2
PRÜGI PÕLETAMISEST AIAJÄÄTMED Eramajapidamise tingimustes on jäätmete põletamine eriti ohtlik, sest tava-tingimustes (pliit, ahi, lõke) ei saavutata kunagi täielikku põlemist ja pole seal ka ühtegi filtrit suitsu- gaasidele. Plastikuid (sh tetrapakid st mahla- ja piimapakid, pabernõud) ei tohi kodumajapidamises üldse põle- tada, kuna ka põletamiseks kõlbulikud plastikud põlevad üksnes põlemis- tingimustes (kõrge temperatuur), mida on raske saavutada elamute küttekolletes. Suure osa plastikute põletamisel tekivad väga mürgiseid ja vähki tekitavad ühendid - dioksiinid. Kui siiski põletate olmejäätmeid kodus, siis tuleks meelde jätta järgnev: kodumajapidamises võib põletada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud ning vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi. Tuha võib panna olmejäätmete konteinerisse, kuid ainult väikestes kogustes ja jahutatult. Aiajäätmeid ei tohi panna olme- jäätmete konteinerisse. Individuaalelamute aiajäätmeid võib kompostida oma kinnistul. KODUMAJAPIDAMISTES TEKKIVAD OHTLIKUD JÄÄTMED Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse, vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. Rae valla elanikelt võetakse vastu tasuta ohtlikke jäätmeid: Jüris, Ehitusmaterjalide poe juures esmaspäevast reedeni 8.30-19.00, laupäeval 9.00-16.00 ja pühapäeval 10.00-14.00, Vaidas laupäeviti 11.00-14.00 kokkuleppel keskusehoone juures (tel. 6035 116). Jäätmekäitlus Rae vallas MIKS JÄÄTMEID SORTIDA? Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida (sortida, liigiti koguda). Mida rohkem prügi sortida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb kontei- nerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sortimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodus- tavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa loodus- likke ressursse. Mida lähemal tekkekohale sorditakse, seda odavam on jäätmekäitlus ning seda rohkem on jäätmeid võimalik taaskasutada ja seda vähem saastame keskkonda.

KODUMAJAPIDAMISTES TEKKIVAD Jäätmekäitlus · PDF fileBIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KONTEINERISSE TULEB PANNA: • Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puu-viljad, köögi- ja puuviljade

  • Upload
    duongtu

  • View
    219

  • Download
    4

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: KODUMAJAPIDAMISTES TEKKIVAD Jäätmekäitlus · PDF fileBIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KONTEINERISSE TULEB PANNA: • Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puu-viljad, köögi- ja puuviljade

PRÜGI PÕLETAMISEST

AIAJÄÄTMED

Eramajapidamise tingimustes on jäätmete põletamine eriti ohtlik, sest tava-tingimustes (pliit, ahi, lõke) ei saavutata kunagi täielikku põlemist ja pole seal ka ühtegi filtrit suitsu-gaasidele. Plastikuid (sh tetrapakid st mahla- ja piimapakid, pabernõud) ei tohi kodumajapidamises üldse põle-tada, kuna ka põletamiseks kõlbulikud plastikud põlevad üksnes põlemis-tingimustes (kõrge temperatuur), mida on raske saavutada elamute küttekolletes. Suure osa plastikute põletamisel tekivad väga mürgiseid ja vähki tekitavad ühendid - dioksiinid. Kui siiski põletate olmejäätmeid kodus, siis tuleks meelde jätta järgnev: kodumajapidamises võib põletada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud ning vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi. Tuha võib panna olmejäätmete konteinerisse, kuid ainult väikestes kogustes ja jahutatult.

Aiajäätmeid ei tohi panna olme-jäätmete konteinerisse. Individuaalelamute aiajäätmeid võib kompostida oma kinnistul.

KODUMAJAPIDAMISTES TEKKIVAD OHTLIKUD JÄÄTMED

Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja inimesele kahjulikud. Seetõttu ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse, vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. Rae valla elanikelt võetakse vastu tasuta ohtlikke jäätmeid:Jüris, Ehitusmaterjalide poe juures esmaspäevast reedeni 8.30-19.00,laupäeval 9.00-16.00ja pühapäeval 10.00-14.00, Vaidas laupäeviti 11.00-14.00kokkuleppel keskusehoone juures (tel. 6035 116).

Jäätmekäitlus Rae vallas

MIKS JÄÄTMEID SORTIDA?

Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida (sortida, liigiti koguda). Mida rohkem prügi sortida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb kontei-nerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sortimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekki vatest jäätmetest suurema osa moodus-tavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa loodus-likke ressursse.Mida lähemal tekkekohale sorditakse, seda odavam on jäätmekäitlus ning seda rohkem on jäätmeid võimalik taas kasutada ja seda vähem saastame keskkonda.

Page 2: KODUMAJAPIDAMISTES TEKKIVAD Jäätmekäitlus · PDF fileBIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KONTEINERISSE TULEB PANNA: • Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puu-viljad, köögi- ja puuviljade

BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KONTEINERISSE TULEB PANNA:

• Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puu- viljad, köögi- ja puuviljade koorimis- jäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed; • Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid; • Toataimed ja lõikelilled.

BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE KONTEINERISSE EI TOHI PANNA:

• Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid (kanalisatsiooni); • Vedelikke (kanalisatsiooni, kui tegemist on ohtliku vedelikuga, siis ohtlike jäätmete kogumsipunkti); • Suuri konte

• Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsu- konisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.

(olmejäätmete konteinerisse);

OLMEJÄÄTMETE KONTEINERISSE TULEB PANNA:

• Tekstiile; • Kile, mis pole pakend; • Klaasijäätmed; • Majapidamispaber; • Tuhk jahtunud kujul; • Plastijäätmed, mis pole pakend.

PAKENDIKONTEINERISSE TULEB PANNA: • Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketðupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt. kreemipurgid, ðampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid ja pakkekile; muud puhtad plastpakendid. • Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid. • Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid. • Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.

PAKENDIKONTEINERISSE EI TOHI PANNA:

• Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid

plastist mänguasju

ohtlike ainete pakendeid (nt. kodukeemia) (ohtlike jäätmete kogumispunkti), aerosoolpakendeid (nt. juukselakk)

, akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne (olmejäätmete konteinerisse)

Pakendikonterinerite askohtade nimekiri on üleval www.rae.ee kodanikule keskkonnakaitse pakendid

(olmejäätmete konteinerisse), (olmejäätmete konteinerisse),

(ohtlike jäätmete kogumispunkti)

KUIDAS PRÜGI SORTIDA?

PABERI JA PAPI KONTEINERISSE TULEB PANNA:

• Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; • Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; • Ümbrikud, raamatud; • Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid.

PABERI JA PAPI KONTEINERISSE EI TOHI PANNA:

• Määrdunud või vettinud paberit ja pappi (olmejäätmete konteinerisse); • Majapidamispaberit

; • Kasutatud pabernõusid

; • Kartongist joogipakendeid, kilet; • Foolium- ja kopeerpaberit

.

(olmejäätmete konteinerisse)

(pakendikonteinerisse)

(olmejäätmete konteinerisse)