KOLMAPÄEV, 12. dEtsEMbEr 2012

KINNISVARA EHITUS

Kinnisvara guru 2012 on Andrus Kõresaar ja Raivo KotovKOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov pärjati Lennusadama rekonstrueerimise eest 9. novembril üheteistkümnendat korda toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil tiitliga kinnisvara guru 2012. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul valisid kinnis-varaliidud kinnisvara guru 2012 sel aastal ühehäälselt. «Lennusadama len-nuangaarid on Euroopas ja maailmas ainulaadsed ning suure ajaloolise ja ar-hitektuurilise väärtusega,» ütles Rüütel. «Žürii valik langes arhitektide kasuks, kelle silmapaistvat projekteerimistööd on saanud juba nautida sajad tuhan-ded inimesed.» (PM)

Aasta maakler 2012 on Ardo Lepp DTZ KinnisvaraeksperdistEesti Kinnisvaramaaklerite Koda valib igal aastal traditsiooniliselt enda liikme-te seast välja kinnisvaramaakleri, kes väärib tunnustust – lõppeva aasta eest kannab aasta maakleri tiitlit Ardo Lepp, kes on DTZ Kinnisvaraeksperdi ela-mispindade osakonna juhataja. Kinnisvaravaldkonnas on Lepp töötanud aas-tast 1999, samuti on ta Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige.Ardo on andnud suure panuse ka Eesti maaklerikutse viimisse Euroopa tase-mele, olles Euroopa Liidu standardi «EVS-EN 15733:2010 Kinnisvaramaakle-rite teenused. Nõuded kinnisvaramaaklerite teenuste pakkumisele» tõlkimi-se töögrupi juhiks. Ardo kuulub ka kutseeksami hindamiskomisjoni. (PM)

Järgmine

KinnisVArA JA Ehitus

ilmub

16. jaanuaril

2 12. detsember 2012

kinnisvaratehingud (ost-müük)oktoober 2012 / tÄiendatud

online-küsitlus

harju maakond 1412 (+280)* tehingutsh Tallinna linn 959 (+154)* tehinguthiiu maakond 46 (+12)* tehingutida-viru maakond 341 (+95)* tehingutJõgeva maakond 96 (-15)* tehingutJärva maakond 88 (-21)* tehingutlääne maakond 122 (+50)* tehingutlääne-viru maakond 162 (+50)* tehingutPõlva maakond 94 (+17)* tehingutPärnu maakond 216 (-72)* tehingutrapla maakond 88 (-2)* tehingutsaare maakond 175 (+27)* tehinguttartu maakond 345 (+88)* tehingutvalga maakond 81 (+9)* tehingutviljandi maakond 164 (-75)* tehingutvõru maakond 84 (-14)* tehingut

kokku 3514 (+429)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395

ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

müügipakkumiste arv / korteridPortaal harjumaa* tallinn eesti kokkuCity24 1568 5692 12 634soov.ee 511 1457 4968kv.ee 1516 4853 12 902

müügipakkumiste arv / majadPortaal harjumaa* tallinn eesti City24 1510 668 5756soov.ee 479 197 2567kv.ee 1967 582 7470

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

Andmed seisuga 6. detsember 2012 kell 20.30

müügiPakkumiste arv

Vaadates erinevaid graafikuid on näha, et alates 2009. aastast pole suuri tõuse ega langusi kinnisvarasektorit iseloomustavas statistikas toimunud. Seega võib järeldada, et Eesti kinnisvaraturg on jõudnud uude ajastusse, mida võikski nimetada uuel tasemel toimivaks kinnisvaraturuks.

Mart SaaArco Real Estate ASi juhatuse liigeEesti Kinnisvarafirmade Liidu aseesimees

M is on kinnisvara-turu aktiivsust pi-durdavad tegu-

rid? Eelkõige jätab soovida Ees-ti inimeste keskmine palgata-se. Samuti tundub, et ostujõu-lise rahvastiku osakaal ja nen-de turuaktiivsus on Eestis ka-hanenud. Oluline põhjus on ka eurotsoonis toimuv, mis võ-tab Eesti inimeselt kindluse tu-leviku ees. Raha antakse palju kaalutletumalt ja «raskemalt» välja.

Ilmselt ei too uus aastagi ohutust, kuna kallineb elekter ja seda päris suures ulatuses – võib järeldada, et tõusmas on enamik hindu. Lisame siia juurde ka mootorikütuse ja sel-lest tuleneva esmatarbekaupa-

de hinnatõusu ning mõistame, et elukalliduse kasv ootab meid ees ka 2013. aastal.

Karta on, et Eesti inimeste kindlustunne tuleviku ees ka-haneb veelgi ning isiklikke re-serve kogutakse nn mustadeks päevadeks. Samas räägib selle vastu pankade vilets, et mitte öelda olematu hoiuste intressitase.

Julgen siiski arvata, et 2013. aastal haka-takse oma sääste taas aktiivsemalt kinnisva-rasse paigutama. Keh-vemaks lähevad lood aga ekspordiga, mis näitab kahanemise märke. Siinkohal pea-me hoidma pöialt meie eks-pordi peamistele partneritele, et nende majandus ei langeks liiga suurde madalseisu. Eestis toimuv sisetarbimine on prae-gu meid nn üleval hoidnud, kuid kauaks seda veel jagub, ei tea.

Kinnisvaraturu lootusHästi on see, et kui jälgida

keskmise palga ja korteritehin-gute ruutmeetrihindu, võib ostja seisukohalt kindlalt väi-ta, et 2009–2010 oli korterios-tuks ilmselgelt parim aeg, sest hinnasuhe oli kõige rohkem palga poole kaldu.

Näha on, et ruutmeetri-hind liigub ülespoole ja palgad ilmselt nii kiiresti kaasa ei lii-gu. Keskmiselt on hinnatõus olnud 10–12%, rohkem on tõusnud väärtuslikuma kinnis-vara hind.

Hästi on ka see, et Euribor on minu teada ajalooliselt ma-dalaimal tasemel ning panka-de intressimäärad on samuti mõistlikel tasemetel. Samas tu-leb arvestada, et see nii igaves-ti ei jää, kuigi 2013 võib see siiski veel nii jääda, kui usku-da pankurite prognoose.

Tundub, nagu oleks õige aeg parandada elamistingimu-si, kuid teha võiks seda oma ala spetsialistidega konsultee-rides.

On teada, et ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht on pä-ris suur – kokku üle kümne miljardi euro, mis tähendab, et raha paljuski seisab, aga sobi-vate investeerimisvõimaluste juures võiks see liikuda ka kin-nisvarasektorisse.

Korteritehingute turul on viimasel ajal märgata aktiivse-mat tegutsemist ning väidan, et nõudlus on isegi suurem kui pakkumine, eriti järelturul. Küll ei kehti see aga «mägede» kohta – nii Lasnamäe, Musta-mäe kui Õismäe on hoidnud oma hinda suhteliselt masu-järgsel tasemel. Ei imestaks, kui hinnad langevad – eelkõi-ge kortermajades, mida ei hoi-ta korras ja kus on suured kom-munaalkulud.

Hoonestamata elamumaa-de osas on tehingute arv aasta-aastalt vähenenud ning siin on üks oluline põhjus ka panka-des, kes ei rahasta meeleldi nende oste.

Hoonestatud elamumaade ehk rida-, paaris- ja eramajade turg on olnud natuke aktiiv-sem, siin on pangad ka tundu-valt lahkemad tehinguid ra-hastama.

Kui jälgida pankade väljas-tatavaid laene, võib ennusta-da, et nad sooviksid praegu laene kindlasti rohkem välja anda.

Hästi on tegelikult ka see, et kinnisvaraettevõtted tegut-sevad aktiivselt inimeste koo-litamisega ja teenuse kvalitee-di parandamisega. Ka maakle-ritele kutsetunnistuste andmi-

ne eksamineerimise kaudu tä-hendab seda, et järjest vähem on turul maaklereid, kes on selgelt ebapädevad ja kelle teadmisi pole keegi kontrolli-nud.

Siit võiks klientide tähele-panu juhtida omakorda asja-olule, et oma kinnisvaratehin-gute juurde maaklerit lubades võiks enne üle kontrollida te-ma kuuluvuse Eesti Kinnisva-ramaaklerite Kotta, kutsetun-nistuse olemasolu ning samu-ti uurida täpsemalt ettevõtte tausta, mida see maakler esin-dab – kas ettevõte on Eesti Kin-nisvarafirmade Liidu liige? Kõik see annab turvatunde edasiseks edukaks koostööks.

Aktiivne arendustegevusArendustegevus turul käib

ja huvi uute elamispindade ostmise vastu kasvab. Samuti on rahavoogu pakkuvate ob-jektide vastu ostuhuvi päris suur nii kohalike kui ka välis-investorite hulgas. Võib usku-da, et paar mahukamat aren-dust on mitmel ettevõttel ol-nud ooterežiimil ning vähe-malt mõned neist tuuakse järg-misel aastal turule. Palju sõltub muidugi ka ehitushinnast – tundub, et see pole veel päris selge.

Õnneks on tunda, et opti-mism pole inimesi veel maha jätnud. Samas on eestimaalas-te usk sellesse, et läheb pare-maks, juba piiri peal. Seda näi-tab arstide streik ning pidev jõuetuse tunne hindade tõusu ees. Arvan siiski, et valitsus on kriisiajal hästi hakkama saa-nud, kuid eks alati leidub ka nende tegevuses nõrgemaid kohti.

2012. aastal on kinnisvara-turg 2011. aastaga võrreldes märgatavalt aktiivsem olnud ning julgen arvata, et see ak-tiivsus kasvab ka 2013. aastal.

Järgmise aasta jooksul võiks eurotsooni kriis hakata leebu-ma. Loodetavasti leitakse vä-hemalt lahendusi, millega eda-si liikuda ning mis teeksid elu turvalisemaks. Kriisi järelmõ-jud kestavad kindlasti veel lä-bi aasta(te).

Tõenäoliselt väheneb lähi-ajal ka töötus, ent see toimub pigem madalapalgaliste kohta-de arvelt, mistõttu need inime-sed kinnisvaraturule erilist mõ-ju kahjuks veel ei avalda. Küll on nad juba mõju avaldanud üüriturule.

Mis saab kinnisvaraturust aastal 2013?

kas oled oma korteriühistus igapäevaste küsimuste lahendamise ja juhtimisega rahul?

harju maakond 1424 (+108)* tehingutsh Tallinna linn 937 (+32)* tehinguthiiu maakond 34 (+3)* tehingutida-viru maakond 256 (-25)* tehingutJõgeva maakond 105 (-30)* tehingutJärva maakond 98 (-2)* tehingutlääne maakond 87 (+15)* tehingutlääne-viru maakond 131 (-30)* tehingutPõlva maakond 69 (-4)* tehingutPärnu maakond 207 (+52)* tehingutrapla maakond 85 (+7)* tehingutsaare maakond 135 (-48)* tehinguttartu maakond 290 (+25)* tehingutvalga maakond 75 (+13)* tehingutviljandi maakond 114 (+12)* tehingutvõru maakond 62 (-10)* tehingut

kokku 3172 (+86)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük)november 2012 / esialgne

turukommentaar

563 vastajatwww.e24.ee

Jah, olen igati rahul – 25,9%

Olen vaid osaliselt rahul – 25,4%

Ei, ma pole meie KÜ tegevu-sega üldse rahul – 33,6%

Meie majas pole korteriühis-tut loodud – 15,1%

Kuigi 2013 toob tarbijaile hinnatõusude kaudu juurde ilmselt rohkelt ebakindlust, on õige aeg mõelda siiski elamistingi-muste parandamisele, kasvõi remondi kaudu, sest muidu võivad suurte kommunaalkuludega kortermajades hakata hinnad hoopis langema. Foto: Mihkel Maripuu

2012. aastal on kinnisvaraturg olnud 2011. aastaga võrreldes märgatavalt aktiivsem ning julgen arvata, et aktiivsus kasvab ka 2013. aastal.

KinnisvARApRognoosiD AAsTAKs 2013

Korterite üüriturg on 2012. aastal olnud aktiivne, kuid arvan, • et see siiski rahuneb, sest üürihinnad on oluliselt kasvanud.

2013 võib tuua kaasa nn uute või renoveeritud ühiselamu • tüüpi kortermajade tuleku turule, et rahuldada vajadust odavamate üürikorterite järele.

Büroopindade suhtes ennustaksin ettevõtete aktiivset huvi, • ent vähem aktiivselt tehtavaid otsuseid.

Huvi tõusu on märgata lao- ja tootmispindade osas. Selle • aasta teises pooles on olnud nõudlus suur ja soovitakse pindu, mida saaks paindlikult suurendada ja vajaduse korral koomale tõmmata. Märksõnaks on üürileandja paindlikkus.

Kokkuvõtvalt arvan, et 2013. aastal võib kinnisvaraturgu • vaadata mõõduka optimismiga. Kindlasti on jätkuvalt oluline üldine säästlik mõtteviis ja läbimõeldud tegevus nii äri- kui ka isiklikus elus.

Allikas: Mart Saa

312. detsember 2012

2012. aastal loodi Eestis üle 15 000 uue ettevõtte – kinnisvaraturu jaoks peaks nii suurel hulgal uute ettevõtete loomine tähendama seda, et vajatakse üha enam uusi büroopindu.taavi KöhlerUus Maa Kinnisvarabüroo maakler

M ajandusele on olulised kiirele kasvule orientee-

ritud ettevõtted, millest saavad Eesti ekspordi kasvatajad – neid võiks palju enam tekkida. Kiire kujunemisega ettevõtted saavad sündida keskkonnas, mis toetab ja soodustab nende kasvu. Selleks võib olla nii saa-vutamisele orienteeritud kul-tuur, hea elukeskkond kui ka toimiv taristu.

Kodust kontorisse2012. aastal loodi Eestis üle

15 000 uue ettevõtte, mis on märkimisväärne kasv võrreldes varasemate aastatega. Enamik neist ei kasvagi kunagi suureks ja paljude kasv toimub tagasi-hoidliku tempoga.

Sellistel väikeettevõtetel on oma koht meie ühiskonnas täiesti olemas kas või endale ja lähedastele tööd andvate pere-firmade või kohalikule turule orienteeritud ettevõtete näol. Alustavad, kuid kiire kasvuga ettevõtted on majanduse ve-duriteks ning ühiskond peaks looma neile madalad barjäärid, võimaldades arendamiseks ja kasvamiseks finantsressursse.

Kinnisvaraturu jaoks peaks nii suurel hulgal uute ettevõte-te loomine tähendama seda, et vajatakse üha enam uusi bü-roopindu. Reaalses tegevuses seda siiski märgata ei ole.

Büroopindade turul käib la-hing olemasolevate üüriklien-tide pärast ja kontoriruume ot-sivad eelkõige paremaid tingi-musi vajavad ja aastaid ärimaa-ilmas tegutsenud ettevõtted. Kuid siiski on ka üksikuid alus-tavaid firmasid, kes soovivad väljuda kodukontorist ja otsi-vad väikest büroopinda.

Väikeettevõtte investeerin-gute vajadus ning stardikapital on väike, seega on nad ka hin-natundlikumad. Samas annab ettevõtte väiksus võimaluse reageerida turu muutustele kii-relt ja operatiivselt.

Alustavas ettevõttes on töö-tajate arv üldjuhul väike ning ruumivajadus samuti

minimaal ne. Eesti keskmises ettevõttes töötab ligi 15 ini-mest, alustavas ettevõttes on tavaliselt 2–4 töötajat. Vajami-nev ruum on maksimaalselt 10 m2 inimese kohta, seega on alustava ettevõtte keskmine büroovajadus 20–50 m2.

Enamik 2000. aastate algul ehitatud büroohooneid on tehtud «rätsepatööna» – konk-reetse (suur)üürniku vajadusi arvestades –, seega leidub neis hoonetes pisibüroosid vähe. Kuid turul on üsna palju va-nemaid B- ja C-klassi ärihoo-neid, kus on ka odavama hin-naklassiga väiksemaid büroo-pindu ning uuemate ärihoo-netega võrreldes madalam üü-ritase.

Selliseid ettevõtteid, kes tunnevad huvi madalama kva-liteediga büroo vastu ning kel-le jaoks kontori esinduslikkus pole esmatähtis, ikka jagub. Tegemist on firmadega, kelle kliendid kontoris ei käi ja kes on üsna pretensioonitud ja hinnatundlikud. Tihti on sel-liste ettevõtete büroo valikul määravaks teguriks töötajate enda elukoha lähedus.

Koostöö ärilinnakutesMuidugi oleneb äripinna

vajadus ka ettevõtte tegevus-valdkonnast – tootmisettevõt-te ja tavabüroo ruumivajadust tuleb vaadata eraldi, lähtudes nende tegevustest. Kui lao- ja tööstusettevõtted on koondu-nud tehnoparkidesse, saab ka büroo valikul üha olulisemaks sünergia naabruses asuvate et-tevõtetega, kes sobivad kas siis

tegevusalalt või pakuvad muid lisaväärtusi.

Seega on ettevõtetel kasu-lik omada bürood ärilinnakus. Näitena saab välja tuua Tech-nopolis Ülemiste, mis on Eesti esimene innovaatiline ärilin-nak, mis just rõhubki nendele samadele koostööd soodusta-vatele külgedele. Teine ärilin-nak, kus on osavalt seotud bü-roo ning tööstus ja tootmine, on Tallinna Tehnikaülikooli Tehnopol.

Alati on hea võimalus ka-sutada ka büroohotellide tee-nust, mille tulek turule oli vae-varikas, kuid nüüdseks on nad end hästi positsioneerinud just tänu alustavatele ettevõtetele, kes on lühiajaliselt kohalikul turul ning ei vaja esialgu enam kui ühte kuni kolme töökohta ega saa ette prognoosida oma arengupotentsiaali.

Teenus annab võimaluse vältida üürilepinguga kaasne-vaid kohustusi: lepingu pikkus, lõpetamine, töötajate vähene-misest või suurenemisest sõl-tuvalt vajamineva büroo otsi-mine.

Üürileandjate suhtumine alustavatesse ettevõtetesse on muutunud mõistvamaks. Näi-teks pakutakse ajutist üürisoo-dustust, samuti võivad paind-likumad olla lepingu lõpetami-se tähtajad. Kuid arusaadavalt on ka üürileandja ootused üür-nikele kõrged, näiteks eelkõige lepingus toodud kohustuste korrektse täitmise osas. Üürile-andja soov on siiski alati näha ettevõtet arenemas ja lõpptu-lemusena hoones laienemas.

Väikeettevõtete vajadused büroo järele on erinevad

KinnisvARApRognoosiD AAsTAKs 2013

Reaalne ruumivajadus 1. – mitu inimest äripinnal tööle hakkab ja missugune on kasvuperspektiiv?

Asukoht 2. – kas ruume on vaja kesklinna kallisse büroohoonesse või sobib hoopis äärelinna väiksema hoone märkimisväärselt soodsam büroo? Kuidas kliendid ettevõtte üles leiavad? Kuidas töötajad tööl saavad käia?

Parkimine 3. – sõltuvalt asukohast on parkimisvõimalused väga erineva kulutasemega; peale selle tuleb arvestada ka ühistranspordi lähedusega.

Äripinna üürimise kulu 4. – hilisemate segaduste vältimiseks tuleb kohe lepingu sõlmimisel selgeks teha, millest koosnevad üürihinnale lisanduvad kulud (näiteks kommunaalkulud, parkimiskulud, iga-aastane hinnatõus).

Büroohotell 5. – alustaval ettevõttel on võimalus üürida endale ruum büroohotellis, kus ei kaasne siduvaid lepinguid ja kus on olemas kõik vajalik.

Kui ettevõte suudab läbi kaaluda need küsimused ja ennetada probleeme, on lootust, et alustatakse elujõulise ja kasumliku ettevõttena.

Allikas: Taavi Köhler, Uus Maa Kinnisvarabüroo

Kodukontorist liigutakse aina enam edasi ärilinnakutesse – Ülemiste City Tallinnas kasvab ja areneb, koondades väga erisuguse suunitluse ja suurusega ettevõtteid ning ameti-asutusi. Foto: Peeter Langovits

4 12. detsember 2012

Kehtiva Eesti õiguse kohaselt sõlmitakse laenu saamiseks ning selle tagamiseks mit-meid lepinguid, millest notariaalse tõestamise vorminõue on kehtesta-tud vaid hüpoteegi sead-mise lepingu suhtes.

eve StrangNotarite Koja tegevdirektor

N otari juurde tullak-se hüpoteegilepin-gut sõlmima siis,

kui laenulepingu tingimustes on panga või mõne teise lae-nuandjaga kokku lepitud ning kirjalik leping mõlema poolt allkirjastatud. Kuna üldjuhul toimub laenusumma välja-maksmine alles pärast selle ta-gamiseks vajalike lepingute sõlmimist, võib täheldada, et nn viimast etappi võidakse tei-nekord alahinnata.

Mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja

pant. Kui sõlmitakse hüpotee-gileping, siis on selle poolteks kinnisasja omanik ja laenu-andjast hüpoteegipidaja, kes saab sellega õiguse tagatud nõuete rahuldamiseks hüpo-teegisumma ulatuses panditud kinnisasja arvel.

Seega seatakse pant juhuks, kui laenusaaja ei suuda oma kohustusi panga ees täita. Hü-poteegi seadmise ajaks ei pea laenuleping olema tingimata sõlmitud. Kui laenulepingut ei

sõlmitagi, kuid hüpoteek juba seatud ja kinnistusraamatusse kantud, ei ole pangal tekkinud õigust nõuda selle kinnisasja müüki.

Lepingus on oluline osa ta-gatiskokkulepe, milles lepitak-se kokku, milliseid konkreet-seid laene ja muid kohustusi just selle hüpoteegiga tagatak-se. Tagatise võib anda laenu-saaja ise või muu isik.

Kinnisasja omanikule, kes laenu tagamiseks kinnisasja hüpoteegiga koormab, on olu-line tagatiskokkuleppe ulatus, mis eri vajaduste korral võib olla väga erinev. Eriti oluline on see nn täiendava tagatise andjale, kes ise pole laenuvõt-ja, kuid on valmis oma kinnis-asjaga tagama mõne teise isiku võetud laenu.

Täiendava tagatise andjale on oluline, kas ta nõustub ta-gama vaid ühte konkreetset laenu, või on nõus, et laenu-saaja võib ka tulevikus täienda-vaid laene võtta ilma, et sellest eraldi tagatise andjale teataks.

Kui hüpoteegileping sisal-dab sundtäitmisele allumise kokkulepet, on see ühtlasi täi-tedokumendiks, mille alusel saab hüpoteegipidaja nõuda panditud kinnisasja sundmüü-ki kohtutäituri poolt, kui lae-nulepinguga võetud kohustu-si ei täideta.

Samas tuleb nõude tegelik-ku suurust sundtäitmisel tõen-dada ning hüpoteegipidajal ei ole alati õigus nõuda maksi-maalset summat.

Kui laenusaaja ei suuda oma kohustusi laenuandja ees täita ja näiteks pank tahab

sundtäimisel müüa lisatagatist, siis on võimalus tagatist n-ö päästa, kui tagatise andja ise tasub võla. Kui võla on tasu-nud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahulda-tud ulatuses talle üle.

Käendusest Käenduse puhul võtab

käendaja endale kohustuse vastutada laenusaaja kohustu-se eest juhul, kui laenusaaja ise laenu tagasi ei maksa. See tä-hendab sisuliselt, et käendajal võib tekkida reaalne raha maksmise kohustus.

Erinevalt hüpoteegist on käenduse puhul võimalik kok-ku leppida, mis summa ulatu-ses ja mis aja jooksul käendaja vastutab. Samuti on võimalik kokku leppida, et pank saab käendajalt nõuda võla tasu-mist vaid juhul, kui ta laenu-saajalt seda sisse nõuda ei saa.

Käendusleping ei pea ole-ma notariaalselt tõestatud. Kui tegemist on tarbijast eraisiku antava käendusega, peab see leping olema kirjalikus vormis. Teatud juhtudel võib käendus olla ka tühine, kui sisaldab käendajale kahjulikke kokku-leppeid, mida seaduse kohaselt sõlmida ei saa.

Muidugi võivad käendaja ja laenuandja sõlmida soovi korral käenduslepingu ka no-tari juures, kuid seda esineb praktikas siiski harva.

Notariaalne tõestusMiks on seaduses ette näh-

tud, et teatud lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud?

Notariaalselt peavad olema tõestatud eelkõige sellised le-pingud, mille osas vajavad osa-lejad rohkem nõustamist ja hoiatamist.

Notar peab välja selgitama kõik olulised tingimused ja nende põhjal andma nõu, kui-das oleks kõige parem leping sõlmida ja millised kokkulep-ped sinna kirjutada. Teisalt on teatud juhtudel notaril ka kohus-tus hoiatada osa-lejaid mõtlematu tegevuse eest – millised tagajär-jed võivad saabu-da, kui...

Paraku ei saa notar anda pari-mat nõu, kui osa-lejad varjavad või ei julge aval-dada, et tegelikult on omava-hel midagi muud kokku lepi-tud. Samuti on keeruline nõus-tada kliente, kes ei anna nota-rile tagasisidet, kui nad mõnest lepingu punktist või seaduse-sättest aru ei saa.

Esinenud on ka juhtumeid, kus pärast tehingu tõestamist ilmneb, et üks osapool on kee-litanud teisi osalejaid notari juures küsimusi mitte esitama või on eelnevalt piisavat «sel-

gitustööd» tehtud selles osas, et tegelikult kehtib see, mis omavahel juba kokku lepitud. Paraku võib hiljem saabunud tõehetke ajal olla juba liiga hil-ja.

Notar ei saa valida, kas ta tõestab lepingu või mitte – ta on kohustatud seda osapoolte soovil tegema. Tehingu tõesta-misest keelduda saab notar

vaid seaduses ette nähtud juh-tudel.

Kui notar on lepingu tões-tamisel märkinud sellesse kõik poolte kokkulepped ja samuti selgitanud, millised tagajärjed võivad saabuda ning tehingu osapooled on sellega nõus, kinnitades, et neile on kõik arusaadav, ei saa notar keeldu-da tehingu tõestamisest, kui ühtegi seaduses nimetatud keeldumise põhjust ei esine.

Näiteks kui sõlmitakse hü-

poteegi seadmise leping, kus tagatise andja ei ole ise laenu-saaja, vaid soovib tagada lap-se, lapselapse, sõbra, tuttava vm isiku võetud laenu, peab notar sellise lepingu tõestama, kui tagatiseks oleva vara oma-nik seda soovib. Ainult asja-olu, et tagatakse võõrast laenu, ei saa iseenesest olla põhju-seks, et tehingut mitte tõesta-da.

Üheksa korda mõõda...Nagu igasuguste kokkule-

pete puhul, kehtib ka hüpotee-gi seadmise lepingute või lae-nu- ja käenduslepingute puhul sama reegel – enne allkirjasta-mist kaalu tehingu tingimus-tega nõustumist hoolikalt ning selgita välja kõik võimalikud asjaolud ja riskid.

Notariaalselt tõestatavate lepingute puhul on just notar see, kelle poole kõikides selgu-setuks jäänud küsimustes abi saamiseks pöörduda.

Juhul kui klient ei saa no-tari juures allkirjastatava te-hingu sisust ja tagajärgedest aru, tuleks kõigepealt juba en-ne allkirjastamist anda notari-le aktiivset tagasisidet, kasuta-des võimalust ja õigust selgu-setute asjaolude kohta küsimu-si esitada ning vajadusel teha seda kasvõi korduvalt.

Väga tähtis on notari an-tud selgitusi tähele panna, ku-na keskendudes ainult allkir-jastamise soovile ning sõlmita-va lepingu esmasele positiivse-le tagajärjele, võivad selgitused tehinguga kaasnevate võimali-ke ohtude ja riskide kohta jää-da tähelepanuta.

Kõigi kliendi jaoks keeruli-semate tehingute puhul on võimalik notariga konsulteeri-da enne selle tõestamiseks kok-kulepitud aega, milleks võiks eelnevalt sama notaribürooga ühendust võtta ning konsul-tatsiooniaeg kokku leppida.

Selliseid, enda koostatava ja tõestatava tehingu erinevaid võimalusi ning tagajärgi selgi-tavaid konsultatsioone anna-vad notarid tasuta. Samuti on notar kliendi soovil kohusta-tud vähemalt kaks päeva enne tehingu tõestamist saatma kliendile notaribüroos koosta-tud lepingu projekti, et klient saaks sellega põhjalikult tutvu-da ning vajadusel teha oma tä-helepanekuid.

Kuna nendele kahele päe-vale eelneb ka lepingu teksti ettevalmistamine notaribü-roos, tähendab see, et tehingu tegemiseks vajalik info peab olema notarile teada aegsasti.

Juhul kui konsultatsiooniks või tutvumiseks jääb aeg liiga napiks, on võimalik tehingu tõestamine edasi lükata, et klient saaks asjaoludega end piisavalt kurssi viia ning põh-jalikult järele mõelda.

Täiendava tagatise andjale on oluli-ne, kas ta nõustub tagama vaid ühte konkreetset laenu, või on nõus, et laenusaaja võib ka tulevikus täien-davaid laene võtta ilma, et sellest eraldi tagatise andjale teataks.

Laenude tagamisel küsi nõu, kaalutle ja keskendu

HeA TeADA!

Kui mitmele kinnisasjale on seatud ühine pant ehk ühishüpoteek, peab arvestama järgmiste asjaoludega:

Laenuandjast hüpoteegipidajal on õigus sellisel juhul ise otsustada, kas nõuab ühe, teise või 1. kõigi tagatiste müüki. Laenusaaja ja tagatise omaniku kokkulepe selle kohta, et kõigepealt pannakse müüki laenusaaja vara siin ei kehti ja panga jaoks siduv ei ole.Kõik ühe pandiga koormatud kinnisasjad vastutavad kogu pandisumma ulatuses – st juhul kui 2. kahele korterile on seatud ühishüpoteek summas 30 000 eurot, kuid laenusaaja ja tagatise andja on omavahel kokku leppinud, et lisatagatise müügist saab nõuda maksimaalselt 5000 euro ulatuses võla kustutamist, siis ka see kokkulepe panga suhtes ei kehti.

Eeltoodud näited eksiarvamuste kohta on tüüpilisemad, mis hüpoteegi seadmise ajal notari juures selguvad.

Allikas: Eve Strang, Notarite Koda

Notaribüroos on küsimine – juhul kui mõni punkt ajab sega-dusse või vajab selgitust – au sees. Kui aga notar on oma pit-seri kokkuleppele stantsinud, pole enam taganeda kuskile.

Foto: Marina Pushkar

512. detsember 2012

Kinnisvaraturul ringi vaadates ning vanemat ja odavamat kinnisvara otsides tuleks enne ostulepingu sõlmimist selgeks teha ostuga kaasneva vara tõeline olukord, et hiljem ostu kahetsema ei peaks.

KaDri PenJaM

Vanema korteri või maja ostul tuleks sil-mad-kõrvad lahti

hoida, küsida ohtralt vajalikke küsimusi ning võimalusel ka naabritega tutvuma minna, soovitab Realis Kinnisvara kin-nisvaraspetsialist Liis Antons.

Enneta probleeme«Vanade majade ja korteri-

te ostmisel võivad objektid peita endas hulgaliselt ehitus-vigu ning samuti on oht, et puudub näiteks ehitusluba või pangalaenutaotlejate puhul oluline kasutusluba,» loetleb Liis Antons asjaolusid, millest tuleks enne ostu kindlasti tead-lik olla.

«Juhtuda võib ka nii, et maja registrist otsimisel ilm-neb, et juurdeehituse jaoks ei olegi vastavat luba taotletud või et tehtu ei vasta tänapäe-vastele nõuetele ning tuleks hoopis lammutada või siis üm-ber ehitada,» kirjeldab Antons. «Seejärel on vaja koostada re-konstrueerimise projekt, mis on kulukas ja aeganõudev.»

Kinnisvaraspetsialist paneb südamele, et kunagi ei tohiks ühtki korteri või maja juures esinevat probleemi vähetäht-saks pidada. «Üldjuhul on va-nade majade puhul kõige nõr-gem koht akende ja uste ümb-rus ning sinna tekkinud praod, mis näitavad, et maja on vaju-nud, mis omakorda näitab ma-ja konstruktsiooni tegelikku tugevust ning olukorda,» õpe-tab kinnisvaraspetsialist.

«Praod võivad alguse saada ka vundamendist – sel juhul on vundament ilmselt kehvas-ti ehitatud,» toob ta näite. «Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ning täpsemalt selgeks teha elektrijuhtmestiku, vahe-seinte, soojustuse ning põran-date olukord.» Kõik eelmaini-tud võivad vajada väljavaheta-mist, mis on ostjale kulukas lõ-bu.

Spetsialiste ära pelgaLiis Antons möönab, et ka

maakler ei saa anda päris eks-perthinnangut objekti olukor-ra kohta, kuid mõningaid asju oskab maakleri vilunud silm siiski hinnata. Samas julgustab kinnisvaraspetsialist ostjat ju-hul, kui ostetav objekt kahtlu-si tekitab, appi kutsuma ehi-tusekspertiisi.

Ekspertiisile kuluv summa on kindlasti mõttekam kulutus kui hilisem kahetsemine. «Sel-liste hoonete ostmise puhul paneb muidugi kõik paika hind, ümbrus, loodus, maa-tükk, millel ehitis asub, lähe-dal olev hoonestus ja seegi, kui kaugel asub lähim keskus või

mõni muu põhjus, miks konk-reetset objekti soovitakse os-ta,» teab Antons rääkida.

«Tähtis on teha endale sel-

geks, kas kasulikum on osta vana objekt ning asuda seda taastama või oleks mõttekam otsida midagi, mis on sellises

seisukorras, et ei vaja enam täiendavaid parandusi või üm-berehitamist,» soovitab ta.

Maaklerid oskavad nõu an-

da, kuidas sellises situatsioonis käituda ning kuhu võiks pöör-duda spetsiifiliste küsimuste puhul, kuid maakler ise on pi-gem abiks kliendile sobiva ob-jekti leidmisel ning edasise do-kumentatsiooni koostamisel.

Korrektsed lepingud Kinnisvaraturul liigub iga-

suguses olukorras objekte ning põhjuseid, miks neid müüak-se, on samuti erinevaid. «Va-nem objekt pannakse tavaliselt müüki kas siis põhjusel, et see jääb tühjaks – näiteks, et tuua abi vajavad vanemad enda juurde linna elama – või on saadud päranduseks juba tühi hoone, kuhu kellelgi pole soo-vi elama minna,» selgitab An-tons, lisades, et tavaliselt ei müü inimene kinnisvara soo-vist sellest lahti saada, vaid va-jadusest midagi oma elukorral-duse juures muuta.

«Hingerahu tagamiseks on aga võimalik alati ostu-müügi-lepingus kokkuleppeliselt ära märkida omaniku vastutus lik-videerida objektil ilmsiks tule-vad varjatud puudused mingi kindla ajavahemiku jooksul, näiteks 6–12 kuud.

Pärast ostu ilmsiks tulnud probleemide korral on ostjal võimalik pöörduda õigusabi pakkuvate isikute ja kohtu poole, kui ei suudeta leida koh-tuvälist lahendit või sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavat kokkulepet, selgitab Antons – sekelduste vältimiseks on alati targem uurida enne ostu ob-jekti kohta pigem rohkem kui vähem.

Vanem eluase vajab enne ostu pingsat kontrolli

Kopli liinidelt Tallinnas leiab autentseid ja soodsaid hooneid, kuhu kolimine nõuab aga kind-lasti eelnevat pikka kaalutlemist ja ekspertide kaasamist. Foto: Mihkel Maripuu

6 12. detsember 2012

Üllatusin, et kõik kinnis-varaga tegelevad ette-võtted ei koolitagi oma töötajaid, ja olen õnnelik, et minu tööandja seda teeb. Samuti pani mind esimesel töökuul imesta-ma, et turul tegutsevad jätkuvalt maaklerid, kes ei tee kunagi koostööd teiste maakleritega või kes jätavad jagamata tasu kolleegiga, kes tõi kliendi, käitudes nii mitte kliendi, vaid enda teenistuse huvides. Sel-listes olukordades jääb kaotajaks alati klient.

SiiM SaatEPICENTER Kinnisvara kinnisvaramaakler

M õistan hästi ini-meste negatiivse suhtumise taga-

maid maakleritesse: olen ka ise kokku puutunud isikutega, kes vägisi panevad mõtlema, et antud valdkonda tuleks rangemalt reglementeerida. Sel teemal ma pikemalt ei pea-tu, sest kui pole midagi head öelda, on targem vaikida – ärapanemist on meedia va-hendusel juba niigi palju. Se-da enam ei vahenda ma liht-salt objekti, vaid kellegi kalli-mat vara, kellegi uut kodu. Te-gemist pole pelgalt kinnisvara ostu-müügiga, vaid võimalu-sega aidata inimestel täita nende unistusi.

Kolleegid kui õpetajadTõe huvides tuleb märki-

da, et kinnisvarasektor pole mu jaoks päris võõras vald-kond. Olen episoodiliselt sel-les sektoris tegutsenud ka va-rem, enamasti küll teinud ot-seinvesteeringuid äripindades-se, esindades korporatsioone või investorite gruppe – elu-asemeturg on mulle ametiala-selt aga uus väljakutse.

Varasem kogemus polegi nii oluline ja kas see tuleb ka-suks või kahjuks, selgitab ai-nult aeg. Uue valdkonnaga ajendas mind tegelema soov turgu paremini mõista. Kuna minu kliendibaas on alles loo-misel, ei kaalunud ma pikalt, kui avanes võimalus kirjutada oma esimesest kuust maakle-rina.

Pärast mitmeid koolitusi oli käes potentsiaalsete klien-tidega kontakteerumise aeg. Just sellega harjumine on mul-le kõige keerulisem olnud – enam ei astu keegi uksest sis-se ega helista, et aega kokku leppida, vaid peab ise helista-ma, kirjutama ning kui tarvis, siis ka joonistama.

See kõik asus väljaspool minu mugavustsooni, kuigi tean, et tunnen valdkonda, ja inimene, keda esindan, saab positiivse kogemuse osaliseks. Ma ei kiitnud siin ennast, vaid imetlusväärseid inimesi, keda mul on au kolleegideks pida-da – meeskonda minu ümber ja kõrval.

Nad õpetasid mulle, et tippmaakler pole see, kellel on kõige rohkem tehinguid või suurim teenistus, vaid see, kel-lel kõige rohkem rahulolevaid kliente. Nende pühendumus ja siiras soov inimesi aidata on mulle eeskujuks.

Olen neilt juba palju õppi-nud. Näiteks seda, et suhe kliendiga ei lõppegi peale te-hingu edukat sooritamist – rangelt soovitatav on tulevi-kus uurida, kuidas neil elu uues kodus kulgeb ja kas nad on endiselt rahul. Ka minu va-lik liituda just EPICENTERi meeskonnaga oli läbi mõel-dud samm.

Isemüüjate kaotusedIgasugune suhe peab põhi-

nema usaldusel, sest muidu on võimatu ühiselt seatud ees-märke saavutada. Paraku olen juba kokku puutunud inimes-tega, kes kas tahtlikult või teadmatusest varjavad ja tõl-gendavad infot nii, nagu nei-le kasulikum. See aga teeb maakleri ülesande võima-tuks.

Huvitav on olnud näha eluasemekuulutuses märget «otse omanikult», nagu oleks tegemist millegi positiivsega. Just need objektid on tihti üle-hinnatud, mis tähendab, et valdav osa ostjaid jääb kohe kõrvale, kuna pank selle ostu ei rahasta ning kui kunagi peakski turg hinnatasemele jä-rele jõudma, on see kuulutus oma uudsuse juba mineta-nud.

Turg pole kunagi süüdi. Olen juba kuulnud tohutul hulgal argumente, miks soo-vitakse ise proovida. Olgu sel-leks tuttavate kiitvad hinnan-gud sotsiaalmeedias piltide ja-gamisel või suur vaatamiste

arv esimesel nädalal. Kõik hu-vilised, kes ühendust võtavad, pole aga potentsiaalsed ost-jad.

Maakleri üks ülesanne on-gi huviliste selekteerimine. Ajalugu on näidanud, et sul võib olla kümneid sõpru, kes kõik kiidavad otsust ise müüa, aga reaalsus on objekt müügis ka peale seitsmendat kuud ja seda oluliselt soodsamalt või lausa alla turuhinna, kuid hu-vilisi enam pole.

Minu jäme arvutus näitab, et ise majandades on inimene juba kaotanud 9% ja ilmselt kaotab veel. Klient, kes püüab ise objekti turustada, kaotab keskmiselt 20% maksimaal-sest võimalikust tehinguväär-tusest.

Isegi väga võimekal maak-leril on keeruline esindada klienti, kes on püüdnud pikalt ise edutult müüa ning hinna-ga üles ja alla liikunud. Kui ma ei suuda piisavalt hästi sel-gitada, miks on tarvis maakle-riteenust ja sõlmida ainuesin-duslepingut, olen järelikult teinud oma tööd kehvasti.

Maakler pole varuvariantMiks on siis üldse tarvis ai-

nuesinduslepingut? Mitte ühelgi maakleril pole huvi ku-lutada oma aega ja ressursse, kui puudub kindlus, et tema vaev ka tasutud saab. Halvi-matest halvim valik on luba-da kõigil huvilistel ilma lepin-guta end esindada.

Sõlmides ainuesindusle-pingu, võtan maaklerina vas-tutuse tagada parim tulemus. Mõnda korterit aga esindab mitu maaklerit. Tean juhtu-mit, kus üks ja sama korter on portfellis lausa kuuel maakle-ril, aga lepingut pole neist kel-lelgi.

Kliendi jaoks tähendab sel-line olukord, et tema välja-üüritav korter võib jääda hin-nasurve alla, maaklerid aga liigselt ei pinguta, vaid pildis-tavad ja palvetavad, et just neile potentsiaalne üürnik he-listaks. Taas kaotab klient.

Üllatusin, kui kuulsin esi-mest korda, kuidas üks üüri-korterist huvitatud isik väitis omanikule, et leidis selle kor-teri ise ja keeldub maaklerita-su tasumast, mõistmata maak-leritöö olemust. Kui omanik ise proovis tulutult korterit välja üürida, siis nelja kuu jooksul oli huvilisi ei rohkem ega vähem kui kuus. Viimases hädas pöörduti lõpuks maak-

leri poole, kes koostas põhja-likku teavet sisaldava korrali-ku kuulutuse, soovitas, kuidas koristada, mida vahetada, osa-les müügikomisjonides, suht-les ka teiste kinnisvarabüroo-de esindajatega, tellis elukut-seliselt fotograafilt pildid ning jagas korteri ümbruses ka vol-dikuid.

Esimesel nädalal oli täp-selt kakskümmend kolm hu-vilist. Neist neli arvas, et olek-sid leidnud selle korteri ka il-ma maaklerita, aga ometi ei leidnud. Omanikul jäi saama-ta mitme kuu üür ning aja eest, mil korter tühjana seisis, tuli omanikul maksta kom-munaalkulusid. Omanik rais-kas korterit näidates väärtus-likku aega, mida ta oleks või-nud veeta koos oma perega. See ongi suurim erinevus võr-reldes minu varasema tööga, sest kui varem sain keskendu-da kliendi esindamisele, siis nüüd kulub palju aega sel-leks, et oma vajalikkust põh-jendada.

Usaldus on hindamatuKinnisvara müümine/ost-

mine/üürimine/rentimine po-le oma olemuselt keeruline protsess, aga nõuab aega ja põhjalikkust. Tuleb kontrolli-da, kas paberid on korras (load väljastatud, kanded tehtud), teha teiste maakleritega koos-

tööd, reklaamida portaalides, klassifitseerida huvilised, mää-rata õige hind, jagada lend-lehti, koostada turundusplaa-ne, õppida ümbrust tundma ning kui tegemist on eksklu-siivse objektiga, külastada va-jadusel sigaribaare või jahtklu-bisid, et leida just see õige klient.

Pole oluline, kas tegemist on sada eurot kuus maksva üürikorteriga Koplis või 600 000 euro väärtuses korte-riga vanalinnas – kõik kliendid on võrdsed, sest usaldusele ei saa panna hinda. Hea maakler julgeb kliendile öelda, kui te-ma soovitud hind on liiga kõr-ge ja suudab seda põhjendada. Alati peab uurima, mis on müügipõhjus, sest on ka juhu-seid, kus müümine pole klien-dile parim lahendus.

Mul on veel palju õppida, sest ükski tehing pole sarnane eelmise ega järgmisega. Minu kolleeg on tabavalt öelnud, et müük on numbritemäng ja ükski üksiküritaja ei suuda ku-nagi konkureerida terve mees-konnaga, kus töötatakse ühi-se eesmärgi nimel süstemati-seeritult.

Soovitan kõigile siiralt hoi-da kinni maaklerist, keda usal-date ja teda ka teistele soovi-tada, sest ainult nii saad olla kindel, et teenuse kvaliteet aastatega paraneb.

Pühendunud maakler otsib klienti kasvõi maa alt

EPICENTER Kinnisvara värske maakler Siim Saat tahab oma töö kaudu tõestada, et valitud elukutse on vajalik ning lähtub professionaalsetest tõekspidamistest ja inimlikest väärtus-test. Foto: Peeter Langovits

minu esimene tÖÖkuu maaklerina

1Partner värbab täiendavalt 25 maaklerit

Kinnisvaravahendusega tege-lev 1Partner Tallinnas teatas, et on valmis kohe juurde võtma 25 maaklerit. 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on suurenenud nii igakui-ne üldine kinnisvaratehingute arv kui ettevõtte turuosa.

«Praegu töötab 1Partneris üle 60 inimese ja see on pea kaks korda rohkem kui buumiaja ti-pus,» ütles Vahter ning lisas, et iga inimene toob äri juurde ja laienemine on end seni ära ta-sunud.

«Vaikselt otsivad inimesi prae-gu pea kõik suuremad kinnisva-rabürood,» lisas ta. «Meile tule-vad töötajad peamiselt väikse-matest ettevõtetest, samuti sõe-lume ja koolitame ise välja eri-alase kogemuseta inimesi, kelle puhul on esmaseks hindamiskri-teeriumiks töötahe ja õige suh-tumine.»

Kümmekond uutest töötaja-test loodab ettevõte leida vene-keelseteks konsultantideks. Vahteri sõnul on ettevõttes täis-kohaga tööl ka kolm soomlast. Ettevõtte juhi kinnitusel ei lan-genud tippmaaklerite palk ja käive ka masuajal – kinnisvara-maaklerid teenivad kuus kesk-miselt paar tuhat eurot. (PM)

712. detsember 2012

Eesti katusemeistrid tõestasid Šveitsis kutseoskusi

Eesti kivikatuse meeskond (Liiwimaa Katusemeister ja Tallinna Tehnika-ülikool) Šveitsis esimese päeva ülesannet lahendamas. Fotod: Katuseliit

Fotogalerii

N oorte katusemeistrite 24. maailmameistrivõistlused toimusid Šveitsis Luzernis

14.–16. novembril. Eesti meeskonnad võitsid metallkatuste (OÜ Knoobus) ja lamekatuste (OÜ Brikks Baltic) ka-tegoorias kolmandad kohad, lisaks võitis lamekatuse võistkond võistluse vabakavas esikoha. Kõikide võistlus-kategooriate esikohad läksid Šveitsi.

Võistlus koosnes kolmest võistlus-päevast ja ülesandest. Kahel esimesel päeval lahendati kohustuslikud üles-anded, kolmas päev jäeti loomingulis-te lahendustega töötamiseks. Eestlas-te jaoks oli võistlus parajaks pähkliks, kuna kasutatavaid materjale ja tooteid kasutatakse meie turul väga vähe. (PM)

Eesti lamekatuse meeskond osaühingust Brikks Baltic võistluse esimese päeva ülesannet lahendamas.

Eesti metallimeeskonna Knoobus OÜ esindaja Rainer Räis ja juhendaja Meelis Viese.

Lamekatuse vabakavas valminud töö – Brikks Baltic OÜ (kuldmedal). Vabakavas valminud töö Hollandi meeskonna esituses – kiltkivi.Võistlusel valminud metallkatus, Knoobus OÜ Eestist (kolmas koht).

Loe võisTLusesT:

www.katuseliit.ee/ eestile-mm-lt-korged-kohad

8 12. detsember 2012