Kinnisvara ja Ehitus oktoober 2015

erinumbri teemad:• Õuna tänava maja uus elu. LK 2 • Pruunala käsitlus tõi preemia. LK 3• Üürniku õiguseid tuleb teada. LK 5• Tekstiilpõrandakatte puhastamine. LK 8

Kalle Suitslepp: betoon ei ole hall

ja kole, mida peaks katma ja peitma.

Lk 10-11

14. oKtoober 2015

teeMALeHt

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. oktoober 2015

hinnatõus ventilatsioonilahen-dusele 20–25 protsenti, tõstes koguprojekti maksumust viis protsenti. Unustada ei maksa aga, et KredeEx tõstis ka mak-simaalset toetusmäära 35 prot-sendilt 40le,» selgitas Rõivas.

täpsed plaanid ja ajakavaOluline on koostada rekonst-rueerimistööde ajakava. «Kui takistusi ei tule, siis on lihtne ajakavast kinni pidada, eks ko-gemuste pealt oskad jätta töö-desse väikese ajavaru. Kõik ole-neb hooajast – kevadel, ehitus-hooaja alguses on lihtsam ajast kinni pidada. Sügisel on pooleli mitmeid projekte ja keerukam kõiki joone peal hoida,» rää-kis Rõivas. «Ühistu võiks juba sügisel teha otsuse maja reno-veerida ja talvel langetada ehi-tustöid puudutavaid otsuseid. Näiteks KredExilt toetust kü-sida ja teha ehitushankeid, nii saab kevadel kohe töödega ala-ta. Praegu on vastupidi, alus-tatakse töödega sügisel, kui on suurem ehitusmaht. Suure ma-ja puhul on niisugune tegutse-mine võib olla õigustatud, sest korteritesse sissepääs on puh-kuste ajal keerulisem ja tööde ettevalmistamise ajaperiood omokorda neis majades pikem.»

Renoveerijate sõnul on väiksemal majal ehitusperiood kolm ja pool kuud, aga viie-kordsel võib see vastavalt suu-rusele olla kuus kuud või ise-gi rohkem.

ÕunA 4 teostAtud renoveeriMistööd

KanalisatsioonVahetati ära peamagistraalid keldrist kuni kogumiskaevu-deni, kus trass läheb edasi vee

toimetaja: Juuli Laanemets, [email protected], tel 666 2194Keeletoimetaja: Triin Ploom, [email protected]üljendaja: Kristiina Sillandi, [email protected]

Kinnisvara- ja ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, [email protected], tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, [email protected], tel 739 0391

väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, 10145 Tallinn trükk: AS Kroonpress

Balti Vara Fassaadid projekti-juht Maido Rõivase sõnul on Elvas Õuna tänava renoveeri-tud kortermajad töödemahult sarnased – Õuna 5 kahe ja Õu-na 4 kolme trepikojaga elamu.

Rõivase sõnul vältas ette-valmistusperiood poolteist aas-tat. «Toimus vähemalt viis ühis-tu koosolekut, kui tekkis otsus maja renoveerida. Otsiti võima-lusi ja kaaluti läbi mitmeid re-noveerimislahendusi. Näiteks energiaauditi ja renoveerimis-projekti tegemise otsused tu-lid aastase töö viljana,» kom-menteeris Rõivas otsustusprot-sesside pikkust. «Käisin ise nii mitmelgi koosolekul, et selgi-tada erinevate renoveerimisla-henduste maksumust ühistu-le. Renoveerimise mõiste on lai, tuleb täpselt teada, mida tahad teha ja mida tehtavate töödega saavutada.»

Rõivas ütles, et tegelikult soovis ühistu toetust saada ju-ba eelmisest meetmest. Uues meetmes oli aga ventilatsioo-nile seatud suuremad nõudmi-sed, fikseeritud olid õhuhulka-de näitajad, mis peavad teatud ajal korterit läbima. Varem pla-neeritud lahendused ei kõlva-nud juba ventilatsiooniseadme mürataseme poolest, tuli vaa-data teisi võimalusi. «Ventilat-siooni enda maksumus on täna ühistule kallim, kuna KredExi nõuded ventilatsioonile on suu-remad. Olenevat süsteemist on

MAJAD KORDA. Uuest KredExi renoveerimismeetmest toetusraha saanud ühistud on juba esimesed kortermajad korda teinud. Nii kaasajastati Elvas Õuna tänaval kaks maja koostöös Balti Vara Fassaadid ehitajatega.

juuli laanemetsteemalehe toimetaja

ja kanalisatsioonifirma hallata-vasse süsteemi. Vahetati keld-rist vee- ja kanalisatsioonito-rustikud, mis lähevad igasse korterisse. Mitmetes korterites tuli köögisein lahti võtta, kui need olid näotute torude var-jamiseks kinni ehitatud. Rõi-vase sõnul peaksid torud korte-ris olema katmata, sest kõik to-rustikud on korteriühistu omad ja nii saab vajadusel hooldus-töid sooritada. «Juhul, kui to-rud ongi kinni ehitatud, siis tu-leb taastamistöö korterivalda-jal endal kinni maksta,» sõnas Rõivas. «Nende töödega min-nakse korterist läbi ühe päeva-ga. Töid tehti püstakute ja kor-terite kaupa. Püüdsime kanali-satsioonitöödega hästi kiiresti tegutseda, sest see on seotud inimese põhivajadustega.»

ventilatsioonMajal on plaatsoojusvahetiga ventilatsioonisüsteem koos uue sisse- ja väljapuhketorustiku-ga. «See tähendab, et ei kasuta-ta olemasolevaid ventilatsiooni-kanaleid. Seniseid ventilatsioo-nišahte kasutatakse köögiku-bu väljatõmbe jaoks, kuna ras-vaaurud ei tohi sattuda venti-latsioonisüsteemi,» ütles Rõi-vas. «Niisugune ventilatsiooni-süsteem eeldab korteriomani-kult, et tulevikus korteris re-monttöid tehes tuleb ventilat-sioonikanalid sulgeda, et ven-tilatsioonisüsteemifiltrid umbe ei läheks. Samas ei tohi inime-ne neid kanaleid sajaprotsendi-liselt niisama sulgeda, siis te-kib puudulik õhuvahetuskord.»

Renoveeritud korteris peab kogu korteriõhu vahetus toi-muma kahe tunni jooksul. Eel-soojendatud õhk tuleb korteris-se +17 kraadi.

Katusel olev tsentraalne ventilatsiooniseade on Rõivase sõnul intelligentne seade. «Tal on temperatuuriandurid, mis reguleerivad vastavalt ilmasti-kule sissepuhke võimsust, kii-rust ja temperatuuri. Kui väl-jas läheb ilm väga külmaks ja sissepuhketemperatuur langeb seadme jaoks alla kriitilise pii-ri, siis seade lülitab end ümber väljatõmberežiimile, et üles soojendada toast väljatõmma-tava sooja õhuga plaatsoojus-vaheti ja tõsta sissepuhutava õhu temperatuuri normaalta-sandile. See võib tekitada kor-teritesse hetkelise alarõhutun-de,» selgitas Rõivas.

Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, asudes ma-ja välisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga. Taoli-ne lahendus võimaldab loobuda lõhkumistööst korterites.

Katusel asuvad jaotuskas-tid, kus asuvad torustike mü-rasummutid. Jaotuskastid regu-leerivad korterite õhuhulka. To-rustike juures on tähtis, et to-rustik lõpeks tuletõkkeklapiga. Nii tagatakse, et tulekahju kor-ral korteris ei levi tuli ventilat-sioonisüsteemi.

Aknad ehk avatäitedIlma klaaspaketita aknad vahe-tati ümber pakettakende vas-tu, mille soojusjuhtivus on vä-hemalt 1,1 u. «u näitab soojus-juhtivust, mida suurem number, seda kehvema soojusjuhtivuse-ga on. Soovitaksin kolmekord-seid aknaid seniste kahekord-sete asemel – suureneb akende soojapidavus ja mürakindlus,» tõdes Rõivas. «Neid aknaid, mi-da ei vahetatud, need tõsteti na-gu uued aknadki soojustussüs-teemi sisse puitkarkassile. Sel-

parendamine

Õuna tänava majade uus hingamineAknad tõsteti soojustussüsteemi sisse puitkarkassile. Sellega kaob ära aknapalede külmaks jäämine. Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, asudes maja välisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga. FOTOd: juuli laanemeTs

lega kaob ära aknapalede kül-masild, sest vanade süsteemide puhul polnud võimalik aknapa-lesid normikohaselt soojustada, sinna ei mahtunud soojustust liimida. Uue süsteemiga on aken soojustussüsteemi sisse tõstetud ning külmade aknapalede prob-leem likvideeritud. Teine hea asi akende väljatõstmise puhul on, et säilib loomuliku valguse ta-gamine korterisse. Inimestele on kõige raskem seletada, miks on vaja akent liigutada 20 cm väljapoole ja uuesti viimistleda. Ehitaja teeb korteri sees aken-de juures vajaliku siseviimist-luse ise, paigaldades ka laiemad aknalauad.»

FassaadMaja seinad on soojustatud vahtpolüstürooliga ja kivivilla-ga on tehtud tuletõkketsoonid. Soojustuse paksus on külgsein-tes 150 mm ja otsaseintes 200 mm. Rõivase sõnul paneb soo-justuse paksuse kirja projektee-rija. «KredeExi meede määrab, et maksimaalse toetuse saa-miseks peab maja saavutama C- või D-energiamärgise. Pealt kaetakse süsteem krohviga, ole-me kasutanud Knaufi toodan-gut. Krohvisüsteemi nõrkuseks on löögikindlus. Löögitugevu-se tõstmiseks on vajalik esime-se korruse akna veelauani teha löögikindel armeeringkiht. Hil-jem tuleb jälgida, et krohv ei läheks katki, sealt sissepääsev niiskus ja vesi hakkavad lagun-dama pealiskrohvikihti,» kõne-les Rõivas. «Krohvitud fassaadi tuleks puhastada ja vajadusel värvida. Tootjad näevad ette, et maju tuleb hooldada ja ter-venisti üle värvida 10–15 aasta pärast. Eks see sõltub suures-ti maja asukohast, tuule suu-

nast, loodusest, näiteks ümb-ritsevad puud ja otsene päikse-valgus võib värvi palju muuta.»

Küttesüsteem Maja küttesüsteem ehitati üm-ber kahetorusüsteemiks ja kin-niseks süsteemiks – soojasüs-teemi paigaldati plaatsoojusva-heti. Katlamaja trassidest tulev vedelik ei jookse otse korterite radiaatoritesse, vaid läbib maja soojussõlme plaatsoojusvaheti ja liigub katlamaja poole tagasi. Maja sees on oma kinnine süs-teem. «Selle lahenduse plussiks on, et majas sees olevad tras-sid jäävad puhtamaks, sest lin-na trassides on ringlemas kui-gipalju puru. Muidu on oht, et kui radiaatoritesse pannakse et-te termopead, hakkaksid need ummistuma ja süsteem ei töö-ta korralikult,» selgitas Rõivas. «Süsteem ise on varustatud vä-lisõhu soojaanduriga, mis sõltu-valt välisilmale reguleerib ma-jasisest pealevoolutemperatuu-ri. See on kasutajasõbralikum, muidu peab keegi jälgima ilmas-tikku ja vajadusel kraane regu-leerima.»

Lõpetuseks ütles Rõivas, et vana meetmega nõuti korteri-tes individuaalseid küttekulu-andureid, mida enam ei nõuta. «Niisuguse süsteemi nõrkuseks oli, et maja välisseinad on soo-justatud, aga seesmised korte-ritevahelised seinad mitte. Näi-teks korter, mis asub alumise korteri kohal, peab oluliselt vä-hem kütma kui allolev korter – nii pole tegelikku võrdsust või-malik sellise süsteemiga taga-da,» sõnas Rõivas.

Septembris toimunud infopäeval käis ob-jekte uudistamas paarsada korteriühistu inimest, huvi teema vastu oli suur.

Katusel olevad jaotuskastid reguleerivad korterite õhuhulka. Jaotus-kastides asuvad ka torustike mürasummutid.

Kuni korterite elektriarvestiteni vahetati maja juhtmestik ja keldris re-noveeriti maja peaelektrikilp.

postimees, 14. oktoober 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

Tüüpiline pruunala Valgas FOTO: jiri TinTera / Valga linnaValiTsus

PEIDETUD VÕIMALUSED. Pruunalad (ingl k brownfield) tähistavad alakasutatud või mahajäetud alasid linnaruumis, mis olid varem kasutusel. Selleks võib olla mahajäetud elumaja, tootmis- või ärihoone, militaarotstarbeline objekt, aga ka uue hoone poolelijäänud ehitusplats, kas või vundamendiauk, hunnik ehitus-materjali ja paar suurt rohtukasvanud mullahunnikut.

Pruunaladest rääkimine loob võimalusi

Sel viisil linnaruumi osa säilita-mine tulevikuväljavaadete tar-vis on tavapärane viis heapere-mehelikult, ent väärtust kaota-mata objekt realiseerimise ots-tarbel tulevikku kanda. Sarna-selt võib investeerimiseks soe-tatud remonti vajav korter hoo-ne osana mõnda aega kasutult seista parema müügihinna oo-tuses. Piirkonnas, kus üüriturg toimib, on seisev korter likviid-sem, sest omanik saab sobili-ku üürniku leidumisel eluruu-mi välja rentida.

Omanike poolt tühjana seis-ma jäetud vara osutub prob-leemiks olukorras, kus seda on palju ning ostjaid varale ei lei-du. Viimasel ajal esilekerkinud tõmbekeskuste teema näitab, et kusagil, Eesti väiksust arvesta-des meie lähedal, on olemas ka tõukekeskused ehk kahanevad linnad. Pruunaladega täidetud kahanev linn ongi põhjus, miks peame pruunaladest rääkima. Leian, et sarnaselt nagu on are-

Valdavalt räägime pruunala mõistes täna siiski mahajäetud eluhoonetest. Oleme olnud lä-bi aja tunnistajaks pruunalade tekkele ja uuesti kasutuselevõ-tule linnades. See on olnud lin-nade arengu, majandustsüklite ja seadusloome loomulik prot-sess, kus ruumi alakasutust tingib väga suur hulk erine-vaid põhjuseid. Olgu siinkohal välja toodud kaks olulist põh-just – pruunala omanike raha-lised võimalused ala korrasta-miseks ning spekulatiivsel ots-tarbel soetatud, tahtlikult tüh-jana seismajäetud vara.

Hoone konserveerimine po-le Tallinna linnapildis uudiseks.

tarmo richard KlampTÜ linnakorralduse magistrant

nenud diskussioon aktiivse tu-ru situatsioonis kasvavate lin-nadega, peab toimuma sisuli-ne analüüs ja vastav tegevus ka kahanevate linnade kontekstis. Rääkida tuleks kohalike oma-valitsuste võimalustest pruuna-lade kasutusele võtmisel, ees-märgiga parandada linnaruu-mi kvaliteeti ja tegada kinnis-vara korrashoidu.

Vaatlesin kolme oma olemu-selt väga erinevad linna: Val-gat, Kiviõli ja Paldiskit. Esime-ne neist on isetekkeline, teised kujundatud vastavalt tööstuse- või militaarotstarbel. Olenema-ta sellest, kas linn on ise kuju-nenud või kujundatud, on lin-naruum neis väga erinev. Sa-muti on erisugune nende lin-nade kahanemise kiirus, pruun-alade osakaal ja sellega seon-duvad probleemid. Märkimist väärib Kiviõli linna pikaaegne kogemus tühjalt seisvate kor-termajade probleemiga tegele-misel ning pruunalana käsitle-

KesKKond

tava Tuhamäe uuesti kasutuse-le võtmine.

Pruunalade kontekstis on väga eriline Paldiski positsioon oma vanade militaarobjektide-ga, millest paljud on tänaseks juba taaskasutust leidnud. Siis-ki väärib küsimist, kas kultuu-rimälu teeb selliste alade kasu-tuselevõtu raskemaks või ker-gemaks?

Mitmed tegevused Valgas on täna suunatud olukorra analüüsimisele ja planeeringu-te kaudu tuleviku visualiseeri-misele. Uues detailplaneeringus on kolm peamist suunda: muin-suskaitse all olevas kesklinna-piirkonnas linnaruumi kvali-teedi tõstmine asustuse tihen-damise abil ja tühjade hoonete taaskasutusse võtmise, lagune-vate ja pooltühjade kortermaja-de problemaatika ning kasutu-sest väljalangenud tootmise ja ärimaade elluäratamine. Pruun- alade kaardistamine on too-nud selgelt välja neist aladest

koormatud linnapildi, kus suu-re osa moodustavad lagunevad puithooned. Kui tegu on ikkagi omanike majadega, kes ootavad kinnisvarahindade tõusu, mitte pruunaladega, siis kui suur osa linnaruumist võib seista kasu-tuna ja kui kaua?

Täna pole riigi tasandil pä-ris selge, kas tegemist on rii-gi, kohaliku omavalitsuse või pruunala omanike probleemiga. 2015. aastal Kredexi alustatud riigipoolse abi pakkumine ko-halikele omavalitsustele tühja-na seisvate korterelamute lam-mutamiseks lahendab kõigest väikese osa probleemist, kuna raha saab taotleda vaid kohali-ku omavalitsuse omandis ole-vate hoonete lammutamiseks.

Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeeriumi paar aastat tagasi tellitud ana-lüüs näitas, et probleem pei-tub kortermajades, kus koha-lik omavalitsus on vaid osali-selt omanik.

Eesti ja Euroopa näitel kõ-nealust teemat uurinuna saan tõdeda, et pruunalade näol on konkreetsele kahaneva linna omavalitsusele ja linnaelanikele jäetud või usaldatud täiendavad ressursid, mille haldamisstra-teegiad vajavad läbimõtlemist.

Selle küsimusega tegelemi-ne nõuab julgust ja pealehak-kamist just kohalikult omava-litsuselt ning kohalikelt elani-kelt, sest inimene kujundab lin-na ja linn hakkab oma olemuse-ga ka inimest kujundama.

Parim kinnisvarateemaline lõputöö Tarmo Richard Klampi lõputöö «Kohaliku omavalitsuse tegevused pruunaladele linnaruumi kvaliteedi tõstmise eesmärgil kolme Eesti linna näitel» sai Eesti Kinnis-varafirmade Liidult (EKFL) preemia «Tõu-sev kinnisvaratäht». EKFL tegevdirekto-ri, Tõnis Rüüteli sõnul on teema aktuaal-ne, sest kahaneva populatsiooniga linna-de jätkuv ja süvenev probleem on, mida teha taoliste kruntidega ja kuidas säilita-des linnaruumi kvaliteeti?


gaks. Ka seda, kui ilma loata ka-sutada võõrast autot või jalgra-tast, peetakse kuriteoks, omavo-lilist maakasutust mitte.

Maa on läbi ajaloo olnud väärtuslik vara. Ka täna on see hinnatumaid omandeid. Maa-omanik on see, kes on kinnistus-raamatus kirjas maatüki omani-kuna. Maaomanikul on õigus en-da maatükki vallata ja kasutada. Valdaja on isik, kelle tegeliku või-mu all asi on. Valdus on seadus-lik või ebaseaduslik sõltuvalt sel-lest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Isikul, kellele ei ole kokkulepet maa omaniku-ga, ei ole õigust maad mingil vii-sil kasutada, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Maaomaniku õigusi piirab muuhulgas igameheõigus. See on seadusega sätestatud õigus võõra maa kasutamiseks. Ees-tis on see kirjas keskkonnasea-dustikus, tegemist on reeglite-ga, mille eesmärk on võimalda-da looduses liikumist, näiteks ligipääsu veekogudele. Igame-heõigus ei õigusta tasuta parki-

See konkreetne vaidlus sai kohtu vahendusel lahenduse. Samas on maa loata kasutamine erinevates vormides võrdlemisi sage nähtus ning millegipärast on Eestis palju-del usk, et maa loata kasutamine ei ole oluline seaduserikkumine, seda ei peeta varguseks.

Omand on isiku täielik õigus-lik võim asja üle. Tegelikult kõik teavad seda. Aga ikka tekib olu-kordi, kus omaniku õigust ei ta-heta tunnistada. Üks kena näide on tasuline parkimine. Parkimis-tasust kõrvalehiilimine on palju-dele pigem hobi. Ka filmides on sage episood, kus auto aknapu-hastaja vahelt leitud parkimis-trahv lendab prügikasti ... Samas, kaupluses maksmisest kõrvale-hiilijat peetakse üksmeelselt var-

mist tasulises parklas ega või-malda paigutada reklaami, pin-nast, lund, prügi võõrale maale.

Asjaõigusseadus, ehitussea-dustik, teeseadus ja teisedki sätes-tavad naabrite õigusi ja kohustu-si, kuid tõepoolest ei sätesta üks-ki seadus võimalust või lausa õi-gust kasutada võõrast kinnistut tasuta, kui selleks ei ole avalik-ku huvi. Võõra kinnistu tasuta kasutamine kommertseesmärgil on lubamatu.

Kahju hüvitamineVõõrale maale omaniku loata reklaami paigaldamine on oma-niku õiguste rikkumine, seega ka seaduserikkumine. Kui omani-ku õigust on rikutud, saab oma-nik kasutada kaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Ebaseadusliku tegevuse lõpeta-mine ja kahju hüvitamise nõud-mine on kõige harilikum õigus-kaitsevahend.

Kahjuhüvitise suuruse arves-tamiseks on erinevaid võimalu-si, üks nendest on hinnata teki-tatud kahju sel alusel, missugust

MAAOMAnIKU ÕIgUS. Augusti lõpus ilmus Postimehes lugu kohtuvaidlusest, kus ettevõte oli maaomaniku loata kasutanud maad ja asetanud sinna reklaami. Maaomanik nõudis kahjutasu. Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja ligi kümme tuhat eurot, millele lisandus paari tuhande eest viiviseid ja õigusabikulu.

seadus

tasu niisuguse asja kasutamise eest tavaliselt maksta tuleb. Näi-teks omavolilise reklaami paigal-damise korral võõrale kinnistu-le võib nõuda sarnast tasu selle-ga, millist tasu taoliste reklaa-mide paigaldamise eest tavali-selt maksta tuleb.

Vaidluste ja ootamatute välja-minekute vältimiseks on mõistlik enne reklaami paigaldamist kin-nistu omanikuga kokku leppida ja kokkulepitu kasvõi lühidalt kir-ja panna ning mõlemapoolselt all-kirjastada. Kokkulepe võiks täp-selt piiritleda, missugust maatük-ki või sellel asuva hoone pinda kasutada võib, mis on kasutami-sega seonduvad võimalikud teh-nilised tingimused ja tasu.

Kui reklaam paigaldatakse ilma maaomanikuga kokku lep-pimata, on maaomanikul õigus nõuda selle viivitamatut kõrval-damist ning paigaldamisega seo-tud kahju hüvitamist. Kahju võib olla paigaldise kõrvaldamisega seonduva ehitustöö kulu ja eel-kirjeldatud saamata jäänud üüri-tulu. Lisaks saab nõuda ka viivise

Paigaldati ebaseaduslik reklaam, mis edasi?

tasumist, seadusest tulenev viivis on ligikaudu 8% aastas.

Kui võlgnik nõuet ei tasu, saab selle esitada kohtumenet-lusse. Sellisel juhul mõistetakse hüvitise väljamõistmisel kostjalt välja ka hageja kulud riigilõivule ja õigusabile.

Ebaseadusliku reklaami avas-tamisel on esmalt vajalik olukord fikseerida, et hiljem oleks võima-lik toimunut tõendada. Tõendi-teks on paigaldatud reklaamist tehtud fotod, millelt oleks või-malik tuvastada ka selle tegemi-se aega ja kohta. Tõenditeks on ka tunnistajate ütlused. Võima-lusel tuleks vältida olukorda, kus tunnistaja on ühega vaidluspool-test seotud.

Kõiksuguste menetluste al-gatamise järel muutuvad poolte suhted sageli teravaks ja raske on sõlmida kokkuleppeid. Sellepä-rast võiks hagi esitamine, kaebus politseile, omavalitsusele ja muu selline kõne alla tulla pärast se-da, kui on ühendust võetud rek-laami paigaldajaga ja proovitud jõuda kokkuleppele.

Reklaami paigaldamise eest on maaomanikul ja hoone või ra-jatise seaduslikul valdajal õigus nõuda tasu. Tasu suurus sõltub sellest, kui suurt pinda kasutati ning sellestki, mis kohaga on te-gemist. Nii on näiteks Tallinnas Pirita tee eraldusribal, Viru kesku-se seinal või Tallinn-Tartu maan-tee ääres paiknevad pinnad ilm-selt ühed kallimatest, arvestades seda, et sinna paigaldatud reklaa-mi näevad väga paljud möödujad. Niisugust tasu makstakse harili-kult perioodiliselt, seega on maa-omanikul mõistlik nõuda igakui-se tasu maksmist ja sätestada, et kui tasu jäetakse maksmata, võib ta lepingu üles öelda ja pinna tei-sele isikule kasutada anda.

Ilmselt võiks maaomanik mõelda ka sellele, kas mingi si-suga reklaam peaks olema välis-tatud. Näiteks ehk ei peaks ole-ma psühhoneuroloogiakliini-ku aial meetriste tähtedega kiri: «Kui sind pole siin, siis sind ei ole olemas» või kindlustusseltsi ma-ja seinal tuletikkude või ilutules-tiku reklaam.

alar urmAdvokaadibüroo Lextal vandeadvokaat

Võõra kinnistu tasuta kasutamine kommertseesmärgil on lubamatu. FOTO: margus ansu


Kokkuleppele jõudmise võimalus Iga üüritehingu sõlmimisel tuleb ette, kus üks pool esitab nõud-misi, mis teisele vastuvõetavad ei ole. Kui küsimused on põhimõtte-lised, on lugu üks. Kui aga üürile-andja ei näita valmidust üürniku-ga kokkuleppele jõuda ka pisiasja-des, võib taas arvata, et positiiv-sest üürisuhtest tõenäoliselt rää-kida ei saa. Nendeks pisiasjadeks võivad olla näiteks üüri maksmi-se kuupäev või üürniku jaoks eba-vajaliku mööbli ära vedamine.

info kommunaalkulude kohta Üürnik peab alati enne üürilepin-gu sõlmimist tutvuma kommu-naalkulude suurusega. Parim või-malus selleks on heita pilk vara-sematele suvistele-talvistele kom-munaalkulude arvetele. Kui üüri-leandja ei nõustu arveid näitama ja jääb suusõnalise hägusa kulu-de vahemiku väljaütlemise juur-de, võib arvata, et tegemist ei ole kõige siirama infoga. Kõrvalkulud on üüri oluline lisasumma, mis peaks üürnikule olema võimali-kult täpselt ette teada ega tule-ma ootamatu üllatusena.

Kirjalik leping Kindlasti tasub üürnikul nõu-da üürileandjaga kirjaliku lepin-gu sõlmimise võimalust. Iseene-sest ei ole keelatud suuline üürile-ping, kuid probleemide ilmnemi-

Tuleb tõdeda, et praktiline elu keerleb sageli mitte üürileandja, vaid väljaüüritava eluruumi üm-ber. Siiski sõltub üksjagu palju just üürileandja persoonist, mil-liseks kujuneb hilisem üürisuhe üürniku jaoks.

Avatud ja inimlik suhtlemine Esimese asjana võiks üürnik jäl-gida, kuidas üürileandja temaga suhtleb, kas inimene suudab ava-tult ja inimlikult suhelda. Üürni-kul ei pea üürileandjaga tekkima armastust esimesest silmapil-gust. Samas peab üürnik sisemi-selt veenduma, et üürileandja ei ole oma olemuselt tema jaoks vas-tumeelne persoon, kellega asjaaja-mine valmistab ebameeldivusi.

objekti ülevaatus Üürnik peab enne kokkulepete sõlmimist üürilevõetava korteri üle vaatama. On olnud juhuseid, kus üürileandjad soovivad üürile-pingut sõlmida enne, kui nad po-tentsiaalse üürnikuga korterit vaa-tamagi lähevad. Sellise nõudmise-ga ei peaks tark üürnik nõustuma.

sel on kirjalik leping see, millele saab vaidlustes tugineda. Samuti on kirjalik üürileping aluseks, mis annab üürnikule võimaluse oma elukoht üürikorterisse registreeri-da. Teadmiseks üürnikule, et üü-rileandja nõusolekut ei ole eluko-ha üürikorterisse registreerimi-sel vaja küsida. See luba on juba läbi üürilepingu sõlmimise antud.

Kirjalik peaks üürileping ole-ma kindlasti tähtajalise lepingu puhul, kus üürnik elab teadmi-ses, et ta saab üürikorteris elada näiteks vähemalt aasta või muu kokkulepitud perioodi. Kui üüri-leandja soovib üürniku ühel või teisel põhjusel korterist välja vi-sata, ei pruugi suulise tähtajalise lepingu tõestamine olla kõige liht-samate ülesannete killast.

tasakaalus leping Üürileping on kokkulepe ka-he võrdse poole vahel. Seetõttu peaks leping olema tasakaalus nii õiguste kui kohustuste poolest. Tõsi – üürivaldkonda reguleeriv võlaõigusseadus on kaldu pigem üürniku kasuks. Seetõttu proovi-vad üürileandjad sageli üürilepin-guga tasakaalu enda suunas taga-si kallutada.

Üürnik ei peaks aktsepteeri-ma lepingusse minevad kohustu-si näiteks päev pärast võlgnevuse teket välja kolida või keeldu ma-jutada oma alaealisi lapsi. Sellised kokkulepped on küll tühised ja

TEA ROHKEM. Sügis on aeg, mil hoogustub kauplemine üüriturul. Ühest küljest hakkavad juba suve lõpus tudengid õpiperioodiks kortereid otsima. Teisalt ajastavad kavalad üürileandjad üürniku vahetamise sügisesse, et oleks hõlpsam ühe üürniku asemel teine leida. Oluline on teada mõningaid punkte, mida üürnik võiks üürileandjalt nõuda-tahta.

ÜÜrimine

neist lähtuma ei pea, kuid üürnik ei peaks üürileandjale isegi mitte mõista andma, et ta on orjastava-te tingimustega nõus.

Üüri tasumine ülekandega või kviitungi vastu Üürnik peaks nõudma võimalust üüri tasuda ülekandega. Kui üüri- leandja ülekandega tasumist ei taha võimaldada, peab üürnikul olema iga makse kohta võimalik saada kviitung, millega üürileand-ja kinnitab, et ta on üürisumma ja lisanduvad kõrvalkulud kätte saanud. Kviitungi peaks väljas-tama üürileandja ise, mitte mõni kolmas isik, näiteks üürileandja usaldusisikust naaber või sõber.

Kui üürnikul puudub taasesi- tamist võimaldav kinnitus üüri-summade tasumise kohta, võib tal probleemide ilmnemisel olla keeruline tõestada, et ta sootuks võlgnik ei ole.

salajaste külastuste puudumine On kuulda olnud, et mõni üüri-leandja on salaja käinud väljaüü-ritud korteris ajal, mil üürnikke seal pole.

Niisugused salakülastused ei saa olla mingilgi moel aktseptee-ritud. Üürileandja poolt vaadatu-na on täiesti põhjendatud nõu-da aeg-ajalt, näiteks kord kvarta-lis võimalust väljaüüritud pinda üle vaadata veendumaks, et üür-

Nõuanded üürnikule: mida nõuda üürileandjalt? nik kasutab seda heaperemehe-likult. Sellised ülevaatused pea-vad aga kindlasti toimuma üür-niku ja üürileandja poolt kokku-lepitult ning üheskoos.

Kirjalik vara üleandmise-vastuvõtu akt Üürilevõetava vara valduse vastu-võtmise peaks vormistama kirja-likult. See aitab täpsemalt kirjel-dada, millises olukorras ja kvali-teediga on üürniku vastuvõetav vara. Üürniku huvides on vastu-võetavate esemete puudused üle-andmise-vastuvõtuaktis fikseeri-da, et vältida hilisemaid teineteise mittemõistmisi vara üürileandja-le tagastamisel.

suhtlemine ühistuga Vahel soovivad üürileandjad eba-mõistlikult, et üürnik tasuks kom-munaalkulud otse ühistule. Samu-ti võivad üürileandjad soovitada üürnikul ühistuga seonduvate probleemide puhul taas pöördu-da ühistu poole. Kui see üürnikule sobib, on kõik korras. Siiski peaks üürnik arvestama, et tema lepin-gupartner on üürileandja, mitte ühistu. Seetõttu peaks probleemi-de lahendamise pearaskus olema üürileandja kanda. Aga loomuli-kult on näiteks veemõõtja vahe-tamiseks sobiliku aja kokkuleppi-mise puhul mõistlik üürnikul en-dal asjad korda ajada, mitte piken-dada infoahelat üürileandja võrra.

Lepingu pikendamise võimalus Sageli soovivad üürileandjad sõl-mida tähtajalise üürilepingu aas-taks või tähtajatu lepingu.

Samuti pole üürnikud ena-masti nõus pikema kui aastase üürilepingu sõlmimisega. Prak-tikas venivad üüriperioodid tih-tipeale siiski pikemaks. Seetõttu tasub üürnikul uurida, kas tal on tähtajalise üürilepingu sõlmimisel võimalik üürilepingut selle lõp-pemisel pikendada, et mitte võt-ta ette tüütut ja tülikat kolimist. Professionaalne üürileandja jääb enamasti tõenäoliselt aastase le-pingu juurde, kuid on suure hea-meelega valmis jätkama üürile-pingut korraliku maksedistsiplii-ni ja kinnisvaraga heaperemehe-likult käituva üürnikuga.

tagatisraha tähtaegne tagastamine Enamasti nõuab üürileandja üüri-lepingu sõlmimisel üürnikult ta-gatisraha. Üürnikul on lepingu lõppemisel õigus tagatisraha ta-gasi saada kahe kuu jooksul. Seda juhul, kui üürileandjal ei ole üür-niku vastu nõudeid. Praktikas ta-gastatakse raha viimase kuu kõr-valkulude ehk kommunaalkulude arve saamisel järel.

Tõnu Toompark on käsiraamatu «Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse alli-kas?» kaasautor.

tõnu toomparKKinnisvarakool.ee


Pange arved ja dokumendid valmisKorteri dokumentatsioon muutub aina tähtsamaks – olgu selleks ku-luarved või paberid teostatud re-monttööde kohta. Inimesed jagu-nevad kaheks – on need, kes hoia-vad paberid alles ja siis teised, kes seda ei tee. Kui kuulute viimas-te hulka ja plaanite müüki, haka-ke arveid alles hoidma. Ühistutes, kus asjaajamine käib elektrooni-liselt, on see veel eriti lihtne, pii-sab vaid meilide arhiveerimisest.

Ostjat huvitavad enim kom-munaalarved, kus on näha kõik mõõdetavad kulud, ühistu ülal-pidamiskulud, remondifond jne. Kuigi elektrit ostame vabaturult ning enam pole nii kindlat hin-da, mille järgi midagi arvata, ta-sub elektriarveid samuti näida-ta. Seda eriti juhul, kui on elekt-riküte.

Kui võimalik, näidake ostja-le kõiki projekte, ehitus- ja ka-sutuslube. Selliste dokumentide olemasolu on seoses uue ehitus-seadusega väga vajalik. Lisaks võiksid teil olla alles ka korte-risse paigaldatud seadmete, näi-teks küttesüsteemide, gaasikat-la, boileri jms kasutusjuhendid ja paigaldajate-hooldajate kon-taktandmed.

Pange tähele: kui kavatsete oma korteris teha planeeringu-muudatust, ajage kohe korda kõik paberid-projektid ja load. Hiljem, kui soovite korterit müüa, on teil neid vaja. Tagantjärele erinevate tegevuste seadustamine võib osu-tuda väga kalliks ja ajakulukaks lõbuks.

Toimingud, mida tuleks enne müügiprotsessi alustamist teha, võivad olla väga erinevad. Kui müüki pannakse korter, milles on elatud väga vähe, pole tõe-näoliselt ka palju ettevalmistu-si vaja. Kui aga ollakse alusta-mas kodu müüki, kus elatud 20 aastat, on asju, millele mõelda, arvatust hoopis enam. Lisaks veel emotsioonid, mis seondu-vad kodu kui sellise müügiga.

Kosmeetiline remont – jah või ei?Küsimus, kas enne müüki ta-sub korteris remonti teha või mitte, tuleb mõttesse paljudel. Ühelt poolt annaks näiline re-mont müügiprotsessis eelise, sest ostja saaks kohe sisse ko-lida. Teisalt, äkki pole uste üle-võõpamine üldse hea mõte, sest ostja sooviks hoopis uued, oma maitse järgi sobivad siseuksed paigaldada. Või ei klapi müüja ja ostuhuvilise seinavärvi eelistus.

Kui korter vajab tegelikult suurt remonti, tasuks seda just niisugusena reklaamidagi. See annab ostuhuvilisele võimalu-se kõik enda soovide põhjal ku-jundada ning vajadusele ka üm-berplaneerimisi teostada.

Kui aga müüdav korter on hiljuti renoveeritud, kuid näiteks mõne siseukse klaas on mõrane-nud, siis see tasub küll ära va-hetada. Mõnikord peletavad po-tentsiaalset ostjat eemale just tü-hised pisivead. Täiesti out on aga odav ja kiire remont. See on juba kaugelt äratuntav.

Fotod – mis jääb pildile ja mis mitte?Eelkõige – fotod olgu korrekt-sed. Ei maksa üle pingutada kunstliku ilustamisega. Sama vaas või küünlajalg kõikides ruumides ei ole hea. Kindlasti arvestage, et ostuhuviline soo-vib eelkõige näha suurt plaani, mitte teie ilusat ukselinki või kardinapuud.

Pildistage kõiki ruume, kaa-sa arvatud esikut ja koridori. Kui majas toimuvad fassaadi-tööd, pildistage ka seda. Nii näi-tate ostuhuvilisele, et ühistu ja selle elanikud on aktiivsed ja maja korrashoiust huvitatud.

Kas müüa ise või maakleriga?Kinnisvaramüügil on enim tek-kiv küsimus: kas müüa ise või ka-sutada maaklerit? Kui kogu prot-sess tõotab tulla lihtne ja teadmisi jagub piisavalt, siis saate tõenäoli-selt ka ise hakkama. Kui aga as-jaajamiseks pole mahti ning te-kib hulk lisaküsimusi või lahen-

VALMISTU TARgALT. Oma kinnisvara müük on suur ettevõtmine ning mida kauem on senises kodus elatud, seda keerulisem see tundub, sest kes siis ikka iga päev mõtleb, kuidas tulevikus kõik ostuhuvilisele meeldida võiks. Aga kui see päev on käes, tuleb hakata mõtlema, mida rääkida, mida näidata ning mis on pakutava kinnisvara plussid ja miinused.

damist vajavaid asju, tasub pöör-duda maakleri poole.

Valige professionaalne, või-malusel kutseline maakler ehk inimene, kes teenib selle tööga igapäevast leiba. Nende jaoks on tehingud igapäevane töö, millega kaasneb ka kõigi asjassepuutuva-te seaduste ja nõuetega kursis ole-mine. Eelistage tunnustatud, eri-alastesse ühingutesse kuuluvate kinnisvarafirmade inimesi, sest neil on pikaajalised kogemused ja usaldusväärsed koostööpart-nerid. Samuti on neil know-how ehk teadmised, mis jõuavad kõi-gilt turuosalistelt keskpõrandale kokku. Kui proffide kohta kehti-vad reeglid ja eetikakoodeks, siis üksi tegutsev odav hobimaakler ei vastutata lõppkokkuvõttes mil-legi eest.

Lisaks müügi korraldamise-le ja pakutavale ajasäästule aitab maakler ka keerulistes olukor-dades. Näiteks, kui kinnisvaraga seotud dokumendid pole korras, teab maakler täpselt, mida teha. Sama kehtib juriidiliste küsimus-

Kuidas teha nii, et korteri müük päriselt õnnestuks?

Kinnisvara

Kristina leerUus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler

Kristina Leer sõnas, et korterit pildistades ei maksa üle pingutada kunstliku ilustamise-ga. Sama vaas või küünlajalg kõikides ruumides pole hea.

FOTO: mihkel maripuu

te ning kõikide eeltööde ja doku-mentide vormistamiste kohta.

Maakler on hea vahendaja ostja ja müüja vahel, hoides emot-sioonid ja arvamused lahus. Näi-teks saab maaklerile anda võt-med ning ta ise käib koos huvi-listega korteris ära, vahendades teile hiljem kliendi arvamuse. Kui ka pererahvas on samal ajal ko-dus, tasub neil külastuse ajaks ära minna. Nii on kõigil vabam tunne. Professionaalne maakler maandab pingeid, oskab kõike selgitada ja põhjendada.

Sama asi on ka hinna üle tingimisega. On parem, kui ko-gu infovahetus käib läbi maakle-ri – tema tunneb turgu ning teab võimaluste piire. Tingima ei pea emotsionaalselt, inimesi solvates ning nende vara halvustades.

Kokkuvõtteks, kinnisva-ra müües tasub lähtuda vanast talupojatarkusest – üheksa kor-da mõõda, üks kord lõika. Tehes kõik vajalikud ettevalmistused ning olles korrektne, olete tehin-gu õnnestumisele palju lähemal.

Mõnikord peletavad potentsiaalset ostjat eemale just tühised pisivead. Täiesti

out on aga odav ja kiire remont, mis on juba kaugelt äratuntav.


vaiba mitmeid kordi tolmuime-jaga puhastamist muutus vaip aga sedavõrd puhtaks ning vär-vid kirkaks, et puudus vajadus se-da pesta.

Enne vaipade, vaipkatete ja tekstiilmööbli märga puhastust (k.a aurupuhastus) on ülioluline kuiva, lahtise mustuse eemal-damine ehk väga põhjalik ime-mine. Kui seda ei tehta ja ko-heselt töödeldakse märjalt, siis tekstiile puhtaks ei saagi. See on loogiline – kui muld mär-jaks teha, tekib pori. Tekstiilis olevat pori eemaldada on tun-duvalt raskem, kui mitte või-matu, võrreldes mulla kuivalt eemaldamisega.

PlekieemaldusPlekke tekib vaipadele ja mööb-lile tahes-tahtmata. Plekkide re-gulaarne eemaldamine on teks-tiilkatete puhastamise lahutama-tu osa.

Olulisi mõtteid plekkide ee-maldamiseks- Püüa selgeks teha, millise ple-

kiga on tegemist.- Plekkide eemaldamine peaks

olema kõikide ruumisviibijate kohustus – mida rutem pleki eemaldame, seda suurem on tõenäosus puhtaks saada.

- Oluline on plekk kattest väl-ja saada, mitte sisse hõõruda. Näiteks kohvipleki puhul ta-sub panna plekile hästi imav paber, vajadusel paberit vahe-tada. Nii imab paber pleki en-dasse.

- Tõhus võte on panna plekile lapp või imav paber ning ko-putada antud kohta nõude-pesuharjaga (hõõrumise ase-mel), nõnda imendub mus-tus lihtsamini lappi või pabe-

vikindluses kasutatava puhastus-aine suhtes. Selleks tasub eelne-valt materjali testida, eriti peh-me mööbli kaunistusteks kasu-tatavaid nööre, ääriseid, narmaid. Niisuta kasutatava puhastusai-nega testitav koht, seejärel võta valge paber või lapp ning kinni-ta see näiteks pesulõksuga niisu-tatud koha külge. Oota u 10 min ning kontrolli, kas testlapp on värvunud.

vaibas olev mustusSilmaga on nähtav vaid um-bes 10% vaiba mustusest. Ena-mik vaibas olevast mustusest on kuiv, lahtine mustus, mida tu-leb eemaldada kuivalt, korrali-kult tolmuimejaga imedes. Vähe-malt 80% mustusest on nõnda eemaldatav, ülejäänu vajaks kee-milist eemaldamist või muul vii-sil töötlust.

Mida tähendab korralik tolmuimemine?- Tolmuimejaga töötatakse pii-

savalt aeglaselt.- Tuleks vältida tolmuimeja ot-

siku liialt tugevalt vastu pin-da surumist, siis tekib vaa-kum ja imur ei ime.

- Imeda tuleb kogu pind süs-temaatiliselt. Kiiresti tolmu-imejaga ebamääraseid liigu-tusi tehes ei eemaldu vaibas olev mustus ehk teeme asja-tut tööd.

- Võimalusel eelistada harjavat tolmuimejat. Sageli piisab tekstiilkatete

puhastamiseks põhjalikust ime-misest. Näiteks meil oli üks va-na määrdunud vaip, esmalt oli plaan teha erinevate tolmuime-jatega imemise tõhususe katseid ning seejärel vaip pesta. Pärast

Tekstiilpõrandat on kerge pai-galdada, kate jätab õdusa ja mu-gava mulje, summutab hästi he-li, mustus ei paista välja, tundub pea alati puhtas. Need on tõe-näoliselt põhjused, miks otsus-tatakse sageli tekstiilkatte ka-suks.

tekstiilide eripäraTekstiilkatteid on väga erinevast materjalist ja erineva ehitusega. Kõik see mängib olulist rolli ka puhastusviiside valimisel. Natu-raalsed materjalid (vill, siid, puu-vill jms) on kasutuses vaipkattena juba sajandeid, neist enimkasuta-tav on vill, mis peidab ja hoiab en-das mustust.

Tehiskiududest on kõige enam levinud nailon, mis ei ima niiskust, küll aga võib tekitada staatilist elektrit. Nailonit või-dakse kasutada ka koos villaga. Pikaaegne päikesevalgus võib nailonit kahjustada, see on ker-gesti süttiv ja põledes sulab. Nai-lonit värvitakse tavaliselt hape-tega, seepärast võib happeline mustus, nagu näiteks Coca-Co-la ja pleegitavad ained tekitada värvimuutuseid.

Vaipade valmistamisel kasu-tatakse erinevaid tehnoloogiaid, narmad võivad olla nii kinnised (aasalised) kui ka lahtised (plüü-si meenutav).

Tekstiilkatete pesemisel on oluline olla veendunud nende vär-

HOOLDUS. Tekstiilkatteid kasutatakse paljudes asutustes ja kodudes põrandakattematerjalina, tekstiiliga on kaetud suurem osa pehmest mööblist.

Koristamine

risse. Enne töötlemist võib vajadu-sel kuivanud plekki niisuta-da veega või vas-tava puhastusainega.

- Kui puhastame pleki vaid pindmiselt, siis esialgu tun-dub tulemus hea, kuid pinna täielikul kuivamisel muutub plekk taas nähtavaks – mus-tus kuivab põhjast uuesti pin-nale.

- Vesi on hea lahusti, ena-mik plekke eemalduvad vee-ga. NB! Mitte kasutada üle 40-kraadist vett, kuum vesi võib lahustada ka värve.

- Pleki eemaldamise suund on servadest keskkoha suu-nas.

vaiba hooldusIgapäevane õige vaibahooldus on tolmuimejaga korralik re-gulaarne imemine. Tavapära-selt ei ole vajalik pindu iga päev kogu põranda ulatuses põhja-likult imeda, oluline on teatud regulaarsusega, näiteks kord nädalas, kogu pind korralikult imeda ja kattes sees olev lah-tine mustus eemaldada. Sage-li näeme tolmuimejatega kii-resti-kiiresti töötavaid inime-si, ent jõudes nähtava mustu-

seni, aeglustatakse imemist, sest muidu mustus ei eemal-du. Kui kiirustades töötades ei eemaldu hästi pinnal olev mus-tus, siis kuidas saab eemaldu-da mustus vaiba seest? Seega on kiire tolmuimejaga imemi-ne vaiba puhtuse seisukohalt täiesti mõttetu vaev. Pigem ta-suks jaotada ruum mõttelisteks osadeks, nähtav mustus eemal-dada igapäevaselt kõikjalt, aga põhjalikum imemine teha mõt-teliste osade kaupa – igal päe-val erinev osa. Nii hoiame vai-bad puhtad ja väheneb oluliselt

vaipade suurpuhastuse va-jadus.

Kui vaip-kattest jääb regu-laarselt eemaldamata liiv ja muu lahtine mus-tus, siis hakkab see kahjus-tama vaiba kiudu, mille tulemu-sena kiud lamanduvad ja teki-vad inetud käigurajad, mida ei õnnestu enam eemaldada ka vaipkatte pesemisega.

Puhastamata või ebapiisa-valt puhastatud tekstiilkatetega ruumid mõjutavad oluliselt ruu-mis viibijate enesetunnet ja töö-võimet. Erinevad uuringud tões-tavad üheselt, et sellistes ruumi-des inimeste töövõime väheneb, sagenevad hooajahaigused, al-lergia ja astma probleemid.

tekstiilkatete suurpuhastuseks on erinevaid viise• Aurupuhastus–aurupuhas-

tusmasinaga pinna puhas-tus, soovitavalt imuriga ma-sin, mis imeb koheselt lahti tulnud mustuse.

• Pulberpuhastus–puhastus-pulber tambitakse vaipa, har-

jatakse ja aine imetakse koos mustusega välja.

• Vastavatepuhastusaineteja-masinaga teostatav märgpu-hastus.

• Vahtpuhastus–pinnalekan-takse vaht (kristalliseeruv šampoon), pinda harjatakse ja pinna kuivades eemalda-takse imuriga aine jäägid.

• Pritsimismeetod–puhastus-aine pritsitakse pinnale, har-jatakse ning teatud aja pärast imetakse pind puhtaks. Soo-vitav on kasutada loputusai-neid puhastusaine eemalda-miseks.Kõik need meetodid eeldavad

enne töötlust:- põhjalikku kuiva imemist- plekkide eemaldamist.

vaipade puhastuse põhietapid1. Põhjalik imemine tolmuime-

jaga.2. Mustuse lahustamine pu-

hastusaine, mehaanika, mõ-juaja, temperatuuri koosmõ-jul.

3. Mustuse eemaldamine: lo-putamine, loputusvee väl-ja imemine, vajadusel neut-raliseerivate loputusainete kasutamine. Korralik lopu-tus on väga oluline – kui pu-hastusaine jäägid jäävad kat-test eemaldamata, hakkab see endaga siduma mustust ning kate määrdub kiires-ti. Varasemalt kattesse jää-nud ained võivad mõjutada ka järgnevate ainete tõhu-sust ja halvemal juhul teki-tada soovimatuid reaktsioo-ne.

4. Lõpetamine: harjamine, et tekstiili pind (karvad) oleks ühtepidi ja jätaks kuivades korrektse mulje.

5. Kuivatamine: kuivamise kii-rendamiseks kasuta sooja-puhureid, väikese pinna pu-hul sobib ka näiteks föön.Kui eesmärgiks on puhtus,

siis on oluline õigete asjade õi-gesti tegemine – see on kiireim viis tulemuse saavutamiseks. Tekstiilkatete puhtuse ja pikaea-lisuse võti on tolmuimejaga re-gulaarne korralik imemine ning põhjalik imemine enne suurpu-hastust.

helge alt Puhastusekspert tegevjuht

Floorin kontoris olev põrandakate on ennast igati õigustanud, lisaks meeleolukale värvile summutab vaipkate sammude kaja. FOTOd: jaanus lensmenT

Tekstiilist põrandakate vajab pidevat hooldust


need katted kasutusel veel tä-na, 50 aastat hiljem. Tänapäe-vast tehnoloogiat rakendades saaksime tunduvalt paremaid tulemusi. Tänuväärselt plaanib Tallinna linn betoontee katse-lõigu ehitamist Paldiski maan-teele. Samasugust innovatiiv-set tegutsemist ootaksime ka Maanteeametilt.»

Eelmisel aastal auhinna saanud Tondiraba jäähalli või-tu kommenteeris žürii, et 2014. aasta betoonehitiseks valiti es-teetiliselt nauditav, ehitusteh-niliselt keerukas multifunkt-sionaalsete kasutusvõimaluste-ga spordihall, mis eristub teis-te põhjamaiste jäähallide seast just suurema läbidisainituse tõttu. Žürii esimees Aadu Ka-na tõdes, et Tondiraba jäähall on hea näide korralikust ehi-tusprotsessist, kus uue ehitise kõik osapooled täidavad ühise eesmärgi nimel oma rolli mak-simaalselt.

Suitsleppa sõnutsi tõi võidu lõpptulemus, hea akustika, to-hutu panustamine energia taas-kasutusse ning loomulikult be-toonitööde väga hea kvaliteet. «Julgelt on kasutatud puidu ja betooni koosmõju liimpuitfer-mide lisamise näol. Kokkuvõt-likult võib öelda, et võit saavu-tati tellija, projekteerija ja ehi-taja hea koostöö tulemusena.

«Betoon ei ole hall ja kole, mida peaks peitma ja katma erineva-te viimistlusmaterjalidega. Eks-poneerige puhtaid betoonpindu ja ärge kartke kombineerida be-tooni klaasi, puidu, keraamika või terasega. Betoonist saab os-kuslikul lähenemisel väga sooja ja hubase tulemuse. Konkurss ongi heaks kokkuvõtteks meie betoonehituses, kus selgub, ku-hu me selles valdkonnas liigu-me,» sõnas Suitslepp.

Kuhu suundub eesti betoonehitis?Betoon kui ehitusmaterjal on oma põhikoostiselt püsinud muutumatuna alates tema leiu-tamisest – liiv, killustik, tse-ment ja vesi. Suitsleppa sõnul laiendavad tänapäevased be-toonilisandid betooni kasuta-mise võimalusi, andes lõpptu-lemuseks palju parema kvali-teedi. «Palju kasutatakse me-tall- ja plastkiudu, samuti eri-nevaid keemilisi lisandeid. Meie arhitektid ja ehitajad on üha sa-gedamini hakanud betooni ka-sutama. Samas ootaks meie ta-ristuprojektide tellijatelt ja pro-jekteerijatelt rohkem betooni rakendamist. Meil armastatak-se ikka veel massiivseid muld-kehasid projekteerida – mujal maailmas näeb tihti selle ase-mel saledaid monoliitbetoon-konstruktsioone, mis on pal-ju loodusthoidvam ja ressur-sisäästlikum lähenemine,» üt-les Suitslepp. «Betooniühing on võtnud südameasjaks betoon-teede temaatika. Nagu näita-vad mitmete naaberriikide, eri-ti Poola kogemused, on betoon suurepärane materjal teedeehi-tuseks. Eestis kasutati seda vii-mati 1960. aastatel. Vaatamata tolleaegsele tehnoloogiale või pigem selle puudumisele on

JULgE KASUTUS. Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp ütles konkursi «Aasta betoonehitis 2015» väljakuulutamisel, et nende sõnum arhitektidele, projekteerijatele ja ehitajatele on julgemalt kasutada betooni kui tugevat, vormitavat ning kauakestvat ehitusmaterjali. Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on viisteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste konkurssi.

Betoon peidab rohkelt võimalusi

Jäähalli projekteeris Kada-rik Tüür Arhitektid OÜ, ehitas Merko Ehitus Eesti AS projek-tijuht Ahto Aruväli juhtimisel, temast sai ka võistluse «Aasta ehitaja 2014» võitja. Lisaks ar-hitektile ja ehitajale tuleb kiita tellija esindajat, ehitushariduse-ga Tallinna spordi- ja noorsoo-ameti juhatajat Rein Ilvest,» sõ-nas Suitslepp.

Aeg surus pealeAasta ehitaja aunimetusega pär-jatud AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Ahto Aruväli sõnul oli jäähalli ehituse kõige suure-maks probleemiks aeg. «Suutsi-me hoone valmis ehitada täht-aegselt ja pelgalt 14 kuuga. Puu-tusime kokku küsimustega: kas joonised jõuavad reaalsusest vei-di ees olla, kas erikujulised ele-mendid saab monteerida prob-leemivabalt? Lisaks oli väljakut-

ehitus

se, kuidas mahutada 64-meetri-sed fermid ruumis ja monteeri-da samas erikujulisi tribüüne ja betoneerida põrandaid,» selgitas Aruväli. «Tehnilistest lahendus-test vääriksid äramärkimist mo-noliitkonstruktsioonide tehno-loogiad. Maa-alusel korrusel be-toonseinte puidumustrit luues süveneti liistude laiusesse ja sel-lesse, kuidas algset mustrit õige pisut nihutati, et ka naelte kin-nituskohad filigraanseks saada. Selle tulemusel on loodud pui-dumustriga betoonsein, kus ei ole võimalik naelu ega kandu-reid leida. Või kui rääkida üle 2000 m² valatud betoonplaati-dest ja põrandate tasandusvalu-dest – seal süübiti betooni tehni-liste näitajate detailideni, taga-maks jällegi eesmärgile pühen-dumust. Peab tõdema, et antud detailid olid siis uudsed, kuid tä-na juba igapäevased.»

juuli laanemetsteemalehe toimetaja

Keerukas ehitis on täis erakordseid la-hendusi, alates 4500 raudbetoonist ele-mendist, 2000 ruut-meetri suurusest il-ma ühegi vuugita va-latud betoonpõran-dast kuni imposant-sete lausa 64-meet-rise sildega puitfer-mideni.Kokku kasutati jää-halli ehitustöödel ligi 9400 m³ betooni, 1400 m³ liimpuitu ja kümneid kilomeet-reid torustikke ja kaableid ning rekor-dajal oli platsil kuni kümme kraanat kok-ku 1000 tonni tõste-jõuga.

hea

tea

da

h

Hoone teevad veelgi unikaalsemaks pea-areeni juures kuni 64-meetrise sildega puitfermid, mis tarniti objektile kolmes osas ning paigaldati milli-meetrite täpsusega kohapeal. Fermide paigaldamisega alus-tati jääkeeglisaalist, siis liiguti harjutusväl-jakuteni ja viimaseks jäi peaväljak. FOTOd: TiiT Veermäe/merkO

Kalle Suitslepp

Betoon ei ole hall ja kole, mida peaks peitma ja katma erinevate

viimistlusmaterjalidega.


«aasta betoonehitis 2015»

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija ja betooni tarnija.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitus-ettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kun-da Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2015. a. Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel betoo-nipäeval 2016. aasta märtsis.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 51 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, sinna kuulub 64 ettevõtet.

2014. a betoonehitiseks valiti Tondiraba jäähall. Konkursi peaauhind – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Tellija auhind – Tallinna spordi- ja noorsooamet; konstruktori auhind – Civen OÜ, Novarc Group AS; ehituse ja betoonitööde auhind – Merko Ehitus Eesti AS; betooni auhind – E-Betoonelement AS, Rudus AS, HC Betoon AS; raketise auhind – Peri AS.

2013. a betoonehitis – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija).

2012. a betoonehitis – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton.

2011. a betoonehitis – heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne.

2010. a betoonehitis – eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.

2009. a betoonehitis – Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.

2008. a betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.

2007. a betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.

2006. a betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.

2005. a betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.

2004. a betoonehitis – Ülemiste hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.

2003. a betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel.

2002. a betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.

2001. a betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.

2000. a betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.

allikas: eesTi BeTOOniühing

Documents

Kinnisvara ja Ehitus oktoober 2015