Nr. 3 (143), edastatud trükikotta 5. mail 2010

Tartumaa lastel oli Kambjas vahva lugemispidu Kambja valla raamatukoguhoidjad

võivad olla rahul, sest nende ettepane-kul mõtlesid Tartumaa põhikooliealised lapsed tänavusel kevadtalvel veidi sü-venenumalt lugemisele – nad korras-tasid lugemispäevikuid, tegid lugemi-sest jutte, luuletusi ja fotosid, uurisid mitmel moel lugemisharjumusi ja luge-must…

Kui žürii oli võistlustulle saadetud tööd läbi vaadanud, selgusid sadakond tublimat last, keda kutsuti 6. aprillil Kambja kooli saalis peetud Tartumaa IX lasteraamatu-päevale.

Noorte lugejate ette olid kutsutud kir-janikud, kes hingelt noored ja aastatelt nooremapoolsed. Nüüdseks juba ligi paar-kümmend aastat Tartus elanud Mikä Ke-ränen on küll päritolult soomlane, kuid kirjutab oma põnevaid lastekrimkasid ilu-sas eesti keeles. Kultuurkapital tunnustas teda hiljuti tähtsa aastapreemiaga.

Noorsooromaani „Okultismiklubi” au-tor Kersti Kivirüüt tõi oma esinemisega saali loomupärast sära ja soojust.

Contra aga küttis vaimukuse leili ja oma karismaga publiku täiesti kuumaks.

Püüdes muuta lugemisaasta lasteraa-matupäeva kõigist eelmistest mõnevõrra erinevaks, palusid korraldajad õpetajatel ja raamatukoguhoidjatel teha esildisi noorte kuldlugejate tunnustamiseks.

Innukad noorlugejad said maavanem Esta Tammelt kaunis vormistuses tänu-avalduse. Teiste sekka kuulusid ka meie valla Kadi Voika, Grete Keskpalu, Brita Saaremets ja Ristin Kaseorg.

Kõigest, mida lasteraamatupäeval tehti, ei jõua siinkohal kirjutada, kuid mainimist väärib, et ettevõtmist toetasid Kultuur-kapitali Tartumaa ekspertgrupp; Kambja vallavalitsus; kirjastused Grenader, Pet-rone Print, Elmatar, Atlex ja Tartu Üli-kooli kirjastus; Kõrveküla ja Melliste raamatukogud. Toivo Ärtis

KIRJATÖÖS OSAV: Soome juurtega Mikä Keränen on kõrgelt hinnatud krimkameister nii laste kui arvustajate seas. Foto: Heigo Mägi

PÜÜAB PILKU: Maavanem Esta Tammelt sai tubli lugeja tänuavalduse ka noormees, kelle välimus sarnanes Nukitsamehe omaga. Foto: Heigo Mägi

SÕNA SEOB: Ehkki Contra loomingus on väga vähe otsejoones lastele ja noortele kirjutatut, suudab ta võita ka noorrahva südamed. Foto: Heigo Mägi

2 KODUKANT Koduvald

Hajaasustuse veeprogrammi taotlusvoor on avatud Tartu maavalitsus annab teada, et alanud on hajaasustuse

veeprogrammi taotluste vastuvõtt Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Luunja, Meeksi, Nõo, Rannu, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallas.

Taotleda saab hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks toetust kaevude ehitamiseks või puhastamiseks ning varus-tamiseks vajalike tehniliste seadmetega ja joogiveetorustike ehitamiseks.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, mittetulundusühin-gud ja sihtasutused.

Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused leiate regionaalministri 12.04.2010 käsk-kirjast nr 56 “Hajaasustuse veeprogrammi programmdoku-ment“, mis on koos taotlusvormidega kättesaadav kohalike oma-valitsuste veebilehtedel ja Tartu maavalitsuse veebilehel

http://www.tartumaa.ee. Nõuetele vastavaid taotlusi võtavad vastu majapidamise

asukohajärgsed vallavalitsused kuni 28. mai 2010. Täiendavat informatsiooni programmi ja taotlemistingimuste

osas saab kohalikest omavalitsustest. Heli Uuk

Tartu maavalitsus, tel 730 5237, heili.uuk@tartumaa.ee

Nõuetele vastavaid taotlusi võtab Kambja vallavalitsus vastu kuni 28. maini 2010.

Täiendavat informatsiooni programmi ja taotlemistingimuste osas saab küsida vallavalitsuse majandusnõunik Enno Soodlalt

tööpäevadel telefonil 741 6461 või 5190 8909.

Ohtlike jäätmete kogumisring

Kambja vallavalitsus korraldab koos AS Epler & Lorenz'iga ohtlike jäät-mete kogumisringi laupäeval, 15 mail 2010.

Ohtlikke jäätmeid kogutakse marsruu-dil: Aarike hooldekodu 9.00-9.10; Kiisa (endise kaupluse ees) 9.20-9.30; Kodijärve hooldekodu 9.40-10.00; Unipiha kool 10.10-10.30; Kavandu teerist 10.40-10.50 Kammeri 11.00-11.10; Raanitsa (bussipeatus) 11.20-11.30;

Paali (kaalukoja juures) 11.35-11.45; Kambja (tankla) 12.00-12.20; Kambja (Jäägripesa parkla) 12.30–12.50; Kambja (katlamaja) 12.55-13.10; Kambja (Männi 9 taga parklas) 13.10-13.40; Suure-Kambja bussipeatus 13.50-14.00; Maidla teerist 14.10-14.20; Rebase 14.30-14.40; Kuuste kool 14.45-15.00.

Vastu võetakse: vanad akud, patareid, vanad ravimid, olmekeemiajäätmed, tai-memürgid, värvijäätmed, vana õli, õlifilt-rid, ohtlikud ained, elavhõbe, elektrooni-kaseadmed.

NB! Elektroonikaseadmed – külmikud, elektripliidid, televiisorid... – peavad ole-ma komplektsed.

Täiendavat infot annab Kambja valla-valitsuse keskkonnanõunik Taivo Prants telefonil 741 6207 või e-posti aadressil taivo@kambja.ee.

Konteinerid suuremõõtmelistele jäätmetele

Laupäeval, 15. mail ja pühapäeval, 16. mail saab suuremõõtmelisi jäätmeid tuua kogumiskonteineritesse, mis asu-vad Kambja alevikus Männi 9 taga parklas ja Kuuste kooli juures.

NB! Suuremõõtmelised jäätmed on kodumajapidamises tekkinud suured ka-sutamiskõlbmatud esemed: diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardi-napuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid WC potid jms.

Tänuavaldus koostöö toetajatele

Euroopa Noorte projektis „GE-gender equality” osalev Kuuste Q-klubi tänab: Euroopa Noorte Eesti bürood; Kambja vallavalitsust; Kuuste kooli; Euraasia Ju-ristide Assotsiatsiooni; Aserbaidžaani Noorte Juristide Liitu; hr Kristjan Vesket sotsiaalministeeriumi soolise võrdõigus-likkuse osakonnast; hr Nijazi Hadžijevit Aserbaidžaani kultuuriseltsist; ltn Meelis Sõukandit; ltn Merle Parmakut; pr Riina Sööti Tartu maavalitsusest; TÜ üliõpilas-korporatsioone Revelia, Filiae Patriae, Rotalia, Fraternitas Estica, Indla; pr Anne Väljat Kambja Ignatsi Jaagu koolist; lapsevanemaid ja kõiki teisi, kes meie projekti teostumisele kaasa aitasid.

Eestis viibimise ajal ööbisid aserbaid-žaanlased Eesti peredes. Täname kogu sü-damest lapsevanemaid, kes kauge maa külaliste võõrustamise endi õlule võtsid.

Projektijuht Kersti Kivirüüt

Elupäästjad Perearstil ei ole ega saagi vist kunagi

olema uhkeid ja kalleid diagnoosiaparaa-te. Ometi suutis Kambja perearst Vikto-ria Ilves päästa mu elu viimasel hetkel. Ta suunas mind õigeaegselt haiglaravile, kus tehti mulle kohe operatsioon.

„Kui sul kedagi ei ole, keegi su juurde ei tule…”

Mul on öelda tänu Anne Väärmale, kes mind raske haigena märkas ja kohe arsti juurde toimetas.

Külma ja nälga ei pidanud ma kanna-tama – selle eest kandsid hoolt Anneli ja Rainer Ahse.

Austatud aitajad: Jumal ise õnnistagu teid läbi ja läbi.

Kõik, mis teil on, saagu kaitstud ja hoitud teie elupäevade lõpuni.

Linda Sults Kodijärvelt

Kodijärvel anda maa tasuta kasutamiseks.

Täpsem info telefonil 512 5256.

Vastsündinud

vallakodanikud Lara Elisabeth Leppik (Kambja)

Jakob Haniel Sägi (Suure-Kambja)

Johan Teodor Daškov (Kullaga)

Marleen Raud (Sulu)

Mia-Marleen Kähr (Kambja)

Rasmus Mahlapuu (Vana-Kuuste)

Täname vallavalitsust ja kõiki töömehi, kes suutsid sel pikal ja

lumerohkel talvel meie teed sõidukorras hoida!

Kuku talu elanikud

Pangabuss Kambjas 2010. aasta 19. mail, 2. juunil,

16. juunil ja 30. juunil kell 9–10.

Koduvald KROONIKA 3

Pilguheit vallavolikogu istungite arutlusteemadele Kambja vallavolikogu dokumentide terviktekstid: http://avalik.amphora.ee/kambjavv Kambja vallavolikogu istungid toi-

musid 18. märtsil ja 29. aprillil 2010.

Kehtestatud planeeringute ülevaatamine

Kambja vallavolikogu 2. märtsi 2006. a otsusega nr 28 on kehtestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ja Kamb-ja vallavolikogu 4. septembri 2007. a määrusega nr 40 on kehtestatud Kambja valla üldplaneering.

Nimetatud planeeringutega on määra-tud valla ruumilise arengu kujunemise põ-himõtted, mille järgi toimub maakasutuse ja ehitustegevuse suunamine.

Kambja vallavolikogu vaatas üle kehti-vad üldplaneeringud ning leidis, et need on ajakohased ning valla arengu ja maa-kasutuse edasisel kavandamisel ei ole vaja teha üldplaneeringutesse muudatusi. Kuna valla ruumiline areng on toimunud üld-planeeringutes kavandatuga kooskõlas, peab vallavolikogu vajalikuks jätkata ole-masolevate üldplaneeringute ja nendes määratletud arengueesmärkide täitmist.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 29 lg 1, 3 ja 4, otsustas Kambja vallavolikogu jätta keh-tima Pangodi maastikukaitseala üldpla-neeringu ja Kambja valla üldplaneeringu.

Kambja valla 2010. aasta eelarve teine lugemine

Vallavolikogu jaanuariistungil alanud 2010. aasta vallaeelarve arutelu jätkus tei-se lugemisega. Ettekande tegi vallavalit-suse pearaamatupidaja Eha Paade, kes nentis muuhulgas, et täiendus- ja muuda-tusettepanekuid ei ole laekunud.

Volikogu kinnitas Kambja valla 2010. aasta eelarve kogumahus 36 546 000 kr.

Kassatagavara suuruseks kinnitati 2010. aastal 39 000 kr.

Volikogu lubas vallavalitsusel teha eel-arveaasta jooksul muudatusi ametiasu-tuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt ametiasutustele kinni-tatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

Volikogu lubas vallavalitsusel võtta eelarveaasta kestel kassalaenu eelarve kassalise teenindamise vajadusteks kuni 600 000 krooni.

Palupera valla üldplaneeringu kooskõlastamine

Vallavolikogu otsustas kooskõlastada Palupera valla üldplaneering järgmise märkusega: määrata avalikult kasutata-vaks teeks Palumäe-Ivaste tee nr 2820139 Palupera vallas Makita külas asuv lõik, mis läbib katastriüksusi 58202:003:1090, 58202:003:0015, 58202:003:0016 ja 58202:003:0580, kuna see tee on vajalik Ivaste külas Palupera valla piirialal elava-tele peredele väljapääsuks.

Kuuste kooli juurdeehituse omafinantseeringu tagamine

Kambja vallavalitsus esitas eeltaotluse Euroopa Liidu struktuurifondide “Elu-keskkonna arendamise rakenduskava” meetmest “Kohalike avalike teenuste arendamine” (KOIT-kava) toetuse saami-seks Kuuste kooli lasteaiaosa juurdeehi-tuseks. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2009 korraldusega nr 599 kinnitati KOIT-kava eelistusnimekiri, kus oli sees ka Kambja vallavalituse taotlus.

Vallavolikogu otsustas, et Kambja vald garanteerib KOIT-kava projekti “Kuuste kooli lasteaiaosa juurdeehitus (kaks rüh-ma)” omafinantseeringu summas 891 342 krooni 18. märtsil 2010 kinnitatud Kamb-ja valla 2010. a eelarves.

Kuuste kooli lasteaiaosa avaliku kasutuse ja säilimise tagamine

Vallavolikogu otsustas, et Kambja vald tagab Vana-Kuuste külas Kuuste kooli ehitatava lasteaiaosa ruumide ja vara säili-mise ja avaliku kasutuse KOIT-kava taot-luses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul peale hoone valmimist ning kohustub mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad ni-metatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele eelisseisundi.

Kambja surnuaia juurde rajatava mälestusmärgi projekti tutvustus

Riiveste, Klaoside ja Veberite (Veebe-rite) suguvõsade ettepanekul ärimees Tiit Veeberi ettevõtmisena Kambja surnuaia lähistele rajatava Eesti perekonna ausam-ba projekti tutvustas volikogu istungil vallavanem Ivar Tedrema.

Vallavolikogu otsustas kiita heaks Kambja surnuaia juurde rajatava Eesti perekonna ausamba ümbruse kujunduse põhiprojekt.

Kivist ausamba rajamise kulud võtab täielikult enda kanda ärimees Tiit Veeber. Tähise avamine on kavandatud 23. juunil 2011 peetava Kambja kihelkonnapäeva ettevõtmiseks.

Vastus arupärimisele Kopamäe karjääri majandamise kohta

Kopamäe karjääri majandamist puudu-tavale vallavolikogu liikmete arupärimise-le vastasid vallavanem Ivar Tedrema, OÜ Cambi juhataja Heiki Kortspärn ja valla-valitsuse majandusnõunik Enno Soodla.

Toivo Ärtis

Armas vallakodanik, aita sisustada päevakeskust Tammeke

Peatselt avame Kambja vanas apteegihoones päevakesku-se Tammeke, kus hakkavad tegutsema käsikäes nii noored kui eakad.

Seoses sellega palume me Sinult, armas vallaelanik, abi. Vajame päevakeskusesse erinevaid kodumasinad ja mööblit. Kuna hakkame palju tegelema käsitööga, siis kuluvad meile marjaks ära igasugused käsitöötarbed ja -vahendid ning selle-alane kirjandus.

Nimekiri sellest, mida me eriti vajame: kohvimasin, tolmu-imeja, mikrolaineahi, veekeetja, elektripliit, kuumaveeboiler, külmkapp, kangasteljed, sugad kangastelgedele, vokk, termosed, õmblusmasin, toolid.

Kui sul on kodus midagi, mis sobiks meie päevakeskusesse, siis palun anna sellest teada telefoninumbril 56 95 5989. Pille.

Tee heategu ja sa näed, kuidas taevas süttib üks täht. Valla kultuuritöötaja Pille Tammelan

In memoriam

Juhan Tamm (3.2.1939 – 18.3.2010, Rebase)

Johannes Hurt (19.9.1935 – 26.3.2010, Suure-Kambja)

Edgar Tartu (7.11.1924 – 4.4.2010, Kaatsi)

Ljubov Teplova (10.4.1921 – 13.4.2010, Kambja)

4 KAJA Koduvald

Teistmoodi emakeelpäeval said paljud olla loojad Kambja kooli eesti keele õpetaja Tiina Tiideberg:

„Peame kasvama mõnede murdesõnadega (veel!) lapitud vaesevõitu slängilõikega pükstest välja ja suutma esineda ka 21. sajandi väärilises ülikonnas. Seda saab aga õppides: lugedes ja kirjutades.

Märtsis tähistati lugemisaasta ema-keelepäeva.

Kambja kooli saalis luges Kristjan Jaak Petersoni luulet saksa keeles õpetaja Kristjan. Ta on saksa keelt koolis õppinud ja pisut aega sakslaste hulgaski elanud.

Õpetaja Marju luges kuulajatele soo-mekeelset lastejuttu. See hõimukeel oli te-ma lapsepõlve kodukeel.

Siis kõlas õpetaja Marikalt ja õpetaja Toivolt murdekeelset luulet ja proosat, õpetaja Taisi esines hispaania keeles, õpe-taja Sirle poola keeles, õpetaja Enn luges emakeelset Underit, õpetaja Pille Koidu-lat.

Lõpus tutvustas õpetaja Mare lastele lätikeelseid sõnu, sest tema kasvukesk-konnas oli neid palju kuulda.

Eestlaste varasemat emakeelt Carl Ro-bert Jakobsoni lugemikust tutvustasid 6. kl õpilased Madli ja Grete.

Allakirjutanu kandis ette katkendi oma õpilaste slängijutust.

Oli teistmoodi emakeelepäev. Seekord ei peetud võistlusi, ei võrreldud aineala-seid oskusi: ei aineolümpiaadi, ei etlus-võistlust, nuputamist ega sõnaseadmist. Esinesid hoopis õpetajad – need, kes iga-päevaselt emakeeletundi ei anna. Tuli põ-nev välja. Sobis täiesti tõestama Kristjan Jaak Petersoni mõtet eestlaste samaväär-

susest teiste rahvaste kõrval. Sobis näi-tama, et elame kiiresti muutuvas mitme-kultuurilises ühiskonnas. Et peame kasva-ma mõnede murdesõnadega (veel!) lapi-tud vaesevõitu slängilõikega pükstest väl-ja ja suutma esineda ka 21. sajandi vääri-

lises ülikonnas. Seda saab aga õppides: lugedes ja kirjutades.

Olen emakeelepäeval tunnustanud ka üht silmapaistvat lugejat vanemas kooli-astmes – sel aastal oli silmapaistvam Gre-te Keskpalu 6. klassist.

Rikkalik valik raamatuid

See päev oli teistmoodi ka seetõttu, et peaaegu kõik said seda ette valmistada: kirjutada-koostada oma või klassi raama-tut ja seda koolile ka esitleda. Näiteks 4. klass kirjutas muinasjuturaamatu, mida saab ka värvida, 1. klass jutustas oma lemmikutest, 6. klass uuris elukutseid. Nii nendest kui kodudest kaasatoodud erilis-test raamatutest sai emakeelepäeva raama-tunäitus. Teiste hulgas uhkeldasid ka 14 numbrit kooli almanahhi „Tootsi taskud”. Kõige suurem raamat oli loomulikult pii-bel ja väikseim Betti Alveri luuleridadega pisiteos. Kodudest toodud raamatute hul-gas olid lemmikuteks mitmemõõtmelised ja igasuguste lisadega värvilised välja-anded. Sai näha ka seda, et oma luulet saab välja anda nii kassetina, kaardipakina kui mapi vahele pandud lehtedel. Ole vaid looja ja üllata.

Selle aasta emakeelepäeval said paljud olla loojad.

Tiina Tiideberg

„Kohtumine Mats Traadiga on otsekui silmitsi seismine eesti rahva südametunnistusega.”

Rein Veidemann

Neljapäeval, 21. mail kell 15 tuleb Kambja raamatukogu lugemissaali pä-rastlõunasele kohtumisele Mats Traat – auväärne kirjanik, kelle loomingus on omal kombel edasi kestnud Anton Han-sen Tammsaare igavikulised aated.

Mats Traadi proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muu-tuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik.

Aprillis ilmus Mats Traadi uus romaan „Õelate lamp”, mis lõpetab tosina-jaolise jõgiromaani „Mingem üles mägedele”.

Eelseisval sügisel 74-aastaseks saav kirjanik alustas oma loometeed luulega. Ta on kirjutanud ka näidendeid ning fil-mistsenaariume. Lisaks on ta tõlkinud ka poola, tšehhi ja makedoonia luulet.

Kohtumiseni!

SILMAPAISTEV LUGEJA: Õpetaja Tiina Tiidebergil on komme kinkida tunnustusraamatutuid – sel korral siis Grete Keskpalule. Foto: Peeter Ruuge

MÕTTEVAHETUS: 2008. aasta raamatukogupäevade avamisel kõneles Mats Traat Rannu (oma kodukandi!) kultuurimaja kõnetoolis. Foto: Heigo Mägi

Mats Traat: „Kirjanik ei saa endale lubada must-valget maailma – selles on asi. Siis takerdub skeemidesse ja on kirjanikuna surnud: tema asi olgu uurida,

mis inimeses on toimunud.”

Koduvald KORDAMINEK 5

Kambja talvine tantsupidu soojendas hinge ja ihu Libedust ja kukkumisohtu trotsides kaerajaanitas lumisel peoplatsil 273 tantsijat

Kambjas peeti 6. märtsil taas – juba kolmandat korda! – Tartumaa talvist tantsupidu.

Kambjas oli sel korral tõesti väga talvi-ne peoilm. Lund oli meeletult, kuid see ei hirmutanud tantsijaid, vaid lisas peole plusspunkte.

Kui mullu algasid juba hommikul äpar-dused – Kambjast oli kadunud elekter, öö jooksul oli maha sadanud meeletu lumi – , mis õnneks lahenesid nagu nõiaväel, siis sel aastal kulges kõik nagu lepase reega. Ju olid taevased väed meie poolt.

Pidu algas kell 16 Kambja vallamaja juures. Tantsijaid oli tervitamas maava-nem Esta Tamm ja vallavanem Ivar Ted-rema. Kui tantsijate kolonnid pääsesid vallamaja juurest liikuma, hakkas lasteaia mäelt kostma puhkpillimuusikat. Tantsi-jate lõbusale rongkäigule oli tulnud vürtsi lisama Kambja pasunakoor koos juhenda-ja Kalev Laanesaarega.

Möödunud aastal kirjutas Astrid Hal-lik, et tantsuplats oli kuratlikult libe. Te-ma sõnu pean ma kordama ka tänavu. Ma voorisin küll mitmel korral soolavarude täiendamiseks poe vahet, kuid siiski tuli peoliste seas ette kukkumisi. Midagi dra-maatilist õnneks ei juhtunud ja arstiabi keegi ei vajanud. Tantsud sai tantsitud nii, nagu kava ette nägi.

Tänavuse peo kunstiline juht oli Uve Saar, kes korraldas omanäolise ja noorus-liku tantsupeo. Uve juhatas vägesid kõrge lumevalli otsast – tal oli ülevaade kogu

platsil toimuvast ja ta võis tantsijaid mik-rofoni kaudu juhendada.

Tants kestis öötundideni

Kogu Eestist on tabanud kaerajaani pi-sik ja muidugi levitati nakkust ka meie tantsupeol. Kambjas oli kaerajaanitamas 273 tantsijat.

Kui eelmisel peol oli veel raskusi kogu

selle rahvamassi paigutamisega koolisaali, sel aastal mahtusid nad ära ühe raksuga – ei mingit nurinat.

Maruline pidu jätkus kooli saalis. Tants kestis hiliste tundideni. Kui muidu pidu-del on üsna tavaline, et tantsupõrandal on tantsijaid hõredalt, siis tantsijate peol jääb saal pigem kitsaks.

Pärjatud sai ka tuleva aasta Tartumaa talvise tantsupeo kunstiline juht, kes hak-kab juba varakult uueks peoks ideid ja tantse paika panema.

Kui mullu anti igale tantsurühmale Kambja peolt kaasa Raimond Käsi val-mistatud uhke puidust kahvel, siis sel kor-ral sai see endale seltsiliseks Raimondi puukojas valminud noa. Mõne söögi pu-hul jääb ju kahvlist väheks.

Elmet Neumann oli väljas kogu oma kaadervärgiga, et talvisel tantsupeol oleks superhea heli ja muusika kostuks igasse platsinurka.

Rahaga on kitsas – seda teame me kõik –, kuid meie peo toimumisele aitasid kaa-sa rahvakultuuri arendus- ja koolituskes-kus, Eesti kultuurkapital ja Kambja valla-valitsus. Nõu, jõu ja optimismiga oli kam-bas Astrid Hallik.

Suur tänu Andrus Annukile, kes tegi parkimisplatsist korraliku tantsuplatsi.

Tänud kõigile abilistele, osalistele, pealtvaatajatele ja muidu tantsusõpradele.

Aastal 2011 kohtume me taas! Pille Tammelan,

valla kultuuritöötaja

TANTSUD LUMES, TANTSUD JÄÄL: Uve Saare poolt juhitud tantsijatevägi korraldas Kambjas omanäolise ja noorusliku peo. Foto: Pille Tammelan

OLI HOOGU, OLI SÄRTSU: Tartumaa tantsijate talvisel peol kippus Kambja kooli saali põrand lustijaile suisa kitsaks jääma. Foto: Pille Tammelan

6 SÜNDMUS Koduvald

Kõik startijad jõudsid raske raja kiuste finišisse Tänavune talv oli kindlasti nõnda

ehe ja suursugune, et selle sündmusi tasub meenutada ka nüüd, kui lumi on juba ammu vaid mälestusteks sulanud.

Pangodi–Kambja suusasõit – tradit-siooniliselt suurim kohalik suusaspordi-üritus – toimus 28. veebruaril. Hoolimata sulailmast ja mõningasest vihmasajust oli kohale tulnud viimaste aastate rekordarv osavõtjaid. Korraldajate ning rajameistrite vaev sai tasutud, kui starti asus 61 suusa-sõpra.

Lumeküllus ning kindlasti ka Vancou-ver’i taliolümpiamängud aitasid kaasa-sellele, et Eestis levis sel talvel hästi suu-sapisik. Millega muidu seletada seda ini-meste hulka, kes viimasel küünlakuupäe-val tulid trotsima vihmast ilma ning peh-met rada. Kuigi rajameistrid tegid kõik, mida suutsid, et rada kõvem ja laiem oleks, mängis ilmataat viimasel ööl korra-liku vingerpussi ning vee ja soojakraadiga oli suusatee veelgi pehmem.

Esimene auhinnasaaja selgus enne võidusõitu

Selleks, et vähemalt ühe suusataja mo-tivatsioon oleks kõrge ja isu lõpuni pun-nida otsa ei saaks, loosisime juba stardis välja auhinna – 400-kroonise kinkekaardi Silja Sport kaupluselt. Selle võitis stoppe-ri viimase näidu numbri järgi võistleja, kelle võistlusvestil oli kirjas number 25. Tingimuseks seadsime, et ta peab kind-lasti lõpetama, et auhinda kätte saada.

Peale seda läks Kambja poole teele veidi üle poolesaja suusafänni. Kohe algu-ses oli näha ka, kui sügavale lumme va-jusid raskemad mehed ja tugevamalt lüka-tud suusakepid. Hoolimata sellest püsis

rõõm inimeste näol ja päike näitas ennast muidu nii pilvises ning hallis taevas.

Kiisal, 5 km enne lõppu, oli ka ametlik joogipunkt. Seal said väsinud võistlejad puhata ja jõuvarusid täiendada sooja tee, küpsiste ning kommidega. Tõsisemad suusahundid jätsid pausi loomulikult va-hele ja lootsid hommikuse koduse pudru ning „härjasilmade“ toel poodiumikohti püüda.

Finiš oli varakult valmis ning ootas tee ja saiakestega kiireid sportlasi, aga keda ei olnud, olid võistlejad. Pehme rada võt-tis oma ning võitjat tuli oodata arvatust kauem. Võistluse 53. minutil libises esi-mesena üle lõpujoone Kalev Vunk Tar-ust klubist Suusahullud.

Õige pea tuli number 1 all sõitnud „kohalik poiss” Kaupo Kattai, kes võttis seekord hõbeda. Ka tema kuulub Suusa-hullude punti.

Kolmandana oli kohal Valgjärve noor-mees Taavi Ott, artistinimega Tavott.

Naiste kiireim oli Janely Kaevats Kul-lagalt. Väga tubli sõitjana kaotas ta mees-te võitjale ainult natuke alla 9 minuti, ol-les päeva 12. lõpetaja. Kohe peale teda fi-nišeeris Ülle Ani Valgjärvelt ning kol-manda koha auhinna sai koju kaminaser-vale panna Marju Lattik, kes parandas oma eelmise aasta 5. kohta.

Peale sõitu said osalejad süüa saiakesi, juua teed, jagada rajamuljeid, võrrelda, kes mitu korda kukkus, ning lõõgastuda Kambja spordihoone saunas.

Loositi välja ka auhindu. Erikarika said nii kõige noorem (Daniel Stig Hankov) kui kõige kogenum (Ülle Ani) lõpetaja. Väga toreda suusarahva, kelle seas oli ka palju tublisid lapsi, hulgas polnud ühtegi katkestajat.

Nüüd jääb vaid loota, et järgmisel aas-tal on lund piisavalt ning järgmine suusa-sõit tuleb veelgi rahvarohkem.

Korraldajana soovin tänada neid, kes panid õla alla ürituse läbiviimiseks: raja-meistrid Robert Sule ja Taavi Ott; joogi-punkti töötajad Aare ja Rutt Kappet; abi-lised Tanel Soosaar ja Ingrid Kiisk; Silja Sport kauplus ja Indrek Ird; A ja G kaup-lus; Kambja Tankla; Nõo Lihatööstus; Kambja vallavalitsus; Kambja Vabaaja Selts .

Kohtumiseni järgmisel spordiüritusel! Gert Prants

Juuniküüditamise mälestuskontsert Laupäeval, 12. juunil 2010. a kell 13.00 Kambja kirikus

juuniküüditamise mälestuskontsert "Me ei näinud teda enam kunagi".

Esinevad: Liina Saari (vokaal), Raivo Tarum (zink ja barokk-trompet), Tõnu Jõesaar (fiidel ja vioola da gamba) ja Imbi Tarum (klavessiin).

Sissepääs tasuta.

Kambja kool on alustanud eeloleval sügisel 1. klassi astuvate õpilaste registreerimist.

Kool palub, et lapsevanemad esitaksid oma lapse kooliastu-mise dokumendid (avaldus, sünnitunnistuse ärakiri, õpilaspileti foto) maikuu jooksul. Sellisel juhul saab kool õpikuid ja töö-vihikuid tellida täpsemas koguses.

Kooli kantselei on avatud tööpäevadel kell 8 kuni 15, telefon 741 6457

Tutvuge postkontoris osutatavate teenustega!

Kambja postkontor on alates veebruarist avatud uues tervisekeskuse hoones Aia tn 2.

Avatud E, K, N, R 9 – 13.30 ja T 11 – 18. Teenindab ja seletusi jagab alati heatujuline ning lahke Helga Mägi.

Lisaks tavapärastele postiteenustele on müügil ka raamatud, kinkekotid, õnnitluskaardid ja palju muud esmatarbe kaupa.

Nüüd saab teenuste eest tasuda ka pangakaardiga. Samuti saab teha maksete ülekandeid ja võtta välja

pangast sularaha. Eriti viimane teenus on väga teretulnud, sest Kambjas ei ole ju pangaautomaati. Hella Sule

Võetakse tööle lüpsja. Töökoht asub Aakaru külas. Info telefonil 509 6629, Gunnar Ots.

Müüa pidevalt saematerjali, sügavimmutatud välisvoodri- ja terrassilaudu, sisevoodri- ja põrandalaudu.

Voodrilaudade tööstuslik värvimine. Vajadusel transport. Info mobiiltelefonil 5664 0228.

TÕSINE JÕUPROOV ON ALANUD: Pangodi–Kambja suusasõidul startis tänavu 61 suusasõpra – viimase aja rekordarv. Foto: Gert Prants

Koduvald TASUB TEADA 7

Eakad sünnipäevalapsed ja juubilarid Kambja vallas

Kevadised tervitused ja õnnesoovid aprilli ja mai sünnipäevalastele

Kambja vallavolikogult ja vallavalitsuselt.

Aprillis

15.04 Jelena Ruuska Vana-kuuste 93. 02.04 Linda Kisand Virulase 88. 05.04 Jaan Varik Virulase 86. 10.04 Helmuth Veski Vana-Kuuste 83. 04.04 Linda Härm Lalli 82. 14.04 Silvia Voitk Kullaga 82. 16.04 Valentina Toon Vana-Kuuste 82. 22.04 Miralda Vään Lalli 75.

30.04 Elvi Kuusik Kambja 75. 14.04 Ülo Kosarv Vana-Kuuste 70.

Mais

13.05 Jelizaveta Nikolajeva Virulase 95. 28.05 Leida Uri Kaatsi 90. 02.05 Aini Prill Kambja 84. 15.05 Elmar Koosa Sipe 81. 24.05 Asta Ammas Kambja 81. 05.05 Endla Teder Kambja 80. 23.05 Rudolf Villemson Tatra 80. 28.05 Leili Suits Kambja 80. 10.05 Laine Toomet Paali 75. 13.05 Volli Arst Kambja 75.

Nelipühad ehk suvisted

Tänavu 23. mail tähistame nelipüha, mis on Eestis riigipüha.

Nelipühi ehk suvisteid peetakse 7. pü-hapäeval pärast ülestõusmispühi. Liikuva pühana saavad need olla ajavahemikus 10. maist 14. juunini.

Kristliku kiriku sünnipäev

Nelipühad tähistavad Püha Vaimu väl-javalamist apostlitele. Seda sündmust pee-takse kristliku koguduse sünniks.

Apostlite tegude raamatus kirjeldata-se, kuidas algristikoguduses koos olles laskus kristlaste peale Püha Vaim ja nad hakkasid kõnelema neile tundmatuid keeli ja ülistama Jumalat. Seejärel pidas Peetrus jutluse ja ristiti umbes kolm tuhat inimest.

See kõik juhtus ajal, mil Jeesuse jüng-rid olid Tema surma ja ülestõusmise järg-sest vapustusest toibumas ja nelipühade aegseist sündmustest julgust saades hak-kas algristikogudus jõudsalt kasvama ja kristlus levima. Kuna kirik on sündinud Vaimust, siis on ka kiriku olemus vaimne. Nähtav kirik moodustub paljudest inimes-test, kes on ise vaimu kandjad ja, nagu apostel Paulus kaunilt on öeldud, Kristuse ihu.

Kirik koosneb inimestest, kes ei ole täiuslikud, kuid kes püüavad saada täius-likeks. Vaatamata inimlikele vigadele on kirik Jumala tööriist, mille kaudu Jumal inimesi usule kutsub, neile oma armu ja-gab ja nad õndsaks teeb. Evangeeliumi-dest saame teada, kuidas Jeesus valis

kaksteist apostlit ning andis neile ülesan-de inimestele rõõmusõnumit kuulutada, neid ristida, neile pattude andeksandmist kuulutada ja neil kõigest sellest osa saada lasta, mida inimesed Jumalalt vajavad. Apostlitest peale on kirikus vaimulikku ametit edasi antud, et kõik võiksid kuulda Jumala sõna ja saada osa pühadest sakra-mentidest.

Samuti püüab kirik inimesi aidata, et neil oleks võimalik õnnelik olla. Et seda eesmärki täita, on vajalik väga paljude inimeste koostöö ja teineteisemõistmine. Iga koguduse liige saab oma hea sõna ja teoga selle teostumisega kaasa aidata.

Nelipühade rahvalikud tavad

Nelipühade nimetuse rahvapäraseks vasteks on suvisted – suve saabumise ja vastuvõtmise pühad. Suve vastuvõtu tava-dest on tuletatud veel nimetusi, nagu ka-sepühad, kiigepühad, munapühad, karja-sepühad, lastepühad.

Suveootus on meile kui põhjamaisele rahvale alati oluline olnud ja selle saabu-mine samuti. Suvistepühadeks püüti ke-vadkülv lõpetada, et poleks töömuresid. Nelipühade aegu puhastati tube ja toodi tuppa kased. Kodudesse toodi muudki ro-helust, toomingaoksi ja lilli.

Põhja-Eestis algas suvine kiigelkäimi-ne nelipühadest. Kiigeplatsi korrastamine oli noormeeste ülesanne. Tehti ka paremat toitu. Kui liha polnud lauale panna, siis valmistati kohupiimatoite.

Esimesel nelipühal käidi kirikus, tee-kond oli vahel päris pikk, enamasti läksid noored koos. Need, kes armulauale läksid, hommikul ei söönud.

Nelipühad Kambja rahvapärimuses

1932, L. Virro (Haaslava vald): Juba pühade laupäeval toodi metsast noori kas-ki, millega tube ehiti. Suvistepühade ajal armastati ka palju kirikus käia.

1932, J. Ojamaa (Vana-Kuuste vald): Samuti kui suvistepühade ajal, etendavad jaanipäeval kased suurt osa.

1985, Lilli Jänes, 77 a (Talvikese küla): Suvistepühade ajal toodi kaski tup-pa.

1985, Salme Nemvalts, 76 a (Tuigu küla): Suviste esimesel pühal ja jaanipäe-val tuldi kokku tsõõriplatsile, sellel oll kä-sipuu ümbre. Kõik istsiva sääl, tansmine oll päätsõõriplatsi pääl, jalutite, istuti.

Nelipühade nimetus eri keeltes

kreeka Πεντηκοστή ladina Pentecoste prantsuse Pentecôte inglise Pentecost mongoolia Пентекост saksa Pfingsten afrikaani Pinkster rootsi Pingst vene День Свято�й Тро�ицы ukraina День Святої Трійці poola Zesłanie Ducha Świętego tšehhi Seslání Ducha Svatého soome Helluntai ungari Pünkösd türgi Hamsin yortusu leedu Sekminės rumeenia Rusalii vietnami Lễ Ngũ Tuần

Ülevaate koostas Kristjan Luhamets

Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut… Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 741 6447, 5569 6719). Veebitoimetaja Heigo Mägi (heigo@kambja.ee).

Toimkond: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Pille Tammelan, Vaike Palla, Christi Olep, Anne Teder, Kai Ehrlich Toimetuse postiaadress: 62034 Kambja postkontor, nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu.ee

Trükk: Paar OÜ, trükitud 1200 eksemplari. Võrguväljaanne: http://www.koduvald.ee

8 VÄLJAKUTSE Koduvald

Kuuste Q-klubi võõrustas Aserbaidžaani noori Euroopa Noorte projekti „GE-gen-

der equality” ettevalmistav visiit Kuus-tesse toimus 22.-26. veebruaril: kuus-tekatele tulid külla Bakuu noorte gru-pijuht Äli Farzalijev ja noorte esindaja Turgut Qulijev.

Projekt on jätkuks 2008. a. Bakuus toi-munud projektile „Unity in Diversity”, osapoolteks on jällegi Kuuste Q-klubi ja Euraasia Juristide Liidu poolt kokku kut-sutud noortegrupp Bakuust. Seekord kä-sitetakse soolise võrdõiguslikkusega seo-tud küsimusi.

Kuna ettevalmistav visiit toimus Eesti Vabariigi sünnipäeva ajal, said külalised osa võtta temaatilistest üritustest nii Kuuste koolis kui ka Tallinnas. Muu-hulgas osalesid Äli ja Turgut ka Kuuste kooli iga-aastasel vabariigi aastapäeva viktoriinil. Kauged külalised said oma silmaga näha ka kaitseväe paraadi Tallin-nas. Armee on ka üks projekti koostöö-partneritest – eriti tänulikud oleme leit-nant Meelis Sõukandile, kes on nõu ja jõuga meid toetanud.

Tallinna visiidi ajal kohtusime ka Aser-baidžaani kultuuriseltsi esimehe Nijazi Hadžijeviga. Vestlus toimus restorani Löwenruh hubases atmosfääris, kus viiak-se läbi ka projekti Tallinna päeva põhi-tegevused.

Älid ja Turguti ei säästetud ka suusa-retkest. Sportlike Kuuste noorte ja direk-tor Rein Härmoja eestvedamisel tegid

aseri külalised pargis mitu suusaringi. Mõlemad poisid said suusad jalga esimest korda elus, kuid kiire õppija Äli mõõtis juba teise pargiringi ajal klassikasamme nagu „vana Veerpalu ise”.

Keili eestvedamisel käisime Pangodis ratsutamas. Aseri külalisi hämmastas Tori hobuse aukartustäratavad mõõtmed.

Kui projekti tegevuste aega aprillis jätkuks pisutki suusalund, võiks loota, et ehk saab Aserbaidžaanist arvestatav liige talispordimaade peres.

Märts 2010.

Q-klubi projektijuht Kersti Kivirüüt

Kuuste Q-klubi ja Bakuus residee-riva Euraasia Juristide Assotsiatsiooni koostöös viidi 29. märtsist 04. aprillini 2010 läbi Euroopa Noorte kahepoolne noortevahetus „GE-gender equality“, millel oli koos grupijuhtidega 44 osa-lejat.

Käsitlesime soolise võrdõiguslikkuse teemat erinevate alapunktide abil: „Soo-line võrdõiguslikkus ning kultuurilised aspektid“, „Sooline võrdõiguslikkus ning jõustruktuurid“ ja „Sooline võrdõiguslik-kus ning organisatsiooniline käitumine“.

Noortevahetuses osalejad said teema kohta palju infot ning mõtteainet, mida kõike ei suudetudki nädala jooksul ära lahata.

Peagi valmib CD-plaat, mis koondab „GE-gender equality“ projektis kasutatud õppematerjale ja meetodeid. Projektitege-vusest saad lähemalt lugeda Kersti blogist www.kuusteqklubi.webs.com.

Kuuste Q-klubil on kavas jätkata ida-suunalisi projekte. Eos on plaan teha kol-mepoolne noortevahetus Ukrainas, koos-töös aserbaidžaani ning ukraina noortega.

Aprill 2010. Kersti Kivirüüt

TEADMISTE JAHIL: Turgut Qulijev ja Äli Farzalijev osalesid koos Kuuste neiudega Eesti Vabariigi ajalugu puudutaval viktoriinil . Foto: Kersti Kivirüüt

PÄEV KAITSEVÄE ÕPPEBAASIS: Tale Alijev, Aysaba MIrzajeva ning Nihat Hasanli pommitavad küsimustega leitnant Meelis Sõukandit. Foto: Kersti Kivirüüt