KLOONSORDI ARETAMINEppevahend Aednik I kutse taotlejatele ja kigile huvilisteleKASUTADA KOOS RAAMATUGAPomoloogia. Kirjastus Ilo, 2005 (PO) lk.19-21, 124... viPuuviljad ja marjad Eestis. Kirjastus Ilo, 2005 (PME) lk.19-22, 132...Sordi saamisloo leiate raamatutest thestikuliselt jrjestatud sordikirjeldustest.Jaan KivistikRpina Aianduskool2007Edasi

pivljundKellel on kannatust jrgnev materjal lbi ttada, saab teada, mis on kloonsordid ja kuidas aretada puuviljasorte.Kellel on psivust, vib selle teadmise toel aastate vltel ise aretada kloonsordi.Kellel on ka nne ja riskijulgust, vib saada sordi omanikuks, mis hakkab Teile ja Teie prijatele tulu tooma (PO:25-26, PME:27-28).Edasi

Mida tean?Edasi psemiseks tuleb teha valik klpsates snadel, mida peate igeks vastuseks.Selleks, et aretada unasorti, peab aretaja kindlasti: ristama (ietolmu kandmine ie emakasuudmele), klvama seemneid, tegema valiku taimede seast, oskama pookida vi muul viisil vegetatiivselt paljundada.

IGE! VALIK (SELEKTSIOON) ON SORDIARETUSE THTSAIM VTEKui see oli Teie ainuke valik, siis teate jrgnevat ja aja sstmiseks vite vljuda.Loomulikult vite soovi korral ka jtkata.

See pole nii!Lugege valikuid uuesti hoolikamalt meldes.Jtkake esitlusega.

Sortide liigitus(Lugege ka raamatust lk.19)Populatsioon- ja liinsorte (need on enamikul kgiviljadel ja suvelilledel) paljundatakse seemnetega. Kloonsorte (need on kartulil, puuvilja- ja marjataimedel) paljundatakse vegetatiivselt (kloonides). Neil on he sordi kik taimed ravahetamiseni sarnased.Edasi

Kloonsordi aretamineLugege raamatust PO:20-21, PME:21-22 Enamik puuviljasorte on saadud kombinatsioonaretusega. Uurige unasordi Sgisdessert aretamist, millega alustati kevadel 1946 Pollis.Antonovka X Tartu Roosun = SgisdessertEdasi

X

Ema 'Antonovka'(seemnekandja)ristati kevadel 1946Isa 'Tartu Roosun'(tolmuandja)'Sgisdessert - parim sellest ristlusest saadud seemikute seast, mida hakati pookides paljundama.Edasi

Kas mistan igesti?Klpsake lausel, mis on Teie arvates ige.1. 1946. aastal valmis esimene Sgisdesserdi un.2. 1946. aastal saadud seemnetest kasvasid kigist Sgisdesserdi puud.3. 1946. aastal valminud seemnest kasvas Sgisdesserdi esimene puu ehk algpuu.

Kahjuks pole see ige! Melge veel ja korrake pitut.Millise sordi puul kasvas ristamisel saadud un?Mis vrvi on selle sordi ja Sgisdesserdi viljad?Milline osa unast kannab isasordi geene (tunnuseid)?Tagasi

Kahjuks pole see ige! Melge veel ja korrake pitut!Kas he ema ja isa lapsed on kik tpselt hesugused? he una seemnest kasvanud puud on he ema ja isa lapsed. Tagasi

ige! Ainult hest ristandseemnest kasvas algpuu, mille vegetatiivne jrglaskond kannab sordinime Sgisdessert.Edasi

Lugege ksimus ja klpsake vastusel, mida peate igeks!Kas ristamine on sordi aretamisel vltimatu?JahEi

Pole ige! Lugege sordikirjeldustest(PO alates lk.125, PME alates lk.133) sortide saamislugusidKuidas aretati unasort Koit (PO:20, PME:22)? Mida teame tema isast?Tagasi

ige! Ristumine vib olla looduslik, aretaja ei pea seda tegema. Koit kasvas les Suislepa vabatolmlemisel arenenud seemnest.Kas aretaja peab seemneid klvama?JahEi

Pole ige! Lugege sordikirjeldustest(PO alates lk.125, PME alates lk.133) sortide saamislugusidKuidas aretati pirnisort Seiu (PO:20, PME:22)? Mida teame tema vanematest?Tagasi

ige! Vrtuslike omadustega taim vib olla trganud juhuslikust seemnest, nagu pirnisordi Seiu algpuu.Kas aretaja peab tegema valikut taimede seast?JahEi

Pole ige!Valik on sordiaretaja phitegevus. Kui soovite teemat omandada, tuleb Teil alustada uuesti.

ige!Valik (selektsioon) on aretaja peamine tegevus.Kas aretaja peab oskama taimi paljundada (pookida)?JahEi

Pole pris ige. Aretaja ei pea ise paljundama, vaid vib tellida paljundusteenust.Jtkake ja otsustage, kuidas vastate nd esitluse algul antud ksimustele.

ige!Aretaja ei pea ise paljundama, vaid vib lasta paljundada valitud taime.Jtkake ja melge veelkord esitluse algul antud ksimustele.

Mida nd tean?Edasi psemiseks tuleb teha valik klpsates snadel, mida peate igeks vastuseks.Selleks, et aretada kloonsorti, peab aretaja kindlasti: ristama (ietolmu kandmine ie emakasuudmele), klvama seemneid, tegema valiku taimede seast, oskama pookida vi muul viisil vegetatiivselt paljundada.

IGE!Olete judnud lpule ja philist mistnud.Niimoodi aretatakse kloonsorte (viljapuudel ja ilupuudel ning -psastel, psililledel, kartulil jne.). Mis on kloonsordid?Arvamusi esitluse kohta vtan tnuga vastu aadressil jaan.kivistik@ak.rapina.ee Tiendav kirjandus teema kohta.

Tiendavat kirjandustEesti puuvilja- ja marjasordid. Eesti Maalikool. 2006 Kask, K. Eesti puuvilja- ja marjasordid. Valgus. 1984 Kiik, H. Taimetark I-III. Eesti Raamat. 1968-1986 Kurvits, A. Minu aretustid puuviljanduses. Eesti Riiklik Kirjastus. 1957