22
Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses Jana Holland Daisi Murrik

Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Jana Holland Daisi Murrik

Page 2: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kohanimeseaduse sündTaasiseseisvunud Eestis puudusid algselt täpsemad sätted kohanimede kohta.

1990. aastate algupoolel tehti katseid koostada 1989. a keeleseaduses ettenähtud nimeseadust, eestvedajaks sai Keeleamet. Ühest seaduseelnõust sai kolm ja kõige kaugemale jõuti vaid firmaseadusega.

Page 3: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Mai, 1992 - Balti riikide kohanimeteemalise nõupidamine, Eesti osales kohanimekorralduskonverentsil.

1994. aastal käivitus ulatuslikum riiklik kohanimekorraldus.

2. novembril 1994 moodustas Vabariigi Valitsus kohanimekomisjoni, kelle esimeseks ülesandeks sai koostada kohanimeseaduse eelnõu.

Vastav töörühm esitas eelnõu valitsusele aprillis 1996.

Page 4: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

KohanimeseadusEsimene kohanimeseadus võeti vastu 11. detsembril 1996. aastal.

Varem oli kohanimeseadus vastu võetud üksnes Norras 1990. aastal, kuid see ei käsitlenud kõiki kohanimedega seotud aspekte.

Page 5: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kohanimeseaduse kajastusi ajakirjandusesTeedel peavad olema nimed

Uue kohanimeseaduse järgi peab riigimaanteel, kohalikul maanteel ning erateel olema nimi (§ 4 lg 6).

Nimepanek oli aga kõige väiksem mure, kuna kogu projekt oli üsna rahanõudev.

Teede pinnakate ning selle seisukord tuli kindlaks teha ning ära märkida ka teedel asuvad truubid.

Nime on raske valida nendele teedele, mis otseselt kuhugi ei vii, näiteks kellegi hoovi.

Page 6: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

PühendusnimedKohanimeseaduse § 13 lg 4 ütleb, et

isiku nime ei või pühendusnimeks määrata selle isiku eluajal.

Kuressaare linn tahtis Erki Noole olümpiavõidu auks tänavale nime panna.

EtTallinna lennujaamale määrata pühendusnime „Lennart Meri Tallinna Lennujaam“, pidi valitsus küsima nõusolekut Tallinna linnavalitsuselt.

Page 7: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kas Turbuneeme või Turbaneeme?1999. a tehti Loksa valla volikogule taotlus

muuta küla nime. Rahvaküsitlus lükati edasi 2001. a oli nime muutmine uuesti

päevakorral.KNN on keeldunud nime muutmisest, sest

see (Turbaneeme) ei ole ajalooline ja ei ole tänapäeval kasutusel.

Juba tsaariaegsetel kaartidel on Loksa vallas Turbaneeme küla.

1977. a muudeti, ilma külarahva arvamust küsimata, küla nimeks Turbuneeme küla. Juba siis protestiti.

Page 8: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Mõlemad nimed on ajaloolised, seega ei saa neid asendada.

2003. aastal selgus, et Turbuneeme nimi on rohkem kasutusel.

2004. aastal otsustati, et vald võtab seisukoha, mida teha, küsib elanike arvamust ning vastavalt sellele teeb volikogu otsuse.

12. oktoobril 2004. aastal toimunud KNN istungil otsustati, et  Loksa vald peab tegema nime muutmise taotluse.

Külarahvas jagunebki kaheks: a tähe pooldajad ja u tähe pooldajad.

Riikliku kohanimeregistri andmetel on küla praegune nimi siiski Turbuneeme.

Page 9: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Võõrapärased kohanimedTeise kohanimeseaduse järgi

tuleb vältida võõrapäraste kohanimede panekut, senisest rohkem tuleb võtta omaks ajalooliste ja traditsiooniliste nimede panek.

Näiteks tekkis Tallinn-Tartu maanteele Hollywoodi nimeline bussipeatus, mis mõniaeg hiljem asendati Valmaotsaga.

Page 10: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Vähemusrahvaste kohanimed Eesti kohanimeseaduses on arvestatud soovitusi

vähemusrahvaste kohanimede ametliku kasutamise kohta.

Piirkondades, kus elavad põlised vähemusrahvad, nt Vormsi või Peipsi kallas, on lubatud võõrapärased nimed. Kohanimeseadus lubab ka rööpnimesid.

Näiteks Noarootsis ongi küladel nii rootsi- kui ka eestikeelsed nimed (Bürksi/Birkas).

Põlise eesti asustusega aladel nõuab seadus eestikeelseid nimesid. Näiteks Sillamäe ja Narva on pidanud seetõttu mõned tänavanimed eestistama.

Kui kohanimenõukogu tegi Peipsi ääres asuvale Kasepää vallale ettepaneku moodustada seal, vene vähemusrahvuse alal vene rööpnimed, ei võtnud vald ettepanekut vastu (Raja/Rajuša).

Page 11: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kohalikule hääldusele vastavate kohanimede ametlikustamine Võru Instituut soovis, et Võrumaa piires kirjutataks

kohanimed Eesti põhikaardile vastavalt võru keeles enamlevinud hääldusele.

Vabariigi valitsuse kohanimekomisjon aktsepteeris seda kava mööndusega.

Ametlikult määramata kohanimede (mitteametlikud külad ja loodusnimed) osas lubati piirduda ainult murdelisele originaalhääldusele vastava kirjapildiga. Emakeele Seltsi soovitused (Päll 1997).

Võru Instituut asus tegema selgitustööd omavalitsustes, et need taotleksid võrupäraste nimekujude määramist ka ametlikeks külanimedeks. Rõuge ja Misso vallas läks ettepanek hästi läbi.

Ametlikult võrupärasele kirjakujule normitud külanimede vastu on proteste kuulda olnud ainult Meremäe vallast, kuna esialgu läksid suure enamusega läbi kohalikule (setupärasele) hääldusele vastavad külanimed.

Page 12: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Hetkel kehtiv kohanimeseadus võeti vastu 1. juulil, 2004. aastal ja kaotab kehtivuse selle aasta lõpus.

Page 13: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Objektid, millele peab nimi olema määratud:1. haldusüksus;2. osavald ja linnaosa;3. asustusüksus;4. tänav, väljak;5. raudteejaam,

ühissõidukipeatused, lennuväli või –jaam, sadam, tuletorn;

6. riigimaantee, kohalik maantee ja eratee.

Page 14: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kohanimemäärajad:

vabariigi valitsus;minister;kohalik omavalitsus.

Page 15: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kohanimi peab olema eesti keeles. Lubatud on vaid põhjendatud erandid. Näiteks:◦Sviby küla Vormsis;◦Smolnitsa küla Ida-Virumaal.

Page 16: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kohanimi võib olla pühendatud tuntud isikule.

Kohanimeks ei tohi määrata numbrit ning nimed ei tohi olla eksitavalt sarnased.

Vältida labasust ja nime halvustavat tähendust.

Page 17: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

KohanimenõukoguKoosneb 11–15 liikmest.Ülesanded:

◦kohanimede kinnitamine, kohastumise jälgimine;

◦kohanimemäärajate nõustamine, ettepanekute tegemine;

◦Kohanime kasutuse jälgimine;◦jne.

Page 18: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Rikkudes nõudeid kohanimede kasutamiselRahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk 6000 krooni

Juriidilise isiku puhul kuni 10 000 krooni.

Page 19: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Erinevused vanas ja uues seadusesObjektid, millel peab nimi olema.

Mõistete seletamine.Erinevad kohtuvälised nimevaidlusorganid.

Page 20: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kajastusi ajakirjandusest

Lugu naisest, kelle talul tahtis vald nime ära vahetada.

Artikkel Kohila valla elanimest, kes said oma maja numbrite muutmisest teada alles kaks nädalat hiljem.

Page 21: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Eesti kohanimeseadus on eeskujuks mitmetele teistele maadele, kus praegu analoogilisi seaduseelnõusid ette valmistatakse.

Page 22: Kohanimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses

Kasutatud kirjandusAlender, Eve, Kairit Henno, Annika Hussar,

Peeter Päll, Evar Saar 2003. Nimekorralduse analüüs. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Kohler, Vilja 2010. Vilja Kohler: see nimi ei lähe mitte.... Postimees. http://www.tartupostimees.ee/?id=253396 (13.11.2010)

Tamm, Merike 2010. Elanikud said oma koduaadressi muutumisest teada kogemata. Postimees. http://www.postimees.ee/?id=250537 (13.11.2010)

Postimees 2004. Keeleinspektsioon nõuab kakskeelsete nimesiltide vahetamist. Postimees. http://www.postimees.ee/251104/esileht/siseuudised/tallinn/150905.php (13.11.2010)