev.Paigaldamine on lihtne ja mugav. •

Allikas: Uponor

Pakume karastatud klaasidega raamidetatäielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

www.malmerkfassaadid.ee

AS Malmerk FassaadidValdeku 132, Tallinn

tel 659 9247, 504 1744rodu@malmerk.ee

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest? Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

Plastventilatsiooni õhutorustiku sisepinda katab antistaati-line kiht, seetõttu on raskendatud õhuga kaasa lendava tol-mu ladestumine toru sisepinnale. Foto: Uponor

1512. oktoober 2011

SÄÄSTA KÜTTEKULUDELT KUNI 50%

Ametlik maaletooja: Bestair OÜ Tel: 60 64 350 ; info@bestair.ee; www.bestair.ee

Helistage meile numbril 60 64 350 ja me ütleme kui palju te võiksite aastas küttekuludelt säästa.

Küsimine ei maksa ju midagi!

* 5 aastane garantii laieneb seadme kompressorile

Külastage meid Delta Plaza majas Pärnu mnt 141, 9. korrus, Tallinn

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBADHinnad alates 699.- eurost

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD

(ei sisalda paigaldust)

ÕHUSOOJUSPUMBAD

(ei sisalda paigaldust)

5 AASTAT GARANTIID *

Hinnad alates 3770.- eurost

COPkuni

5,52

IGA OSTUGA DIGIKAAMERA*

* Digikaamera Panasonic DMC-FP7 iga soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib kuni 31.11.11 vüi kuni kaupa jätkub

16 12. oktoober 2011

Üha enam koguvad po-pulaarsust moodsad kütteliigid, mis võimal-davad kütta säästliku-malt ja hoida oma iga-kuised püsikulud mõist-likena. Kokkuhoid küt-tekuludelt võib olla mär-kimisväärne. Kuid milli-se kütteliigi peaks vali-ma, kui suur on inves-teering ja kokkuhoid ning tasuvusaeg?

ivo KõPPeRBestairi juhatuse liige

E estis leiavad üha enam kasutust erinevad soo-juspumbad. Soojus-

pump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võib ära kasuta-da nii välisõhu, veekogu kui ka maapinna soojuse, mis muude-takse eluruumi kütteks ja soo-jaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat.

Kombineeritud lahendusKui rääkida säästlikust küt-

misest, siis selleks sobib väga hästi inverteriga õhk-õhk tüü-pi soojuspump. Viimastel aas-tatel on see Eestis hakanud suurt populaarsust koguma.

Õhusoojuspump kombi-neerituna mõne teise alterna-tiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus, et hoida kokku oma

küttekulusid. Esmane investee-ring on mõistlik ja igakuine kokkuhoid märgatav, samuti on lühike tasuvusaeg.

Õhusoojus-pump sobib suu-repäraselt era-musse, korterisse, büroosse, kauban-duspindadele ja ladu-desse – kohta, kus kütte-kulud on suured, samuti sinna, kus oleks suvel vaja täiendavat jahutust. Selleks, et saavutada parimat tulemust, peaks see koht olema avatud si-seplaneeringuga, et soojus pää-seks ringi liikuma.

Inverteriga õhusoojuspump sobib eelkõige sinna, kus on elektri-, õli- või ahiküte. Kui enne kasutati kütmiseks ainult elektriradiaatorit, siis koos õhu-soojuspumbaga on elektrira-diaator enamiku ajast välja lü-litatud.

Radiaatorit kasutatakse ju-hul, kui väljas läheb väga kül-maks ja õhusoojuspumba toot-likkus hakkab langema. Kui ka-sutusel on ahiküte, tähendab õhusoojuspump eelkõige mu-gavust.

Kõik seadmed on varusta-tud taimeriga, mis annab või-maluse panna õhusoojuspump tööle just endale sobival ajal ja temperatuuril. Kuna seadet on lihtne ja kiire paigaldada, sobib see ideaalselt ka vanematesse majadesse, suvilatesse, olemas-oleva küttesüsteemi säästjaks ja olmemugavuste tõstjaks. Kõige parema ja mugavama tulemu-se saab kombineerituna.

Sõltuvalt majast või koha

iseärasusest saab üldjuhul hak-kama ühe seadmega. Kui ruumi(de) pindala on üle 160-180 m2, oleks mõistlik paigal-dada kaks siseosa. Seda põhju-sel, et näiteks eramus pole kui-gi mugav, kui kogu soojus pu-hutakse majja ühest kohast. Samuti teeb üks suur seade rohkem müra kui kaks väi-kest.

Lihtne kui külmkappLisaks säästmisele on tähtis

ka õhusoojuspumba jahutus-funktsioon ja õhu filtreerimi-ne. Õhusoojuspump pole min-

gil määral sõltuv muust kütte- ega ventilatsioonisüsteemist, vaid töötab samal põhimõttel nagu tavaline külmkapp, ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.

Lihtsustatult seisneb erine-vus selles, et kompressor ja ja-hutav osa on viidud õue, sooja andev radiaator asetseb aga modifitseeritud kujul toa sei-nal.

Õhusoojuspumbal on soo-jusenergia allikaks välisõhk. Väljas asetseva kompressori (välisosa) ja külmaine abil kan-takse soojusenergia üle sise-

komponenti, mille kaudu toi-mub ruumide kütmine. Jahu-tamisel toimib kogu tööprot-

sess vastupidi – soojus viiak-se välja ja jahedus tuuak-se tuppa.

Kolme aastaga tasaÕhusoojuspumba

paigaldamine ei nõua spetsialistil rohkem aega

kui üks päev. Paigaldus toi-mub siseviimistlust rikkumata. Kõik sõltub sellest, kuhu ja kui-das on võimalik paigaldada. Paigaldamise puhul on oluline koht, kuhu siseosa paigalda-takse. Seejärel leitakse koos kliendiga õige koht ka välis-seadmele.

Panasonicu õhusoojus-pump toodab 1 kWh elektri kohta kuni 5 kWh soojust. Soojust saab toota ka suurema pakasega, kuid kõige efektiiv-sem on selline soojuspump välistemperatuurivahemikus -7 °C kuni +7 °C.

Seadmete hinnad koos pai-galdusega algavad ligi tuhan-dest eurost (koos käibemaksu-ga). Selline seade on võimeline elektri- või õliküttega kombi-neerides säästma keskmiselt 450 eurot aastas, arvestades Eesti keskmise eramu suuruse-ga (120-140 m2).

Seega sõltuvalt maja tüü-bist, soojustusest ja kasutata-vast küttest tasub soojuspump oma investeeringu ära kolme aastaga. Kui arvestada seda, et seadmega saab suvel ka jahuta-da, on tasuvusaeg isegi lühem – ükski teine kütteliik ei või-malda sama raha eest lisandu-vat suvist jahutust.

Soojuspump aitab küttekuludelt säästa kuni poolenõuanne

leia enda vajadustele vastav õhusoojuspump

Selleks, et leida endale so-biv õhusoojuspump, peaks tähelepanu pöörama järg-mistele aspektidele:

Kui suur on maja?•

Milline on maja soojus-•tus?

Milline on maja planee-•ring – avatud, kahe-kordne vms?

Milline oleks ruumi •soovitud keskmine temperatuur talvepe-rioodil?

Millise teise kütteliigiga •saab õhusoojuspumba kasutamist kombineeri-da?

Kas soovite ka ruume •jahutada?

Õige toote leidmine on väga oluline, kuna liiga võimsa seadme puhul muutub investeeringu ta-suvusaeg pikaks. Liiga nõrga seadme puhul ei saavutata aga soovitud tulemust ja seade tarbib rohkem energiat kui peaks.

Allikas: bestair.ee

Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, 11317 Tallinn, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127E (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 • kaminakoda@raidkivi.ee, www.raidkivi.ee

KODU SOODSALT SOOJAKS!TALA 16

797 € 886 €

LOVERO

1459 € 1824 €

STROMBOLI N02

Suur kogus sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

1753 € 1948 €

KV 055 R/L

1473 € 1637 €

KV 055A

1406 € 1562 €

MALAGA

1753 € 1948 €

TALA 09

1036 € 1151 €

TALA 03

717 € 797 €

RIANO 03

877 € 974 €

AVILA 06

1554 € 1727 €

Soojuspump pakub kokkuhoidlikku, kuid efektiivset ja lihtsalt paigaldatavat kütte- ja ventilatsioonilahendust. Foto: Bestair

1712. oktoober 2011

Ei sisalda

freoone Kuni 40%

suurem saagikusSuurendatud

tugevus Suurepärane

nakketugevus

Premium –kvaliteet, millele võib kindel olla!

MAKROFLEX on saanud uue ja põhjalikult parandatud kärgstruktuuri, mis tagab täiusliku vahu moodustumise, suurema stabiilsuse ja lühema kuivamisaja ning pakub paremat heli- ja soojusisolatsiooni. Pidev innovatsioon ja usaldusväärne Premium - kvaliteet teeb MAKROFLEXist professionaalide jaoks esmase valiku.

UUDIS!UUDIS!

Vali vastupidavus! Ceresit soojustussüsteem

Ceresit soojustussüsteem kestab 25 aastat.*

Säästa raha oma maja kütte- või jahutuskulusid vähendades. Vähenda energiatarvet ja säästa ühtlasi ka loodust.

* testitud võrdsetes tingimustes 25 aastase kestvustsükliga vastavalt ETAG004-le.

Spetsiaalne retseptuur tagab krohvidele ja värvidele kaitse bioloogilise saaste (seened, hallitused, vetikad) eest, pikendades sellega fassaadi eluiga.

Kõrgeima kvaliteedi kinnituseks on ETA sertifi kaat.

Looduslike värvide jõud, mis on pärit erinevaist maailma paikadest, muudab iga hoone unikaalseks.

18 12. oktoober 2011

Sügis kihutab aednikku lume tulekuni üha takkaEt kevadel taipaks aed õigel ajal tärgata ning järgmisel suvel silmailu ja lõõgastavat elukesk-konda pakkuda, peab aednik olema töövalmis kogu sügise vältel.

evelin SaaRvaLuua Metsanduskooli õpetaja

Sügistööd tarbeaiasTaliõunad tuleks korjata

kindlasti enne öökülma. Vilja-puude alla kukkunud mäda-nenud viljad tuleb hävitada, mitte komposteerida. Ka le-hed tuleks viljapuude alt kok-ku riisuda.

Rohket saaki kandnud vil-japuud talvituvad paremini ja rõõmustavad järgmisel hooajal meid oma viljadega, kui nad on saanud piisavalt vett ning kui anname neile kõdusõnni-kut või komposti.

Väetamine aitab taimedel valmistuda järgmise aasta kas-vuks ning õiealgmete moodus-tamiseks. Kui kasutate poest ostetud sügisväetist, siis need graanulid võib rehaga mulla pealmise kihi sisse kobestada või kaevata võra alla augud ja puistata väetis aukudesse. So-bivaim väetamise aeg on alates augusti keskpaigast kuni sep-tembri lõpuni. Tähtis on, et taimed omastaksid vajalikke toiteelemente enne kasvupe-rioodi lõppemist.

Vaarikaistandikust võib va-nad oksad välja lõigata ja hai-ged oksad (varrepõletikuga ja kahjurite poolt kahjustatud oksad) ära põletada.

Köögiviljade maapealsed surnud osad võib komposti viia, istutusaladele võiks or-gaanilist väetist laotada ja see-järel ümber kaevata. Peenrale võib oktoobris jätta vaid leht-kapsa, sest see taim talub kül-ma hästi, hävitavalt mõjub tal-le hoopis sula ja külma vahel-dumine.

Kui aeda saavad jalutama tulla metsloomad, võib alates novembrist puid ja põõsaid

pritsida Plantskydiga. Vihmas-te või ka sulailmade puhul ha-jub preparaadi lõhn kiiremini ja siis on vaja puid uuesti prit-sida. Luua Metsanduskooli par-gispetsialisti Ivari Kandima sõ-nul kasutati möödunud talvel istikute kaitseks jänes-te vastu diislikütuse sees immutatud riideri-basid. Immutatud ri-bad haisesid tugevasti kogu talve kuni keva-deni välja ning näritud oksi ei tekkinud. Täna-vu plaanitakse Luua puukoolis ka tüvede ümber diislikütuses immutatud riideribasid põimi-da, loodame, et tugev hais pe-

letab eemale ka hiired, kes muidu lume all puukeste koort näriksid.

Kahjurputukate vastasesse võitlusesse on kaval meelitada linnud. Selleks pange talvel ae-da lindude söögimajad ja ala-

tes märtsist riputage üles pesa-kaste. Linde toites ja neile häid pesitsustingimusi pakkudes saategi oma aeda kasulikud

abilised. Puude koore alla tal-vituma pugevate putukate, näiteks vaksikute, tõrjeks või-te tüvede ümber panna liim-vöö, see püüab talvituma mi-nevad kahjurid kinni.

Viinapuude oksad tuleb oktoobris tagasi lõigata ja vas-tu maad painutada. Kui maa on külmunud, siis peab tai-med katma turba, lehtede või mullaga.

Oktoobris-novembris on soovitav koristada kasvuhoo-ne. Kui suvel esines taimedel haigusi, tuleks pindasid puhas-tada desinfitseeriva vahendiga ja vahetada ka muld.

Kui olete sügistööd lõpeta-

nud, puhastage kõik aiatööriis-tad ja viige nad hoiuruumi.

Muru hooldamineMuru külvamiseks sobib

augusti teine pool. Vanale mu-rule tuleb anda kaaliumi- ja fosforirikkaid väetisi. Kuna septembris on tavaliselt sade-meid piisavalt, kasvab muru hoogsalt, seetõttu tuleb sep-tembris-oktoobris jätkata mu-ru korrapärast pügamist.

Tavaliselt saab muru vii-mast korda niita oktoobri tei-ses pooles – siis tuleb muru pinnalt kõik niitmisjäägid ko-ristada ja koos maha langenud lehtedega komposteerida. Tal-

veks ei tohi murule puude leh-ti jätta.

HekidHekke tuleks viimast korda

pügada augusti lõpus. Hekkide istutamiseks on parim aeg sep-tembri teine pool, sest siis jõuavad taimed kenasti juur-duda ega vaja järgmisel keva-del hoolsat kastmist. Istutami-seks on soodsaim kasutada pal-jasjuurseid taimi, sest need on odavamad.

Rusikareegel: puude ja põõ-saste istutamiseks on sobivaim aeg siis, kui lehed tulevad põõ-sastelt kergesti lahti.

OkaspuudKuiva suve ja vihmavaese

sügise korral tuleb okaspuid enne talvitumist kasta. Okas-puude ja teiste igihaljaste puu-de ja põõsaste võras on sügise-ti näha kuivanud oksi – need võib sealt välja lõigata.

Püramiidja, keraja või koo-nusja vormiga okaspuude võ-rad on soovitav enne lume tu-lekut kokku siduda, sest lühi-kese ajaga suures koguses ma-ha sadav lumi võib vormist välja vajutada oksi või mis veel hullem, mõne oksa lausa murda.

IluaedAeda langenud puulehed

tuleb kokku riisuda – nendest saab valmistada komposti või kasutada multšiks. Kui teil on võimalik lehed kuivalt kokku riisuda, võite need panna hoiu-le näiteks tühja kasvuhoones-se ning külmade saabudes on teil siis kuivi lehti võimalik ka-sutada külmaõrnade taimede katmiseks. Aeglaselt lagune-vaid tammelehti võib panna rododendronite alla.

Rooside katmine tuleb jät-ta aega, kui maa on juba kül-munud (õues on 5-8 kraadi külma). Lühiajaline külm ei tee roosile halba. Kuid oktoob-ris tuleks rooside katmiseks va-ruda kuiva turvast või liiva ja mõelda ka kuuseokstele.

Kui külmad on saabunud, tuleb peenraroosid tagasi lõi-

Aeda langenud puulehed tuleb kokku riisuda – nendest saab valmistada komposti või kasu-tada multšiks.

Niide ja maha langenud lehed tuleb murult enne lume saabumist kokku korjata. Kui lehed õnnestub kokku korjata kuivalt, saab neid edukalt kasutada ka multšiks ja külmakartlike taimede katmiseks. Foto: Scanpix/CORBIS

Järgmine

ilmub

9. novembril

reklaami müük:

Marianne Peep marianne.peep@postimees.ee

tel 666 2188

Jaanus Sarapuu jaanus.sarapuu@postimees.ee

tel 666 2330

Meie lahendame kütte ja jahutuse mured

1912. oktoober 2011

gata umbes 30 cm kõrguselt ja ümber varte kuhjata kuiva tur-vast või mulda. Püsivate kül-made saabudes peab mullaga kaetud roosidele laduma kuu-seoksad.

Roniroosid tuleb oktoobri teises pooles tagasi lõigata ja ettevaatlikult maha painutada. Kui maa on külmunud, siis võiks roniroosid katta kuiva turbaga.

Suureõieliste elulõngade varred tuleb samuti novembris tagasi lõigata ja taimed katta kuiva turbaga.

Hortensiatel on augustis suured õisikud, neid on ilus vaadata nii sügisel kui ka tal-vel, kuid õisik kogub endale lund ja seetõttu võib lume ras-kuse all kogu oks murduda. Seega tuleks enne lume tulekut hortensiate õisikud maha lõi-gata. Kuna kõik hortensiad moodustavad õisikuid sama aasta noorel võrsel, tuleb keva-del lõigata hortensiate eelmise aasta võrsed tagasi esimese või teise pungani.

Septembris võib ümber is-tutada ja jagada mitmeid pü-sikuid, näiteks pojenge. Püsi-kute peenralt võib rohtsete pü-silillede kuivanud pealsed ära lõigata, kuid veidi külmaõrna-dele taimedele võiks lehed al-les jätta, sest kuivanud lehed aitavad neil talve paremini üle elada. Juhul kui plaanite peen-ra kevadel ümber kujundada, aitavad kuivanud varred ker-gemini taimede kasvukohti leida.

Kõrged kõrrelised nagu hii-na siidpöörised, kamm-soohei-nad, kastikud, partheinad ja si-nihelmikad vajavad toesta-mist, et sügisesed tuuled ja tal-vised tormid neid maha ei murraks. Sügisel tasuks puhmi-kutele kõrred ja lehed alles jät-ta, sest härmatisega kaetud või

lumised õisikud on ka talvel ilusad, pealegi kaitsevad vanad lehed puhmikut külma ja niis-kuse eest. Varte lõikamine on varakevadine töö, sest mõned kõrrelised alustavad kasvu õi-ge vara ja hiljaks jäänud lõika-misega kahjustame juba noori tärganud võrseid.

Tulbi- ja hüatsindisibulaid istutatakse peenrasse. Krooku-seid ja nartsisse võib istutada ka murusse. Sellisel juhul peab meeles pidama, et muru saab niita alles pä-rast sibullillede lehtede kuivamist. Enamiku lillesibu-late istutamisel kehtib reegel – is-tutada tuleb 2-3 korda sibula kõrgu-sest sügavamale ja üksikute sibulate vahe võiks olla vähemalt kahe sibulamõõdu jagu. Aga näi-teks keiserliku püvilille sibu-lad tuleb panna umbes 30 cm sügavusele.

Septembris mulda pandud sibula kannale kasvab korralik juurestik ja madalatel pluss-kraadidel areneb välja suvel tekkinud õiepung, mis jääb nüüd mulla alla uut kevadet ootama.

Krookuste istutamisel mu-russe võib aiahargiga augud et-te vajutada ja seejärel sibulad harudest jäänud tühimikesse suruda. Augud tasandage mul-laga. Sügiskrookused ja nartsis-sid tuleks mulda panna sep-tembri esimesel poolel.

Raske ja kiirgav lumiSügisel enne öökülmasid

tuleb üles kaevata külmaõrnad lilled nagu daaliad, gladioolid, kannad, kriinumid. Nende tai-mede sibulad ja juurikad tuleb puhastada, kuivatada ja üle tal-

ve säilitada kuivas külmavabas ruumis.

Daaliate juurikad tuleb üles kaevata pärast esimest öökül-ma, kui lehed on juba mustu-nud. Varred tuleb umbes 15 cm kõrguselt maha lõigata ja juurikad tagurpidi kastides-se asetada, kus nad jahedas ruumis mõne nädala kuivavad. Pärast seda tuleb juurikad õi-get pidi kasti laduda ja turba

või koorepuruga katta. Hoiuruum peab olema jahe, kuid külmavaba.

Aiatiigis kasvav vesiroos tu-leb samuti veest välja tõsta, suuremasse anumasse ümber tõsta ja keldrisse talvituma viia. Kui aiatiik on üle 60 cm sügav, siis võib vesiroosi jätta talvituma ka tiigivette.

Igihaljaste rododendronite võrad tuleks enne maapinna külmumist kokku siduda ja ümber taime peaks torkama tugikepid. Kui maapind on külmunud ja päike hakkab päeval eredalt kiirgama, on hea tugikeppide ümber sättida var-jutuskangas.

Eelmise talve kogemusele toetudes soovitaks noorte puu-de ja põõsaste peenikesed ok-sad enne lume tulekut samuti lõdvalt vastu tüve siduda, sest taimi kattev sulalumi on väga raske ja võib rebida puukese külgokstest täiesti paljaks.

Värske kohev lumi on tai-

medele parim kate külma eest, kuid suur kogus lund, mis jääb puudele ja põõsastele katteks ning muutub sulailmaga ras-keks, murrab oksi ja on taime-le hoopis ohtlik.

Igihaljaste lehtedega kivik-taimla taimed, mõned põõsad (läiklehine mahoonia, puks-puud, rododendronid, iilek-sid) ja okaspuud (näiteks ka-nada kuuse vorm «Conica», ebaküpress jt) vajavad veeb-ruaris-märtsis ereda päikese eest kaitset.

Ere päike soojendab lehe või okka pinda ja sealt aurub olemasolev vesi välja; külmu-nud mullast aga uut vett juur-de ei tule ning seetõttu kuiva-vad lehed ja okkad ära.

Selle vältimiseks laotage ki-viktaimla padjanditele peale kuuseoksi, kõrgemate põõsas-te ja puude katmiseks aga han-kige varjutuskangast.

Samuti jälgige, et koerad ei tõstaks jalga jäätunud okste juures. Aednikud soovitavad selle vältimiseks taime juurde torgata vaia – ehk hakkab koer oma häda tegema sellele vaia-le.

Terrassid ja rõdudAiavaasidesse tuleks istuta-

da suviste õitsejate asemel ka-narbikud ja eerikad. Jälgige, et taimed saaksid piisavalt vett. Kui soovite, et kanarbik õitseks ka järgmisel aastal rikkalikult, peab varakevadel õisiku vana õitsemise ulatuses tagasi lõika-ma.

Oktoobris tuleb terrassidelt ära viia külmaõrnad inglitrom-petid, viirpelargoonid, fuksiad jt. Taimed tuleb tagasi lõigata ja asetada jahedasse kohta tal-vituma.

Terrassidel ja aias kasutatud puitmööbel tuleks enne hoiu-kohta viimist õlitada.

Värske kohev lumi on taimedele parim kate külma eest, kuid suur kogus lund, mis jääb puudele ja põõsastele katteks ning muutub sulailmaga raskeks, murrab oksi ja on taimele hoopis ohtlik.

väetamine

üks olulisemaid töid sügisel on aiataimede väetamine sügisväetistegaMitmeaastased taimed hakkavad sügise saabudes valmistuma talve tulekuks. Siis on õige aeg anda sügisväetist, mis muudab aiataimed ja muru talve-külmale ning haigustele vastupidavamaks. Lisaks valmistab väetamine taimi ette järgmise aasta kas-vuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks.

Enn SilbergBaltic Agro tootejuht, koduaed

Sügisväetised sisaldavad kõiki taimedele ja murule sügisperioodil vajalikke toitaineid ja mikroelemen-te. Missugust väetist kasutada?

Sügisväetis aiale ja murule koostisega PK 11-22 ei sisalda lämmastikku (N), sisaldab aga fosforit (11% P205) ja kaaliumi (22% K2O) ning mikroele-mente. See väetis sobib kõikidele okaspuudele (elupuud, kuused, nulud, männid, kadakad), kivik-taimla taimedele, hekkidele, roosidele, mitmeaas-tastele aialilledele, rododendronitele jt happelist keskkonda vajavatele taimedele (asalead, hortensi-ad, kameeliad, magnooliad, mustikad, kanarbikud).

Sügisväetises sisalduvad fosfor ja kaalium on olu-lised taimede heaks talvitumiseks, võrsete puitu-miseks ning ka seemnete idanemisel, õite ja viljade moodustamisel.

Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastiku-ga sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõr-naks. Liigne lämmastikuga väetamine võib olla üheks taimede hukkumise põhjuseks talvel.

Sügisel istutatakse ka palju sibullilli. Nende heaks juurdumiseks segatakse ühtlaselt sibullillede is-tutusmulda sibullillede istutusväetist. See täisväetis sisaldab tasakaalustatud suhtes kõiki juurdumiseks ja kasvuks vajalikke toitaineid.

Sibullillede istutuskorvi kasutamisel segatakse väetis istutuskorvi alusesse pinnasesse, mis kind-lustab tugeva juurekava arengu, jõulise kasvu ja hilisema rikkaliku õitsemise.

Uponor vee- ja küttetorustike terviklahendus tagab hingerahuaastakümneteks. Saksamaal toodetud komposiittorusüsteem on kauakestev ning turvaline. Värvilised pressimisindikaatorid liitmikel aitavad kontrollida süsteemi veepidavust.

www.uponor.ee

Vee- ja küttetorustike esmaklassiline kvaliteet

* Soovituslik kampaaniamõõtudega uste või siis kampaaniatoodete müügihind koos käibemaksuga 20%. Kehtib kuni 31.12.2011 kõigi osalevate edasimüüjate juures Eestis.

**Käänduks Berry Pearl võrreldes käänduksega Berry N80. RenoDoor light võrreldes sama motiivi ja pealispinnaga välisuksega ThermoPro.

Rohkem informatsiooni: www.hormann.ee

BerryPearl/RenoDoor light

Säästke nüüd kuni 25 %**

Vaba valik: kaks värvitooni

Moderniseerige ja säästke Hörmanniga: käänduks Berry Pearl 75 neljas kampaaniamõõdus: tänu oma struktureeritud pealispinnale Pearlgrain on see uks eriti pilku püüdev. Lisaks sobivalt juurde: välisuks RenoDoor light, mis aitab oma väga hea soojusisolat-siooniga kaasa energia kokkuhoiule. Uks ja garaažiuks on sama hinnaga saadaval kahes värvitoonis.

Valge RAL 9016

Tumepruun RAL 8028

VälisuksRenoDoor light

Ainult 425 €*Ainult 280 €*

Käänduks BerryPearl

20 12. oktoober 2011

KESKLINN

KOHILA VALDKEILA VALD KESKLINNMUSTAMÄE

Meid kliendid soovitavad!

Kadrioru korterid – Köleri 14a müügil viimased2 korterit!http://www.uusmaa.ee/kadriorukorterid

Margit Sild: 515 0069

Mardi 14 majad on valmis!Tule vaatama rahulikku kodu Tallinna südalinnas!http://www.uusmaa.ee/mardi

Kristina Sõmerik: 521 6697

PIRITA

Majaosa Metsavahi teelÜp: 149 m² Hind: 125 000 EURFunkstiilis elamu kõrghaljastusega krundil.Uus Maa ID: 30331Marje Soosaar: 5620 1238

LÄHEDAL RAND

KESKLINN

2-toaline korter Saturni tn-l

SUUR HOOV

Üp: 39 m² Hind: 60 000 EURVäga hubane ja päikeseküllane korter.Uus Maa ID: 29774Margit Alloja: 5615 9661

3-toaline korter Roosikrantsi tn-l

HINNATUD PIIRKOND

Üp: 54,1 m² Hind: 109 300 EURArmas ja hubane renoveeritud korter.Uus Maa ID: 29556Eve Kaunis: 503 1898

KESKLINN

3-toaline korter Ravi tn-lÜp: 45 m² Hind: 79 500 EURRenoveeritud korter, kus on säilitatud palju algupärast.Uus Maa ID: 29694Margit Sild: 515 0069 Uuve Mast: 508 8957

PIRITA

2-toaline korter Tuule teelÜp: 52,4 m² Hind: 74 000 EURHubane kodu modernse korterelamu kõrgel 1. korrusel.Uus Maa ID: 29600Virve Roots: 5690 9344

LÄHEDAL RAND

Majaosa Kulna külas Kadaka teelÜp: 136,5 m² Hind: 76 000 EURValmimisjärgus paarismaja osa, ning 1600 m² maad.Uus Maa ID: 29690

VAIKNE ASUKOHT

KRISTIINE

Ridaelamuboks Valdeku tn-lÜp: 102 m² Hind: 99 000 EUR2-korruselisesse boksi on võimalik kohe elama asuda.Uus Maa ID: 29850Andrus Soonsein: 509 4112

VAIKNE PIIRKOND

2-toaline korter Prillimäe alevikus Sõpruse tn-l

PANIPAIK KELDRIS

Üp: 47 m² Hind: 19 000 EURRemonti vajav korter 30-min. autosõidu kaugusel Tallinnast.Uus Maa ID: 30184Mari Rõuk: 509 3995

KESKLINN

2-toaline korter Raua tn-lÜp: 42,8 m² Hind: 95 000 EURHea planeeringuga korter unikaalses Kadrioru majas.Uus Maa ID: 29754Tiiu Lehtonen: 5336 3708

VAIKNE ASUKOHT

PÕHJA-TALLINN

3-toaline korter Kalamajas Köie tn-lÜp: 87,5 m² Hind: 99 000 EURIlus ja isikupärane renoveeritud korter.Uus Maa ID: 28771Marina Hodus: 509 9765

LÄBI KAHE KORRUSE

KRISTIINE

3-toaline korter Keemia tn-lÜp: 75 m² Hind: 98 700 EURValgusküllane korter eriprojektiga majas.Uus Maa ID: 30054Kristjan Kungla: 5649 4525

VAIKNE ASUKOHT

3-toaline korter Mustamäe teelÜp: 66,2 m² Hind: 49 500 EURValgusküllane, poolelioleva remondiga korter.Uus Maa ID: 29826Margit Lipstuhl: 5680 1020

HEA ASUKOHT

3-toaline korter Laulupeo tn-lÜp: 127,4 m² Hind: 122 000 EURIlus korter kapitaalselt renoveeritud majas.Uus Maa ID: 30444Margit Sild: 515 0069

ELUTOAS KAMIN

HAABERSTI

3-toaline korter Õismäe teelÜp: 65,7 m² Hind: 51 000 EURKorralik läbi maja planeeringuga korter.Uus Maa ID: 30265Kadri Kuning: 5680 1015Külli Friedrichson: 5649 0753

Maja Voolu tn-lÜp: 190,7 m² Hind: 225 000 EURAvara planeeringu ja kauni interjööriga kodu.Uus Maa ID: 28394Silva Rahnel: 502 5181

HEA ASUKOHT

NÕMMEKLIENDIPÄEV 20.10 kell 16-18

Vana-Posti korterid –avastamata aare vanalinnas!http://www.uusmaa.ee/vana-postiMargit Sild: 515 0069

UUED KORTERID

Sinu Kassisaba kodu – Wismari 24!www.uusmaa.ee/kassisabakorterid

Margit Sild: 515 0069Ave Klaser: 5557 0055

UUS MAA TALLINNA JA HARJUMAA PAKKUMISED

Rävala pst 6, Tallinn Tel: 627 2600 Fax: 627 2601 uusmaa@uusmaa.eeUus Maa Kinnisvarabüroo

Üle 2400 kodu pakkumise leiad meie kodulehelt www.uusmaa.eeVõta meiega ühendust! Vastame 24 h jooksul.

KLIENDIPÄEV 23.10 kell 12-14

Kõnnu ridaelamud ja korterid –Kliendipäeval eripakkumised!Vaata lisa: www.uusmaa.ee/konnu

Ave Klaser: 5557 0055

Burmani maja korterid Kreutzwaldi tn-lSuured ja esinduslikud korterid unikaalse projekti järgi valminud majas.http://www.uusmaa.ee/burmani

Margit Sild: 515 0069

LÄBI KAHE KORRUSE

KADRIORG

3-toaline korter J. Vilmsi tn-lÜp: 66 m² Hind: 129 000 EURHubane ja valgusküllane kodu renoveeritud majas.Uus Maa ID: 30104Ave Klaser: 5557 0055

MADALAD KOMMUNAALKULUD

HEA ASUKOHT