Nahakasvaja kirjutab oma sõnumi meie nahale. Kas oskame seda lugeda?

Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@epl.ee, tel 680 4629 Veebruar 2011

Meile räägitakse aina, et inimene peab toituma tervislikult. Seepärast olen tihti spetsialistidelt ja ka arsti-delt küsinud, mida tähendab tervis-likult toituda. Vastatakse alati abst-raktselt, et inimene peab toituma balansseeritult, tasakaalustatult. Mida tähendab balansseeritult? Mis ühele inimesele on tasakaalus-tatud, ei ole võib-olla seda teisele. Kui täpsemalt küsin, saan ühetao-lised vastused Harju keskmise laa-dis. Jääb mulje, nagu oleksime kõik ühte nägu ning täpselt ühesuguse seedetrakti ja immuunsüsteemiga. Julgen aga vastu vaielda ja väita, et too laialt kasutatav ühetaoline nn tervisliku toitumise kontseptsioon on hakanud elule jalgu jääma. Tões-tuseks on kas või see, et vaatamata tervislikule toitumisele esineb meil

Õpi tundma, millised toidud just sulle sobivad ja millised mitteOÜ-s Role koostatakse igale inimesele indivi-duaalne, ainult temale sobiv toitumise prog-ramm

üha enam kroonilisi haigusi: liigese-põletikke, ülekaalulisust, diabeeti ja paljusid teisi haigusi.

Probleem on selles, et aasta-tuhandeid oli inimese kasutada olnud piiratud toiduainete hulk. XX sajandi lõpust saadik on aga toiduvalik plahvatuslikult suure-nenud ning toiduainete kvaliteet kardinaalselt halvenenud. Meie seedetrakt ja immuunsüsteem ei ole olnud sellisteks suurteks toi-dusedeli muutusteks valmis. Siit ka osaline vastus, miks on sedavõrd kasvanud krooniliste haiguste hulk just viimase 40–50 aastaga.

Sellise lühikese info lõpetuseks võin väita, et tänapäeval, XXI sajandi alguses on inimesel kolm valikut:

1. Elada nii, nagu on siiani elatud. Süüa nii, nagu on söödud, unustada see, et mitte iga maitsev toit pole kasulik, või uskuda pealiskaudseid toitumissoovitusi. Kahjuks suurem osa inimesi ongi läinud seda teed.

2. Muuta kardinaalselt oma elu. Kolida maale, osta kits ja hakata

kasvatama ökoloogiliselt puhast toitu. Sellised inimesi on iga aastaga üha rohkem ja rohkem.

3. Minu arvates on kõige õigem võimalus elada julgelt XXI sajandis, külastada supermarketeid, kuid õppida korralikult tundma seda, millised toidud just endale sobivad ja missugused ei sobi. Õppida ära lahustoitumise süsteem.

OÜ-s Role koostatakse igale ini-mesele individuaalne, ainult temale sobiv toitumise programm immu-noloogiliste uuringute alusel. Indivi-duaalse toitumisplaani koostamine on uus XXI sajandi suund dieteeti-kas ja selleks, et seda järgida, peab olema esmalt muidugi soov (mis on väga paljudel inimestel) oma ter-vist ja välimust parandada, aga ka iseloomu, et muuta paljude aastate jooksul sügavalt juurdunud toitu-misharjumusi.

Adik Levin, meditsiiniteaduste doktor, OÜ Role teaduslik juhendaja

Dr Niine Nahakliiniku põhiliseks eesmärgiks on ennetada ning vara-ses staadiumis diagnoosida ja ravida nahakasvajaid. Oma töös tugineme kümnete aastate pikkusele kogemu-sele ja parimatele diagnostikavahen-ditele. Meie kliiniku dermato-onko-loogia spetsialistid keskenduvad eelkõige muutustele sünnimärkides ja melanoomile.

Suuri kasvajaid on väliste tunnuste järgi lihtne diagnoosida, kuid peaaegu võimatu ravida. Mida väiksemad ja algusjärgus on muutused, seda ras-kem on diagnostika ja seda suurem on ka vigade risk. Ravi seevastu on lihtne ja tervistumine kindel.

Eestis haigestub aastas naha-vähki umbes 1200 inimest ja naha-melanoomi umbes 200 inimest. Arvestades, et arste on meil registri andmetel 4500 ringis, on selge, et võib ka kogu elu arstina töötada ja mitte näha ühtegi nahamelanoomi.

Jälgi muutusi nahal2010. aastal oleme Niine Nahaklii-nikus diagnoosinud ja ravinud üle 100 varajase erineva nahavähi ja sama palju vähieelseid muutusi. Kõik need inimesed on edaspidi ter-ved ja saavad elada täisväärtuslikku elu. Saame täna öelda, et inimesed on endale selgelt teadvustanud, et muutusi nahal tuleb jälgida ja vaja-dusel pidada nõu arstiga. On ka palju küsimusi, mis kipuvad korduma.

Kas sünnimärkide eemaldamine on ohutu? Kas sünnimärkide eemal-

Kliinikute TeejuhtNahakliiniku dermato-onkoloogia spetsialis-tid keskenduvad eelkõige muutustele sünni-märkides ja melanoomile.

damine vähendab melanoomi riski? Milliseid sünnimärke oleks õige haiguse riski vähendamiseks nahalt eemaldada?

Normaalse sünnimärgi ehk neevuse eemaldamine nahalt on kindlasti täiesti ohutu. Normaalseid sünnimärke/neevuseid võib nahalt eemaldada esteetilistel kaalutlustel, kuid see ei vähenda kuidagi naha-kasvajate riski.

Kogu elu tekib nahale juurde uusi sünnimärke/neevuseid. Pahaloomu-line pigmentkasvaja – melanoom on pigmentrakkudest tekkiv kasvaja. Umbes 50% melanoomidest tekib nahal olemasolevast neevusest, pooltel juhtudel aga tekib nahale pigmentmoodustis, mis aeglaselt kasvades on juba oma algsest tek-kemomendist vähieelne seisund ja muutub agressiivseks pahaloomuli-seks kasvajaks.

Melanoomi varaseks avastami-seks lähtutakse nn inetu pardipoja sündroomist – üks neevus eristub teistest, sarnanemata ühegi teise märgiga nahal.

Kuidas jälgida muutusi neevus-tes?

Kõige olulisem on jälgida, kas sün-nimärk kasvab, kas toimuvad muu-tused pinnas – enne nahaga samas tasapinnas olnud neevusel tekib kasv vertikaalsuunas, moodustub tihend. Tekivad erosioonid, lõhed, koorikud. Neevust ümbritsev nahk muutub punetavaks. Kuigi melanoom võib kulgeda pikka aega kaebusteta, tuleb

tähelepanelik olla ka siis, kui tekib sügelus või valulikkus.

Pöördu arsti pooleOluline on lasta eemaldada nahalt kasvavaid ja muutuvaid sünni-märke. Ka iga kasvav neevus ei ole teel pahaloomulisusele. Kliiniliselt kujunevad välja atüpismi tunnused – asümmeetria, ebaühtlane serva-kontuur, varieeruv värvus.

Üheksakümnendatest aastatest on nahakasvajate täpsustavaks diag-nostikaks kasutusel dermatoskoo-pia – mikroskoopiline nahakasvaja struktuuri uuring. Dermatoskoopia võimaldab vähendada asjatut kirur-gilist koeproovide võtmist ja sünni-märkide eemaldamist kirjanduse andmetel 75%.

Kui lisaks välistele muutustele on ka mikroskoopiliselt tegemist atüpis-miga või kahtlusega algavale paha-loomulisusele, on ainuõige lasta see muutus oma nahalt eemaldada kirurgiliselt ja teha diagnoosi täp-sustamiseks raku-uuring. Neevuse eemaldamise protseduur tehakse kohaliku tuimastusega ning sarna-neb protseduuriliselt hambaarsti külastamisega.

Nagu mitmete teiste vähivor-mide puhul, on ka nahavähi eest parim kaitse riski teadvustamine ning oma naha ja eluviisi jälgimine. Tihti takistab inimest õigel ajal arsti poole pöördumast hirm teada saa-mise ees. Karta ei ole vaja, sest kõik nahakasvajad on varases staadiumis ravitavad ja vähieelsed seisundid lihtsate meetoditega diagnoositavad ja ravitavad. Seetõttu jälgige enda ja lähedaste inimeste nahka ning kui leiate ebakorrapärase pigmendi-laigu, mis kasvab ja muutub, minge

kohe arsti juurde. Te võite päästa enda ja oma lähedase inimese elu.

Ei ole olemas sellist piirangut, et arsti juurde tullakse liiga vara. Arst ei oota haiget, vaid tahab, et inimene oleks terve. Arsti juurde võib minna nõu küsima ja sealt ära tulla rahuliku meele ja teadmistega, kuidas elada tervelt edasi ja kuidas hoolitseda ka oma lähedaste eest.

Marianne Niin, onkoloog, meditsiiniteaduste doktor,Rahvusvahelise Dermatoskoopia Seltsi liige,Ülemaailmse Melanoomi Töörühma Eesti esindaja,Niine Nahakliinik OÜ asutaja, ravijuht

Arstid, kes Niine Naha-kliinikus vastu võtavad:• dr Marianne Niin, MD onkoloog-kirurg• dr Kreete Põder, dermatovene-roloog• dr Kai Saluvere, dermatoveneroloog• dr Enn Tuulik, onkoloog-kirurg• dr Indrek Mikomägi, pea-kaela-kirurg• dr Lauri Maisvee, pea-kaelakirurg

Teenused, mida pakume:• kogu keha nahauuring• dermatoskoopia• ambulatoorne pisikirurgia• nahahaiguste diagnostika• suguhaiguste diagnostika• krüoravi

Tervishoiuteenuste tegevusluba L02168Registratuuri telefon 615 4115E-post: info@nahakliinik.eeKontakt: Tallinn, Mõisa tn 4 / Vabaõhumuuseumi tee 3 (Al Mare ärimaja) 5. korrus

Sünnimärk Algav melanoom Melanoom

Sünnimärk Nahavähk Nahavähk

Marianne Niin

Kliinikute Teejuht

Ütlus „naeris nii, et tilgad püksis” on tuttav paljudele. Aga väga suurele hulgale inimestest pole see pelgalt sõnakõlks, sest neile kipuvadki urii-nitilgad naerdes, aevastades, ras-kusi tõstes jms puhul püksi tulema.

Uriini eritumist ebasobival ajal ja ebasobivas kohas nimetatakse urii-nipidamatuseks ehk inkontinentsu-seks ja sellel on alati meditsiiniline põhjus. Ei ole vahet, kas inimesel erituvad vaid üksikud tilgad või kogu põietäis korraga, ühtviisi eba-mugav ja elukvaliteeti halvendav on see ikka. Eestis arvatakse olevat 100–120 000 inimest, kel kergemal või raskemal määral esineb uriinipi-damatust.

„Pidamatuse all kannatab iga kümnes Eesti elanik ning iga viies pensioniealine, kuid probleemi ole-masolu tunnistavad endale vähesed ning veelgi vähemad oskavad ja jul-gevad selle vastu abi otsida,” tõdeb MTÜ Inkotuba juhataja Eha Topo-lev. „Uriinipidamatus on probleem, mis puudutab nii mehi kui ka naisi ning nii noori kui ka vanu. Kõige tähtsam on, et inimene ei salgaks oma muret.”

Õigeaegse abi ja ravi korral saab uriinipidamatust enamasti välja ravida või tunduvalt leevendada. Kindlasti tuleb pidamatusest nagu igast teisestki haigusest kõnelda oma perearstile, kes teeb vajalikud uuringud ja suunab vajadusel pat-

Valehäbi takistab abi saamastÕigeaegse abi ja ravi korral saab uriinipida-matust enamasti välja ravida või tunduvalt leevendada.

siendi edasi uroloogile või güneko-loogile.

Ilma igasuguse saatekirja ja visii-ditasuta võib nõu saamiseks pöör-duda ka suuremates Eesti linnades asuvatesse Inkotubadesse. Nõusta-mised Inkotubades on tasuta. Vaja-lik on ainult eelnev registreerimine telefoni teel.

Inkotubades töötavad medõe haridusega ja spetsiaalse väljaõppe saanud konsultandid, kes oskavad teavet jagada nii pidamatuse tüübi, raskusastme, treeningprogrammide (spetsiaalsed vaagnapõhjalihaste harjutused, tualeti- ja põietree-ning), kui ka erinevate hoolduseks kasutatavate abivahendite valimise ja kasutamise osas.

Side hoiab kuivanaAlati pole võimalik uriinipidamatu-sest täiesti priiks saada, see aga ei tähenda sugugi, et inimene peaks leppima niiske või lausa märja jal-gevahe ning teda pidevalt saatva ebameeldiva lõhnaga.

„Sõltuvalt uriinipidamise raskus-astmest on kasutusel spetsiaalsed sidemed püksmähkmeteni välja,” tutvustab Topolev erinevaid või-malusi. „Nõrga põie puhul soovitan kasutada spetsiaalseid sidemeid. Uriinipidamatuse sidemeid on väga erinevates suurustes. Mõni neist näeb välja nagu väike pesukaitse, kuid on suure imavusega ja annab kasutajale kindlustunde. Hoolimata sidemete suurusest on nad väga diskreetsed ja mugavad kanda. Ka kõige väiksemad sidemed imavad hästi, neisse mahub umbes 60–70 ml uriini, enne kui tekib vajadus sidet vahetada.”

Muidugi on uriinipidamatuse juures väga oluline hoolitseda oma intiimhügieeni eest. Ehkki sidemed lukustavad uriini kõrval ka tema lõhna, on enda alakeha puhasta-mine vägagi vajalik. Sellega saab ära hoida nahaärrituste teket, mis uriini kokkupuutel nahaga on kerge tekkima.

Riik toetab abivahendite ostuEha Topolev on kogenud, et tihti-peale inimesed arvavad, et abiva-hendid lähevad neile väga kalliks maksma, kuid nende ostmiseks on võimalik saada riigilt toetust.

Abivahendite soodustingimustel müüki reguleerib Eestis sotsiaalmi-nistri määrus nr 79. Lastel alates kol-mandast eluaastat, puudega inimes-tel ja vanaduspensioniealistel on või-malik osta erinevaid abivahendeid, sealhulgas mähkmeid, kateetreid ja muid põetushooldusega seotud tooteid soodustatud tingimustel. Selleks tuleb esitada Inkotoale ars-titõend ja isikliku abivahendi kaart. Kaardi väljastab olenevalt maakon-nast kas maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakond. Vas-tavalt määrusele kompenseerib riik osaliselt kuni 60 mähet kuus.

Seega tasub igal juhul Inkotoast abi otsida, kus abivajajat tema hädast sõltuvalt nõustatakse ja aidatakse.

„Kõige tähtsam on muuta oma mõtteviisi ja mitte häbeneda oma probleemi,” rõhutab Eha Topolev. Spetsialistide abiga saab hädas-olija kõige paremini lahenduse oma murele.

Abi inkotoAst•• Mittetulundusühing Inko-tuba pakub vastuseid uriini-pidamatusega seotud küsi-mustele ning annab profes-sionaalset abi tasuta.

•• Spetsiaalse väljaõppe saa-nud nõustaja aitab välja sel-gitada pidamatuse problee-miga inimese uriinipidama-tuse raskusastme ja liigi ning annab nõu, kuidas sellises olukorras hooldusega toime tulla. Samuti aitab ta vajadusel valida õige sideme/mähkme või muu abivahendi ning annab nõu, kuidas neid õigesti kasutada.•• Mitmesugust uriinipidama-tust puudutavat infot jagab kodulehekülg www.kuivaks.ee, hooldusvahendeid saate tellida www.inkotuba.ee.

INKoTubAdE KoNTAKTTElEfoNId: •• Tallinn, Hariduse 6, tel 646 2121; •• Tallinn, Endla 59, tel 6782 110; •• Viljandi, Pikk 4, tel 433 3190; •• Kuressaare, Tallinna mnt 23, tel 452 4305; •• Tartu, Puusepa 2, tel 731 8534; •• Rakvere, Tuleviku 1, tel 322 3922; •• Narva, Haigla 6, tel 354 0110; •• Pärnu, Kuninga 24, tel 443 0230; •• Haapsalu, Vaba 6, tel 472 5845; •• Paide, Tiigi 8, tel 384 8136;•• Kohtla-Järve, Keskallee 29, tel 322 2307; •• Võru, Lõuna-Eesti Haiglas, tel 786 8569.

FOTO: ARNO MIKKOR

Kontinentsusnõustaja Merike Mikko julgustab uriinipidamatusega inimesi inkotoast abi otsima.

Tallinna kesklinnas, Stockmanni kaubamaja vastas asuv Vitaclinika laserravikeskus on tegutsenud 2002. aastast. Kui algul tegeldi peamiselt nahaprobleemidega, siis nüüdseks osutab keskus meditsiiniteenuseid nii dermatoloogia, proktoloogia, kirurgia, kardioloogia, neuroloogia ja veresoonte kirurgia kui ka kosme-toloogia ja taastava meditsiini vald-konnas. Kliinikus töötavad suurte kogemustega arstid ning kasutusel on kõige tänapäevasemad diagnos-tikavahendid ja raviaparatuur. Õdu-sas kliinikus on loodud patsientidele kõik mugavused, tagatud on privaat-sus, igaühele lähenetakse indivi-duaalselt ning probleeme püütakse lahendada kompleksselt.

Avasta melanoom õigel ajalVitaclinika arstid võtsid aastaid tagasi esimesena Eestis kasutusele sünnimärkide ja nahamoodustiste aparaadidiagnostika, mis võimaldab juba varajases staadiumis diagnoo-sida halvaloomulisi kasvajaid, sh melanoomi. Spektro-fotomeetrilise analüsaatoriga saab uurida kuni 2 mm nahapinnast allpool asuvaid moodustisi ja teha sünnimärgis tek-kinud muutusi väga täpselt kindlaks juba algstaadiumis. Protseduur on valutu ja ohutu ega kahjusta naha-pinda. Arvutisüsteemiga ühendatud epiluminestsentsmikroskoobi abil saab hinnata sünnimärgi morfoloo-gilisi iseärasusi ja selle järgi mää-rata, kas ta võib pahaloomuliseks muutuda. Et melanoomi ravi oleks

Vitaclinica pakub parimaid laserravivõimalusi EestisLaserravi aitab kiiresti, efektiivselt ja valutult nii tervise- kui ka ilu-probleemide korral

efektiivne, on väga tähtis avastada see varases staadiumis, rõhutavad Vitaclinika arstid. Seetõttu tuleks oma sünnimärkidesse tähelepane-likult suhtuda.

laser eemaldab sünnimärgi valutultKui sünnimärk asub kohas, kus ta häirib kas füüsiliselt (nt hõõrdudes vastu riideid) või esteetiliselt, tuleks see eemaldada. Selleks on kaks või-malust: kirurgiline laser või laseriga pigmendi lõhustamine ehk laserau-rustamine. Kirurgilise laseriga võtab sünnimärgi eemaldamine umbes viis minutit ja seda tehakse kohaliku tui-mastusega. Pigmendi lõhustamine kestab vaid mõned sekundid ning protseduur on tajutav nagu väike nõelatorge.

Laseriga saab eemaldada ka nn portveiniplekke näolt või kehalt. „Sageli on need üsna ulatuslikud ning tulemuse saavutamiseks tuleb teha kümmekond raviseanssi,” sel-gitab dr Sergei Sarap. „Väiksed lap-sed tihti kardavad seda protseduuri, mistõttu kasutame nende puhul üldnarkoosi.”

Laserravi vastunäidustuseks on onkoloogilised haigused, kardios-timulaatori kasutamine, rasedus ja rinnaga toitmine.

Veenid korda 15 minutigaVeenilaiendid ehk varikoos on üsna laialt levinud haigus, mille teket soo-dustavad pikaajaline jalul püsimine, raske füüsiline töö, rasedus, ülekaal ja sünnipärane veenide nõrkus. „Tegemist on sidekoe eripäraga, mis esineb harilikult perekonniti,” tõdeb dr Sarap. „Ravisukad ja spetsiaalsed sidemed aitavad mingil määral vari-koosi tagasi hoida ning kui tekibki

väike veenikomu, saab ultraheli abil täpselt kindlaks teha, kui sügaval põhjus peitub, ja siis vastava ravi-meetodi valida.”

Varikoos pole ainult iluviga, sest haiguse arenedes võivad sel-lega kaasneda ohtlikud tüsistused haavandite, verejooksu ja veenipõ-letiku näol. Seetõttu kehtib siingi reegel: mida varem ravi alustada, seda parem. Üks võimalus on vee-nilaiendite lõikus, millega laienenud veen eemaldatakse ja millest jäävad armid.

Tänapäeval on kasutusel ka hoo-pis märksa parema kosmeetilise efektiga meetodid.

Väiksemate veenilaiendite korral saab kasutada skleroteraapiat, mis koosneb 5–10 peaaegu valutust süs-tist laienenud veenidesse. Süstitakse spetsiaalset preparaati, mis kutsub esile veresoonte seinte kokkuklee-pumise, mille tulemusel laienenud veen kaob.

Kõige innovaatilisem varikoosi ravimeetod on endovaskulaarne laserkoagulatsioon. Operatsioon tehakse kohaliku tuimastusega ja see ei võta rohkem kui 10–15 minu-tit. Veeni viiakse lasersond, mis juhitakse õigesse kohta, tehakse tuimestus ning veeni seinad n-ö

keevitatakse laseriga kokku. Kõik see toimub pideva ultrahelikontrolli all. „Oleme Eestis ainsad, kes seda mee-todit kasutavad,” kinnitab kliiniku arst Natalja Žilkina.

Operatsioon kulgeb valutult ning nahale ei jää arme. Ka taastumise aeg on oluliselt lühem: haige saab kohe koju ja võib juba mõne päeva pärast tööle minna.

„Enne raviprotseduuri teeme muidugi põhjalikud uuringud,” lisab dr Žilkina. „Alles pärast täpset diag-noosi saab valida õige ravimeetodi. Meie aparatuur ja kogemused või-maldavad pakkuda oma patsien-tidele kõige tänapäevasemat ravi, mis üldse praegu meditsiinis olemas on.”

Keskus alustab lähiajal ka prokto-loogilist laserravi, mida pole samuti veel Eestis tehtud.

Vitaclinikas saab teha ka näo korrektuurlõikust, keha vormivat vaakummassaaži, nõelravi jpm ning osta spetsiaalseid nahahooldusva-hendeid. Põhjalikuma info keskuses pakutava kohta leiab www.vita.ee.

VITACLINIKA Tallinn, Tartu mnt 16, III korrus tel 669 0806; 520 8030 kodulehekülg www.vita.ee

Kliinikute Teejuht

Jõhvi endise lastehaigla ruumides tegutseb OÜ Corrigo, kus osuta-takse polikliiniku-, ambulatoo-riumi-, tervisekeskuse- ja muu laia profiiliga mittestatsionaarset ravi. Põhjust selle maja uksest sisse astuda on kindlasti ka erivajadus-tega inimestel, sest siinne piir-kondlik nõustamiskeskus nõustab ja pakub igakülgset teavet erivaja-dustega inimestele ja nende pere-dele.

Projektijuht Merike Peri ütles, et Ida-Virumaa nõustamiskeskus oli juba varem seotud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi „Töölesaamist toetavad hoole-kandmeetmed 2007–2009” kaudu projektiga, mis toetas erivajadus-tega inimeste ning nende perede tööhõive suurendamist ja seeläbi toimetuleku parandamist. Eelmise aasta maist kuni selle aasta lõpuni on aga jätkuprojekti abil võimalik saada erivajadustega inimestel ja nende pereliikmetel nõu erinevate teenuste ja toetuste saamise või-malustest.

„Eesmärk on aidata inimesi

Keskus aitab suuri ja väikseid, noori ning eakaidOÜ Corrigo rehabilitatsioonikeskuse katuse all on taastus- ja hooldusravi kõrval leidnud koha ka regionaalne nõustamiskeskus ning narkosõltuvusega noorte osakond.

tööle. Erivajadustega inimeste ning nende pereliikmete tööhõivet ning toimetulekut igapäevaeluga saab suurendada kvaliteetse ja kätte-saadava nõustamissüsteemi abil. Meie pakume sotsiaalnõustamist, võlanõustamist, psühholoogilist ja perenõustamist,” selgitas Peri. Ta lisas, et seoses projektiga võib keskusest saada nõu 700 inimest, igaüks neist kuni kaheksa tundi. Tööle peaks pärast seda saama 105 inimest.

„31. jaanuari seisuga oli nõusta-tud ligi 460 inimest ja tööle saanud 31 inimest. Peame täiesti reaalseks, et aasta lõpuks vastab nende arv soovitule,” kinnitas Peri.

Eriti suurt huvi tuntakse võla-nõustamisteenuse järele. „Oleme päästnud nii mõnegi inimese elu, kes suurte võlgade tõttu mõlguta-nud halbu mõtteid. Suur tung on ka psühholoogi jutule, kes aitab vaba-neda hirmust töötuse või koolivägi-valla ees, ta on ühtlasi ka perelepi-taja,” selgitas Peri. Nõustamiskes-kuse töötajad ei oota inimesi ainult Jõhvis, vaid sõidavad ka kohapeale

Jõhvi haigla pakub nii rehabilitat-siooniplaanide koostamist, rehabi-litatsiooniteenust kui ka mitmeid taastusravivõimalusi. Füsiotera-peut Ele Luuk ütles, et kui rehabili-tatsioonikeskus ligi kümme aastat tagasi tööd alustas, oli põhirõhk laste rehabilitatsioonil. „Kuna Ida-Virumaa laste hulgas on palju astmaatikuid, siis on suur nõudlus soolakambri järele. Paljud taastus-ravisse tulnud lastest on kimpus just astmaga. Kuid soolakambrist on abi ka muude hingamisteede ja külmetushaiguste, samuti nahahai-guste ja allergiate puhul,” selgitas Luuk. Mõned aastad hiljem lisandu-sid teenused ka täiskasvanutele.

Mullu suvest on avatud uus osa-kond, mis leevendas tublisti seni valitsenud ruumikitsikust ja paran-das ka siinsete töötajate töötingi-musi. „Saame nüüd pakkuda roh-kem liikumisravi, selle kvaliteet on märksa tõusnud,” sõnas Luuk. Endi-selt on nõutud mitmesugused mas-saažid, sealhulgas soojendusega massaažikušett, veeprotseduurid, mudaravi. Pimedatel talvekuudel tuntakse suurt huvi ka valgusravi vastu, mis aitab nii depressioonist kui ka unehäiretest jagu saada.

Ühena vähestest tervishoiuasu-tustest Ida-Virumaal kasutatakse Jõhvi haiglas Norras välja töötatud Redcord (endine nimi TerapiMaster) süsteemi. Uudne ravi- ja harjutuste süsteem annab häid tulemusi insuldi läbi teinud ning traumajärgsete lihas- ja liigesprobleemidega inimestele. Ka erinevate selja- ja õlaprobleemide ravis on Redcordi abil saavutatud väga häid tulemusi. Laste arendus-ravis kasutavad füsioterapeudid Redcord süsteemi sensomotoorse arengu soodustamiseks. „Soovitan inimestel meie juurde tulla ka omal käel, leppida füsioterapeudiga kokku aeg ja TerapiMasteri abil testida oma lihaseid, et ennetada hilisemaid probleeme,” ütles Luuk.

Füsioterapeudid kasutavad ka

valdadesse või lastekodudesse. Peri sõnul on nad pakkumas nõustamis-teenust ka Järvamaal ning Lääne-Virumaal, rääkimata Ida-Virumaa linnadest Narvast, Narva-Jõesuust ja Sillamäest.

IdA-VIRuMAA NõuSTAMISKESKuS•• sotsiaalnõustamine•• psühholoogiline nõusta-mine•• psühholoogiline perenõus-tamine•• võlanõustamine•• tugigrupid •• Novembrist 2010 pakub OÜ Corrigo Rakveres Jaama puiestee 6a nõustamistee-nust Lääne-Viru maakonnas sõltuvusprobleemidega isi-kutele. •• 2011. aasta algusest lisan-dus ka sõltuvusprobleemi-dega isiku lähedaste nõusta-misteenus. •• Lisainfot saab telefonil 5562 0163, mis on ka nõusta-mistoa kontakttelefon.

jaapanlasest kiropraktiku Kenzo Kase välja töötatud ning viimaste aastate jooksul Eestisse jõudnud kinesioloogilist teipimist. Meetod aitab stabiliseerida lihas- ja liiges-struktuure, alandab põletikku, tur-set ja valu, tugevdab nõrku lihaseid ja lõdvestab ületoonuses lihaseid. Kinesioloogilise teipimise abil on võimalik kiirendada taastumist üle-koormusvigastustest, traumadest, operatsioonidest ning teatud juh-tudel aitab see isegi operatsiooni vältida või edasi lükata.

OÜ Corrigo pakub ka füsiotera-peudi, perenõustaja, psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja sotsiaal-töötaja teenust.

TAASTuSRAVI oSAKoNd PAKub:•• veeprotseduurid: pärlivann, aroomimullivannid, veealune dušš-massaaž, •• massaaž: klassikaline massaaž, ravimassaaž •• soolaravi •• mudaravi•• valgusravi•• aparaatse füsioteraapia protseduurid: ultraheliravi, diadünaamika, magnetravi, laserravi, inhalatsiooniravi

Projektijuht Merike Peri sõnul võib nõustamiskeskusest saada õpetust 700

inimest, töö peaks pärast leidma endale vähemalt 105 inimest.

Taastusravi aitab vaevatud keha ja masenduses hinge

Sõltuvuses noorukeid aitab noorukite ravi-rehabilitatsioonikeskus Jõhvi noorukite ravi-rehabilitat-sioonikeskus (JNRK) alustas tööd 2004. aastal. Selle põhieesmärk on 14–18-aastastele uimastisõltu-vusega lastele ravi- ja taastusravi-teenuse osutamine, erandkorras võetakse vastu ka 11–14-aastaseid lapsi.

Keskuse sotsiaaltöötaja Ene Narusing on sõltuvushäiretega noortega töötanud kuus aastat. Ta selgitas, et ravi-rehabilitatsioonile võetakse noorukeid, kelle uimastite või teiste sõltuvusainete nagu näi-teks alkohol, surrogaadid, keemili-sed ained või muu kuritarvitamine on dokumentaalselt tõestatud. Keskusesse võib noorukit suunata alaealiste asjade komisjon oma otsusega, kohaliku omavalitsuse

sotsiaalvõrgustiku otsuse alusel või kohus. Kuid on ka võimalik võtta nooruk keskusesse ravile kas lap-sevanema või tema enda avalduse alusel.

„Meie keskusesse jõuavad need noored, kel on probleemid, mida kodu ja vanemad pole osanud või suutnud lahendada. Keskuse põhi-eesmärk on toetada seega lapsi ja noorukeid, kes on kuritarvitanud sõltuvusaineid, kes ei täida kooli-kohustusi ja kellel on probleeme seadusandlusega. Keskuses on 18 kohta ja siin on lapsi üle Eesti,” sõnas Narusing.

Keskusesse tulnud nooruki jaoks tähendab see ühte õppeaastat indi-viduaalse õppekava alusel. Õppe-töö toimub JNRK ruumides ja seda

viivad läbi Jõhvi gümnaasiumi ja Jõhvi Vene gümnaasiumi õpetajad. Keskuses käib statsionaarne ravi pärast ambulatoorse ettevalmis-tusetapi läbimist. „Kõige rohkem jõuab siia noori, kel on kanepi- ja alkoholisõltuvus. Ei oska seda mil-legagi seletada, kuid näiteks Lõuna-Eestis on noorte seas enam levinud alkoholisõltuvus ja toksikomaania, Ida-Virumaal kanepi- ja alkoholisõl-tuvus,” märkis Narusing.

Keskuse töötajad alustavad noo-ruki abistamist sellest, et lepivad kokku piirid ja kehtestavad distsip-liini. Piiride puudumine on viinudki selleni, et lapsevanemad ei tea, mida nende järeltulija teeb. Noor-tega töötavad lisaks gümnaasiumi õpetajatele ka kasvatajad, medit-

siiniõde, arst, sotsiaaltöötaja, koor-dinaator, psühholoog, psühhiaater, eripedagoog. Samuti on võimalik kasutada peret ja noorukit ühen-dava pereterapeudi abi. Elu kes-kuses tähendab seda, et siit ei tohi omatahtsi lahkuda, kuid keskuses viibivad noored käivad koos kasva-tajatega kinos, teatris, võimalusel väljasõitudel. Kaks korda nädalas toimub käsitööring, keskuses käivad külas eri ametkondade esindajad, kes tutvustavad oma elukutset.

RAVI-REhAbIlITATSIooNI KolM ETAPPI•• Ettevalmistusetapp ehk 0-etapp: ettevalmistusfaasis toimub lapse/nooruki anam-neesi kogumine sõltuvuse ja

muude probleemide väljasel-gitamiseks. Toimub esmane tutvumine lapsega. •• Esimene ehk ravietapp: ravi sisaldab psühhiaatrilist ja psühhoterapeudilist diag-noosist lähtuvat raviskeemi; individuaalse teraapia kavan-damist ja läbiviimist; grupi-teraapiaga liitumist; kvalifit-seeritud erialaspetsialistide järelevalvet; järjepidevat ja süstematiseeritud astmelist programmi.•• Teine etapp: raviskeemi väljatöötamine ja rakenda-mine, sh võõrutusravi bupre-norfiiniga;psühhiaatriline ja psühho-loogiline nõustamine; kliendi

perekonnaga kontakti võt-mine, perekohtumiste korral-damine; ravikeskuse sisekor-rareeglite ja nõuete täitmise jälgimine.•• Kolmas etapp – rehabili-tatsiooni alustamise etapp: algab ettevalmistamine lapse/nooruki keskusest väljakirju-tamiseks. Vajadusel otsitakse võimalusi, kuhu laps suun-dub pärast väljakirjutamist.

oÜ CoRRIgoJaama 34, Jõhvi

Ida-VirumaaTel: 333 1100, 55 620 372

e-post: registratuur@corrigo.eewww.corrigo.eeSkype: oucorrio

FOTOD: SIgNE KALbERg

Füsioterapeut Ele Luuk soovitab tulla ja TerapiMasteri abil testida oma lihaseid, et ennetada hilisemaid terviseprobleeme.

Kliinikute Teejuht

Mis masina ja tehnoloogiaga tegemist on?Uusim masin ja kõige uuem tehno-loogia dermatoloogiliste problee-mide lahendamiseks. Masin põhineb ELOS-tehnoloogial (elektro-optilisel sünergial). See tähendab, et tavapä-rasele dioodlaserile ja IPL-ile (inten-siivsele pulseerivale valgusele) on lisatud bipolaarne raadiolaine, et tõsta oluliselt protseduuride efektiiv-sust. Selle masina ja tehnoloogiaga tehtavad protseduurid on väga laial-dast kajastamist leidnud ka meedias, näiteks Oprah’, dr Phili, Rachael Ray saadetes.

Milliseid protseduure ja kuidas tehakse?• Laser- ja fotoepiLatsioon Kehapiirkonna ja nahatüübi järgi

Laseriga saab eemaldada karvu, pigmendilaike, kapillaarilaiendeid, kortsukesi ja tselluliitiLaserClinic kasutab oma töös uusimaid masinaid ja tehnoloogiat derma-toloogiliste probleemide lahendamiseks.

saab valida, kumba protseduuri teha. Eesmärk on neil ühesugune: tõsta temperatuur karvanääpsus määrani, mil karv sureb. Protseduu-ride tulemusena karvakasv nõrgeneb ja peatub lõpuks. - Kellele protseduur sobib?Igas vanuses meestele ja naistele, kes soovivad tüütutest karvadest vabaneda, samuti vahatamisest või raseerimisest tekkinud sissekasva-nud karvade eemaldamiseks ning neile, kellel on karvanääpsu põleti-kud kerged tulema.- Kaua võtab aega üks protseduur?Protseduuri aeg sõltub kehapiirkon-nast, millele seda tehakse. Ülahuu-lele kulub näiteks 10 minutit, säär-tele aga kuni 1,5 tundi.- Miks on mitu protseduuri vaja teha?Korduvad karvaeemaldusprotseduu-rid on vajalikud selleks, et tabada kõiki karvu aktiivses kasvufaasis. Ainult selles faasis on soojus võime-line hävitama karvasibulat. Karvade kasvufaasid ja nende kasvutsüklid on aga piirkonniti erinevad. Karvakasvu tsüklid on ka indiviiditi erinevad –

sõltuvalt soost, vanusest, etnilisest päritolust, hormonaalsest seisun-dist jne.- Kui tihti on vaja protseduuri kor-rata?Esimesed 3 protseduuri võiks olla 7–8-nädalase intervalliga, edasi juba võib protseduuride vaheline aeg ula-tuda kuni 3 kuuni!

• fotonoorendamineProtseduur on mõeldud neile, kellel on pigmendilaigud: fotovananenud ja päikesest kahjustatud nahk, ted-retähnid, maksaplekid või kapillaa-rilaiendid, kuperoosa ja rosaatsea. Kuna sellel masinal, millega LaserC-linicus protseduure tehakse, on kasutusel ka raadiolaine, mis on üks paremaid naha kudede remodellee-rijaid ja tekstuuri parandajaid, aeg-lustab protseduur ühtlasi ka naha vananemist, ahendab poore, silub peeneid kortse ja kiirendab armide paranemist.- Kuidas see toimib?Valgus neeldub hemoglobiinis (veres) ja melaniinis (pigmendis) ning muundub kuumuseks. Kuu-muse toimel kapilaarilaiendis olev veri koaguleerub (hüübib) ja vere-soon tõmbub kokku ja kaob kohe. Pigmendilaigus olev pigment lõhus-tub ja kerkib naha pinnale ning ketendab välja nädalaga.- Kaua protseduur kestab?Ninalt kapillaaride eemaldamine võtab aega mõne minuti, näiteks põskedelt 15 minutit. Kogu näo foto-noorendamise protseduur kestab 45 minutit.- Kui tihti ja kas peab protseduuri kordama?

Enamik pigmendilaike ja rahvakee-les nn ämblikke läheb kinni ja kaob kohe pärast esimest protseduuri. Rosaatsea ja kuperoosa aga vajavad enamasti kordusprotseduure. Prot-seduuri võib korrata vajaduse järgi iga 3–4 nädala tagant.

• naha pinguLdamineELOS-tehnoloogia võimaldab teos-tada maailmas unikaalset FDA poolt heaks kiidetud naha pinguldamise ja kortsude silumise protseduuri.- Kuidas see on võimalik?Infrapunavalguse ja bipolaarse raa-diolainega soojendatakse dermist 4–5 mm sügavuselt. Kudede soo-jendamine parandab fibroplasti

(sidekoe rakkude) toimimist, mis omakorda stimuleerib kollageeni teket. Teisisõnu – kuumuse toimel hakkavad fibroplasti rakud tootma uut kollageeni ja elastiini. Kortsud kaovad ja nahk pinguldub.- Kui tihti ja mitu protseduuri oleks vaja teha? Kuna protsessid nahas võtavad aega, siis igale protseduurile järgneva nädalaga paranevad tulemused veelgi. Parima tulemuse saavutami-seks soovitame valida ala, näiteks silmad või suu ümbruse ja läbida nelja korra kuur kahenädalase inter-valliga.

Kortsude ja väiksemaid armide silumine fraktsonaalse laseriga - Kuidas?Protseduuri teostatakse selles piir-konnas, kus on kortsujoon või arm. Fraxel-laseri ja bipolaarse raadiolaine koostoimel lõhustatakse vanad kolla-geenikiud. Uus kollageen ja elastiin moodustub ümbritsevate ja soojuse toimel aktiveerunud kudede toel.- Millal lõpptulemust on näha?Kuna see on väga intensiivne naha-kudede remodelleerimisprotseduur, siis toimuvad nahas uuenemisprot-sessid veel 3 kuni 5 kuud pärast kuuri läbimist.

• akne raviELOS-akneravi kasutab laia valguss-pektrit 400–980 nm ja bipolaarse raadiolaine energiat, et mõjutada rasunäärmeid nahas. Sinine, lühikese lainepikkusega valgus mõjutab P. acnes’i populatsiooni rasunäärmete juhades. P. acnes’i bakterid tooda-

vad porfüriine, mis on valgusravi märklauaks. Valgus tekitab bakterite rakumembraanis vabasid radikaale, mõjudes neile hävitavalt ja rahusta-des seeläbi põletikku rasunäärmes. Punasel ja infrapunasel valgusspekt-ril koos raadiolaine energiaga on rasunääret kuivatav efekt, mis pärsib liigset rasueritust. Raadiolaine aitab kaasa aknearmide paranemisele.

• veLashape’i tseLLuLiidiravi on spetsiaalselt välja töötatud suu-renenud rasvarakkude kahandami-seks ja on näiteks USA-s kasutatuim tselluliidi ravimasin üldse. Kui eest-lastele hästi tuntud LPg-hoolduses kasutatakse vaakum- ja rullmas-saaži ja saadakse häid tulemusi, siis VelaShape’is on lisaks vaakum- ja rullmassaažile lisatud bipolaarne raadiolaine, infrapunavalgus ja spet-siaalne tselluliidikreem. Ja kuna ka ravimasin põhineb ELOS-tehnoloo-gial, pinguldab protseduur ühtlasi ka lõtvunud nahka ja parandab tema tekstuuri.

Praegu on mitmeid superhäid sooduspakkumisi! Täpsemat infot vaadake LaserClinicu kodulehelt www.laserclinic.ee.

lASERClINICToompuiestee 37, II korrustel 5622 2646www.laserclinic.eeinfo@laserclinic.ee

• ilmastiku kahjustatud nahk, • päikeseplekid, • pigmendilaigud, • tedretähnid, • angioomid, • ebaühtlane jume, • punased ja pruunid laigud, • rosaatsea, • kuperoosa, • punetav nahk, • kapillaarilaiendid, • väiksed veresooned,

• kortsud, • nn kanavarbad, • lõtvunud nahk, • väsinud väljanägemine, • vananemise märgid, • suurenenud poorid, • rasune nahk,• akne, • akne armid, • soovimatud karvad, • sisse kasvanud karvad, • karvanääpsupõletik.

Masinal on 10 erinevat vahetatavat otsikut, et võimalikult täpselt ja efektiivselt lahendada kõiki järgmisi nahaprobleeme:

Nõelraviarst Mihkel Veskimägi kin-nitab, et kolm tillukest nõela kõr-valestas vabastab tubakasõltlase kahe-kolme nädalaga suitsetamise pahest.

Muidugi oleks hea, kui doktor Veskimäe jutule minnes oleks suit-susõltlasel ka endal olemas soov sellest kulukast harjumusest vaba-neda.

„Loobumine peab olema ini-mese enda kindel soov ning tal peab juba tõesti olema sõltuvus välja kujunenud,” rõhutab arst. Nüüd, mil tubakatooted on järjest kalline-nud ja kallinemas, moodustavadki nõelravist abi otsijate hulgas lõvi-osa kroonilised suitsetajad. „Nende puhul on tulemus ka kõige parem. Minu pooleliolev doktoritöö kin-nitab, et 95 protsenti minu juures käinud inimestest on saanud suitse-tamisest lahti, ülejäänud viie hulka kuuluvad aga vahetevahel üks-kaks suitsu tõmbavat pühapäevasuitse-tajat,” selgitab Veskimägi.

Meeste ja naiste seas on oma probleemile abi otsijaid võrdselt, vastunäidustusi nõelravi puhul pole.

Kiire toime Doktor Veskimäe meetod on lihtne ja võtab aega vaid viis minutit: vas-tavatesse punktidesse kõrvas paneb

Nõelad kõrva ja suitsust priiksInimene, kes nõelad kõrva saab, see ka suitsetamisest loobub.

ta neli tillukest nõela, mis pööravad aju tagasi suitsetamiseelsesse sei-sundisse, pärsivad söögiisu ja teki-tavad täiskõhutunde. Kaks viimast on just selleks, et suitsetamisest loobujat ei kammitseks hirm keha-kaalu tõusu pärast. „Nõelte toime algab kohe – inimesed ütlevad, et juba tunni aja pärast ei kisu enam tõmbama. Kolm nädalat on aeg, mis kulub aju keemia tagasikeeramiseks sellesse aega, mil poldud veel õpi-tud suitsust mõnu tundma. Samuti ei teki võõrutusvaevusi,” märgib nõelraviarst.

Nõelad jäävad kõrva (peal on plaaster) seniks, kuni kõrva aktiiv-sed punktid neid kinni hoiavad.

Arsti kinnitust mööda piisab võõrutamiseks vaid ühest protse-duurist. Aga kuna patsiendid on väga erinevad, siis protsessi kestust prognoosida on üsna võimatu – ühel võtab see aega mõne nädala, teisel mõne tunni, kolmandal aga mitu kuud.

Mihkel Veskimägi on valmis andma aastase garantii, et inimene, kes tema juures nõelad kõrva saab, ka suitsetamisest loobub. Kui ei, paneb tohter tasuta uued nõelad. Kel juba kord nõelad kõrvas, ei peaks uudishimust proovima, mida suits teeb. „Siis tuleb otsida sobiv koht oksendamiseks,” täpsustab Veskimägi.

Põhjused, miks inimesed suitse-tamisest vabaneda soovivad, on eri-nevad. „Määravaks saab ikkagi tuba-katoodete hind. 80 protsenti loobub raha pärast ja ülejäänud vaid tervise nimel. Kui tubakaaktsiisi tõstetakse, otsitakse nõelravi kui kõige kiirema ja mugavama ravimeetodi juurest abi,” on Veskimägi kogenud.

doKToR MIhKEl VESKIMägI NõElRAVIKAbINET Asukoht: Perearstikeskuses Tamm ja Sula OÜ Sõpruse pst 179/181 (endine Mauruse raamatupoe maja)Tel 5560 8004Vaata lähemalt: www.nikostopp.com