of 16 /16
Kivisild tõuseb teine kord niikuinii

Kivisild tõuseb teine kord niikuinii

Embed Size (px)

DESCRIPTION

A history of the building, destruction and planned reconstruction of the "Kivisild" stone bridge in Tartu, Estonia. Comissioned by Tsarina Catherine II and completed in 1874. Destroyed WWII.

Text of Kivisild tõuseb teine kord niikuinii

  • Kivisild tuseb teine kord niikuinii

  • Tartus saab uskumatu teglikkuseksHea sber,Tartu linnal on heameel teid tervitada ning pakkuda kike seda olulist silmale nhtavat ja meelele tuntavalt, mida soovime teiega jagada ja mille le rmu tunda.Hansalinn Tartu on pidevas muutumises. See ongi ks ige linn, mis tahab end arendada ja sisemiselt leida, alal hoida ja esile tsta vrtusi, mis teevadki hest linnast just sellise paiga, mille prast teda tuntakse ja armastatakse. nnelikud on need linnad, mis jvad inimestele meelde ja kuhu soovitakse ikka ja jlle tagasi prduda, et siin taas midagi uut ja pnevat kogeda. Usun, et inimesed, kes klastasid Tartut 5 aastat tagasi, tdevad tna, et meie linn on vliselt muutunud. Kuid kindlalt on silinud meie phivrtused ja vaated. Tartus on palju vaatamisvrsusi. Alles see oli, kui vaatasime nukralt Jaani kiriku tmpi torni ning igatsesime aega, mil kirik endale torni ja tornikella saaks. Nd on see aeg kes avame taas Jaani kiriku uksed. Uskumatu on saanud tegelikkuseks. Taastatud on Kalevipoja kuju meie vabaduse sammas. Uhkelt on saamas teoks mitmete teistegi linnavrtuste uuenduskuurid Raekoja platsi renoveerimine, Toomkiriku rekonstrueerimine, likooli hoonete ja Rtli tnava uuendamine. Meie linnas on ka selliseid ehitisi, mida tna oma silmaga ei ole nha, kuid mis siiski elavad nii endiste kui tnaste tartlaste sdameis tugevamini kui miski muu. heks selliseks Tartu smboliks on Tartu kahte kallast hendanud Kivisild. Meile on oluline see tunne ja teadmine Kivisilla thtsusest. See on meiega sndinud ja meiega ajast-aega kaasas kinud. Tartu vrib oma smboleid, hid mtteid ja hid tegusid. Hoides meeltes Kivisilla thendust, hoiame ka Tartut just sellisena, nagu teda mletavad meie linnakodanikud, eemalviibivad sbrad ja meie klalised. Toetagem vrtuste hoidmist ja vimalusel ka nende realiseerumist. Siis saame heskoos kndida Tartu vrtuslike mlestuste ja arenevate uuenduste sillal.

    Ilusaid hetki Tartu linnas!Heade mtetega,

    Laine Jnes Tartu linnapea

  • Need a short headingHea sber,Tartu linnal on heameel teid tervitada ning pakkuda kike seda olulist silmale nhtavat ja meelele tuntavalt, mida soovime teiega jagada ja mille le rmu tunda.Hansalinn Tartu on pidevas muutumises. See ongi ks ige linn, mis tahab end arendada ja sisemiselt leida, alal hoida ja esile tsta vrtusi, mis teevadki hest linnast just sellise paiga, mille prast teda tuntakse ja armastatakse. nnelikud on need linnad, mis jvad inimestele meelde ja kuhu soovitakse ikka ja jlle tagasi prduda, et siin taas midagi uut ja pnevat kogeda. Usun, et inimesed, kes klastasid Tartut 5 aastat tagasi, tdevad tna, et meie linn on vliselt muutunud. Kuid kindlalt on silinud meie phivrtused ja vaated. Tartus on palju vaatamisvrsusi. Alles see oli, kui vaatasime nukralt Jaani kiriku tmpi torni ning igatsesime aega, mil kirik endale torni ja tornikella saaks. Nd on see aeg kes avame taas kord Jaani kiriku uksed. Uskumatu on saanud tegelikkuseks. Taastatud on Kalevipoja kuju meie vabaduse sammas. Uhkelt on saamas teoks mitmete teistegi linnavrtuste uuenduskuurid Raekoja platsi renoveerimine, Toomkiriku rekonstrueerimine, likoolihoonete ja Rtli tnava uuendamine. Meie linnas on ka selliseid ehitisi, mida tna oma silmaga ei ole nha, kuid mis siiski elavad nii endiste kui tnaste tartlaste sdameis tugevamini kui miski muu. heks selliseks Tartu smboliks on Tartu kahte kallast hendanud Kivisild. Meile on oluline see tunne ja teadmine Kivisilla thtsusest. See on meiega sndinud ja meiega ajast-aega kaasas kinud. Tartu vrib oma smboleid, hid mtteid ja hid

    tegusid. Hoides meeltes Kivisilla thendust, hoiame ka Tartut just sellisena, nagu teda mletavad meie linnakodanikud, eemalviibivad sbrad ja meie klalised. Toetagem vrtuste hoidmist ja vimalusel ka nende realiseerumist. Siis saame heskoos kndida Tartu vrtuslike mlestuste ja arenevate uuenduste sillal.Ilusaid hetki Tartu linnas!

    Heade mtetega,

    Laine Jnes Tartu linnapea

  • Vana kultuurilinna majesteetlik linnasdaMu mlus on Tartu vga lhedalt seotud Emajega ja sildadega le je. Emajel oli tookord palju reisilaevu. Pontoonsillast (praeguse Vidusilla kohal) allavoolu oli lameda phjaga reisilaeva Laine koht, mis sitis Tartu ja Lniste vahet. Laine vastas teisel pool kallast seisid vesiratastega Kungla ja Torm. Mlemad sitsid Peipsi jrvele, Kungla Vpsusse ja Torm Mustveesse. Kivisillast allavoolu paremat ktt oli viksemate laevade Salme ja Endla kohad.Kuid nd pole nendest sildadest ega laevadest htegi jrel. Nagu ei ole Tartus ka enam Kaubahoovi, Maarja kirikut, ilusat vana Vanemuise teatrihoonet. Ajalugu on Tartu linnale olnud vga karm. Vene-Liivi sda, Phjasda ja Teine Maailmasda hvitasid enamuse Tartu thtsamatest ajaloolistest ehitustest ja mlestusmrkidest. Nukogude reiim ei olnud ideoloogilistel phjustel huvitatud nende taastamisest. Nd, kus oleme jlle iseseisev riik, peaksime uuesti le vaatama sjakaotused ja otsustama riiklikul tasandil, mida tuleks ajaloolisest prandist taastada. Tartu smboliteks olid 19. ja 20. sajandil Tartu likool ja Kivisild. nneks ji alles likooli peahoone, kuid Tartu linna au ja uhkus, vana ilus majesteetlik Kivisild on hvinud.Tihti ksitakse, milleks on vaja Kivisild taastada? Sellele viks vastata paari vastuksimusega. Miks oli vanadel kultuurmaadel vaja (nagu Saksamaa, Poola, Inglismaa, Ungari ja ka Venemaa) kohe peale sda taastada mitmeid thtsaid ehitisi kirikuid, losse, sildu? Ja seda ajal, mil neid riike vaevasid majanduslikud raskused! Viks ka ksida: miks hoiame suure hoole ja armastusega oma kodudes perekonnaalbumeid koltunud fotodega? Vastus on lihtne: pere fotoalbum on perekonna ajalugu; ajaloolised ilusamad thtsamad ehitused on linnade ja riikide ajalugu.Kivisillal on prominentne koht Tartu ajaloos, prinedes 18. sajandist. Nd oleks aeg taastada see vimas ja samas ilus sild, nii et Raekoda ja Raekoja plats moodustaksid Tartu sdames taas ajaloolise terviku. Me oleme juba teinud algust Tartu ajaloolise ilme taastamiseks: Kalevipoja ausammas Emaje res, taastatud Jaani kirik ja kindlustatud Toomeme varemed. Vime ka kaugemas ajas melda Maarja kirikule ja Kaubahoovile. Kivisilla taastamine oleks vajalik selleks, et oleksime smboolses henduses oma linna ajalooga ja nii ka eelnevate plvkondadega. Laome oma ajaloo kivi-kivi-haaval taas lesse.

    Arvi VainomeKivisilla Fondi liige ja toetaja Austraalias

  • 1941

    1944

    1922

    1959

  • Kivisild Eesti rahva seemnekapitalKivisild on osa Eesti Vabariigi seemnekapitalist melgem selle peale. Tartu oli peaaegu tielikult hvinud, kui Katariina II toetas linna lesehitamist linna, mille elanikkond 1776. a. oli vaid 3200 inimest. Kui Eesti hilisem ajalugu joostes lbida, siis lesehitatud Tartusse tuli tagasi likool; eesti keel ja rahvuslik identiteet rkasid just Tartus ning kasvasid kige julisemalt Eesti Wabariigi ajal kahe Maailamasja vahel, hvitati seejrel peaaegu tielikult, ent siiski jid ellu ja puhkesid 21. sajandi knnisel taas itsele. Nagu enamikul tartlastel, puudub ka minul elav mlestus Kivisillast, ent ma tean tema thtsust. Minu mlestus on llatus ... nhes betoonsilda ilusa klassikalise Raekoja platsi jtkuna oma esimesel klaskigul Tartusse 1990.a. Vaadates pilte sellest, mis seal oli enne sda olnud, tabas mind tlgastus asendussilla vastu. Mu tunded muutusid ha kurvemaks, mistes Tartut sja ajal ning jrel tabanud laastamistde ulatust. Iirimaa ei kogenud midagi taolist. Ma kolisin Tartusse 1992.a. Eesti Vabariigi lesehitamise optimistlikes meeleoludes, kui Kivisilla taastamine oli alles vga populaarne idee. Hansapevad 2005 oli Kivisilla taasavamiseks esialgne thtaeg. Pole oluline, et see trmin on mdas, Kivisilla Fond on ideed elus hoidnud ja mratlenud Kivisilla kui Tartu kige valusama puudujgi. Siiras tnu Patrick von Glasenappile ja tema spradele, kes olid Kivisilla taassnni phendunud eestvitlejad. Kogemus nitab, et 40 miljoni kroonine Kivisilla eelarve letab oluliselt vabatahtlike annetuste piire. Ma usun, et nd on tulnud ige aeg Tartu Linnavalitsusel ja Vabariigi Valitsusel astuda ette ja vtta vastutus selle thtsa lesande elluviimise eest enda peale. Sjaeelsest Tartust on vaid vike osa silinud ja palju taastatud alates 1992. aastast. Jaani kiriku taasavamine on eriliselt thelepanuvrne. Kivisild on kige ilmsem jrgmine lesehitusprojekt. Taastatud sdamega Tartut oodates,

    Michael WalshTartu Renessanssi Klubi liige

  • .150-aastase ajaloo vltel parandati ja muudeti Kivisilda korduvalt. Keskmist sillet ja valgustust on aja jooksul uuendatud. Kas Kivisilla koopia peaks tpselt jrgima Katariina II aegset originaali vi tuleks ehitada hoopis selline sild, nagu see oli hvitamise ajal? Kige tenolisemalt tuleb leida vahepealne lahendus, vttes arvesse ka 21. sajandi ehitusvimalusi ja elektrivalgustust.Algne plaan oli ehitada sild kahelt poolt leststetava keskosaga, aga vib-olla see toimis ainult Kivisilla varastel aastatel. Kohalikud lodjad jeti ldiselt ankrusse allavoolu asuva puuturu juures. Hiljem pidasid aurulaevad hendust Vrska ja Narvaga ning erilist vajadust suuremate aluste liikumiseks Kivisillast lesvoolu ei tekkinud.Keskmist sillet tugevdati 1920ndatel aastatel rauast talade ja betooniga, kandmaks aja jooksul kasvavat auto- ja bussiliiklust. Umbes samal ajal ilmusid triumfikaartele ka elektrivalgustus ja telefonijuhtmed. Sild asfalteeriti 1928. aastal, umbes samal ajal, kui nn. juuditurg asendati uue, piki phjapoolset jekallast kulgeva tnavaga. Silla klgedel olevatele pollaritele paigaldati tiendav elektrivalgustus. Lisati betoonist ksipuu ja astmed.Tee laiusega 5,6 m kitseneb vravakaare juures nelja-meetriseks, 1,4 m lai knnitee kitseneb vravakaare juures 1,25-meetriseks.Tugipostide olemasolev vundament arvatakse olevat korras, kaare alus ja tugipiilari vundament on nhtavad ning suure tenosusega vhese tiustamise korral taasehitamisel kasutamisklbulikud.

    Alguprane Kivisild ...

    8,5 m14 m

  • .Tnapevane Kivisild kujutaks endast betoon-konstruktsiooni, mis on kaetud graniitkivist fassaadiga. Sellise lahenduse puhul ei peaks kivid olema suured konstruktsioonilised kivid. Kivide esiklg peaks olema lihtsalt paraja suuruse ja kujuga ja htse struktuurina koos psima.Tnapevane sild oleks jalakijate sild, niisiis taastataks keskmine sille kergest puitkonstruktsioonist, nagu ngi ette Katariina algspetsifikatsioon. Selline puit- ja kivimaterjali kontrastsus vimendaks muljet leststetavast sillast.Tpiliseks probleemiks vanade sildade taastamisel on seik, et ndsel ajal esitatakse ehitamisel kunagistest tunduvalt krgemaid nudeid. Antud juhul puudutab see ksimus peamiselt keskmist sillet. Hdaabiautod peavad saama silda letada tisveosega. Jeliikluse seisukohalt on oluline silde laius ja krgus. Loodetavasti ei saa Kivisilla tuleviku le otsustavaks ksimus: Kas Pegasus mahub alt lbi? Kivisilla mtmete tarvis on vaja koosklastust.Kivisilla proportsioonid ja smmeetria olid rmiselt hoolikalt lbi meldud ning originaali mtmeid tuleks koopia puhul vga tpselt jrgida: ei tohiks lubada keskmise silde laiendamist enam kui 8,5 meetrini, laskmaks lbi suuremaid laevu, sest see rikuks Kivisilla harmoonilise vlimuse. Kivisilla keskmine sille on krgem kui praegusel Kaarsillal. Krgust piiravaks sillaks Emajel on Kroonuaia sild.Sillutisena taastataks munakivisillutis. Kivisild oli populaarne kogunemiskoht, seda eriti htuti. Kaks keskmist torni tekitasid neli poolringikujulist suletud ala, vravakaarte vahel asetsesid pingid. Sild muutuks taas populaarseks kogunemispaigaks. Sild vajab tnapevast valgustuslahendust.

    ... ja Kivisilla koopia

    8,5 m 14 m

  • i, ojela iin om oolu atariinII su,

    ee heldussee sil on eitatu ja k o

    iivimaa aunianu esimes iisiaa aaa 178.

  • Tartu smboli renessanssKui me mitmeid aastaid tagasi asutasime Tartu Kivisilla Fondi, avaldasime me sellega lootust, et Kivisild kerkib peagi ja on tartlastele taas silmarmuks. Rkimata sellest, et sild on ka kahe linnaosa hendajaks. Aastad on aga linud ning Tartus on kerkinud mitmeid muid linna jaoks olulisi ehitisi ja siin on renoveeritud rohkelt muid linnale thtsaid vrtusi nimetagem siin Tartu Jaani kirikut, Toomkiriku konserveerimist ja likooli hoonete taastamist.Nd, mil oleme tagasi saamas oma uhkeid ja auvrseid hooneid, on linnalgi vaja vaadata ettepoole - millised viksid olla jrgmised smbolid, mida me heskoos taastama asume. Usun, et Tartu jaoks on heks olulisimaks smboliks Tartu Kivisild, mida teatakse mitte ainult Eestis, vaid tuntakse ja mletatakse ka Eestist vljaspool. Kivisilda pole mtet taastada juga, suruda teda tartlaste ja meie klaliste silme ette vastu tahtmist ja lbimtlematul kujul. Sild peab saama omaks ja sild peab kandma. Tahan elda, et silla mte peab kandma. Millegi igiomase koju toomisel on sageli suured kartused ja khklused kas see asi (vi ehitis) vetakse jlle omaks, kas ta mahub meie tnasesse linnapilti ja kas mitte ei kulu Kivisilla taastamise le rohkem snu ja raha kui sild ise vrt on.Lugupidamises kigi tartlaste ja nende inimeste suhtes, kes on tnaseni Tartu Kivisilda nii snas kui ka rahaliselt toetanud, kutsun ma kiki hid inimesi kaasa toetama Tartu Kivisilla taastamisele ja Tartu smboli renessansile.Tartu vrib oma ajalugu ja laseme ajalool meie juurde tagasi tulla! Me oleme selleks suutelised, sest Tartu, tartlased ja meie sbrad on vaimult rikkad.Tnu ja heade soovidega,

    Ants VeetusmeTartu Kivisilla Fondi juhatuse esimees

    Kivisilla pronksist makett, Tartu Kivisilla Fondi poolt pstitatud juunis 2004, annab inimestele ettekujutuse restaureeritava silla vormist ja imposantsetest mtmetest.

    Skulptor Tiiu Kirsipuu.

  • Protokoll (dateerimata, arvatavasti 1942), mis thistab Kivisilla phenduskivi pstmist ja leandmist Tartu Linnavalitsuse hoole alla. Phenduskivi praegune asukoht teadmata.

  • Me oleme Kivisilla lapsedKui ma lapsena, siledakstriigitud pioneerikaelarttide ja ragiseva Ameerika hle ajastul, 1970ndatel, Tartu likooli peahoonest mdusin, silmasin alati ht kinnimritud akent tarkuse templi fassaadil. Kik teised aknad olid tavalised, hest oli aga ainult akna koht.Kust ma selle uskumise vtsin, ei tea, kuid uskusin, et aken on kinni seeprast, et sinna lendas Kivisilla tkk. Lendas siis, kui punased Kivisilla 1941. aasta suvel hku lasksid.Kaks Tartu smbolit likooli peahoone ja Kivisild ning lapse lootusetu tunne. Sild kohe tiesti hvinud, peahoone silmngu silla hvimisel kannatada saanud.ieti, sild ei hvinud kohe mitte tiesti. Vanaisa pildialbumis on foto 19. septembrist 1941. Kivisillast psib alles veel vhemalt veerand, ks kaar. Pildile jb ka avaturg kaldapealsel, naised mvad sgislilli, vankritel on muudki kaupa, Saksa sdur annab mduvale ohvitserile au ja ohvitser on oma ktt vastutervituseks tstmas.Kui see ks kaar oleks jnud, jrsku ei olekski Kaarsilda ehitatud, oleks taastatud Kivisild, nii olen ma mtelnud. 1944. aasta hvitas aga selle sillakolmandiku.Igal hel meist on Kivisillaga seotud mlestusi. Viks ju elda, et meil on ka teistsuguseid mlestusi. Kevade id, mil me psti, kkakil vi poolroomates spradega le Kaarsilla kaare oleme linud ja kaare krgemas tipus korraks alla oma ilusale Emajele oleme vaadanud.Nd tundub, et kindlam oleks Kivisilla vaateplatvormil seista ja sealt jge vaadata. Tartus polegi sellist head kohta, kus saaksid rahus olla ja vaadata jge, mis sinu alt, nagu aeg lbi sinu, mda voolab.

    Juhani PttseppTartlane

    Purustatud Kivisilla osa 1941. aasta suvel, nidates allesjnud kaare olukorda.

    Foto E. Selleke

    Tartu kesklinna piirkonnad, mis on silinud/taastatud nagu 1941... ja piirkonnad, mis ei ole

  • Ehitati igavesti kestvaks 1775.a. tabas Tartut rnk tulekahi, mille kigus ples maha suur osa Tartu kesklinnast. Linna taastamiseks mras Katariina II 1215 tuhat rubla esindusliku silla rajamiseks. Hiljem lisas ta veel 10 tuhat rubla. Kivisild oli meldud keisrinna kingitusena Tartu linnale. Vastandlikke arvamusi kutsus esile rajatava kivisilla asukoht. Selle le vaieldi ligemale aasta. Sild otsustati ehitada Suurturu (Raekoja plats) teljele. Koht oli kahtlemata nnestunult valitud, sest seal andis sild tooni Tartu klassitsistlikuks kujunevas arhitektuuris, olles Raekoja ja silla vahele jva vljaku stiilne, vljakut lpetav element. Ka ehitustehniliselt oli valitud koht sobiv. Emajgi voolas seal kahes harus mber Holmiks nimetatud saare, mis vimaldas ehitamise ajaks sulgeda peaje tammiga, nii et philised td said toimuda kuivaks lastud jesngis. Kuigi Tartu oli sja kustutatud Vene impeeriumi kindlustatud linnade nimekirjast, tegutses siin edasi insenerikomando alampolkovnik Otto Christian von Schrderi juhtimisel. Riiast kureeris silla ehitamist Liivimaa elatunud kindralkuberner iirlane George von Browne. Esimeste projektide koostamisele tmmati kaasa kohalikud jud: Tartu arhitekt J.H. Walther ja insenerikomando arhitekt J.C. Siegfriden, samuti Tartu mrseppmeister J. Zaklowsky. Juba 1775. a. juulikuu lpuks koostas J.H. Walther kolme kaarega kivisilla pstitamise eelarve maksumusega 71 000 rubla. Kindralkuberner Browne pidas nimetatud summat mistlikuks ja esitas selle keisrinnale, toonitades kaaskirjas, et ehitatav sild peab kujunema igavesti kestvaks. Samast aastast on olemas kaks Kivisilla projekti - ks Zaklowskyilt ja teine Siegfridenilt. Mlemad ngid ette kahe kaarega silda, mille keskosa oleks laevade lbilaskmiseks leststetav. Zaklowsky projektis oli kavandatud habraste sepisksipuude ja rokokooelementidega kaunistatud sild.

    Siegfriden projekteeris silla lihtsamas klassitsistlikus stiilis ja massiivsema rinnatisega. Eeltde kigus muutis Zaklowsky oma projekti lihtsamaks, lhedasemaks Siegfrideni omale. Nii valmis lplik projekt Zaklowskylt, mille kohaselt hakkasid ilmet andma kaks kiviseina tstesilla ahelate kinnitamiseks. Neil aastail ei projekteeritud ega ehitatud Tartus mitte ainult Kivisilda nii korrastati niteks keskajal kujunenud tnavavrku ja ehitati tnapevani psivad esinduslikud kivihooned. Selleks anti tartlastele soodustingimustega riiklikku laenu.

    Tartu keskse vljaku Suurturu arhitektuuri thtsamateks ehitisteks saidki uus Raekoda vljaku laiemas ja perspektiivi lpetav Kivisild vljaku kitsamas osas.Eeltd uue silla rajamiseks algasid 1776. a. kevadtalvel. Ehitustde tarvis taheti Emaje phiharu tkestada kahe tammiga ja suunata je vool Holmi mbritsevasse jeharusse. Tammisid hakati rajama 1779. a. kevadel. Kivisesse ja ebahtlasesse Emaje phja rammiti tuhandeid vaiu. Vaiade vahele laoti kive ja seejrel kaeti kogu rajatis

    saviga, et takistada vee lbiimbumist. Tammid tehti kllaltki kerged lbimtu oli neil vaid 1 jalg (31 cm) ja krgust le veepinna napilt kaks meetrit. Korduvate varisemiste tttu tuli tammisid htepuhku parandada. Pealtvoolutamm valmis 1779. a. sgisel, altvoolutamm 1780. a. kevadel. 1781. a. kevadel valmisid kaldasammaste vundamendid ja vidi alustada kaldasammaste ladumisega. 11. juuliks olid kaldasambad valmis ja saadi asuda jkke jva kahe samba pstitamisele. Jesammastega saadi hele poole 1781. a. novembrikuus. Selleks ajaks olid puusepad valmistanud sillavlvitiste ladumiseks vajalikud rakised (stellaaid). 1782. a. talve kasutati jekallaste kindlustamiseks. Ka hakkasid kohale judma Tartu lhikonna misates ette antud mtude kohaselt maakividest vljatahutud ehitusplokid. Neid lks vaja ligemale 3000. Peenemat ttlemist nudnud paneeli- ja karniisikivid toodi Peterburist. 1782. a. suvel paigaldati juba mlema sillakaare vlvitisi. Vlvikivid hendati omavahel raudklambritega ja klambrite kinnitusaukudesse valati tina, et tagada kaare suurem tugevus. Hilissgiseks olid vlvitised valmis ja 1783. a. kevadel pandi paika paneeli- ja karniisikivid, pstitati kaks kiviseina tstesilla ahelate kinnitamiseks ja paigaldati laevade lbisitu vimaldav tstesild. 20. augustil teatati Riiga, et Kivisild on peaaegu valmis: le silla on tehtud munakividest sidutee ja jalakijate trotuaarid kaetud kiviplaatidega; ehitustellingud silla mbert on maha vetud. Kimas oli veel kiviseinte pstitamine, selle tga juti valmis 1783. a. lpuks. htaegu kindlustati ja korrastati Kivisilla lhedusse jvaid Emaje kaldaid ja rajati korralikud peale- ja mahasiduteed sillale. 3. septembril 1784. a. kirjutas G. von Browne Tartu raele, et philised td Kivisilla juures on tehtud ning silla vib avada liikluseks.

    1781. aasta projekt, mille jrgi ehitati Kivisild.

  • Kaarsild on projekteeritud demonteeritavana, silitades Kivisilla kaldavundamenti, jttes vimaluse taastada endine Kivisild.

  • L kaasa Kivisilla taastamisele!

    Erinevaid Kivisilla taastamise hindamisi vaadates, tuleb vlja, et Kivisilla taastamiseks kuluks ca 40 miljonit krooni. See on suur summa, kuid mitte kttesaamatu. Selleks aga vajame me kikide heade inimeste, Eesti riigi ja Tartu linna ning organisatsioonide abi ja toetust.Tartu Kivisilla Fond ootab annetusi Kivisilla taastamiseks arvelduskontole nr. 22 100 514 0786 Hansapank, kood 767. Samuti on teretulnud kik head koostpakkumised ja ettepanekud Fondi t elavdamiseks ja vahendite hankimiseks Kivisilla taastamise eesmrgil.

    Tartu Kivisilla Fond Pepleri 27, Tartu 51010, EstoniaTel +372 501 [email protected]

    www.kivisild.ee

    Tartu Kivisild Fondi juhatusAnts Veetusme Martti Preem Valter Haamer

    Taastagem Kivisild! Sest sillad hendavad mitte ainult kaldaid,

    sillad hendavad ka inimesi!

    Patrick von Glasenapp,kelle algatusel asutati 1992. aastal

    Tartu Kivisilla Fond

    emaje

    disain

    20

    05