KINNITATUD Siseministri 03.07.2015 käskkirjaga nr 1-3/145

„Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi

SPIN abil“ LISA 5

Siseministri käskkirja „Toetuse andmise

tingimused noortele arenguvõimaluste

pakkumiseks programmi SPIN abil“ eelnõu

seletuskiri

I. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käskkirja „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ eelnõus (edaspidi eelnõu või TAT) sätestatud toetatava tegevuse „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ (edaspidi toetatav tegevus või tegevus) eesmärk on ennetada ja vähendada riskis olevate 10–18aastaste noorte (edaspidi ka noorte) sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Tegevuse elluviimisega pakutakse noortele lisavõimalusi arenguks ja eneseteostuseks, osaledes vabaajategevuses. Samuti toetatakse nende eluks vajalike oskuste arendamist struktureeritud, kuid noorte huvidest ja vajadustest lähtuvate tegevuste abil. Seeläbi on võimalik kaasata programmi sihtrühma ühiskondlikku ellu, ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning toetada ettevalmistust elus toimetulekuks. Toetatava tegevuse tulemusel on ellu viidud ja arendatud spordil põhinevat kogukondlikku ennetusprogrammi SPIN, mille abil on noortele loodud lisavõimalused sisustada oma vaba aega, osaleda sporditegevuses ning omandada eluks vajalikke oskusi. Tegevuse olulise lisandväärtusena on loodud hea praktika, kuidas pakkuda spordi- ja huvitegevust viisil, et see toetaks mitmekülgselt noorte arengut ning kujundaks lisaks spordioskustele ka elus toimetulekuks vajalikke oskusi. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. aasta korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ (edaspidi meetmete nimekiri). Eelnõu reguleerib toetuse andmise tingimusi “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.7 “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ tegevuse 2.7.3 „Riski(perede)lastele (10–18a) arenguvõimaluste pakkumine läbi kogukondliku vabaajategevuse programmi“ (edaspidi meetme tegevus) elluviimiseks rakendusasutuse poolt. Eelnõu järgi kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord, määratakse toetatava tegevuse elluviija ja partner, kirjeldatakse toetatavat tegevust, eesmärki ja tulemust, sihtrühma, ajakava, eelarvet, väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemeid, seoseid arengukavadega ja mõju läbivatele teemadele. Samuti kehtestatakse abikõlblikkuse periood, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse maksmise, aruandluse, finantskorrektsioonide ja vaiete lahendamise kord ning sätestatakse elluviija ja partneri kohustused ning muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tingimused. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman (ave.osman@siseministeerium.ee) ja korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ain Peil (ain.peil@siseministeerium.ee). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (liisa.olesk@siseministeerium.ee). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask (helin.kask@siseministeerium.ee).

II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Siseministeeriumi valitsemisala asutused puutuvad kokku paljude sotsiaalprobleemide tagajärgedega. Tagajärgedele reageerimise asemel on oluline tagada turvalisem ühiskond, kus nii kogukondlik elu kui ka elukeskkond oleks korraldatud viisil, mis vähendaks kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla ja muude negatiivsete nähtuste tekkimist juba varakult. Turvalise kogukonna loomiseks on vaja, et koostööd teeksid ministeeriumite haldusalade asutused ja kolmanda sektori asutused. Seega on ennetuses oluline teha koostööd nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Inimeste teadlikkuse ja oskuste tõstmine mängivad olulist rolli riskikäitumise vähendamisel ning tagavad ka kodanike suurema huvi, tahte ja aktiivse osaluse panustada turvalise elukeskkonna loomisesse. Tähelepanu peab pöörama laste ja noorte enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele. Selle kaudu luuakse uus, vastutustundlik, enese ja teistega toimetulevate ning riske vältivate täiskasvanute põlvkond. Puudulik kasvatus ja halvad peresuhted suurendavad koolis toimetulematuse riski, see omakorda muudab riskikäitumise tõenäolisemaks. Ennetusse panustamine on kordades tulemuslikum ja odavam, kui mõjutada õigusrikkujat või kanda süütegudest tulenevat kahju.1 Teaduskirjanduse järgi on mitmete sotsiaalsete probleemide vähendamisel (vaesus, töötus, uimastitarvitamine, vägivald jne) tõhus meetod kasutada spetsiifilisi programme, mis keskenduvad sihtrühmadele ja kogukondadele, kelle seas esineb keskmisest enam riskikäitumist või kes on muul põhjusel haavatavamad (kodutud, koolikohustuse mittetäitjad, vähemusrahvused ja erivajadustega noored). Seda tüüpi sihtrühmadele suunatud tegevuste eelis on see, et riskirühmad või -kogukonnad on suure tõenäosusega juba mitmete analüüside põhjal kindlaks tehtud (nt kõrgema kuritegevusega piirkonnad). Kuna tihti on riskikäitumise põhjuseks sotsiaalne eraldatus (nt noorte õigusrikkujate, koolist väljalangejate ja akadeemiliselt vähem võimekate noorte puhul), siis on sekkumise abil võimalik noori ühiskonda kaasata.2 Sotsiaalne eraldatus on omakorda tugevas seoses noorte sotsiaalsete oskuste tasemega (sotsiaalselt aktsepteeritud, õpitud käitumised, mis võimaldavad inimestel teistega tõhusalt suhelda ning ära hoida või vältida negatiivseid sotsiaalseid suhteid3). Koolinoorte uimastitarvitamise uuring ESPAD4 uuris seost sotsiaalsete oskuste ja riskikäitumise vahel. Uuringutulemustest selgus, et väheste sotsiaalsete oskustega õpilastel on ligikaudu kaks korda suurem tõenäosus mängida arvutiga peaaegu iga päev ning statistiliselt oluliselt suurem tõenäosus sattuda kaklustesse või löömingutesse. Kui suurte sotsiaalsete oskustega õpilaste seas on kaklustesse või löömingutesse sattunuid 4%, siis väheste sotsiaalsete oskustega õpilaste puhul 11%. Võrreldes väheste sotsiaalsete oskustega õpilasi suurte sotsiaalsete oskustega õpilastega, selgub, et esimestel on sagedamini tõsiseid lahkhelisid ja riide vanematega (vastavalt 30% ja 22% õpilastest) ning sõpradega (vastavalt 23% ja 11% õpilastest). Kui võrrelda uimastite tarvitamist sotsiaalsete oskuste tasemega, selgub, et väheste sotsiaalsete oskustega õpilased on tõenäoliselt igapäevased suitsetajad (vastavalt 37% ja 24% õpilastest), hakkavad igapäevaselt suitsetama oluliselt nooremalt (vanusevahemikus 9–12 aastat vastavalt 9% ja 5% õpilastest) ning joovad end esimest korda purju oluliselt varem (vanusevahemikus 9–12 aastat vastavalt 21% ja 14% õpilastest). Väheste sotsiaalsete oskustega õpilaste hulgas on ka rohkem kanepit proovinud õpilasi (vastavalt 28% ja 21% õpilastest). Noorte sotsiaalsete ja akadeemiliste oskuste arendamiseks on maailmas rakendatud mitmeid programme, mis annavad noortele väljaspool koolikeskkonda süsteemsed võimalused nimetatud oskusi arendada. Uuringud on näidanud, et seda tüüpi programmid vähendavad riskis olevate noorte delinkventset käitumist ning tõstavad noorte teadlikkust uimastitest,

1 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“.

2 EMCDDA (2012). European Drug prevention quality standards .

3 Gresham, F. M. (2010). Base Rates of Social Skills Deficits, Strengths, and Problem Behaviors: An Analysis

Based on the Social Skills Improvement System-Rating Scales. ISPA, 32nd Annual Conference. 4 Tervise Arengu Instituut (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja

illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis .

kujundavad uimastivastaseid hoiakuid ja pikemas perspektiivis vähendavad uimastite tarvitamist5,6,7. Riskikäitumise kujunemisel on oluline ka see, kuidas noored oma vaba aega sisustavad. Uuringud näitavad, et noored, kellel on tavaks sõpradega õhtuti väljas käia ning ajaviiteks ostukeskustes, tänavatel, parkides ja mujal jalutada, proovivad sagedamini narkootilisi aineid, tarvitavad alkoholi ja on purjus ning suitsetavad igapäevaselt. Sage purjutamine on levinum ka agarate internetikasutajate hulgas. Lugemine ja sportimine on aga riskikäitumist vähendavad tegevused. Lugemishuvilised noored ja need, kes vähemalt korra nädalas tegelevad hobidega, on võrreldes teistega harvem proovinud narkootilisi aineid ning on väiksema tõenäosusega regulaarsed suitsetajad. Regulaarseid suitsetajaid on vähem ka spordiharrastajate hulgas.8 Seega on eelkõige vaja arendada riskis olevate noorte sotsiaalseid, akadeemilisi ja tööalaseid oskusi ning sisustada nende vaba aega spordi- ja muude tegevustega, mis toetavad eelnimetatud oskuste omandamist. Eelnõus sätestatud tegevuste rakendamise laiem eesmärk on luua riskis olevatele noortele võimalusi, mis võimaldavad neil end paremini siduda Eesti ühiskonnaga ja loovad eeldused nende edasiseks iseseisvaks tulemuslikuks toimimiseks. Käskkiri on jaotatud 15 peatükiks: 1. peatükk „Üldsätted“; 2. peatükk „Toetatav tegevus“; 3. peatükk „Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed“; 4. peatükk „Toetatava tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood“; 6. peatükk „Toetatava tegevuse eelarve“; 7. peatükk „Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud“; 8. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. peatükk „Elluviija kohustused“; 10. peatükk „Partneri kohustused“; 11. peatükk „Toetatava tegevuse elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord“; 12. peatükk „Toetatava tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine“; 13. peatükk „Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine“; 14. peatükk „Vaiete lahendamine“; 15. peatükk „Rakendussätted“. Peatükk 1. „Üldsätted“ Sissejuhtavas osas ehk üldsätete peatükis sätestatakse käskkirja reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ning tulemus, tegevuse elluviija, partner, rakendusüksus ja -asutus ning seosed valdkondlike arengukavadega. Punktis 1.1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala. Punktis 1.2 sätestatakse rakenduskavast tulenevad eesmärgid ning toetatava tegevuse eesmärk, milleks on ennetada ja vähendada noorte sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Samuti sõnastatakse soovitud tulemus. Punktis 1.3 sätestatakse tegevuse elluviija ja partner ning meetme rakendusasutus ja

5 Baker, K., Pollack, M., and Kohn, I. (1995). Violence prevention through informal socialization: An evaluation

of the South Baltimore Youth Center. Studies on Crime and Crime Prevention. 6 Lam, C. W., Shek, D. T., Ng, H. Y. et al. (2005). An innovation in drug prevention programmes for

adolescents: the Hong Kong Astro project. International Journal of Adolescent Medicine & Health. 7 St Pierre, T. L., Kaltreider, D. L., Mark, M. M. et al. (1992). Drug prevention in a community setting: a

longitudinal study of the relative effectiveness of a three-year primary prevention programme in boys & girls

clubs across the nation. American Journal of Community Psychology . 8 Tervise Arengu Instituut (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja

illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis.

rakendusüksus. Tegevuse elluviija on Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond (edaspidi elluviija) ning partner MTÜ SPIN. Rakendusasutus ja rakendusüksus on kindlaks määratud meetmete nimekirjas. Rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeeriumi välisvahendite osakond ning rakendusüksus SA Innove (edaspidi RÜ). Punktis 1.4 kirjeldatakse tegevuse seoseid valdkondlike arengukavadega.

„Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ alaeesmärgi 2 „Noorel on väiksem risk olla tõrjutud“ meede 2.1 „Noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse

parandamine“ Toetatava tegevuse raames pakutakse noortele võimalust sisustada vaba aega, omandada eluks ja tööturul osalemiseks vajalikke oskusi, mistõttu on kaudseks tulemuseks noorte suurem kaasatus ühiskonnas ning osalemine tööturul ja hariduses.

„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ programmi „Turvalised kogukonnad“ poliitikainstrument 2 „Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine“ Toetataval tegevusel on oluline mõju ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamisele, kuna see on suunatud väiksemate võimalustega piirkondade noorte arengu toetamisele ja riskikäitumise vähendamisele. Delinkventsete noorte vaba aja sisustamine vähendab kogukondades süütegude toimepanemist ning aitab vältida ohtusid ja õnnetusi.

„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ tegevussuuna 1 „Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused“ alaeesmärk 1 „Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises

vähenenud“ Alaeesmärgis on nimetatud kaks olulist vajadust, mille saavutamist toetatav tegevus otseselt toetab. Esimene neist on arendada kohalikku sotsiaalset infrastruktuuri, toetada koostöö- ja toetusvõrgustike ning huvialaühenduste tegevust ning luua inimeste omaalgatust ja sotsiaalset aktiivsust soosiv keskkond. Teiseks on vaja arendada elukvaliteeti ja toimetulekut suurendavaid teenuseid ja meetmeid.

„Laste ja perede arengukava 2012–2020“ strateegilise eesmärgi 3 „Lapse õigused on

tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda“ meede 3.3 „Inimeste vajadustest lähtuvate

efektiivsete sekkumiste pakkumine ja arendamine“ Meetme järgi on suurenenud vajadus tõhusateks sekkumisteks, mis eelkõige vastaksid sihtrühma vajadustele ja oleks suunatud just nendele inimestele, kes ühiskonnas rohkem tuge vajavad. Toetatav tegevus on suunatud otseselt väiksemate võimalustega piirkondade ning raskes olukorras olevate noorte võimaluste parendamisele, sealhulgas on tegemist sekkumisega, mis on Ühendkuningriigi näitel end praktikas tõestanud.

„Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018“ arengusuund 1 „Alaealiste

kuritegevuse ennetamine“ ning arengusuund 2 „Korduvkuritegevuse ennetamine“ Arengusuundade eesmärk on ennetada ja vähendada kuritegude toimepanemist ühiskonnas. See on ka üks toetatava tegevuse eesmärkidest, mida soovitakse saavutada.

„Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus“ Toetatava tegevuse elluviimisel moodustub noorte ümber tugivõrgustik, mis aitab piirkondade sidusust ja omavahelist koostööd suurendada. Üksteise tundmine, koostöö ja sarnaste eesmärkide nimel töötamine on piirkondade arengu eeldus, see omakorda panustab nimetatud alaeesmärgi saavutamisse.

„Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020“ alaeesmärk 1 „Inimeste

oskused vägivallast hoiduda, vägivalda ära tunda ja sekkuda on paranenud“ Toetatava tegevuse käigus võimaldatakse noortel muu hulgas omandada oskusi, kuidas vägivallast hoiduda, vägivalda ära tunda ja sekkuda.

Peatükk 2. „Toetatav tegevus“ Peatükis kirjeldatakse eelnõuga kavandatavat tegevust, selle sisu, elluviimise aega ja sihtrühma ning tegevuse elluviijat ja partnerit. Punktis 2.1 nimetatakse toetatav tegevus, milleks on noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil. Tegevuse raames viiakse ellu spordil põhinev kogukondlik ennetusprogramm noortele ehk SPIN programm (edaspidi SPIN või programm) ja arendatakse seda. SPIN tugineb Suurbritannias 2006. aastast läbiviidava programmi Kickz mudelil (2014. aastast on programmi nimi Kicks). Samamoodi Kickziga loob SPIN riskis olevatele noortele võimalused vaba aja sisustamiseks sportimise, huvitegevuse ja eluoskusi arendavate tegevustega. Kuigi Kickz ja SPIN on sekkumise mudeli poolest sarnased, keskendub SPIN oluliselt rohkem ja süsteemsemalt noorte eluoskuste arendamisele, mitte niivõrd jalgpalli propageerimisele ja sellega seonduvate oskuste arendamisele, kuigi see on oluline osa programmist. Lähtuvalt SPIN-i eesmärkidest on võrreldes Kickziga välja töötatud põhjalikumad juhendid, sekkumismetoodikate kirjeldused ja muud abimaterjalid. SPIN on välja töötatud Siseministeeriumi juhendamisel ning programmi mudeli valikul on lähtutud Siseministeeriumi valitsemisalas esinevatest probleemidest, Kickzi programmi edukusest ja sobivusest Eesti oludele ning võimalusest programmi kohandada ja arendada. Suurbritannias enam kui üheksa aastat läbiviidud Kickzi programmis on praeguseks osalenud üle 100 000 noore. Kickzi tulemusel on antisotsiaalne käitumine vähenenud enamikes piirkondades ligi 60% ja kuritegude arv ligi 20% võrra, kuritegevustest põhjustatud kahju 28% ja isikuvastane vägivald 19% võrra.9 Kuna Eestis rakendatakse programmi esimest korda, ei ole selle toimivus veel tõestatud. Seetõttu on programmi elluviimisel plaanis mõõta selle mõju. SPIN-i eesmärk on aidata kaasa turvalisemate, tugevamate ja sidusamate kogukondade loomisele, pakkudes noortele võimalusi veeta oma aega sisukalt ning arendada ennast. Programmi elluviimine soodustab kogukonna koostööd riskinoorte toetamisel. Peamiselt saavutatakse SPIN-i eesmärgid spordi abil. Kuna sport on noorte seas populaarne, saab niimoodi kaasata riskirühma kuuluvaid noori ja nendega suhteid luua. Lisaks spordile pakutakse tuge sotsiaalsete oskuste valdkonnas. SPIN-i peamised eesmärgid on: 1) vähendada noorte riskikäitumist ja õigusrikkumisi; 2) arendada noortes elus toimetulekuks vajalikke sotsiaalseid oskusi. SPIN-i alaeesmärgid on: 1) pakkuda osalejatele positiivseid arenguvõimalusi;

2) pakkuda osalejatele võimalust oma aega mõistlikult sisustada; 3) julgustada osalejaid panustama vabatahtlikusse tegevusse ning panustada seeläbi nende

tööhõivevalmidusse;

4) suurendada võimalusi osaleda struktureeritud spordi- ja huvitegevuses; 5) suunata noori omandama haridust ning tõsta seeläbi nende konkurentsivõimet;

6) vähendada noorte ja politsei vahelisi barjääre. SPIN-is osalev noor saab võimaluse osaleda sessioonides, mis toimuvad üldjuhul 38–44 nädalal aastas. Sessioonide sisuks on: 1) treening; 2) võistlus; 3) eluoskusi arendav sessioon (sotsiaalseid oskusi arendavad töötoad, mõni muu spordi- või

huvitegevus, mis noortele meeldib jms).

9 Football Foundation (2009). Kickz Progress Report. Monitoring and Evaluation. UK

Treening pakub osalejatele võimalust vabas õhkkonnas sporti teha ning sellega seotud oskusi arendada. Võistluse täpses sisus lepib kokku programmi meeskond vastavalt vajadustele ja võimalustele. Võistluse eesmärk on pakkuda lisaks trennidele praktilist mängu- ja võistluskogemust. Erinevad võimalused on näiteks iganädalaste või igakuiste väiketurniiride korraldamine ja sõprusmängud noortemeeskondadega. SPIN-i esimestel hooaegadel (eelduslikult aastatel 2015–2017) kasutatakse trennide ja võistluste läbiviimisel spordialana jalgpalli, sest see on enim sotsiaalseid ja kultuurilisi barjääre ületav ning Eestis harrastatuim meeskondlik spordiala. Järgnevate hooaegade jooksul võimaldab SPIN-i mudel spordi või huvitegevusena kasutada ka mõnda teist noorte seas populaarset tegevust. SPIN-i laiendamine muudele spordialadele oleneb selle kogukonna noorte huvidest, olemasolevatest ressurssidest ning SPIN-i edukusest. Eluoskusi arendav sessioon on ligikaudu poole ulatuses täidetud nõndanimetatud kohustuslike teemadega, mille käsitlemine aitab arendada osalejate eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi ning tugevdada nende kaitsetegureid. On tõestatud, et selliste kaitsetegurite tugevdamine nagu laste tugevad positiivsed suhted vanemate ja õpetajatega, prosotsiaalsed sõbrad, püsiv vanemlik toetus ja järelevalve, positiivseid rollimudelid, hästi õppimine ja edukas toimetulek koolis on riskiva käitumise ennetamisel ja vähendamisel tulemuslik. Sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi käsitletavate teemade sekka kuuluvad näiteks eesmärkide seadmine, suhtlemisoskus, konfliktide ennetamine ja lahendamine, eneseväljendamine, koostöö, otsustamine, ajaplaneerimine ja prioriteetide seadmine, enesejuhtimine, stressiga toimetulek, eelarvamused ja stereotüübid, mõttemustrid ja müüdid, tervislik eluviis ja toitumine, väärtused ja nendega kooskõlas tegutsemine, (kooli)kiusamisest ja vägivallast hoidumine, karjääri planeerimine, eelarvestamine ja raha kasutamine, sõltuvused ja nende ennetamine, internetiohutus, seksuaaltervis, suhted jms. Eluoskusi arendavaid sessioone viivad läbi treenerid ja abitreenerid ning teised oma ala spetsialistid vastavalt teemadele. Treenerid ja abitreenerid on sessioonide läbiviimiseks läbinud vastavasisulised koolitused ning lähtuvad sessiooni elluviimisel selle valdkonna ekspertide koostatud juhenditest, milles kajastatakse rahvusvaheliselt tulemuslikumaid metoodikaid teemade käsitlemiseks. Keerulisemate teemade käsitlemisel kaasatakse vastava valdkonna eksperte. Ülejäänud osa eluoskusi arendavast sessioonist sisustatakse kohalikke olusid ning vajadusi arvestades. See osa kujundatakse treenerite ja abitreenerite eestvedamisel koos programmis osalevate noortega, et tugevdada noorte sidet programmiga ning pakkuda neile võimalust mõjutada programmi sisu. Võimalikud tegevused on näiteks tutvumine osalejate jaoks huvipakkuvate spordialadega, kohtumised eeskujuks olevate tuntud inimestega, erinevad muusika, kunsti ja meediaga seotud töötoad jne. Sessioonide sisustamisel lähtutakse ka osalejate vanusest. Kuna SPIN-i viiakse ellu esimest korda, on treeningute, võistluste ja eluoskusi arendavate

sessioonide toimumise ajad, kestus, vorm ja sisu paindlikud ning neid kujundatakse jooksvalt vastavalt vajadusele, võimalustele ja noorte soovile.

Punktis 2.1.1 sätestatakse tegevuse elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond ning partnerina MTÜ SPIN.

Tegevuse rakendamisel on elluviija ülesanne seada prioriteedid ja eesmärgid ning toetada partnerit, suunata ja jälgida tema tegevust. Programmi elluviimist koordineerib ja korraldab MTÜ SPIN ja selle meeskond, kes vastutavad programmi tegevuskava kujundamise ning elluviimise, üld- ja finantsjuhtimise, kommunikatsiooni planeerimise ja elluviimise, erinevate koostööpartnerite ja -võrgustike töö korraldamise, programmi mõjude hindamise ja poolte toetamise eest programmi elluviimisel. Partneri valimiseks korraldas Siseministeerium 2013. aasta septembris avaliku konkursi, et leida sõltumatu organisatsioon, kes hakkaks Eestile sobivat kogukondlikku spordil põhineva ennetusprogrammi mudelit välja töötama. Konkursile laekus kolm taotlust, kellest valituks

osutus Heateo Sihtasutus. Heateo SA aastase töö tulemusel valmis programm SPIN, mille tulemuslikuks ning jätkusuutlikuks koordineerimiseks ja rakendamiseks asutas Heateo SA Ühendkuningriigist pärit Kickzi programmi näitel mittetulundusühingu SPIN. Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 (edaspidi ESF) rahastusele üleminekuks ning teiste võimalike partnerite ja sekkumiste kindlaks tegemiseks korraldas Siseministeerium 2014. aasta sügisel täiendava avaliku konkursi, mille tulemusel valiti partneriks MTÜ SPIN, kellel on vastav kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused viia programm kavandatud viisil ellu. Heateo SA on näidanud end võimeka ja jätkusuutliku organisatsioonina, kes on Eestis käivitanud ja toetanud mitmeid mõjukaid algatusi (nt Kiusamisvaba Kool, Noored Kooli, Terve Eesti SA, Avatud Meele Instituut jne). Kuna SPIN on Eestis uus, on sellele vaja tugevat elluviijat ja koordinaatorit, seda suudab praegu pakkuda MTÜ SPIN Heateo SA toetamisel. Punktis 2.1.2 kirjeldatakse tegevuse elluviimise tulemus. Tegevuse tulemusena on viidud ellu spordil põhinev kogukondlik ennetusprogramm SPIN ja seda arendatud. Programmiga on loodud riskis olevatele noortele lisavõimalused sisustada vaba aega sportimise, huvitegevuse ja eluoskusi arendavate tegevustega. Programmi mõjude hindamise tulemusena on välja selgitatud, millist mõju on programmis osalemine noortele avaldanud. Punktis 2.1.3 kirjeldatakse elluviidavat tegevust ja sätestatakse selle elluviimise aeg. 2.1.3.1. SPIN-i elluviimine SPIN-i elluviimisele eelneb ettevalmistav periood, mille käigus moodustatakse programmi kohalikud koostöövõrgustikud, tehakse kokkulepped strateegiliste partneritega, värvatakse ning koolitatakse treenereid ja abitreenereid, lepitakse kokku sessioonide toimumisajad ja -kohad, alustatakse noorte värbamisega treeningrühmadesse ning soetatakse treeninguteks vajalikku varustust. Seejärel alustatakse sessioonide läbiviimisega. Sessioone viivad ellu spetsiaalse väljaõppe saanud treenerid ja abitreenerid. Sessioonid jagunevad üldjuhul kolme osasse. Esimene sessioon pakub osalejatele võimalust vabas õhkkonnas sporti teha ning sellega seotud oskusi arendada. Teise sessiooni eesmärk on pakkuda lisaks trennidele praktilist mängu- ja võistluskogemust. Kolmas sessioon on ligikaudu poole ulatuses täidetud nõndanimetatud kohustuslike teemadega, mille käsitlemine aitab arendada osalejate eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi ning tugevdada nende kaitsetegureid. Ülejäänud osa eluoskusi arendavast sessioonist sisustatakse kohalikke olusid ja vajadusi arvestades. See osa kujundatakse treenerite ja abitreenerite eestvedamisel koos noortega, et tugevdada noorte sidet programmiga ning pakkuda neile võimalust mõjutada programmi sisu. SPIN-i elluviimisel on oluline teha kindlaks muutused osalejate aktiivsuses ja arengus. Treenerid ja abitreenerid sisestavad jooksvalt osalejate andmeid elektroonsesse andmekeskkonda, et koguda teavet osalejate kohalkäimise, aktiivsuse ja arengu kohta. See võimaldab treeneril ja teistel noortega kokku puutuvatel pooltel seirata sessioonides osalejate arengut, võimekust ja vajadusi ning kohaldada tegevusi, mis vastaksid noorte vajadustele, toetades seeläbi noorte arengut. Selleks, et SPIN vastaks osalejate vajadustele, tuleb SPIN-i selle elluviimise käigus jooksvalt arendada. Selleks viiakse läbi järjepidevaid treenerite ja abitreenerite supervisioone ja täienduskoolitusi ning lisanduvatele meeskonnaliikmetele vajalikke baaskoolitusi. Supervisioonide peamine eesmärk on tagada treenerite ja abitreenerite tööressursi taastamine ja nende üldine professionaalne areng. Supervisiooni teemadeks on tavaliselt konkreetsed juhtumid, inimestevahelised suhted, tööprobleemid (keskkond, rollid, eesmärgid), treeneri elamused ja emotsioonid seoses noortega töötamisega. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikus 01.12.2014–31.12.2020. 2.1.3.2. SPIN-i mõjude hindamine SPIN-i elluviimisel hinnatakse selle mõjusid. Selle eesmärk on teaduslikku metoodikat kasutades selgitada välja, millist mõju SPIN-i sessioonides osalemine noortele avaldab.

Selleks palutakse osalejatel hooaja alguses ja lõpus täita küsimustik, mille tulemusi analüüsivad üksnes eksperdid kõiki teaduseetika nõudeid järgides. Hooaeg kestab üldjuhul 38–44 nädalat. Küsimistiku täitmist koordineerivad programmi abitreenerid koos uuringu läbiviijaga. Mõju hindamiseks mõõdetakse nii lühiajalist, keskmiseajalist kui ka pikaajalist mõju. Uuringumetoodika pannakse paika töö käigus koos ekspertidest koosneva töörühmaga. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikus 01.12.2014–31.12.2020. Punktis 2.1.4 sätestatakse tegevuse sihtrühm. SPIN-i sihtrühmas on riskis olevad noored (nii poisid kui ka tüdrukud) vanuses 10−18 aastat, kelle püsielukoht (peamine või alaline elukoht) on piirkonnas, kus on rohkem kuritegevust. Tuginedes Justiitsministeeriumi avaldatud iga-aastasele statistikale, on programmi piirkondadeks omavalitusüksused, kus registreeritud kuritegude arv 10 000 inimese kohta aastas on rohkem kui 269. Sihtrühm on valitud, lähtudes teaduslikest järeldustest, mille kohaselt on piirkondades, kus on oluliselt rohkem kuritegevust, noortel suurem tõenäosus hakata riskivalt või delinkventselt käituma. See omakorda võib põhjustada haridustee katkemise ja väheste oskuste olemasolu tööturul osalemiseks10,11. Seetõttu on SPIN-i sihtrühmas kõik piirkonnas alaliselt või peamiselt elavad noored. Programmi esimestel aastatel keskendutakse Tallinna kahes linnaosas (Põhja-Tallinn ja Lasnamäe) elavatele või seal koolis käivatele noortele. Need piirkonnad valis programmi eestvedajate ja programmi ettevalmistamist juhtinute meeskond alaealiste õigusrikkumiste ja antisotsiaalse käitumise kõrgete näitajate ning riskiolukorras elavate noorte suure hulga tõttu. Programmis võivad osaleda kõik eelnimetatud piirkondade noored. Selleks, et SPIN-i jõuaks need, kes seda kõige rohkem vajavad, rihitakse osalejate värbamisel eelmääratud tingimustele vastavaid suuremas riskis olevaid noori. Tingimused määratakse ja sihtrühm tehakse kindlaks linnaosavalitsuse, koolide, lastekaitsega tegelevate tugispetsialistide ja politsei koostöös. Kõik programmis osalejad peavad liituma programmiga täiesti vabatahtlikult. Selleks, et teave noorteni jõuaks, on määrava tähtsusega partnerite ja huvirühmade koostöö. Samuti on oluline jagada teavet programmi kohta erinevates noortekeskustes ja koolides. Oluline roll on ka politseil, alaealiste komisjonil ning lastekaitse ametnikel, sest neil on sageli otsekontakt nii riskioludes elavate noorte kui ka nende peredega. Tagatakse ka teabe vahetamine kohaliku omavalitsuse üksuste, politsei ja kooli ametnikke vahel, teavitades üksteist programmi tulemustest nende piirkonna noorte seas. Sihtrühma vanuse valikul on lähtutud rahvusvahelisest metoodikast ning Ühendkuningriigi Kickzi programmi ekspertide soovitustest. Programmis võiks osaleda ka nooremad kui 10-aastased, kuid kuna tegemist on programmi esmakordse elluviimisega, piiritleti SPIN-i vanuserühm kitsamalt. Esimesel aastal alustatakse noortega vanuses 10–14 aastat, kellest moodustatakse ühtlase taseme saavutamiseks väiksemad rühmad. Järgmistel aastatel lisanduvad rühmad ka 15–18-aastastele noortele. Peatükk 3. „Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed“ Peatükis sätestatakse tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad. Tegevuse väljundnäitajaks on „Programmi läbinud laste arv/teenust saanute arv“. Näitaja panustab rakenduskava väljundnäitaja ja tulemusraamistiku näitaja „Noorsootöö teenustes osalejate koguarv“ saavutamisse, kaasates programmi 1000 noort. Teenust saanuks loetakse sihtrühma liige juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes sessioonis. Programmi läbinuks loetakse sihtrühma liige juhul, kui ta on osalenud sessioonides 70 tundi. Kui sihtrühma liige läbib programmi korduvalt, loetakse ta programmi läbinute hulka mitu korda. Tegevuse väljundnäitajat mõõdetakse andmekeskkonda osalemise kohta sisestatud andmete alusel. Tegevuse tulemusnäitaja on „Osakaal noortemeetmest kasusaajatest, kes on sihtrühmale

10

Huizinga, D., Loeber, R., Thornberry, T. P. (1993). Longitudinal Study of Delinquency, Drug Use, Sexual

Activity, and Pregnancy Among Children and Youth in Three Cities. 11

Shader, M. (2003). Risk Factors for Delinquency: An Overview. U.S Department of Justice.

suunatud tegevused läbinud“. Tulemusnäitaja arvutatakse programmi läbinud laste ja teenust saanute suhtarvu põhjal ning selle mõõtühikuks on protsent. Tulemusindikaatori täitmist seiratakse kord aastas. Tegevuse tulemusnäitaja panustab rakenduskava üldise tulemusnäitaja „Osakaal noortemeetmetest kasusaajatest, kes on sihtrühmale suunatud tegevused läbinud“ saavutamisse. Eespool esitatud väljund- ja tulemusnäitajad peab täitma Siseministeerium ning need näitavad Siseministeeriumi panust rakenduskava üldiste väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse. Meetme 2.7 väljund- ja tulemusraamistiku näitaja „Noorsootöö teenustes osalejate koguarv“ ülejäänud osa saavutamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Meetme 2.7 üldine tulemusnäitaja „Osakaal noortemeetmest kasusaajatest, kes on sihtrühmale suunatud tegevused läbinud“ arvutatakse eelnõus sätestatud Siseministeeriumi vastutusel oleva tegevuse panuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusel oleva meetme 2.7 tegevuse panuste põhjal, sealjuures võetakse arvesse Siseministeeriumi panuse proportsiooni (1000 osalejat) meetme väljund- ja tulemusraamistiku näitaja „Noorsootöö teenustes osalejate koguarv“ (199 000 osalejat) saavutamisse. Peatükis on sätestatud ka kaks toetatava tegevuse spetsiifilist näitajat, milleks on „Elluviidud hooaegade arv“ ja „Programmi mõjude hindamiste raportite arv“. Näitajale „Elluviidud hooaegade arv“ seatud sihttasemed näitavad, mitu hooaega programmi toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodil ellu viiakse. Hooaeg kestab üldjuhul augustist juunini. 2015. aasta jaanuaris alanud hooaeg on testhooaeg, mistõttu toimub see tavapärasest erineval ajal (2015. aasta jaanuarist kuni juunini). Näitajale „Programmi mõjude hindamise raportite arv“ seatud sihttase näitab, mitu põhjalikumat analüüsi tehakse. Analüüside aluseks olevaid andmeid kogutakse igal hooajal. Peatükk 4. „Toetatava tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele“ Peatükis sätestatakse eelnõu tegevuse eeldatav toetav mõju järgmistele läbivatele teemadele: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine. Eelnõul ei ole puutumust järgmiste läbivate teemadega: keskkonnahoid ja kliima ning infoühiskond. Horisontaalne teema Mõju Regionaalareng Toetav mõju

Tegevuse kujundamisel on arvestatud vajadusega toetada väiksemate võimalustega piirkondade arengut. Geograafiliselt on valitud tegevuste toimumiskohaks linnalised piirkonnad, kus kuritegevust on rohkem ning kogukondlikud suhted ja koostöövormid on nõrgemad. Programmi tegevuste abil toimub piirkondlikke erinevusi tasakaalustav areng. Programmi tegevuste elluviimisel moodustub noorte ümber tugivõrgustik, mis aitab piirkondade sidusust ja omavahelist koostööd suurendada. Spetsiifilisi, üksnes regionaalarengu edendamiseks suunatud tegevusi ei planeerita.

Võrdsed võimalused Toetav mõju Tegevuse planeerimisel on võetud arvesse, et tegevuses saaksid osaleda kõik sihtrühma kuuluvad noored, olenemata soost, rahvusest, usulisest kuulumisest või puudest tulenevate erivajaduste olemasolust. Programmis arvestatakse osalevate laste ja noorte individuaalseid vajadusi, tehes selleks programmis osalemisel soodustusi ja kohandusi. Osalejate rühmapõhiste või individuaalsete vajaduste väljaselgitamise ning nendele oskusliku reageerimise tagavad kohaliku tasandi koostöövõrgustikud, kuhu kuuluvad lisaks treenerile ja abitreenerile ka koolide ja kohaliku omavalitsuse tugispetsialistid. Treenerite ja abitreenerite koolitustel käsitletakse muu hulgas ka võrdsete võimaluste edendamist, et tõsta nende teadlikkust

võrdsete võimaluste toetamisest ning diskrimineerimise vältimisest. Programmi peamine eesmärk on aidata kaasa turvalisemate, tugevamate ja sidusamate kogukondade loomisele, pakkudes noortele võimalusi sisustada oma aega ning arendada ennast. Seetõttu on tegevuste elluviimise piirkonna valikul eelistatud väiksemate võimalustega omavalitsusüksusi, kus on keskmisest suurem registreeritud kuritegude arv. Noorte vaba aja sisustamine ning eluks vajalike oskuste omandamise võimaluste pakkumine suurendab noorte kaasatust ning toetab nende sotsiaalsete ja emotsionaalsete ning akadeemiliste oskuste omandamist, see aga soodustab ühiskonnaelus osalemist (sh osalemist hariduses ja tööturul). Seetõttu panustavad SPIN-i tegevused väiksemate võimalustega noortele võimaluste loomisesse ning ühiskonnaelus osalemisse, olenemata osalejate soost, rahvusest, usulisest kuulumisest või puudest tulenevate erivajaduste olemasolust.

Riigivalitsemine Toetav mõju Tegevuse tulemusliku elluviimise eeldus on toimiv koostöö ühiskonna eri sektorite vahel. Samuti on programmi elluviimisse kaasatud mitmed avaliku sektori asutused, kes tegutsevad noorte huvides. Nad on kaasatud programmi tegevuste planeerimisse, kujundamisse, elluviimisesse ning selle jätkusuutlikkuse tagamisse. Eri sektori asutuste ühiste eesmärkide nimel tegutsemine aitab tagada programmi tulemuste saavutamise ning annab võimaluse koostöö arendamiseks ning ühtse riigivalitsemise arenguks. SPIN-i strateegiliste partnerite võrgustikku kuuluvad Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Tallinna linn (sh Põhja-Tallinna ja Lasnamäe Linnaosavalitsused ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiamet) ning mitmed haridusasutused.

Keskkonnahoid ja kliima

Toetav mõju puudub

Infoühiskond

Toetav mõju puudub

Peatükk 5. „Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood“ Peatükk sätestab kulude ja tegevuse abikõlblikkuse perioodi, mis on vahemikus 1. detsembrist 2014. aastal kuni 31. detsembrini 2020. aastal. Peatükk 6. „Toetatava tegevuse eelarve“ Peatükis sätestatakse eelarve tegevuse, ESF-i toetuse, riikliku kaasfinantseeringu, abikõlblike kulude osakaalu, omafinantseeringu, tegevuse kogumaksumuse ja partneri abikõlblike kulude kaupa. Tegevuse eelarve perioodiks 2014–2020 on 1 298 750 miljonit eurot. Riigieelarvest kaetavad kulud planeeritakse vastavate aastate riigieelarve strateegia ja riigieelarve protsessis arvestades riigi rahalisi võimalusi. Peatükk 7. „Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud“ Punktis 7.1 sätestatakse tegevuse abikõlblikud kulud. Kulu loetakse abikõlblikuks, kui see on põhjendatud, tekib toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodil, makstakse toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja korrast.

Ühendmääruse §-s 2 sätestatakse kulu abikõlblikuks lugemise üldised põhimõtted ning kirjeldatakse, millistel tingimustel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu, seega peab olema tuvastatav põhjuslik seos. Kulu tekkimine loetakse tõendatuks, kui elluviija on lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise ja finantsaruandluse põhimõtetest kulu aluseks oleva arve või muu sarnase tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel kajastanud kulu oma raamatupidamises kohustusena. Palgaarvestuse puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht. Tõendatud kuluks loetakse ainult dokumentaalselt tõendatud kulu. Eelkõige peetakse silmas, et tõendiks loetakse dokument ja muu andmekandja, mis tõendab kulu teket ja tasutust. Suuline tõend ei ole dokumentaalne, kuna seda ei saa taasesitada ega säilitada toimingu või tegevuse aset leidmise ning tekkinud kulu suuruse tõendamiseks. Kulu abikõlblikkuse oluline tingimus on, et kulu peab olema elluviija või partneri makstud. Maksmise aeg on piiratud ehk see peab jääma toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi sisse või see peab olema tasutud pärast abikõlblikkuse perioodi 45 kalendripäeva jooksul. Kulude lihtsustatud hüvitamisviisidest on kasutusele võetud kaudsete kulude hüvitamine arvutatuna protsendina otsestest personalikuludest. Vastavaks määraks kehtestatakse 15%. Punktis 7.1.3 sätestatakse elluviija ja partnerite abikõlblike kuludena elluviija ja partneri otsesed personalikulud; kaudsed kulud; lähetus- ja transpordikulud; nõustamis- ja hindamiskulud; uuringute ja analüüside kulud; koolituste, õppereiside, seminaride, töötubade, infopäevade ja konverentside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud partneri töötajate koolitamisega seotud toitlustamiskulude puhul; treeningute ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, sealhulgas treenerite ja abitreenerite töövahendid, spordivahendid ja -inventar ning sise- ja välisväljakute rent; eluks vajalike sotsiaalsete oskuste arendamise sessioonide ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, sealhulgas selleks vajalik varustus ja vahendid; teavitamiskulud, sealhulgas veebilehe halduskulud, turundus- ja infomaterjalide kulud; tõlkekulud ning juhend- ja õppematerjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud. Punktis 7.1.3.7 nimetatud sise- ja välisväljakute rent hüvitatakse tegelike kulude alusel. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud, kaasa arvatud projektijuhtimisega tegelevad, treeneri ja abitreeneri tööd ning eksperdi tööd tegevad isikud. Personalikulud peavad olema kooskõlas organisatsiooni palgapoliitikaga vastavasisulise töö eest. Töötaja töötamine toetatavate tegevuste heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks võimalik tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, artikli 125 lõike 4 punktis d nimetatud piisav kontrolljälg, mille kohaselt peab olema võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu vastavust tegelikule tehingule. Ühendmääruse §-s 3 määratakse, millised personaliga seotud kulud loetakse abikõlblikeks personalikuludeks. Personalikulude arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult toetusest kaasrahastatud toetatavate tegevustega seotud tööülesannete täitmise kulud. Personalikulud saavad tekkida elluviijal või partneril, makstes oma töötajate töö eest tasu või füüsilisele isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tasu. Tasu peab vastama toetatavate tegevuste heaks töötatud ajale. Hüvitatakse ka proportsionaalselt toetatavate tegevuste heaks töötatud ajale seadusest tulenevad tasud, sealhulgas preemia ja tulemustasu (kui need on määratud toetatavate tegevuste heaks tehtud töö eest), tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, nagu puhkusetasu, ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ning töövõimetushüvitis. Kui personalikulu tekib juhatuse liikme lepingu ehk võlaõigusseaduse tähenduses käsunduslepingu alusel, peab toetatavate tegevustega seotud tegevus olema käsunduslepingus eraldi märgitud.

Tasu, sealhulgas preemia ja tulemustasu, toetatavate tegevustega seotud ülesannete eest peab olema kooskõlas asutusesisese palgapoliitikaga vastavasisulise töö eest, mis tõendab selliste kulude mõistlikkust. Puhkusetasu on abikõlblik osas, mis on välja teenitud toetatavate tegevustega seotud aja eest ning see peab olema tasutud lubatud aja jooksul, see tähendab toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil või hiljemalt 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Abikõlblikud on ka töötaja lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste jaoks teenuse osutamise kulu arvestatakse personalikuluna, kui leping on sõlmitud füüsilise isikuga, kes pole füüsilisest isikust ettevõtja. Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötukindlustusmaksega). Kui teenuseosutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kajastatakse lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, tööjõumakse ei arvestata ning teenustasu personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks transpordikulu, sidekulu või muude selliste kulude maksumust, mis on vajalikud teenuse osutamiseks. Kui lepingu alusel osutatakse eriliigilisi teenuseid, tuleb lepingus näidata iga teenuse maksumus. Abikõlblikud on toetatava tegevuse otsese personali lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi-, reisikindlustuse ja viisakulud ning päevarahad, kui nad osalevad toetatava tegevuse elluviimises ning nende lähetuse ja transpordiga seotud kulud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud. Lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi-, reisikindlustuse ja viisakulud ning päevarahad on abikõlblikud ainult Euroopa Liidu piires. Lähetus- ja transpordikulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses ning hüvitatakse kuludokumentide alusel. Punktis 7.1.4 sätestatakse asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused. Asjade ja teenuste ostmine on abikõlblik juhul, kui elluviija või partner küsib pakkujate paljususe olemasolul nende asjade ja teenuste ostmiseks, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta või koos kõigi tööjõumaksudega on võrdne 5000 euroga või ületab seda, kolm hinnapakkumust. Hinnapäringu peab võimalikele pakkujatele edastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Punktis 7.2 sätestatakse toetatava tegevuse raames mitteabikõlblikud kulud. Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on mitteabikõlblikud liiklusvahendite ostmise ja liisimise, kinnisasjade ostmise ning lähetus- ja transpordikulud, mis ülevatavad õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. Organisatsiooni üldjuhtimisega seonduv personalikulu ei ole abikõlblik, sest tegemist on organisatsiooni, mitte toetatavate tegevuste juhtimisega. Kui juht teeb toetatavate tegevuste raames sisulist tööd (nt projektijuhtimine, personali värbamine, tööplaanide koostamine, tegevuste tegemine jne) ning lepingus või ametijuhendis on tööülesanded eraldi kindlaks määratud, on võimalik juhi personalikulu nende tegevustega seoses hüvitada. Personalikulu loetakse abikõlblikuks vastavalt tööajatabelile. Juhi asetäitjale kohalduvad juhile rakendatavad personalikulu abikõlblikkuse reeglid. Peatükk 8. „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused, kord ja alused ning elluviija, RÜ, RA ja korraldusasutuse (edaspidi KA) õigused ja kohustused toetuse maksmisel. Toetuse maksmise tingimused ja kord põhinevad STS-is sätestatul. STS-i § 29 lõike 5 kohaselt ei tehta elluviijale ettemakseid, kuna riigiasutustel on võimalik saada riigieelarvest ajutisi käibevahendeid sildfinantseerimisena. Punktis 8.6 sätestatakse, et esimese tegelike kulude alusel toetuse maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga ning sellele tuleb lisada kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad.

Ühendmääruse § 11 lõikes 4 on sätestatud erisused kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamise kohta. Nimelt ei pea riigiasutused esitama koos maksetaotlusega tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksused ja nende asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud personalikulude tasumist tõendavaid dokumente. Palgakulude tõendamisel esitatakse ja kontrollitakse ainult töötaja brutotasu (kaasa arvatud puhkusetasu ja haigustasu) teket ja põhjendatust ning seda, kas töötasult on arvestatud sotsiaalmaksu ja tööandja töötukindlustusmakset. Töötaja brutotasult kinnipeetud summade kohta dokumente toetuse saajad esitama ei pea ning rakendusüksus neid ei kontrolli, sest summade kinnipidamine ei ole toetuse saaja kulu. Erandi eesmärk on lihtsustada maksetaotluste menetlemise kontrollimist, nõudes vähem dokumente asutustelt, kelle puhul on ebatõenäoline, et palk, maksud ja arved jäävad tasumata. Erand ei vabasta toetuse saajat dokumentide säilitamiskohustusest ja kulu abikõlblikkuse, sealhulgas kulu maksmise tõendamisest. Toetuse saaja peab siiski olema valmis esitama audiitorile ja järelkontrolli tegijale nende nõudmisel kulu maksmist tõendavad dokumendid. Punktis 8.11 sätestatakse, et viimane väljamakse elluviijale sõltub sellest, millal RA lõpparuande kinnitab. Ühendmääruses on sätestatud lõppmakse tegemiseks tingimus, et toetatava tegevuse elluviimine on tõendatud. Seega võib lõppmakse teha alles pärast seda, kui toetatavad tegevused on lõpetatud ja lõpetamine tõendatud. Lõpparuande esitamine tähendab sisuliselt seda, et olenevalt kulude hüvitamise viisist on toetuse maksmise eelduseks olevad toetatavad tegevused tehtud, elluviija on kulud tasunud ja ka oodatud tulemused on saavutatud. Viimase väljamakse suurus ja selle tegemine alles pärast lõpparuande kinnitamist on vajalik, et motiveerida elluviijat esitama lõpparuanne õigeks ajaks ning et väljamakse saaks vajaduse korral tasaarveldada tagasimaksmisele kuuluva summaga, näiteks kui lõpparuande kontrollimisel tuvastatakse finantskorrektsiooni tegemise vajadus. Peatükk 9. „Elluviija kohustused“ Peatükis sätestatakse elluviija kohustused vastavalt TAT-ile, STS-ile ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Sätestatakse asjakohaste dokumentide RÜ-le ja RA-le esitamise kord ja tähtajad ning partneriga partnerluslepingu sõlmimise kohustus. Punktis 9.1.7 sätestatakse, et elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist. Eelnõustamist saab taotleda vastavalt RÜ hangete eelnõustamise protseduuridele. RÜ nõustab vajaduse korral elluviijat riigihangete läbiviimisel, sealhulgas hankedokumentide vormistamisel, hankemenetluse igas etapis otsuste tegemisel ja hankelepingu muutmisel. Punktis 9.1.10 sätestatakse, et elluviija peab koguma algandmeid seirearuannete jaoks, sealhulgas nõutavaid isikuandmeid supervisioonidel ja täienduskoolitustel osalevate treenerite ja abitreenerite kohta. Vastavalt STS-i § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal12 ning 2014–2020 programmperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhis lisa D13 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhend) ning täpsem töökorraldus KA juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub elluviija osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalikud registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole Eestis olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile.

12

Kättesaadav Internetis: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en. 13

Kättesaadav Internetis: http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20coll

ection%20and%20validation.pdf.

Nõutud andmed koos muu tegevusega seotud teabega tuleb esitada RÜ-le kokku lepitud vormil kord kvartalis. RÜ koondab andmed ning edastab need seejärel Statistikaametile andmeedastuskanali eSTAT kaudu. Peatükk 10. „Partneri kohustused“ Peatükis sätestatakse partneri kohustusena lisaks STS-i §-s 25 nimetatud kohustustele kohustus sõlmida elluviijaga partnerlusleping. Peatükk 11. „Toetatava tegevuse elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord“ Peatükis sätestatakse elluviija, RÜ ja RA õigused ja kohustused aruannete esitamisel ja kontrollimisel. Peatükk 12. „Toetatava tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine“

Peatükis sätestatakse toetatava tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmise kord. Punktis 12.2 sätestatakse, et elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavat tegevust (sealhulgas nimetus, partner, tulemus, tegevuste kirjeldus, eluviimise aeg või sihtrühm), eelarvet, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse. Punktis 12.7 sätestatakse, et RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik tegevuse edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab ta RA-le TAT-i muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Punktis 12.8 sätestatakse, et kui RA otsustab TAT-i muuta pärast eelnõu punktis 12.6 sätestatud kooskõlastamist või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest RÜ-d ja elluviijat. RA algatab TAT-i muutmise üldjuhul siis, kui selgub, et on vaja teha muudatusi toetatavate tegevuste elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamisele. Punktis 12.9 sätestatakse, et TAT-i muutmist ei eelda konkreetse aasta tegevuskavale vastava kinnitatud eelarve muutmine juhul, kui kinnitatud aastaeelarvet ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui 15% võrra, elluviija kooskõlastab eelarve muudatuse enne RÜ-ga ja toetatava tegevuse kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu. Peatükk 13. „Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine“ Peatükk reguleerib finantskorrektsioonide tegemist ja toetuse tagasimaksmist. Finantskorrektsioonide tegemisel ja toetuse tagasimaksmisel tuleb lähtuda STS-ist ja ühendmäärusest. Punktis 13.2 sätestatakse, et finantskorrektsioone teeb RÜ STS-i § 8 lõike 2 punkti 6 ning KA STS-i § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS-i §-dele 45–47. Punktis 13.3 sätestatakse, et toetus makstakse tagasi vastavalt STS-i §-dele 48 ja 49. Peatükk 14. „Vaiete lahendamine“ Peatükk sätestab vaiete menetlemise korra. RÜ toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie RÜ-le. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades STS-i § 51 lõikes 3 sätestatud erisusi. III. Toetatava tegevuse vastavus üldistele valikukriteeriumidele 1. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele Toetatava tegevuse rakendamisega luuakse riskioludes elavatele noortele lisavõimalused tegeleda spordi ja huvitegevusega, nii toetatakse noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Samuti viiakse tegevuse raames läbi eluks vajalike oskuste arendamise sessioone, mille sisu ja eesmärk on muu hulgas ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist. Projekti väljund- ja tulemusnäitajad on nimetatud TAT-i 3. peatükis. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed panustavad meetme väljund- ja tulemusnäitajate

saavutamisse. 2. Projekti põhjendatus Toetatava tegevuse elluviimine on suunatud eelnõu seletuskirja 2. peatükis kirjeldatud probleemide lahendamisele. Ajakava väljatöötamisel on arvestatud vajadusega nii SPIN-i programmi katsetada kui ka muuta. Projekti tegevused on nii akadeemiliselt kui ka praktiliselt põhjendatud. 3. Projekti kulutõhusus Eelarve planeerimisel on järgitud põhimõtet, et ennetamine on kordades tõhusam ja mõjusam kui tagajärgedega tegelemine. SPIN-i väljatöötamisel on lähtutud Ühendkuningriigi Kickzi programmi tegevustest ja kululiikidest ning välja selgitatud Eesti oludele vastavad tegevused ja kulud, mis on vajalikud planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Eelarve vastab tegelikule olukorrale ning on koostatud tegelike hindade ja hinnangute alusel. 4. Toetuse saaja ja partneri suutlikkus projekt ellu viia Siseministeerium vastutab Eesti avaliku korra kaitsmise ja (korduv)süütegude ennetamise eest. MTÜ SPIN valiti partneriks avaliku konkursi abil. MTÜ SPIN on Heateo SA asustatud mittetulundusühing, kelle ülesanne on SPIN-i tulemuslikult ning jätkusuutlikult koordineerida ja rakendada. Heateo SA on näidanud end võimeka ja jätkusuutliku organisatsioonina, kes on Eestis käivitanud ja toetanud mitmeid mõjukaid algatusi (nt Kiusamisvaba Kool, Noored Kooli, Terve Eesti SA, Avatud Meele Instituut jne). Seetõttu on MTÜ-l SPIN kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused viia projekt kavandatud viisil ellu. 5. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt avaldab toetavat mõju regionaalarengule, võrdsetele võimalustele ning riigivalitsemisele. Täpsem projekti mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud eelnõu seletuskirja 2. peatükis. IV. Tegevuse rahastamine pärast tegevuse lõppemist Meetme tegevuse rahastamisallikas perioodil 2014–2020 on ESF (85%) ning Euroopa Liidu toetuse Eesti kaasrahastamise maht (15%) on planeeritud riigieelarvest. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on planeeritud aastani 2020 (tabel 1). Perioodil 2014–2020 viiakse programmi SPIN ellu kahes piirkonnas ning kokku kuni 12 rühmale. Programmi elluviimisega paralleelselt hinnatakse selle mõju. Kuna programmi SPIN puhul on Eestis tegemist uudse lähenemisega spordi- ja huvitegevuse pakkumiseks, sõltub programmi rahastamise plaan pärast ESF-i rahastusest väljumist mitmest tegurist.

Programmi mõjude hindamise tulemused Programmi elluviimisega paralleelselt hinnatakse selle mõjusid, mille põhjal selgub, kas tegemist on olulist väärtust loova ennetusprogrammiga või mitte.

Probleemi ulatus ja põhjused Seletuskirja 2. peatükis nimetatud probleemid 2020. aastaks tõenäoliselt täielikult ei lahene ning vajadus sekkumiste järele säilib. Probleemide ulatus ja põhjused võivad siiski muutuda ning seetõttu võib muutuda vajadus teist laadi sekkumiste järele, see omakorda mõjutab SPIN-i rakendamist ja sobivust.

Samalaadsete programmide või teenuste olemasolu Organisatsioonide jõudlus uusi sekkumisi ja programme rakendada kasvab iga aastaga, seega on võimalus, et aastal 2020 on SPIN-i kõrvale tekkinud konkureerivaid sekkumisi, mis SPIN-i rakendamist mõjutavad.

Kolmandate poolte huvi programmi vastu

Programmi elluviimisesse kaasatakse mitmeid strateegilisi pooli, nende hulgas kohalikud omavalitsused, ministeeriumid, koolid, spordi- ja huviliidud, erasektori partnerid (näiteks sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtjad), kes võiksid ESF-i rahastusest väljumisel võtta üle teatud kulude katmise (treenerite palgad, saalide ja väljakute rent, varustus jne). Nende strateegiliste poolte kaasamine ja nende huvi programmi vastu mõjutab ka selle rahastamist.

Vabariigi Valitsuse prioriteedid Praegu soosib riik ennetustegevuste läbiviimist ja huvihariduse toetamist ning programmi SPIN edasise rahastamise eeldus on, et valitsus toetab sama suunda ka 2021. aastal.

Arengud sotsiaalses ettevõtluses14 Viimastel aastatel on erasektori ettevõtete seas kasvavaks trendiks sotsiaalselt vastutustundlik käitumine, mille tulemusel toetatakse mõne ühiskonna probleemi lahendamist. Kui trend liigub samas suunas edasi, on SPIN atraktiivne tegevus, mille rahastamine võiks jätkuda erasektorist.

Prosotsiaalne käitumine15 ühiskonnas Aina rohkem teadvustatakse igaühe vastutuse ja rolli olulisust turvalise keskkonna kujundamisel. Seetõttu osaleb üha enam inimesi vabatahtlikus tegevuses (näiteks abipolitseinikud ja vabatahtlikud päästjad, naabrivalve), kes oma igapäevase töö ja tegemiste kõrvalt panustatavad kogukonna turvaliseks muutmisesse või vähemate võimalustega inimeste toetamisesse. Ka programmi SPIN puhul on oluliseks väärtuseks vabatahtlike töö (peamiselt isikud, kes noortega tegelevad: treenerid, abitreenerid, kohaliku omavalitsuse üksuste ja koolide ametnikud jne). Trend, mida mõjutab ühiskonna sotsiaal-majanduslik olukord, võib aga 2021. aastaks olla võtnud teise suuna. Tabel 1. Meetme tegevuse maksumus perioodil 2014–2020

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

EL-i toetuse maht (€) 2598 160 242 169 033 195 203 192 398 192 653 191 809

EL-i toetuse Eesti-poolse

kaasrahastamise maht:

1. Riigieelarve (€) 459 28 278 29 829 34448 33 953 33 998 33 849

2. Erasektor - - - - - - -

3. Muu avaliku sektori

kaetav omafinantseering - - - - - - -

Katteallikad tegevuste

jätkamiseks:

Riigieelarve - - - - - - -

Erasektor - - - - - - -

Kokku maht (€) 3057 188 520 198 862 229 651 226 351 226 651 225 658

1. Selgitus, millise rahastamisallikaga on tegemist ning milliste tegevuste edasisel

rahastamisel või tulemuste edasisel kasutamisel minnakse üle teistele

rahastamisallikatele ning millistele rahastamisallikatele üle minnakse

14

Sotsiaalne ettevõte on organisatsioon, mis tahab lahendada mõnda ühiskonna kitsaskohta. Seda teeb sotsiaalne ettevõte oma toodete-teenuste müügi abil. Seega tegutseb sotsiaalne ettevõte mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise

nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu. Allikas: Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik. 2015. 15 See on käitumine, mille korral inimene kasutab oma ressursse selleks, et saavutada positiivseid tagajärgi teise inimese jaoks. Prosotsiaalne käitumine sisaldab näiteks teiste eest hoolitsemist , koostööd, sõbralikkust, abistamist,

vastutusvõimelisust, usaldatavust, suuremeelsust ja enesekesksuse puudumist . Allikas: Tervise Arengu Instituut. 2015.

Eelnimetatud punktidest lähtuvalt on pärast ESF-i rahastuse lõppemist järgmised võimalikud lahendused. A. Programmi SPIN mõju eesmärkide saavutamisele on positiivne, on vajadus sekkumise

järele ja on olemas raha ning laienetakse teistesse vähemate võimalustega piirkondadesse (kokku neli piirkonda ja 24 rühma) riigieelarvelistest vahenditest.

Tabel 2. Meetme tegevuse maksumus 24 rühmaga, riigieelarveline rahastus 2021–2023 2021 2022 2023

Piirkondade ja rühmade arv 4 ja 18 4 ja 24 4 ja 24 Riigieelarvelise katteallika maht tegevuse laiendamiseks (€)

345 386 450 116 450 116

Kokku maht (€) 345 386 450 116 450 116 B. Programmi SPIN mõju on positiivne, säilinud on vajadus sekkumise järele, kuid piiratud

eelarve tõttu ei ole võimalik tegevust laiendada ning jätkatakse samas mahus (kaks piirkonda ja 12 rühma) riigieelarvelistest vahenditest.

Tabel 3. Meetme tegevuse maksumus 12 rühmaga, riigieelarveline rahastus 2021–2023 2021 2022 2023

Piirkondade ja rühmade arv 2 ja 12 2 ja 12 2 ja 12 Riigieelarvelise katteallika maht tegevuse laiendamiseks (€)

230 257 230 257 230 257

Kokku maht (€) 230 257 230 257 230 257 2. Arvestuse alused Meetme tegevuse maksumuse arvestuse alused on esitatud allpool.

Tabel 4. Meetme tegevuse ligikaudne maksumus aastas (2020. aasta maksumuse prognoosi alusel)

Kululiik / rühmade arv

Ühe rühma tegevuse maksumus aastas koos 5%-lise hinnatõusuga (eurodes)

Kuue rühma tegevuse maksumus aastas koos 5%-lise hinnatõusuga (eurodes)

12 rühma tegevuse maksumus aastas koos 5%-lise hinnatõusuga (eurodes)

24 rühma tegevus maksumus aastas koos 5%-lise hinnatõusuga (eurodes)

Projektijuhi töötasu 2 867 17 199 34 398 34 398 Regionaalse koordinaatori töötasu

0 0 0 24 000

Treenerite ja abitreenerite töötasu

12 370 74 220 148 439 296 878

Programmi elluviimise muu kulu

1 775 10 650 21 300 42 600

Kaudsed kulud 2 177 13 060 26 120 52 240 Kokku (€) 19 189 115 129 230 257 450 116

Arvestuse koostamisel on arvesse võetud allpool nimetatut.

Projektijuhi igakuine töötasu (koos tööandja tasutavate maksudega) aastal 2020 on

2730 eurot, millele peab juurde arvestama 5%-lise palgatõusu.

Treeneri igakuine töötasu (koos tööandja tasutavate maksudega) aastal 2020 on

1100 eurot, millele peab juurde arvestama 5%-lise palgatõusu.

Abitreeneri igakuine töötasu (koos tööandja tasutavate maksudega) aastal 2020 on

861 eurot, millele peab juurde arvestama 5%-lise palgatõusu.

Regionaalse koordinaatori igakuine töötasu programmi laienemisel (koos tööandja

tasutavate maksudega) on 2000 eurot.

Programmi elluviimise ja kaudsete kulude puhul on lähtutud samadest arvestuspõhimõtetest, mis programmi elluviimisel, see tähendab tegelikest kuludest varustusele, ruumide rendile jne. 3. Riigieelarvest lisakulude tegemise vältimine Selleks, et vältida riigieelarvest lisakulude tegemist, on võimalik kasutada allpool nimetatud lahendusi.

- Kaaluda ja analüüsida võimalusi, et SPIN-i treeningute läbiviimiseks rendiksid koolid

edaspidi enda võimlaid, staadioneid, spordisaale ja -väljakuid tasuta. Raha treeninguteks vajaliku varustuse ostmiseks ja võistluste korraldamiseks leitakse koos erasektori (näiteks sponsorfirmad) ja vabasektoriga (näiteks Eesti Jalgpalli Liit,

MTÜ-d).

- Perioodil 2014–2020 tagatakse meetme tegevuse edukas rakendamine ja arendamine nii, et MTÜ SPIN pakutav huvitegevus vastaks huvihariduse standardile ning õppetöö

toimuks edaspidi huvikooli õppekava alusel. Nii oleks huvikoolil võimalik taotleda oma tegevuseks toetust kohaliku omavalitsuse üksuselt. Huvikooli ülalpidamiskulud

ning mõjude hindamise ja teavituskulud kannab erasektor.

- Perioodil 2014–2020 on SPIN-i tegevuses osalenute seas vabatahtlikke, kes on omandanud SPIN-i tegevuste elluviimiseks piisavad teadmised ja oskused ning kes

kvalifitseeruvad edaspidi treeneritena ja on nõus projektis vabatahtlikult treenerina töötama. Teise alternatiivina omandavad treeneri kvalifikatsiooni vabatahtlikud

abipolitseinikud, kes panustavad seeläbi ennetustöö läbiviimisesse.

Kuna tegemist on programmiga, mida ei ole varem ellu viidud, on raske hinnata erinevate

sektorite huvi programmi vastu ja panust sellesse. Senine kogemus programmi planeerimisel ja ettevalmistamisel on näidanud, et märgatav huvi programmi ja selle elluviimise toetamise vastu on kõigis sektorites. Juba programmi käivitamisse on kaasatud mitmeid vabatahtlikke ja

saadud pro bono korras vahendeid (näiteks koolid andsid oma väljakud tasuta kasutada). Võib eeldada, et kui programm on ennast tõestanud, on ka toetajaid rohkem ning nende panused

selle elluviimisesse suuremad. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus. VI. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2014. aastal. VII. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ettevalmistamisesse oli kaasatud siseministri 16. jaanuari 2015. aasta käskkirjaga nr 1-3/6 „Töörühma moodustamine perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite meetme tegevuste toetuse andmise tingimuste väljatöötamiseks“ moodustatud töörühm, kuhu kuulusid rakendusasutuse ja -üksuse, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liidu esindajad. Käskkirja eelnõu kooskõlastati mitteametlikult töörühmaga, RÜ-ga, KA-ga, valdkondlikku komisjoni kuuluva RA-ga, RA-dega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, RA-dega, kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad, ning esitati teadmiseks elluviija partnerile. Käskkirja eelnõu esitati ametlikuks kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu KA-

le, valdkondlikku komisjoni kuuluvale RA-le, RA-dele, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning RA-dele, kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatav tegevus mõjutab. Eelnõu kohta esitas arvamuse ka valdkondlik komisjon. Eelnõu sisuks olevate tegevuste väljatöötamine on olnud laiapõhjaline ja kaasav. 2013. aasta detsembrist kuni 2014. aasta veebruarini toimusid arutelud Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajatega ning järgmiste koostööpartnerite esindajatega: Heateo SA, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna linn (Tallinna Spordi- ja

Noorsooamet, Põhja-Tallinna Linnaosavalitsus, Lasnamäe Linnaosavalitsus), Eesti Jalgpalli Liit ja SA Innove. Samuti toimusid 2015. aasta jaanuaris kohtumised Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja Eesti Töötukassa esindajatega.