Kohtuarstlik lähenemine surmaga lõppenud koerte-rünnakule: ühe juhtumi analüüs

  • Upload
    ophrah

  • View
    46

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Kohtuarstlik lähenemine surmaga lõppenud koerte-rünnakule: ühe juhtumi analüüs. Maarja Toomlaid Stom. IV kursus 2. rühm. Sissejuhatus. Itaalias on ligikaudu 600 000 hulkuvat koera. Igal aastal läheb kaduma või hüljatakse rohkem kui 100 000 koera. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Kohtuarstlik lhenemine surmaga lppenud koerte rnnakule he juhtumi anals

Kohtuarstlik lhenemine surmaga lppenud koerte-rnnakule:he juhtumi analsMaarja ToomlaidStom. IV kursus2. rhmSissejuhatusItaalias on ligikaudu 600 000 hulkuvat koera.Igal aastal lheb kaduma vi hljatakse rohkem kui 100 000 koera.Koertekarjad rndavad inimesi harva, kuid tagajrgedeks vivad olla tsised vi isegi surmavad kehavigastused.Enamus korternnaku ohvritest on lapsed vi vanemaealised naised.SissejuhatusKoera poolt tekitatud vigastuse diagnoosi saab pstitada tpiliste hambajlgede alusel haavaservades.Tekitatud haavad jagunevad kolme kategooriasse:Mittesurmavad hammustushaavad;Tsised haavad, mis viivad ohvri surmani;Surmajrgselt tekitatud haavad.

Koerte rnnakutest ldiseltKoerad sikutavad oma ohvri kigepealt (jsemetest) pikali ning seejrel rndavad:kri, kaela vi koljut.Kui rnnak jb kestma, saabub surm enamasti:lmbumise, verekaotuse vi koljuluumurru tagajrjel.Koerte hammustused erinevad ksteisest suuruse ja vigastuse mustri poolest.Koerte rnnakutest ldiseltErinevalt kaslastest vivad koerad hakata oma ohvrit sma enne, kui ta on surnud.Koertele on omane karjainstinkt:kshaaval vivad nad olla healoomulised, kuid moodustades rhma, muutuda agressiivseks.Tekitatud kahjustused on kombinatsioon:Hammustustest, knistamistest ja muljumisjudude tagajrgjel tekkinud traumadest.Haavad jagunevad:Torkehaavadeks ja rebimishaavadeks.

Juhtumi analsSurmapaiga uurimine:hes mahajetud sjavebaasis leiti surnuna 45-aastane mees.Surnukeha lamas khuli suures vereloigus, mis oli juba osaliselt kuivanud.Oli mrgatav, et keha oli lohistatud.Kuigi riided olid terved, oli nha, et kampsuni varrukaid oli venitatud.Kohapealne lbivaatamine paljastas tsised vigastused no-, kaela- ja peapiirkonnas ning suur osa peanahast oli puudu.

Juhtumi analsOli teada, et antud naabruskonnas elab viiest korast koosnev kari ning selle kandi elanikud teatasid, et need koerad on mnikord les nidanud agressiivset kitumist.Samuti avastati, et ohvril oli minevikus esinenud depressioone seetttu oletati, et ta oli edutult proovinud sooritada enesetappu, hpates alla maja katuselt.Vere puudumine kohas, kus toimus ohvri kokkuprge maaga, ning suur kogus verd natuke maad eemal, samuti tendid nahaalustest verejooksudest viitasid sellele, et ohver oli veel elus, kui koerad teda rndasid.Jreldati, et ohver oli leidmise hetkeks olnud surnud 15-20 tundi.Juhtumi analsLahanguleiud:Ulatuslik pehmete kudede kadu nol ning kaela ja pea vasakul poolel.Nolihased vasakul poolel olid paljastunud ning suur osa peanahast oli puudu.Haavaservadel oli nha palju vikeseid, paralleelseid, osaliselt kumeraid pindmisi tkkeid, mis viitasid hammustushaavale.lejnud kehal oli nha ainult mnda hammustusjlge.Juhtumi analsLahanguleiud:Koljuluu anals paljastas arvukad slgud ja triibud, mis asusid puuduva peanaha piirkonnas perifeelselt.Hingamisteedest leiti vike kogus verd.Ohvril oli mitu luumurdu: vaagna-, parema reie-, parema aba- ja parema lavarreluu murrud.Surmaphjuseks mrgiti sisemised verejooksud luumurdudest ning vline verejooks, mis oli phjustatud arvukatest koerahammustustest.Juhtumi analsKoerte uurimine ja hammustusjlgede anals:Pti kinni viis koera:4 saksa lambakoera segu,1 labradori segu.Prast anesteseerimist vaadati le koerte hambad ning veti jljendid, millest valati kipsmudelid.Samuti tehti igast koerast detailseid pilte.Mdeti kaniinidevahelised ja intsisiividevahelised kaugused.

Juhtumi analsKoerte uurimine ja hammustusjlgede anals:Hammustuskohtadega nahaproove vrreldi kipsmudelitega, et teha kindlaks nende kokkusobivus.Eesmrgiks oli identifitseerida millised nendest viiest koerast kandsid kige suuremat vastutust tekitatud vigastuste eest.Leiti positiivsed kokkulangevused kolme koera puhul (nr. 3, 4, 5).Jreldati, et tenoliselt osalesid need koerad kallaletungis kige aktiivsemalt.KokkuvteHulkuvad koerad on kasvavaks probleemiks paljudes riikides.Sageli on nad nljased ning tunnevad ennast ohustatuna.Selle tulemuseks vib olla agressiivne kitumine teiste loomade vi inimeste suhtes.Antud juhtumi puhul oleks tenoliselt olnud vimalik ohvri elu psta, kui ta oleks leitud enne, kui koerad teda rndasid.Kukkumisest saadud vigastuste tttu ei olnud ta lihtsalt vimeline ennast koerte eest kaitsma.Koerad saadeti elama loomade varjupaika, vastavalt Itaalias kehtivale seadusele.Aithh thelepanu eest!