Märts 2011Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@epl.ee, tel 680 4629

Kodu&kinnisvara

Kodu&kinnisvara

Seinakattematerjalide kontrastne valik julgustab sisekujunduses katsetama.

Ille Grün Ots

Milline tapeet on praegu moes? Millised värvid ja mustrid? Milline materjal? Mida arvata tapeedist ja värvist koos ühes ruumis ja isegi samal seinal? Mida võtta, mida jätta, selgitab Sadolini värvikeskuse disai-ner Eve Lii Sandre.

Sadolini värvikeskuses müügil ole-vad Eco ja Borastapeteri tapeedid on Rootsi tooted, sestap sobivad need hästi ka meie põhjamaisele maitsele. Ometi pole tegemist pelgalt beežide toonide ja kargete mustritega, kuigi valikus on ka selliseid tapeete.

Hea ja julge kontrasti ja efekti annavad ruumile neutraalse must-riga tumedapõhjalised tapeedid. Pole mõtet muretseda, et selline tapeet teeb ruumi väiksemaks – pigem annab hoopis sügavust juurde. Kui tasakaaluks kasutada heledat neutraalset tapeeti või seinavärvi, ei muuda ta ruumi ka märkimisväärselt hämaramaks.

Kui välja on valitud väga jõulise mustri või tugeva/nihkes graafilise joonega tapeet, võiks see jääda ruu-mis pikemalt viibijate selja taha.

Teleri- ja arvutiekraani tagustele seintele ning magamistoas voodis lamaja vaatevälja sobivad rahuliku-mad toonid.

Kes on otsustanud seina katta heledapõhjalise tapeediga, võiks näiteks magamistoa ülejäänud sein-tel kasutada mõnda tapeedimustris esinevat tumedamat tooni. Kui tahe-

Vaheldust teie kodule: uus tapeet

takse ka teised seinad heledaks vär-vida ja tegemist pole kitsa otsasei-naga, võiks värvida tapeedi kõrvale jääva ala mõlemalt poolt 20 kuni 50 sentimeetri laiuselt tumedamat tooni, et heleda tapeedi võlu esile tuleks.

Sametine reljeefEco glamuursed tapeedikollektsioo-nid Velvet ja Feeling on pabertapee-tidest erilisemad samettapeedid, millest õhkub glamuuri. Tegemist on sametiste reljeefidega tapeetidega, mis on vastandatud kord kontrastse värvitooni, kord metalsete läigetega. Kuna motiivid ja toonid on julged, soovitaks ka paksema rahakotiga sisustajal neid vaid ühes-kahes sei-nas kasutada, sest muidu võib inter-jöör liiga agressiivseks muutuda ja tapeedi võlu pigem ahistavaks muu-tuda.

Värskeimad kollektsioonid Eco Tweed ja Borastapeteri Lace too-vad tekstiilide soojuse ja hubasuse seintele. Tweed on maskuliinsema alatooniga, kujutades ruudulisi ja triibulisi ülikonnakanga mustreid. Rohkelt on kasutatud beeži, sinist, punast, musta.

Pitsid tapeedilBorastapeteri Lace on vastukaaluks õrn naiselik-pitsiline kollektsioon, kus esineb roosasid, lillakaid, siniseid ja beeže toone, aga on ka glamuur-semat musta, tumesinist. Nagu ütleb kollektsiooni nimi Lace, on põhirõhk

pitsidel. Tapeedid on osalt õrnades mahedates toonides, millel on vana-moodsad reljeefsed pitsimustrid peal. Kui käega katsuda, võib jääda mulje, nagu olekski pabertapeedi peale pits kleebitud. Eriti sobilikud on need tapeedid vanemasse või romantilisse interjööri valgete kõr-gete põrandaliistude ja kristall-lüht-rite juurde. Samal ajal aga sobivad nad oma maheda mustriga hästi kõiki toaseinu katma.

Lace’i kollektsioonis leidub ka suuri julgeid valgeid õisi nii mustal kui ka tumesinisel põhjal, mis sobi-vad näiteks jõulise naise moodsasse interjööri ühele-kahele seinale akt-sendiks. Vürtsitage neid tugevaid toone näiteks kirgliku vaarikapunase või türkiisikarva aksessuaaridega ning saavutate hubase, müstilise ja jõulise interjööri. Nii Tweedi kui ka Lace’i kollektsioonis on oma koht digitaalsetel fototapeetidel. Tweed toob lähivõtetega kangakoest selle soojuse ja hubasuse veelgi ilmeka-malt esile, Lace aga demonstreerib julgelt suuri lilleõisi.

Rootslased oskavad ka naiivse või jaburana tunduvad mustrid stiilseks seinakatteks vormida. Tapeedikol-lektsioonidest leiab stiliseeritud mustvalgeid ahve, kuldsel taustal jaanalinde, maalilisi leevikesi, raa-maturiiulit imiteerivat tapeeti. Oma lemmiku leiab nii retrofänn kui ka eestiaegset elamut renoveerija. Vastanduvad vabakäejooned ja rafi-neeritud geomeetrilised mustrid, kuld ja hõbe, dramaatilised mustad roosid, peened triibud, laiad triibud, ruudud, matt ja läikiv sametine ning metalne. Leidub ka julgeid dekora-tiivseid ja värvikirevaid tapeete.

Fotod: Sadolini värvikeskus

Hea ja julge kontrasti ja efekti annavad ruumile neutraalse mustriga tumedapõhjalised tapeedid.

Väga jõulise mustri või tugeva/nihkes graafilise joonega tapeet võiks jääda ruumis pikemalt viibijate selja taha. Magamistuppa sobivad rahulikumad toonid.

Kodu&kinnisvara

Nii nagu igal aastal tuleb talv oota-matult ja ummistab lumega meie teed ja tänavad, võib see juhtuda ka kevadega, mis ootamatult sulavee valla lööb. Tark ei pidavat küll tor-mama, aga oma maja sulavee ja või-maliku üleujutuse eest kaitsmiseks tasub aegsasti tegutseda.

Järgnevalt avaldame If Kind-lustuse, päästeteenistuse ja Eesti Energia praktilisi soovitusi, et osata kauaoodatud kevadega kaasneda võivaid ohte vältida ja ohu korral arukalt tegutseda.

Hoone seinte ääres olevad lume-vallid tuleb eemaldada, et sulavesi ei tungiks maja konstruktsiooni-desse.

Asjatu on ka loota, et küllap päike katuselt lume viib – korter-majade viimaste korruste kodudele tekkinud veekahjustused on tihti tingitud sellest, et sulaveele ei ole tagatud korralikku äravoolu. Seega on If Kindlustuse teatel viimane aeg koristada katustelt lumi ja jää. Samuti on asjakohane koristada kraavid ja puhastada truubid, et ei tekiks sulavee äravoolamist takista-vaid ummistusi.

Hangi pumpKui juba eelnevatest aastatest on teada, et võib tekkida liigveeprob-leem, võiks majapidamisse osta tühjenduspumba. „Kui veetase

Kodu tuleb üleujutuse puhul kaitstaPiirkondades, kus kevadine suurvesi on varasematel aastatel probleeme põhjustanud, tekib suure tõenäosusega uputus ka tänavu.

on veel kõrge, ei maksa keldrit veest tühjaks pumpama asuda: vesi imbub keldrisse tagasi. Vee väljapumpamine ja selle tagasi imbumine võib kahjustada hoone konstruktsioone rohkem kui sei-sev vesi. Maja asu veest tühjaks pumpama pärast üldise veetaseme alanemist,” soovitab päästeteenis-tus enda koostatud üleujutusala-ses käitumisjuhises. „Veetaseme alanedes tuleb seevastu kohe tegutsema asuda, sest vesi rikub peaaegu kõiki materjale. Kuivata ja tuuluta maja nii ruttu kui võima-lik. Märgunud materjalid on heaks pinnaseks hallitusseente ja bakte-rite kasvule. Need võivad tekitada lisaks otsesele veekahjule nii tervi-seprobleeme kui ka vara pöördu-matut riknemist.”

Mõtle ohtudelePäästeteenistus märgib, et piirkon-dades, kus kevadine suurvesi on varasematel aastatel probleeme põhjustanud, tekib suure tõenäo-susega uputus ka tänavu.

Seetõttu tasub sellise piirkonna elanikel hoolega läbi mõelda kõik ohud, mis võivad veetõusuga kaas-neda, ning teha vajalikud etteval-mistused, et kahjud oleksid võima-likult väikesed. Veest võivad olla ohustatud lisaks elamusisustusele ka muu majapidamine: koduloo-

mad, loomasööt, küttepuud, lah-tised esemed hoovis, sõiduvahen-did.

Kui on näha, et üleujutuse eest pole pääsu, tuleb elektririistad, olmeelektroonika ja väärisesemed teisaldada kõrgemale korrusele, et kaitsta neid võimalike veekahjus-tuste eest.

Kõrgemale tuleks tõsta ka õlid, lahustid ja muud ohtlikud kemikaa-lid, et looduskeskkonna reostust vältida.

Keldrikorrusel on arukas või-maluse korral eemaldada WC-potid ning sulgeda kanalisatsioo-nitorude ja kraani äravoolutorude avad puupunnidega, sest kana-lisatsioon võib tagurpidi tööle hakata.

Veele tõke etteVõimaluse korral tasub ette võtta veetõkete ehitamine, kasutades liivakotte, sõrestikke jne, et kaitsta oma majapidamist veetõusu eest.

Päästeteenistuse andmetel saab hea ja lihtsa veetõkke ehita-miseks kasutada puidust laadimis-aluseid (rahvasuus euroalused). Laadimisalused paigaldatakse (u 45-kraadise nurga all) üksteise kõrvale selliselt, et tekiks vajalik barjäär, mida toestatakse puidust või metallist tugijalgadega või mis toetatakse vastu hoone seina (bar-jääri kõrgus on sõltuvalt kaldest 65 kuni 95 cm). Barjäär kaetakse veekindla vastupidava kile või pre-sentkattega. Võrreldes liivakottide paigaldamisega on töömaht oluli-

selt väiksem: üks laadimisalus on võrdne 50 liivakotiga.

Karda elektritÄärmiselt ettevaatlik tuleb olla elektriga – kui on näha vähimatki veekahjustuse ohtu oma majapida-misele, soovitab Eesti Energia pres-siesindaja Marina Bachmann voolu kohe kilbist välja lülitada.

Õues viibides tuleb eemale hoida üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -kaabli-test. Elektrilöök on üleujutuse kor-ral sagedane hukkumise põhjus.

Kontrollige kindlasti ka oma kindlustuspoliisi. Veenduge, et poliis on kehtiv ja piisavalt ulatus-liku kaitsega (sh üleujutuse lisa-kaitse).

Vajalikud Vahendid ja juhised hädaolu-korraks Või eVakuee-rumiseks:•• taskulamp koos tagavara-patareidega; •• portatiivne raadio (patarei-dega) koos tagavarapatarei-dega; •• mobiiltelefon; •• esmaabivahendid; •• vajalikud ravimid (nende tarvitamise korral); •• söök ja jook; •• söögiriistad (konserviavaja, nuga jne);•• sularaha ja/või krediitkaart; •• ilmaoludele vastavad rii-ded ja jalanõud (soovitatavalt vettpidavad);•• tee plaan hädaolukorra puhuks (tõsise üleujutuse korral); •• juhul kui pereliikmed ei ole koos (lapsevanemad on tööl ja lapsed koolis), tee plaan, kuidas pereliikmeid vajaduse korral kokku saada; •• selgita välja kogunemispaik (sugulased, tuttavad), kuhu saab minna evakueerumise korral. Suuremate tormide puhul korraldab kohalik oma-valitsus elanikkonnale kogu-nemiskoha; •• selgita välja, kuidas hankida operatiivset teavet üleujutuse kohta (kohalikud raadiojaa-mad, ilmateadete kodulehe-küljed jne); •• kodust lahkumisel lülita välja elekter ja teavita sellest kindlasti kohalikku omavalit-sust. Allikas: päästeamet

Foto: Alar Schönberg

Kuigi niisugune vaatepilt, mis avanes Haapsalus pärast 2005. aasta jaanuaritormi, kulub harulduste hulka, tasub suurveest ohustatud piirkonnas uputuseks igaks juhuks valmis olla.

Kodu&kinnisvara

Energiasäästu portaali andmeil on Eestis valdavaks energeetiliselt eba-efektiivsed hooned, mille keskmine aastane soojustarve on 200–400 kWh/m². Analoogse kliimaga arene-nud tööstusriikides on vastav num-ber aga 150–230 kWh/m² . Seega tarbime ja maksame energia eest sageli peaaegu poole rohkem.

Üha enam räägitakse nüüd, kus ehitusbuum on möödas, energiasääs-tust ja arvata võib, et energiasäästli-kud majad on peagi standardiks.

Maja energiasäästlikkus saavuta-takse kokkuvõtvalt kolmest aspektist lähtuvalt. Välisseinte, akende ja uste soojusisolatsioon peab olema mak-simaalselt tõhus, et soojakaod oleks võimalikult väikesed; olulist rolli energiasäästmisel ja soojavahetuse osas mängib ventilatsioon; tähtis on ka energiaallika valik.

Paras pähkel on kümnete või-

Kiire ja odav ehitus tähendab hiljem suuremaid küttekulutusi

Energiasäästliku maja ehitamine on kasulik rahakotile ja keskkonnale.

maluste seast leida endale see õige küttesüsteem. Võrdluses peab arves-tama nii hinna, kasutusmugavuse, hooldamisvajaduse kui ka tehnilise teostuse võimalustega.

Erinevad majaliigid2008. aastal Eestis kehtestatud nor-midele vastab väike- ja ridaelamu, mille aastane kütte netoenergia vajadus jääb vahemikku 100–140 kWh/m².

Üha laiemat kõlapinda on saanud passiivmaja, mille kandvaks ideeks on vähendada soojakadusid nii palju, et maja saaks ära kütta ainult sisseju-hitava õhu soojendamisest.

Lõuna-Soome passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80% vähem energiat kui Eestis 2008. aasta standardite järgi ehitatud maja. Pas-siivmaja projekteerimisel püütakse saavutada võimalikult väike välispii-

säästmine on tähtis

• • I n t e r n e t i l e h e k ü l j e www.majaehitaja.ee juhataja ja ehitusinseneri haridusega Eno Pappel on ehitanud omale kaks maja. Esimese maja puhul häiris kõige enam planeering, mis paberil tundus ilus. •• Teise maja puhul sai ruu-miplaanile suurt tähelepanu

Energiasäästliku ehituse firma ultraKUB esitles ligi kaks aastat tagasi seoses Innovatsiooniaastaga Tallinna südalinnas Rotermanni väljakul esimest nullenergia moodulmaja lahendust Elumaja.

rete maht ja arvestada ka naaberhoo-nete passiivse päikeseenergia ning -valguse mõjuga. Ehituses on oluline saavutada välispiirete hea sooja- ja õhupidavus ning vältida külmasildu. Kasutatakse suure kasuteguriga soo-jatagastusega ventilatsiooni ning soo-juspumpa või päikesekütet tarbevee soojendamiseks ja lisaküttel.

Nullenergia maja on pikk samm edasi passiivmajast, kus vajamineva energia hulk on võrdne hoone poolt toodetava taastuvenergia hulgaga. Kui energiasäästliku või passiivmaja puhul pööratakse tähelepanu eel-kõige soojustusele ja küttelahen-dustele, siis nullenergia maja puhul käsitletakse kütte- ja energiasüs-teemi ühtse tervikuna. Oluline on seadmete äärmiselt madal elektri-kulu ning lokaalsete seadmete kasu-tamine elektri ning soojuse tootmi-seks taastuvenergia allikatest. Eesti tingimustes on nullenergia hoonel perspektiivi eelkõige geograafiliselt eraldatud kohtades nagu väikesaa-red ja elektrivõrgust kaugel asuvad unikaalsed ehitised.

pööratud ja Eno Pappel kin-nitab, et nüüd sai planeering väga hea. Kuigi ka praeguse maja puhul lähtus ta ener-giasäästust, siis täna uut maja ehitades lähtuks ta kolmest põhimõttest:1) Maja karp (nii seinad, avatäited kui ka katus ja põrand) peavad saama soo-justatud praegu Eestis keh-

tivatest normidest oluliselt paremini.2) Vee-, kütte- ja ventilatsioo-nilahendused peavad olema võimalikult energiasäästlikud. Võimalusel kasutada päike-seenergiat (maaküte, päike-sepaneelid) või kõrgtõhusaid ventilatsioonipumpasid, mis ei lase majas olevat soojust raisku minna.

3) Kogu maja valgustuse juu-res kasutaks ainult LED teh-noloogial valgusteid.•• Mida parem on maja soojapidavus, seda vähem energiat maja kütteks vajab. Seega pole vaja investee-r ida suure võimsusega küttesüsteemidesse. Ni i ei pruugi energiasäästliku maja ehitus kujuneda olu-

liselt kallimaks tavapärase maja ehitusest.•• Pappel jagab ka konkreet-semaid soovitusi:1) Oluline on juba projektee-rimise faasis seada kindlad energiakulu ülempiirid, siis on oluliselt lihtsam leida lahen-dusi nende saavutamiseks.2) Vali hoolikalt energiat säästvat tehnoloogiat. Eestis

on palju erinevate kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tar-nijaid ja erinevate seadmete valik on keeruline. Kuluta pii-savalt aega, et teha selgeks parim lahendus.3) Keskendu ehitusetapis kvaliteedile. Ei ole kasu pak-sust soojustuskihist, kui see on pandud valesti või tekivad külmasillad.

Foto: Arno Mikkor

Kodu&kinnisvara

Jüri Urke, Pindi Kinnisvara maakler

Olgu esialgu öeldud, et ega vanade paneelmajade korterid ole kasutus-kõlbmatud, kuid nendes elamine tähendab aina suuremaid rahalisi kulutusi. Osal paneelmajadel on küll fassaadid soojustatud, kuid selle on pidanud kinni maksma ikkagi elanik.

Kui seinte läbi kostmine on olnud probleemiks majade ehitami-sest alates, siis teatud nüansid või-menduvad aja möödudes. Esimene tõsine probleem on parkimine. Las-namäe, Mustamäe ja Väike-Õismäe hoonekompleksid on projektee-ritud ajal, kui autosid oli oluliselt vähem. Parkimine, eriti talvel, on mikrorajoonides väga keeruline, mida on näidanud ka kaks viimast lumerohket talve. Uusi maju ehita-des on aga elanike suuremat autode arvu arvesse võetud ja rajatud vas-tavalt sellele ka parkimiskohti.

Kommunaalkulud ja ehituskvaliteetTeine, otseselt rahakotti puudu-tav küsimus on kommunaalkulud. Uuemates majades võivad talvised

Hinnavahe vana ja uue vara vahel suurenebHinnavahe uute ja vanade, eelkõige paneelmajakorterite vahel on hakanud jõudsalt suurenema ning ilmselt pole tegemist ajutise nähtusega – kõrgemad kommunaalkulud ja usaldamatus amortiseerunud hoonete vastu suunavad ostjaid uute majade poole.

küttekulud olla isegi kaks korda madalamad ja igakuise säästu nimel on paljud ostjad valmis korteri eest maksma rohkem, et tulevikus maksta kommunaalteenuste eest vähem.

Kolmas pakiline teema on ehi-tuskvaliteet. Isegi kui ühistu töötab laitmatult, katused on parandatud ja vuugivahed täidetud, on siiski tegemist küllaltki vanade majadega ja miski ei välista, et isegi korrasta-tud paneelivahedest pressib niis-kus läbi. Kivimajade nagu ka uute betoonpaneelehitiste puhul selli-seid probleeme tavaliselt ei esine.

Elanikkond ja ventilatsioonNeljandaks näevad ostjad prob-leemi elanikkonnas. Vanades maja-des elavad samuti toredad inime-sed, kuid teatud sihtrühm eelistab selgelt uusehitisi seetõttu, et seal on keskmisest jõukam elanikkond, kellega ei teki ühistu koosolekul probleemi pere kohta mõnesaja krooni kulutamisel, et näiteks las-tele uus liivakast hoovi peale ehi-tada.

Viiendaks on ventilatsioon. Paneelmajad ei ole ehitatud pakett-

akende jaoks. Et aga vähegi tagada toasooja, on paljud elanikud olnud sunnitud aknad välja vahetama, mis tekitab tõsiseid muutusi kor-teri sisekliimas. See aga suurendab omakorda terviseriski, avaldades eelkõige mõju hingamisteedele.

Just eelnevate põhjuste tõttu soovivad endale kodu otsivad isi-kud vana paneelmajakorteri asemel kas korterit kivimajas või suisa uues majas. See aga tõstab oluliselt kõr-gema kvaliteediga korterite hindu,

jättes „paneelikad” sabassörkija rolli.

Kahekordne hinnavaheVeel enne buumi oli renoveeritud vanade paneelmajade ja uusehitiste hinnavahe u 40%, nüüd aga näeme, et see on sõltuvalt asukohast kohati juba 70–80%. Näiteks Lasnamäel on keskmine korteri ruutmeetri hind u 750 eurot, uued korterid samas piir-konnas leiavad ostjad endale aga ka 1300-eurose ruutmeetri hinnaga.

Seega võib laias laastus tõdeda, et hinnad võivad ühes piirkonnas olla lausa kahekordsed.

Nüüd tekib muidugi õigustatud küsimus, kas paneelmajarajoonid surevad välja, sealne elanikkond hääbub ja suured piirkonnad getos-tuvad.

Kindlasti mitte! Kinnisvara ost-mine on väga kulukas ning uute ja kallimate pindade soetamine on siiski vaid maksejõuliste ostjate eelis-tus. Ja on loogiline, et kui õhku jääb

küsimus, kas soetada keskmises sei-sukorras kahetoaline korter „panee-likas” poole miljoni krooniga või uus-ehitises miljoni krooniga, siis langeb viimasena märgitu paljude jaoks ära juba õhukese rahakoti tõttu.

Tänu tuleb avaldada tublidele ühistute esimeestele, kes on suut-nud eri toetusi ära kasutada ja viia amortiseeruvad paneelmajad heasse seisukorda, et algul 25 aas-taks projekteeritud majad veel tubli 50 aastat edasi kestaks.

Foto: Priit Simson (EPL arhiiv)

Madalamad kommunaalkulud on üks aspekt, mis suunab koduostjaid korterit uude majja soetama.

Kodu&kinnisvara

Kaire Talvistekaire.talviste@epl.ee

„Lihtne ja mitte edvistav hoone. Tore oleks, kui selliseid tellijaid roh-kem oleks,” iseloomustab Aasta Betoonehitis 2010 žüriisse kuulu-nud Madis Eek võidutööd, Pirital Vahtramäe tee 9 paiknevat era-mut.

„Nimetatud eramu valmis eel-kõige tellija, nüüdse majaomaniku arhitektuurilembusest,” ütleb maja arhitekt Andres Lember Male Maja OÜ-st. Juba majaomaniku ja arhitekti esimesel kohtumisel sai selgeks, et maja peab tulema betoonist. Kõiges ülejäänus (arhi-tektuurne ilme, mahuline ja plaa-nilahendus) anti Lemberile vabad käed. „Selle maja kõige õnnestunu-maks osaks pean ma just tellija ning projekteerija väga head koostööd – dialoogi. Tulemuseks on maja, mil-lega on rahul mõlemad, nii arhitekt kui ka omanik,” lisab Lember.

„Olen endale elu aeg betoonist maja soovinud, olen väga rahul,” kinnitab omanik.

Revolutsiooniline materjalArhitekt tunnistab, et võit tuli talle üllatusena, eriti kui arvestada, et konkursi ajaloo jooksul on varem vaid ühel korral võitnud peapree-mia eramu. Tänavusel konkursil kandideeris parima tiitlile 13 mullu tellijale üle antud betoonehitist.

„Konkursil osalenud tööd olid

Aasta betoonehitise tiitli sai eramu PiritalAasta betoonehitise tiitli tõi projekteerija ja tellija vaheline dialoog.

kõik ju väga kõrgel tasemel. Võib-olla seisnes meie edu materjali ausas kasutamises. Betoon on selles majas ühteaegu nii konstruktiivseks kui ka vii-mistlusmaterjaliks, me ei ole seda ära peitnud,” selgitab Lember, kes ei var-jagi oma betoonilembust. „Ma ei taha betooni küll kuidagi ülistada ja teistest ehitusmaterjalidest kõrgemale seada, aga kindlasti on see üks revolutsioonili-semaid materjale ehituskunsti ajaloos. Pärast selle kasutuselevõttu 19. sajan-dil on arhitektuursed võimalused ning mõtlemine oluliselt avardunud.”

Ühes arhitekt Jaan Tiidemanniga osales Lember ka 2004. aastal betoon-ehitiste konkursil. Meeste ühisloomin-guna valminud Veskimöldre lasteaed pälvis eriauhinna betoonelementide eest, mille sai AS E-Betoonelement.

Andres Lember omandas arhitek-tuurialase kõrghariduse Eesti kunsti-akadeemias, mille lõpetas 1996. aas-tal. Varem oli tal ehitusalane haridus Tallinna ehitusmehaanika tehnikumist, mille ta lõpetas 1991. aastal.

1999. aastast on ta Eesti arhitektide liidu liige. „Olen koostööd teinud mit-mete ametivendadega. Väga viljakad on olnud koostööd arhitektide Jüri Martsoni, Jaan Tiidemanni, Jaak Hui-merinnu ja Indrek Saareperaga,” lisab Lember. Praegu on mehel oma väike arhitektuuribüroo ja ta on iseenda tööandja.

Eesti betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 45 ettevõ-tet, organisatsiooni ja eraisikut.

AndRES LEMbERI PEAPREEMIAd VõITnUd VõISTLUSTööd•• 2011 Tallinn, Varre tn 7 majutusüksuse ideekon-kurss, kaasautorid Jaak Huimerind ja Martin Ivask•• 2005 Viljandi metsakal-mistu kabeli arhitektuuri-võistlus•• 2004 äri- ja elumaja arhi-tektuurivõistlus, Aida tn 5, Pärnu•• 1999 Eesti arhitektuuri-muuseumi puitelamu projek-teerimine, ideekonkurss•• 1997 Holostofi ärikeskuse arhitektuurikonkurss, Kohtu tn 1, Kuressaare, kaasautor: Jüri Martson

AndRES LEMbERI LOOMInG:•• ärihooned: Adamsoni tn 2 / Toompuistee 17a, Tallinn; Humala tn 2, Tallinn; Ranna-mõisa tee, Tallinn•• korterelamu: Tehnika tn 22, Tallinn•• kaubanduskeskus: Tallinna tn 43, Rakvere•• logistikakeskus: Läike tee, Peetri küla, Rae vald•• äri- ja eluhoone Hansa-port: Aida tn 5, Pärnu•• Veskimöldre lasteaed: Alliku küla, Saue vald•• RMK majutushoone: Luige küla, Kiili vald

AASTA bETOOnEHITIS 2010••Aastabetoonehitis2010oneramu PiritalaadressilVahtramäetee9.••VõidutööarhitektonAndresLember MaleMajaOÜ-st.••Konstruktoriauhind–Inseneribüroo EkotehOÜ,ehitajaauhind–RuulProjektOÜ, betoonitarnijaauhind–ASRudus

VARASEMAd AASTA bETOOnEHITISEd•• 2009 tallinki büroohoone (Sadama 5/7, Tallinn) – arhitekt Meelis Press, Meelis Pressi Arhitektuuribüroo AS•• 2008 tallinna lennujaama reisiterminali laiendus – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA, Prantsusmaa•• 2007 Puurmani kaarsild – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm•• 2006 luku-experdi kontorihoone tallinnas (Tartu mnt 74) – arhitekt Hindrek Kesler•• 2005 ttP kontorihoone Pirital (Mähe tee 1) – arhitekt Meelis Press•• 2004 Ülemiste hotell – arhitekt Martin Aunin•• 2003 eramu Viimsi vallas Harjumaal – arhitekt Emil Urbel•• 2002 tartu vangla; arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus•• 2001 maardu kuivpuisteainete terminal – AS Randväli & Karema•• 2000 rocca al mare koolimaja – arhitektuuribüroo Urbel & Peil (arhitektid Emil Urbel, Ülo Peil ja Indrek Erm)Allikas: Eesti betooniühing

Fotod: Eesti betooniühing

Kodu&kinnisvara

Signe Kalberg

Tallinna tehnikaülikoolis on mitu laborit, mis ehitusettevõtjaile huvi pakuvad. Betooni kui materjali omadusi uurivad ja katsetavad nii ehitusmaterjalide kui ka ehitus-konstruktsioonide teadus- ja kat-selaboratooriumid. Kuigi igasse laborisse oma nina toppida oleks olnud ääretult huvitav, osutus väl-javalituks siiski tugevuse teadus- ja katselaboratoorium ehk tugevusla-bor. Kus veel mujal kui siin pannakse teraspulk venima nagu kummipael, mõõdetakse soojustusmaterjalide jäikust või plasti mehaanilisi oma-dusi ning otsitakse materjalis tekki-nud pragusid ultraheliga.

TTÜ tehnilise mehaanika profes-sor Aleksander Klauson viib külalise kõigepealt tagatuppa, et näidata masinat, kus parasjagu lebab „pii-napingil” tükike plasti. Tegelikult ei tohiks piinapingiks nimetada vist ühtegi seadeldist, mis on laboris kas vähem või kauem tudengeid õpeta-nud ja teadlasi aidanud. Uusimad neist on kaks firma Zwick/Roelli katsemasinat – kolm aastat tagasi toetas AS Nordecon ülikooli kolme miljoni krooniga.

Jäikus, tugevus, kõvadusÜhe targa masina haardes tükike plasti ongi, aga kuna masinat juhib ja katseandmeid töötleb tarkvara, on inimene rutiinsest tegevusest vabastatud ja katseseeria tegemi-seks kulub vähem aega.

Klauson selgitab, et laborisse tuuaksegi kontrollimiseks põhiliselt metalli, plasti ja soojustusmaterjali. „Volitatud katsetegijaid on piiratud hulk, sest normidega määratletud katsete ehk teimide tegemiseks on vajalik labori atesteerimine. Et atesteerimine on tasuline, õigus-tab ta ennast ainult piisavalt suurte katsemahtude korral. Teimide tege-mine küll teenib laborile raha, kuid teaduse poolest ei ole nii huvitav

Tugevuslabor katsetab ehitusmaterjalide vastupidavustTugevuslaborisse sisseastumisest on peale tuden-gite ja teadlaste huvitatud ka ette-võtjad, et kontrol-lida ehitusmater-jalide kvaliteeti.

kui mõni toote arendamiseks tehtav katsetegevus,” pajatab Klauson.

Vahepeal on laborisse sisse astunud emeriitprofessor Jaan Metsaveer, kes võtab esmalt käsile mõnede mõistete selgitamise. Näi-teks kõneleb ta, et jäikus on keha võime panna koormuse all vastu kuju ja mõõtmete muutumisele. Vahtpolüstüreen ehk standardi-kohase nimetusega EPS on kerge, jäik, plastvahul põhinev soojustus-materjal. Professor Klausonil pole vaja pikalt selgitada, miks soojus-tusmaterjal peab olema jäik ehk ei tohi liigselt deformeeruda norma-tiivkoormustel. Jäikuse suurusest annavad teada katsemasinad ja tulemused on olemas arvutis.

Tugevus näitab, kui vastupidav on metallist valmistatud ese neile jõu-dudele, mis teda venitavad, kokku suruvad, painutavad või väänavad. Kõvadus seevastu näitab metalli vastupidavust neile jõududele, mis püüavad tema pinnalt osakesi eral-dada kas hõõrdumisel või lõikamisel. Metalli tugevus ja kõvadus on küll omavahel seotud, kuid on sisuliselt väga erinevad mõisted.

Professor Klauson märgib, et Euroopa Liidu piires ei saagi ühtegi materjali kasutada, kui sellel pole vastavat sertifikaati. Põhjust neid sertifikaate mitte usaldada pole, kuid vahel tekib siiski vajadus labo-rist saada kinnitust, et kõik näitajad

tegelikult ka dokumendile vasta-vad.

Omaette lugu on aga väljaspoolt EL-i toodetud ehitusmaterjalidega. Metsaveer täheldab, et vahel tuuakse Venemaalt sisse terast, mille kvaliteeti tasub üle kont-rollida. Terase proovilepanekuks kasutatakse eelkõige Zwick/Roelli katsemasinat. 25-tonnine tõmbe-jõud paneb raudsete pihtide vahele pigistatud teraspulga ägisema ja vastupunnimisest hoolimata saa-bub varem või hiljem hetk, mil ta pooleks läheb. Kas see hetk saabus liiga vara, seda näitavad arvuti, vas-tav tarkvara ja muidugi Euroopa Liidu nõuded. Näiteks teraskonst-ruktsioonide puhul on õigustatud näpuga rida ajada ja iga numbri kal-lal norida.

VibratsioonidKui masin pigistab, sikutab või vää-nab, lõpeb katse ikkagi materjali purunemisega. Kuid tugevuslabo-ris on võimalik teha ka mittepu-rustavaid katseid. Neid võib teha ka ehituskonstruktsioonile koha-peal, kasutades ultrahelikontrolli. Piesoandurid saadavad ja võtavad vastu ultrahelisignaali, mis reagee-rib materjalis olevatele pragudele, õhumullidele, ning võimaldavad kaudselt määrata ka materjali jäi-kust. Maailmas on küllalt levinud pidev konstruktsioonide terviklik-

kuse kontroll – monitooring, kus tähtis roll on ka lainelevi registree-rivatel anduritel. „Konstruktsiooni käitumist dünaamilisel koormami-sel, mis reaalelus tekib erinevatel põhjustel alates vibratsioonist ja lõpetades maavärinaga, võimaldab uurida laboris olev mõõtmiskomp-leks, kuhu kuuluvad võnkumiste ergutamise seade ja akselero-meetrid,” selgitab Klauson. Kogu eelneva jutu kokkuvõte on selline, et võrdeliselt riigi rikkusega muu-tuvad rangemaks ka nõuded meid ümbritseva keskkonna vibratsiooni

ja müra tasemele. Kui arendatakse uut toodet, olgu selleks siis köögi-kombain või sõiduauto, ei ole või-malik toote vibratsiooni karakte-ristikute uuringust mööda minna. Selleks tuleb teha modaalanalüüs – protseduur, mille kaudu määra-takse toote omavõnkesagedusi ja vajaduse korral viiakse toote konst-ruktsioon vibratsioonide vähenda-miseks nõutavale tasemele.

Professori Aleksander Klausoni sõnul on tugevusõpetus üks ehi-tuse ja masinaehituse nurgakive. Konstruktsiooniarvutusi, olgu siis

tegemist ehitise, laeva või len-nuki konstruktsiooniga, saab teha ainult täpselt materjalide mehaa-nilisi omadusi teades. Nendeks on näiteks materjali tõmbe- ja surve-tugevus, materjalis tekkivad jääk-deformatsioonid ja paljud muud karakteristikud.

Mida kõrgemal tasemel on tööt-lev tööstus, seda täpsemat mater-jali käitumise kirjeldust ja tunnuste määramist nõutakse. Eriti kui tege-mist on suurte koormustega ja ekstreemsetes tingimustes kasuta-tavate materjalidega.

Professor Aleksander Klauson näitab, et terasvarras on masinas katki tõmmatud, nagu oleks see plastiliin.

Fotod: Terje Lepp

Milliseid seadmeid saab juhtida?

Valguse kontrollrakendab eri valgusrežiimevastavalt kohalolekuinfole

Turvasüsteemannab õigeaegset ja täpsetteavet kõigist soovimatutest

sündmustest

Läbipääsude kontrollteab, kes ja kus viibib ningkellel on vastavad õigused

Seadmete juhtiminevõimaldab paindlikku

funktsionaalsust, mida piirabvaid kasutaja kujutlusvõime

Näitude lugemineannab ülevaate kulude

struktuurist

Kliimakontrollkasutab kohalolekuinfot

põhifunktsionaalsuse osana

Yoga on loonud maailma esimese iseõppiva intelligentse hoonesüsteemi – Yoga IB – ning toonud sellega hooneautomaatika maailma täiesti uue lähenemise.

Yoga IB süsteem koosneb spetsiaalselt välja töötatud uudsetest elektroonikaseadmetest, mille tööd juhib unikaalne tarkvara. Tegemist on esimese iseõppiva hoonesüsteemiga, milles on rakendatud tehisnärvivõrgu tehnoloogiat ja mis on juba algupäraselt kavandatud ühtse tervikuna juhtima hoonesse paigaldatud erine-vaid tehnosüsteeme ja -seadmeid. Läbipääsu- ja turvasüsteemist saadava ruumiinfo loomulik ja mitmekülgne kasutamine võimaldab hoone

energiaefektiivsuse täiesti uuele tasemele viia.Yoga IB vähendab hoone energiavajadust ning

suurendab samal ajal selles viibivate inimeste tur-valisust ja kasvatab mugavust.

Sarnaselt iidse jooga � losoo� a põhimõtetele aitab Yoga IB inimestel saavutada ja säilitada paremat tasakaalu ümbritseva keskkonnaga.

Yoga IB hoiab raha kokku

Tänane reaalsus hoonete energiahalduses on masendav.

Hooned on üleköetud, ülejahutatud ja üleval-gustatud, aga mitte optimeeritud mugavaks ja säästlikuks kasutuseks.

Rohkem kui 80% hoone elutsükli kogukulust moodustavad ekspluatatsioonikulud (30-50 aasta hooldus- ja remondikulu, tööjõu- ja energiakulu jms). Igasugune kokkuhoid selles vallas mõjutab suuresti ka tervikpilti samal ajal kui lühinägelik koonerdamine ehituskuludes võib pikas pers-pektiivis osutuda vägagi kulukaks!

Juhtides kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisead-meid ning valgusteid lähtuvalt tegelikust vaja-dusest aitab Yoga IB märkimisväärselt vähendada hoone energiatarvet, mis moodustab peamise osa hoone elutsükli kogukulust.

Lisaks võimaldab näitude kauglugemine ning seadmete monitooring ja kaughaldus hoida täiendavalt kokku ka tööjõu- ja hoolduskuludelt.

Intelligentne hoonesüsteem

Mustamäe tee 18, Tallinn, 10617 | TEL: 66 61 234 | info@akaabel.ee | www.akaabel.ee