KOALITSIOONILEPING: LOE, milles Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja IRL kokku leppisid07. aprill 2015 12:43 EESTI REFORMIERAKONNA,
EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU ERAKONNA
ning
ERAKONNA ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT
kokkulepe
valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi phialuste kohta

Tdokument seisuga 7.04.15Eesti Reformierakonna, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu Valitsusliidu eesmrgiks on kindlamini kaitstud Eesti nii oma rahva kaitsetahte kui tugevate liitlassuhetega. Eesti riigi iseseisvuse hoidmine, eesti keele ja kultuuri silitamine on Valitsusliidu hine eesmrk.Valitsusliit soovib kujundada Eestist jrjest kindlamalt euroopalikke vrtusi kandva, majanduslikult eduka, kigile vrdseid vimalusi tagava, perekonda vrtustava, hsti hoitud ja kaitstud riigi. Igale Eesti elanikule tuleb tagada vaarikas toimetulek, milleni viib igauhe voimalus rakendada oma loovust ja tookust iseenda, oma pere ja kogu rahva heaolu parandamiseks.Heaolu ja sissetulekute suurenemise tagavad majanduskasv, soodne ettevtluskeskkond ja Eesti inimestesse panustamine. Valitsusliidu eesmrk on lai ja joukas keskklass ning igauht vaartustav uhiskond. Peame oluliseks tagada inimestele kvaliteetne ja vimetekohane haridus ning paremad talased eneseteostuse vimalused. Valitsusliit peab oluliseks majanduse avatust, mis seisneb toojou, kaupade, teenuste ja kapitali vabas liikumises. Neme ausat vaba konkurentsi htviisi olulisena nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Vrtustame majanduskasvu soosivat maksupoliitikat ning tasakaalus, tulevaste polvede ees vastutustundlikku eelarvet nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil.

Inimigusi ja phivabadusi vrtustades peab Valitsusliit oluliseks, et iga Eesti inimese huvid oleks kaasatud ja igaks saaks Eesti arengusse panustada oma vimete kohaselt. Valitsusliit prab erilist thelepanu lastele, eakatele ja erivajadustega inimestele.
Eesti Reformierakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
on
lastega perede toimetuleku parandamiseks, laste sndi toetava keskkonna edasiarendamiseks, Eesti julgeoleku tugevdamiseks, madalapalgaliste toimetuleku suurendamiseks, majanduskasvu edendamiseks ja tjumaksude vhendamiseks, riigi ja kohaliku halduse reformimiseks, remaastumise leevendamiseks,
otsustanud
moodustada aastateks 2015-2019 valitsusliidu ning leppinud kokku alljrgneva tegevuskava elluviimises.
1. Lastega perede toimetuleku parandamine
Peretoetuste ldphimtted
1.1 Me ei vhenda htegi lastega peredele meldud senist toetust. Me ei suurenda lapsevanemate majanduslikku koormust laste kasvatamisel.
1.2 Kaalume peretoetuste vljamaksmise sidumist perioodilise perearsti klastamisega tagamaks kigile lastele vajadusel igeaegne abi.
1.3 Analsime phjendatud juhtudel vimalust asendada lastetoetuse rahaline vljamakse teenuste ja kaupadega lastele.
Suurem tugi laste snnile ja kasvatamisele
1.4 Tstame esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni.
1.5 Kindlustame igale noorele vimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses, loome selleks tervikliku riikliku sihtotstarbelise huvitegevuse toetusssteemi.
1.6 Arendame edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat, makstes igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 eurost lasterikka pere toetust (tiendavalt kehtivale 100 eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele).
1.7 Soodustame lastehoidude loomist. Toetame riigipoolse investeeringuga kohalikke omavalitsusi kigile soovijaile lasteaiakohtade loomisel ja neme seadusega ette hvitise maksmise kohustuse juhul, kui omavalitsus ei ole taganud lasteaiakohta.
1.8 Suurendame lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja anname abi vajavatele kolmelapselistele peredele eluaseme soetamisel vimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.
1.9 Jtkame viljatusravi toetamist.
T ja pereelu hildamine
1.10 Analsime vimalusi vanemahvitise ssteemi paindlikumaks muutmiseks lhtudes phimttest, et kski tiendusettepanek ei tohi halvendada hvitise mju demograafilisele olukorrale ega vanemate konkurentsivimet tturul.
1.11 Vimaldame pere- ja telu paremaks hildamiseks vanemate samaaegset puhkamist ning arendame vanemaharidust ja vanemlust toetavaid teenuseid (nt perekoolitused, perenustamine, tugiisik).
1.12 Toome ttute vanemate paremaks abistamiseks kuni 8-aastase lapse vanemateni samad toetusmeetmed, mis kehtivad kuni 24-aastastele noortele (vrdsustame viksemate laste vanemad noortega tturutoetuste osas).
1.13 Tunnustame peresbralikke ettevtteid.
Vanemahariduse arendamine, lastekaitse
1.14 Arendame vanemaharidust ja vanemlust toetavaid teenuseid.
1.15 Viime phikooli ppekavasse sisse suhtlemispetuse, mis aitab tsta hiskondlikku teadlikkust ja ennetada perevgivalda, suhtlemis- ja suhteprobleeme.
1.16 Tugevdame lastekaitset ja rakendame 2016. aastal uue riikliku lastekaitsekorralduse, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ning terviseriskide ennetamisele ning vhendamisele (sealhulgas tugiteenused peredele ja perelepitusteenus).
Lahuselavate vanematega ja vanemliku laste toimetuleku parandamine
1.17 Laste huvidest lhtudes soovime lbi ennetuse ja toetava vanemluse vhendada elatisrahajuhtumite teket.
1.18 Kui lapsele elatise maksmiseks kohustatud vanem elatist igeaegselt ei maksa, teeb seda riik, nudes hiljem summa vanemalt sisse. Selleks loome Sotsiaalkindlustusameti all elatisabi fondi, kust saavad 100 euro ulatuses kohtuotsuse kohta kuus tuge need lapsed, kellele lahuselav vanem ei maksa elatist. Analsime elatisabi lempiiri seadmist arvestades fondist tuge taotleva vanema leibkonna sissetulekut liikme kohta.
1.19 Kui elatise maksmise kohustusega isik jb elatisabifondile vlgu, antakse nue titemenetluseks kohtutiturile. Stestame julised riikliku sunni meetodid laste elatisraha maksmisest krvalehoidjatele (riigitoetuste maksmisest ja riigi antavate tegevuslubade vljastamisest keeldumine, elatise mahaarvamine tulumaksutagastuselt ja kogumispensioni fondidest). Anname piisavad volitused titevametnikele elatisraha sissenudmiseks ning muudame elatisnuded kehtivaks kuni vlgade tasumiseni.
1.20 Arendame vanemliku hooleta lastele perephiseid ja teisi kvaliteetseid asendushoolduse vorme. Toetame hooldusperesid vajalike teenustega ja tagame hooldusperedes kasvavatele noortele edasippimiseks samad riigi toetatud vimalused nagu on asenduskodus.
2. Madalapalgaliste toimetuleku parandamine
2.1 Loome madala sissetulekuga ttavate inimeste igaaastase tagasimakse ssteemi, millega riik toetab inimesi elujrje parandamisel ja soodustab nende tle siirdumist (ssteem justub 1. jaanuar 2016).Uus skeem ei asenda toimetulekutoetuse maksmise ssteemi, vaid on meldud tisealisele tiskoormusega psivalt ttavale vhemalt alampalka saavale inimesele,kelle igakuine ttasu on tema ainukene sissetulekuallikas.Tagasimakse kujunemisel arvestatakse alampalga ja vaesuspiiri muutumisega. Makse suurus arvutatakse lahutades absoluutse vaesuse piirist 35% inimese brutokuupalgast ning korrutatakse ttatud kuude arvuga. Valem vaadatakse vajadusel le iga aastase riigieelarve koostamise kigus.Tagasimakse administreerimisel kasutatakse Maksu - ja Tolliameti andmeid, et tagasimakse juaks inimeseni vimalikult mugavalt ja riigi halduskoormust suurendamata.
2.2 Tstame puuduses olevate pere toetamiseks toimetulekutoetuse mra 130 euroni.
2.3 Rakendame riigipoolsed meetmed, mis aitavad kaasa tootlikkuse tusule, tju kvalifikatsiooni parandamisele, thive suurendamisele ja regionaalsete ning sooliste palgaerinevuste vhendamisele. Riigieelarve strateegia koostamisel kuulame ra tturu osapoolte seisukohad sissetulekute poliitikast. Teeme rbiti riigipoolsete meetmete rakendamisega tturu osapooltele ettepaneku tsta nelja aasta jooksul alampalk tasemele vhemalt 45% keskmisest palgast. Seome alampalga suurusest lahti valdava osa sellega sisuliselt mitte seotud nitajaid.
2.4 Algatame noorte tle aitamiseks projekti Minu esimene tkoht ning toetame 55+ vanuses ttajate tiendpet, osutame tturuteenuseid tvimelistele vanaduspensionridele ja laiendame mberppevimalusi ttuskindlustuse vahenditest.
2.5 Tstame tulumaksuvaba miinimumi 205 euroni kuus.
3. Tjumaksude vhendamine
3.1 Vhendame sotsiaalmaksu mra 1% vrra, kompenseerides ravi ja pensionikindlustuse osa riigieelarve muudest tuludest. Muudame sotsiaalmaksu maksmise ja sellega seotud sotsiaalsete garantiide saamise paindlikumaks.
4. Riigireform
Riigireformi eesmrkideks on: kvaliteetsemate teenuste pakkumine inimestele, maapiirkondade konkurentsivime kasv, valitsemise mahu vhenemine avalikus sektoris (dubleerivate tegevuste vhendamine, valitsussektori tkohtade arvu vhenemine koosklas tealise elanikkonna kahanemiseganing phiseaduslike institutsioonide ja valitsusasutuste omavaheline koost tihenemine) ja avaliku sektori tegevuste strateegilise planeerimise, juhtimise ning seire tugevdamine ning eelarvete lbipaistvuse suurendamine.
4.1 Lhtume phimttest, et valitsusektori tkohtade arv vheneb koosklas tealise elanikkonna kahanemisega. Vhendame dubleerimist ministeeriumite ja riigiametite vahel, lereguleerimist ja brokraatiat avalikus sektoris, eesmrgiga vhendada ametikohtade ja ametiasutuste arvu. Vhendame riigi ja Euroopa Liidu toetuste administreerivate ning poliitikat rakendavate asutuste omavahelist dubleerimist ja suurendame nende omavahelist snergiat. Soodustame ametnikkonna roteerumist ametkondade vahel.
4.2 Hoidume lereguleerimisest ja seaduste letootmisest. Uue normatiivakti vljattamise tingimuseks on ultima ratio phimte ehk selle vajalikkuse veenev phjendamine ja rakenduspraktika anals. Toetame selge ja lihtsa igus- ja ametikeele kasutamist. Kivitame laiaphjalise parlamentaarse protsessi eesmrgiga kujundada brokraatia vhendamisele suunatud iguskultuuri.
4.3 Edendame horisontaalset koostd ministeeriumite vahel, suurendades peaministri rolli koostprobleemide lahendamisel. Vaatame le valitsuse ja valitsusasutuste moodustamise ning toimimise (halduskorralduse) reeglid, et need oleksid efektiivsemad ning paindlikumad ja vimaldaks jrgida konkreetse valimisperioodi poliitilisi prioriteete.
4.4 Mratleme ministri kui valdkonna poliitilise juhi staatuse ja pdevuse. Ministrid on eelkige htse valitsuse liikmetena, kes koosklastatult suunavad ministeeriumite tegevust ja teostavad poliitilist jrelevalvet. Ministeeriumi administratiivtd juhib kantsler, kellele minister annab poliitilisi suuniseid.
4.5 Toetame autonoomselt toimivate ja keskvalitsusega nrgalt seotud avaliku vimu asutuste (sihtasutuste, inspektsioonide, ametite, agentuuride jmt) vljaviimist pealinnast. Peame seda regionaalse arengu oluliseks teguriks.
4.6 Eesmrgiga suurendada riigi majandamise efektiivsust jtkame struktuurseid reforme konsolideerides tugiteenused (raamatupidamine, personaliarvestus, hanked, kinnisvara) ja vimalusel avalike teenuste pakkumise. Tagame juhtimise kaudu kliendi huvide tasakaalustatud esindatuse.
4.7 Suurendame riigieelarve lbipaistvust, sh toetame jrk-jrgulist leminekut tegevusphisele eelarvestamisele, ning thustame sisulist aruandlust tegevusprogrammide titmise le.
4.8 Tugevdame Riigikogu strateegilist planeerimist ja seirevimekust kaasates strateegilistes ksimustes rohkem nii Arengufondi kui Teaduste Akadeemiat.
mberkorraldused ministeeriumite vastutusvaldkondades
4.9 Huvide konflikti vltimiseks ja jrelevalve thustamiseks viime Konkurentsiameti Majandus- ja taristuministeeriumi haldusalast Justiitsministeeriumi haldusalasse. Viime Siseministeeriumi regionaalvaldkonna ja Rahandusministeeriumi halduspoliitika ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise riigihalduse ministri vastutusvaldkonda.
4.10 Kujundame Pllumajandusministeeriumi mber Maaeluministeeriumiks ja analsime maapue ressursside haldamise viimist Keskkonnaministeeriumist Majandus- ja taristuministeeriumi, kalandusvaldkonna Keskkonnaministeeriumist Maaeluministeeriumi ja planeerimisvaldkonna Siseministeeriumist Keskkonnaministeeriumi haldusalasse.
Riigile kuuluvate rihingute omanikupoliitika ja riigihangete korraldamine
4.11 Ttame vlja riigiettevtete omanikupoliitika, mille kigus vaatame le riigiettevtete riplaanid ja senise investeerimistegevuse ning riigiettevtete juhtide palgapoliitika. Riigiettevtete omanikupoliitika raames kaalume, milliste ettevtete omamine on riigile pikas plaanis julgeolekuliselt vi majanduslikult phjendatud. Seame riigi omandisse jvatele ettevtetele selged omanikuootused. Riigiettevtete juhatuse liikmed valime konkursiga ning nimetame nukogu liikmed, jlgides hoolikalt sltumatuse ja professionaalsuse kriteeriumide titmist. Kaalume riigi rihingute osaluste koondamist he valitsemisksuse alla.
4.12 Ajakohastame riigihangete korraldamist ja edendame e-hankeid eesmrgiga vimaldada hankijal arvestada pakkuja valikul paremini pakkumiste kvaliteeti, Nitame avaliku sektori hangetega eeskuju kaasaegse majanduskeskkonna kujundamisel.
E-riigi arendamine
4.13 Peame prioriteediks teenuste digitaliseerimist ja uute e-teenuste arendamist.
4.14 E-teenuste arendamisel prame suuremat thelepanu kasutajasbralikkuse tstmisele, sh suurendame e-riigi teenuste kttesaadavust erivajadustega inimestele ja vrkeeltes.
4.15 Rakendame e-residentsuse programmi eesmrgiga tuua Eestisse uusi investeeringuid, tkohti, rahvusvahelist ritegevust ning sellega kaasnevat maksutulu. Arendame jrjepidevalt e-kodanike tarbeks meldud teenuseid.
4.16 Viime riigi pakutavad e-teenused htsele kvaliteedistandardile ja konsolideerime avalikud e-teenuste kanalid (sh arendame kodanikuportaali www.eesti.ee toimima kogu e-riigi vravana).
4.17 Arendame edasi e-tervise lahendusi, mis vimaldavad personaalsemat ja seelbi thusamat terviseedendust, haiguste ennetust ning ravi.
4.18 Edendame ja toetame digiallkirja kasutuselevttu kogu Euroopa Liidus ning piirileste e-teenuste arengut, eriti Lnemere regioonis (sh koostame Soomega histe e-teenuste arendamiseks teekaardi).
4.19 Toetame vitlust kberkuritegevuse vastu, tervikliku kberjulgeoleku seiressteemi juurutamist ja valdkonnasisest innovatsiooni riigipoolse targa tellimusega.
4.20 Andmete laialdase ristkasutuse taustal peame oluliseks kaitsta inimeste privaatsust, et igal ajahetkel oleks isikul vimalik nha, kes ja milleks tema kohta riigi kes olevaid andmeid kasutab.
4.21 Korrastame ja tugevdame koordinatsiooni riigi IKT-juhtimisel.,.
4.22 Toetame isikutuvastuse tulevikumeetodite vljattamist ja praeguste meetodite (niteks mobiili-ID ja biomeetria) edasiarendamist.
E-demokraatia ja kaasamise edasiarendamine ning digitaalse lhe tekke vltimine
4.23 Arendame e-hletamise keskkonda ja edendame kaasatud valitsemise phimttest lhtuvaid poliitikas osalemise vimalusi.
4.24 Laiendame infotehnoloogia vimalusi tutvustavat ja kasutusoskusi arendavat tiendpet ja tugiteenuseid, et ka suurem osa vanemaealistest saaks e-teenuste kasutajateks ning mittekasutajad osa e-teenuste vimalustest.
4.25 Juurutame tnapevaseid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad nii riigi kui ka kohalikul tasandil kaasa lbipaistvale juhtimisele ja valitsemisele.
4.26 Soodustame riigi ja kohalike omavalitsuste histe IT-platvormide kasutamist.
Parlamentaarse demokraatia tugevdamine
4.27 Taotleme Riigikogu t suuremat avatust, teadusphiste parlamentaarsete raportite ja mjuanalside enamat kasutamist. Paneme suuremat rhku titevvimu tegevuse parlamentaarsele jrelevalvele, selleks tugevdame Riigikogu, selle komisjonide ja ametnikkonna vimekust.
4.28 Peame oluliseks koosts sihtgruppide ning kodanikehendustega senisest paremini korraldatud kaasamist eriti Riigikogu komisjonide tasemel, samuti Riigikogu uurimis ja probleemkomisjonides avalike kuulamiste osakaalu suurendamist. Taotleme vimalikult laia konsensust Riigikogu tkorraldust puudutavates ksimustes.
4.29 htlustame valimisseadused ning analsime poliitilise konkurentsi elavdamise vimalusi (sh reklaamikulude lempiiri, kautsjoni maksmine, leriigilise nimekirja institutsioon ja valimisringkondade proportsioonid). Taotleme muudatuste sisseviimisel konsensust.
4.30 Tpsustame poliitilise reklaami mratlust. Seame sisse toimivad piirangud kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste reklaamikampaaniate korraldamisele varjatud valimiskampaania tegemise eesmrgil.
4.31 Thistame piirangu, mille kohaselt Riigikogu liikmel ei ole igust osaleda samaaegselt volikogu liikmena kohaliku omavalitsuse ts (vlistame ametikohtadel topelttasu saamise).
4.32 Kaalume vimalusi laiendada rahvahletuste kasutamist.
4.33 Teeme ettepaneku tiendada Vabariigi Presidendi valimise korda, et anda avalikkusele ja kandidaatidele hletusvoorude vahel rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rkida.
4.34 Peame igeks aktiivse kodanikkonna laiendamiseks ja noorte suuremaks osaluseks avalikus elus aktiivse valimisiguse laiendamist kohalikel valimistel 16. aastastele.
Kohaliku halduse reform
Haldusreformi eesmrk on omavalitsused, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivime kasvu ning kes suudavad iseseisvalt neile seadusega pandud lesandeid tita. Haldusreformi lbiviimiseks vtame 1. juuliks 2016 vastu vajalikud seadusemuudatused, mis muuhulgas stestavad reformi lbiviimise lppthtaja ja tuginevad jrgmistele phimtetele:
4.35 Viime haldusreformi poliitilise koordineerimise peaministri juhtimise alla.
4.36 Haldusreformi lbiviimiseks viime lbi omavalitsuste vastavuse hindamise stestatud objektiivsetele ja heselt tlgendatavatele kriteeriumidele. Kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peavad hinema seaduses toodud thtajaks. Kui hinemine ei ole lbi viidud he aasta jooksul prast hindamist, viib hendamise lbi Vabariigi Valitsus.
4.37 Stestame seaduse tasandil omavalitsustele lesanded ja reguleerime omavalitsuste hisasutuste tegevuse, et omavalitsused saaksid tagada teenuste osutamise htlaselt kikjal Eestis. Kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele vimaldame lisaks omavalitsuslikele lesannetele osutada ka riigi poolt rahastatud riiklikke lesandeid. Haldusreformi kigus ttame vlja kohalike omavalitsuste uue rahastamismudeli.
4.38 Piirkondlike ja kogukondlike eriprade ning teenuste avalike teenuste kttesaadavuse tagamiseks hinevates omavalitsustes laiendame seaduses osavaldade (linnaosade) igusi. Stestame seaduses osavaldade, linnaosade ja omavalitsuse siseste linnade moodustamise, staatuse, lesannete mramise, rahastamise, eelarvestamise ja demokraatliku juhtimise phimtted ning mratleme selgelt vallasisese linna staatusega seotud ksimused.
4.39 Kik sammud kavandatakse nii, et reformi raames toimuv omavalitsuste vabatahtlik hinemisprotsess on vimalik lbi viia 2017. aasta kohalikeks valimisteks.
4.40 Toetame kriteeriumide titmiseks vabatahtlikult hinevaid omavalitsusi senisest kaks korda rohkem.
4.41 Kaasajastame riikliku jrelevalve omavalitsuste le. Anname maavalitsuste olemuslikult omavalitsuslikud lesanded vimalusel le kriteeriumidele vastavatatele omavalitsustele.
4.42 Ajakohastame pealinnaregiooni halduse.
4.43 htlustame riigi tasemel harukondliku ja regionaalse juhtimise ning territoriaalplaneerimise.
Avaliku sektori palgapoliitika
4.44 Tstame avaliku sektori palku koosklas ldise tootlikkuse tusuga hiskonnas. Jtkame kultuuri, -haridus- ja sotsiaalttajate ning sisejulgeoleku valdkondade politsei,- pste-, vangla-, maksu- ja tolliametnike - ttasude kiiremas tempos tstmist.
5. remaastumise pidurdamine
Ettevtluse arendamine kohalikes omavalitsustes
5.1 Seame riigireformi heks eesmrgiks suurendada omavalitsuste rolli, vimekust ja motivatsiooni tkohtade loomisel.
5.2 Soodustame mitme omavalitsusksuse koosts hisasutuste loomist. Tutvustame investorteeninduse ja ettevtlusnustamise abil aktiivselt kohalikke vimalusi ettevtlusega tegelemiseks ja tkohtade loomiseks.
5.3 Arvestame vimalusel ettevtete regionaalset paiknemist avaliku sektori poolt teenuste ja toodete hankimisel.
5.4 Regionaalsete ettevtete toetuseks algatame programmi ettevtluseks vajalike elektri ja sidevrkudega liitumiseks ning teede rajamiseks phimttel: osa riik, osa kohalik omavalitsus ja osa ettevte. Lisaks kaalume tootearenduse ja sellega kaasneva tehnoloogia ja toomisseadmete investeeringutoetuse taastamist ttleva tstuse jaoks.
5.5 Korrastame ja lkkame kima rikorterite turu. Ttame vlja rielamute programmi, et soodustada tju mobiilsust le Eesti.
Uued tstuspargid, vanade korrastamine ja kohalikud teed
5.6 Jtkame tstusparkide ja -alade loomise toetamist. Toetame vanade tstusalade ja kinnistute korrastamist, et luua tingimused uute tootmisrajatiste tekkeks.
5.7 Arendame ja laiendame programme ja tegevusi, mis on suunatud mahajetud ja otstarbe kaotanud hoonete lammutamiseks.
5.8 Jtkame riigimaanteede ja kohalike teede tolmuvabaks muutmise programmi. Suurendame kohalike teede rahastamist.
Regionaalprogrammid, tkohtade loomise soodustamine ja kohalik energiamajandus
5.9 Jtkame riiklikult oluliste regionaalarengu meetmete rakendamist, mis toetavad uute tkohtade loomist vljaspool Tartut ja Tallinna (sh Ida-Viru-, Kagu-Eesti tegevuskava elluviimine ning Setomaa ja Peipsiveere- ja vikesaarte programmid). Samuti jtkame olemasolevate piirkondlike kultuuriprogrammide rahastamist.
5.10 Peame oluliseks seaduseelnude juures regionaalpoliitilise mju analsi tegemist.
5.11 Suurendame ministeeriumidelest koostd regionaalsete investeeringute planeerimisel ja elluviimisel.
5.12 Soodsama hinnaga energialahenduste loomiseks eelistame ja toetame taastuvate ning alternatiivsete energiakandjate kasutuselevttu kohalikus energiamajanduses.
EL regionaalpoliitika vahendid, maaelu toetamine
5.13 Suuname uued Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendid erasektori tkohtade loomise toetamiseks maakonnakeskustes ja teistes regionaalsetes arengupiirkondades. Eelistame vimalusel ettevtjate koostle suunatud projekte.
5.14 Toetame maaelu mitmekesistamist (sh viketalude ja vikeettevtluse edendamist ja maaturismi).
5.15 Eelistame riigiasutuste ja nende tugiteenuste mberkorraldamisel vimalusel asukohana maakonnakeskusi ja vikelinnasid.
5.16 Nitame avalikus sektoris eeskuju suurendades kaugt osakaalu.
Maa tsiviilkibesse suunamine ja majandustegevus piirangutega maadel
5.17 Soodustame ettevtluse ja elamuehituse arenguks vajaliku riigi omandis oleva maa eraldamist kohalikule omavalitsusele ning lihtsustame maa minekut tsiviilkibesse.
5.18 Tpsustame kaitsealade ja -objektide piiranguid, et vimaldada neis piirkondades looduskeskkonda minimaalselt hirivat mistlikku majandustegevust.
5.19 Peame igeks, et omanikud kaasatakse vimalikult vara kikidesse nende omandit puudutavatesse protsessidesse (planeeringud, kaitsepiirangute kavandamine, rajatiste ehitamine jne).
5.20 Lhtume piirangute seadmisel phimttest, et hiskonna huvides omandi kasutamist ja ksutamist piiravad seadused ja talumiskohustus oleksid tasakaalustatud iglaste kompensatsioonimehhanismidega.
6. Julgeolek ja riigikaitse
Peame Eesti iseseisva kaitsevime tagamisel vrdselt oluliseks krgetasemelise ettevalmistusega kutselisi kaitsevelasi, hsti kokkuharjutanud reservvelasi, phendunud kaitseliitlasi, kodanikukohust titvaid ajateenijaid ning tihedat koostd tsiviilstruktuuridega. Ttame selle nimel, ettaotleda riigikaitse arengus vimalikult suurt poliitilist hisosa. Valitsusliidu eesmrkideks Eesti julgeoleku suurendamisel on: heidutuse kasv sjalise agressori vastu, iseseisva sjalise kaitsevime kiirem vljaarendamine,vime seista rnnaku vastu kogu hiskonna tegevusega, vime kiirelt lahendada hbriidkonflikte ja Eesti hiskonna sidususe suurendamine ning valmisolek seista vastu infosjale.
Riigikaitse edendamine
6.1 htlustame julgeolekupoliitika ja riigikaitse strateegilised dokumendid vhendades dubleerimist ning tuues koordineeriva rolli valitsuse tasemele. Julgeolekupoliitika alusdokumendi kinnitab Riigikogu.
6.2 Jtkame laiapindse julgeoleku ja riigikaitse juurutamist ning suurendame peaministri ja Riigikantselei rolli selle juhtimisel. Ttame vlja ja vtame vastu Riigikaitseseaduse rakendamiseks vajalikud igusaktid. Viime lpuni 2011. aasta phiseaduse muutmisest tuleneva riigikaitse juhtimise reformi, sisustades valitsuse, sh Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni keskse rolli riigikaitse korraldamises.
6.3 Hoiame riigi sjalise kaitse kulude (kaitse-eelarve) vhemalt 2% SKT tasemel. Lisaks finantseerime tiendavalt Eesti kui vastuvtva riigi tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste psivaks kohalolekuks Eestis (regulaarsed artikkel 5 ppused, eelpositsioneeritud varustus, Balti huturbe korraldamine marist, roteeruvate ksuste kohalolek jne). Sjaliste vimete arendamisel lhtume ohuhinnangutest ja Kaitseve sjalisest nuandest. Kigi uute vimete loomisel ja kaitseotstarbeliste hangete lbiviimisel arvestame eelarveressursside planeerimisel kogu relvassteemi elutskli kulu.
6.4 Peame oluliseks NATO kollektiivkaitseplaanide pidevat ajakohastamist ja vajalike vimekuste ning ksuste olemasolu Eesti kaitsmiseks vastavalt muutuvale ohupildile.
6.5 Peame oluliseks kahepoolset tihedat koostd meie suuremate sjaliste liitlastega, eriti USA-ga. Toetame liitlaste pidevat kohalolekut ja NATO nhtavat heidutust Eestis ning lhiregioonis. Arendame vlja taristu Eestisse lhetatavate liitlasksuste vastu vtmiseks, NATO juhtimiselemendi (NFIU) paigutamiseks ja eelpaigutatud varustuse ladustamiseks.
6.6 Toetame ja osaleme NATO ja liitlaste kiire reageerimisvimega ksuse loomisel ning arendamisel.
6.7 Peame oluliseks tihedat poliitilist ja praktilist koostd ELi ja/vi NATOsse kuuluvate Lnemere-rsete riikidega, eesmrgiga tagada regiooni julgeolek.
6.8 Toetame Euroopa sjalise koost koordineeritust NATO-ga. Eestile on oluline jtkata panustamist Phjala Lahingugruppi.
6.9 Viime mari lennubaasi tielikku vastavusse kollektiivkaitse vajadustega ning toetame USA huve treeningkeskuse rajamist sinna.
6.10 Jagame kollektiivkaitse ja hise julgeolekutagamise doktriini toetame Eesti aktiivset osalemist NATO, ELi, RO ja liitlaste koalitsioonide sjalistel ning rahuvalve missioonidel.
6.11 Hoiame ajakohasena Eesti kberjulgeolekustrateegia, panustame NATO kberkaitse moderniseerimisse ja thususe suurendamisse NATO kberkaitse oivakeskuse arendamisega Tallinnas. Seisame kberturvalisuse ja kbervabaduste eest ning anname oma panuse Euroopa Liidu kberkaitsepoliitika vljattamisse.
6.12 Toome Eestisse rohkem rahvusvahelisi ritusi kberkaitsekoolituste ja -ppuste valdkonnas. Arendame vlja NATO rahvusvahelise kberppuste keskkonna (NATO Cyber Range). Toetame Kberkaitseliidu tegevust ning teiste krgtehnoloogiliste vimekuste arendamist Kaitseliidus.
6.13 Koostame laiapindsest riigikaitse ksitlusest lhtuva kogu hiskonda hlmava mobilisatsiooniplaani ja selle teavitusssteemi. Peame vajalikuks sjaaja mobilisatsiooniressursside korrastamist ning otstarbekaks jaotamiseks riigi sjalise riigikaitse, tsiviiltoetuse, julgeoleku ning eluthtsate teenuste tagajate vahel.
6.14 Tagame kodanike informeerituse riigikaitsest ja nende rollist selles. Paneme rhku kodanikukaitsele ja inimeste teavitamisele ning koolitamisele erinevates kriisisituatsioonides kitumiseks. Iga riigikaitses osaleda sooviv kodanik ja organisatsioon teab oma rolli ja lesandeid kriisiolukorras.
6.15 Laiendame mereve ja erinevate ametkondade (sh piirivalve) laevastike koostd ning seame sihiks nuetele vastava baassadama arendamise.
6.16 Parandame nii kutseliste kaitsevelaste kui ajateenijate teenistuskeskkonda (elamis-, vljappe- ja sportimistingimusi).
6.17 Jtkame harjutusalade ja lasketiirude arendamist, et tagada vajalikud vljappetingimused Eesti kaitsevele, Kaitseliidule ja Eestisse lhetatud liitlasksustele;
6.18 Kaasajastame kaitseveteenistuse korraldust, ajateenistuse atraktiivsuse suurendamiseks tagame sja ajateenistuse lpetanutele esimese kolme kuu jooksul riigipoolse tervisekindlustuse.
6.19 Toetame kaitsevelase elukutse ning sjalise hariduse prestiii tstmist hiskonnas, sealhulgas tstame kutseliste kaitsevelaste palka ning 50% vrra ajateenijate hvitist.
6.20 Kompenseerime kigile reservkogunemistel osalejatele seetttu saamata jnud ttasu (kaitsepalk, fikseeritud phimte: 50% ametikohast, 50% senisest palgast) ning seadustab tandja kohustuse hoida ajateenistusse vi reservppekogunemisele kutsutule tkohta.
6.21 Jtkame koosts liitlastega Balti Kaitsekolledi arendamist rahvusvaheliseks sjalise hariduse tippkeskuseks ja thustame kolledi koostd Kaitseve hendatud ppeasutustega.
6.22 Peame oluliseks Eesti elanike objektiivset informeerimist ning pshholoogilise kaitse arendamist, mis vimaldaks vltida vaenulike infomanipulatsioonide mju.
Kaitseliit
6.23 Edendame Eesti rahvusliku julgeoleku tagamise olulise osana Kaitseliidu vimekust, sealhulgas juhtimise- ja kiirreageerimisvimekust ning toetab varustuse soetamisel.
6.24 Seame sihiks Kaitseliidu liikmete arvu kasvu 30 000-ni.
6.25 Loome htse vabatahtlike riigi- ja korrakaitseliste institutsioonide (Kaitseliit, abipolitseinikud, vabatahtlikud pstjad) arvestuse ja tagame vljappe, mis vastaks laiapindse riigikaitse phimttele.
6.26 Analsime Kaitseliidu rahastamisvimaluste suurendamist riigi kaitseeelarve sisemiste rhuasetuste muutmiste raames.
Laiapindne riigikaitse
6.27 Toetame parima teadmise ning erinevate seisukohtade kaasamiseks riigikaitsepoliitika kujundamisel mttekodade osalust.
6.28 Loome programmi inimeste vabatahtliku kaitsetahte toetamiseks, muuhulgas seame sisse tasuta riigikaitsekursused inimestele, kes ei ole ajateenistust lbinud ega kuulu Kaitseliitu.
6.29 Muudame laiapindse riigikaitseksitluse petuse (mille osaks on riigikaitse laager) gmnaasiumiastmes jrk-jrgult riikliku phippekava osaks. Organiseerime igasse kooli kvaliteetse riigikaitse ja isamaalise kasvatuse petaja, muutes riigikaitse petaja rolli kaitsevelaste ja kaitseliitlaste karjri osaks.
6.30 Kaalume riigikaitse svappega gmnaasiumi loomist.
6.31 Toetame Kaitseliidu noorteorganisatsioonide noorkotkad ja koduttred tegevust.
6.32 Toetame rahvusliku kaitsetstuse arengut, sealhulgas kaitsetstuse juurdepsu eksporditurgudele.
6.33 Soodustame kaitseotstarbelist teadus- ning arengutegevust, toetame Eesti vikese ja keskmise suurusega ettevtete suuremat kaasamist Euroopa kaitsetstuse projektidesse ning Eesti likoolide osalust rahvusvahelistes julgeoleku- ja kaitsealastes teadusuuringutes.
6.34 Soodustame naiste suuremat vabatahtlikku osalemist ajateenistuses.
6.35 Teeme tiendava inventuuri taristule, mis peab tagama eluthtsate teenuste toimepidevuse hda-, kriisi- ja sjaolukordades, vaatame le riskiobjektide ohutusnuded ja jrelevalve korralduse, vimalike nnetusstsenaariumidega toimetuleku meetmed ning tihendame vastavate ppuste korraldamist.
6.36 Ehitame vlja Eesti idapiiri (kontrolljoonel), sealhulgas Euroopa ja NATO vlispiirile vrilise integreeritud tehnilise valvessteemi, tagame piirivalve eriksusele mehitatuse ja parandame piirivalve varustatust, sealhulgas relvastust lhtuvalt ohuhinnangust.
6.37 Tpsustame julgeolekukaalutlustest lhtuvaid piiranguid kinnisvara omandamisele.
6.38 Jtkame aja nudeile vastava veteranipoliitika elluviimist ja edasiarendamist. Tunnustame okupatsioonide ajal Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel seisnud Eesti kodanike ja kaitseve veteranide panust Eesti riikluse edendamisse.
7. Vlis JA EUROOPA LIIDU poliitika
7.1 Eestivlispoliitikaeesmrkonmeieriigiiseseisvusekestmisetagamine,Eestirahvuslike huvidemjuskaitsminejaedendaminerahvusvaheliselareenil.See vljendub riigi ja kodanike julgeoleku tagamises, Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas ning meie ettevtjatele parematevimaluste loomises globaalses konkurentsis.
7.2 Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimiv ning liikmesriikide hishuve kaitsev poliitika. Eesti tegevus peab olema suunatud selle eesmrgi saavutamisele ning tugevdamisele.EestionEuroopaLiidus,NATOsja teistesrahvusvahelistesorganisatsioonidestegusjakoostmeelneliikmesriik.
7.3 Peame oluliseks heade suhete edasist svendamist Ameerika hendriikidega. Eesti jtkab aktiivset poliitikat Euroopa Liidu ja Ameerika hendriikide strateegilise partnerluse kinnistamiseks.
7.4 Valmistamenii korralduslikult kui ka sisuliselt hsti ette Eesti eesistumise Euroopa Liidus 2018.aastal. Eesistumisevimalikeprioriteetidena nemeEuroopa Liidu htse turu ja digitaalse turu arendamist, energialiidu loomist ning htse vlispoliitika ja idapartnerluspoliitika tugevdamist.
7.5 SeisameEesti lhedaste liitlassuhete eest kigi NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidega.
7.6 Peame vajalikuks Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduselepingu (TTIP) kiiret slmimist.
7.7 Tegutseme selle nimel, et Euroopa Liit oleks tugevam ja htsem. Usaldus Euroopas peab rajanema htsetele demokraatlikeleigusprintsiipidele ja nelja phivabaduse kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise reaalsele rakendamisele.
7.8 Toetame Euroopa Liidu suuremat koostd igus- ja siseasjades, eelkige vitluses organiseeritud kuritegevusega.
7.9 Hoiame Euroopa Liidus thelepanu all energiajulgeoleku teemad ja seostadesneed Euroopa Liidu hisevlis- ja julgeolekupoliitikaga.
7.10 HoogustamaksEuroopa Liidu majandusarengut, seisabEuroopa Liidu siseturu, sealhulgas digitaalse siseturuarendamise eest. Samuti toetabenergialiidu loomist, et tagada energiaalane julgeolek ning mistliku hinnaga energia kttesaadavus Eesti ettevtete ja tarbijate jaoks.
7.11 Peame vajalikuks anda Euroopa Komisjonile suuremad volitused liiduleses energiakaubanduses ja Euroopa sltuvuse vhendamist krge riskiga Venemaa energiast.
7.12 Toetame Euroopa Liidu piirivalveagentuuri tugevdamist, et seista vastu kiiresti kasvavale immigratsioonisurvele, toetab Euroopa Liidu sisenemis- ja vljumisregistri ellurakendamist ning uute piirikontrolli infossteemide kasutusele vtmist ELi vlispiiril, mis vimaldaksid paremat kontrolli ELi vlispiiri letajate ja sisserndajate le.
7.13 Toetame Eesti jtkuvat aktiivset osalemist Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise elanikkonnakaitse mehhanismi (Civil Protection Mechanism) alases koost.
7.14 Peamevajalikuks tugevdada Euroopa idapartnerluspoliitikat,sealhulgas eriti Ukraina, Gruusia ja Moldova toetamist tema suvernsuse ning territoriaalse terviklikkuse silitamisel ja reformipoliitika elluviimisel.
7.15 Toetamekigi Euroopa riikide igust olla oma vlispoliitilistes otsustes vaba ning taotleda Euroopa Liidu ja NATO liikmelisust.
7.16 Peame oluliseks tihedat poliitilist ja praktilist koostd ELi ja/vi NATOsse kuuluvate Lnemere-rsete riikidega, eesmrgiga tagada regiooni julgeolek.
7.17 Kandideerime RO Julgeolekunukogu ajutiseks liikmeks aastal 2020.
7.18 Tegutsemeaktiivselt kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamistmisel. Aitame kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele ja toetame selleteemaliste uurimuste, filmide ja nituste rahastamist.
7.19 Taotleme Eestile vaatlejastaatust Arktika Nukogus, et avardada meie koostd Phjamaadega ning pakkuda meie teadlastele tiendavaid uurimisvimalusi.
7.20 Tugevdame Eesti diplomaatilist vimekust oluliste liitlaste, maailmamajanduse kasvuregioonideja rahvusvaheliste organisatsioonide juures ningseisabselle eest, et Eesti kodanikud saavad kiire ja piisava abi, kui prduvad Euroopa Liidu liikmesriikide esindusse kikjal maailmas.
7.21 Kodanike turvalisuse suurendamiseks vlismaal toetame ELi vlisteenistusele konsulaarfunktsiooni andmist.
7.22 Seisameselle eest, et Eesti kodanikel oleksid viisavabaduse osas kolmandate riikidega vrdsed tingimused teiste EL-i riikide kodanikega.
7.23 Parandamevlismajanduspoliitikaga tegelevate institutsioonide koostd. Tarkadele vlisinvesteeringute ja tasuvate tkohtade Eestisse toomiseks kaalume asutustelese koordinatsiooniplatvormi Team Estonia loomise vajalikkust.
7.24 Tutvustame ja populariseerimeEestit kui ri- ja investeerimiskeskkonda vimalikele vlisinvestoritele.
7.25 Peame vajalikuksregionaalsete sihtstrateegiate loomist.
7.26 Tegutseme aktiivselt liberaalsete phivrtuste vabaduste, demokraatia ja inimiguste kaitsmisel ja edendamisel nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka vljaspool ELi piirekahe- ja mitmepoolsete arengukoostprojektide kaudu.
7.27 Hoolitseme selle eest, et Eesti kaitsebrahvusvahelise iguse phimtteid jademokraatlikke vrtusi, juhib thelepanu inimiguste rikkumisele, toetab demokraatlikke liikumisi maailma eri osades ja aitab kaasa esindamata rahvaste olukorra parandamisele.
7.28 Teeme oma esindajate kaudu kik selleks, et rahvusvahelised organisatsioonid, mis on ellu kutsutud universaalsete iguste ja demokraatlike vrtuste kaitsmiseks (RO, Euroopa Nukogu, OSCE jt), ei unustaks oma ideaale ja loomisel seatud eesmrke.
7.29 Edendab diplomaatilisi, majandus- ja kultuurisuhteid, sealhulgas annab arenguabi ja teeb arengukoostd kigi riikidega, kui see on Eesti rahvuslikes huvides, jrgides rahvusvahelist igust.
7.30 Toetamevlis- ja julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist arvestatavateks rahvusvahelisteks teaduskeskusteks.
7.31 Suhetes Venemaaga peame oluliseksjrjekindlat tegutsemist vimalike pingete leevendamisel Eesti ja liitlastehuve arvestades.
8. Sissetulekute kasvatamine ja ettevtluse edendamine
Fiskaal - ja maksupoliitika phimtted
8.1 Jtkame vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja hoiame eelarve struktuurses tasakaalus ldvendamata kehtivaid eelarvereegleid. Nuame Euroopa Liidus kokkulepitud eelarvereeglite titmist ka teistelt riikidelt.
8.2 Majanduskasvu ja ausa konkurentsi huvides parandame jtkuvalt maksude kokkukogumist suurendamata ebaproportsionaalselt ettevtete halduskoormust.
8.3 Vtame tiendava thelepanu alla ema- ja ttarettevtete vahelised tehingud. Kohustame iga kuu deklareerima seotud osapooltele antud ja neilt saadud laenud ning hoiused koos intresside ja tootlustega, et hlbustada maksuhalduri kontrolli kasumi Eestist vljaviimise le.
8.4 Hoidume investeeringute maksustamisest.
8.5 Vabastame ettevtte tulumaksust vlismaal asuvate ttarrihingute vrandamisest teenitud kasu.
8.6 Analsime vimalusi motiveerida kohalikke omavalitsusi looma ettevtlusega tegelemiseks soodsamat keskkonda.
8.7 Kaalume rihingutel lubada maksuvabalt annetada tasuta kttesaadava avaliku sporditaristu arendamisse ja tandja panust ttajate terviseedendamisse ja haiguspevade vltimisse erisoodustuseks lugemisel.
8.8 Analsime dividendide topeltmaksustamise kaotamist alla 10% osaluse korral, et muuta soodsamaks investeerimistegevust ja Eestisse peakorterite loomist ning Eestis teenitud kasumi dividendidena vljamaksmist Eestis.
8.9 Analsime tulumaksu kinnipidamise kaotamist litsentsitasudelt, sest see muudab kallimaks investeeringud krgtehnoloogilistesse seadmetesse ja protsessidesse.
8.10 Analsime vimalusi Justiitsministeeriumi juures tegutsenud FIE-de igusliku reeglistiku tgrupi koostatud ettepanekuid FIE-de maksustamise ja aruandluse lihtsustamiseks.
8.11 Analsime energiajookidele aktsiisimaksu kehtestamist.
8.12 Analsime maamaksuvabastuse rakendamist hisomandis ja liitsihtotstarbega maa omanikele lhtuvalt vrdse kohtlemise printsiipist..
Ettevtlus, kutsehariduse ning ettevtjate parem koost, teadus ja arendustegevus
8.13 Integreerime esmase finantskirjaoskuse, ettevtlusppe, programmeerimise ja robootika kigi haridusastmete ppekavadesse ning laiendame selleteemaliste vaba- ja valikainete valikut. Toetame noorte paremat ettevalmistust osalemiseks tturul ja ettevtluses, selleks edendame karjri- ja ettevtluspet ning rhutame loovuse, ettevtlikkuse ja tkuse arendamist kogu ldhariduse ppekavas.
8.14 Kaasame hariduse kvaliteedi tstmiseks hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse tandjad.
8.15 Ettevtlusvaldkonda puudutavate seaduseelnude menetlemisel kaasame ettevtlusorganisatsioone ja teeme mjuanalsi hindamaks muudatuse mju ettevtjate halduskoormusele ja ettevtluskeskkonnale. Seame eesmrgiks, et maksukeskkonda oluliselt mjutavate seaduste justumise aeg on ldreeglina vhemalt 6 kuud vastuvtmisest.
8.16 Rakendame pipoisippe.
8.17 Seame sisse ettevtjate peva thistamise.
8.18 Toetame ettevtjaid juhtimiskvaliteedi tstmisel. Peame vajalikuks jtkusuutliku ja vastutustundliku ettevtluse ssteemset edendamist ja vrtustamist.
8.19 Soodustame ettevtete ja teadlaste koostd ning teadusasutuste suuremat panustamist turulhedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse. Loome Euroopa riikide parimaid kogemusi arvestades lisamotivaatoreid erakapitali kaasamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamisse.
8.20 Arendame koosts likoolide ja ettevtetega vimalusi patentide vormistamiseks ja kommertsialiseerimiseks.
Eesti ja Eesti ettevtete turundamine
8.21 Ttame vlja ja rakendame strateegia Eesti globaalseks turundamiseks ajude, investeeringute, tkohtade ja turismi sihtkohana. Ttame selle nimel, et koosts erasektoriga tekiks Tallinnasse rahvusvaheline konverentsi- ja messikeskus.
8.22 Seame vlisdiplomaatia rohkem majandusarengu teenistusse. Ekspordi hoogustamiseks ja investeeringute toomiseks Eestisse arendame vlja globaalse EESTI-vrgustiku, millesse kuuluvad Eesti vlisesindused, aukonsulid-risaadikud, vlismaal elavad ja ttavad kaasmaalased, Eesti sbrad ja nende hendused.
8.23 Peame oluliseks ettevtete pidevat turundusalast koolitamist ja konsulteerimist. Ekspordi hoogustamiseks arendame edasi riiklikke tugiteenuseid, sh ekspordigarantiisid.
8.24 Rakendame Euroopa Liidu struktuurivahendeid eesmrgiga aidata kaasa tootlikkuse tusule ja Eesti ettevtete eksporditurgudele sisenemisele. Fokusseerime Euroopa Liidu tukefondide toetused arendustegevusele, suunamaks ettevtteid tehnoloogiainvesteeringutele ja tootearendusele. Analsime perioodiliselt erinevate ettevtlustoetuste eesmrgiprasust ja thusust.
Ettevtluse (sh iduettevtted) toetamine, ettevtluskeskkonna ja vikeettevtluse arendamine
8.25 Reformime siseriiklikud ettevtluse toetamise reeglid (EAS, Arengufond, Kredex), et vlistada toetuste kahjustav toime konkurentsile siseturul. Soovime keskendada riigi toele vlisturgudel tegutsevate ettevtete toote- ja teenusedisaini, tehnoloogiahppe, turunduse ning muu ekspordivimekuse suurendamisele, samuti tehnoloogilist innovatsiooni kandvatele idufirmadele.
8.26 Jtkame ettevtlustoetuste sidumist koolitus- ja nustamisteenustega.
8.27 Parandame kapitali kttesaadavust kasvuettevtetele. Vtame ettevtete toetamisel suuna asendada investeeringutoetused finantsinstrumentidega (laenud, garantii) vi kasutada neid kombineeritult.
8.28 Algatame Eesti tstuspoliitika vljattamise.
8.29 Arendame ettevtluskeskkonda sooviga luua Eestist atraktiivseima piirkonna maailmas. Kivitame iduettevtete kiirendiprogramme. Parandame suure kasvupotentsiaaliga alustavate ettevtete jaoks riskikapitali kttesaadavust riigi kaasosalusega fondide kaudu.
8.30 Vhendame vikeettevtluse halduskoormust, muuhulgas jtkame riigile esitatavate andmete hekordse ksimise phimtte ellurakendamist ning analsime alternatiive mikroettevtluse maksustamise lihtsustamiseks.
8.31 Tunnustame ettevtlusvrgustike tegevust ja julgustame ettevtjaid suuremale koostle, muuhulgas histulise tegevuse vormis.
8.32 Analsime reeglit, mis vlistab ettevtte juhatuse liikme ttu staatuse, kui ta palgat kaotab.
8.33 Analsime sotsiaalselt vastutustundlike ettevtete arenguks vajalikke tegevusi.
Kapitalituru arendamine ja topeltmaksustamise vltimise lepingud
8.34 Toetame kodumaise kapitalituru arendamist viisil, mis ei koorma maksumaksjat ja on majanduslikult kestlik. Soodustame erinevate finantsinstrumentide pakkumist Eesti vrtpaberiturul.
8.35 Vtame meetmeid kapitali kttesaadavuse parandamiseks vikestele ja keskmistele ettevtetele.
8.36 Lihtsustame investeerimisreegleid, et Eesti pensioni- ja investeerimisfondid saaksid tnasest suuremas mahus investeerida Eesti majandusse.
8.37 Toetame kaubavahetust lihtsustavate ning Eesti ettevtjate investeeringuid kaitsvate lepingute slmimist. Jtkame topeltmaksustamise vltimise lepingute slmimist oluliste ekspordipartneritega.
Riigi ressursside efektiivsem kasutamine
8.38 Seame sihiks kohalike ressursside oluliselt tootlikuma, sstlikuma ja efektiivsema kasutamise. Peame igeks riigile kuuluvate toormeressursside jaotamisel vtta arvesse ttlemistehnoloogia thusust ja ressursikasutuse (energia, keskkond, finantsid) sstlikkust.
Kaasaegne taristu ja transpordissteem
8.39 Seisame selle eest, et oleks vimalik rakendada riigi poolseid meetmeid Eestile tarvilike lennuhenduste tagamiseks. Eesti atraktiivsuse suurendamiseks peame oluliseks ri- ja investeerimissihtkohana lennuhendusi Euroopa pealinnade ja finantskeskustega.
8.40 Laiendame Tallinna Lennujaama lennuliiklusala, mis parandab lennuliikluse ohutust ja vhendab keskkonnamjusid.
8.41 Alustame Rail Balticu rajamist, mis hendab Eesti Kesk-Euroopaga ja teenindab nii kaubavedusid kui ka reisijaid.
8.42 Toetame lemiste mitmeliigilise transpordikeskuse rajamist, mis hendab lennu-, raudtee-, trammi- ning bussiliikluse. hendame Rail Balticu terminali lennujaamaga.
8.43 Tagame ajakohase lennu- ja laevahenduse Eesti saarte ja mandri vahel. Soetame Saaremaa-Hiiumaa vaheliseks henduse pidamiseks uue parvlaeva.
8.44 Parandame raudteetaristu lbilaskevimet. Rekonstrueerime taristu ja tstame reisirongide piirkiirusi Tallinn-Rapla, Tallinn-Keila-Paldiski, Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudteel.
8.45 Toetame Muuga kaubasadama arendamist konteinervedude keskuseks (hub), mis teenindaks ka ls-ida ja phja-luna kaubavooge. Rekonstrueerime jmurde teenuse osutamiseks vajaliku Hundipea sadama.
8.46 Jtkame riigi maanteevrgu ajakohastamist. Teedeehituse taset tstetakse kvaliteetsema planeerimise ja hankekorraldusega ning thusama omanikujrelevalvega. Tagame teede stabiilse rahastamise, mis vimaldab pikaajalist planeerimist. Ttame vlja teede pikaajalise rahastamise kava.
8.47 Seame eesmrgiks ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks kuni Moni aastaks 2020. Selleks analsime vimalusi tiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks.
8.48 Jtkame Tallinna-Narva maantee renoveerimist. Rajame Tallinna-Prnu ja Pltsamaa-Tartu maanteele 2+1 mdasidurajad, ehitame vlja Tallinna ringtee ja Tartu lnepoolse mbersidu. Suuname eurovahendid Haabersti ristmiku rekonstrueerimiseks ning Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamiseks (Reidi tee).
8.49 Toetame transpordihenduste parandamist maakonnakeskuste ja tmbekeskuste vahel vastavalt majanduslikele vimalustele.
8.50 Paneme nii Tallinnas kui ka mujal Eestis paremini tle riikliku jrelevalve tee seisundinuete titmise le ja vaatame le sanktsioonid.
8.51 Jtkame kruusateede mustkatte alla viimise programmi.
8.52 Eesti maanteetranspordi ja kaubavedude konkurentsivime tstmiseks investeerime phimaanteedesse ja sildadesse, mis vimaldaks tsta veoautode massipiirangut.
8.53 Soodustame uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist transpordis ehk intelligentseid transpordissteeme, mis aitavad erinevaid liikumisviise paremini hendada ja muuta transporti kasutajasbralikumaks ja efektiivsemaks. Suuname osa igal aastal transpordi rahastamiseks kasutatavast rahast efektiivsust suurendavatesse lahendustesse.
8.54 Seome omavahel maakasutuse ja transpordi planeerimise. Uusarenduste kavandamisel tuleb arvesse vtta hendusvimalusi. Planeeringute juures peab arvestama ligipsetavust, et vhendada sundliikumist ja thisite.
8.55 Kiire internetihendus peab olema Eestis laialt kttesaadav. Seetttu jtkame Estwin sidevrgu arendamist, et uued kommunikatsioontehnoloogiad ja -teenused juaksid Eesti tarbijateni kiiresti ja vimalikult taskukohase hinnaga.
8.56 Astume edasisi samme liiklusohutuse parandamiseks. Aastaks 2020 tuleb erinevaid liiklusohutusabinusid, tnapevast tehnoloogiat ja teavitustd kasutades juda niikaugele, et liikluses hukkunute arv vheneks oluliselt. Vtame kaugemaks sihiks, et Eesti ei kaotaks liikluses htegi inimelu. Peame oluliseks uue liiklusohutusprogrammi vlja ttamist ja selle ksitlemist valitsuse tasandil.
8.57 Vtame vimalikult suurel mral kasutusele uute reisirongide potentsiaali. Selleks seome rongitranspordi paremini teiste liikumisviisidega, parandades juurdepsuvimalusi rongipeatustele ja kohandades siduplaane reisijate vajadustele paremini vastavaks.
8.58 Analsime regionaalse rongiliikluse taastamist Riisipere-Haapsalu ligul.
8.59 Analsime raskeveokite teekasutuse maksustamist tingimusel, et sellest laekuv tulu suunatakse teede korrashoidu.
Merendus
8.60 Kaalume Eesti kui mereriigi laevandussektori arendamiseks ning teise laevandusregistri kivitamiseks tarvilikke muudatusi.
Tootlikkuse kasvu ja innovatsiooni toetamine
8.61 Suurendame ettevtete vimalusi taotleda innovatsiooni edendamiseks tuge. Erakapitali thusamaks kaasamiseks teadus- ja arendustegevusse kaalume EASi teadusosaku loomist, mida saab taotleda konkreetsete teadus- ja arendusprojektidega tegelev ettevte.
8.62 Jtkame ettevtlusega alustamise, vikeettevtete tegevuse ja riigiga suhtlemise lihtsustamiseks loodud e-keskkonna arendamist (Ettevtjaportaal, uus e-maksuamet). Muudame ettevtjate aruandluse, statistika kogumise ja kontrolli automaatseks ning vhekoormavaks.
8.63 Edendame reaalaja (online) majandust, milleks rakendab e-arvete ssteemi ja automaatse maksuaruandluse.
8.64 Toetame uute tehnoloogiate laialdast kasutuselevttu majandusarengu ja heaolu kasvu hoogustamiseks (sealhulgas 3D printimise tehnoloogia levikut, asjade interneti lahenduste arendamist, juhita autode testkeskkonna kujundamist jms) ja soodsa iguskeskkonna vljaarendamist, et Eesti oleks heks esimeseks riigiks maailmas uute tehnoloogiate rakendamisel.
8.65 Ajakohastame IKT sektori ja e-ri ning e-teenustega seotud seadusi.
8.66 Ttame vlja virtuaalvaluutade vimaliku tunnustamise ja kasutamise poliitika.
8.67 Arendame taristut (open data, e-residentsus jne), mis vimaldavad uute rilahenduste loomist erasektori poolt.
8.68 Toetame lairibateenuste kattesaadavuse paranemist kikjal Eestis.
8.69 Ttame vlja e-riigi lahenduste levitamise ja turustamise tervikliku strateegia. Seame sihiks Eesti kujunemise maailma e-majanduse psivaks liidriks ja tipptasemel tegutsemiskeskkonnaks infotehnoloogiarakendusi arendavatele ettevtetele.
8.70 Moodustame Riigikantselei juurde avaliku sektori innovatsiooni rakkerhma, mis hakkaks tegelema avalike teenuste, riigihangete ja sotsiaalse ettevtlusega.
8.71 Suurendame IKT valdkonna arendamiseks sissernde piirarvu, et Eestisse saaks elama asuda rohkem IKT valdkonna spetsialiste ning nende peresid.
8.72 Edendame loodusteaduse, tehnika- ja tehnoloogiaharidust vastavalt tehnoloogiapaktile.
8.73 Soodustame Eesti infotehnoloogialahenduste ja oskusteabe eksporti vlisriikidesse.
Infohiskonna arenguks vajalike oskuste tagamine
8.74 Vrtustame IT-pet ja digipdevuste arendamist kigis ldhariduskoolides.
8.75 Elukestva ppe raames vrtustame digipdevuste omandamist, et inimene oleks ette valmistatud targa tkoha vastuvtmiseks.

9. Energeetika
9.1 Eesti elektri varustuskindluse peab tulevikus tagama kombinatsioon kodumaistest, Euroopa Liidu siseturul konkurentsivimelistest tootmisvimsustest ja tugevatest hendustest teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elektrivrkudega,mis on piisav Eesti tipukoormuse katmiseks.
9.2 Soovime Eesti energiaportfelli mitmekesistamist, sealhulgas bio- ja kohalike ktuste osakaalu suurendamist transpordis, hajutatud, kohalikel ktustel phineva viketootmise edendamist.
9.3 Toetame energiasstu tagavate meetmete juurutamist, sealhulgas ligi- nullenergia ehitusnuete rakendamist. Tstame avalike hoonete energiathusust projekteerimisel,ehitamisel jarenoveerimisel. Loome tingimused ja keskkonna energiahistute ja energiateenusettevttete tekkeks.
9.4 Toetame nii plevkivitehnoloogiate kui taastuvenergiatehnoloogiate arendamist, soosides uute tootmisvimsuste (litootmine, elektrijaamad, sh tuulepargid) rajamisel lahendusi, mis vimaldavad Eestil saada tstussektori vrtusahelast laiemat kasu kui ksnes tootmisvimsuste opereerimine ning loovad energiatehnoloogiate arendamise ja tootmisega seoses Eestisse uusi tkohti.
9.5 Seame sihiks muuta Eesti 2030. aastaks energiakandjaid importivast riigist eksportivaks. Sellega tagame energiajulgeoleku ja soodustame kohalikku thivet
9.6 Soovime Euroopa Liidu htse energiapoliitika vljakujundamist, sealhulgas htseid hankeid ja imporditavatest ktustest sltuvuse vhendamist.
9.7 Soovime htse Phjamaade-Balti elektrituru vljaarendamist, sealhulgas tiendava Eesti-Lti elektri lekandeliini rajamist.
9.8 Seame AS Elering prioriteediks Eesti elektrissteemi lahtisidumise Loode- Venemaa sagedusalast ja hendamise Mandri- Euroopa sagedusalaga hiljemalt aastaks 2025.
9.9 Soovime Balti regionaalse gaasitaristu (Soome ja Balti riikide vaheliste henduste, sh Baltic Connectori) kiiret vljaarendamist, selle liitmist hise Euroopa Liidu gaasituruga, gaasi phivrgu omandamist riigikontrollitava osalusega rihingu poolt ning maagaasi julgeolekuvaru loomist ja veeldatud maagaasi terminalide rajamist.
9.10 Kaalume vimalusi, et Eesti oleks konkurentsivimeline asukoht ka energiamahukate tstuste jaoks. Analsime vimalusi energiavarustuse tkindluse parandamiseks, konkurentsi thustamiseks ja vrdsetel tingimustel elektrivrgule ligipsu tagamiseks.Regionaalselt tasakaalustatud majandusarengu saavutamiseks analsime vimalusi elektrivrguga liitumise kulu osaliseks kompenseerimiseks.
9.11 Analsime Hiiumaa energiavarustuse kvaliteedi parandamise erinevaid vimalusi (sh phivrgu henduse loomist saarele).
9.12 Jtkame praegusel EL-i eelarveperioodil kortermajade renoveerimise programmi 100 miljoni euro mahus eesmrgiga parandada elamute energiathusust ja vhendada jooksvaid kulutusi eluasemetele. Vimalusel pakume energiasstuinvesteeringute tegemiseks tuge ka eramajade omanikele. Analsime vimalusi EL vahendite lppedes elamute energathusust tstvate investeeringute jtkamiseks.
9.13 Toetame sundliikumist vhendavat planeerimist, histranspordi ja kergliiklusearendamist ning kohalikku majandusse panustavat taastuvressurssidest transpordiktuste tootmist.
9.14 Maksame mikrotootjatele taastuvenergia toetust kogu vrku antud elektrienergia ulatuses.
9.15 Analsime bilansienergia ssteemi rakendamist, kus mikrotootjatel on vimalus toota vrku taastuvenergiat ja tasaarveldada selle aasta jooksul energiatarbimisega.
9.16 Suuname plevkivisektori arengut viksema keskkonnamjupoole.Plevkivi kasutamisel energiaallikana toetame meetmeid, mis kindlustavad krgeima vimaliku kasuteguri.
9.17 Hoidume plevkivi kaevandamismahu paisutamisest vrreldes kehtivate kaevelubadega. Plevkivi kasutamisel lhtume plevkivi tstusharu keskkonnakoormusest ja tootmise paindlikkusest.
9.18 Eesti taastuvenergia tootjatele ning arendajatele luuakse vrdsed ning tehnoloogia-neutraalsed vimalused taastuvenergia direktiivis ette nhtud paindlike koostmehhanismide rakendamiseks.
9.19 Seame elektri ja soojatootmises pikaajaliseks eesmrgiks jrkjrgulise lemineku taastuvenergeetikale. Taastuvenergia sektori arendamine peab kima tarbijatele sstlikul viisil.
9.20 Jtkame soojussektori reformiga, et aastaks 2030 toodetaks 80% Eestis tarbitavast soojusest kodumaisest bioktustest.
9.21 Seame eesmrgiks, et taastuvenergia osakaal elektrienergia lpptarbimises moodustab aastaks 2030 poole tarbimisest.
9.22 Toetame sstlikku energiaallikate kasutamist ning eelisarendame elektri- ja soojusenergia koostootmist.
9.23 Ttame vlja ja vtame vastu kaugktteseaduse, elektrituruseaduse ja energiamajanduse arengukava.
9.24 Analsime eraldiseisva haldusksuse loomise vajadust, mille eesmrgiks oleks energiamajanduse alase kompetentsi koondamine.
9.25 Toetame statistikakaubanduse raames thusa koostootmise puhul Narva elektrijaamades puidu kasutamist.
10. Sotsiaalkaitse ja tervishoiupoliitika
Tvimereform
10.1 Tagame sotsiaalpartneritega tvimereformi koostleppes stestatud eesmrkide ja tegevuste titmise. Rakendame tvimereformi, tagades uue tvimetoetuste ssteemi kestlikkuse valmistades ette jtkusuutliku rahastamise phimtted prast EL vahendite lppemist ning minimaalse brokraatia ja halduskoormusega.
10.2 Laiendame kaitstud ja toetatud t teenust.
10.3 Toetame tandjaid ja jtkame maksusoodustusi vhenenud tvimega inimeste tlevtmisel.
10.4 Suurendame abivahendite kttesaadavust inimeste tvime tagamiseks
Tturu reguleerimine
10.5 Soodustame puuetega noorte sujuvat siirdumist ldharidusssteemist kutseppesse ja haridustee lppemise jrel tturule, arendades paindlikke rakendusvimalusi, kaasates kombineeritud sotsiaaltd ja mitmesuguseid sotsiaalse ettevtluse vorme.
10.6 Viime lbi tlepinguseaduse mjuanalsi.
10.7 Suurendame tinspektsiooni igusi alaealiste iguste kaitseks.
10.8 Loome riikliku tunnusmrgi Mitmekesine tkoht, millega tunnustame vrdiguslikkust edendavaid ettevtteid.
10.9 Anname palgalhe vhendamiseks Tinspektsioonile volitused jrelevalve tegemiseks naistele ja meestele sama t eest tandja poolt makstavate palkade ja hvitiste le.
10.10 Pakume tandjatele tasuta riigipoolset nu ja koolitust tkeskkonna ohutumaks muutmiseks ja kutsehaiguste ja tnnetuste vhendamiseks. Soodustame tandja tegevusi ttajate tervise edendamiseks ja thustame igeaegse ravi-, taastusravi ja tugiteenuste saamise vimalusi ning ttame vlja ttervishoiussteemi, mille lahutamatu osa on eraiguslik tnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.
Puuetega inimeste ja nende hooldajate sotsiaalne kaitse
10.11 Parandame erivajadustega inimestele elukeskkonna ligipsetavust ning infole ligipsu puude spetsiifikat arvestades.
10.12 Toetame erivajadustega inimeste kodude kohandamist ja peame igeks isiklike abistajate ssteemi ning koduhoolduse arendamist selleks, et erivajadustega inimesed tuleksid oma eluga ise toime.
10.13 Analsime erivajadustega inimestele makstavate toetuste ssteemi toimivust, leidmaks parimad ja sobivaimad vimalused inimeste toimetulekuks.
10.14 Toetame tugeval kodanikuhiskonnal rajaneva eakate, eriavajadustega inimeste ja patsientide eestkostetegevuse arenemist ning algatusi, mis panustavad kogukonna tsse ja sotsiaalsesse ettevtlusse.
10.15 Tagame erivajadustega lastele vimaluse kia lasteaias vi lastehoius. Arendame vlja erivajadustega laste rehabilitatsiooni- ja tugiteenused ning tagame nende htse kvaliteedi. Parandame laste rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste osutamist, et erivajadustega laste vanemad saaksid tl kia ja puhata. Tagame erivajadustega vi terviserikkega sndinud lapse vanematele igeaegse ligipsu vajalikele teenustele.
Pensionid ja eakad
10.16 Tagame pensionide kasvu koosklas palkade kasvuga ja hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba.
10.17 Analsime pensionissteemi jtkusuutlikkust sh kaalume paindliku pensioniea juurutamist ning pensioni baasosa kiiremat tstmist.
10.18 Rakendame 2017. aastast ksi elavate pensionride toimetulekut parandava toetusskeemi.
10.19 Analsime loodud tandjapensioni rakendumist ja pakume vlja lahendused ssteemi parendamiseks.
10.20 Rakendame aastast 2018. aastast vanemapensioni.
Sotsiaalhoolekanne
10.21 Parandame hoolekandeteenuste kvaliteeti, ttades vlja htse kvaliteediraamistiku, mis tagab teenuste hetaolise kvaliteedi ja kttesaadavuse le Eesti.
10.22 Arendame asendushooldusel olevate noorte elluastumis- ja tugiteenuseid koosts vabahendustega.
10.23 Selgitame vlja nudluse viipekeeletlkide, kirjutustlkide ja muude tlkevormide jrele ning loome ja vajaduse korral suurendame nende koolitamise ja osutamise mahtu.
10.24 Algatame arutelu hooldusvajadusega pereliikmete hooldus- ja lalpidamiskohustuse korralduse le.
10.25 Kehtestame hooldekodu teenusele riikliku kvaliteediraamistiku ja jlgime nendest kinnipidamist.
Hambaravi
10.26 Jtkame aktiivselt rahva teadlikkuse tstmist suuhgieenist, mh vtame kasutusele meetmed, et kik lapsed juaksid hambaarsti kontrolli vhemalt kord aastas ja loome vimalused inimeste igeaegseks suunamiseks hambahaigusi ennetavatele visiitidele.
10.27 Viime ellu tiskasvanute hammaste parandamise programmi.
10.28 Vimaldame vanadus- ja tvimetuspensionridel kasutada 3 aasta jooksul proteesihvitist ka hambaraviteenuseks.
Ennetuspoliitika
10.29 Suuname suuremad ressursid haiguste ja sltuvuste ennetusele.
10.30 Laiendame tendusphiseid seluuringuid vhi varaseks avastamiseks ja meeste terviseriskide ennetusele suunatud programme, sealhulgas soole- ja eesnrmevhi ennetuseks.
10.31 Ttame vlja tervikliku liikumisprogrammi Eesti koolidele ja korraldab kehalise kasvatuse ppekava mber kaasaegseks liikumispetuseks ja jtkame ujumise algppe programmi toetamist koolides.
10.32 Toetame erivajadustega inimeste sportimise vimalusi.
10.33 Toetame riigi- ja erainvesteeringute suurendamist ldsusele tasuta kttesaadavatesse tervise- ja spordirajatistesse.
10.34 Vimaldame narkootilised ja pshhotroopsed ained kanda kiiremini keelatud narkootiliste ja pshhotroopsete ainete nimekirja.
10.35 Kaalume tervist kahjustavate energiajookide mgi piiramist laste- ja noorteasutustes ja alla 18-aastastele noortele.
10.36 Jtkame sdame- ja veresoonkonnahaiguste ennetusprogrammi ja suurendame kogukondade rolli tervisedenduses.
10.37 Suurendame riiklikke meetmeid laste ja noorte vaimsele tervisele, rakendades rohkem juhtumiphist lhenemist, integreerides lapsevanema, koolie, perearsti, kooli pshholoogi ja kooli erivajadustega laste spetsialisti. Selleks loome laste vaimse tervise teenuste ssteemi, mh arendame vlja neli regionaalset keskust ja uue teenuse raske pshikahirega lastele.
Alkoholi ja tubakakahjude vhendamine
10.38 Seame sihiks vhendada Eesti alkoholi- ja tubakatarbimist aastaks 2030 vrreldes tnasega poole vrra ja muuta koolid alkoholi-, tubaka- ja illegaalsete uimastite vabaks.
10.39 Tstame tubaka ja alkoholi kttesaadavuse vhendamiseks jrjekindlalt aktsiise.
10.40 Loome ja rakendame Euroopa Liidu struktuurivahendite abil nustamis- ja raviteenuse alkoholi liigtarvitamise ja -sltuvuse ennetamiseks ja varaseks avastamiseks.
10.41 Viime ellu Alkoholipoliitika Rohelises Raamatus toodud phimtteid (nt lubame alkoholireklaamides esitada neutraalset teavet ja keelustame nn elustiilireklaamid jms).
10.42 Viime ellu Tubakapoliitika Rohelises raamatus toodud phimtteid (nt piirame tubakatoodete mki jaekaubanduses).
Arstiabi kvaliteet ja kttesaadavus
10.43 Toetame haiglate vrgustumist ja rajame eurovahendite toel uued multifunktsionaalsed perearstikeskused.
10.44 Reguleerime selgemini arsti ja patsiendi suhted.
10.45 Analsime tervishoiu lisarahastamise vimalusi (sh personaalsete tervisekontode loomine).
10.46 Suurendame perearstide ja peredede rolli, sh retsepti vljakirjutamisel ning vastutust riskirhmade ja krooniliste haigete regulaarsel jlgimisel ning nende ravi korraldamisel.
10.47 Suurendame dede ja proviisorite koolitustellimust.
10.48 Toetame meditsiiniga seotud teadus- ja arendustegevuse suurendamist ja Eesti tervishoiuteenuse eksporti.
10.49 Vtame suuna personaalmeditsiinile, sealhulgas valmistab ette ennetuslikud nutirakendused, luues vhi seluuringute registri, e-vaktsineerimispassi ja vimaluse patsiendiportaalis jlgida isiklike tervishoiukulude suurust.
10.50 Tiustame arstiabi kvaliteedi hindamist, et tagada ravivigade phjalik anals.
10.51 Toetame vimekaid ja tugevaid patsientide esindushinguid riigi partnerorganisatsioonidena.
10.52 Parandame taastus- ja hooldusravi kttesaadavust.
10.53 Analsime vimalusi apteegis osutatavate tervishoiuteenuste osutamiseks ja paremat seotust esmatasandi tervishoiussteemiga.
10.54 Teeme Eestis mdavate ravimite infolehed tarbijatele kttesaadavaks ka Eestis enamlevinud vrkeeltes.
10.55 Kaalume patsientide vabaduse suurendamist raviteenuse ja arsti valikul terve Eesti piires ja viime ellu pilootprojekti patsiendi vabaks liikumiseks konkreetsete arstlike erialade raames.
E-teenused tervishoius
10.56 Arendame e-tervisessteeme patsiendisbralikumaks, mh patsiendiportaali e-registratuuri ning algatame e-kliiniku pilootprojekti ja paneme toimima e-konsultatsiooni, e-saatekirja ning e-kiirabikaardi.
10.57 Toetame telemeditsiini lahendusi. Patsiendiportaali arendamisel edendame mobiilsete lahenduste kasutamist oma terviseseisundi jlgimiseks.
11. iguskord
Prioriteedid
11 Tagame iguskindluse ja jtkame igusssteemi korrastamist ning arendamist lihtsuse suunas.
11.1 Lbipaistvuse suurendamiseks arendame infossteeme, mis tagavad igusaktide, kohtuotsuste ja riigi phiregistrite pideva kttesaadavuse.
11.2 Kriminaalpoliitiliselt lhtume Riigikogus heaks kiidetud kriminaalpoliitika arengusuundadest, ja peame tarvilikuks eelistatult tegevusi ning vahendeid:
11.3.1 alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude, eelkige seksuaalkuritegevuse, vastaseks vitluseks
11.3.2 organiseeritud ja raske peitkuritegevuse, sealhulgas korruptsioon, narko-, suure kahjuga majanduskuritegevuse ja inimkaubanduse, vastaseks vitluseks,
11.3.3 perevgivalla, eelkige korduva vgivalla avastamiseks ja tkestamiseks.
iguspoliitika
11.4 Stestame, et Riigikogus arutusele tulevatele olulisimatele seaduseelnudele lisatakse anals selles kavandatavate muutuste keskkonna-, regionaalsete- ja sotsiaalsete (sh soolise vrdiguslikkuse) mju kohta.
11.5 Rakendame igusaktide mjude jrelhindamise ssteemi.
11.6 htlustame ja korrastame avalik-iguslike isikute igusliku regulatsiooni.
11.7 Muudame pankroti- ja titemenetluse kiiremaks, vimaldades sealhulgas titurite ligipsu titemenetluseks vajalikele registritele ja ajakohastades rikeeldude/pankrotivlglastega seotud regulatsiooni. Thustame piirilest titemenetlust.
11.8 Tiustame riikliku sunni meetmeid laste elatisraha maksmisest krvalehoidjatele ning muudab elatisnuded kehtivaks kuni vlgade tasumiseni.
11.9 Rakendame korruptsioonivastase strateegia ja jtkame korruptsioonivastases vitluses rahvusvaheliste soovituste jrgimist.
11.10 Kaasajastame autoriiguste kaitset arvestades digitaalmeedia ulatuslikku levikut ja prame enam thelepanu vitlusele tarkvara- ja netipiraatlusega.
11.11 Reguleerime seadusandlikult eradetektiivinduse, kaitstes isikute phiigusi ja vabadusi.
11.12 Kaalume koosts erasektoriga positiivse krediidiregistri loomist.
11.13 Tugevdame ja laiendame abivajavate inimeste iguskaitset (nt www.juristaitab.ee) ja hlbustame ligipsu kvalifitseeritud riigi igusabile. Vaatame le riigi antava igusabi alused, et hiskonna nrgemad liikmed saaksid vajaduse korral igusabi.
11.14 Edendame inimeste igus- ja finantskirjaoskust ning kaitset vastutustundetu laenamise eest.
11.15 Parandame politsei vimekust kberruumis toimepandavate stegude tkestamiseks ja avastamiseks, mh arendame veebikonstaablite td.
Karistuspoliitika ja kriminaalmenetlus
11.16 Muudame igusrikkumiste menetlemise (sh kriminaalmenetluse), paindlikumaks ja lihtsamaks, tagades menetluse inimest vhimal koormaval viisil ning arvestades rikkumiste raskusastet ja tagajrgi. Selleks uuendame kriminaalmenetluse seadustikku. Kriminaalmenetluse kiirendamiseks thustame politsei ja prokuratuuri tkorraldust.
11.17 Tstame kohtueelse menetluse kiirust ja riikliku sdistuse kvaliteeti, suurendades prokuratuuri vimekust.
11.18 Ajakohastame julgeolekuasutuste ja prokuratuuri tsiviilkontrolli ssteemi, et tagada isikute phiiguste ja vabaduste kaitse ning minimeerida korruptsiooni ja kuritarvituste riski. Selleks analsime nii iguskantsleri kui Riigikogu komisjonide igusi ja vimekusi.
11.19 Analsime ja laiendame raskete kuritegude toimepanijatele tiendavate piirangute seadmist (nt pedofiilidel jt seksuaalkurjategijatel ja narkokurjategijatel ei vimaldata muuta nime, ravist keelduvate pedofiilide andmete avalikustamine vms).
11.20 Sisustame vihakuriteod vastavalt rahvusvahelistele ja EL nuetele ning kivitame teavituskampaania vihakuritegudest hoidumiseks ja selle mistmiseks.
11.21 Thustame kuritegeliku vara ja muu kriminaaltulu konfiskeerimist, eelkige organiseeritud ja rasketes majanduskuritegudes ning korruptsioonis sdimistetute suhtes.
11.22 Thustame vitlust korruptsiooniga erasektoris lbi haldusmenetluse regulatsiooni loomise.
11.23 Kaalume vimalust kehtestada vrteo eest mratavate trahvide suuruse sltuvus vrteo sooritanu sissetulekust, varalisest seisust ja lalpeetavate arvust.
11.24 Ehitame uue Tallinna Vangla Rae valda.
11.25 Ratifitseerime rahvusvahelise naistevastase ja perevgivalla ennetamise ja tkestamise konventsiooni. Kindlustame isikuvastaste kuritegude ohvritele professionaalse abi lbi tugivrgustike.
11.26 Suurendame inimkaubanduse ohvrite kaitset, mh keelustame inimkaubanduse ohvrilt seksiteenuste ostmise.
Kohtumenetlus ja selle kiirendamine
11.27 Jtkame kohtussteemi arendamist, sealhulgas arendame edasi kohtuvimu sltumatust suurendades kohtute enesekorraldusigust ning thusama igusemistmise rakendamist.
11.28 Kohtumenetluse kiirendamiseks vhendame edasiselt kohtussteemi lekoormatust, aja- ja rahakulukust, krvaldades menetlusseadustikest phjendamatud takistused kohtuasjade kiireks menetlemiseks ning laiendades kohtueelseid ja -vliseid vimalusi igusvaidluste lahendamiseks.
11.29 Analsime vimalust anda eestkosteorganisatsioonidele ja vabahendustele igus kaitsta oma sihtrhmade igusi kohtus.

12. SISEJULGEOLEK
Riigipiiri tugevdamine
12.1 Tugevdame Eesti riigipiiri ja taotleme piirikaitsevimekuste arendamiseks Euroopa struktuurifondide vahendite kasutamist.
12.2 Mereala paremaks kontrollimiseks ja kaitseks soetame uusi multifunktsionaalseid veesidukeid, mis on suutelised tegema nii piirivalve, merepste kui ka reostustrje td ning on valmis titma ka riigikaitselisi lesandeid.
12.3 Toetame Euroopa Liidu piirivalveagentuuri (FRONTEX) tugevdamist, et tulla toime kasvava immigratsioonisurvega, toetame Euroopa Liidu sisenemis- ja vljumisregistri ellurakendamist ning uute piirikontrolli infossteemide kasutusele vtmist ELi vlispiiril, mis vimaldaksid paremat kontrolli ELi vlispiiri letajate ja sisserndajate le.
12.4 Tugevdame piirivalve koordineerimise vimekust siseministeeriumis. Analsime piirivalve lesandeid ja vljappekorraldust muutunud julgeolekuolukorras.
12.5 Loome piirivalve kiirreageerimisksused.
Politsei - ja piirivalveameti vimekuse arendamine
12.6 Vhendame dubleerimist politsei- ja piirivalveameti, psteameti ja ministeeriumi osakondade vahel. hendame siseriikliku situatsiooniseire ning -analsi vimekused. Vabastame politsei talle mitteomastest lesannetest.
12.7 Suurendame kiirreageerimisvimekust omavate politseinike hulka kaks korda ja arendab politsei koostd Kaitseve ja Kaitseliidu vastavate struktuuridega.
12.8 Parandame psteteenistuse ja politsei varustatust, sealhulgas uuendame olulises ulatuses pstesidukite ja politseiautode parki. Enamiku vljavahetatavatest psteautodest kingib riik vabatahtlikele.
12.9 Tugevdame merepstevimekust pstekomandodes, sealhulgas vabatahtlikes komandodes.
12.10 Vtame kasutusele uue e-politsei ssteemi, mis lihtsustab politsei td vlitingimustes ja lhendab menetlustele kuluvat aega. Jtkame digitoimiku ellurakendamist.
12.11 Jtkame politsei- ja psteteenistujate ttingimuste parandamist rajades uusi vi rekonstrueerides olemasolevaid teenistushooneid.
12.12 Viime lpuni hirekeskuse reformi, et inimesi abistavate psteteenistuste politsei ja kiirabi vljasidud saaksid koordineeritud hest kohast ja ige abi juaks seelbi kiiremini kohale.
12.13 Arendame politsei kberkuritegevuse tkestamise vimekust.
12.14 Suurendame piirkonnapolitseinike kohalolekut, esmathtsaks peame idapiiri rseid tpiirkondi.
Sisejulgeoleku ttajate koolitus
12.15 Analsime politseiniku vljappe pikendamise otstarbekust.
12.16 Toetame sisejulgeolekualast eelkutsepet gmnaasiumides. Toetame piirirsete maakondade gmnaasiumites piirivalvelise eelppe andmist.
12.17 Ttame vlja Sisekaitseakadeemia uue arenguvisiooni ja sellest lhtuva tegevuskava ning otsustame tulevase asukoha valiku.
Vabatahtlike kaasamine
12.18 Hindame motiveeritud vabatahtlikke, tagame nii vabatahtlikele maa- ja veepstjatele, naabrivalvele kui ka abipolitseinikele stabiilse rahastuse kasvu.
12.19 Toetame vabatahtlike pstjate koolitamist elupste- ja erivimekuste suurendamiseks ning vabatahtlike katusorganisatsioone.
12.20 Kaasame hiskonna ohutusalase teadlikkuse tstmiseks rohkem hiskondlikke partnereid ennetustsse. Tagame vabatahtliku tegevuse kigus tekkinud isikliku kahju hvitamise.
Julgeolekuasutuste vimekuse tstmine
12.21 Kaasajastame julgeolekuasutuste tegevust reguleeriva seadusandluse, sealhulgas ajakohastame julgeolekuasutuste tsiviilkontrolli ssteemi, et minimeerida korruptsiooni- ja kuritarvituste riski.
12.22 Julgeolekuolukorra muutusest tulenevalt tstame Teabeameti ja kaitseve luure- ja KAPO vastuluurevimekust ning Keskkriminaalpolitsei vimekust raske kuritegevuse tkestamisega tegelemisel.
13. Teadus- ja hariduspoliitika
13.1 Seisame selle eest, et haridusvaldkonna osakaal avaliku sektori kuludest psiks jtkuvalt vahemikus 67% SKP-st ning hariduskulude osakaal riigieelarves ei kahaneks.
13.2 Vrtustame valdkondadevahelist koostd haridusssteemi korraldamisel.
13.3 Peame kige olulisemaks liikumist uue piksitluse suunas, mis asetab rhu vtmepdevuste ja probleemilahendusoskuse arendamisele kikidel haridustasemetel ning elukestva ppe printsiibi juurutamisele. htlasi peavad haridus ja teadus olema tihedamalt seotud Eesti ldise arengu ja vljakutsetega.
13.4 Lhtume Elukestva ppe strateegiast 2020, ning tagame programmide tegevusphise rahastamise riigieelarvest. Aitame kaasa elukestva ppe vimaluste laialdasemale kasutamisele, et eakad saaksid soovi korral mber kvalifitseeruda ning telus osaleda.
13.5 Muudame Huvitava kooli algatuse jrk-jrgult laiaphjaliseks ja kikehlmavaks kooliuuendusliikumiseks, mis kaasaks hiskonna erinevaid huvigruppe.
13.6 Muudame ldist rhuasetust ressursside jaotuses, suurendades eelkige kulutusi kigi haridus- ja teadusttajate palgataseme tstmiseks, optimeerides majanduskulude taset.
13.7 Vaatame le ja lihtsustame EL vahendite kasutamise siseriiklikud regulatsioonid, sh kaalume siseriikliku jrelvalve mberkorraldamist ja ratsionaliseerimist (brokraatia vhendamine).
13.8 Toetame teadusasutuste ja likoolide koostd ja integratsiooni.
petajad
13.9 Anname petajatele suurema otsustusiguse ppet kujundamisel, eesktt ainete limimise ja e-ppe rakendamisel.
13.10 Tagame koolijuhtide suurema vastutuse koolide ppet tulemuslikkuse ja koolide ldseisundi eest. Viime sisse koolijuhtide korralise hindamise ssteemi.
13.11 Toetame petajat ja klassi juhtimist vrtustavat koolikultuuri kujundamist.
13.12 Soodustame kujundava hindamise ja ppeainete limimise rakendamist.
13.13 Toetame petajahariduse kompetentsikeskuste arendamist, kaasates rahvusvahelist kompetentsi. Muuhulgas soodustame pedagoogipdevuste omandamist teiste erialade inimestel.
13.14 Suurendame Euroopa tukefondide abil tiendkoolituse rahastamist.
13.15 Soodustame petajate mberpet ja tiendkoolitust, et tagada ppeprotsessi ajakohasus (kujundav hindamine, ainekavade limitus, pidevalt uueneva digitehnoloogia rakendamine ja e-ppe arendamine jms).
13.16 Kaasame praktika korras petajaabi lasteaedadesse ja koolidesse petajaks ppivaid tudengeid.
Alusharidus
13.17 Ttame Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koosts huvigruppidega vlja ja rakendame tervikliku lastehoiu ja alushariduse kontseptsiooni.
13.18 Algatame arutelu koolieelse aasta kohustuslikuks muutmiseks.
13.19 Kaotame lemrased brokraatlikud nuded lastehoidudele ja aedadele.
13.20 Soodustame erasektori poolt loodavaid lastehoiuvimalusi.
13.21 Tagame Euroopa toetusfondide abil investeeringutoetused lasteaedade ja mnguvljakute ohutuse tstmisesse ning lastehoiutingimuste parandamisse.
13.22 Peame vimalikuks sanktsioonide rakendamist, kui omavalitsus ei ole taganud lasteaiakohta vi hoiukohta.
13.23 Tagame erivajadustega lastele vimaluse kia lasteaias ning htlustame varajase sekkumise sihte alus- ja phihariduses.
13.24 Parandame hoiuvimalusi Eestisse tle asuvate spetsialistide lastele.
13.25 Toetame tiendppe korraldamise teel erinevate ppemetoodikate rakendamist koolieelsetes lasteasutustes.
13.26 Muudame Eesti haridusasutused kiusamisvabaks toetame tendusphiste kiusamisvastaste meetmete rakendamist lasteaedades, phikoolides ja gmnaasiumides.
ldharidus
13.27 Vhendame haridustee katkestajate hulka, selleks tiustame tugissteeme ja kaalume koolikohustuse pikendamist kuni kutse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 18-eluaastani.
13.28 Tagame koosklas mberkorraldustega koolivrgus pilaste vajadustele vastava histranspordi.
13.29 Tagame riigigmnaasiumi ja kutsekooli pilastele pilasmajutuse ja transpordi.
13.30 Arendame vlja Hariduspilve tehnoloogianeutraalse keskkonna digitaalse ppevara kasutamiseks.
13.31 Prame thelepanu algklasside petajatele IT-alase tiendhariduse andmisele, et edaspidi saaks algklassides arendada algoritmilist mtlemist.
13.32 Vhendame gmnaasiumis kohustuslike kursuste arvu 96-lt 75-ni ja suurendame valikuvimalusi, andes koolidele vimaluse petada aineid paindlikumalt, svendatumalt ja pilaste eelistustele vastavamalt ning harjutades pilasi tegema valikuid, planeerima aega ja vtma vastutust oma pingute eest.
13.33 Laiendame e-ppe vimalusi kigis gmnaasiumides leriigilise e-gmnaasiumi tugissteemi loomise abil. Toetame kvaliteetse e-ppevara kttesaadavust haridusssteemis ja pakume koolidele haridustehnoloogide abi digitaalse ppe juurutamisel.
13.34 Peame oluliseks finantskirjaoskuse, ettevtlus- ja programmeerimisppe, robootika ning riigikaitseppe edendamist kikides Eesti koolides.
13.35 Tagame gmnaasiumis hea eesti keele omandamise ning kvaliteetse ainepetuse, suurendame riigi tuge ja nudlikkust keeleoskuse tegelikuks saavutamiseks ning koolide ja koolipidajate vastutust selle eesmrgi titmise eest.
13.36 Kaalume kooli ttajatele suuremate iguste andmist kooliturvalise suurendamiseks.
13.37 Arendame koosts kodanikuhendustega Kaasava koolikultuuri mudeli, mis vimaldab koolil kujuneda kogukonnaelu oluliseks keskuseks.
13.38 Muudame riiklikku jrelevalvet sisulisemaks ja tagame koosts kohalike omavalitsustega phihariduse krge taseme kigis phikoolides, vltides hariduslikku kihistumist ja vrtustades kodulhedast phikooli.
13.39 Lheme edasi riigigmnaasiumide arendamisega, prates paralleelselt thelepanu ppe kvaliteedi ja nudlikkuse tstmisele kikides gmnaasiumides, sealhulgas gmnaasiumidesse ppima asumisel.
13.40 Korrigeerime kaasava hariduse kontseptsiooni ndisaegsetest rahvusvahelistest phimtetest lhtudes. Haridusliku erivajadusega lastele luuakse sobivad ppekohad kodukoolis, piirkonna koolide koosts vi vajadusel erikoolis, mis siiski on seotud htsesse ssteemi ja kus prioriteediks on kikide laste kaasatus hiskonnaellu.
13.41 Toetame jtkuvalt IB-ppe arendamist Eestis.
13.42 Edendame lisaks kehalise kasvatuse petusele ndisaegset liikumispetust kigil haridusastmetel ja teiste ppeainetega integreeritult ning anname vimaluse siduda ppekava pilaste tegeliku sportimisega.
13.43 Jtkame ujumise algppe programmi toetamist koolides, et tagada kigile phikooli lpetajatele algtasemel ujumisoskus.
Kutseharidus
13.44 Muudame kik kutse- ja krgharidusprogrammid tturupdevustele suunatuks, suurendades selleks praktika osakaalu ppekavades. Kutseppe ja praktilise telu paremaks sidumiseks limib kutseppe ppekavasse tkohaphise ppevormi (nn pipoisippe), mille ppekava loomise peamine sisend tuleb tandjatelt ja mida rahastatakse tiendavalt EL vahenditest.
13.45 Toetame 55+ inimeste tiend- ja mberppeks sihtotstarbelisi ppeprogramme.
13.46 Taotleme erasektori stipendiumite ssteemi loomist kutseppuritele.
13.47 Laiendame phikooli baasil pitavate erialade valikut.
13.48 Svendame koostd gmnaasiumide ja kutseppeasutuste vahel, et suurendada mlema vimalusi pilastele valikute pakkumisel.
13.49 Seame prioriteediks puuetega noorte sujuvale siirdumisele ldharidusssteemist kutseppesse ja haridustee lppemise jrel tturule. Selleks asume arendama paindlikke rakendusvimalusi, kaasates kombineeritud sotsiaaltd ja mitmesuguseid sotsiaalse ettevtluse vorme.
13.50 Analsime piirkondlike haridus- ja kompetentsikeskuste vrgustiku loomise vajalikkust ja otstarbekust.
13.51 Kaasajastame kutsehariduse rahastamise ssteemi, tuginedes ppekava phisele rahastamisele.
13.52 Soodustame 35 aastaste ja vanemate tiskasvanute mberpet krg- ja kutseharidusssteemis. Loome tiendavaid vimalusi teise erihariduse t krvalt omandamiseks likoolides osaajaga ppes.
Krgharidus
13.53 Vrtustame eraraha kaasamist krgharidusse.
13.54 Seome tugevamalt likoolide hariduslikud vastutusvaldkonnad ning nende arendatavad teadusvaldkonnad.
13.55 Toetame likoolide rahvusvahelistumist ja nii vlisppejudude kui ka vlislipilaste osakaalu suurendamist.
13.56 Krgkoolide riiklikul rahastamisel arvestame rohkem petamise kvaliteeti, sh tturu tagasisidet.
13.57 Soodustame krg- ja kutsekoolide ppepraktikat ning toetame tandjaid praktikaga seotud kulude osalise kompenseerimisega.
13.58 Peame vajalikuks krgharidust pakkuvate ppeasutuste selgemat spetsialiseerumist.
13.59 hitame tturu kvalifikatsiooninuded ja haridusssteemi ppekavade pivljundid ning tagame selleks vajaliku valdkondliku koost, tuginedes moodustatavatele kutsenukogudele.
13.60 Toetame rahvusteaduste programmi Eesti likoolides.
Teaduspoliitika
13.61 Loome tiendavad motivaatorid erakapitali kaasamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamisse, arvestades Euroopa riikide parimat kogemust ning seame sihiks juda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst (sealhulgas erasektori panuseni 2% SKTst).
13.62 Suurendame teaduse rahastamise stabiilsust, selleks kasvatame teadusasutuste baasfinantseerimist, seades eesmrgiks baasfinantseerimise ja konkurentsiphiste uurimistoetuste vrdse osakaalu.
13.63 Toetame tiendavalt teadusasutuste ja ettevtete koostd, sh suurendades ettevtluslepingute osakaalu mju baasrahastamisel.
13.64 Suurendame rakendusuuringute rahastust majanduse nutika spetsialiseerumise ja innovatsiooni toetamiseks.
13.65 Tugevdame krgkoolide rahvusvahelist koostd ja tjaotust.
13.66 Soosime avaliku sektori ja riigile kuuluvate ettevtete osalemist pilootprojektide harjutusvljakutena Eesti pritolu innovatiivse tehnoloogia rakendamisel ja edasiarendamisel.
13.67 Tugevdame riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide mratlemisel ning uurimist suunamisel hiskonna vljakutsete lahendamisele. Kaalume Teadus- ja Arendusnukogu rolli tugevdamist lbi erinevate sidusrhmade kaasamise.
13.68 Tugevdame ministeeriumite ja teiste riigiasutuste kompetentsi rakendusuuringute tellimiseks ja nende kasutamiseks sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks.
Huviharidus
13.69 Toetame riiklikult teaduse ja tehnoloogiate populariseerimisega seonduvaid huvihariduslikke algatusi.
Eesti keele pe
13.70 Arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi trhma raportis kajastuvaid jreldusi ja ettepanekuid, parandame eesti keele petamist lasteaedades, phikoolides ja gmnaasiumides. Eelisarendame eesti keele suhtlemiskeelena omandamist. Konkretiseerime riigi ja koolipidajate kohustused ning vastutuse.
14. Kultuur ja sport
14.1 Lhtume oma tegevustes Kultuuripoliitika phialustest 2020 ja Spordipoliitika phialustest 2030 ja viib neid ellu koosts asjaomaste asutuste, henduste ja organisatsioonidega.
14.2 Ksitleme valitsusliidu kultuuri-, spordi- ja hariduspoliitikast lhtuvaid tegevusi koosmjus, sealhulgas ka finantseerimisotsuseid langetades. Ksitame Eesti loome- ja mluasutusi haridusprotsessi osalistena. Soodustame laste ja noorte kultuurielust osasaamist. Toetame vaimse kultuuriprandi kogumist, silitamist ja kttesaadavaks tegemist riigi kesksete mluasutuste, sealhulgas ka Eesti Rahvusringhlingu kaudu.
14.3 Nitame les riigi huvi rahvusvaheliste kultuurifestivalide, spordikonverentside, tiitlivistluste ja suurrituste Eestisse toomiseks.
14.4 Arendame eriavajadustega inimeste ligipsu elu- ja kultuurikeskkonnale. Erivajadustega inimestel on igus osaleda kultuuri-, spordi- ja hiskonnaelus. Puuetega noortel peab olema vimalus osa saada huviharidusest ja noorsootst.
14.5 Kultuurkapitali alusphimtteid, milleks on eelarve kujunemine seaduses ettenhtud korras ja valdkondade ekspertidest koosnevad sltumatud sihtkapitalid ja ekspertgrupid, ei muudeta. Kultuurkapital toetab eelkige loovisikuid ja projektiphiseid algatusi ning Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse riigieelarveliste asutuste phitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi.
14.6 Thistame Eesti Vabariigi 100.aastapeva kutsudes selles osalema kiki Eesti inimesi ja Eesti spru le maailma.
Helikunst
14.7 Toetame tegevusi, mis on suunatud hinnaliste muusikainstrumentide hankimiseks ja pillifondi asutamiseks, mille lesandeks on pillide soetamine, haldamine ja laenutamine muusikutele.
14.8 Koosts Haridus- ja teadusministeeriumiga kujundame tervikliku muusikahariduse kontseptsiooni, mis sidustab riigi-, era- ja munitsipaalmuusikakoolide (huvialakoolide), aga samuti muusikaalast pet pakkuvate likoolide tegevuse loogiliseks tervikuks.
Kunst
14.9 Toetame kunstnike residentuuride loomist ja residentuuriprogrammide kivitumist.
14.10 Jtkame kunstinituste korraldamise taristu arendamise ja majandamise, samuti nituseasutuste rahvusvahelistumise ning professionaalse nitusetegevuse toetamist Kunstigaleriide programmi abil.
Arhitektuur ja disain
14.11 Saavutame igusselguse ruumilise planeerimise ja selle piirangute osas. Toetame riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja AS Riigi Kinnisvara mistlikku koostd, mis annaks kaasaegsele eesti arhitektuurile vimaluse kujundada avalikku ruumi huvitavaks ja inimkeskseks.
14.12 Peame vajalikuks ruumilise planeerimise kompetentsi kokkutoomist riiklikul tasemel.
14.13 Analsime koos erialainimestega arhitektuuri- ja disainivaldkonna tugevdamist. Neme disaini- ja arhitektuurivaldkonda rahvusliku tstuse lisavrtuse loomise olulise allika ja kaasaegse elukeskkonna arendajana.
14.14 Aitame kaasa disainihariduse kvaliteedi tstmisele.
Kirjandus ja kirjastustegevus
14.15 Suurendame e-raamatute kttesaadavust Eesti Rahvusraamatukogu kaudu.
14.16 Arendame edasi toimivat toetusssteemi eesti kirjanduse vljaandmiseks vrkeeltes.
14.17 Toetame Eesti esinemist he peaklalisena 2018. aasta Londoni raamatumessil.
14.18 Toetame tegevusi, mis on suunatud laste lugemisharjumuse edendamisele.
14.19 Jtkame rahvaraamatukogude riigipoolset toetamist teavikute soetamisel.
Etenduskunst
14.20 Toetame alguprase dramaturgia tellimist ja lavale toomist.
14.21 Peame oluliseks riiklike etendusasutuste krval ka eraalgatuslike etendusasutuste toimimist ja jlgime, et rahastamismudelid arvestaksid ka uute tulijatega.
Muuseumid ja kultuurivrtuste kaitse
14.22 Thistame vrikalt 2019. aasta peoga laulupeoliikumise 150. aastapeva. Vrtustame laulu- ja tantsupeoliikumise olulist mju hiskonnas. Toetame Laulu- ja Tantsupeo SA tegevust viisil, mis tagaks nii pidude heal tasemel korraldamise kui ka kollektiivide tegevuse ja nende kunstilise taseme arengu igapevaselt, ka pidudevahelisel ajal. Koosts Tallinna linnaga ajakohastame pidude toimumise keskkonna.
14.23 Avame Eesti Rahva Muuseumi uue maja 2016. aastal.
14.24 Jtkame muuseumivrgu korrastamist ja museaalide digiteerimist muuseumikogude kttesaadavuse suurendamiseks kasutajasbralikul viisil.
14.25 Toetame phapaikade programmi rahastamist riigieelarvest eesmrgiga hiied ja teised phapaigad thistada ning korrastada vastavalt 2015. aastal kinnitatud arengukavale Looduslikud phapaigad. Uurimine ja hoidmine.
14.26 Vaatame le kultuurimlestiseks tunnistamise kriteeriumid, samuti vimalused objekte kaitse alt vlja arvata.
14.27 Korraldame Eesti hinemist Faro ja Istanbuli konventsiooniga (muinsuskaitse raamkonventsioon).
Audiovisuaal
14.28 Toetame thusamalt Eesti filmikunsti ning vrtfilmide nitamist le Eesti.
14.29 Saavutame filmi- ja audiovisuaaltstuse tunnistamise loomemajanduse innovaatiliseks ja suure ekspordipotentsiaaliga valdkonnaks ja rakendame sellele vastavaid ettevtluse toetamise mehhanisme.
14.30 Toetame rahvusvahelise koost ja hisettevtluse arendamist filmivaldkonnas, sealhulgas Eesti kui filmitootmiseks atraktiivse keskkonna tutvustamise kaudu vlisriikides.
14.31 Toetame ETV venekeelse kanali avamist ja kindlustame selle jtkusuutliku finantseerimise. Samuti toetame tegevusi, mis on suunatud vhemuskeelte saadete ja veebilehtede tootmisele.
14.32 Jtkame audiovisuaalse prandi ja filmiprandi digiteerimist (sh ERRi arhiiv, filmiprand) ja anname tulemused vimalusel vabakasutusse.
14.33 Toetame kodumaise tippkultuuri (muusika, teatri, filmi, animatsi