Kohaliku omavalitsuse juhtimine

Raivo UukkiviRae vallavolikogu liige

endast

• Töötasin Rae valla vallavanemana 2004 oktoober kuni 2010 jaanuar

• Täna volikogu liige• 1987.a. Lõpetasin EPA mehaanika

insenerina• 2008.a. Kaitsesin magistritöö TTÜ-s

haldusjuhtimise erialal. Teema “Koostöö pealinnaregioonis”

Soojenduseks - kas teadsid, et

• Eestis on kokku 15 maakonda• Eestis kokku 226 KOV-i• 33 linna• 193 valda, neist:

– alla 1000 elanikuga 37 (üks alla 100),

– 1000-2000 76, – 2000-3000 31, – 3000-4000 13, – 4000-5000 12, – 5000-6000 10, – 6000-7000 4, – 7000-8000 1, – 8000-9000 3, – 9000-10000 1, – üle 10000 5

Maakond - vald/linn - elanikke• Harju – (18+6) - 548473 (sh Tallinn 401380)• Hiiu – (4+1) - 10464• Ida-Virumaa – (16+6) - 168543 (sh Narva 66621)• Jõgeva – (10+3) - 35814• Järva – (11+1) - 35417• Lääne – (11+1) - 27753• Lääne-Viru – (13+2) - 66879• Põlva – (13+1) - 31376• Pärnu – (18+3) - 90984 (sh Pärnu 43489)• Rapla – (10) - 37303• Saare – (15+1) - 36155 (sh Kuressaare 15170)• Tartu – (19+3) - 148343 (sh Tartu 98696)• Valga – (11+2)- 34355• Viljandi – (12+2) - 54373• Võru – (12+1) - 38331

Kõige suurema pindalaga Märjamaa vald – 872km²Kõige väiksem Tootsi vald – 1,8km²2009 ühinesid Kaisma ja Vändra

KOV - mis asi see on? Milleks?

• Põhiseaduse mõistes – §154 + preambulas toodud PS-i eesmärk = KOV-id otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi selliselt, et arendada ja kaitsta Eesti riiki, mis peab omakorda tagama rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 3 kohaselt:

• „1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ning kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

• 2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel valitud volikogu või esinduskogu liikmed. Antud volikogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalusi pöörduda esinduskogu poole, kasutada rahvahääletusi ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud.”

... aga öeldakse ka nii

• Kohalik omaviletsus – viitab spetsialistide põuale, kuid ka rahastamise põhimõtete puudustele

• Majavalitsus – viitab KOKS § 6 lõikele 1, kus selgitatakse, mida KOV tegema on kutsutud

• Ühiskassa – maksuraha kogumine ja kasutamine. Siiski reguleerivad avalikus sektoris vahendite kasutamist seadused

Igapäeva elus jääks KOKS-i definitsiooni juurde:

“KOV on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla-või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi”

Siinjuures peaks meeles pidama, et: “Rõhk peab olema sõnal “oma” ja mitte sõnal “valitsus”“ (S.Mäeltsemees)

KOV juhtimine

• Raamid annab seadusandlus • Ca 300* seadust reguleerivad KOV-i

tööd ja tegemist• Põhiline seadus KOKS

– Vastu võetud 02.06.1993– Parandatud 57 korda

* - Kohalik omavalitsus, siseministeerium 2008

KOV kohustused KOKS § 6.

(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas – sotsiaalabi ja -teenuseid, – vanurite hoolekannet, – noorsootööd, – elamu- ja

kommunaalmajandust, – veevarustust ja

kanalisatsiooni, – heakorda, – jäätmehooldust, – territoriaalplaneerimist, – valla- või linnasisest

ühistransporti ning – valla teede ja linnatänavate

korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

(2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas – koolieelsete lasteasutuste, – põhikoolide, – gümnaasiumide ja – huvikoolide, – raamatukogude, – rahvamajade, – muuseumide, – spordibaaside, – turva- ja hooldekodude, – tervishoiuasutuste – ning teiste kohalike asutuste

ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

Võimude lahusus

Kõrgem võim on Eestis rahvas, kelle valikutest saab alguse kõik järgnev.Eestis on traditsiooniline võimude lahusus - kolme tasandiline:•Seadustandev võim•Täidesaatev võim•Kohtuvõim

Valla(linna)volikogu....

• KOV riigimastaabis täitevvõimu osa, mille tööd juhib esinduskogu – volikogu

• Volikogu suurus kuni 10000 elanikuga vallas vähemalt 17 ja üle 10000 elanikuga vallas vähemalt 21 liiget

• Volikogu valitakse alates 2005.a. valimistest 4 aastaks• KOV-i siseselt on juhtimine ülesehitatud ka võimude

lahususe printsiibil – volikogu otsuseid viib ellu vallavalitsus

• Volikogu töö tuleks ideaalis teha komisjonides, praktikas on komisjonid nõrgad

• Esinduskogu-volikogu teeb kollektiivseid otsuseid (kirjeldatud KOKS §22(1)): – millega antakse üldised strateegilised suunad, – võetakse vastu haldusterritooriumil kehtivaid

õigusakte, – kinnitatakse arengupõhimõtted ja – eelarve ning – vallavalitsuse struktuur kogu valla igapäevaseks

tulemuslikuks juhtimiseks (sh valitsuse juhi valimine)

...Valla(linna)valitsusÜlesanne on juhtida valda igapäevaselt vastavalt õigusaktidega (seadused, valitsuse määrused, volikogu otsused ja määrused) ettenähtud korras

• Juhtorgan – Vallavalitsus. Kollektiivne organ, annab haldusakte – määruseid ja korraldusi.

• Vastavalt KOKS §22 (2) ja (3) kohaselt võib volikogu delegeerida vallavalitsusele tegevusi va §22(1) märgituid.

Koalitsioon/opositsioon?

• Eestis on mitmeid parteisid ja siin oleks väga haruldane juhus, kus võidab üks poliitiline jõud ja viib oma lubadusi ellu.

• Tihti on vaja moodustada teiste erakondadega liite, leppida kokku ühistegevuses ja seda elluviia. Siis ei täideta mitte kõiki oma lubadusi vaid lepitakse partneriga kokku mingis ühisosas ja täidetakse seda lepet

• Seega koalitsioon on liit enamuse saavutamiseks ehk võimule saamiseks.

• Tegelikult juhib kohalikku omavalitsust (ka riiki) koalitsioon.

• Opositsioon on tasakaalustavaks jõuks. • On võimalus, et riiki/KOV-i juhib vähemuskoalitsioon• On võimalus, et volikogus on koalitsioonil esindajaid küll

rohkem, kuid valijate toetus volikogu laua ääres on opositsioonil suurem.

Valla/linna valitsemise atribuudid

Valla/linna valitsemiseks on vaja:1. Põhimõtteid, mille kohaselt

valda/linna juhtida – arengudokumendid

2. Spetsialiste, kellega juhtida3. Vahendeid, millega tegevusi

rahastada

Vallavalitsuses 41 töötajat; keskm vanus 43,2;

Haridus kõrg 26, rak.k 1, k-e 7, k 6, p 1

Spetsialistid, allasutused

• valla(linna)valitsuse kui ametkonna struktuur koosneb ametitest ja ametnikest. Ettepaneku töö korraldamise osas teeb valla(linna)valitsus volikogule ja volikogu kinnitab.

• valla(linna)valitsusele alluvad hallatavad asutused (koolid, lasteaiad, raamatukogud, hooldekodu, spordikeskus, huvialakool, kultuurikeskus, kommunaalettevõtted,)

• Aga võib ka kõik käest anda...

Kokku ca 500 töötajat

Vahendid, millega rahastada tegevusi

kulude struktuur tegevusalade lõikes, 2009

5% 0% 10%1%

5%0%

13%

0%0%63%

3%

Üld Val.sektori teenused avalik kord majandus

kesk.kaitse elamu ja kom.maj tervishoid

vab.aeg, kult., religioon ringhääl. Ja kirjast usuasutused

haridus sots.kaitse

Rahastamismudel on jätkusuutmatu!

Tulude struktuur 2006-2009 + 2010 eelarve

0

50

100

150

200

250

2006 2007 2008 2009 2010

Maksud

kaupade, teenuste müük

toetused

muud

Tulud-kulud (koond) 2006-2009 +2010 eelarve

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2006 2007 2008 2009 2010

muud tulud

tegevuskulud

reguleersed sissetulekud

kulude struktuur 2006-2009 + 2010 eelarve

0

50

100

150

200

250

Üld. V

al.sek

tori

teen

used

avali

k kord

maja

ndus

kesk

.kaits

e

elam

u ja

kom.m

aj

terv

ishoid

vab.

aeg,

kult.

, reli

gioon

ringhä

äl. Ja

kirja

st

usua

sutu

sed

harid

us

sots.

kaits

e

2006

2007

2008

2009

2010

Sa näed ja ei mürista. Mida

teevad väikese

rahvaarvuga KOV-id

Hea sõnum – reaalne laekumise tõus suurem kui

prognoosis

0

2000000

4000000

6000000

8000000

10000000

12000000

14000000

20072008

2009 tegelik

2009 korri

g 11,4-le

2010 prog noos

2010 tegelik

jaan veebr

märts aprill

mai juunijuuli augus t

s ept okt

nov dets

050

100150200250300

DP le

pingu

d

Otsu

sed

(voli

kogu

)

Mää

rus

(voli

kogu

)

Mää

rus

(vall

avali

tsus

)Ko

misj

onide

prot

okoll

idVa

llava

litsus

epr

otok

ollid

Volik

ogu

prot

okoll

id

Plan

eerim

is- ja

maa

korra

ldusk

omisj

Kaup

lemise

regis

treer

imist

aotlu

s

Pers

onali

käsk

kirjad

Lepin

gud

Muu

d

2006

2007

2008

11.2009

Võrdluseks (2008) korraldusi otsuseid• Tallinn 2300 309

• Kiili 736 92• Viimsi 840 120• Aegviidu 123 42

010002000300040005000600070008000

Arve

K irjad si

s se

kirjad vä

lja

s is emised kirja

d

K orraldus ed (v

allava

li...

2006

2007

2008

11.2009

Töö intensiivsust saab väljendada erinevate menetletud/menetluses olevate

dokumentide arvus. MASU üldpilti ei muuda!

Planeerimis- ja ehitustegevus 2001- 2009

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2001 15 71 53

2002 29 66 121 64

2003 8 82 206 199

2004 28 81 233 482 121 18

2005 38 95 193 552 143 15

2006 54 50 117 752 216 24

2007 41 51 217 717 438 76

.2008 29 38 443 407 152

.2009 22 31 277 437 24

Planeeringute kehtestamine

Detailplaneeringute algatamine

Projeketeerimistingimusi

väljastatud

Ehituslube väljastatud

Kasutuslube väljastatud

kirjalike nõusolekuid

väikeehit.püstit.

Kinnisvarabuum Rae vallas

Kohustuste hüppeline kasv

Tänan!www.raivouukkivi.ee

5019575raivo@rae.ee