Tiit Roben:Ehituses tuleb võtta

pidevalt riske ja öelda hind, millega

hakkad ehitama alles 18 kuu pärast.

Lk 2–3

9. detsember 2015

teemALeHt

ERinumbRi TEEmad:• Merkol täitus 25. aastapäev. Lk 2–3• Linna tuiksoon vajab toimivat väljakut. LK 5• Hallitus ruumides võib tervist kahjustada. Lk 6

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. detsember 2015

Ehitaja töö on pidev riskide võtmine

OSKUS AIMATA TULEVIKKU. AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben ütles ettevõtte 25. aastapäeva täitumist kommenteerides, et jätkusuutliku kestmise aluseks on olnud soov täita võetud kohustusi alltöövõtjate, riigi ja oma töötajate ees.

Ehituslikult on Üle-miste liiklussõlm üks keerukamaid tervik-lahendusega taristu-projekte. Liiklussõlm hõlmab sõidutunnelit pikkusega 680 meet-rit, kolme kergliiklus-tunnelit ja 150 meetri pikkust viadukti.

Paepargi elamukvar-talit välja ehitades likvideeriti ettevõtte omavahenditest prü-gimägi, puhastati järv ja ehitati välja tervi-serajad koos pargiga. Järvest saadi kätte mitukümmend kuup-meetrit vanu auto-rehve ja kolm autot. Paigutati ümber ca 100 000 m³ pinnast.

Fotod: Merko

postimees, 9. detsember 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

teks Ülemiste liiklussõlme puhul teadsime, et läheme Ülemiste jär-ve külje alla ehitama ning teosta-me töid kohati 16 meetrit maa all, mistõttu tungib järv peale. Neid ja muid ehituslikke aspekte nä-gime ette, aga nii suure mastaa-bi ja pikkusega projekti ehitu-se ajal jõudis väga olulisel määral muutuda turu olukord,» meenu-tas Roben. «Teinekord pead koos-tama tellijale äriplaani. Meilt tul-lakse nõu küsima, mida olemas-olevale maatükile üldse ehitada, mis tüüpi hoonet oleks mõttekas rajada.»

Universaalne ehitajaRobeni sõnul on ettevõttele ka-suks tulnud lai tegevusspekter ehitusmaastikul, nad suudavad rajada torustikke, sildu, erineva funktsiooniga hooneid ja on tuge-vasti kanda kinnitanud korterite turul. «Ehitusmahud liiguvad eri-nevate sektorite vahel. Näeme ju-ba praegu, et 2016. aasta on selges languses inseneritööde ja trasside osas, samas üld- ja betoonitööde ehitajatel mahud kasvavad. Selli-sed mahtude kõikumised mõju-tavad hindu tugevalt. Piisab ka-hest-kolmest suurest ehitushan-kest, kui betoonitehasel on toot-misvõimsus «kinni jooksnud» ja hinnad hakkavad tõusma. Ehitus-ettevõttele on kõige parem sta-biilsus, siis pole kaotust oodata,» arutles Roben.

Ehitusturu heitlikkus pa-neb ehitusettevõtted valikute et-te, milliste tööde peale vajatak-se töötajaid ja millistele enam mitte. Robeni sõnul on inimest kerge töölt ära saata, aga raske uuesti tagasi saada. Merko tuge-vuseks peab ta töötajaid, kellest suur osa on universaalsete oskus-tega ehitajad. «Oleme inimesi et-tevõtte sees ümber tõstnud ja see on andnud hea tulemuse. Eesti olud tingivad selle, et pead ole-ma universaal. Praegu ongi kõi-ge raskemad ajad neil ettevõte-tel, kes on seotud trasside ehita-misega ja kes sõltuvad euroraha-dest,» sõnas Roben. «Ehitajatele meeldiks, kui riigis oleks majan-duskasv 5%. Viimased aastad on Eestis olnud nullilähedane majan-duskasv, lisaks elanikkonna juur-dekasv väheneb, niisugustes tin-gimustes ei saa rääkida ehitus-

mahtude tõusust. Riigi tasandil vaadatuna sõltub ehitussektor tä-na küll eurorahade tulemisest.»

Roben peab oluliseks, et nad on suutnud ehituslepingutega kat-ta juba järgnevad perioodid ja neid ei ähvarda peost suhu elamine.

«Ega ehitaja väga valida saa, mida ja kellele ehitada, kui väga valima hakkad, siis võid tegevuse hoopis lõpetada. Õnneks on meil korduvtellijaid, see käib eratelli-ja, mitte riigi kohta. Riigihangetes köidavad reeglina meie tähelepa-nu suured projektid. Pead olema suhteliselt efektiivne, et platsidel ei oleks asjatuid seisakuid. Sinna läheb palju raha ja jõudu ning õn-nestumine eeldab tugevat projek-tijuhtimist,» rääkis Roben.

«Ettevõtte tugevus on ikkagi inimestest lähtuv – meie kogenud töötajad, kelle peale saame kind-lad olla. Teine tähtis valdkond on projekti eelarvestajate meeskond, nemad suudavad teha pädevad hinnad. Arvutusi tehes tuleb ol-la eriti täpne ja arvestada pisias-jadega. Ehituses on kõik objektid käsitöö, isegi korterite arenduses pole võimalik ühte projekti mitu korda kasutada. Meil siin on rät-sepatöö.»

Valitud kaader otsustab kõikUusi töötajaid käiakse piilumas kõrg- ja ametikoolidest. Eks pal-jud noored soovi tulla praktikat sooritama. Hiljem jälgib juba per-sonaliosakond, kui asjalik noor kooli lõpetama hakkab, et tema-ga õigel ajal ühendust võetakse. Robeni sõnul jäävad paljud noo-red tööletulijad neile pikaks ajaks. Inimesi paelub, kui nad saavad osaleda erinevate suurobjektide valmimisel ning ehitada huvita-vaid ning keerukaid hooneid. Saa-dud töökogemused võimaldavad

neil teha ettevõttesisest karjää-ri. «Õnneks oleme riigina nii pal-ju arenenud, et nädalavahetu-sel enam objektil tööd ei tehta. Alati on olemas eraldi tööd, mis ei anna oodata või mida tehak-se tähtaja peale. 1990. aastatel oli see küll tavaline, et platsil käis töö pidevalt,» kommenteeris Ro-ben muutusi.

seadused ja ehitusmaastik muutuvad pidevaltRoben tõdes, et pidevalt lisandu-vad uued regulatsioonid ja seadu-sed võtavad ettevõttelt aina roh-kem ressurssi. «Kõigi muutuste-ga tuleb pidevalt kursis olla, prae-gu tundub, et kõige keerulisem on hiljuti vastu võetud planeeri-misseadus. Muret teeb, et ehitus-planeeringu menetlemine kestab 12–13 aastat, sest kõikvõimalikud sihtgrupid saavad projekte peata-da ja pidurdada. Ei tasu ära unus-tada, et projektid vananevad ka moraalselt, sest kasutatavad ma-terjalid või tehnilised lahendused muutuvad, rääkimata turumuu-tustest,» selgitas Roben.

Merko püüab kinnisvara arendades parimate lahenduste saamiseks korraldada arhitektuu-rikonkursse. «Tavaliselt oleme tei-nud kolmele-viiele arhitektile et-tepaneku joonistada eskiislahen-dusi. Seejärel majasisene komis-jon valib saabunud tööde ja la-henduste põhjal parima, nii saab võitja töö endale ja teistele oleme tööle kulunud aja kompenseeri-nud. Usaldame oma inimeste va-likuid, sest elamuehitusdivisjon tegutseb 2001. aastast ja meil on suur kompetents tekkinud. Tea-me juba, mida klient tahab,» üt-les Roben.

Merko ärimudeliga käib kok-ku aktiivne sponsortegevus, mil-lest üldsust suurelt ei informee-rita, pigem jälgitakse siin tagasi-hoidlikku joont. Vestluses tõi Ro-ben välja ettevõtte prioriteedid, milleks on rahva tervis, tippsport, kultuur ja haridus. «Meie suurim projekt on kaasalöömine tervise-radade projektis, mis päädis siht-asutuse SA Eesti Terviserajad loo-misega. Oleme rajanud üle Eesti terviseradade võrgustikku ja in-vesteerinud sinna kümneid mil-joneid eurosid. Vaatame seda pi-gem kui meie panust ühiskonda.

Meie oma töötajad saavad ju neid-samu hüvesid kasutada. Midagi tuleb endal tagasi ka anda. Ette-võtte tasandil on meile südame-lähedane heategevusprojekt, kus meie töötajad koguvad raha, et toetada erilisi inimesi, kes on hät-ta jäänud. Nii oleme näiteks toe-tanud ratastooliga inimesele liiku-misvõimaluste loomist. Kõik need lood on olnud väga liigutavad.»

milline on unistuste ehitus?Lõpetuseks uurisin Robenilt, mil-line on unistuste ehitus? «Kus on olemas projekt, eelarve, kus pole vigu, on olemas tellija, kes teab, mida ta tahab ja ehitusprotses-sid on mõistlikult planeeritud. Praegu jõuavad «soojad» jooni-

sed otse ehitusplatsile. Eestis see nii tavaliselt käib, kui tellija hili-neb oma töödega, siis ega ehituse lõpptähtaeg edasi ei lähe, see jääb samaks,» sõnas Roben.

Hiljutisi ettevõttele omista-tud väärikaid auhindu kommen-teerides ütles Roben, et vaatama-ta saadud tunnustusele hingavad konkurendid kõvasti kuklasse. «Ega me auhinna pärast tööd ei tee. Meile endale on aasta ehita-ja aunimetus nendest veelgi ma-gusam. See ongi ehitussektoris kõige olulisem tunnustus, jälgi-me alati, kes selle saab. Pean ütle-ma, et ka konkurentidest on väga õiged inimesed selle varasemalt pälvinud ning suure tunnustu-sena võtame selle saamist isegi.»

«Oleme ehitusturul küll näinud neid, kes pärast üht-kaht projekti jäävad võlgu alltöövõtjatele, tar-nijatele, riigile. Meile on võetud kohustuste täitmine olnud kui omalaadne kvaliteedimärk meie tegevusele. Ehitaja igapäevaelu on seotud ainult riskide võtmi-sega – ütled täna tellijale objekti ehitushinna, mida hakkad ehi-tama alles aasta hiljem,» selgitas Roben. «Põhiküsimus on, kuidas hinnastada töid, mida teostad 18 kuu pärast. Lööd täna hinna tel-lijaga lukku ega tea, millised on sisendhinnad aasta möödudes.»

Robeni sõnul on ettevõtte pä-rusmaaks suuremad ehituspro-jektid. Väiksemates hangetes osa-levad paljud ja hinnad on viidud väga alla. «Suurehitustes osalemi-ne ongi meie leib. Samas on selles segmendis ettearvamatus suur. Näiteks perioodil 2008–2009 te-gid ehitusturul hinnad läbi suu-re languse, aga 2010. aastal jälle tõusid lühikese aja jooksul märga-tavalt. See oli «minemajalutami-se periood», kus ehitusettevõtted loobusid juba sõlmitud lepingu-test. Merko suutis täita oma ko-hustusi vaatamata tugevale kah-jumile, mida ettevõtte 2011. aas-tal teenis. See oli ka ainuke kah-jumiga, 14,1 miljonit eurot, aasta,» selgitas Roben.

Samasse aega jäi nn «sinise kütte» perioodi lõpp, kus ehitus-ettevõtted ei tohtinud enam eri-märgistusega odavama aktsiisiga diiselkütust kasutada. Valitsus-ringkonnad väitsid toona, et et-tevõte peaks nägema ette kõiki riske, isegi maksupoliitika muu-tumist. Lõpuks saadi mingis osas riigilt kütusekulude kompensat-siooni, kuid teadmine, et peatöö-võtjana pead kõike riske ise kand-ma, sai tugeva kinnituse. «Ehi-tushinnad tehakse sageli puh-talt eskiisi pealt ja öeldakse, mis töö maksab. Hiljem lisaraha kü-simata, mis on suur väljakutse – see on meie leib ja tugevus. Näi-

juuli laanemetsteemalehe toimetaja

merko saadud tunnustused

• Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2015• Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2015• Eesti parim kinnisvaraarendaja 2015• Aasta ettevõte 2015 nominent

Ütled täna tellijale objekti ehitushinna,

mida hakkad ehitama alles aasta hiljem.

Põhiküsimus on, kuidas hinnastada töid, mida teostad 18 kuu pärast.

eHitus

Tiit Robeni sõnul on ettevõtte tugevus inimestest lähtuv, et oleks meeskonnas kogenud töötajaid, kelle peale saab juht kindel olla. Näi-teks eelarvestuse osakond annab hinna nii täpselt, et ka 18 kuud hiljem objekti ehitades ei vea nende arvutused alt. Foto: Merko

4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. detsember 2015

lava, mis on valgustatud ning ku-jundatud nii, et iga linlane tun-neks end näitlejana.

Pikliku kujuga ala on jagatud saarteks mitme erineva tegevu-se vahel. Iga tegevus on kaetud struktuuriga, mis katab katuse-na platsi ja kannab prožektoreid, mis pilkupüüdvalt valgustavad seal toimuvat tegevust. Tegevus-teks sobivad välilava, uisuväljak ja muu pilku haarav ning huvi pakkuv tegevus.

Valgustuse tark süsteem või-maldab ka teatavat valgusmän-gu ja interaktiivsust. Näiteks lu-bavad programmeeritult muu-tuvad valgusolud lastel liikuvat prožektorivihku taga ajada või ajab valgusvihk hoopis taga lii-kumist ennast. Lisaks võimaldab õhuline katusestruktuur kinnita-da nendele ükskõik milliseid de-koratsioone, mis võivad pargi il-met tundmatuseni muuta. Sel-list mängulist valguseväljakut, mis toimib just pimedas, on Tal-linnasse tarvis pikkadeks sügis- ning talveõhtuteks.

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelas-kuju. Pseudonüümi taga tegutsevad noo-red arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaidi Põder, Märten Peterson.

PAnEME ELAMA. Tallinna üks enim kasutatud liikumisala kulgeb mööda tühjana seisvat Teatri väljaku serva. Linn ja inimesed vajaksid seda ruumi endale, et leida pikkadeks sügis- ja talveõhtuteks valguse ning elurõõmu nautimise paika.

Teatraalne Teatri väljak

bussi või liiguvad bussipeatuste ja Solarise keskuse vahet. Kohal on seega suur, ent kasutamata potentsiaal olla inimsõbralik lin-naruumi osa, mis leiab palju ka-sutust. Ala elavdamisest lõika-vad kasu ka ümberkaudsed äri-pinnad.

Teatri väljaku teeb eriliseks asjaolu, et ükski väljakut ümb-ritsev hoone ei ole eluhoone. Seetõttu talub Teatri väljak pal-ju tugevamaid helisid ja valgust. Tühja muruväljaku asemel so-bib Teatri väljakule valgustatud linnalik park. Estonia teatri lä-hedus ja Teatri väljaku nimi ise nõuavad lavapärast pidulikkust ja eksponeeritud tegevusi. See võiks olla tõeline teatriväljak, vä-liteater või teatri väli. Hiiglaslik

Iga haljasala ei ole veel hea ava-lik ruum. Linn ei vaja tühjalt seisvaid muruplatse, vaid häs-ti toimivaid parke ja väljakuid, mis linnaelu elavdaks. Pargid ja platsid linnades vajavad eri-nevaid identiteete, et linlasel oleks põhjust neid kõiki külas-tada. Raekoja plats Tallinnas on keskaegne linnasüda, Vabadu-se väljak aga riiklik esindusväl-jak. Teatri väljak peaks pakku-ma midagi neile lisaks, näiteks olema vastavalt ümberkaudse-tele hoonetele meelelahutusli-ku iseloomuga.

Estonia teatri ja Rävala puiestee vaheline haljasala, nn Teatri väljak rajati aastatel 1947–1950. Planeerimiskava järgi pidi rajatama mastaapne kultuurikes-kus ja grupp ühiskondlikke hoo-neid ning nende vahele korrapä-rane haljasala. Ulatuslikust ehi-tusest valmisid vaid mõned hoo-ned, millest kõik pole tänaseni säilinud. Haljasalad on aga alles siiani. Paraku on esinduslikust esplanaadist olemas vaid ülekas-vanud puud, madalad tuhkpuu-hekid ja kasutuseta seisev muru-plats. Tsentraalne asukoht vajab kindlasti enamat.

Arvestades, et Teatri väljaku äärsed autoteed on praeguseks hetkeks ühissõidukite prioritee-di rakendamise tõttu tavasõi-dukitele suletud, tuleb haljasala omakorda uuesti ümber mõtes-tada. Liiklust on seal pigem vähe, kuid inimesi liigub palju, enamik neist ootavad tee kõrval seistes

eluruum

arHitektmust

Hüljatud muljet rõhutavad ülekasvanud puud, madalad tuhkpuuhekidja kasutuseta seisev muruplats. Pilkupüüdev asupaik vajaks kindlasti midagi muud. Foto: arhitekt Must

Estonia teatri lähedus ja Teatri väljaku nimi ise nõuavad lavapärast pidulikkust ja eksponeeritud tegevusi.

postimees, 9. detsember 2015 kinnisvara ja ehitus || 5

Pühajärve biokatlamaja valiti aasta puitehitiseksPühajärve biokatlamaja pärjati tänavu aasta puitehitis 2015 võitjaks. 13. korda toimunud aasta puitehitise võistluse žürii hinnangul täitis võidutöö kõige enam võistluse eesmärki – ehi-tises on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii konstrukt-sioonis, välis- kui ka siseviimist-luses. Vähem tähtis pole, et aasta puitehitise võitja on kesk-konnasõbralik hoone, mis too-dab taastuvenergiat.

Aasta puitehitise projektijuht Anni Martin rääkis, et žürii hin-das Pühajärve biokatlamaja pu-hul sobitumist ümbritsevasse looduskeskkonda ning puidu

keskset kasutamist nii konst-ruktsioonis kui välisviimistlu-ses. «Tootmishoonete ehituses ei ole puidu kasutamine, eriti konstruktsioonis, kuigi tavapä-rane. Biokatlamaja puhul on se-da tehtud ja tulemus on arhitek-tuurselt põnev. Funktsiooni teadmata võiks arvata, et tege-mist on seminarihalli, näituse-saali, ujula või klubihoonega,» kirjeldas ta.

Žürii jaoks sai Martini sõnul otsustavaks, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mida võinuks lahendada tüüpse plekk-kasti-na, on lahendatud terviklikult, professionaalselt ja loodusega

arvestavalt. «Väheoluline pole ka asjaolu, et liimpuidust konst-ruktsiooni on maksimaalselt eksponeeritud ning puidukasu-tus on nähtav ja tajutav nii konstruktsioonis kui viimistlu-ses,» lisas Martin.

Pühajärve biokatlamaja arhi-tektuurse lahenduse töötas väl-ja OÜ Alver Arhitektid. Biokatla-maja ehitas Vilcon Ehitus ning tellijaks oli Pühajärve puhke-keskus.

Pühajärve biokatlamaja arhi-tekt Andres Alver sõnas auhin-da vastu võttes, et kuigi võit on ootamatu, on niisugust auhinda saada lihtne. «Peab olema läbi-

nägelik tellija, kes ei karda, häs-ti kuivatatud puu ja korralik ehi-taja,» tänas Alver.

Tänavu esitati aasta puitehi-tise võistlusele rekordiliselt 55 objekti. Lisaks peaauhinnale anti üle seitse eriauhinda.

Peaauhinda rahastab Eesti Kultuurkapital. Aasta puitehitise žüriisse kuulusid Eesti Arhitek-tide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu, Eesti Ehi-tusinseneride Liidu, Riigi Kinnis-vara AS, Eesti Metsa- ja Puidu-tööstuse Liidu esindajad ning 2014. aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitja. juuli laanemets Foto: Martin siplane

Foto: Martin siplane

Fotod: alver arhitektid

6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. detsember 2015

ku veega. See võib olla nii sade-mevesi, aluspinnast imenduv ka-pillaarvesi või mingil muul moel tekkinud ja plaadiga kokkupuu-tes olev vesi. Taolistel puhkudel imendub kipsplaati kiiresti suures koguses vett, mis sealt aeglaselt hakkab välja kuivama. Hallitus-seente kolooniate teke kipsplaadi pinnale on nendel puhkudel väl-timatu. Sellest tulenevalt soovita-me kasutada kipsplaati ainult ma-dala keskmise suhtelise õhuniis-kusega piirkondades ning välti-da kipsplaadi kokkupuudet veega. Kipsplaadi kattematerjal sisaldab muuhulgas tselluloosi, mis koos kipsplaadi märgumisega on heaks kasvupinnaks Eesti ühe inimes-te tervisele ohtlikumale hallitus-seenele Stachybotrys chartarum. Tselluloosi leidub ka ehituspuidus ning puit on läbinisti orgaaniline materjal ja seetõttu oleks justkui puidu pind hallitusseente aren-guks eriti soodne.

Samas on aga puit poorne ja hügroskoopne materjal ning ju-huslikult puidu pinnale sattunud vesi imendub kiiresti. Töötlema-ta puidu hügroskoopsus takistab vee kondenseerumist puidu pin-nal ning seetõttu ei saa hallitus-seened pinnal areneda enne, kui puidu rakuseinad ning poorid on veest küllastunud ja materja-li niiskusesisaldus ületab 35 prot-senti. Selline niiskusesisaldus on värskel kuivatamata puidul või kuivatatud puidul, mis on olnud veega otseses kokkupuutes.

Värvitud, lakitud, õlitatud või muude pinnakattevahendite-ga töödeldud puit toimib aga eri-nevalt. Seal saavad hallitusseen-te kasvu määravateks teguriteks pinnakattevahendi omadused. Kõige rohkem on probleeme ol-nud õlitatud puiduga, kuna õli, millele pole lisatud fungitsiidseid aineid, on heaks substraadiks hal-litusseentele.

Erinevatel ehitusmaterjali-del kasvavad erinevad seened, kui kõiki tingimusi hallitusseen-te arenguks pole, siis seened ei arene. Nad on alati seotud mater-jalidega, millel kasvavad (subst-raadid) või mis paiknevad nende levikukeskkonnas. Hallitussee-ned on välisõhus ning ka ruumi-de õhus alati olemas, küsimus on ainult liikides ja kogustes.

Chaetomium sp., Phia-lophora sp., Fusarium sp.

ja aktinomütseedid. Mit-med neist on niiskuse indikaa-

torid, kuid nende hulgas leidub ka tugevaid allergeene, müko-toksiinide tootjaid ja teisi inimes-tele vaegusi põhjustavaid liike.

Lisaks liikidele on teiseks oluliseks näitajaks hallitusseen-te hulk ühes kuupmeetris ruu-miõhus. Hallitusseente hulka õhus mõõdetakse PMÜ/m³ koh-ta, mis tähendab pesa moodus-tavat ühikut ühes kuupmeetris õhus. Kahjuks pole Eestis veel fikseeritud, millised on lubatud kogused ruumiõhus. Soomes on suurimad lubatud kogused suve-perioodil 1000 PMÜ/m³ ja talve-perioodil 500 PMÜ/m³. Viimastel aastatel on Soome teadlased tei-nud hulgaliselt uuringuid ning on lubatud koguseid oluliselt vähen-damas – suveperioodil 500 PMÜ/m³ ja talveperioodil (külmunud maapinna tingimustes) isegi 100 PMÜ/m³. Need kontsentratsioo-nid on tõesti väga madalad ning arvestades Eesti ruumide mõõt-misi peaks meie normid tulema nende näitajate vahepeale.

Kui vaadelda Eesti sisekesk-konda ruumide kasutusotstarbe järgi, siis on kõige problemaatili-semad loomulikult keldriruumid, kus hallitusseente hulgad püsivad kordades kõrgemad teistest koh-tadest. Keldrile järgnevad korido-rid ja tootmisruumid ning rõõm on tõdeda, et kõige väiksemad kontsentratsioonid on lastetuba-des ja lasteaiaruumides (Joonis 3). Enamasti jääb hallitusseente hulk ruumiõhus väiksemaks kui välisõhus ning seda võikski lu-geda normaalseks. Kui siseruu-mides on kontsentratsioonid vä-lisõhust suuremad, siis on prob-leem ilmne ning tuleb hakata ot-sima põhjuseid. Otstarbekas on uuringutesse kaasata lisaks mü-koloogidele ka ehitusinsener, sest enamasti on hallitusseente suur-te kontsentratsioonide põhjuseks ehitustehnilised probleemid. Il-ma põhjust likvideerimata pole aga võimalik hallitusseente hul-ka õhus kestvalt vähendada. Tõr-jekemikaalid mõjuvad väga lühi-ajaliselt, paari nädala jooksul pä-rast keemilist töötlust võivad ko-looniad (hallitus) juba taastekki-

millal algab probleem? Põhiliselt satuvad hallitusseened ja nende toodetud mükotoksiinid inimese organismi kolmel viisil: söömisel koos toitainetega, õhu hingamise teel ning naha ja li-maskestade kaudu. Õhu kaudu organismi sattuvate hallitusseen-te hulk on väiksem kui sissesöö-dud hallitusosakeste hulk. Esi-mest on palju raskem kontrollida, sest hallitusseened on oma ole-muselt silmaga nähtamatud mik-roseened ning nende hulka õhus on keeruline leida. Naha ja limas-kestade kaudu organismi sattu-nud hallitusseente hulk on aga kõige väiksem, selle vältimiseks tuleks end regulaarselt pesta.

LevikMeie ruumiõhus on kõige levi-num hallitusseente perekond Pe-nicillium ehk Pintselhallik. Sel-le perekonna esindajaid on 29% kõikidest õhus leitud hallitus-seentest. Samas on just selle pe-rekonna liigid inimestele kõige ohutumad.

Stachybotrys sp. liike on meie ruumiõhus ainult 0,55% juhtudest, kuid selle perekonna liigid on mükotoksiine tootvad ja nimetatud hallitusseen teki-tab palju enam probleeme vaa-tamata väiksesele esinemissa-gedusele.

Välisõhus on jaotus pisut erinev siseõhust. Lähtuvalt lii-kidest on teadlased määratlenud indikaatorliigid ruumiõhus, mil-le leidumisel tasub muret tunda ning otsida nende levikupõhju-seid. Indikaatorliikideks ja pere-kondadeks on Stachybotrys sp., Trichoderma sp., Aspergillus ver-sicolor, Aspergillus fumigatus, As-pergillus flavus, Aspergillus niger, Cladosporium cladosporoides,

toimetaja: Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194Keeletoimetaja: Triin Ploom, triin.ploom@postimees.eeKüljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@postimees.ee

Kinnisvara- ja ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, 10145 Tallinn trükk: AS Kroonpress

da ning kontsentratsioonid õhus on jälle kõrged.

Hallitusseente areng on ena-masti seotud ka hoonetes kasu-tatud ehitusmaterjalidega. Alus-tame mineraalvillast, mille õhu-läbilaskvus on suur ning niiske õhk tungib kiiresti villa sisse. Sel-le takistamiseks tuleb mineraal-villa siseküljele paigaldada auru-tõke, mis takistab õhuniiskuse le-vimist. Mineraalvillas ei leita hal-litusseente kolooniaid kuigi sage-li, sest need vajavad arenguks ka toitaineid, milleks on orgaaniline aine. Mineraalvill, nagu nimetus-ki ütleb, on mineraalse päritolu-ga ning selle orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike. Seetõttu on uues mineraalvillas hallitus-seente kolooniate tekkevõimalus minimaalne, kuid aastatega ko-looniate võimalus suureneb, sest villas ladestuvad õhus lenduvad orgaanilised ühendid ning tolmu-osakesed.

Teine levinud ehitusmater-jal on kipsplaat. Kui mineraalvil-las oli orgaaniliste ainete osakaal väike, siis kipsplaadis kasutatak-se kartongi ühe põhilise koostis-osana. Kipsplaadi puhul on põhi-liselt vajalik järgida niiskuse tasa-kaalu. Kuna kips ja kartong mõ-lemad on hügroskoopsed mater-jalid, siis tasakaalustub kipsplaadi niiskusesisaldus vastavalt ümbrit-sevale keskkonnale. Kestvalt suu-re õhuniiskusega (Rh üle 70%) keskkonnas paikneva kipsplaa-di kartongi niiskusesisaldus võib tõusta üle hallitusseente koloonia-te tekkeks vajaliku niiskusesisal-duse. Eriti ohtlik on olukord siis, kui kipsplaadid puutuvad kok-

Kuidas hinnata õhu kaudu organismisattuvate hallitusseente hulka ja liike?

Teadlased on välja töötanud impaktorseadmed, millega pumbatakse mõõdetud hulk õhku läbi seadme, õhus olevad hallitusseente eosed ja osakesed satuvad selle käigus seadmesse paigutatud Petri tassi-dele, kus on juba eelnevalt paigaldatud hallitusseente kasvuks sobi-lik sööde. Seadmete kasutamine on standardiseeritud (EVS-ISO 16000-17) ning saadud tulemused on võrreldavad ning objektiivsed. Meetodi põhiliseks puuduseks on õhus leiduvate hallitusseente hul-ga pidev muutus seoses inimeste liikumisega, ventilatsiooniga, ko-duloomade- ja taimedega ning paljude muude teguritega. Seetõttu on vajalik tulemuste analüüs kogemustega spetsialistide poolt ning vajadusel tuleb õhuproove võtta korduvalt erinevatel kel-laaegadel ja nädalapäevadel. Lisaks on vajalik mõõta kontrollitavate ruumide muid parameetreid – õhu suhtelist niiskust, temperatuuri ja määrata teised sisekeskkonna tingimused.

SALAKAVAL nAAbEr. Ökosüsteemi lahutamatu osana leidub hallitusseeni kõikjal, isegi inimese nahal ja riietel. Hallitusseente rolliks on elutu orgaanilise aine lagundamine, ilma nendeta oleks aineringlus looduses võimatu. Samas võivad hallitusseened tekitada inimestele terviseprobleeme, alates köhast-nohust ja lõpetades sisemiste verejooksudega.

Eriti ohtlik on olukord siis, kui kipsplaadid puutuvad kokku veega. See võib olla nii sademevesi, aluspinnast imenduv kapillaarvesi või mingil muul moel tekkinud ja plaadiga kokkupuutes olev vesi.

Joonis 3. Hallitusseente kogused õhus ruumide lõikes.

Joonis 1. Hallitusseente jaotus perekonniti siseõhus.

Joonis 2. Hallitusseente jaotus perekonniti välisõhus.

kalle Piltehitusinsener ja TTÜ doktorant

tervis

Hallitus – millal algab probleem?

SALAKAVAL nAAbEr. Ökosüsteemi lahutamatu osana leidub hallitusseeni kõikjal, isegi inimese nahal ja riietel. Hallitusseente rolliks on elutu orgaanilise aine lagundamine, ilma nendeta oleks aineringlus looduses võimatu. Samas võivad hallitusseened tekitada inimestele terviseprobleeme, alates köhast-nohust ja lõpetades sisemiste verejooksudega.

Hallitus – millal algab probleem?