mänguväljakud korda • Nüüd kohustuslik – korstnapühkija väljastatud akt

annab hinnangu küttesüsteemile. LK 2• Klaaspinnad sügiseks särama. LK 6• Maakodu turvaliselt talvituma. LK 7

kalle Pilt: majavammi

plahvatuslik levik on sooja talve ja külma suve süü.

lk 4

9. september 2015

teemALeHt

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. september 2015

akt koostatakse kahes eksemp-laris, siis ettepanek on kolmes, millest üks koopia saadetakse Päästeametile. Korstnapühki-jal on seadusest tulenevalt ko-hustus nõnda toimida. Niisugu-seid ettepanekuid saame paari- saja ringis aastas.»

Rüü sõnul ei tohi unustada,

toimetaja Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

Kinnisvarareklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

«Ka neis kodudes, kus kamin po-le põhiküttekeha, tuleb ikkagi korstnapühkija kutsuda ja hool-dusakt saada. Laias laastus võib öelda, et kui majal on olemas korsten, siis peab olema korst-napühkija akt, mida tuleb alles hoida viis aastat. Samas tahan meelde tuletada, et korsten vajab iga-aastast pühkimist ja puhasta-mist,» lausus Rüü. «Akti eesmärk on anda teavet, et küttesüsteem on ohutu. Kui korstnapühkija näeb, et küttesüsteem on ohtlik, siis lisaks aktile koostab ta doku-mendi, mis on korstnapühkija et-tepanek. Seal tuuakse põhjaliku-malt välja leitud puudused. Akti ja ettepaneku erinevus on, et kui

tuleohutus. Üks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti. Päästeameti tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü sõnul sai 1. septembril täis viis aastat määrusest, mis kehtestas küttesüsteemi puhastamise nõuded.

juuli laanemetsteemalehe toimetaja

toimetaja veerg

Ohutu mänguväljak toob lapsele

rõõmu

et lõõride, korstnate ja kütteke-hade parandustöid võib soorita-da ainult kutsetunnistusega pott-sepp. Nimekiri kutset omavatest pottseppadest on leitav kutseko-ja lehel.

Korstnapühkijateenust telli-des on oluline kontrollida korst-napühkija kvalifikatsiooni taset.

«Kolmanda taseme korstnapüh-kija tohib hooldada ainult era-maja, kus pole seina ja lae taga või põranda all naabrit. Korter-maja tohib hooldada neljanda ja viienda klassi kvalifikatsiooni-ga korstnapühkija,» ütles Rüü. «Helistades Päästeala infotele-fonil 1524 võib küsida korstna-pühkija kontaktandmeid. Helis-taja võiks täpsustada, kas on in-dividuaal- või kortermaja. Ala-ti võib paluda, et korstnapüh-kija võtaks kaasa kutsetunnis-tuse koopia. Oleme «mugavuse huvides» välja andmas nimelist kutsetunnistusega plastikkaar-ti. Kaart on varustatud kutse-koja logoga. Tänasel päeval pole seda veel kõigil. Kolmanda tase-me tunnistus kehtib kümme ja neljas ning viies tase viis aastat.»

Täna tegutseb üle 250 kut-setunnistusega korstnapühkija, viimase rahvaloenduse järgi on 165 000 korstna kaudu köetavat kodu. See teeb 660 küttesüstee-mi ühe korstnapühkija kohta.

seadus

Korstnapühkija hinnang on kohustuslik

Marko Rüü esindab Päästeametit korstnapühkijate kutsekomisjonis. FOTO: liis Treimann

TJA-l on olemas spetsiaalsed metallist pulgad, millega kontrollida avade suurust. Ronimis- ja liutorusid tuleb samuti kontrollida, et lapse jopenöör ei jääks kuhugi kinni ning last ei pooks. FOTO: sander ilvesT

Kaart on varustatud kutsekoja logoga.

T ehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab kõigile ühistutele meelde, et nendele kuu-luva mänguväljaku eest tuleb samamoo-di hoolt kanda nagu maja lifti või välisuk-se eest. Sügise saabudes on hea üle vaadata

mänguväljakute turvalisus ja korrasolek.TJA peadirektori asetäitja Kaur Kajak ütles, et män-

guväljak peab vastama nendele nõuetele, mis on ehita-mise ajal olnud. «Kui mänguväljak pole enam sellises seisukorras nagu paigaldades, siis tuleb see korda teha või lammutada, katkine mänguväljak kipub olema hoo-pis teistsuguse seltskonna kogunemispaik. Meie tähele-panu on suunatud nendele väljakutele, mis on avalikud linnaruumikohad. Oleme käinud kontrollimas rohkem kui 20 mänguväljakut ja olukord on pärast paari aas-ta tagust traagilist sündmust palju paremaks muutu-nud,» kõneles Kajak. «Enim teevad muret vanad män-guväljakud, kus varasemalt paigaldatud nõukogudeaeg-sed atraktsioonid on puitosad hoopis kaotanud ja al-les on jäänud metallist karkass. Nüüdsetele mänguväl-jakutele on pretensioone vähe. Pigem on puudu igapäe-vasest hooldusest, näiteks mänguväljakute puitdetaili-de osad, mis puutuvad kokku maapinnasega, kipuvad kõdunema.»

Uut mänguväljakut planeerides on oluline alusta-da projektist, kus on arvestatud pehmendatud kum-mist pinnasekattega – kui laps kiikumise pealt juhtub kukkuma, siis ei kuku ta kõvale asfaldile. Kiikede pai-galdamisel tuleb arvestada kiikede amplituudi, et kii-kuvad lapsed üksteist ei vigastaks. Näiteks karussellil peab olema kahe meetri raadiuses vaba maad.

Tähtis on jälgida liumägede kõrgust ja aluspinna pehmust, et lapsed ei kukuks alaseljaga kõvale pinna-sele. Lapsevanem, kes tuleb koos lapsega mänguvälja-kule, võiks kontrollida, et redelil oleks kõik ronimispul-gad ja käsipuu olemas. Tasub tähele panna, et käsipuu peab lapsele pihku mahtuma, soovitav läbimõõt on 60 mm ja sel ei tohi olla teravaid nurki. Kõik avaused pea-vad olema nõnda disainitud, et lapse näpp vahele ei saa kiiluda.

«Veenduge, et mänguväljakul poleks ootamatuid ta-kistusi, näiteks liumägedel roostes kohti, kus lapse käsi saaks vigastatud. Hea, kui koormuspiirang on kirjas iga atraktsiooni juures,» sõnas Kajak. «Mänguväljak võib olla nii turvaline kui tahes, ent ometi ei tähenda see, et vanem võib jätta lapse järelevalveta – kui midagi juh-tub, peaks abi olema käepärast. Laps ei suuda ise aru saada ei hoiatavast sildist ega koormuspiirangutest.»

Kajak ütles, et isetehtud mänguväljakuid võiksid jääda oma koduõue. «See vajab samamoodi projekti, keegi ei keela koduõue kiike ehitada, aga rajatis peab olema läbimõeldud ja turvaline. Arvestage kukkumise-ga, et kiikuja kõndijaile otsa ei kiiguks ning piirdeaed ei puutuks kiikumise amplituudiga kokku, vahe peab olema vähemalt poolteist meetrit.»

TJA soovitusel peaks mänguväljakul olema tea-betahvel, kus on kirjas hooldust teostava ettevõtte ja päästeameti telefoninumber.

juuli laanemetsteemalehe toimetaja

postimees, 9. september 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. september 2015

märka ohtu. Seened kahjustavad puithooneid sõltuvalt keskkonnatingimustest üsna kiiresti. Majavamm võib uue põranda puitmaterjali «ära süüa» juba paari aastaga nii suurel määral, et kapid vajuvad põrandast läbi ning põrandalauad ei kannata isegi inimese koormust.

piirkond ootab avastamist. Kesklinna südames paiknev Keldrimäe ei jää oma asukohaga alla ei Kalamajale ega Kadriorule. Nendest kahest asub Keldrimäe kesklinnale lähemalgi. Potentsiaali on Keldrimäel ka inimeste arvu ja tiheduse poolest. Miskipärast ei ole sellest siiski kujunenud väärtusliku linnaruumi ja selge iseloomuga asumit.

linnaelu

arhitektmust

Suur osa Keldrimäel varem paik-nenud hoonestusest hävis märt-sipommitamises. Palju puithoo-neid lammutati 1970. aastate lõ-pus, et rajada asemele uued kõr-ged paneelmajad. Ruumi sai tä-nane Keskturg, piirkonna põhili-ne elavdaja ja tõmbenumber üle-jäänud Tallinna elanike jaoks. Al-les on veel mõned paneelelamute vahel paiknevad puithooned, ka Kaasani kirik – need eristavad Keldrimäed ülejäänud paneel-piirkondade tuimast ühetaolisu-sest, aga muudavad samal ajal piirkonna kaootilisemaks selgel rütmil ja kordusel põhinevatel Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe-ga võrreldes.

Keldrimäe elavdamiseks ja kaardile viimiseks tuleb välja tuua selle piirkonna eripärad ja tõs-ta need esile. Vanad hooned saab korda teha ja muuta need atrak-tiivseks kohaliku linnaruumi käi-matõmbajateks. Paneelmajade va-heline ala tuleb korrastada, muu-ta tühjast porisest muruväljakust kvaliteetseks linnaruumiks, kus

Keldrimäe uueks Kalamajaks!

on põhjust kohalikul elanikul ja külalisel oma vaba aega veeta.

Pakume välja, et paneelmaju võiks käsitleda kui toormaterjali, neid saab muuta, lõigata ja vär-vida nii, et ümbruskond sellest paremaks ja iseloomulikumaks muutuks. Hoovid saab piirkonda-de kaupa üksteisest eristada eri-nevate materjalide ja värvide ka-

sutamisega. Lisaks teeme ettepa-neku esimestest korrustest «välja lõigata» korterid ja ehitada sinna sisse mistahes muud funktsioo-nid. Katusel saaksid olla ülemiste korruste aiad imelise vaatega lin-nale. Olulisimaks hoovide elavda-jaks on siiski erisugused väikesed paviljonid, kaetud ja katmata ter-rassidega, mis õigete kohtade peal

keldrist, esimese korruse põran-dakonstruktsioonidest ning sei-na alaosast. Ülemistele korruste-le ja katusekonstruktsioonidesse jõuab seen haruharva ning se-dagi lisaniiskuse puhul (katuse läbijooks, torustike lekked jms).

Seoses seene leviku aktiivsu-sega soovitame igal hooneoma-nikul oma maja sellel sügisel üle vaadata. Seenkahjustuse olemas-olu tunneb ära järgmistest asja-oludest:• Eosed.Kui leiatepunakas-

pruuni tolmu, mis võib olla põrandaliistude ja/või -pragu-de piirkonnas või põrandaalu-sel pinnal (foto 1), siis on tih-ti tegemist puitu lagundava-te seente eostolmuga ning ta-sub otsida seene viljakehasid ja -niidistikku.

• Seeneteviljakehad.Põranda

Majavamm on puitu lagundav seen, mis tekitab pruunmädanik-ku ning võib uued puitkonstrukt-sioonid juba paari aastaga muuta kasutuskõlbmatuteks. Eestisse on majavamm toodud umbes 18. sa-jandi keskel läbi Euroopa riikide (laevadega) Himaalaja kõrgmäes-tikust ning majavammi esinemis-sagedus hoonetes on pidevalt kas-vanud. Vabas looduses majavam-mi Eestis ei leidu.

Võrreldes eelmiste aastate-ga on tänavu majavammi välja-kutsete arv oluliselt suurenenud, viimati oli nii palju probleeme 2008. aastal. Olemasoleva info põhjal võib väita, et majavammi areng on aktiviseerunud. Leviku põhjuseid on mitmeid, kuid pea-misteks neist on eelmine suhte-liselt soe talv ning jahe ja niis-ke suvi. Kuna majavammi loo-duslik kasvukoht on kõrgmäes-tikus ja seal valitseb üsna ühtla-ne jahedam kliima, siis sobib ma-javammile võrreldes teiste seen-tega madalam õhutemperatuur (20–22 °C). Nii leiame majavam-mi kahjustusi esmajärjekorras

maja tervis

kalle Piltehitusinsener ja TTÜ doktorant

Majavamm ründab tänavu hooneid

asetsedes muudavad kogu piir-konna atraktiivseks.

Sarnaselt saab mõelda ka Lasnamäest, Õismäest ja Musta-mäest. Pealekasvav põlvkond suh-tub nendesse piirkondadesse tei-siti kui praegune ja seega on neil võimalus muutuda uuteks noorte piirkondadeks, kus on madalamad kinnisvarahinnad ja kirev sotsiaal-

ne elu. Selle potentsiaali elluviimi-seks peaks paneelmajade rajoonid ja hooned muutuma paindlikeks ja muutustele vastuvõtlikeks kesk-kondadeks. Eksperimenteerigem!

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelas-kuju. Pseudonüümi taga tegutsevad kolm noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass.

äärtes, eriti kappide ja riiulite taga ning teistes suletud koh-tades võite leida valgeid moo-dustisi, mis aja jooksul värvu-vad kollakaks ja siis punakas-pruuniks. Need on enamas-ti puitu lagundavate seen-te viljakehad (foto 2). Puna-kaspruun kiht aga eelmises punktis nimetatud eotolm.

• Seeneniidistik.Seeneniidistikon seene arengul kõige oluli-sem. Alguses on seeneniidid (hüüfid) silmale nähtamatud, kuid ajapikku moodustavad nad omavahel kokku kasva-des seeneniidistiku (mütsee-li) ning seeneniidistik moo-dustab põimudes seenevää-did, mis mõnede seente puhul võivad olla mitme millimeet-ri paksused ja selgesti erista-tavad. Sellise seeneniidistiku

Paneelmaju võiks käsitleda toormaterjalina, mida saab vajadusel värvidega esile tõsta. Linnamööbliga võiks anda hoovidele uue hingamise. FOTO: arhiTekT musT

Aegamööda kasvab seeneniidistik silmaga nähtavaks. FOTOd: kalle pilT

Seinte ääres ja kappide taga on võib leida seente viljakeha.

Seente eostolm on punakaspruuni värvi.

(foto 3) leidmisel on kindlas-ti tegemist puitu lagundavate seente olemasoluga.

• Kahjustatudpuit.Kunaena-mik hoonetes levivatest pui-tu lagundavatest seentest te-kitab pruunmädanikku, siis tasub kontrollida puidu sei-sukorda hoonetes. Kui puit värvub pruunikaks (ka laki-kihi all) ning hakkab ristikiu-du pragunema, siis on tege-mist pruunmädanikuga, mida põhjustavad majaseened. Eda-si arenedes kaotab puit täie-likult oma mehaanilise tuge-vuse ning puruneb juba väi-kestel koormustel (näiteks põ-rand peale astumisel).

• Konstruktsioonidedeformat-sioonid. Kui põrandad hakka-vad oluliselt vajuma või õõt-suma ja seintesse või liistude vahele tekib pragusid, siis on kandekonstruktsioonid (põ-randatalad, seinapalgid vms) hakanud lagunema. Kui tege-mist on puidust kandekonst-ruktsioonidega, siis on lagune-mise põhjustaja reeglina seen.Eelpool toodud tunnuste leid-

misel tuleks koheselt avada kah-justatud konstruktsioonid ning võimalusel pöörduda spetsialis-tide poole abi saamiseks.

Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse abiga saate määrata nii seene liigi kui ka vastavate sead-mete abil levikupiirid ning teile an-takse soovitusi edaspidisteks te-gevusteks nii ehituslikes kui mü-koloogilistes küsimustes. Kiiresti tegutsedes saate kokku hoida tu-handeid eurosid ja muidugi oma närve, sest teadmatus ja hirm põh-justavad kõige rohkem stressi.

Kalle Pilt on hoonete biokahjustuste spet-sialist ja riiklikult tunnustatud ekspert.

kas tead?

Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA on rohkem kui kümme aastat uurinud majavammi levikupõhjuseid ja ulatust Eestis, külastatud on tuhandeid erinevate seenkahjustustega hooneid. Eestis on puitu la-gundavatest seentest enim esindatud perekonnad Coniophora (ma-jamädik 10%), Antrodia (korgik 17%), Leucogyrophana (mädiknahkis 6%) ja Serpula (majavamm 51%). Statistiliselt leidub hoonetes kõige rohkem majavammi, kuid arvestama peab asjaoluga, et uuringud on tehtud väljakutsel, mitte juhuvaliku põhjal ning seega võib väita, et majavammi väljakutseid on kõige rohkem.

rOhkem TeaveT majavammi ja TeisTe puiTu lagundavaTe seenTe kOhTa leiaTe www.mycOlOgy.ee

postimees, 9. september 2015 kinnisvara ja ehitus || 5

6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. september 2015

Klaaspindade puhtus või määr-dumine hakkab enamjaolt väga hästi silma. Plekke peeglil või klaasuksel on kergem märgata kui tolmu kapi otsas.

Igapäevane klaaspindade puhastamineIgapäevaselt tekib klaas- ja pee-gelpindadele pritsmeid, plekke, näpujälgi või muud taolist mus-tust. Tavapäraselt rakendatak-se selliste pindade puhastamisel klaasipuhastusaine pihustamist pinnale ja seejärel lapi või pabe-riga nühkimist. Niisugusel tege-vusel võib olla mitmeid soovima-tuid tagajärgi, näiteks:• pinnalejääbnähtamatuko-

ristusaine kiht, millele edas-pidi kinnitub mustus ning te-kivad sõrmejäljed veelgi hõlp-samini ja nende eemaldami-ne muutub raskemaks;

• ainelendubkohtadesse,kuhuseda ei tohiks sattuda (raa-mid, metallosad jms);

• puhastusteenindajahingabsisse ainejääke, mis ärritab limaskesti;

• pihustades saab märjaksmäärdunud kohast palju suu-rem ala, mis suurendab pu-hastamisele kuluvat tööaega;

• tegemistonasjatupuhastu-saine kuluga.Hea nõu:

• väiksemalalalolevmustuseemaldada puhta veega nii-sutatud mikrokiust lapiga, puhastades vaid määrdunud kohta;

• suuredklaaspinnadpuhasta-da igapäevaselt klaasipesuri-ga ja kuivatada klaasikuiva-tajaga, see annab parema tu-lemuse ja vähendab tööaega.

Hooajaline akende pesemineAkende pesemiseks vali võima-lusel poolpilves, tuulevaikne ilm. Ere päike kuivatab klaaspinna liiga kiiresti, jättes sinna kuiva-nud vee jäljed, mida on hiljem raske eemaldada. Tuuletõmbe vältimiseks sulge ruumis uks ja ava pesemiseks üks aken kor-raga.

Soovituslik tööde järjekord võiks olla niisugune:

1. Esmalt puhastada akende vahed ja akna-raamid. Raamide pu-

hastamisel võib kasutada peh-met, hea imavusega lappi. Väga määrdunud raamide puhul võib appi võtta švammi või isegi har-ja, olenevalt raamidest.

2. Aknaklaaside pesemist alustatakse välimisest pinnast, kuna see on

tavaliselt rohkem määrdunud. Pesemiseks kasuta neutraalset puhastusainet või klaasipesuai-net. Kui on vajadus kasutada alu-selisi aineid (pinda katab rasva-ne, õline mustus või tahm), siis tuleb pinnad kindlasti loputada, sest aluseline aine võib söövita-

da klaaspinda ja muuta selle tuh-miks. Vältida tuleb ka abrasiiv- seid küürimisaineid ning vä-ga karedaid tarvikuid. Tugevalt kinnitunud mustuse, näiteks va-na värv eemaldamiseks kasuta aknakaabitsat.

3. Kuivata pind klaasikui-vatajaga, kuivatami-sel väldi pesuvee sat-

tumist seintele, aknalauale või muudele pindadele. Selle välti-miseks võib asetada lapid akna-lauale või koguda aknalt valgu-vat vett teises käes oleva lapi-ga. Iga kord, kui tõstad klaasi-kuivataja pinnalt lahti, jääb sin-na vee jälg, mis tuleb eraldi lapi-ga ära kuivatada. Klaasikuivatus on kõige olulisem etapp. Kasuta-tavast töövõttest ja tarvikust sõl-tub suuresti selleks kuluv aeg ja kvaliteet.

4. Aknaraame ja akna-klaasi servi on mugav kuivatada aknakuiva-

taja ümber pandud mikrokiud-lapiga.

5. Kontrolli töö tule-must, kuivatamise jä-rel klaasile jäänud vee-

piisad võib eemaldada mikro-kiudlapiga.

Katuseakende puhul on soo-vitav vähemalt kord aastas pu-hastada lehtedest ja prahist ak-nast väljaspool asuvad veeren-nid, et vihmavesi saaks vabalt ära voolata. Talviti tuleks ak-na ümbrusest eemaldada lumi ja jää, et sulavesi sinna pidama ei jääks.

Kõrgustes olevate akende ja klaasfassaadide pesemiseks ka-sutatakse tänapäeval erinevaid abivahendeid, näiteks:• reguleeritavadteleskoopvar-

red, mis võivad ulatuda isegi kuni 10 meetri kõrgusele;

• tõstukid;• hoonelekinnitatavaid«kel-

gud» ja rippuvad «korvid».Tavapäraselt tellitakse selli-

sed tööd puhastusteenust pak-kuvatelt firmadelt, kellel on ole-mas spetsiaalse ettevalmistuse-ga personal ja vastav tehnika tööde teostamiseks.

Puhastus

helge altPuhastusekspert tegevjuht

uudseid tehnoloogiaid klaaspindade puhastamiseks

•Nanotehnoloogiliselttöödeldudklaaspinnad,kuhumustusekinni-tumine on raskendatud ja mustus eemaldub vihmavee ja päikese koosmõjul.

• Ioniseeritudveegapesemine–spetsiaalneseadeühendataksevee läbijooksuga teleskoopvarrega, mille otsas on pesuhari. Pind ei vaja pesemisjärgselt kuivatamist, kuna pinnale ei jää veejälgi.

allikas: helge alT

Soovitusi akna- ja klaasipesuteenuse sisseostmiseks

Teenuse pakkujale on oluline teada, milliste klaaside või akendega on tegemist ning millal soovitakse pesemisteenust. Teenuse hinda mõjutab:•puhastatavapinnamahtjaklaasiruudusuurus;• akendetüüpjaavatavus,samuti ligipääs(näiteksvanalinnaväike-seruudugaaknadjakõrgeesimenekorrus;takistavadesemedakende ees nagu lillepotid või lauad).

• lisaseadmeteja-vahenditekasutamisvajadus–tõstukid,tellin-gud,alpinistvms;

• lisapiirangudvõitingimused,näiteksvajadustaotledalubatänavasulgemiseks;

•vajadusaknaidlahtimonteeridajamahatõsta;• piirangudtöödeteostamiseajale(muuhulgashooajalisus,näiteks

kevad- või sügisperiood).allikas: helge alT

akende pesu. Klaaspindu võib liigitada nende puhastussageduse järgi – on neid, mida puhastatakse igapäevase hoolduskoristuse käigus, on hooajalised akende või klaasfassaadide pesemised. Viimased liigituvad eripuhastustööde ehk harvemini tehtavate tööde alla ja nende teostus tellitakse sageli eripuhastustööde spetsialistilt.

Klaaspindade pesemine

Suuremahulised eritööd tellitakse spetsialistidelt, nii on siingi on klaaspindade puhastamine jäetud koristus- firma hooleks. FOTO: peeTer langOviTs / pOsTimees

FOTO

: mee

lis

mei

lBau

m /

vir

umaa

Tea

Taja

postimees, 9. september 2015 kinnisvara ja ehitus || 7

tes ebamugavust liikumisandu-ritega välisvalgustus, mis ulatub ka kõige hämaramatesse nurka-desse. Teine lahendus on taime-riga valgustus, mis ujuvgraafiku järgi sisse lülitub ja tekitab tun-de nagu keegi oleks kodus.

Kui hoov korras, vaata üle kõik kõrvalhooned – kuur, saun, garaaž jms. Sageli on kuuris hoi-tavad tööriistad, aiatarbed väär-tuslikumad kui toas olevad ko-dumasinad. Iga hoone, kus pei-tub väärtuslikku vara, olgu var-gale võimalikult keeruline sis-semurdmiseks ning varustatud korraliku ukse ja lukuga. Samu-ti võiks paigaldada neisse andu-rid, mis sissemurdmisest märku annavad.

Valvesüsteem vajab hooldustVarga vastu aitab ka lokaalne sig-nalisatsioon, mis ei ole turvafir-ma juhtimiskeskusega ühenda-tud. Isegi inimtühjas kohas on va-li sireen piisavalt häiriv, et lühen-dada varga tegutsemisaega.

Maakodus tasub aia ehitamine ennast kuhjaga ära, varguse korral on suuremate esemete kaasa viimi-ne keerukam. FOTO: urmas luik / pÄrnu pOsTimees

Sageli on kuuris hoitavad tööriistad, aiatarbed väärtuslikumad kui

toas olevad kodumasinad.

Kuid kindlam valik on siiski turvafirmasse ühendatud val-vesüsteem. Seda eriti juhul, kui maakodu on püsielukohast vä-ga kaugel. Ja et varga tegutse-misest jääks võimalikult palju asitõendeid maha, on soovitav kasutada fotokaameraga liiku-misandureid, mis teevad häire korral pildi ja edastavad selle si-nu nutiseadmesse.

Unustada aga ei maksa, et iga valvesüsteem vajab hooldust vä-hemalt kord aastas. Vastasel ju-hul võib hakata esinema tõrkeid ja valehäireid. Tee vahel kontroll-häire veendumaks, et signaal ik-ka jõuab turvafirma juhtimis-keskusesse. Samuti tuleks pä-rast elektrikatkestusi valvesüs-teemid üle vaadata. Koduvalve olemasolul saad voolukatkestu-sest teada ka oma turvafirmalt.

Pealegi aitab valvesüsteem tuleohtu ära tunda. Kui tavali-ne patareitoitel autonoomne suit-suandur teeb ainult valju häält, siis koduvalveseadmete hulka kuuluv suitsuandur edastab va-jaliku häire juhtimiskeskusele

G4S Eesti valvedivisjoni direk-tor Villu Õun sõnas, et uuringu-te kohaselt ei kasuta ligi kolman-dik Eesti elanikest oma kodu ja lähedaste kaitseks mingeid tur-vameetmeid, ei turvauksi, -luk-ke ega valvesüsteeme, kuigi vii-maseid peetakse kõige efektiiv-semaks kaitseks sissemurdmis-te korral.

muuda varga töö raskemaks «Varaste loogika on lihtne: ohu-tum ja lihtsam on rünnata kau-gemal asuvaid kohti, kus vahele-jäämise riski vähendab hõredam asustus. Neis tingimustes peab majaomanik oma kodu turva-lisusega seonduva hoolega läbi mõtlema ning võtma kasutusele kõik seadusega kooskõlas olevad võimalused,» ütles Õun. «Var-ga tööaeg algabki siis, kui pe-remees maakodu uksed kinni paneb ja linnakodu poole tee-le asub.»

Seestpoolt liblikaga avata-vad uksed aitavad tulekahju korral kiiresti majast välja saa-da, kuid sissemurdmise vaate-vinklist on see turvarisk. Näi-teks akna kaudu sisse tunginud varas saab välisukse seestpoolt avada ja esemed lihtsamalt ma-jast välja toimetada. Sellest vaa-tevinklist on mõistlik kasutada seestpoolt võtmega avatavaid turvalukke.

Hoov hoia puhasKa väärtusetuna näivad töö-riistad peibutavad vargaid, sest neist võib abi olla majja sisse murdmisel. Õue seina najale jäe-tud redel, euroalused või vee-tünn on abiks aknast sisse ro-nimisel, kännu sisse unustatud kirvest saab kasutada ukse ma-ha lõhkumiseks. Ka vanarauda ei maksa hoovile jätta. Mõistlik oleks see viia enne pikemat ära-olekut kokkuostu või tõsta kõr-valhoonesse varju.

Aed pakub maakodule lisaturvalisustKui maakodul pole aeda ümber, siis tasub see investeeringuna plaani võtta. Nii teeme suurema-te esemete äraviimise keerulise-maks. Samuti tekitab pahalas-

maakodu. Suvekodust lahkudes tuleb see ette valmistada mitte ainult külmaks talveks, vaid ka kindlustada pahatahtlike külaliste vastu.

Kuidas suvekodu turvaliselt talvituma jätta?reimo rajaG4S Eesti kommunikatsiooni- juht

turvaisegi siis, kui valvesüsteem ise ei ole aktiveeritud.

Suitsuandur peab olema pai-galdatud hoone igale korrusele, eluruumidesse ja magamistoa ees asuvasse ruumi. Suitsuandurit ei tasu paigutada kööki ja vanni-tuppa, kus veeaurud võivad põh-justada valehäireid.

Lisakaitset pakuvad veelek-ke- ja gaasiandurid, mis edasta-vad vee- või gaasilekke korral sig-naali otse turvafirmale.

Kindlusta maakodu ja selles olev varaKodumasinate ja muude väärtus-likemate esemete ostudokumen-did tasub alles hoida. Veel parem, kui need esemed on ka üles pil-distatud. Sellest kõigest on abi, et asju varguse korral leida ja tu-vastada.

Turvateenust kasutades on võimalik võtta turvagarantii, mis sissemurdmise korral hüvitab va-rastatud esemed ja sissemurdmi-sega tekkinud kahjud. Kindlustus-firmadki pakuvad võimalust kind-lustada oma vara varguste vastu.