KOHTLA VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2010 2014 · 2010. 10. 27. · Riigieelarve tuludest moodustavad peamise osa (2009. a. 75%) maksutulud, mistõttu mõjutavad maksupoliitilised

Lisa Kohtla Vallavolikogu 29.07.2010.a.

määrusele nr 8 Kohtla Vallavalitsus

KOHTLA VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2010‐2014

2010

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3

2. EELARVESTRATEEGIA RAKENDAMISE KESKKOND......................................................................4

2.1. MAKROMAJANDUSLIKUD PÕHINÄITAJAD ..................................................................................... 4 2.2. EESTI RIIGI EELARVEPOLIITIKA 2010‐2013 ................................................................................... 5 2.3. EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMIST SUUNAVAD ÕIGUSAKTID JA STRATEEGILISED DOKUMENDID .................................................................................................................................................. 7 2.4. KOHALIKU OMAVALITSUSE TULUBAASI KUJUMISE PÕHIMÕTTED .......................................... 9

3. KOHTLA VALLA SOTSIAAL‐MAJANDUSLIK OLUKORD ..............................................................13

4. VALLA FINANTSOLUKORD ...........................................................................................................14

5. INVESTEERINGUD 2005‐2009 .........................................................................................................25

6. VALLA EELARVEPOLIITIKA ÜLDEESMÄRGID .............................................................................28

7. TULUBAASI KUJUNEMINE (TULUD 2010‐2014) ........................................................................28

7.1. TULUDE EELARVE KUJUNEMINE .................................................................................................... 28 7.2. TULUDE PROGNOOS 2011‐2014 .................................................................................................... 31

8. KULUDE JAOTUS (2010‐2014).....................................................................................................34

8.1. KULUDE EELARVE KUJUNEMINE .................................................................................................... 34 8.2. KULUDE PROGNOOS 2011‐2014 .................................................................................................... 37 8.3. INVESTEERINGUD 2011‐2014......................................................................................................... 41 8.4. LAENUSTRATEEGIA ........................................................................................................................... 42

9. VALLA KONSOLIDEERIMISGRUPPI KUULUVAD ISIKUD ...........................................................44

10. KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................45

1. SISSEJUHATUS

Pikemaajalise jätkusuutliku arengu tagamiseks ning iga‐aastaste tulude/kulude parema planeerimise nimel on vajalik seada valdkonnapõhised prioriteedid erinevate investeeringuprojektide elluviimiseks ning samuti püsikulude optimeerimiseks ja hindamiseks. Pikemaajaliste eelarvestrateegiate koostamine on toimunud Eestis viimase kümne aasta jooksul. Riiklikul tasemel koostati esimene riigieelarvestrateegia sarnane dokument 2000. aastal ning 2002. aastal seati Riigieelarve seadusega riigieelarvestrateegia koostamise iga‐aastane kohustus. Kohalike omavalitsuste eelarvestrateegia koostamine käesoleva dokumendi (2010. a. aprill‐juuni) valmimise ajal kohustuslik ei olnud. Samuti on aastaid olnud eelnõu faasis Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus. Kohtla valla eelarvestrateegia koostamine toimub käesolevaga esmakordselt, kuid annab võimalusi vallal edaspidi strateegiat jooksvalt uuendada ning finantsvahendeid paremini planeerida. Käesolev eelarvestrateegia kajastab valla eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel 2010 – 2014. Eelarvestrateegia üheks eesmärgiks on planeerida valla eelarvepositsioon järgmiseks vallavolikogu (18. oktoobril 2009. a. toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised) valitsemisperioodiks jätkusuutlikuna. Oluline on arvestada 2008. a. lõpus alanud majanduslanguse mõjudega ning korrigeerida vastavalt omavalitsuse finantskäitumist. Suurimaks väljakutseks kujuneb piisava investeerimisvõimekuse ja EL toetusprojektide omaosaluse tagamine järgneval neljal‐viiel aastal. Eelarvestrateegia on aluseks iga‐aastasele omavalitsuse eelarve koostamisele ning annab üldised suunised ja juhised. Prognoosides toodud tulude ja kulude proportsiooni on vajalik täiendavalt analüüsida eelarvete koostamise käigus. Tulude prognoos annab eeldatavalt kätte suurusjärgu eelarvemahu hindamiseks, mille alusel on võimalik omavalitsuse arenguvajadusi hinnates koostada täpne kulude jaotus. Eelarvestrateegia on koostatud Kohtla Vallavalitsuse (Etti Kagarov, Kaja Konsa) ja OÜ Advisio (Raido Roop) koostöös. Eelarvestrateegia koostamist finantseeris täies mahus AS SEB Pank.

2. EELARVESTRATEEGIA RAKENDAMISE KESKKOND

Eesti majandus tervikuna on viimase kümnendi jooksul läbi teinud kiireid ja muutlikke arenguid. Aastatel 2000‐2007 toimus riigis keskmiselt üle 8% sisemajanduse kasv aastas. Selline kasv viis Eesti Euroopa Liidus kolme kõige kiirema SKP reaalkasvuga riigi hulka. Kiire majanduskasvu tulemusena toimus keskmisest kiirem hüpe elatustasemes. Kogutoodang ühe elaniku kohta aastas kerkis Eurostati andmetel (arvestades ostujõudu) 42% tasemelt 1999. aastal 68% tasemeni 2007. aastal EL 27 liikmesriigiga võrrelduna. Keskmisest kiiremat majanduskasvu võimaldasid peamiselt kuni 2005. a. suhteliselt madalal tasemel püsinud inflatsioon ning pankade kergekäeline laenude andmine (vaatamata Eesti Panga korduvatele hoiatustele kiire laenukoormuse kasvuga seotud riskide eest juba 2003. a. Siiski said laenu‐ ja kinnisvarabuum tõelise hoo sisse 2005. a.). Tulemusena kasvas tööhõive, vähenes töötus ning keskmise palga kasv oli vastavuses tööviljakuse kasvuga. Kõik eelnev mõjutas tugevalt tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet ning süvendas välisinvestorite usaldust Eesti majanduse vastu. Kasvas ka erasektori laenujäägi suhe SKP‐sse: 2002. a. oli vastav näitaja 42% ning 2008. a. lõpul 110%, mis on EL uute liikmesriikidega võrreldes väga kõrge. Pärast kiiret kasvu toimusid olulised muutused halvenemise suunas. Märgid majanduslangusest hakkasid ennast ilmutama 2007. a. keskel, mil kinnisvaraturg langusesse pöördus. Täiendava hoobi sai Eesti majandus globaalsest finantskriisist, mis kulmineerus 2008. a. sügisel. Kõige selle tulemusena on tekkinud majanduses keeruline olukord, millega peab omavalitsuse eelarvestrateegia koostamisel arvestama:

Oluliselt on pidurdunud palgakasv ning standardiks on saanud palkade vähendamine ja töötajate koondamised.

Langenud on nii sise‐ kui välisnõudlus ning sellest tingituna on tekkinud probleemid ettevõtete majandustegevuses.

Kiiresti on kasvanud registreeritud töötute arv. Raskemaks on muutunud laenude teenindamine. Langenud on maksutulude laekumine.

2.1. MAKROMAJANDUSLIKUD PÕHINÄITAJAD

2009. aastal on Eesti majandus jätkuvas languses ning lähiaastate perspektiiv sõltub suures osas kaubanduspartnerite majanduse taastumisest. 2009. a. on olnud partnerite kaalutud keskmiseks majanduslanguseks 6,5% ning 2010. aastal oodatakse 1%. 2011. a. prognoositakse juba minimaalse kasvu tekkimist. Statistikaameti andmetel (Rahandusministeeriumi 2009. a. suvine majandusprognoos) on Eesti majanduslanguseks aasta esimesel poolel 15,8% (kogu 2009. a. languse mahuks prognoositakse 14,5%, tabel 1).

Tabel 1. Makromajanduslikud näitajad perioodil 2000‐2013 (allikas: Rahandusministeerium). Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik tegelik

SKP jooksevhindades (mln EEK) 95 491,0 108 218,3

121 372,2

136 010,1

151 012,1

173 530,2

205 038,0

SKP reaalkasv ‐ 7,7% 7,8% 7,1% 7,5% 9,2% 10,4% SKP nominaalkasv ‐ 13,3% 12,2% 12,1% 11,0% 14,9% 18,2% Tarbijahinnaindeks 4,0% 5,8% 3,6% 1,3% 3,0% 4,1% 4,4% Hõive (tuh inimest) 572,5 577,7 585,6 594,3 595,5 607,4 646,3 Kasv ‐1,2% 0,9% 1,4% 1,5% 0,2% 2,0% 6,4% Keskmine kuupalk (EEK) 4 907,0 5 510,0 6 144,0 6 723,0 7 287,0 8 073,0 9 407,0 Kasv 6,2% 12,3% 11,5% 9,4% 8,4% 10,8% 16,5% Sotsiaalmaks (mln EEK) 10 390,4 11 529,9 12 814,5 14 254,3 15 737,5 19 133,0 21 746,4

Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 tegelik tegelik prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos

SKP jooksevhindades (mln EEK)

238 928,9

248 149,0

210 264,0

201 066,8

207 456,0

218 703,8

232 957,0

SKP reaalkasv 6,3% ‐3,6% ‐14,5% ‐2,0% 1,5% 3,0% 3,8% SKP nominaalkasv 16,5% 3,9% ‐15,3% ‐4,4% 3,2% 5,4% 6,5% Tarbijahinnaindeks 6,6% 10,4% ‐0,1% 0,2% 1,5% 2,3% 2,7% Hõive (tuh inimest) 655,3 656,5 597,4 578,5 578,5 584,9 595,4 Kasv 1,4% 0,2% ‐9,0% ‐3,2% 0,0% 1,1% 1,8% Keskmine kuupalk (EEK) 11 336,0 12 912,0 12 174,7 11 687,7 11 839,7 12 171,2 12 597,2 Kasv 20,5% 13,9% ‐5,7% ‐4,0% 1,3% 2,8% 3,5% Sotsiaalmaks (mln EEK) 27 267,7 31 299,1 27 520,0 26 280,0 26 550,0 27 520,0 28 940,0

Olulisemad makromajanduslikud riskid Rahandusministeeriumi majandusprognoosidele:

Välis‐ ja sisenõudluse jätkuv langus võib tingida hinnakonkurentsi tõusu ning seega kasumimarginaalide kiiret vähenemist. Vähenevad ettevõtete sissetulekud, suureneb tööpuudus ja langeb tootearenduste tase (langeb ekspordipotentsiaal).

Tööjõuturu kohanemisvõime määr jätkuva majanduslanguse tingimustes. Euro kasutuselevõtu selgumine 2011. a. Euro kasutuselevõtu korral paraneks

investeerimiskliima. Tekkinud pankadepoolsed krediidipiirangud, mis pärsivad investeeringuid

(probleemid laenukapitali kaasamisega). Maailmamajanduse W‐kujuline taastumine, mis tähendab uue võimaliku langustsükli

teket (negatiivne mõju ekspordile). Võimalik kaudsete maksude tõstmine ja seeläbi surve inflatsioonile.

2.2. EESTI RIIGI EELARVEPOLIITIKA 2010‐2013

Vastavalt Riigi eelarvestrateegiale 2010‐2013 on eelarvepoliitika põhieesmärgiks: toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske. Oluline on kindlustada fikseeritud krooni kurss ja valuutakomitee tulemuslik toime. Peamiseks probleemiks eesmärgi saavutamisel saab rahvastiku vananemine.

Keskpikas planeerimisperioodis on eelarvepoliitiliseks eesmärgiks valitsussektori eelarve ülejäägis hoidmine, mis vastab Maastrichti lepingu ning Stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Lühiajalises plaanis on oluline tagada fiskaalpoliitika jätkusuutlik toimimine ning püüda täita euro kasutuselevõtuks vajalikud kriteeriumid. Majanduslangus võib jätkuda ning eelarve võib olla puudujäägis lühiperioodil, kuid oluline on saavutada esimesel võimalusel eelarve ülejääk. Keskpikas perioodis on vajalik taastada riigi likviidsed finantsvarad ning tulevikus saavutatud eelarveülejäägi tingimustel on oluline kinni pidada kehtivate eelarveaastate kulutasemest, neid mitte suurendada jooksval aastal täiendavate lisaeelarvetega. Keskpikas perioodis on eelarvepoliitika pigem konservatiivsete suundumustega. Eelarvepositsiooni parandavate meetmete valiku ja rakendamise juures on oluline lähtuda mitte üksnes lähiaastate positsiooni parandamisest, vaid kaaluda viia sisse pikemaajalisi muudatusi. Oluline on tagada jätkusuutliku majandusega riik. Riigieelarve tuludest moodustavad peamise osa (2009. a. 75%) maksutulud, mistõttu mõjutavad maksupoliitilised muudatused enim eelarvepositsiooni. Laiemas plaanis on eesmärgiks muuta eelarve kulutamise võimalused senisega võrreldes vähem sõltuvaks üldisest tarbimise tasemest. Võtmesõnadeks on maksusüsteemi hoidmine lihtsana, stabiilsena ja läbipaistvana (erandite vähesus). Hetkel kehtib Eestis kaksteist riiklikku maksu: tulu‐, sotsiaal‐, maa‐, hasartmängu‐, käibe‐, tolli‐ ja raskeveokimaks ning kütuse‐, elektri‐, alkoholi‐, tubaka‐ ja pakendiaktsiis, millest täielikult laekub riigieelarvesse ilma sihtotstarbeta vaid käibemaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis ja ettevõtte tulumaks. Kavas on jätkata 2009. a. lisaeelarvega alustatud tulude ja kulude vahelise seotuse täiendavat vähendamist – kui lisaeelarvega kaotati kohustus kasutada elektriaktsiisist laekuvat raha keskkonnakaitse otstarbel, siis 2010. aasta riigieelarve koostamise protsessi raames hinnatakse võimalusi ka muude maksuliste tulude sihtotstarbelise suunatuse lõpetamiseks või vähendamiseks. Tegevus võimaldab erinevate valdkondade rahastamise sõltuvust vähendada majandustsüklite iseloomust. Täiendavalt vähendatakse erinevatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (muutused sotsiaalpoliitikas on vältimatud) ning vaadatakse üle EL direktiividega seatud nõuete täitmine (oluline osa EL nõuetest on soovituslikud, aga Eestis kehtestatud kohustuslikena). Kokkuvõtvalt on oluline suunata täiendavaid ressursse ja leida eelarvevahendeid järgnevatele tegevustele, samas on vajalik vältida üleinvesteerimist (st. hoida tasakaalus tegevuskulud ja investeeringud):

3. Majanduskasvu ja tööhõive paranemist suunavad tegevused. 4. Eksporti toetavad tegevused. 5. EL struktuuritoetuste kiirele kasutuselevõtule suunatud tegevused (sh. toetuse

saajate likviidsusprobleemide leevendamine). Lähiaastatel on üheks oluliseks suunaks lisaks tulude suurendamisele kulude kokkuhoid, mistõttu on vajalik viia läbi riiklike struktuuride reorganiseerimine ja funktsioonide optimeerimine. Eesmärgiks administratiivkulude vähendamine ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine. Selle saavutamiseks on seatud pikaajaliste kohustuste võtmise täiendavad piirangud, mis kehtivad ka kohalikele omavalitsustele.

2.3. EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMIST SUUNAVAD ÕIGUSAKTID JA STRATEE‐GILISED DOKUMENDID

Kohtla valla eelarvestrateegia 2010‐2013 koostamisel on tuginetud peamiselt „Valla‐ ja linnaeelarve seadusele“, „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõule“, „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele“ ja „Riigieelarve seadusele“. Oluline integreeritus on tagatud Kohtla valla arengukavaga (2007‐2017), mille koostamisel on arvestatud maakondlike strateegiatega. Vastavalt „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõule“ koostatakse eelarvestrateegia arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §‐st 37. Eelarvestrateegias esitatakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos

eelarvestrateegia perioodiks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks

kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, sealhulgas tegevusvaldkondadega seostatavad põhitegevuse tulud tegevusvaldkondade kaupa, põhitegevuse kulud tegevusvaldkondade kaupa, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringuprojektid koos hinnangulise kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimise allikatega;

3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandusolukorrast, sealhulgas nende arvnäitajad, mis on vajalikud ülejäägi või puudujäägi määra ja netovõlakoormuse määra arvestamiseks;

4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimis‐grupi viie viimase aasta tegelik, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarve‐strateegia perioodi igaks aastaks prognoositav ülejääk või puudujääk, eelnenud aasta tegelik, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav viie aasta ülejäägi või puudujäägi määr;

5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimis‐grupi tegelik netovõlakoormus eelnenud aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;

6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

Vastavalt „Riigieelarve seadusele“ on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve seotud riigiieelarvega: seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. „Riigieelarve seaduse“ § 9 kohaselt tehakse riigieelarvest eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: eelarvete tasandusfondi kaudu ja sihtotstarbeliste eraldistena. Täiendavad tingimused:

Eelarvete tasandusfondi suurus riigieelarve eelnõus ja eelarvete tasandusfondi jaotus määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse üksuste ja kohalike omavalitsuste liitude

volitatud esindajate ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel. Kui kokkulepet ei saavutata, otsustab eelarvete tasandusfondi suuruse riigieelarve eelnõus ja selle jaotuse Vabariigi Valitsus ning esitab lahkarvamused eelarve eelnõu seletuskirjas Riigikogule. Tasandusfondi suurus ja selle jaotamise põhimõtted sätestatakse riigieelarves.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus on ületanud eelarveaastal valla‐ ja linnaeelarve seaduse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud kohustuste võtmise mahu, on Vabariigi Valitsusel õigus rahandusministri ettepanekul vähendada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist tehtavaid väljamakseid summa ulatuses, mille võrra mahtu ületati.

Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on riigi ees täitmata rahalisi kohustusi, on Vabariigi Valitsusel õigus jätta talle eelarvete tasandusfondist selle summa ulatuses väljamakse tegemata. Riik loobub välja maksmata jääva summa ulatuses nõudest kohaliku omavalitsusüksuse vastu .

Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks riigieelarves eelarvete tasandusfondi määratud vahendite kohaliku omavalitsuse üksustele ülekandmise jaotuse kvartalite või kuude lõikes.

Rahandusministri nõusolekul võib kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel nimetatud tasandusfondi eraldisi üle kanda ka avansiliselt eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel.

Vastavalt „Valla‐ ja linnaeelarve seadusele“ koosneb vastava omavalitsusüksuse eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse valla‐ või linnaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13164364&id=945157;993892;12796049;12924152;13157389

9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. Eelarve koostamisel ja analüüsimisel on olulisim mõiste eelarve tulem, mis väljendab eelarve tulude kogusumma ja kulude kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuste kogusumma. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve on tasakaalus, kui eelarvetulem on null. Kui tulem on positiivne, on eelarve ülejäägis, kui tulem on negatiivne, on eelarve puudujäägis. Vastavalt „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele“ on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja ‐teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu‐ ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla‐ või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Nimetatud valdkondade avalike teenuste arengu tagamiseks on omavalitsusel kohustuslik koostada arengukava. Kohtla valla arengukava 2007‐2017 näeb valda tulevikus järgnevalt: aastal 2017 on Kohtla vald kvaliteetse ning jätkusuutliku elukeskkonnaga, terve, haritud ja aktiivse rahvastikuga piirkond, kus on ühendatud rikkalik kultuuripärand, avatus innovatsioonile ning tugev paikkondlik identiteet. Arengukava on ülesehitatud valdkondade (infrastruktuur ja üldine heakord; ettevõtlus, turism ja arendustegevus; haridus ja noorsootöö; sotsiaalhoolekanne; kultuur, sport ja vaba aeg; haldussuutlikkus ja koostöö) kaupa ning välja on toodud valdkondlikud visioonid, eesmärgid ja investeeringuvajadused.

2.4. KOHALIKU OMAVALITSUSE TULUBAASI KUJUMISE PÕHIMÕTTED

Kohaliku omavalitsuse eelarve koostamine on alates 1991. a. muutunud järjest keerulisemaks. See on olnud tingitud peamiselt vajadusest regulatsiooni järele (kohaliku võimu finantstegevuse läbipaistvuse suurendamine ning järelevalve tõhustamine) ning valdkondade struktuuri täienemisest (lisandunud on uusi hallatavaid asutusi, omavalitsuse osalusega majandusühinguid ning investeeringulisi koostööprojekte). Enim mõjutavad kohaliku omavalitsuse eelarve kujunemist üldine majandusseis ja riigieelarve koostamine, maksude laekumine, kohalikud poliitilised otsused ning rahvastikusündmused. Omavalitsuse eelarve tulud kujunevad peamiselt järgmistest allikates:

Tulumaks (sõltub maksumaksjate arvust, keskmisest sissetulekust ning riigi poliitikast, mis väljendub omavalitsusele laekuva tulumaksu osa suuruses).

Maamaks (sõltub maa kõlvikulisest jaotusest, kehtestatud maksumääradest ning kinnisvaraturu olukorrast).

Kohalikud maksud (sh. müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu). Kohtla vallas on kasutusel reklaamimaks.

Riiklik tasandusfond (tasandus‐ ehk toetusfond on ette nähtud kõikidele omavalitsustele, mille abil tasakaalustatakse erinevusi ning kindlustatakse kõikidele minimaalne toimetulek).

Investeeringutoetused (KOIT kava ning projektipõhised toetused sihtasutustelt ja fondidelt).

Eraldised hariduskuludeks (pedagoogide palgavahendite tagamiseks). Toimetulekutoetused (toetused sotsiaalvaldkonna edendamiseks). Muud sihtotstarbelised toetused (üldjuhul iseseisvatel jaotusmehhanismidel

põhinevad eraldised erinevate ministeeriumide kaudu). Muud omatulud (loodusvarade kasutamise tasu, hallatavate asutuste omatulud, tulu

osutatud teenustelt, näiteks haridusvaldkonna arvlemised). Viimase viie aasta jooksul (2005‐2009) on toimunud omavalitsuste tulubaasi kujunemise mõjutegurite osas mitmeid muudatusi, millest annab ülevaate tabel 2. Tabel 2. Kohalike omavalitsuste tulubaasi kujunemine 2005‐2009 (allikas: Rahandusministeerium).

Eelarve positsioon

2005 2006 2007 2008 2009 koos LEA‐ga

Tulumaks

KOV saab 11,6% brutopalgalt. Suurendati baasi 100 miljonit

KOV saab 11,8% brutopalgalt. Hooldajatoetuse üleandmisel 0,1 tulumaksu osa ja 0,1 baasi suurendamine (Kokku 120 miljonit)

KOV saab 11,9% brutopalgalt. Anti tulubaasi palkade ühtlustamise vahendid 0,1 suurendamisega. (70 miljonit)

KOV saab 11,9% brutopalgalt.

KOV ei saa maksuintresse, mis laekuvad riigieelarvesse. Deklariteta raha ei kanta KOV‐idele. KOV tulumaksu osa on 11,93%. 2009 kärbete tulemusel 1. aprillist KOV osa 11,4%‐i. Riik kärpis tulubaasi.

Maamaks Kaalutud keskmine määr 1,08%

Kaalutud keskmine määr 1,1%

Kaalutud keskmine määr 1,16%

Kaalutud keskmine määr 1,4% (Tallinna maamaksu määrade kasv)

Looduskaitse‐aladelt ühtne maamaksu vabastus 50% või täielik vabastus. Tasandusfondis võeti vähenemine arvesse.

Keskkonnatasud ei ole olulisi muutusi

Üleriigilised maardlad 50:50%, kohalikud maardlad KOV‐idele, vee eri‐kasutuse tasu 50:50%, saastetasu prügilatelt 75% KOV

ei ole olulisi muutusi ei ole olulisi muutusi

ei ole olulisi muutusi

Kohalikud maksud




Tasandusfond Tasandusfondi kogusummat ei suurendatud

Tasandusfondi arvestusliku tulumaksu põhimõtete lihtsustamine (kaalutud keskmine). Tasandusfondi üldine kasv + 55 miljonit ja hooldajatoetuse lisandumine + 126 miljonit

Tasandusfondi üldine kasv + 270 miljonit ja palkade ühtlustamise lisandumine lisandumine + 28,5 miljonit

Tasandusfondi maht ei suurenenud.

Tasandusfondi maht suurenes maksuintresside ümberkorralduse kompenseerimise tõttu 1,5 milj. Teede andmete aluseks võeti esmakordselt teede register. Kärbete tulemusele vähendati tasandusfondi kogusummat. Kogusumma on 1,1 miljardit. Tulubaasi stabiliseerimiseks 30 milj. II LEA‐ga suurendati tasandusfondi 50 milj.kr.

Muud eraldised

Hooldajatoetuse üleandmine KOV‐ide kohustuseks koos vahenditega (aastast 2006 tulubaasis). Haridusinvesteeringud anti pearahasse (jaotatakse valemiga) Kohalike teede hoiuks nähti ette 5% teehoiu vahenditest.

Koolilõuna toetuse laiendamine 5.‐.9. klassi õpilastele. Eraldati vahendid sotstoetuste admin ja arendamise kuludeks. Kohalike teede toetuseks eraldati 10% teehoiu vahen‐ditest.

Riik asus toetama 1.‐9. klassi laste tasuta töövihikuid. KOV teehoiu vahendite osa suurendati 15%‐ni.

Riik asus toetama lasteasutusi (sh palgavahendid) ja käivitus lasteasu‐ tuste investeeringute programm. Käivitus uus kompleksne üldhariduskoolide pearahamudel. RE kehva seisu tõttu tehti eraldiste kärpeid (KuM invest, lasteaedade invest, tasandusfondi eraldiste jäägid)

RIIGIEELARVE KÄRPED! Hariduskulude investkomponent vähendati 250 milj pealt 50 milj peale, ei eraldata raha sotstoetuste arendamiseks, teehoiu rahad viidi 10% peale, lükkus edasi lasteadade programmi investeeringute toetamine, anti üle puudega laste hooldajatoetuse vahendid. 2009 LEA‐ga võeti ära lasteaedade programmi vahendid. Teehoiu raha vähendati 200 milj ja seoti lahti protsendist

Muud ühekordsed eraldised

Maksti välja ühinemistoetus vastavalt ühinemise soodustamise seadusele (nupp 500, min 1,5 milj, max 3 milj).

Küttehinna kasvu kompenseerimine elanikele läbi KOV‐ide. Tormikahjude kompenseerimine EL solidaarsus‐fondi vahenditega. Finantsraskustes KOV‐ide saneerimistoetus.

Ühinemistoetuse määrade suurenemine (nupp 500, min 2 milj, max 4 milj)

Finantstegevuse piirangud



2009 LEA‐ga kehtestati laenutegevuse täiendavad piirangud. Laenu võib võtta ainult välisabi projektide omaosaluse katteks. Taotlused tuleb RM‐iga kooskõlastada.

Finantsarvestuse reeglid


Raamatupidamise juhendite järgi hakati RKAS ja KOV‐ide koolide tehinguid käsitlema kapitalirendina. Saldoandmikud konsolideerimis‐grupi kohta

ei ole olulisi muutusi Saldoandmike esitamine on igakuine

Muu KOV funktsioonide ja rahastamisega seotud teemad

Tulubaasi kärpega vähendati kohustusi lasteaedade osas (1,5 aastast kohustus, noorsootöö seadus, spordiseadus)

3. KOHTLA VALLA SOTSIAAL‐MAJANDUSLIK OLUKORD

Kohtla vald asub Ida‐Virumaal. Valla piir kulgeb põhjas piki Soome lahe rannikut, edelas läbib piir Saka ja Aa vahelisel joonel pankrannikupealse suhteliselt viljakate muldadega kultuurmaistu (ühine piir Lüganuse vallaga), seejärel lõikab valla territooriumisse sügavale Kohtla‐Järve linna ning Kohtla‐Nõmme valla territoorium, mille tulemusena moodustub Kohtla valla edelasopp (piirneb Maidla vallaga). Lõunas on piir ühine Mäetaguse vallaga, idas Kohtla‐Järve linna Sompa linnaosaga ning Jõhvi vallaga. Kirdes sopistub piir itta, kus puutub kokku Toila vallaga. Kohtla valla territooriumi sees asub Kohtla‐Järve linna Kukruse linnaosa territoorium. Kohtla valla haldusterritoorium jaguneb 17 küla vahel, kus 1. jaanuari 2010. a. seisuga elab ühtekokku 1636 elanikku. Suuremad külad on Järve (657 inimest), Valaste (133 inimest) ja Saka (121 inimest) külad. Eestlasi on elanikkonnast ligikaudu 54% ning üldse elab omavalitsuses inimesi 13‐st rahvusest. Kohtla valda mõjutavad oma asukohaga enim Kohtla‐Järve, Jõhvi, Püssi ja Kiviõli linnad. Olulisim neist on Kohtla‐Järve linn, mille tagamaa Kohtla vald sisuliselt on. Peamised koostöövaldkonnad, mis mõjutavad Kohtla valla ja ümbritsevate omavalitsuste sotsiaalmajanduslikku olukorda:

Haridus – Kohtla‐Nõmme valla ja Kohtla‐Järve linnaga, lisaks Jõhvi, Lüganuse ja Toila vallaga. Muusika‐ ja kunstikooli osas koostöö Kohtla‐Järve linna ja Jõhvi vallaga.

Kultuur – Kohtla‐Järve linna ja Jõhvi, Toila, Lüganuse ja Kohtla‐Nõmme vallaga. Sotsiaal‐ ja kaubandussfäär – Kohtla‐Järve linna ning tema linnaosade Kukruse ja

Sompaga, Kohtla‐Nõmme, Jõhvi ja Toila vallad. Vaadeldes terviklikult Kohtla valla teenindussektorit, siis peamiselt teenindavad valla elanikke ümbritsevate omavalitsuste teenindusasutused. Kohapeal asuvad vaid Saka rahvamaja ja Saka raamatukogu. Kohtla vallal on pakkuda teiste omavalitsuste elanikele puhkamisvõimalusi: mererannik, metsad, pargid ja aiandusühistud. Jätkusuutliku arengu tagamiseks vajab teenindusvõrk täiendamist, kuigi säilib ka tulevikus Kohtla‐Järve linna ja Kohtla‐Nõmme valla tähtsus tootmis‐, teenindus‐ ja hariduskeskusena. Suurimaks väljakutseks on valla äärealadel paiknevate külade osatähtsuse kasvatamine ning piisava tööhõive tagamine kõigile tööealistele elanikele.

4. VALLA FINANTSOLUKORD

Kohtla valla finantsolukorrast perioodil 2003‐2010 annavad täpsema ülevaate tabelid kolm kuni üheksa ja joonised üks kuni kuus. Tabelites on ruumipuuduse tõttu esitatud andmed perioodi 2005‐2010 kohta, joonistel kajastub kaks aastat rohkem (alates 2003). Perioodi 2003‐2009 andmed kajastavad Kohtla valla poolt Rahandusministeeriumile esitatud andmeid eelarvete täitmise kohta (kuuaruannete põhjal). 2010. a. puhul on tegemist Kohtla Vallavolikogu poolt kinnitatud eelarvega.

Joonis 1. Kohtla valla tulude jaotus 2003‐2010. Perioodil 2003‐2009 on Kohtla valla eelarve tulude maht aasta‐aastalt kasvanud (joonis 1, tabel 3). Kasv on olnud keskmiselt 19% aastas, kusjuures suurimad kasvuaastad on olnud 2007 ja 2008. 2009. a. kasv on olnud väiksem, kui 2008. a., kuid siiski suur, ulatudes üle 17%. 2010. a. kinnitatud eelarve tulude maht jääb ligikaudu 1,2 miljoni krooni võrra väiksemaks kui 2008. a. eelarve tulude maht. Suurimat kasvu eelarves on põhjustanud füüsilise isiku tulumaksu laekumine, mis on perioodil 2003‐2008 kasvanud keskmiselt 25,66% aastas. See on võimaldanud kasvatada valla omatulusid ning teisest küljest jälle põhjustanud tasandusfondi kaudu riiklike eraldiste vähenemise alates 2005. aastast. Tulumaksu laekumise osas on aga toimunud muutused alates 2009. a. algusest, mil laekumine on vähenenud 10,84% võrreldes 2008. a. ning samuti on prognoositud jätkuvat vähenemist 2010. aastal. Muutused tulumaksu laekumises on otseselt seotud üldise majanduse olukorraga ning seega ei ole võimalik järgmiseks neljaks aastaks prognoosida tulude kasvu eelneva perioodi keskmist arvestades. Tuleb täpsemalt analüüsida Kohtla valla ettevõtete ja tööturu olukorda, et ette näha võimalikke ootamatusi. 2003‐2008 toimunud kiire kasv on lühiajaline ning pikemas perspektiivis ei saa eelarvet sarnasele suurele kasvule üles ehitada. Majandus‐ ja finantskriis ei ole väga oluliselt mõjutanud 2009. a. eelarve kujunemist. Kuigi on vähenenud

tulumaksu laekumine 10,84% ulatuses, on seevastu tõusnud sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks.

Joonis 2. Kohtla valla tulude osakaalud eelarvest 2003‐2010 (vertikaalanalüüs). Kohtla valla tulude eelarve koosnemise proportsioonidest tulude lõikes annavad ülevaate joonis 2 ja tabel 3 (vertikaalanalüüs). Suurim eelarve tulude mõjutaja on füüsilise isiku tulumaks, mille osakaal eelarvest on muutunud aastate lõikes. Muutuse trend ei ole üheselt vaadeldav, kuna on toimunud muutusi tulumaksu laekumise jaotuse osas riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel (vt tabel 2) ning samuti on olnud erinev riiklike eraldiste jaotus ja selle arvutamise süsteem. Maamaksu osakaal eelarve tuludest jääb üldjuhul alla 5% ning mõjutab seega eelarvet vähem. Kohalikul tasemel rakendatav reklaamimaks ei mõjuta eelarve tulude kujunemist praktiliselt üldse, kuna tegemist on alla 30 000 krooni jäävate summadega. Mingil määral on kasvanud kaupade ja teenuste müügi tähtsus, kuid tulu osakaal kogu eelarve tuludest jääb siiski ühe protsenid ümbrusesse. Riiklikud toetused nii sihtotstarbelised, kui mittesihtotstarbelised on olulised eelarvet mõjutavad tululiigid, jäädes keskmiselt 23,36% juurde perioodil 2003‐2010. Suuremaid kõikumisi toetuste osas põhjustavad sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks, mis on seotud investeeringutega ja valla jaoks oluliste objektide korrastamisega. Olulise anomaaliana võib välja tuua 2009. a. sihtotstarbeliste toetuste summa ligikaudu 5,8 miljonit jooksvateks kuludeks (tabel 3). Olulise omatulu liigina on Kohtla valla eelarves muud tulud, mis moodustavad 2005‐2010 eelarve tulude kogumahust keskmiselt 19,67%. Muud tulud koosnevad peamiselt maavarade ja maa‐ainese kaevandamisõigusest (2010. a. planeeritud 3 100 000 krooni) ja laekumisest vee erikasutusest (2010. a. planeeritud 700 000 krooni). 2008. a. küündis muude tulude summa isegi üle 5,9 miljoni krooni (üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõigus tasu).

Tabel 3. Kohtla valla tulud 2005‐2010 (horisontaal‐ ja vertikaalanalüüs). Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Omavalitsus Kohtla Kohtla Kohtla Kohtla Kohtla Kohtla

Kirje nimetus Täitmine Muut

Täitmine Muut

Täitmine Muut

Täitmine Muut

Täitmine Muut

Kinnitatud

Keskmine

Tulud 11 504 977 18,18% 13 596 969 21,20% 16 478 977 28,52% 21 178 817 17,15% 24 810 706 ‐19,51% 19 969 814 13,50%

Maksud 6 671 448 28,59% 8 578 592 25,24% 10 743 834 17,52% 12 626 546 ‐10,21% 11 337 089 ‐8,00% 10 430 000 14,29%

Osakaal tuludest 57,99% 63,09% 65,20% 59,62% 45,69% 52,23% 56,15%

Füüsilise isiku tulumaks 6 093 310 31,31% 8 000 917 26,91% 10 154 264 17,57% 11 938 024 ‐10,84% 10 643 916 ‐8,40% 9 750 000 15,58%


Maamaks 574 237 0,29% 575 874 1,75% 585 969 16,85% 684 721 ‐2,59% 666 959 ‐1,79% 655 000 2,74%


Reklaamimaks 3 900 ‐53,85% 1 800 100,00% 3 600 5,56% 3 800 589,84% 26 214 ‐4,63% 25 000 87,99%


Kaupade ja teenuste müük 93 258 ‐29,76% 65 506 142,51% 158 857 49,51% 237 513 ‐4,15% 227 657 ‐1,17% 225 000 48,38%


Toetused 2 667 235 ‐40,41% 1 589 335 50,40% 2 390 359 1,02% 2 414 625 289,36% 9 401 534 ‐41,34% 5 514 814 35,26%


Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 311 235 ‐65,98% 105 883 368,78% 496 359 60,90% 798 625 625,72% 5 795 806 ‐84,07% 923 508 249,04%


Sihtotstarbelised toetused põ‐hivara soetamiseks 270 000 229,59% 889 902 42,04% 1 264 000 ‐11,79% 1 115 000 185,89% 3 187 686 31,74% 4 199 576 71,85%


Mittesihtotstarbelised toetused 2 086 000 ‐71,55% 593 550 6,14% 630 000 ‐20,48% 501 000 ‐16,56% 418 041 ‐6,29% 391 730 ‐18,40%


Vabariigi Valitsus, s.h. 2 086 000 ‐72,10% 582 000 7,90% 628 000 ‐20,22% 501 000 ‐72,45% 138 041 183,78% 391 730 1,37%

Tasandusfond lg 1 1 364 000 ‐100,00% 0 100,00% 390 000 ‐5,13% 370 000 ‐100,00% 0 0,00% 0 ‐20,28%

Tasandusfond lg 2 722 000 ‐19,39% 582 000 ‐59,11% 238 000 ‐44,96% 131 000 5,37% 138 041 183,78% 391 730 17,02%

Muud tulud 2 073 037 62,25% 3 363 537 ‐5,28% 3 185 929 85,19% 5 900 134 ‐34,84% 3 844 426 ‐1,16% 3 800 000 22,65%


Kohtla valla eelarve on tulude kulude lõikes planeeritud üldiselt jätkusuutlikuna, kuna perioodil tegevustulem on olnud perioodil 2003‐2009 positiivne ning eelarve on planeeritud ülejäägiga. Kulude maht on kasvanud võrdeliselt tulude kasvuga. Suurema kululiigi majandusliku sisu järgi eelarvest moodustavad tegevuskulud (joonised 3 ja 4), mis koosnevad personali‐ ja majandamiskuludest. Personalikulude summa on kasvanud ligikaudu 1,6 miljonilt kroonilt 2003. a. kuni 2,9 miljoni kroonini 2008. a. Alates 2009. a. on toimunud personalikulude kärpimine. Kohtla Vallavalitsuse ametnike tasustamise osas on 2009. a. kaotatud 14. palk ning 2010. a. kaotatud 13. palk. Oluliselt palku kärpida enam ei ole võimalik. Majandamiskulud on kasvanud oluliselt kiiremini, kui personalikulud: 2003. a. 2,2 miljonit krooni, 2008. a. 12,7 miljonit krooni. 2009. a. on kärbitud majandamiskulusid ligikaudu 0,8 miljoni krooni ulatuses ning 2010. a. eelarvesse planeeritud 0,6 miljoni krooni suurune kasv. Keskmiselt on tegevuskulud moodustanud 69,82% eelarve kuludest. Muude kululiikide osas on keskmiselt eraldised moodustanud kulude eelarvest 12,33%, muud kulud 1,69%, ja materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 16,16% (kõikudes vahemikus 0,55‐50,18%, mis on tingitud Kukruse mõisaga seotud arengutest).

Joonis 3. Kohtla valla kulude jaotus 2003‐2010 (majandusliku sisu järgi). Vaadeldes kulude jaotust tegevusalade lõikes, siis on perioodil 2003‐2010 olnud keskmiselt suurima osakaaluga majanduskulud (27,19%), hariduskulud (24,79%), vaba aja, kultuuri ja religiooni kulud (15,18%) ning üldised valitsussektori teenused (13,24%). Väiksemate kulude osakaaludega on olnud elamu‐ ja kommunaalmajandus (9,38%), sotsiaalne kaitse (9,01%) ja keskkonnakaitse (1,21%). Avaliku korra ja julgeoleku ning tervishoiuga seotud kulusid vallal pole olnud, kuna teenused on tagatud riigi poolt.

Joonis 4. Kohtla valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi 2003‐2010 (vertikaalanalüüs).

Joonis 5. Kohtla valla kulude jaotus tegevusalade järgi 2003‐2010. 2008. a. alanud majanduslanguse mõju on Kohtla valla eelarves märgatav, kuid suuremahulist eelarvepuudujääki tekkinud ei ole ning vald on suutnud oma teenuste pakkumist piisavalt hästi tagada. Vaatamata palgakulude kärpele on üldiste valitsussektori teenuste kulu suurenenud ligikaudu 9% võrrelduna 2009. a. eelarvet ja 2010. a. kavandatud eelarvet. Enim on saanud languse tagajärjel kärbitud elamu ja kommunaalmajandus, vaba aeg, kultuur ja religioon ja hariduskulud. Sotsiaalse kaitse kulusid on hoopis vastupidiselt kasvatatud.

Joonis 6. Kohtla valla kulude jaotus tegevusala järgi 2003‐2010 (vertikaalanalüüs). KULUD: eelarve kulud on jooksvalt kasvanud perioodil 2003‐2008 ning 2009. a. majanduslanguse mõjude avaldumise tulemusena on teostatud paljudes valdkondades ulatuslikke kärpeid. Samas on suudetud tagada näiteks sotsiaalse kaitse ja keskkonnakaitse kulude kasv 2009. ja 2010. a. Majandusliku sisu järgi moodustavad suurimad kuluread personali‐ ja majanduskulud ning tegevusalade lõikes moodustavad suurema osa majandus‐ ja hariduskulud.

Tabel 4. Kohtla valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi 2005‐2010 (horisontaal‐ ja vertikaalanalüüs). Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2 010


Täitmine Muut

Täitmine Muut

Täitmine Muut

Täitmine Muut

Kinnitatud Keskmine

Kulud majandusliku sisu järgi 10 408 341 25,57% 13 069 573 43,77% 18 789 487 0,52% 18 886 639 82,62% 34 491 050 ‐39,32% 20 930 482 19,46%

Eraldised 1 396 760 ‐16,64% 1 164 376 ‐4,84% 1 107 964 15,04% 1 274 603 96,88% 2 509 402 ‐40,81% 1 485 432 2,96%


Tegevuskulud 8 953 276 22,88% 11 001 991 8,37% 11 922 849 30,96% 15 614 417 ‐6,36% 14 622 042 4,36% 15 260 050 25,73%


Personalikulud 1 829 657 16,15% 2 125 080 18,44% 2 516 840 13,92% 2 867 103 ‐5,50% 2 709 465 0,54% 2 724 205 8,32%


Majandamiskulud 7 123 619 24,61% 8 876 911 5,96% 9 406 009 35,52% 12 747 314 ‐6,55% 11 912 578 5,23% 12 535 845 36,32%


Muud kulud 1 306 10503,74% 138 458 506,78% 840 144 42,03% 1 193 243 ‐95,51% 53 584 456,13% 298 000 1620,78%

Osakaal tuludest 0,01% 1,06% 4,47% 6,32% 0,16% 1,42% 1,69% Materiaalsete ja immateriaal‐sete varade soetamine ja renoveerimine 57 000 1241,66% 764 748 543,16% 4 918 531 ‐83,65% 804 376 2051,48% 17 306 021 ‐77,54% 3 887 000 505,32%


ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (‐) 1 096 636 527 621 ‐2 310 510 2 292 178 ‐9 680 343 ‐960 668

FINANTSEERIMISTEHINGUD ‐1 096 636 ‐527 621 2 310 510 ‐2 292 178 9 680 343 960 668

Tabel 5. Kohtla valla kulude jaotus tegevusala järgi 2005‐2010 (horisontaal‐ ja vertikaalanalüüs). Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2 010


Täitmine Muut

Täitmine Muut

Täitmine Muut

Täitmine Muut

Kinnitatud Keskmine

Kulud tegevusalade järgi 10 408 341 25,57% 13 069 573 43,77% 18 789 487 0,52% 18 886 639 82,62% 34 491 050 ‐39,32% 20 930 482 19,46%

Üldised valitsussektori teenused 1 548 239 35,92% 2 104 308 ‐10,72% 1 878 800 31,40% 2 468 734 ‐14,78% 2 103 872 8,95% 2 292 092 9,57%


Avalik kord ja julgeolek 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00%


Majandus 2 509 059 17,16% 2 939 488 ‐2,21% 2 874 520 23,17% 3 540 655 456,96% 19 720 046 ‐60,84% 7 722 510 66,25%


Keskkonnakaitse 14 651 443,45% 79 623 453,08% 440 382 47,56% 649 850 ‐42,21% 375 542 3,00% 386 810 138,94%


Elamu‐ ja kommunaalmajandus 1 048 785 50,14% 1 574 646 ‐42,89% 899 338 81,00% 1 627 831 3,57% 1 685 946 ‐46,83% 896 345 3,78%


Tervishoid 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00%


Vabaaeg, kultuur ja religioon 995 778 80,78% 1 800 194 308,36% 7 351 258 ‐47,46% 3 862 442 ‐36,71% 2 444 511 ‐9,64% 2 208 895 55,37%


Haridus 2 877 311 13,63% 3 269 360 21,50% 3 972 237 36,50% 5 422 190 25,60% 6 810 084 ‐12,64% 5 949 000 18,07%


Sotsiaalne kaitse 1 414 518 ‐7,96% 1 301 953 5,45% 1 372 953 ‐4,23% 1 314 937 2,75% 1 351 049 9,16% 1 474 830 5,74%


Kohtla valla konsolideerimisgrupi tähtsamate finantsnäitajate lõikes on toimunud järgnevad olulisemad muutused perioodil 2004‐2009 (tabelid 6‐9):

Varade maht aasta lõpu seisuga on pidevalt kasvanud: suurem hüpe varade hulgas on toimunud 2007. ja 2008. a. vahetusel, mil varade maht on kasvanud ligikaudu kaks korda (Kohtla Vallavalitsus võttis materiaalse põhivarana arvele teid, mis on kasvatanud küll põhivara mahtu, kuid ei tähenda omavalitsuse rikastumist). 2009. a. varade mahtu on kasvatanud Kukruse mõisa investeeringud.

Põhivarast suure osa moodustavad osalused: 2010. a. alguses ligikaudu 14 miljonit krooni AS Uikkala Prügila (1500 aktsiat) ning 0,5 miljonit krooni OÜ Kohtla Elamu. Materiaalsest põhivarast olulise osa moodustavad teed.

Tegevustulud ja –kulud on aastatega suurenenud, kuid tegevustulem on säilinud positiivsena.

Põhivarainvesteeringute maht on jäänud eelarve kogumahtu arvestades suhtelist tagasihoidlikuks (suurema osa investeeringutest moodustab EAS toetus Kukruse mõisa arendamiseks).

Käibevara maht on püsinud kordades suurem lühiajalistest kohustustest. Raha ja pangakontode maht eraldiseisvana on samuti püsinud suurem lühiajalistest kohustustest.

Puhas rahavoog on 2007. a. olnud negatiivne. Laenukohustuste osakaal kogutuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine

on kasvanud (2010. a. algul 32,17%), kuid ei ületa lubatud 60% piiri. Tabel 6. Kohtla valla konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad 2004‐2009 (allikas: Kohtla Vallavalitsus).

Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäita‐jad

2004 2005 2006 2007 2008 2009

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 13 329 416 16 631 749 20 371 782 29 535 547 57 768 954 69 248 000

Kohustused aasta lõpus 154 259 539 027 133 934 543 416 2 212 480 12 323 000

Netovara aasta lõpus 13 175 157 16 092 722 20 237 848 28 992 131 55 556 474 56 925 000

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 12 958 659 13 239 086 14 329 281 19 892 210 22 838 365 23 253 000

Tegevuskulud 9 200 539 11 972 733 12 613 022 15 439 957 22 031 991 23 014 000

Tulem 3 758 120 2 917 565 4 145 126 8 754 283 4 305 950 402 000

Muud näitajad

Põhivarainvesteeringute maht 3 155 034 48 305 1 090 267 4 910 560 1 086 143 15 960 000

Tabel 7. Kohtla valla konsolideeritud bilanss 2004‐2009 (allikas: Kohtla Vallavalitsus). Aasta 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2007 31.12.2008 31.12.2009

Käibevara

Raha ja pangakontod 3 837 928 5 042 805 5 629 363 3 250 270 5 645 218 1 918 000

Maksunõuded 770 577 1 616 557 1 412 480 3 321 223 2 535 204 2 327 000 Muud nõuded ja makstud ette‐maksed 291 380 185 934 239 620 407 852 2 228 286 227 000

Varud

Käibevara kokku 4 899 884 6 845 295 7 281 464 6 979 346 10 408 709 4 472 000

Põhivara

Osalused 2 973 304 4 619 509 7 048 136 11 349 143 14 740 728 14 962 000

Materiaalne põhivara 5 456 228 5 166 945 5 747 183 10 779 558 32 192 017 49 386 000

Immateriaalne põhivara 295 000 427 500 427 500 428 000

Põhivara kokku 8 429 532 9 786 454 13 090 318 22 556 202 47 360 245 64 776 000

Varad kokku 13 329 416 16 631 749 20 371 782 29 535 547 57 768 954 69 248 000

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 31 754 360 350 44 361 340 526 1 636 404 937 000

Võlad töövõtjatele 53 341 68 220 69 027 62 457 76 979 165 000

Maksuvõlad

Sihtfinantseerimine Muud kohustused ja saadud et‐temaksed 24 144 96 751 20 546 28 390 410 429 5 144 000

Eraldised

Laenukohustused 31 314 13 706 88 668 1 300 000

Lühiajalised kohustused kokku 140 553 539 027 133 934 431 374 2 212 480 7 546 000

Pikaajalised kohustused

Sihtfinantseerimine

Laenukohustused 13 706 112 043 4 777 000

Pikaajalised kohustused kokku 13 706 0 0 112 043 0 4 777 000

Kohustused kokku 154 259 539 027 133 934 543 416 2 212 480 12 323 000

Netovara

Reservid 217 107 217 107 217 107 217 107 217 107 217 000

Kohustuslik reservkapital

Tulem 3 758 120 2 917 565 4 145 126 8 754 283 4 305 950 402 000

Akumuleeritud ülejääk 9 199 929 12 958 050 15 875 615 20 020 741 51 033 417 56 306 000

Netovara kokku 13 175 157 16 092 722 20 237 848 28 992 131 55 556 474 56 925 000

Kohustused ja netovara kokku 13 329 416 16 631 749 20 371 782 29 535 547 57 768 954 69 248 000

Tabel 8. Kohtla valla konsolideeritud tulemiaruanne 2004‐2009 (allikas: Kohtla Vallavalitsus). Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Tegevustulud

Saadud toetused 5 855 640 2 764 170 1 778 585 3 078 325 3 940 460 7 238 000

Maksud 5 594 863 6 954 352 8 656 102 10 869 420 12 627 386 11 170 000

Kaupade ja teenuste müük 37 509 897 935 956 125 958 305 1 277 483 1 341 000

Muud tulud 1 470 647 2 622 629 2 938 469 4 986 161 4 993 037 3 504 000

Tegevustulud kokku 12 958 659 13 239 086 14 329 281 19 892 210 22 838 365 23 253 000 Tegevuskulud

Tööjõukulud 1 767 384 2 324 543 2 612 614 2 984 349 3 535 341 3 432 000

Majandamiskulud 6 342 966 7 377 581 7 949 629 8 853 422 13 815 357 15 105 000

Antud toetused 946 153 1 429 146 1 161 389 1 219 918 1 424 069 2 443 000

Maksu‐ ja lõivukulud

Põhivara amortisatsioon 141 828 337 588 215 030 279 028 1 975 015 2 034 000

Muud kulud 2 207 503 875 674 360 2 103 241 1 282 208

Tegevuskulud kokku 9 200 539 11 972 733 12 613 022 15 439 957 22 031 991 23 014 000 Tegevustulem 3 758 120 1 266 353 1 716 259 4 452 253 806 374 239 000

Finantstulud ja ‐kulud

Intressikulud 2 972 284 5 773 12 869 64 000

Tulem osalustelt 1 646 205 2 428 627 4 301 007 3 391 585 222 000

Intressitulud 7 979 524 6 796 120 859 5 000

Finantstulud ja ‐kulud kokku 0 1 651 212 2 428 867 4 302 030 3 499 575 163 000

Aruandeperioodi tulem 3 758 120 2 917 565 4 145 126 8 754 283 4 305 950 402 000 Tabel 9. Kohtla valla konsolideeritud rahavoogude aruanne 2005‐2009 (allikas: Kohtla Vallavalitsus). Aasta 2005 2006 2007 2008 2009

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 1 266 353 1 716 259 4 452 253 806 374 239 000

Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon 337 588 215 030 279 028 1 975 015 2 034 000

Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon 270 000 889 902 829 456 1 157 939 5 321 000

Kasum/kahjum põhivara müügist 37 295 5 000 26 000

Kokku korrigeeritud tegevustulem 1 333 941 1 041 387 3 864 530 1 618 451 2 982 000 Käibevarade netomuutus 740 534 150 390 2 076 975 1 034 415 2 210 000

Kohustuste netomuutus 416 082 391 387 297 440 1 692 438 4 122 000

Kokku rahavood põhitegevusest 1 009 488 800 389 2 084 995 2 276 475 1 070 000 Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel 48 305 1 090 267 4 910 560 1 086 143 15 960 000

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 270 000 889 902 500 371 1 115 000 15 960 000

Sihtfinantseerimine kohustus

Sihtfinantseerimine nõue

Laekunud põhivara müügist 57 273 5 000 90 000

Laekunud finantstulud 7 979 524 6 796 120 899 5 000

Rahavood investeerimistegevusest kokku 1 239 163 600 548 -2 261 125 2 431 231 15 865 000 Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 6 000 000

Laenude tagasimaksed 31 314 13 706 112 194 23 375 100 000

Makstud intressid 2 972 284 5 773 12 908 64 000

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 204 878 586 557 -2 379 092 2 394 948 11 068 000 Puhas rahavoog 1 204 878 586 557 -2 379 092 2 394 948 3 727 000 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 3 837 928 5 042 806 5 629 363 3 250 270 5 645 000

Raha ja selle ekvivalentide muutus 5 042 806 5 629 363 3 250 270 5 645 218 1 918 000

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 204 878 586 557 ‐2 379 092 2 394 948 3 727 000

5. INVESTEERINGUD 2005‐2009

Perioodil 2005‐2009 on Kohtla vald ellu viinud investeeringuid kogumahus 30 447 728 krooni (tabel 11). Investeeringud on aastate kaupa jagunenud järgnevalt: 1) 2005. a. 1 239 000 krooni; 2) 2006. a. 3 236 902 krooni; 3) 2007. a. 9 265 957 krooni; 4) 2008. a. 3 703 392 krooni; 5) 2009. a. 13 002 477 krooni. Investeeringute jaotumisest valdkonniti aastate kaupa annab ülevaate tabel 10. Vaadeldes perioodi tervikuna, siis on kõige suuremad investeeringud suunatud vaba aja veetmise valdkonda (10 360 036 krooni, mis moodustab 34,03% koguinvesteeringust). Järgnevad kultuur 26,22% (7 983 512 krooni), teed 20,50% (6 242 219 krooni), elamu‐ ja kommunaalmajandus 15,94% (4 853 398 krooni) ning haridus 3,31% (1 008 563 krooni). Investeeringud on suunatud valla jaoks olulistesse valdkondadesse ning tegeletud on kvaliteetse elukeskkonna loomisega: parandatud on teid, rajatud parklaid, korrastatud ühisveevärki ja –kanalisatsiooni, renoveeritud Saka rahvamaja, rajatud on Järve küla noortekeskus, koostöös Kohtla‐Järve linnaga on korrastatud lasteaeda. Muuhulgas on julgetud võtta riske ning mõeldud investeeringute peale, millest on võimalik tulevikus teenida täiendavat tulu. Kõnealuseks investeeringuks on Kukruse mõisa väljaarendamine ja külastuskeskuse rajamine. Teisest küljest on oht, et külastuskeskuse vähese külastatavuse tulemusena täiendavat tulu ei teenita. Sel juhul lisandub valla eelarvesse arvestatav püsikulu. Investeeringute teostamisel ei ole Kohtla vald olnud eriti aktiivne EL toetusrahade kasutamisel, kuna 54,03% investeeringute kogumahust on teostatud omavahenditest, 19,71% pikaajalise pangalaenu abil ning ainult 26,26% erinevate toetusrahade finantseerimisel. Kirjeldatud investeerimiskäitumine ei ole EL toetusperioodi arvestades mõistlik, kuna praeguses majanduslanguse seisus on tekkinud olukord, kus kohalike omavalitsuste laenude võtmiseks peab andma loa Rahandusministeerium (laenu tohib võtta ainult EL projektide omaosaluse katteks). Siinkohal on oluline kuni aastani 2013, mil lõpeb EL toetuste periood, maksimaalselt kasutada toetusrahade võimalusi. Omavahendite investeeringutesse paigutamise suur osakaal on tingitud ka sellest, et 20,50% kõikidest investeeringutest on seotud teede remondi, ristmike ja parklate rajamisega ning toetusvahendeid teede remondiks ei leidu. Tabel 10. Kohtla valla investeeringute jaotus valdkonniti 2005‐2009. Valdkond 2005 2006 2007 2008 2009 Teed 56,42% 41,45% 15,57% 58,84% 3,49% Elamu‐ ja kommunaalmajandus

43,58% 37,77% 7,53% 0% 19,37%

Haridus 0% 0% 0% 27,23% 0% Kultuur 0% 17,18% 74,60% 5,40% 2,42% Vaba aeg ja sport 0% 3,60% 2,30% 8,53% 74,71%

Tabel 11. Kohtla valla poolt teostatud investeeringud perioodil 2005‐2009 (allikas: Kohtla Vallavalitsus). 2005

Investeeringu objekt Maksumus

kr sh omava‐hendid sh toetus

toetuse andja

sh pikaajaline pangalaen

Teede remont 699 000 699 000 0 0 Maaparanduskraavide süvendamine 460 000 46 000 414 000 ERDF 0 Tänavavalgustuse rajamine 80 000 80 000 0 0 KOKKU 2005 1 239 000 825 000 414 000 0

2006



toetuse andja


Kukruse alle hooldus ja 3. eralise puistu hooldus 200 000 20 000 180 000 KIK 0 Saka Rahvamaja saalide ventilatsioon 306 151 306 151 0 0 Vitsiku küla veetrassi renoveerimne 234 643 234 643 0 0 Teede remont 369 944 369 944 0 0 Järve küla 1 ja 2 maja vaheline plats ja Järve küla 6 parkimine 242 134 242 134 0 0 Asfaltkatete auguremont kolmel teel 406 698 406 698 0 0 Mänguväljaku Järve külas (3 tk) 116 385 116 385 0 0 Saka küla veetrassi rekonstrueerimine 182 900 182 900 0 0 Saka Rahvamaja fassaad 93 751 93 751 0 0 Peeri ja Täkumetsa külade veetrassid 170 000 170 000 0 0 Teede remont 322 786 322 786 0 0 Järve küla pargi teeäärne valgustus ja Valaste bussipeatuse valgustus 126 000 126 000 0 0

Järve küla noortekeskuse põhiprojekt 156 350 156 350 0 0 Peeri küla veetrassi renoveeimine 309 160 309 160 0 0 KOKKU 2006 3 236 902 3 056 902 180 000 0

2007



toetuse andja


Kohtla valla noortekeskuse renoveerimine 500 000 0 500 000 HTM 0 Järve küla, noortekeskus üldehitustööd 6 412 771 6 412 771 0 0 Kukruse mõisa perspektiivse väljaarendamise kava ja turundusplaani koostamine 213 137 31 900 181 237 EAS 0 Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine Järve külasse 479 231 50 000 429 231 KIK 0 Järve küla 15 asfaltplats 352 967 352 967 0 0 Kohtla valla vee‐ ja kanalisatsiooni arendamise kava ÜVK 61 560 61 560 0 0 teede greiderdamine ja remon (Vitsiku, Kukruse, Täkumetsa) 566 565 566 565 0 0 Järve küla ristmik 322 786 322 786 0 0 Roodu küla tee ja truup 200 000 200 000 0 0 Vitsiku küla veetrassi projekteerimine 156 940 156 940 0 0 KOKKU 2007 9 265 957 8 155 489 1 110 468 0

2008



toetuse andja


Kukruse pargi, allee ja Tollide matmispaiga rekonstrueerimisprojekti koostamine ning hooldustööd 315 790 37 000 278 790 KIK 0 Järve küla sissesõidutee 811 834 811 834 0 0

Järve küla 14 asfalteerimine 260 426 260 426 0 0 Outokumpu Peeri tee (500 jm) 218 795 218 795 0 0 Ontika mõisataguse tee (900 jm) 213 922 213 922 0 0 Kaasikvälja küla tee (1800 jm) 217 084 217 084 0 0 Outokumpu Kabelimetsa tee (1080jm) 456 978 456 978 0 0 Lasteaia Kirju‐Mirju rekonstrueerimine Kohtla‐Järve linnas (koostööprojekt) 1 008 563 1 008 563 0 0 Inventar Järve küla noortekeskuses 200 000 0 200 000 HTM 0 KOKKU 2008 3 703 392 3 224 602 478 790 0

2009



toetuse andja


Vitsiku küla veetrass 2 429 150 617 862 1 811 288 KIK 0 Vitsiku küla pumplasse filtersüsteem 89 814 25 000 64 814 KIK 0 Kukruse mõisa peahoone renoveerimine ja ekspositsiooni loomine 9 714 724 36 644 3 678 080 EAS 6 000 000 Saka Rahvamaja sanitaarruumide rekon‐strueerimine 314 489 55 000 259 489 EAS 0 Kukruse tiigitaguse tee 454 300 454 300 0 0 KOKKU 2009 13 002 477 1 188 806 5 813 671 6 000 000

KOKKU 2005‐2009 30 447 728 16 450 799 7 996 929 6 000 000 Osakaal 54,03% 26,26% 19,71%

6. VALLA EELARVEPOLIITIKA ÜLDEESMÄRGID

Kohtla valla eelarvestrateegiaga püstitatakse järgnevad eelarvepoliitika üldeesmärgid perioodiks 2010‐2014:

Tagada positiivne tegevustulem ulatuses, mis võimaldaks paindlikku finantsplaneerimist ning vajalike investeeringute elluviimist.

Kindlustada olemasolevate laenude teenindamine. Kindlustada reservfondi jätkuv kasvamine vähemalt 100 000 krooni võrra aastas. Investeeringute kavandamisel ja elluviimisel kaasata maksimaalselt Euroopa Liidu

struktuuritoetuste vahendeid ning vältida täiendava laenu võtmist. Jätkata koostööd ümberkaudsete omavalitustega (Kohtla‐Järve, Kohtla‐Nõmme,

Jõhvi) teenuste pakkumuse osas. Võimaluse korral realiseerida osa aktsiakapitalist, mis on paigutatud AS Uikkala

prügila aktsiatesse.

7. TULUBAASI KUJUNEMINE (TULUD 2010‐2014)

7.1. TULUDE EELARVE KUJUNEMINE

Kohtla valla eelarve tulude prognoosimisel on olulisim tulumaksu laekumise arvestamine. Perioodil 2003‐2008 on tulumaks laekunud kasvavas tempos. 2009. a. ja 2008. a. võrdluses on langus olnud juba 11%. 2010. a. on prognoositud ligikaudu 8% langust võrrelduna 2009. a. Seni on Kohtla vald lähtunud tulumaksu laekumise prognoosimisel Rahandusministeeriumi arvestustest. Täiendavat prognoosimist, kasutades kohapealseid andmeid rahvastiku ja tööturu osas, ette võetud ei ole. Siiamaani on selline tegevus ennast õigustanud, kuna üldiselt on jäädud tulumakse laekumisega plussi. Näiteks 2009. a. tervikuna laekus 143 000 krooni tulumaksu oodatust enam. 2010. a. mai alguse seisuga on Kohtla vallas ametlikult 106 töötut (jaanuaris oli vastav number 90). Vallavalitsuse hinnangul peaks töötute arv stabiliseeruma, kuna suve poole on piirkonnas lihtsam tööd leida. Sügisest alates võib olukord jälle muutuda. Seega on praktiliselt võimatu prognoosida järgnevaks 4‐5 aastaks töötute arvu, kuna Kohtla valla puhul sõltub see mitmetest kohalikest teguritest (sh. koostöö Kohtla‐Järve linnaga) lisaks üldisele majanduse olukorrale. Suurim ettevõtlusvaldkond Kohtlas on põllumajandus‐ ja loomakasvatussaaduste tootmine. Peale selle tegeletakse veel ehitustöödega, puidu ülestöötamise, mööbli ja trükitoodete valmistamise, toitlustuse ning kaubandusega. Valla majandustegevus on aasta‐aastalt aktiviseerunud. Olulisemad ettevõtjad Kohtla vallas on:

AS Inest Market: stabiilne ettevõte, kus töötab ühtekokku 50 inimest (töölisi nii Kohtla vallast, kui Kohtla‐Järve linnast).

Järve Tootjate OÜ, kus töötab ühtekokku 50 inimest, millest suur hulk on pärit Kohtla vallast.

Kemasi Ehitus OÜ, Trepimaailm OÜ, Puitaken OÜ mis asuvad samas kompleksis ja tegelevad puidust avatäidete tootmisega. Hetkel on ettevõtted äraootaval seisukohal, arvestades ehitusturu madalseisu.

OÜ TruckParts Eesti, mis tegeleb autolammutusega. Tallinna ettevõte, mille Jõhvi piirkonna filiaal asub Kohtla vallas Täkumetsas. Inimeste hulk kohapeal on väike.

OÜ Natura, mis tegeleb maasikakasvatusega klaasist kasvuhoonetes kokku ligikaudu neljal hektaril.

OÜ Alprinter Kirjastus, mis jätkuvalt tegutseb, kuid tööd annab väiksele hulgale. OÜ Astnik Ehitus, mis tegeleb väiksemat sorti ehitustöödega. Põhikohaga personali

on vähe, peamiselt on hooajaline ja liikuv kaader. OÜ Geos Tek, mis tegeleb tänavakivide ja haljastuselementide tootmisega. Pälvinud

2006. a. „Aasta areneja“ tiitli, mida annab välja EAS. Ettevõttes töötavad ka mõned kohalikud elanikud.

OÜ Select Oil, mis tegeleb vedelkütuse (sh. petrooleumi ja kütteõlide) hulgimüügiga. Kohalikke inimesi firmas praktiliselt ei ole.

OÜ Cops & Max, mis tegeleb Valaste kohviku pidamisega. Tööd saavad umbes viis inimest.

OÜ Ontika Talu sigala, mis tegeleb põllumajanduse ja seakasvatusega. Kohapealseid töötajaid on vähe.

Saka Cliff Hotell & Spa Osaühing, mis tegeleb spa‐ ja majutusteenusega. Valdavalt on tööl kohalikud Saka piirkonna elanikud.

AS Uikala Prügila, mis on toimiv süsteem, kuid loob vähe töökohti. Üldiselt Kohtla vallas peale Inest Market AS‐i ja Järve Tootjate OÜ suuremaid (üle 50 töötajaga) ettevõtteid ei paikne. Valla majanduslik olukord ja tulumaksu laekumine sõltuvad suures osas Kohtla‐Järve linna ettevõtetest ning lisaks ka Kohtla‐Järve linnavalitsusest koos allasutustega, mis on piirkonna suurimad tööandjad. Kohtla‐Järve linnavalitsus realiseeris suuremahulise kärpeplaani ning asutus töötab neli päeva nädalas. Samuti on oluliselt kärbitud lasteaedade, koolide ja raamatukogude eelarveid. Palju käib inimesi tööl muudes ümberkaudsetes omavalitsustes, näiteks Kohtla‐Nõmmel ja Jõhvis. Peamised tööandjad on Kohtla‐Järve linna suured tootmisettevõtted, piirkonna kaevandused, Viru vangla, Politsei‐ ja Piirivalveamet, Maksu‐ ja Tolliamet ja muud riigiasutused. Uue potentsiaali valla arengule annab Kukruse mõis, mille renoveerimine ja väljaarendamine hetkel EL toetusrahade abil on käimas. Lisanduvad uued potentsiaalsed tulud, kuid teisest küljest on oht, et finantsplaanide mittetäitmisel ja madala külastatavuse korral muutub mõis valla täiendavaks koormaks (ülalpidamisest tingitud püsikulu säilib). Kohtla valla eelarve tulude kujunemine tululiikide lõikes on alused 2010. a. eelarve koostamiseks:

Füüsilise isiku tulumaks – 2010. a. jaanuar kuni aprill laekus keskmiselt 1913 krooni ühe kohta tulumaksu. Üldiselt on olnud tulumaksu prognoos positiivne ning laekumised on olnud suuremad kui plaanitud. On osatud ette näha võimalikku langust. Üldises plaanis on võimalik tulumaksu laekumist prognoosida rahvastiku langust ja makromajanduslikke muutusi arvestades. Kohapealsed ettevõtted on

hinnaguliselt suutelised lähiaastatel ellu jääma ning samuti toimivad edasi kaevandused. Pigem on problemaatilisem Kohtla‐Järve linnavalitsuse edasised täiendavad kärpeplaanid ja sealt tulenev negatiivne mõju Kohtla valla eelarvele.

Maamaks – üldiselt on olnud suhteliselt stabiilne maks, mille laekumine pole eelarve kujunemist oluliselt mõjutanud, kuna osakaal eelarvest on tagasihoidlik (keskmiselt 4,23% eelarvest 2003‐2010). Kohtla vald tõstis 2009. a. maamaksumäära tootmismaale, seega suurenes suurettevõtete osakaal. Üldiselt on maamaksu puhul lagi saavutatud. Tõsta on võimalik maksumäära 0,5% ulatuses elamumaa osas, mis annaks 15‐20 tuhat lisakrooni aastas juurde.

Reklaamimaks – maksu tasuvad OÜ TruckParts Eesti ja AS Ekspress Hotline (1182). Nimetatud ettevõtted on huvitatud ka edaspidisest reklaami näitamisest ja selle eest tasumisest. OÜ TruckParts Eesti jaoks on tarvis leida uus sobiv koht reklaami paigaldamiseks, kuna Kukruse maantee ehituse tõttu ei saa vana kohta enam kasutada.

Kaupade ja teenuste müük – üldises plaanis peaksid tulud säilima, vajalik on mõelda lisatulu teenimisele.

o Riigilõivud – tulu laekub peamiselt ehitus‐ ja kasutuslubadega seotud toimingutelt ning on seotud otseselt ehitustegevuse intensiivsusega. Hetkel on käimas suurema mahuline Eesti Energia liiniehitus, millele lisanduvad üksikud eramute ehitused.

o Kultuuri‐ ja kunstiasutuste laekumised – tulu teenitakse Järve küla noortekeskuse ja Saka rahvamaja ruumide rentimisest erinevate ürituste tarbeks.

o Laekumised üldvalitsemise majandustegevusest – tegemist väga väikese tulu liigiga, mis tekib vallavalitsuse kantseleiteenustest nagu paljundamine, tõendite ja toimikute väljastamine.

o Laekumised muude majandusküsimustega tegelevate asutuste majandustegevusest – Kohtla vald ja Kohtla‐Järve linn rajasid ühiselt ohtlike jäätmete kogumispunkti Kohtla valla territooriumile. Tulu tuleneb sellest, et linn maksab lepingu alusel punkti ülalpidamise tasu. Tulu on stabiilne, sest ei ole plaanis punktiga seotud kulusid kasvatada.

o Üüri‐ ja renditulud – tulu laekub Valaste kohviku ja külalistemaja renditulust. Laekumine on stabiilne, kuna sisaldab ainult ühte maksjat ning hetkel on kohvik oma tegevuses jätkusuutlik.

o Laekumised õigust müügist – laekumine on tingitud hoonestusõiguse tasust. Hetkel on kehtivad kolm lepingut kogusummaga 97 000 krooni aastas ning sõlmitud järgmiseks 30 aastaks. Tulu liik võib suureneda Kukruse mõisa kahe hoonestusõiguse lepingu võrra paari aasta pärast (lisatulu umbes 30 000 krooni aastas).

Toetused – riiklikud eraldised ja toetused, mida on suhteliselt keeruline prognoosida ning sõltuvad riigi poliitikast.

o Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks – riigi ja riigiasutuste eraldised jooksvate kulude katteks. Üldiselt jääb maht alla ühe miljoni. 2009. a. ulatus tulude maht ligikaudu 5,8 miljonini, mis oli tingitud Kukruse mõisa investeeringu ettemaksust.

o Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks – toetused konkreetsete investeeringute rahastamiseks. 2010. a. kavandatud 4,2 miljonit krooni on kõik Kukruse mõisa arendamiseks.

o Mittesihtotstarbelised toetused – tasandusfondi lõige 1 on summas null krooni, kuna Kohtla vallale laekub ligikaudu 3,1 miljoni krooni ulatuses ressursimaksu Aidu karjääri pealt. Lõige 1 jääb nulliks niikaua, kuni laekub ressursimaksu samas ulatuses. Hetkel jagub Aidu karjääri kaevandusalast 2‐3 aastaks. Plaanis on laiendada Aidu karjääri Vanaküla karjääri välja arvelt, mis annaks täiendavad 2‐3 aastat varu, kuid kohalikud elanikud on hetkel selle vastu. See tähendab valla jaoks pigem ebastabiilset olukorda ja teadmatust. Tasandusfondi lõige 2 on olemas ning koosneb sotsiaalvaldkonna rahadest, peamiselt toimetulekutoetus.

Muud tulud – valla jaoks olulise mahuga tulud ning kavas on esialgu säilitada senine tulude maht.

o Varade müük – 2010. a. ei ole kavandatud varade müüki, kuid realiseerimist väärt objekte on küll. Kohtla valla oleks võimalik realiseerida hoone kinnistu Saka külas (asub lagunenud karjalauda ja vana koolimaja kõrval, väärtus kuskil 600 000 krooni) ning metsa kinnistu (väärtus kuskil 500 000 krooni). Mõlemaid kinnistuid on omavalitsus üritanud müüa, kuid toodud väärtuses pole keegi huvi tundnud. Reaalselt oleks võimalik müüa ehk kaks korda odavama hinnaga.

o Intressitulu hoiustelt – pikaajalised hoiused puuduvad ning samuti pole lähiajal plaanis neid tekitada.

o Maavarade kaevandamise tasu – tulu laekub Aidu karjääriga seotud ressursimaksust, mida kirjeldati eespool. Lisaks Aidu karjäärile paiknev vallas maavara varuna arvel olev paekivi maardla. Juhul, kui riik ilmutab huvi kaevandamise vastu, siis on võimalik kasvatada ressursimaksu.

o Vee erikasutus – tulu laekub peamiselt kaevandustest ning samuti teede ehitusest. Suurim panustaja on eeldatavalt AS Viru Keemia Grupp, kuigi täpne selgus tulu laekumise osas puudub. Isegi Keskkonnaamet ei osanud 100%‐liselt kinnitada millistelt ettevõtetelt kui palju tulu laekub.

7.2. TULUDE PROGNOOS 2011‐2014

Rahandusministeeriumi majandusprognoosi aastateks 2009‐2011 kohaselt väheneb 2010. aastal Eestis tööhõive 3,2% ja keskmine brutopalk 4%. Sellise prognoosi alusel vähenevad hüvitised töötajatele ehk maksustatav tulu kokku 7,1%. Kuna 2010. aastal kehtib kohalikele omavalitsustele 11,4%‐ne tulumaksu eraldamise määr kogu aasta, väheneb omavalitsustele eraldatav tulumaks aga ligikaudu 9%. Maksustatava tulu tõusu ennustatakse alles 2011. aastaks. Rahandusministeeriumi prognoosil põhineva arvestuse kohaselt kasvab maksustatav tulu 2011. aastal 1,3%, 2012. aastal 4% ja 2013. aastal 5,4%. Eesti Pank prognoosib kogu kümnendi keskmiseks majanduskasvuks 4%.

Kuna kohalike omavalitsuste eelarve tulude ja tulubaasi osakaal SKP‐s on aastatel 2009 ja 2010 eeldavalt kõrgemal 2007. a. tasemest, siis kohalike omavalitsuste tulumaksu osa ja ta‐sandusfondi kogusummat ei suurendata (riiklikul tasemel vastu võetud otsus). Kohtla valla eelarve kujunemise prognoos erinevate tululiikide lõikes on toodud tabelis 12. Majanduskriisi mõjud on eelarve tulude täitumisele andnud löögi alates 2009. a. ning 2010. a. tulude eelarve on omakorda 19,51% väiksem 2009. a. omast. Langus ei ole tingitud otse‐selt kõigi tulude vähenemisest, vaid investeeringusummade jaotus muudab eelarve kogutu‐lude vahed suuremaks. Tulude eelarvete prognoosimisel on kasutatud Kohtla valla olemasolevat statistikat elanike arvu, maksumaksjate arvu, keskmise sissetuleku ja laekuva tulumaksu osas. Prognoosides on eeldatud sarnaste tendentside jätkumist ning oldud prognoosides pigem pessimistlikum. Tu‐lude kasvamise osas on kasutatud Rahandusministeeriumi makromajanduslikku prognoosi keskmise palga ja tarbijahinnaindeksi muutuste osas. Lisaks riiklikele eraldistele on suureks küsimärgiks prognoosis kaevandamisõigus tasu laekumine Aidu karjääri osas. 2010. a. esime‐sel poolaastal ei ole täit selgust karjääri kaevandamisala laiendamise osas. Siiski on prognoo‐sis arvestatud kaevandamise jätkumise variandiga. Juhul, kui kaevandamist 2‐3 aasta pärast enam ei toimu suureneb oluliselt riikliku tasandusfondi osakaal ning tulude laekumise suu‐rusjärk eeldatavalt säilib. Tabel 12. Kohtla valla tulude prognoos aastateks 2011‐2014.

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 Eelarve klassifi‐kaator Tulu liik Eelarve Prognoos Prognoos Prognoos Prognoos

30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmak‐sed 10 430 000 10 480 971 10 708 791 10 966 809 11 434 283

300 Tulumaks 9 750 000 9 800 971 10 013 791 10 271 809 10 739 283

3000 Füüsilise isiku tulumaks 9 750 000 9 800 971 10 013 791 10 271 809 10 739 283

303 Omandimaksud 655 000 655 000 670 000 670 000 670 000

3030 Maamaks 655 000 655 000 670 000 670 000 670 000

304 Maksud kaupadelt ja teenustelt 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000

3044 Reklaamimaks 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000

32 Kaupade ja teenuste müük 225 000 226 920 229 908 263 497 267 592

320 Riigilõivud 30 000 30 450 31 150 31 991 32 951


3221 Laekumised kultuuri‐ ja kunstiasu‐tuste maj.tegevusest 15 000 15 225 15 575 15 996 16 476

3229 Laekumised üldvalitsemisasutuste maj.tegevusest 5 000 5 075 5 192 5 332 5 492


3232 Laek.muude maj.küsimustega tege‐levate asutuste maj. 60 000 60 900 62 301 63 983 65 902

3233 Üüri ja renditulud 18 000 18 270 18 690 19 195 19 771

3237 Laekumised õiguste müügist 97 000 97 000 97 000 127 000 127 000

35 Toetused 5 514 814 5 315 000 5 315 000 5 315 000 5 315 000

350 Sihtotstarbelised toetused 5 123 084 4 925 000 4 925 000 4 925 000 4 925 000

3500 Sihtotstarbelised toetused jooksva‐teks kuludeks 923 508 925 000 925 000 925 000 925 000

3502 Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 4 199 576 4 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000

352 Mittesihtotstarbelised toetused 391 730 390 000 390 000 390 000 390 000

38 Muud tulud 3 800 000 3 800 000 3 800 000 3 800 000 3 800 000

381 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 0 0 0 0 0

382 Tulud varadelt 3 800 000 3 800 000 3 800 000 3 800 000 3 800 000

3820 Intressi‐ ja viivisetulud hoiustelt 0 0 0 0 0

3825 Rendi‐ ja üüritulud mittetoodetud põhivaradelt 3 800 000 3 800 000 3 800 000 3 800 000 3 800 000

Maavarade ja maa‐ainese kaevan‐damisõiguse tasu 3 100 000 3 100 000 3 100 000 3 100 000 3 100 000

Laekumine vee erikasutusest 700 000 700 000 700 000 700 000 700 000

KOKKU 19 969 814 19 822 891 20 053 699 20 345 305 20 816 875

8. KULUDE JAOTUS (2010‐2014)

8.1. KULUDE EELARVE KUJUNEMINE

Järgnevalt on antud ülevaade Kohtla valla 2010. a. kulude eelarve koosnemisest ning arvestatakse edasisi suundumusi kuni aastani 2014:

Vallavolikogu – kulu koosneb peamiselt volikogu liikmetele makstavatest personalikuludest ja istungite läbiviimisest. Majandamiskulud on tagasihoidlikud. Üldises plaanis jääb volikogu liikmete tasustamine samadele alustele, kuna tasu on juba hetkel väike ning samuti puuduvad vahendit selle suurendamiseks.

Vallavalitsus – kulu koosneb 89,5% ulatuses tegevuskuludest, millest 2/3 moodustab personalikulu. Reaalselt on olemas vajadus personalikulu suurendamiseks, kuna vallas puudub planeeringuspetsialist ning viimastel aastatel on surve valdkonnas olnud suur. Lisavahendeid on aga lähiaastatel raske leida, kuna 2008. a. kaotati 14. palk ja 2009. a. kaotati 13. palk. Alates 2010. a. saavad kõik ametnikud 12. palka aastas. Juhul kui majanduslik olukord stabiliseerub, siis nähakse ette vallavalitsuse paigutamist Kukruse mõisa (see eeldab suuremat investeeringuvõimekust).

Reservfond – raha paigutamine reservfondi peab jätkuma, kuid summa suurendamist kuni aastani 2014 ette ei nähta.

Üldised teenused – kulu moodustavad eraldised organisatsioonidele. Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Ida‐Virumaa Omavalitsuste liidu liikmemaksud, mille suurendamist ei peeta vajalikuks.

Avalik kord ja julgeolek – teenus on tagatud riigi poolt ning senimaani ei ole Kohtla vald valdkonda raha eraldanud. Seda ei tehta ka perioodil 2010‐2014.

Majandus – kulu koosneb peamiselt infrastruktuuri haldamise ja arendamisega seotud väljaminekutest ning jaguneb mitmeteks alaliikideks.

o Maakorraldus – sisaldab enamuses maakorraldaja palgakulu ning vähesel määral maakorralduslike toimingute kulu.

o Maanteetransport – seotud teede haldamise ja remondiga. Riigi poolt eraldatud summadest toimub maanteede haldamine. Üldises plaanis katab ära ainult profilieerimise ja aukude parandamise, teede põhjade korrastamiseks ja suuremateks investeeringuteks vahendeid ei piisa. Suurem probleem on külateedega, mis kipub kohati läbimatuks muutuma. Hinnanguline vajadus Kohtla valla teede remondiks ja hoolduseks on kaks miljonit krooni aastas.

o Liikluskorraldus – tegemist on suhteliselt väikese kuluga, mis on seotud liikluse reguleerimisega ja märkide paigaldamisega. 2010. a. on kavandatud kulu kuskil 100 000 krooni võrra suurem, arvestades vajadusega bussipaviljonide korrastamiseks. Paviljone on korrastatud ja korrastatakse peamiselt kohalike elanike soovil riigimaanteede ääres.

o Turism – seotud peamiselt turismiobjektide majandamisega ning korrastuste tegemisega (väliselekter, valve jms). Hetkel on käimas Valaste joa keskkonnaekspertiisid, mis elgitavad välja objekti edasised kasutusvõimalused, sest hetkel on platvorm muutunud varisemisohtlikuks. Kuni aastani 2014 on vajalik arvestada omavahendite tagamisega võimalike investeeringute teostamiseks Valaste joa platvormi kindlustamiseks ja

arendamiseks. Kulusid on eelarves võimalik ka ümber paigutada arendusprojektide alla.

o Arendusprojektid – investeeringute raha Kohtla valla eelarves. 2010. ja eeldatavalt ka 2011. a. on investeeringud seotud Kukruse mõisaga. Sellest lähtub hinnaguliselt 1,9 miljoni krooni suurune aastane püsikulu, mis koosneb kahe inimese palgakulu ja hoone majandamiskulu.

Keskkonnakaitse – keskkonnahoiu ja jäätmehooldusega seotud kulud. o Jäätmekäitluse üldkulu – aastane püsikulu jäätmekäitluse korraldamiseks

Kohtla vallas, mis sisaldab muuhulgas avalike prügikastide haldamist. o Ohtlike jäätmete kogumispunkt – Kohtla valla ja Kohtla‐Järve linna poolt

ühiselt rajatud punkt, mille majandamise kulu ei kavatseta suurendada ning säilib suhteliselt stabiilsena.

o Muu keskkonnakaitse – sisaldab keskkonnanõuniku palgakulu. Elamu‐ ja kommunaalmajandus – erinevate vallale kuuluvate trasside ja rajatiste

majandamiskulu. o Veevarustuse majandamiskulu – veevarustusega seotud rajatised on

üldjoontes renoveeritud ja korrastatud, kuid siiski on Saka külas vajalik teostada mõningaid töid. Suure hulga kulust (ligikaudu 100 000 krooni) moodustab jooksev hooldus ja remont (rikete likvideerimine). Üldises plaanis kavandatakse kulu jätta samasse suurusjärku, kuna investeeringute teostamiseks vahendeid planeerida on sel perioodil raske.

o Tänavavalgustus – kulu on seotud valgustse elektrienergia tasumisega. Kulu on stabiilne ja sõltun elektrienergia hinnast. Ohuks on asjaolu, et riik rajab hetkel Kukruse ja Kohtla‐Järve vahelist kergteed koos valgustusega ning soovib seda hiljem üle anda omavalitsusele. Kohtla vald on sellest keeldunud, kuna objekt põhjustab liigset kulu eelarvele.

o Elamu‐ ja kommunaalmajanduse haldamine – kulu ulatub keskmiselt poole miljonini aastas ning seda kärpida ei ole enam võimalik. Kulust umbes 80% moodustavad jooksvad heakorratööd (parkide niitmine ja hooldamine, teede äärte ja külaplatside niitmine).

o Hulkuvad loomad – kulu on minimaalne ning suurendada ei kavatseta. Vajalik teenus, mida omavalitsus peab pakkuma.

Tervishoid – teenus on tagatud riigi poolt ning Kohtla vallal ei plaanis 2010‐2014 eelarves tervishoiukulusid tekitada. Kulud puuduvad ka eelmisel perioodil.

Vaba aeg, kultuur, sport ja religioon – peamiselt kultuuri‐ ja huvitegevusega seotud kulu, mille planeerimine vajalik, arvestades elukeskkonna kvaliteeti.

o Spordikoolid – toetused spordiklubidele, et Kohtla valla lapsed saaksid nende tegevuses osaleda. Vallavalitsus on otsustanud, et laste arvelt kärpeid ellu ei viida. Sõltub siiski laste arvu kõikumisest.

o Puhkepargid – peamiselt avalike parkidega seotud investeeringud. 2010. a. konkreetne KIK projekt 23 000 krooni ulatuses. Summad on väiksed, kuid nende arvelt on võimalik katta projektide omaosalust.

o Muusika‐ ja kunstikoolid – pearaha maksmine Kohtla valla lastele, et võimaldada käia huvikoolides.

o Noorsootöö – noorsootöötaja personalikulu ja minimaalne sellega kaasneb noorsootöö valdkonna majandamiskulu.

o Noortekeskus – otse Järve küla noortekeskuse ülalpidamiskulu.

o Vaba aja üritused – igal aastal korraldatavad traditsioonilised ülevallalised üritused.

o Raamatukogud – Saka raamatukogu ülalpidamiskulu. Vähendada enam võimalik ei ole, kuna minimaalne kulu on juba saavutatud. Pigem on vajalik kaaluda kulude suurendamist.

o Kultuurimajad – Saka rahvamaja ülalpidamiskulu (töötaja palk ja majandamine). Hoone majandamiskulu on suur, kuna küttesüsteem halb (elektriküte kombineerituna puuküttega) ning samuti puudub hoonel kaasaegne soojustus.

o Kultuuriüritused – Vabariigi aastapäeva korraldamine ja maakondlikes üritustes osalemine.

o Seltsitegevus – toetus mittetulundusühingutele ja külaseltsidele. Üks kord aastas on kõikidel küladel võimalik esitada Kohtla vallale taotlus toetuse saamiseks (taotleja kohta 10 000 krooni üritustes ja 10 000 krooni investeeringuteks). 2010. a. on kavandatud 210 000 krooni, edaspidi oleks vajalik kavandada maksimaalselt 150 000 krooni (sõltub külade aktiivsusest).

Haridus – seotud eelkooliealiste lasteasutuste, koolide ja õpilastranspodi kuluga. o Eelharidus ja lasteaiad – Kohtla vallas puuduvad koolieelsed lasteasutused

ning vald on sõlminud kokkuleppe Kohtla‐Järve linnaga, et Kohtla valla lastele on garanteeritud 30 lasteaiakohta. Kulu on seotud pearaha maksmisega.

o Põhikoolid – seotud pearaha maksmisega ümberkaudsetele omavalitsustele. o Gümnaasiumid – seotud pearaha maksmisega teistele omavalitsustele. Kulu ei

suurene, vaid pigem väheneb, sest laste on languses. o Täiskasvanute gümnaasiumid – minimaalne kulu 35 000 krooni aastas, kuid on

vajalik säilitada. o Kutseõpe – minimaalne kulu, mis peab säilima. o Õpilasveo eriliinid – ühistranspordi totatsiooni kulu, mille muutus on

suhteline ja sõltub konkreetsest vajadusest. Sotsiaalne kaitse – erinevad sotsiaaltoetused ja abivajate probleemide lahendamise

kulu. o Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused – kulu on tingitud ühe

konkreetse lapse abistamisega. Summa on fikseeritud lepinguga ning 2‐3 aastat on vajalik kulu säilitada.

o Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse – kulu koosneb hooldustoetuste maksmisest, mis riik omavalitsustele üle andis. Kulu suurusjärk säilib, kuna inimeste hulk on suhteliselt stabiilne.

o Eakate sotsiaalhoolekandeasutused – kulu alla kuuluvad hooldekodude tasud ja hooldustöötaja personalikulu.

o Muu eakate sotsiaalne kaitse – kulu seotud peamiselt eakate toetustega. o Lastekodud – kulu minimaalne 1 000 krooni aastas, ühe lastekodulapse suvise

laagri finantseerimiseks. o Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse – kulu on tingitud peamiselt

peretoetuste väljamaksmisest. o Töötute sotsiaalne kaitse – kulu on minimalane 5 000 krooni aastas, kuid see

tuleb säilitada nende tarbeks, kes ei ole töötuna arvel, aga vajavad abi. Samuti ravikindlustuse puudumise korral võiv välja maksta.

o Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele – kulu sotsiaalkorterite majandamiseks.

o Riiklik toimetulekutoetus – sõltub riiklikult eraldatud toetuse määrast ja abivajajate hulgast.

o Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse – minimaalne ettenägematute kulude planeerimiseks.

o Muu sotsiaalne kaitse – sotsiaalnõuniku personalikulu.

8.2. KULUDE PROGNOOS 2011‐2014 Kohtla valla eelarve kulude jaotuse prognoos aastateks 2011‐2014 on esitatud tabelis 13. Tabelis on esitatud kulude jagunemine eelarvestrateegia kontekstis ning on aluseks iga‐aastasele eelarve koostamise protsessile. Kohtla vald võib vajaduse ilmnemisel eelarve koostamisel proportsioone muuta. Majanduslanguse jätkumisel ja täiendava kärpimisvajaduse tekkimisel on mõistlik kulud üle vaadata kommunaalmajanduse ja teede valdkonnas, kuna teised valdkonnad on juba kärbitud ning avalike teenuste kvaliteetse pakkumise nimel ei ole mõistlik enam kulusid vähendada. Teisest küljest on teede valdkond pidevalt alarahastatud ning suuremateks investeeringuteks (näiteks teede põhjade korrastamine) vahendid puuduvad, siis teede raha edaspidine kärpimine põhjustab teede kvaliteedi langust ning seega muutub elukeskkonna kvaliteet madalamaks. Kohtla valla kulude prognoosimisel aastateks 2011‐2014 on lähtutud valla reaalsetest vajadustest ning arvestatud võimalike kärpekohtadega, samas on arvestatud sellega, et enamustelt eelarveridadelt ei ole võimalik rohkem kulusid koomale tõmmata. Kulude osas on prognoosis arvestatud kulude loogilise kasvamisega tulenevalt Rahandusministeeriumi makromajanduslikust finantsprognoosist. Personalikulud kasvavad vastavalt keskmise palga kasvule ning majandamiskulud kasvavad vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele. Keerulisem on prognoosida toetusi ja eraldisi. Kulude mittekasvatamine reaalselt vabade vahendite hulka, mida suunata investeeringuteks oluliselt ei suurenda, kuna tulude osas on samuti arvestatud teenuste pakkumise hindade tõusmisega vastavalt Rahandusministeeriumi makromajanduslikule finantsprognoosile. Koostades prognoosid tulude ja kulude osas vastavalt Rahandusministeeriumi makromajanduslikule finantsprognoosile jääb eelarve kuludes investeeringuteks vahendeid 2011. a. 1,5 miljonit, 2012. a. 1,3 miljonit, 2013. ja 2014. a. 1,1 miljonit krooni. Kokkuvõttes saadakse nelja aasta peale investeeringuteks ligikaudu viis miljonit krooni. Peatükis 8.3 toodud esmane investeeringuvajadus aastateks 2011‐2014 on 20,35 miljonit krooni. Kaasates projektide elluviimisesse erinevaid toetusvõimalusi on investeeringute teostamine reaalne, kuna vajalikust mahust on omavahenditega kaetav 25%.

Tabel 13. Kohtla valla kulude prognoos aastateks 2011‐2014.

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014

Kood Kulu liik Eelarve Eelarve Eelarve Eelarve Eelarve

KOKKU 22 053 802 19 282 741 19 693 216 20 190 011 20 650 451

01 Üldised valitsussektori tee‐nused 2 292 092 2 320 395 2 374 928 2 443 499 2 546 437

01111 Valla‐ ja linnavolikogu 181 400 183 771 188 887 195 451 206 302

50 Personalikulud 175 700 177985 182968,41 189372,42 200041,27

55 Majandamiskulud 5 700 5 786 5 919 6 078 6 261

15

Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 0 0 0 0 0

01112 Valla‐ ja linnavalitsus 1 877 120 1 903 052 1 952 469 2 014 476 2 106 563

50 Personalikulud 1 115 020 1 129 521 1 161 146 1 201 787 1 269 494


6 Muud kulud 198 000 200 970 205 592 211 143 217 478

01114 Reservfond 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000

01330 Üldised teenused 133 572 133 572 133 572 133 572 133 572

4 Eraldised 133 572 133 572 133 572 133 572 133 572

04 Majandus 7 722 510 4 793 232 4 883 533 4 995 892 5 114 034

04210 Maakorraldus 217 910 220 825 226 802 234 404 246 472

50 Personalikulud 177 410 179 717 184 749 191 215 201 988


04510 Maanteetransport 1 400 000 1 421 000 1 453 683 1 492 932 1 537 720

55 Majandamiskulud 1 400 000 1 421 000 1 453 683 1 492 932 1 537 720

04511 Liikluskorraldus 135 000 35 000 35 525 36 342 37 323


04730 Turism 140 000 142 100 145 368 149 293 153 772


04740 Arendusprojektid 5 829 600 2 974 308 3 022 154 3 082 921 3 138 746

50 Personalikulud 197 600 203 133 210 242 222 087 222 087


15

Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 3 887 000 1 500 000 1 300 000 1 100 000 1 100 000

05 Keskkonnakaitse 386 810 392 194 402 276 414 885 433 285

05100 Jäätmekäitlus 77 000 78 155 79 953 82 111 84 575


051001 Jäätmekäitlus Ohtlike jäät‐mete kogumispunkt 104 900 106 409 109 020 112 233 116 517

50 Personalikulud 32 300 32 720 33 636 34 813 36 775


05600 Muu keskkonnakaitse 204 910 207 630 213 304 220 541 232 193

50 Personalikulud 177 410 179 717 184 749 191 215 201 988


06 Elamu‐ ja kommunaalma‐jandus 896 345 909 790 930 715 955 845 984 520

06300 Veevarustus 194 045 196 956 201 486 206 926 213 134


06400 Tänavavalgustus 162 300 164 735 168 523 173 074 178 266


06601 Elamu‐ ja kommunaalma‐janduse haldamine 510 000 517 650 529 556 543 854 560 170


06603 Hulkuvate loomadega soe‐tud tegevus 30 000 30 450 31 150 31 991 32 951


08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 2 208 895 2 188 313 2 238 298 2 299 788 2 381 677

08101 Spordikoolid 170 000 172 550 176 519 181 285 186 723


08102 Sporditegevus 20 000 20 300 20 767 21 328 21 967


08103 Puhkepargid 23 000 23 345 23 882 24 527 25 263


08105 Laste muusika‐ ja kunstikoo‐lid 630 000 639 450 654 157 671 820 691 974


08106 Laste huvialamajad ja ke‐skused 60 000 60 900 62 301 63 983 65 902


08107 Noorsootöö ja noorteke‐skused 160 525 162 636 167 131 172 885 182 302

50 Personalikulud 149 025 150 963 155 190 160 622 169 671


081071 Noortekeskus 344 225 349 027 357 972 369 147 385 366

50 Personalikulud 181 225 183 582 188 722 195 327 206 332


08109 Vaba aja üritused 100 000 101 500 103 835 106 638 109 837


08201 Raamatukogud 113 225 114 817 117 728 121 350 126 501

50 Personalikulud 53 225 53 917 55 427 57 367 60 599


08202 Rahva‐ ja kultuurimajad 349 920 354 738 363 990 375 616 393 011

50 Personalikulud 215 820 218 627 224 748 232 614 245 719


08208 Kultuuriüritused 25 000 25 375 25 959 26 660 27 459


08209 Seltsitegevus 213 000 163 676 164 058 164 551 165 370

50 Personalikulud 13 500 13 676 14 058 14 551 15 370


08300 Ringhäälingu‐ ja kir‐jastamisteenused 0 0 0 0 0

09 Haridus 5 949 000 6 033 525 6 165 074 6 323 053 6 503 325

09110 Eelharidus ‐ lasteaiad 3 000 000 3 045 000 3 115 035 3 199 141 3 295 115


09212 Põhikoolid 400 000 406 000 415 338 426 552 439 349


09220 Gümnaasiumid 2 280 000 2 313 000 2 364 359 2 426 037 2 496 418

41 Sotsiaaltoetused 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000


09221 Täiskasvanute gümnaasi‐umid 35 000 35 525 36 342 37 323 38 443


09222 Kutseõppeasutused 4 000 4 000 4 000 4 000 4 000


09600 Õpilasveo eriliinid 230 000 230 000 230 000 230 000 230 000


450 Sihtotstarbelised eraldised 180 000 180 000 180 000 180 000 180 000

10 Sotsiaalne kaitse 1 474 830 1 481 489 1 492 991 1 507 867 1 528 786

10120 Puuetega inimeste sotsiaal‐hoolekandeasutused 80 000 81 200 83 068 85 310 87 870


10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 301 274 301 274 301 274 301 274 301 274


10200 Eakate sotsiaalhoolekan‐deasutused 114 560 116 162 119 130 122 834 128 182

50 Personalikulud 58 560 59 322 60 983 63 117 66 673


10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 208 000 208 120 208 307 208 531 208 787




10400 Lastekodud 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000

452 Mittesihtotstarbelised erald‐ised 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000

10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 306 880 307 105 307 455 307 876 308 356




10500 Töötute sotsiaalne kaitse 5 000 5 500 5 500 6 000 6 000


10600 Eluasemeteenused sots.riskirühmadele 12 000 12 180 12 460 12 797 13 180


10701 Riiklik toimetulekutoetus 231 206 231 206 231 206 231 206 231 206


10702 Muu sotsiaalsete riskirüh‐made kaitse 5 000 5 075 5 192 5 332 5 492


10900 Muu sotsiaalne kaitse 209 910 212 667 218 399 225 707 237 439

452 Mittesihtotstarbelised erald‐ised 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500

50 Personalikulud 177 410 179 717 184 749 191 215 201 988


20 6 Kohustuste vähenemine 1 123 320 1 163 802 1 205 401 1 249 183 1 158 389

8.3. INVESTEERINGUD 2011‐2014

Käesoleva eelarvestrateegia elluviimise perioodil on kindlasti vajalik teostada järgnevad investeeringud esitatud prioriteetsuse järjekorras:

Valla kodulehele korrastamine internetis – hinnaguline maksumus 50 000 krooni. Järve küla pargi rekonstrueerimine ja jätkutegevused (terviklahendus, mis koosneb

palli‐ ja spordiväljakutes, jalgradadest, pinkidest, välimööblist jms) – hinnanguline maksumus kümme miljonit krooni.

Kukruse mõisa seni korrastamata osa renoveerimine (osa, mis jääb väljaspoole külastuskeskust ja külaliikumuse maja) ja vallavalitsuse tööruumide ehitamine (peamiselt sisetööd 4,1 miljoni krooni eest). Lisaks jääkeldri renoveerimine (umbes 200 000 krooni), kuivatisse sauna ja spordisaali rajamine (hinnanguliselt kolm miljonit krooni).

Kukruse pargi rekonstrueerimine – hinnaguline maksumus kuus miljonit krooni. Lisaks ülal nimetatud prioriteetsematele investeeringutele toob Kohtla valla kehtiv arengukava aastateks 2007‐2013 välja järgneva (projektide reaalne elluviimine toimub suure tõenäosusega alates aastast 2014):

Valaste joa turismi‐ ja puhkekompleksi arendamine (matkarajad, kohvik, külalistemaja, hetkel toimub projekteerimine). Vajalik on Kohtla vallal planeerida kaasfinantseeringu osa õppematkaradade rajamisel, mille kogumaksumus on hinnaguliselt kuus miljonit krooni.

Kohtla valla uue üldplaneeringu koostamine (planeeritud ette võtta 2011. a., kuna olemasolev on vananenud ja pärineb 1999. a.) – hinnaguline maksumus 500 000 krooni.

Vee‐ ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine vastavalt Kohtla valla veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavale 2007‐2019 – hinnanguline maksumus 19 miljonit krooni.

Saka rahvamaja soojustamine ja küttesüsteemi parandamine. Maksumuse osas ei ole kalkulatsioone teostatud.

Noorsootöö arengukava koostamine ja elluviimine. Maksumus sõltub arengukavas ettenähtud investeeringutest.

2010. a. on kavandatud Kukruse mõisa külastuskeskuse lõplik väljaarendamine. Projekt on vajalik aasta lõpuks ellu viia ning vältida EAS toetusmaksete nihkumist 2011. a.

8.4. LAENUSTRATEEGIA

Vastavalt Valla‐ ja linnaeelarve seaduse § 8 võib kohalik omavalitsus võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel:

1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;

2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;

3) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla või linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks.

Kohtla valla konsolideerimisgrupi kohustuste hulka kuulub hetkel üks pikaajaline pangalaen, mille maksmine lõpeb 2014. a. lõpus. Kohustuste kogumaht 1. jaanuari 2010. a. seisuga on 5 900 095 krooni. Laenujäägi kogumaht koos intressikuluga moodustas 32,17% 2010. a. kinnitatud eelarve tulude (19 969 814 krooni) kogumahust, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised, olles seega allpool lubatud 60% piiri (tabelid 14 ja 15). Olulisemad kohalike omavalitsuste laenu võtmise kriteeriumid:

Aastatel 2009‐2011 võivad KOV‐id ja KOV‐ist sõltuvad üksused võtta laenu välisabi projektide omafinantseeringu katteks.

Laenutaotlused tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium hindab KOV või KOV‐ist sõltuva üksuse suutlikkust

omavahenditega katta omafinantseeringut. Omavahendite piisavuse korral võib Rahandusministeerium teha ettepaneku võtta

laenu vähem. Seaduse rikkumise korral on riigil õigus kinni pidada KOV‐i tulumaksu ja

tasandusfondi. Kohtla valla krediidivõimelisena hoidmise tarvis seatakse järgnevad laenustraategiat toetavad põhimõtted:

Investeeringud planeeritakse vastavalt kehtivale arengukavale ja valdkondlikele arengukavadele.

Eelarve koostamisel järgitakse kõiki Valla‐ ja linnaeelarve seaduse nõudeid. Tulude alalaekumise korral teostatakse kulutusi kinnitatud eelarvest

proportsionaalselt väiksemas mahus. Tulude alalaekumine vajab koheselt põhjuste leidmist ja analüüsimist. Omatulude senise osakaalu hoidmine eelarve kogumahust vähemalt samal tasemel.

Oluliste majandus‐ ja demograafiliste muudatuste ilmnemisel tulude ja kulude struktuuri operatiivne ümberhindamine.

Tabel 14. Kohtla valla laenuvõimekuse hindamine perioodil 2011‐2014. Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 Kirje nimetus Kinnitatud Prognoos Prognoos Prognoos Prognoos Tulud 19 969 814 19 822 891 20 053 699 20 345 305 20 816 875 Sihtotstarbelised toetused 5 123 084 4 925 000 4 925 000 4 925 000 4 925 000 Tulud ilma sihtots. eraldisteta 14 846 730 14 897 891 15 128 699 15 420 305 15 891 875 Maksimaalne laenujääk 8 908 038 8 938 734 9 077 219 9 252 183 9 535 125 Laenujääk 5 900 095 4 776 775 3 612 972 2 407 571 1 158 389 Laenujäägi % 32,17% 24,25% 15,91% 7,51% 0,00% Laenuvõimekus 4 131 263 5 325 762 6 669 648 8 093 794 9 535 125

Tabel 15. Kohtla valla pikaajalise laenu maksegraafik 2009‐2014.

Kuupäev Näitaja Laen 1 Kohustused kokku

31.12.2008 Laenu jääk 0 0

Tasumine 99 907 99 907

Saamine 6 000 002 6 000 002 2009

Intress (summana) 9 325 9 325

31.12.09 Laenu jääk 5 900 095 5 900 095

Tasumine 1 123 320 1 123 320

Saamine 0 2010


31.12.2010 Laenu jääk 4 776 775 4 776 775

Tasumine 1 163 802 1 163 802

Saamine 0 2011


31.12.2011 Laenu jääk 3 612 972 3 612 972

Tasumine 1 205 401 1 205 401

Saamine 0 2012


31.12.2012 Laenu jääk 2 407 571 2 407 571

Tasumine 1 249 183 1 249 183

Saamine 0 2013


31.12.2013 Laenu jääk 1 158 389 1 158 389

Tasumine 1 158 389 1 158 389

Saamine 0 2014


31.12.2014 Laenu jääk 0 0

9. VALLA KONSOLIDEERIMISGRUPPI KUULUVAD ISIKUD

Kohtla Vallavalitsus reg. nr. 75004033 (kinnitatud koosseis 16,5 kohta, komplekteeritud koosseis 13,9 kohta), struktuuriüksus Saka Rahvamaja (kinnitatud ja komplekteeritud koosseis 0,5 kohta) ja struktuuriüksus Järve küla noortekeskus (kooseisus on 1,0 kohta). Allasutus on Saka Raamatukogu reg. nr. 75004046 (kinnitatud ja komplekteeritud koosseis 0,5 kohta). Kõikide nimetatud asutuste ja üksuste finantseerimine toimub Kohtla valla eelarvest.

10. KOKKUVÕTE

Riiklikul tasemel on taas päevakorrale kerkinud arutelud seaduse eelnõu üle, mis seaks kohalike omavalitsuste eelarvestrateegiate koostamise kohustuslikuks. Seni reguleerib omavalitsuste eelarvet peamiselt Valla‐ ja linnaeelarve seadus. Eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on üldises plaanis tagada omavalitsuse finantspoliitika jätkusuutlikkus: positiivne eelarvetulem, reservide olemasolu, piisav laenuteenindamise‐ ja investeerimisvõimekus. Käesoleva eelarvestrateegia kontekstis võib öelda, et Kohtla valla eelarve tulude kogumaht on majanduslanguse tingimustes vähenenud, kuid vaatamata sellele on võimalik tagada kõikide seniste avalike teenuste säilimine. Eesti kohalike omavalitsuste suuruse ja hulga optimeerimise kohta on koostatud mitmeid uuringuid ja hinnanguid. Üldises plaanis võib öelda, et arvestades rahvastikku, eelarve mahtusid ja tulude laekumist on hinnanguliselt 60% omavalitsustest pigem jätkusuutmatud, kui jätkusuutlikud. Üldises plaanis on kohalik omavalitsus jätkusuutlik siis, kui toimub pidev areng, mitte taandareng. Oluline on rahuldada hetkel elavate inimeste vajadused, tingimustel, et ka järeltulevatel põlvedel oleks võimalik oma vajadusi rahuldada (kapitali ülekanne peab olema sama kvaliteedi ja mahuga). Jätkusuutlik omavalitsus suudab tagada kvaliteetsed avalikud teenused, head transpordiühendused ning elanikkonna stabiilsuse (piirkonnast ei toimu elanike väljarännet) (Ulst, E. 2005). Kohtla vald suudab lähiaastatel tagada kõik vajalikud avalikud teenused ning tulubaasi suurendamine sõltub suures osas Kukruse mõisa edust või ebaedust. Atraktiivse objekti väljaarendamise korral on võimalik kasvatada tulusid ning tõsta valla mainet, kuid külastajate vähesuse korral tekib vallale suure püsikuluga objekt, mida üleval pidada (hinnaguliselt 1,5‐2 miljonit krooni aastas). Hetke seisuga võib adekvaatseima hinnanguna omavalitsuse jätkusuutlikkusele (mitte ainult finantsilisele, vaid terviklikule keskkonnale) nimetada OÜ Geomedia poolt läbi viidud uuringut „Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusvõimekuse hindamine: indeks ja analüüs“, kus 2008. a. kokkuvõttes asus Kohtla vald 167. kohal 227‐st (punktide arv 43 100‐st). Seega asub vald erinevate näitajaid arvestava indeksi kohaselt viimase kolmandikus ning kuulub ülalnimetatud 60% hulka. Valla finantsolukorra parandamise eesmärgil on oluline otsida erinevaid võimalusi koostöö suurendamiseks naaberomavalitsustega (otsida võimalusi kulude optimeerimiseks ühistegevuse kaudu, kaaluda võimalikke ühinemise alternatiive), eelkõige Kohtla‐Järve linnaga. Koostöö abil on vajalik leida vahendeid kulude optimeerimiseks. Vastavalt eelarvestrateegias koostatud prognoosidele hinnatakse ligikaudseks investeeringuvõimekuseks 2011. a. 1,5 miljonit, 2012. a. 1,3 miljonit, 2013. ja 2014. a. 1,1 miljonit krooni. Nelja aasta koondina on investeeringuteks ligikaudu viis miljonit krooni. Investeeringuvajadus aastateks 2011‐2014 on 20,35 miljonit krooni. Kaasates projektide elluviimisesse erinevaid toetusvõimalusi on investeeringute teostamine reaalne, kuna vajalikust mahust on omavahenditega kaetav 25%. Soovitav on vältida investeeringute teostamist pikaajaliste laenude baasil.

Documents

KOHTLA VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2010 2014 · 2010. 10. 27. · Riigieelarve tuludest moodustavad peamise osa (2009. a. 75%) maksutulud, mistõttu mõjutavad maksupoliitilised