KOLMAPÄEV, 12. sEPtEMbEr 2012

KINNISVARA EHITUS

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) alustab sel sügisel taas ulatusliku koolituska-vaga, mis annab ühistujuhile vajalikke teadmisi nii juriidikast, raamatupida-misest, ehitusest kui ka psühholoogiast.«Alustame taas nii eesti- kui ka venekeelsete koolitustega, mis töötatud väl-ja spetsiaalselt korteriühistu juhi töö spetsiifikast lähtuvalt,» ütleb EKÜLi koo-litusjuht Ave Uustal. «Koolitatud juht viib ühistu tööd jõudsalt edasi ning hoiab ära suure hulga konflikte – tihti tulenevad arusaamatused ju teadmiste puu-dumisest.»Ühistujuhtide suurt huvi koolituse vastu oli näha ka liidu korraldatud suveüli-koolis, kus seaduste ja uute tehnikate tundmaõppimise kõrval pöörati suurt tähelepanu kommunikatsioonile ja suhtlustreeningule. Infopäevade ja prak-

tiliste õpitubade rolli peavad ühistujuhid Uustali hinnangul väga kasulikuks – saab nii uusi teadmisi kui ka kolleegidega kogemusi vahetada.Oktoobrist algaval korteriühistu juhi baaskoolitusel saab ühistujuht hea üle-vaate oma tööks vajalikest alusteadmistest. «Kuna ühistujuht täidab oma ma-jas mitmekülgset funktsiooni ning peab valdama nii inseneri, psühholoogi, sotsiaaltöötaja, juristi kui mitmeid teisi ameteid, oleme oma koolituses kes-kendunud erinevatele alusteadmistele,» tutvustab Uustal.Korteriühistu juhi baaskoolitus on esimene osa 120-tunnisest koolitusest, kur-suse teises osas toimub Uustali sõnul juba teadmiste süvendatud omandami-ne, mis sobib eriti neile, kes soovivad hiljem omandada kutset. (Kristel Kossar)

Ka ühistujuhte oodatakse sügisel kooli tarkust taga nõudma

2 12. september 2012

kinnisvaratehingud (ost-müük)juuli 2012 / tÄiendatud

uudisedonline-küsitlus

harju maakond 1254 (+244)* tehingutsh Tallinna linn 855 (+170)* tehinguthiiu maakond 44 (+11)* tehingutida-viru maakond 327 (+120)* tehingutjõgeva maakond 92 (+33)* tehingutjärva maakond 89 (+19)* tehingutlääne maakond 192 (+112)* tehingutlääne-viru maakond 153 (+62)* tehingutPõlva maakond 61 (-19)* tehingutPärnu maakond 194 (+34)* tehingutrapla maakond 74 (-5)* tehingutsaare maakond 126 (+15)* tehinguttartu maakond 328 (+104)* tehingutvalga maakond 66 (+6)* tehingutviljandi maakond 104 (+34)* tehingutvõru maakond 81 (+20)* tehingut

kokku 3185 (+790)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395

ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

müügipakkumiste arv / korteridPortaal harjumaa* tallinn eesti kokkuCity24 1711 6334 13 618soov.ee 474 1507 4712kv.ee 1677 5446 13 994

müügipakkumiste arv / majadPortaal harjumaa* tallinn eesti City24 1639 715 5969soov.ee 447 188 2330kv.ee 2067 606 7770

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

Andmed seisuga 9. september 2012 kell 18.30

müügiPakkumiste arv

Statistika on hulk kogu-tud andmeid, mis on süs-tematiseeritud kindla meetodi alusel ja piiratud hulga väärtuste põhjal, seetõttu on tulemusi või-malik tõlgendada väga erinevalt, seda ka kinnis-varastatistikas.

Risto VähiUus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

K uigi kinnisvarastatis-tikaski on esitletavad numbrid kujunenud

kindlate põhimõtete alusel, saab neist välja lugeda väga erinevaid tulemusi, mis toob mõnikord kaasa segadust ja pettumusi. Kuidas need numb-rid siiski tekivad ja miks need on kuude lõikes kohati nii eri-nevad ning sageli segadust ja väärarusaamu tekitavad?

Kuna kinnisvarasektorist on aktuaalsem korteriturg ja pakkumishinna määramisel on tihti aluseks statistika, võtkem selgituste näitlikustamiseks et-te ruutmeetrihindade kujune-mise ja tulemuste (võimaliku) tõlgendamise loogika. Allpool on esitatud mõned statistikat kujundavad enam levinud si-tuatsioonid.

Hinnatõus ei kehti kõigileIga mediaan- ehk keskmine

ruutmeetrihind hõlmab min-gil ajaperioodil, näiteks igal kuul toimunud korterite ostu-müügitehinguid. Nende korte-rite hulka satub nii vanu kui uusi, nii halvas kui ka heas sei-sukorras ja renoveeritud objek-te.

Kui tehtud tehingute hulka satub rohkem heas seisukorras või päris uusi kortereid, on keskmine hind kõrgem. Kui aga remontivajavaid kortereid on ühes kuus müüdud kogu-hulgas enam, on keskmine hind madalam.

Juhul kui kaks tüüpkorterit on ühesuurused, sarnases sei-sukorras ja samas linnaosas,

võivad nende hinnad ikkagi erineda, sest ühel on näiteks maja korralikumalt remondi-tud või asukoht parem. Ka küt-tekulud ja parkimisvõimalused on aina olulisemad hinnamõ-jutajad.

Seega, kui ühe kuuga tõu-seb hind kuskil linnaosas või asulas näiteks kümme protsen-ti, võib see tähendada, et võr-reldes möödunud kuuga müü-di piirkonnas hulk kallimaid kortereid, mis tekitasid just sel-lise tõusu. See ei tähenda aga seda, et kõik korterid muutu-sid kohe 10% kallimaks.

Muidugi ei tohi välistada loomulikku hinnatõusu või -langust, mis on seotud üleül-dise majandusliku ja sotsiaalse olukorraga.

Kui hinnad pikema aja jooksul langevad, on loomulik, et parema müügi eeldusel ta-sub ka oma korteri pakkumis-hinda langetada, sest languse põhjustab näiteks majandus-keskkond või pole piirkonnas enam uusi kortereid rajatud ja ka vanemad elamispinnad po-le nii populaarsed.

Kui aga hinnad jätkavad kuust kuusse tõusu, tasub uu-rida, mis on selle põhjuseks. Kui see on loomulik pikema-ajaline kasv ja turg võtab väi-kese hinnakergituse omaks, ongi tegu kinnisvarahindade loomuliku tõusuga. Kui aga tõusu taga on vaid asjaolu, et piirkonda on ehitatud hulk kalleid kortereid, tasuks oma hinnaootustes veidi ettevaatli-kum olla.

Aastane tõus 70 protsentiVaiksemaid kinnisvaratur-

ge – milleks on enamasti väi-kelinnad – analüüsides näeme tihti olukordi, kus aastataguse perioodiga võrreldes on korte-rite keskmine ruutmeetrihind kerkinud või langenud isegi kuni 70%.

Sellise info esitamine turu-ülevaadetes nõuab täiendavaid selgitusi, sest niisuguse prot-sendi taga on alati mõni või ka mitu erilist tehingut, mis sat-tusid emmasse-kummasse ka-hest võrreldavast perioodist.

Enamasti on sellised ano-maaliad võimalikud kohtades, kus toimub kuus näiteks 7–20 tehingut. Mida vähem on te-hinguid, seda enam saab mõ-ni erandlik müük kogupilti ja keskmist hinda mõjutada.

Mis on plokktehing?Juba aastaid on meie kin-

nisvaraturu lahutamatuks osaks olnud plokktehingud – nii omavahel seotud kui ka tei-neteisele võõraste osapoolte vahel, näiteks vahetavad ühes majas asuvad korterid ühekor-raga omanikku. Tehing toimub sellisel juhul kas ühele omani-kule kuuluvate firmade vahel või müüakse kogu kupatus ühelt arendajalt teisele.

Kuna selliste tehingute pu-hul vahetab omanikku tavali-sest suurem hulk kortereid, mõjutab see mõne väiksema haldusüksuse statistikat oluli-selt. Näiteks müüdi juulis Kad-riorus ühelt arendajalt teisele majatäis remonti vajavaid kor-terteid, mille tulemusel kukkus korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind asumis ühe kuu-ga 58,6%. Kuna aga järgmine kuu möödub juba tavapäraselt, näeme jälle ülisuurt tõusu.

Ära võib mainida veel ühe aeg-ajalt turgu mõjutava olu-korra, mis on iseloomulik just uusarendustele. Tegu pole plokktehinguga, vaid olukor-raga, kus suur hulk mingi aja-perioodi jooksul broneeritud uusi kortereid vormistatakse kõik ühe või paari päeva jook-sul.

Ole kaalutlevKinnisvaramüük on tõsine

asi, paljude jaoks ilmselt elu suurim finantstehing, mistõt-tu tasub sellesse suhtuda tõsi-selt – mida põhjalikum eeltöö, seda parem tulemus.

Hinnakujundus on keeruli-ne protsess, mistõttu tasub in-foallikaid kasutades olla kaa-lutlev ja valiv. Kursis tasub end hoida ka kinnisvaraturul toi-muvaga, lugeda ning vajadusel konsulteerida spetsialistidega. Ja mis peamine – kaine talupo-jamõistus tuleb alati kasuks.

Kuidas kujuneb keskmine hind?

kas sinu ettevõte on lähiajal kolinud/kolimas? iss küsib korteri-ühistuilt varjatult raha

Eesti suurim haldusfirma ISS teeb salalepinguid ehitaja-tega ja laseb hinnapakkumis-tesse peita enda teenustasu-sid ehk teisisõnu võtab korte-riühistutelt varjatult raha, va-hendab ERRi uudisteportaal ETV saadet «Pealtnägija».

ISSi juhatuse liikme ja ela-muhaldusüksuse juhi Jüri Kul-bini sõnul ei ole tegu pettuse, vaid juriidiliselt korrektse ja levinud praktikaga. «ISSi iga-kuise haldustasu sisse ei ole arvestatud ühekordsete reno-veerimistööde ettevalmista-mise, järelevalve, vajadusel lü-hiajalise finantseerimise ja ka hilisema vastutusega seotud kulusid. Nimetatud tasud on haldusettevõtetes tavapärane praktika,» selgitas Kulbin. (PM)

majanduskasvust üle poole andis ehitus

Täpsustatud andmetel ku-junes Eesti teise kvartali ma-janduskasvuks aastases võrd-luses 2,2 protsenti ning eel-mise kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti. Lisandväärtus kas-vas enamikul avaliku ja ette-võtlussektori tegevusaladel, kuid üle poole majanduskas-vust andis ehitus, kommen-teeris Äripäevas rahandusmi-nisteeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben. (Äripäev)

ilmunud on käsiraa-mat üürileandjatele

Kinnisvaraanalüütik ja koo-litaja Tõnu Toompark ning ju-rist Evi Hindpere on koosta-nud käsiraamatu «Korter üüri-le – närvesööv hobi või rikku-se allikas», mis annab prakti-list nõu eelkõige eluruumide üürileandjatele, maakleritele või neile, kes soovivad sukel-duda üüriärisse.

Käsiraamat koosneb kahest peamisest teemast, millest esimene käsitleb üürivaldkon-na majanduslikku aspekti ja teine juriidikat ehk üürilepin-gu poolte omavahelisi õigus-likke suhteid ning probleemi-de korral suhete klaarimise võimalusi. (PM)

novembrist kehtib tallinnas uus ehitus-määrus

Alates 1. novembrist Tallin-nas kehtima hakkavas uues ehitusmääruses loobutakse detailplaneeringu eskiisi koos-tamise nõudest.

«Uus ehitusmäärus muudab planeerimisprotsessi kiire-maks, lihtsamaks ja läbipaist-vamaks,» ütles Tallinna Linna-planeerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. «Uue ehitusmääruse rakendamine tagab planeeringute menetle-mise aja lühenemise, planee-ringute menetluse parema jäl-gitavuse ning planeeringute menetlemisel halduskoormu-se vähendamise.» (ehitusuu-dised.ee)

langev töötuse-määr julgustab kinnisvara soetama

Teises kvartalis oli Eestis statistikaameti andmetel 71 000 töötut, mis on viimase kolme aasta madalaim näita-ja. Aastaga on töötute arv vä-henenud 21 100 inimese võr-ra ehk töötuse määr on kuk-kunud 13,3%. Nimetatud pe-rioodil tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 12 052 kin-nisvaratehingut. Aastane kas-vunumber on siin 13,5%. (PM)

harju maakond 1337 (+138)* tehingutsh Tallinna linn 923 (+101)* tehinguthiiu maakond 35 (-1)* tehingutida-viru maakond 357 (+33)* tehingutjõgeva maakond 95 (-9)* tehingutjärva maakond 83 (+13)* tehingutlääne maakond 98 (-24)* tehingutlääne-viru maakond 153 (+37)* tehingutPõlva maakond 90 (+1)* tehingutPärnu maakond 224 (+47)* tehingutrapla maakond 93 (+24)* tehingutsaare maakond 143 (-42)* tehinguttartu maakond 339 (+47)* tehingutvalga maakond 70 (+8)* tehingutviljandi maakond 124 (+28)* tehingutvõru maakond 94 (+20)* tehingut

kokku 3335 (+320)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük)august 2012 / esialgne

turukommentaar

70 vastajatwww.e24.ee

Jah, suuremale/uhkemale pinnale – 25,7%

Jah, väiksemale/tagasihoidli-kumale pinnale – 5,7%

Ei, meil on niigi uhke/piisav kontor – 21,4%

Ei, töötame tagasihoidlikes tingimustes edasi – 32,9%

Meil polegi kontorit/töötame kodukontoris – 14,3%

Keskmine hind on arvutuslik näitaja, selle 10 protsendise languse korral ei tähenda, et kogu kinnisvara selle võrra automaatselt soodsamaks läheb. Foto: Scanpix/CORBIS

312. september 2012

4 12. september 2012

Kui esimesed koolinä-dalad on märkamatult möödunud sobivaid õp-peaineid valides, aine-punkte kokku liites ja koolieluga kohanedes, aga hea sõber tahab su oma diivanilt lõpuks siiski välja visata, on nüüd viimane aeg tege-leda ka elupaiga otsin-gutega.

URmas UibomäeKinnisvaraportaal kv.ee

Hinda oma rahalisi võima-lusi

Enamik tudengeid soovib üürida endale oma korteri, sel-le asemel et elada ühiselamus või vanemate juures. Muidugi on nii palju mugavam, aga kui soovid endale üürikorterit võt-ta, tuleb arvestada, et esimene väljamakse on korteri tagatis-raha, esimese kuu üür ning lä-bi kinnisvarafirma korterit üü-rides lisandub ka maakleritasu, mille suurus on üldjuhul võrd-ne ühe kuu üüriga.

Lisaks üürikulule tuleb iga-kuiselt tasuda kommunaalar-ved (vesi, elekter, ühistuku-lud), mis olenevad korteri suu-rusest ning enda tarbimishar-jumustest. Seega tuleb enne korteri üürimist kindel olla, et kõigi nende kulude katmiseks leidub maksevahendeid.

Korteri asukoht

Üldjuhul on kallima üüri-hinnaga kesklinn ja selle vahe-tu ümbrus. Mida kesklinnast kaugemale, seda madalamaks läheb üürihind. Kindlasti tuleb arvestada sellega, kui kaugel asub korterist ülikool, spordi-klubi, raamatukogu ja teised olulised sihtpunktid.

Korteri sisustus

Mida rohkem on korteris eluks vajalikke asju, seda enam korteriomanik üürihinda saa-da soovib. Kui oled tulnud uu-

de linna õppima ning endal mööblit ja kodumasinaid po-le, uuri kindlasti korterit üüri-des, millised asjad jäävad kor-terisse ning kontrolli üle nen-de seisukord. Soovitame sõlmi-da ka lepingu lisa, kus tuleks ära märkida kõik korterisse sis-se jäävad asjad ja nende olu-kord. Vajadusel pildista asjad üles, et vältida hilisemaid aru-saamatusi.

Tutvu kinnisvaraportaalidega

Kinnisvaraportaal on veebi-leht, kuhu korteriomanikud ja maaklerid lisavad erinevaid kinnisvarakuulutusi. Seega kui

otsid üürikorterit, tuleks esime-se asjana avada mõni suurem kinnisvaraportaal ja tutvuda seal olevate pakkumistega. Näi-teks kinnisvaraportaalis kv.ee on võimalus otsida ainult otse omanikult pakkumisi, mis tä-hendab, et leides üürikorteri nende pakkumiste hulgast, va-hendustasu ei lisandu.

Tutvu kuulutuste portaalidega

Jätkuvalt leidub palju kor-teriomanikke, kes lisavad enda pakkumised tasuta kuulutuste-portaalidesse. Hoia silma peal näiteks veebilehtedel hydra.ee, soov.ee vms tasuta kuulutuste-

portaalidel, neis võib leiduda väga häid korteripakkumisi.

Vaata ülikoolide foorumitesse

Kuna tudengid on väga lii-kuv inimrühm, leidub infot vabade korterite kohta ülikoo-lide foorumites ja teadetetahv-litel. Vaata näiteks ebsikas.ee või esindus.ee. Uuri lisainfot ka enda ülikooli üliõpilasesin-duselt.

Kasuta nutitelefonile mõel-dud mobiiliaplikatsiooni

Kui sul on taskus nutitele-fon, tasub ka see üürikorteri otsimisel appi võtta. Tõmba al-

la KV Üürikad mobiiliraken-dus, pane paika sobivad korte-rikriteeriumid ning kohe, kui sobiv pakkumine jõuab kinnis-varaportaali, saad selle kohta teate oma telefoni või e-posti.

Tutvu võlaõigusseaduse ja üürilepinguga

Enne üürilepingule allkirja andmist tuleb see kindlasti põhjalikult läbi lugeda ning tutvuda ka võlaõigusseaduse-ga, et vältida hiljem tekkida võivaid arusaamatusi. Üürile-pingu olemust ja sellega haa-kuvat reguleerib võlaõigussea-duse 15. peatükk «Üürileping».

See paneb paika nii lepingu-poolte õigused-kohustused, üürihinna ja kõrvalkulude te-maatika, üürileandja tagatised, üürilepingu kestuse ja lõpeta-mise printsiibid ning üürikor-teri tagastamise lepingu lõppe-misel. Kõik vajalikud seadused leiad riigiteataja.ee veebile-helt.

Üür maksa pangamaksetega

Kui maksad üüri panga-maksetega, võid kindel olla, et korteriomanikuga vaidluse tek-kides saad kergelt tõestada, et oled oma kohustused korrekt-selt täitnud.

Lisaks üürikulule tuleb igakuiselt tasuda kommunaalarved (vesi, elekter, ühistukulud), mis olenevad korteri suurusest ning enda tarbimisharjumustest. Enne korteri üürimist uuri taustainfot sotsiaalmeedia vahendusel ka sõpradelt. Foto: Scanpix/CORBIS

10 soovitust korterit otsivale tudengile

Kasuta sotsiaalmeediat

Enda korterisoovist tasub märku anda ka sot-siaalmeedias, kus info kiire leviku tulemusena hakkavad head pakkumised iseenesest tekkima. Lisaks on sotsiaalmeediasse tehtud spetsiaalsed üürikorterite lehed, kuhu saab enda korterisoo-

vi jätta ning kui kellelgi leidub sobiv pakkumi-ne, antakse sellest ka kiiresti märku. Vaata näi-teks facebook.com/yyrikorteridTallinnas, face-book.com/yyrikorteridTartus ja facebook.com/korterikaaslane.

512. september 2012

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus toimub 15.–16. septembrini Ökomäss 2012, mis pakub ületarbimisele ja masstootmisele sääst-likke ja sobilikke alter-natiive nii ehituses kui igapäevaelus.

taRmo elVistoSäästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja, ecomess.eu projektijuht

K liima soojenemine või CO2 õhkupaiska-mine jätavad ilmselt

paljusid külmaks, sest need globaalsed märksõnad tundu-vad liiga ebamäärased. Kuna Euroopa Liit on võtnud suuna energiatõhususele, puudutab see siiski meist igaüht. Võtkem kas või hõõglampide tootmise ja impordi lõpetamine.

Alustame mõtlemisestJärgmisel aastal siseneb Ees-

ti elektrienergia avatud turule. Me ei tea veel, milliseks kuju-neb seeläbi elektrienergia hind. Kindel on vaid see, et tulekul on üks suuremaid hinnatõuse viimastel aastatel. Ka teiste energiakandjate, nagu nafta jmt jätkuv hinnatõus sunnib hakkamasaamise ja jätkusuut-likkuse nimel mõtlema ener-giatõhususele.

Mõtelda tasuks sellele, kas olla vaikiva ja kannatava ohv-ri positsioonil, kes on sunnitud kuulama hirmujutte saabuvast globaalkatastroofist ja energia-firmade katkematust hinna-tõusuperspektiivist või valida aktiivse ja leidliku kogukonna-liikme suhtumine. Viimase ka-suks otsustades näeme eesoo-tava osas võimalusi, mitte ta-kistusi.

Paljugi annab ise ära teha, suhtudes oma elamisse ja elu-stiili kujundamisse loomingu-liselt ja looduslikult. Nii meil kui mujal Euroopas on suure-päraseid tegijaid, kes nendele küsimustele on juba igapäeva-elus toimivaid lahendusi leid-nud või uurivad ja katsetavad vastavaid võimalusi.

Olemas on teadmised, kui-das saab tervislikke ja loodus-likke materjale ise muretseda ja kasutada. See ei tähenda tin-gimata, et peaksime kõikidest mugavustest loobuma ja üm-ber asuma savionnidesse, muu-tudes naeruväärseteks. Justkui väljaspool turuseadusi tegutse-va ja omaette metsanurgas no-kitseva nn ökomehe kuvand on tegelikult ajalugu.

Paljuski on säästva kodu loomise takistused kinni elu-hoiakutes ja stampides, mis on tarbimisajastu loodud ja turu-majanduse reeglite kujunda-tud. Neist mõttemallidest on aga võimalik vabaneda, kui vaadata avatud silmadega ning koguda teadmisi, mis levinud

koduehituse peavooludest ja masstootmise majandusest võivad erineda.

Esimesed sammudKa alternatiivsed majan-

dusmudelid toimivad, kui neid õigesti käsitleda; need on ka majandusele tervikuna väga kasulikud ja vajalikud, isegi siis, kui nende turuosad on se-ni veel olnud väikesed.

Pole sugugi utoopiline raja-da oma kodumajja või -õuele autonoomne energiatootmine, mille puhul saab kodutarbimi-sest ülejääva energia kas või suurde võrku edasi müüa. Ka selliseid näited on meil Eestis juba olemas. Vastupidi üldlevi-nud arvamusele ei nõua see miljonäri rahakotti ega tutvu-si toetusavaldusi rahuldavas komisjonis, vaid pigem leidlik-kust ja mõningaid teadmisi.

Eelmisel aastal tutvustasi-me ökoloogilisi ehitusmaterja-le teemade kaupa ning näitasi-me, milliseid võimalusi need tänapäeval ehitustehniliselt pa-kuvad. Tulenevalt inimeste hu-vist ja veel üsna vähesest tead-likkusest keskkonnasäästliku ja tervisesõbraliku ehituse alal, on ka sel aastal võimalik end uue-mate trendidega kurssi viia ja asjatundjatelt nõu küsida.

Teadmises ja koostegemises on jõud – mässame kas või sel-leks, et lahti saada rutiinist ja stampidest ning muutuda loo-vamateks ja paremateks otsus-tajateks oma elu ja heaolu üle.

Ökomäss 2012: muutuv keskkond paneb tegutsema

6 12. september 2012

lõpphinna üldjuhul siiski heas korras olevate alternatiividega samale tasemele, kuid õhukese rahakoti korral on võimalik re-mont lihtsalt tegemata jätta ning elada kehvemates oludes kuni võimaluste avardumise-ni.

Kolmandaks otsustamiskri-teeriumiks on loomulikult maitsemeel. Väga tihti ostetak-se remonti vajav eluruum just seetõttu, et renoveerimistööde tulemusena valmiks täpselt uue omaniku maitsele vas-tav kodu. Seda ka sõl-tumata asjaolust, et re-noveerimistööde suu-re maksumuse tõttu võib kogu projekt üli-kalliks osutuda.

Viimaseks, ent üld-segi mitte vähem olu-liseks kriteeriumiks on aeg. Kui kõik puhkusepäevad on puha-tud, töö võtab kogu tähelepa-nu ning pere hakkab kohe-ko-he suurenema, pole remondi tegemiseks lihtsalt aega.

Kas tasub ära?Jah ja ei. Seejuures toon väl-

ja kaks paradoksaalset rusika-reeglit kinnisvaratehingu eri poolte vaatenurgast, mis prae-gusel kinnisvaraturul mõlemad toimivad.

Esiteks ostja poolt vaadatu-na – mida madalam on piir-konna keskmine kinnisvara-hind, seda paremas valmiduses eluruumi tuleks ostuhuvilisel otsida. Põhjus on lihtne – ena-mik kinnisvaratehinguid koon-dub keskmise hinnataseme ümber ning ka heas korras kor-terite omanikud, kel tõsine müügisoov, on sunnitud oma pakkumishinna määramisel joonduma keskmisest hinnata-semest, et ostuhuviliste tähele-panu pälvida.

Alati leidub müüjaid, kes on valmis oma vara odavamalt müüma, kui selle parendami-seks tehtud kulutused eeldaks.

Teiseks müüja poolt vaada-tuna – kulud korteri parenda-miseks on üldjoontes samasu-gused sõltumata piirkonnast ning selle piirkonna keskmisest kinnisvarahinnast. Seetõttu ki-puvad ka erinevate piirkonda-de renoveeritud eluruumide hinnad olema samas suurusjär-gus. Kinnisvara parendamiseks investeeringu teinud müüjad lihtsalt ei taha oma vara oda-valt ära anda, sõltumata sellest, mis on piirkonna keskmine

hind. Alati leidub ostjaid, kes hindavad kvaliteeti ning on valmis selle eest nõutud hinda maksma.

Seejuures tuleb silmas pida-da, et mida suurem ja aktiiv-sem turg, seda väljakujunenu-mad on hinnatasemed ning se-da väiksemad on varieeruvused matemaatilises tehtes: remon-ditud korter = remontimata korter + remondi maksumus.

Remondi puhul võib laias laastus kogukulu jagada töö-jõukulu ja materjalikulu vahel pooleks. Kui eluruumi uus omanik teeb kõik remonttööd ise, muutuvad paljud esmapil-gul mõttetud investeeringud kasulikuks. On ju praegused ehitusmaterjalid ja -seadmed tehtud nii lihtsaks, et nendega saab ka tavaline tubli kodupe-renaine kogu remondi tehtud. Kulunud higi ja närvirakke hin-dab igaüks erinevalt. Seega – kel on endal piisavalt energiat, aega ja nupukust kõigi eesseis-vate raskuste ületamiseks, sel-lel tasub kindlasti remontima-ta korteri ost ning renoveerimi-ne ära. Vastasel juhul aga kind-lasti mitte.

Viimastel aastatel on kin-nisvaraturg liikunud pi-gem selles suunas, et os-tetakse juba sissekolimis-valmis kortereid, «oma käe järgi» remonditege-mist jääb tasapisi vähe-maks.

KaUpo mõttUsDomus Kinnisvara maakler

I lmselt pole tegemist ini-meste laiskuse või oska-matusega, vaid korterios-

tuks (loe: eluasemelaenu võt-miseks) võimeliste inimeste elukorraldus on lihtsalt nii kii-re, et pahtli lihvimiseks või ehi-tusmeestega jauramiseks pole lihtsalt aega.

Siiski leidub kuldsete käte-ga korteriostjaid ka praegu ning kindlasti edaspidigi. Nii mõne-gi sissekolimisvalmis korteri vastuvõtmise akti allkirjastades selgub, et ikkagi tuleb väiksem või suurem planeerimata re-mont ette võtta. Seega tekib kü-simus, kas osta uus kodu re-monditud või remontimata ku-jul, jätkuvalt peaaegu igal kin-nisvaraostjal.

Mille põhjal otsustada?Alustame sellest, et tihti po-

legi valikut. Kui ostuhuvilisel on kindel soov näiteks mingi piirkonna osas, ei pruugi seal ollagi võimalust kahe oluliselt erineva alternatiivi vahel vali-miseks. Lihtsustatult öeldes – Nõmmel on pigem vanad ma-jad ja seetõttu ka remonti vaja-vad korterid, Pirital on aga pak-kumises valdavalt viimase küm-ne aasta jooksul arendatud ma-jades asuvad eluruumid ning need märkimisväärset remonti ei vaja.

Teiseks on oluline muidugi rahakoti paksus. Remonditud või remontimata korteri hinna-erinevus võib olla samas piir-konnas isegi kuni kahekordne. Remontimata eluruumi täisma-hus uuendamine viib selle

Kas osta remonditud või remonti vajav korter?

Alati leidub müüjaid, kes on val-mis oma vara odavamalt müüma, kui selle parendamiseks tehtud kulutused eeldaks.

Remonti vajav korter võib lõppkokkuvõttes tulla soodsam ja meelepärasem, aga eeldab tööd, teadmisi ja oskusi. Foto: Scanpix/CORBIS

Remonditud ja remontimata korterite hinnavõrdlus

Remonditud korterite

pakkumishind

Remontimata korterite

pakkumishindHinnavahe Keskmine

tehinguhind

Tallinn, Lasnamäe 971 810 162 836

Tartu 1272 719 554 935

Narva 1015 372 643 381

Allikas: City24 SPOT, Maa-amet, Domus Kinnisvara

5 soovitust

1. Madala kinnisvarahinnaga piirkonnas vali pigem paremas seisukorras eluruum, sest remondikulu võib osutuda ebapro-portsionaalselt suureks. Ka remonti vajava korteri ostmisel vali pigem madalama hinnaga objekt, sest põhjaliku remondi puhul on kulud erinevate korterite puhul sarnased sõltumata sellest, et mõni näeb alguses parem välja. Kui kasutad ostmisel kinnisva-raspetsialisti abi, küsi temalt hinnangut lisaks remonti vajava vara hetkehinnale ka selle remondijärgsele väärtusele.

2. Kui ostad uue kodu järelturult, oled piisavalt pealehakkaja ning sisekujundusliku tunnetusega, kaalu kindlasti ka remonti-mata korteri ostu ja renoveerimist. Vaev on küll suur, kuid nii saad kontrollitud kvaliteediga kodu täpselt oma maitse järgi. Korralikel maaklerifirmadel on ka piisavalt kontakte, et soovita-da usaldusväärne ja kontrollitud ehituspartner neile, kes kõiki remonttöid ise teha ei taha.

3. Kui oled otsustanud osta sissekolimisvalmis eluruumi, veen-du, et valitud objekt ka tegelikult selline oleks. Esmapilgul igati tore korter võib pärast mööbli väljaviimist osutuda küllaltki koledaks ning esmapilgul väikeste pisitööde tagant võib teine-kord tulla välja kapitaalremondi vajadus. Kasuta ka ostmisel kinnisvaraspetsialisti abi, sest lisaks dokumentide administreeri-misele oskavad kogenud maaklerid anda kiirelt ka esmase hinnangu ostetava vara seisukorrale ja vajadusel soovitada täien-davate ekspertiiside tegemist.

4. Kui oled otsustanud osta remonti vajava eluruumi, tee enne ostu selgeks kavandatava remondi maksumus. Kui kavatsed kõik ise teha, koosta korralik eelarve. Kui paned tööle ehitusmehed või -firma, võta konkreetne hinnapakkumine. Veendu, et eelarves või hinnapakkumises on sees kõik, mis vajalik. Vajadusel küsi maakle-rifirmalt soovitusi ehituspartneri kaasamiseks.

5. Korteri ostmisel pööra alati tähelepanu ka elamu üldisele seisukorrale. Seda nii fassaadi, trepikoja, katuse kui ka tehnosüs-teemide osas. Kehvas majas, kus katus laseb läbi ja vanade tehnosüsteemide tõttu on kõrged kommunaalteenuste arved, ei aita ka kõige kallim remont korteri olukorda oluliselt parandada.

Allikas: Domus Kinnisvara

712. september 2012

Viimase kahekümne aas-ta jooksul oleme loonud ajalugu tulevastele põlve-dele. Kas oleme teinud seda oskuslikult ja milli-ne väärtus on nüüdisaja uusehitistel näiteks saja aasta pärast?

eVa maRia montVila 1Partner kinnisvarakonsultant

V aadates ajaloolisi hooneid koduotsija pilguga on selge, et

kõige kallimad on Tallinna va-nalinna korterid ja majad, mis samas säilitavad ka kõige kind-lameelsemalt oma väärtust.

Põhjust pole vaja kaugelt otsida – tegu on ju piiratud ja väärtustatud ressursiga, mida juurde ei teki, pigemini jääb vähemaks ning turg sellistele objektidele on Eestist laiem.

Väärikat väärtustatakseEt aga enamikule koduotsi-

jatele jääb vanalinn kalliks või pole neile meeltmööda sealse elukorraldusega kaasnevad ebamugavused, vaatame asja laiemalt. Kui suure erinevuse ruutmeetri hinnalipikusse toob uus ja omapärane või kvali-teetselt taastatud vana hoone võrreldes tavalisema «tarbe-hoonega»?

Tallinnast rääkides de-monstreerivad hinnavahet il-mekalt kolm lähestikku asuvat objekti. Tervikliku planeeringu ja väärtarhitektuuriga Roter-manni kvartali korterite selle aasta keskmine ruutmeetri müügihind on olnud 2470 eu-rot. Pool kilomeetrit eemal asuvas omapärases Lootsi 3a hoones jääb korterite ruut-meetrihind 2000 euro kanti ning eelmistest omakorda mõ-nesaja meetri kaugusele jäävas Jõe tn 5/7 hoones on ruutmee-ter 1760 eurot.

Lutheri vana ja uus näguVeelgi selgema ja praeguses

linnapildis huvitavama näite võib tuua Tallinna kesklinna ääremail asuvast Lutheri kvar-talist, kus ajalooline vineerite-has on saanud korterelamu näol uue kuue.

Maja on suurejooneliselt renoveeritud – taastatud on al-gupärased avarad trepikojad, kõrged laed ja aknad, kivitre-pid ja sepistatud käsipuud ning rõhutamaks hoone ajalugu, on sisekujunduses kasutatud ka vineerelemente. Väärikust li-sab seegi, et korteritel on nel-jameetrised laed ja meetripak-sused seinad.

Lutheri kvartali muudab eriliseks see, et algupärase 1912. aastal ehitatud hoone jätkuks on ehitatud tänapäeva-ne uusehitis. Tegemist on vii-

saka ja üldisesse ansamblisse sobiva ehitisega, mis vastab täielikult tänapäevastele ehi-tustavadele.

Ostjad valmis maksmaNiisiis, uusehitis ja reno-

veeritud vana maja. Kumb on hinnalisem? Vastus on lihtne: uues osas saab korteri ruut-meetrihinnaga 1300 eurot, kuid renoveeritud osas on ost-jad valmis maksma 1640 eurot ja rohkemgi.

Tundub, et tihti on meie põlvkonnale aastasadade ta-gant pärandatud kodud juba praegu rohkem väärt kui need, mida loome päranduseks oma lastele ja lastelastele.

Uue Eesti Vabariigi aegne kinnisvaraturg on oma lühike-se eluea jooksul läbi elanud üs-nagi äärmuslikke perioode. Nüüd jääb üle vaid küsida – kas ja millal tuleb aeg, mil praegustel uusehitiste püstita-jatel on majanduslikult kasulik hakata looma arhitektuuri, mis paistab silma ning on hinnas ka aastasadade pärast? Millal tõuseb au sisse tulevikuväärtu-se loomine, mitte pelgalt ruut-meetrite müümine?

Võttes arvesse üleilmseid trende, usun, et Eestis on uue kodu ostja juba praegu üha enam valmis ja võimeline maksma kõrgemat hinda sil-mapaistva, eristuva ja jätku-suutliku kinnisvara eest.

Koduostjad oskavad eatutkinnisvara väärtustada

Ajalooline vineeri- ja mööblikombinaat Lutheri kvartalis rõhutab hoone ajalugu, alles on jäetud nii neljameetrised laed kui ka originaalseinad. Foto: Toomas Huik

8 12. september 2012

Kinnisvaraäri on vald-kond, millest enamik ini-mesi on midagi kuulnud, aga paljud arvavad, et sellega tegelemine nõuab suurt aja- ja finantsres-surssi. Teie rõõmuks saa-me öelda, et päris nii see siiski pole. Kui teil on tühjana seisev korter või maja, mis toodab rohkem kulusid kui tulusid, tasub juba alustatud artikkel kindlasti läbi lugeda.

URmas UibomäeKinnisvaraportaal kv.ee

K innisvaraturg on vii-mase aasta jooksul aktiviseerunud, mis

on kaasa toonud üürihindade märgatava tõusu. Nagu igas majandusvaldkonnas, paneb ka kinnisvaraäris kõik paika pakkumise ja nõudluse suhe, mis on praegu kaldumas pak-kumise kasuks. Näiteks on Tal-linnas üürikorterite keskmine üürihind aastaga 18% tõus-nud. Leidmaks oma kinnisva-rale võimalikult hea otstarbe, tasub tutvuda näpunäidetega, kuidas siseneda üüriturule, et seal võitjaks tulla.

Aus analüüsKindlasti tuleb mõelda sel-

lele, kui palju on endal aega üüriküsimustega tegeleda. Üür-niku leidmine pole üldiselt vä-ga pikk protsess, aga teatud

ajakuluga tuleks siiski arvesta-da. Juhul kui kohe alguses on selge, et endal selleks kõigeks aega pole, soovitan pöörduda professionaali poole.

Üldiselt on igas kinnisvara-firmas tööl maaklereid, kes on spetsialiseerunud just üürikor-teritele. Soovitan eelistada atesteeritud kinnisvaramaakle-reid, sest nad on läbinud vas-tavad koolitused ning neil on kliendibaas ja töökogemus, mis aitavad üürniku leidmise-le kindlasti kaasa.

Lähtuks aga nüüd eeldu-sest, et kinnisvaraomanikul on endal piisavalt aega ja tahtmist oma passiivset tulu kasvata-da.

Esimese asjana tuleks tut-vuda omaenda kinnisvaraga. Kõlab lihtsalt, aga paljud kor-teriomanikud teevad vea ja ki-puvad oma kinnisvara üle hin-dama. See toob endaga kaasa

üürnike pahameele ja hilise-mad vaidlused.

Kõige parem oleks lasta kolmandal isikul tulevane üü-rikorter üle vaadata ja seejärel analüüsida, mis võiks olla sel-le korteri üürihind. Ehk aitab mõnest rullist tapeedist ja ämbrist värvist, et anda korte-rile uus hingamine ning mui-dugi tõsta nii ka selle väärtust üüriturul? Korteri väärtust võib tõsta isegi selline väike asi na-gu enne pildistamist köögis nõude pesemine ning tualett-ruumi korrastamine.

Analüüsi statistikatKui korter on ilusti korras,

siis tuleks objektist pildid teha. Ka pildistamisel soovitan jää-da ausaks. Pildista üles kõik toad ning muidugi ka köök ja vannituba, sest need on korte-ri valimisel tähtsad otsustusko-had.

Proovi teha kvaliteetsed pildid, aga ära kasuta fototööt-lusprogramme ja teisi sarnased abivahendeid, sest tulevasi üü-risoovijaid pole mõtet ainult piltidega kohale meelitada ning mõlema osapoole aega kulutada.

Kolmanda sammuna selgi-ta välja, millist hinda saab an-tud korteri eest küsida. Siinko-hal on kindlasti abi sekundaar-sest infost, näiteks kinnisvara-portaalide statistika, mis on vabalt kättesaadav. Lisaks ta-suks vaadata, millise hinnaga üürivad kortereid teised oma-nikud. Võrdluseks tuleks vali-da samas piirkonnas, tubade arvult ning olukorralt võrdsed üürikorterid.

Tallinna ja Tartu korteri-omanikud saavad selleks kasu-tada näiteks kv.ee/yyrikad vee-bilehte, et võrdlusinfo kiirelt ja mugavalt üles leida.

Kui kõik eelnev on tehtud, ei jää muud üle, kui valida väl-ja koht, kus oma korterikuulu-tus avaldada. Siinkohal soovi-tan valida tunnustatud kinnis-varaportaali, sest seda külasta-vad konkreetsete huvidega po-tentsiaalsed üürilised. Kuulu-tusteportaalides võivad olla küll esmapilgul soodsamad võimalused, aga seal kipuvad kinnisvarapakkumised teiste kuulutuste vahele ära kaduma, mis pikendab üürniku leidmi-se protsessi ja tähendab saama-ta jäänud tulu. Muidugi pole ka kinnisvaraportaal üleloo-mulikult kallis – kaks nädalat kuulutamist maksab keskmi-selt kuus eurot.

Kuulutust sisestades tuleb kirja panna korteri olukord ja muud olulised näitajad, lisada pildid ning kindlasti tuleks ka-suks, kui tood välja korteri kommunaalkulude info. Siin-kohal soovitan eraldi välja tuua kõige soojema ja külmema kuu kulud, et tulevane üürnik os-kaks korterit üürides nende ku-ludega arvestada ning tulevi-kus ei tekiks arusaamatusi.

Ära unusta allkirjuÜldiselt on samas piirkon-

nas pakkuda mitmeid võrd-väärseid kortereid, millest tu-lenevalt peaksid jälgima, kui hästi sinu kuulutus teiste pak-kumiste vahelt silma hakkab. Juhul kui sinu kuulutusest ees-pool on palju teisi pakkumisi, soovitan kaaluda kinnisvara-portaali lisateenuste kasuta-mist, mis aitavad kuulutusel paremini soovijateni jõuda.

Pärast seda, kui üürnikud

on ühendust võtnud, tuleks varuda aega, et käia neile kor-terit näitamas. Kindlasti tasuks uurida tulevase üürniku mak-sevõimalusi ja tausta, sest kah-juks leidub turul ka pettureid.

Kui õige inimene leitud, tu-leb sõlmida üürileping. Kuna paljudel pole juristi käepärast võtta, otsustasime kv.ee por-taali kasutajatele pakkuda ta-suta üürilepingut, mis on koos-tatud lugupeetud advokaadi-büroo poolt ning on seaduste-ga igati kooskõlas.

Kui korterisse jäävad sisse omaniku inventar ning muud hinnalisemad asjad, tuleks sõl-mida ka lepingu lisa, kus on ära toodud asjade nimekiri ja seisukord. Kindlasti tuleb le-pingu lisale panna nii üürniku kui omaniku allkirjad.

Sobiv üürnik leitud, leping sõlmitud – mis edasi? Lepi kok-ku tasumise kord. Üürnik võib üüri tasuda nii sularahas kui pangamaksega. Üüritulu on Eesti seaduste kohaselt mak-sustatav tulumaksuga, mille kohta tuleb maksuametile ka märku anda.

Nagu eeltoodust võib järel-dada, pole korteri väljaüürimi-ne raketiteadus, vaid päris hu-vitav protsess, millega saab iga-üks hakkama. Seega – kui sul on kasutuna seisev kinnisvara, mis toodab veel kulusid, on just nüüd õige aeg panna see tulu teenima.

Vaata ka näidiskuulutust •aadressil kv.ee/kuulutus1Üürilepinguga saad tutvu-•da aadressil kv.ee/lepingud

Pane kulukas tühi korter taas tulu teenima

Korterit välja üürides tasub meeles pidada, et potentsiaalsed üürnikud tahavad teada ka kommunaalmaksete sisu ja suurust. Foto: Peeter Langovits

912. september 2012

Jälgides viimase aja üüri-turu olukorda ja muutusi, võime kinnitada, et vähe-malt Tallinnas on huvi üürikorterite ja terviklike üürimajade vastu oluli-selt kasvanud.

andRUs ViKsArco Real Estate AS maakler

Välja on kujunenud teatud ini-meste sihtgrupp, kes eelistabki omamise asemel üürida.

Ligi kolm kuud tagasi alus-tasime Kadriorus Narva maan-teel ühes sisehoovis pakutava kortermaja väljaüürimist ning praegu tuleb nentida, et kõik renoveeritud 15 korterit on leidnud endale elanikud.

Keskmine hind oli 590 eu-rot korteri eest ja tüüpkorteri-te suurused 57–91 m2. Peame tunnistama, et olime kahtle-vad omaniku hinnaootuses,

kuid klientide huvi oli ooda-tust suurem ning paljudele kahjuks kortereid ei jätkunud-ki.

Ühe põhjusena võiks välja tuua, et sellist tervikliku üüri-maja pakkumist turul polnud ning konkurents puudus. Sa-muti on tegemist värskelt re-noveeritud maja ja korteritega, kuhu oli paigutatud uus köö-gimööbel, kuid samas puudus muu mööbel.

Üürnike seas on nii ettevõt-jaid, keskastme juhte, üliõpila-si kui ka koduperenaisi ja kuns-tiinimesi – ehk läbilõige erine-vate elukutsete esindajatest.

Üürihuviliste endi sõnul eelistatakse üürimist kinnisva-ra omamisele, sest tänapäeval on palju võimalusi ennast eri-nevates riikides arendada ning pigem investeerivad nad hari-dusse, oma ettevõttesse vms. Lihtsam on plaane teha üheks kuni kolmeks aastaks (üürile-

pingute pikkused selles majas), kui siduda end pangalaenuga 10–30 aastaks.

Kuna klassikalisi üürimaju turul peaaegu pakkuda pole, tõuseb nõudlus nende järele pidevalt ja lähiaastatel võib oodata nii mõnegi üürimaja valmimist.

Investorid, kes selliseid ma-ju arendavad, on kindlasti n-ö pikema investeerimisraha omajad, kes paigutavad oma vahendeid kinnisvarasse 20–30 aastaks ning kelle ootused tootlusele jäävad vahemikku 5–7%.

See ongi olnud põhiliseks põhjuseks, miks Eestis pole se-ni klassikalisi üürimaju olnud – nende tootlus ei vasta lihtsalt paljude investorite ootustele. Viimasel ajal on olukord haka-nud siiski pisut muutuma ja mõne investori ootustes toot-lusele on tekkinud korrektii-vid.

Turg ootab üürimaju

Milliseid üüriMaju tallinna Kinnisvaraturg vajaKs?

Korterelamu20-25 korteriga; 2-3 tuba•Sisustatud vähemalt köögi-•mööbli ja pesumasinagaKeskmise suurusega ligi 65 m• 2

Asukoht kesklinna ääres või •väga hea ühendusega kesk-linna suunalParkimiskohad autodele•Keskmine hind 380–420 eu-•rot

Ühiselamu tüüpi üürimaja (peale üliõpilaste on meil kat-mata hooajatööliste nišš)

Asukoht võib olla linna ää-•res, kuid tähtis on ühistrans-pordi hea ühendus80–120 tuba; tubade suuru-•sed 12–14 m2

Kaks voodikohta kaheses plokis•Kööginurk•Vannituba•Keldris või soklikorrusel pe-•suruum koos tööstuslike pe-sumasinategaParkimisvõimalus maja juures •või lähiümbrusesHind 75–100 eurot inimese •kohta

Eksklusiivne üürimajaAsukoht kesklinnas või Kad-•riorusKortereid 8–12; 4–6 tuba•Korterite suurused 100–180 •m2

Täielikult sisustatud•Väga kvaliteetne siseviimist-•lusGaraažikohtvõiparkimiskoht•igale korterileHinnad 1000–2500 eurot•

Allikas: Arco Real Estate

10 12. september 2012

Oma kinnisvara tuleb esitleda parimal võimali-kul viisil ning arvestada tuleks ka sellega, et iga väikseimgi detail on hin-na kujunemisel määrava tähtsusega.

ingmaR saKsingLVM Kinnisvara ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige

K ui varasematel pe-rioodidel oli hinda-misakti tellimine kin-

nisvara ostmise või laenu võt-misega seotud formaalsus, siis viimased aastad on toonud kinnisvara hindamise tagasi kinnisvaratehingute keskmes-se. Ostmise ja ehitamise ees-märgil võetavate laenude kõr-val vajavad uut eksperthin-nangut ka kinnisvara müüjad, kes on varasema ostu puhul kasutanud lisatagatisi.

Kogu vajaduse juures on aga kriitilise tähtsusega hinda-mise käigus saadav tulemus, kuna praegused kinnisvarahin-nad on märgatavalt madala-mal tasemel mõne aasta tagus-te hindadega võrreldes.

Selleks, et saadav tulemus oleks maksimaalne ja ekspert-hinnang väljastataks kõrgei-male hinnale, tuleks järgida alljärgnevaid nõuandeid.

1. Seadusta ehitised – tihti tu-leb väljastada tingimuslik eks-perthinnang põhjusel, et kin-nistul asuvad hooned on ehi-tatud ilma loata või need ei vasta projektile. Kuigi väljasta-tav dokument võib olla tingi-muslik, ei sobi see laenuandja-le.

Seetõttu on mõistlik veel enne hindaja kutsumist kin-nistul paiknevad ehitised sea-dustada. Kontrollida tuleks seejuures ehitiste tegeliku sei-su ja projekti omavahelist vas-tavust, täitedokumentatsiooni olemasolu ning vajadusel kor-raldada nende viimine vasta-vusse praeguste nõuetega.

Ehitiste seadustamise tule-musel peaks omanik saama ehitistele kasutusloa. Kasutus-loa olemasolu tagab hinnangu andmisel kõrgema tulemuse, kui saadaks täpselt samale kin-nisvarale kasutusloa puudumi-sel.

2. Sõlmi kokkulepped tehno-võrkude- ja juurdepääsuser-vituutide osas – enamikul lin-nas paiknevatel kinnistutel ja korteriomanditel on juurde-pääsude ja tehnovõrkudega seonduvad kokkulepped sõl-mitud ning kinnistusraama-tusse kantud, kuid maakon-nas, uuselamurajoonides ja uuselamute asumites on see pahatihti jäetud tegemata.

Nii võibki selguda, et lait-

matus korras uuselamu väärtus on märgatavalt väiksem, kuna õigusliku aluseta on rajatud veetorustikku üle naaberkin-nistute ning pahatahtliku naabri käitumise korral on ai-nus arvestatav alternatiiv oma salvkaevu rajamine.

Sõlmitud kokkulepped teh-novõrkude ja juurdepääsuser-vituutide osas suurendavad va-ra väärtust 20...90%!

3. Sõlmi kasutuskord – kõige keerulisemas olukorras hinda-miste puhul on kinnistute kaas omanikud, kes ei ole kin-nistute ja sellel paiknevate hoonete kasutamist notariaal-se kokkuleppega reguleerinud, sest ainult selline kokkulepe tagab kinnistusraamatusse kantuna kokkulepitu kehtimi-se ka järgnevatele omanikele.

Juhtudel, kus puudub kasu-tuskord, on hindajal võimatu määrata, millist konkreetset osa kinnistust ta hindab, kui-võrd kaasomanikule kuulub kaasomandiosa suurune mõt-teline osa nii kinnistust kui ka sellel paiknevast elamust või korteris asuvatest ruumidest.

Kinnistu kasutamise korra kokkuleppimine, selle nota-riaalne tõestamine ning kand-mine kinnistusraamatusse loob kaasomandis oleva kin-nistu puhul eelduse, et seda üldse eluasemelaenu tagatise-na kasutada.

4. Juhi tähelepanu viimaste-le parendustele – hindaja koostab eksperthinnangu talle kättesaadava ja esitatud infor-matsiooni alusel. Kinnisvara hindaja hangib esmase info re-gistritest, teisalt ülevaadet kõi-kidest parendustest, nende ula-tustest ja kasutatud materjali-dest ning kvaliteedist ta neist ei saa. Seetõttu on kasulik val-mistada ette materjal (fotod, joonised, plaanid), mis seon-dub viimaste tehtud töödega. Vähem oluline pole ka erine-vate seadmetega seonduv in-formatsioon. Nii näiteks on tuntud firma maasoojuspump kindlasti vara väärtust tõstev tegur.

5. Korralda suurpuhastus – veel enne, kui kutsuda ekspert oma kinnisvaraga tutvuma, viska ära vanad ajalehed ja aja-kirjad ning pane riiulitele ja laudadele kogunenud dekora-tiivasjad sahtlitesse või kappi-desse.

Paiguta üleliigne mööbel, hooajal mittevajalik riietus või üleliigsed jalanõud panipaika. Ära unusta koristada ka abi-ruume (garaaži, kuuri või kõr-valhoonet). Suurpuhastus ta-gab juurdepääsu kõikidele ehi-tistes paiknevatele ruumidele ja võimaldab anda objektiivse hinnangu nende seisundile, mis omakorda tagab parima hindamistulemuse.

Kuidas saada hindamisakt kõrgemale hinnale?

5 nÕuannet neile, kes soovivad oma kinnisvara müüa

Nii seest kui väljast hoolitsetud ja hästi hoitud maja saab ka hindamisaktis kõrgema hinna. Vahel tasub seetõttu tähele-panu pöörata ka välistele detailidele, nagu näiteks ummistu-nud vihmaveetorude puhastamine, et need mustuse ja ras-kuse all kõveraks ei vajuks ja nii maja välisilmet ei rikuks.

Foto: Scanpix/CORBIS

1112. september 2012

Enamik müügis olevatest korteritest pole kaua ae-ga näinud põrandaharja ega tolmulappi.

aiVaR KaljUlaidArco Vara maakler

M aaklerina olen näinud üsna us-kumatuid pilte –

kassidest kubisevaid kortereid, kus lehkab kassirooja järele, korteri lakke naljaviluks ripu-tatud poomissõlme, õllepurki-dega kaunistatud seinu ning kolist nii koormatud tube, et sinna ei saa sissegi astuda.

Paku kodutunnetSee pole ka aastatega palju

muutunud, samasugune on ka ostjate reaktsioon. Endale elu-aset otsivad kliendid soovivad leida uut kodu ehk kodutun-net, mida on raske võõrale ini-mesele pakkuda. Ent kui suu-detakse pakkuda eluaseme kü-lastamisel ostjale positiivset emotsiooni, võib sellest välja kasvada tehing ning sooritatakse ost.

Ebameeldivat lõhna tundnud või segamini tube näinud ostja elu-asemest huvitatud pole. See tähendab, et müük venib ja tavaliselt ei saa müüja ka sellist hinda, nagu sooviks.

Et eluase näeks välja müü-givalmis, ei pea väga palju vae-va nägema. Kui maakler saa-bub ostuhuvilisega eluaset vaa-tama, tuleks rutiinsest elustii-list välja astuda. Vahetult enne ostuhuvilise saabumist ei tasu hakata süüa valmistama, pesu pesema või kiirremonti tege-ma. Mitte mingil juhul ei to-hiks vahetult enne, kui klient uksest sisse astub, WC-lõhnas-tajaga kõiki tube üle las-ta.

Mida siis teha? Väga lihtne – ava aknad tuu-lutamiseks, pane vedele-ma jäänud asjad oma kohtadele tagasi, vaja-dusel puhasta põrandad tolmuimejaga ja tõmba aken-de eest kardinad, et valgus sis-se paistaks. Mida puhtam, ava-ram ja valgusküllasem näeb välja eluase, seda parema mul-je jätab see ostuhuvilisele.

Kui juhuslikult on eelmis-test jõuludest kuusepuu nurka

seisma jäänud, siis viska see ka kindlasti välja!

Kiirenda müügiaegaTallinnas asuvate korterite

müügiperiood on enamasti kolm kuni kuus kuud kuulutu-se avaldamisest. Maakleri nõu-annete järgi korrastatud ela-mispind on aga võimalik müüa kiiremini.

Võtame näiteks hiljuti ost-ja leidnud Lasnamäe kahetoa-lise korteri. Hinna tõttu tund-sid üsna paljud inimesed kor-teri vastu huvi ja maakler käis seda näitamas isegi kaks korda päevas. Samas ei leitud nende inimeste seast ostjat, sest kor-teri omanikul oli harjumus toas suitsetada.

Palusin omanikul edaspidi tubades enam mitte suitsetada ja tube tuulutada ning järgmi-ne klient, kes korterit vaatama tuli, oli ka ostja. Pole vaja teha palju, kuid vaja on teha õigeid asju.

Tee vaid sanitaarremontiRemondi alla peidetud ra-

ha tagasi ei saa, sest inimesed otsivad pigem objekte, kus ise

remonti teha ja täpselt nii, na-gu ise heaks arvavad. On väga raske leida korterile ostjat, kel-lele just selline remont meel-dib, mis on eluasemes tehtud ning kes on nõus selle eest ka juurde maksma.

Mida aga teha võib, on pii-ratud kulutustega sanitaarre-mont. Kruvi kinni loksuvad pistikupesad, vaheta katkised lambikuplid, liimi kinni lokki-vad tapeediservad või pane uus tapeet, sest need on asjad, mis

riivavad võõral inimesel sil-ma.

Kuidas neid märgata? Palu mõnd töökaaslast, tuttavat või sugulast, kes pole ammu külas käinud ja näita talle korterit. Võõras silm näeb häirivad as-jad kohe ära.

Koristatud eluaseme müügilootus on suurem

Kruvi kinni loksuvad pistikupesad, vaheta katkised lambikuplid, liimi kinni lokkivad tapeediservad.

Vahetult enne ostuhuvilise saabumist ei tasu hakata süüa valmistama, pesu pesema või kiirremonti tegema.

Maaklerid näevad oma igapäevatöös erisuguseid kortereid. Nende sõnul tekib ostuhuvi pi-gem paremal asuva korteri vastu, sest segamini korteris ringi liikudes ei teki ostjail ei ko-dutunnet ega visiooni. Fotod: Arco Vara maaklerite kogust