Kinnisvara ja Ehitus oktoober 2015

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Text of Kinnisvara ja Ehitus oktoober 2015

  • erinumbri teemad: una tnava maja uus elu. LK 2 Pruunala ksitlus ti preemia. LK 3 rniku iguseid tuleb teada. LK 5 Tekstiilprandakatte puhastamine. LK 8

    Kalle Suitslepp: betoon ei ole hall

    ja kole, mida peaks katma ja peitma.

    Lk 10-11

    14. oKtoober 2015

    teeMALeHt

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. oktoober 2015

    hinnatus ventilatsioonilahen-dusele 2025 protsenti, tstes koguprojekti maksumust viis protsenti. Unustada ei maksa aga, et KredeEx tstis ka mak-simaalset toetusmra 35 prot-sendilt 40le, selgitas Rivas.

    tpsed plaanid ja ajakavaOluline on koostada rekonst-rueerimistde ajakava. Kui takistusi ei tule, siis on lihtne ajakavast kinni pidada, eks ko-gemuste pealt oskad jtta t-desse vikese ajavaru. Kik ole-neb hooajast kevadel, ehitus-hooaja alguses on lihtsam ajast kinni pidada. Sgisel on pooleli mitmeid projekte ja keerukam kiki joone peal hoida, r-kis Rivas. histu viks juba sgisel teha otsuse maja reno-veerida ja talvel langetada ehi-tustid puudutavaid otsuseid. Niteks KredExilt toetust k-sida ja teha ehitushankeid, nii saab kevadel kohe tdega ala-ta. Praegu on vastupidi, alus-tatakse tdega sgisel, kui on suurem ehitusmaht. Suure ma-ja puhul on niisugune tegutse-mine vib olla igustatud, sest korteritesse sisseps on puh-kuste ajal keerulisem ja tde ettevalmistamise ajaperiood omokorda neis majades pikem.

    Renoveerijate snul on viksemal majal ehitusperiood kolm ja pool kuud, aga viie-kordsel vib see vastavalt suu-rusele olla kuus kuud vi ise-gi rohkem.

    unA 4 teostAtud renoveeriMistd

    KanalisatsioonVahetati ra peamagistraalid keldrist kuni kogumiskaevu-deni, kus trass lheb edasi vee

    toimetaja: Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194Keeletoimetaja: Triin Ploom, triin.ploom@postimees.eeKljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@postimees.ee

    Kinnisvara- ja ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

    vljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, 10145 Tallinn trkk: AS Kroonpress

    Balti Vara Fassaadid projekti-juht Maido Rivase snul on Elvas una tnava renoveeri-tud kortermajad tdemahult sarnased una 5 kahe ja u-na 4 kolme trepikojaga elamu.

    Rivase snul vltas ette-valmistusperiood poolteist aas-tat. Toimus vhemalt viis his-tu koosolekut, kui tekkis otsus maja renoveerida. Otsiti vima-lusi ja kaaluti lbi mitmeid re-noveerimislahendusi. Niteks energiaauditi ja renoveerimis-projekti tegemise otsused tu-lid aastase t viljana, kom-menteeris Rivas otsustusprot-sesside pikkust. Kisin ise nii mitmelgi koosolekul, et selgi-tada erinevate renoveerimisla-henduste maksumust histu-le. Renoveerimise miste on lai, tuleb tpselt teada, mida tahad teha ja mida tehtavate tdega saavutada.

    Rivas tles, et tegelikult soovis histu toetust saada ju-ba eelmisest meetmest. Uues meetmes oli aga ventilatsioo-nile seatud suuremad nudmi-sed, fikseeritud olid huhulka-de nitajad, mis peavad teatud ajal korterit lbima. Varem pla-neeritud lahendused ei klva-nud juba ventilatsiooniseadme mrataseme poolest, tuli vaa-data teisi vimalusi. Ventilat-siooni enda maksumus on tna histule kallim, kuna KredExi nuded ventilatsioonile on suu-remad. Olenevat ssteemist on

    MAJAD KORDA. Uuest KredExi renoveerimismeetmest toetusraha saanud histud on juba esimesed kortermajad korda teinud. Nii kaasajastati Elvas una tnaval kaks maja koosts Balti Vara Fassaadid ehitajatega.

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

    ja kanalisatsioonifirma hallata-vasse ssteemi. Vahetati keld-rist vee- ja kanalisatsioonito-rustikud, mis lhevad igasse korterisse. Mitmetes korterites tuli kgisein lahti vtta, kui need olid notute torude var-jamiseks kinni ehitatud. Ri-vase snul peaksid torud korte-ris olema katmata, sest kik to-rustikud on korterihistu omad ja nii saab vajadusel hooldus-tid sooritada. Juhul, kui to-rud ongi kinni ehitatud, siis tu-leb taastamist korterivalda-jal endal kinni maksta, snas Rivas. Nende tdega min-nakse korterist lbi he peva-ga. Tid tehti pstakute ja kor-terite kaupa. Pdsime kanali-satsioonitdega hsti kiiresti tegutseda, sest see on seotud inimese phivajadustega.

    ventilatsioonMajal on plaatsoojusvahetiga ventilatsioonissteem koos uue sisse- ja vljapuhketorustiku-ga. See thendab, et ei kasuta-ta olemasolevaid ventilatsiooni-kanaleid. Seniseid ventilatsioo-niahte kasutatakse kgiku-bu vljatmbe jaoks, kuna ras-vaaurud ei tohi sattuda venti-latsioonissteemi, tles Ri-vas. Niisugune ventilatsiooni-ssteem eeldab korteriomani-kult, et tulevikus korteris re-monttid tehes tuleb ventilat-sioonikanalid sulgeda, et ven-tilatsioonissteemifiltrid umbe ei lheks. Samas ei tohi inime-ne neid kanaleid sajaprotsendi-liselt niisama sulgeda, siis te-kib puudulik huvahetuskord.

    Renoveeritud korteris peab kogu korterihu vahetus toi-muma kahe tunni jooksul. Eel-soojendatud hk tuleb korteris-se +17 kraadi.

    Katusel olev tsentraalne ventilatsiooniseade on Rivase snul intelligentne seade. Tal on temperatuuriandurid, mis reguleerivad vastavalt ilmasti-kule sissepuhke vimsust, kii-rust ja temperatuuri. Kui vl-jas lheb ilm vga klmaks ja sissepuhketemperatuur langeb seadme jaoks alla kriitilise pii-ri, siis seade llitab end mber vljatmbereiimile, et les soojendada toast vljatmma-tava sooja huga plaatsoojus-vaheti ja tsta sissepuhutava hu temperatuuri normaalta-sandile. See vib tekitada kor-teritesse hetkelise alarhutun-de, selgitas Rivas.

    Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, asudes ma-ja vlisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga. Taoli-ne lahendus vimaldab loobuda lhkumistst korterites.

    Katusel asuvad jaotuskas-tid, kus asuvad torustike m-rasummutid. Jaotuskastid regu-leerivad korterite huhulka. To-rustike juures on thtis, et to-rustik lpeks tuletkkeklapiga. Nii tagatakse, et tulekahju kor-ral korteris ei levi tuli ventilat-sioonissteemi.

    Aknad ehk avatitedIlma klaaspaketita aknad vahe-tati mber pakettakende vas-tu, mille soojusjuhtivus on v-hemalt 1,1 u. u nitab soojus-juhtivust, mida suurem number, seda kehvema soojusjuhtivuse-ga on. Soovitaksin kolmekord-seid aknaid seniste kahekord-sete asemel suureneb akende soojapidavus ja mrakindlus, tdes Rivas. Neid aknaid, mi-da ei vahetatud, need tsteti na-gu uued aknadki soojustusss-teemi sisse puitkarkassile. Sel-

    parendamine

    una tnava majade uus hingamineAknad tsteti soojustusssteemi sisse puitkarkassile. Sellega kaob ra aknapalede klmaks jmine. Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, asudes maja vlisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga. FOTOd: juuli laanemeTs

    lega kaob ra aknapalede kl-masild, sest vanade ssteemide puhul polnud vimalik aknapa-lesid normikohaselt soojustada, sinna ei mahtunud soojustust liimida. Uue ssteemiga on aken soojustusssteemi sisse tstetud ning klmade aknapalede prob-leem likvideeritud. Teine hea asi akende vljatstmise puhul on, et silib loomuliku valguse ta-gamine korterisse. Inimestele on kige raskem seletada, miks on vaja akent liigutada 20 cm vljapoole ja uuesti viimistleda. Ehitaja teeb korteri sees aken-de juures vajaliku siseviimist-luse ise, paigaldades ka laiemad aknalauad.

    FassaadMaja seinad on soojustatud vahtpolstrooliga ja kivivilla-ga on tehtud tuletkketsoonid. Soojustuse paksus on klgsein-tes 150 mm ja otsaseintes 200 mm. Rivase snul paneb soo-justuse paksuse kirja projektee-rija. KredeExi meede mrab, et maksimaalse toetuse saa-miseks peab maja saavutama C- vi D-energiamrgise. Pealt kaetakse ssteem krohviga, ole-me kasutanud Knaufi toodan-gut. Krohvissteemi nrkuseks on lgikindlus. Lgitugevu-se tstmiseks on vajalik esime-se korruse akna veelauani teha lgikindel armeeringkiht. Hil-jem tuleb jlgida, et krohv ei lheks katki, sealt sissepsev niiskus ja vesi hakkavad lagun-dama pealiskrohvikihti, kne-les Rivas. Krohvitud fassaadi tuleks puhastada ja vajadusel vrvida. Tootjad nevad ette, et maju tuleb hooldada ja ter-venisti le vrvida 1015 aasta prast. Eks see sltub suures-ti maja asukohast, tuule suu-

    nast, loodusest, niteks mb-ritsevad puud ja otsene pikse-valgus vib vrvi palju muuta.

    Kttessteem Maja kttessteem ehitati m-ber kahetorussteemiks ja kin-niseks ssteemiks soojass-teemi paigaldati plaatsoojusva-heti. Katlamaja trassidest tulev vedelik ei jookse otse korterite radiaatoritesse, vaid lbib maja soojusslme plaatsoojusvaheti ja liigub katlamaja poole tagasi. Maja sees on oma kinnine ss-teem. Selle lahenduse plussiks on, et majas sees olevad tras-sid jvad puhtamaks, sest lin-na trassides on ringlemas kui-gipalju puru. Muidu on oht, et kui radiaatoritesse pannakse et-te termopead, hakkaksid need ummistuma ja ssteem ei t-ta korralikult, selgitas Rivas. Ssteem ise on varustatud v-lishu soojaanduriga, mis sltu-valt vlisilmale reguleerib ma-jasisest pealevoolutemperatuu-ri. See on kasutajasbralikum, muidu peab keegi jlgima ilmas-tikku ja vajadusel kraane regu-leerima.

    Lpetuseks tles Rivas, et vana meetmega nuti korteri-tes individuaalseid kttekulu-andureid, mida enam ei nuta. Niisuguse ssteemi nrkuseks oli, et maja vlisseinad on soo-justatud, aga seesmised korte-ritevahelised seinad mitte. Ni-teks korter, mis asub alumise korteri kohal, peab oluliselt v-hem ktma kui allolev korter nii pole tegelikku vrdsust vi-malik sellise ssteemiga taga-da, snas Rivas.

    Septembris toimunud infopeval kis ob-jekte uudistamas paarsada korterihistu inimest, huvi teema vastu oli suur.

    Katusel olevad jaotuskastid reguleerivad korterite huhulka. Jaotus-kastides asuvad ka torustike mrasummutid.

    Kuni korterite elektriarvestiteni vahetati maja juhtmestik ja keldris re-noveeriti maja peaelektrikilp.

  • postimees, 14. oktoober 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

    Tpiline pruunala Valgas FOTO: jiri TinTera / Valga linnaValiTsus

    PEIDETUD VIMALUSED. Pruunalad (ingl k brownfield) thistavad alakasutatud vi mahajetud alasid lin