1

INFOLEHT

Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest. IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni õigsuse ja täielikkuse eest, ega ka tagajärgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa võib tuua.

KONGO DEMOKRAATLIK

VABARIIK

2

INFOLEHT

SISuKORD

I. ÜLDTEAVE 3II. VALITSEMISSÜSTEEM 4 1. Haldusjaotus 4III. KESKKOND 5IV. MAjANDuS 5V. TööhõIVE 6 1. Töötajate õigused 8 2. Laste töö ja vanuse alammäär töölelubamisel 9VI. PANGANDuSSÜSTEEM 10VII. ETTEVõTTE ASuTAMINE 10 1. Mikrolaenud 12VIII. RELIGIOON 13IX. ABIELu 14X. TERVIShOID 14 1. Ravimid 15 2. HIVi/AIDSi ravi 15 3. Vaimuhaigused 17XI. SOTSIAALSÜSTEEM 18XII. KODAKONDSuS 18 1. Passid 19XIII. TELEKOMMuNIKATSIOON jA POSTITEENuSED 20XIV. MEEDIA 20XV. TRANSPORT 21XVI. ELAMuMAjANDuS 23 1. Kinnisvara ostmine 23XVII. hARIDuS 24 1. Juurdepääs põhikoolile, keskkoolile ja ülikoolile 24 2. Kutseõpe 24XVIII. KASuLIKuD LINGID 25

3

INFOLEHT

1908. aastast Belgia asumaaks olnud Aafrika osa saavutas iseseisvuse 1960. aastal Kongo Vabariigi nime all, kuid riigi esimesi iseseisvusaastaid varjutas poliitiline ja sotsiaalne ebastabiilsus. Kolonel Joseph Mobutu sooritas 1965. aasta novembris riigipöörde ja kuulutas ennast Kongo Vabariigi presidendiks. Seejärel muutis ta oma nime Mobutu Sese Sekoks ja riigi nime Zaire’iks. Mobutu püsis võimul 32 aastat, kasutades selleks mitmel korral valimispettusi, aga ka jõumeetodeid. Etnilised rahutused ja kodusõda, mille põhjustas suur põgenike sissevool 1994. aastal Rwandas ja Burundis toimunud sõjategevuse tõttu, tõi 1997. aasta mais kaasa Mobutu režiimi kukutamise mässuliste poolt, keda toetasid Rwanda ja Uganda ja keda juhtis Laurent Kabila. Ta nimetas riigi ümber Kongo Demokraatlikuks Vabariigiks (KDV), kuid 1998. aasta augustis seisis uus valitsus silmitsi järjekordse ülestõusuga, mida toetasid taas Rwanda ja Uganda. Kabila režiimi toetuseks sekkusid konflikti Angola, Tšaadi, Namiibia, Sudaani ja Zimbabwe relvajõud. KDV, Kongo relvastatud mässajad, Angola, Namiibia, Rwanda, Uganda ja Zimbabwe sõlmisid juulis 1999 vaherahu, kuid episoodiline võitlustegevus jätkus. Laurent Kabila mõrvati 2001. aasta jaanuaris ja riigipeaks nimetati tema poeg Joseph Kabila. Oktoobris 2002 õnnestus uuel presidendil jõuda kokkuleppele Kongo idaosa okupeerinud Rwanda relvajõudude väljaviimise küsimuses; kaks kuud hiljem allkirjastasid kõik ülejäänud sõjategevuses osalenud pooled Pretoria kokkulepe eesmärgiga lõpetada vaenutegevus ja luua rahvusliku ühtsuse valitsus. Üleminekuvalitsus moodustati juulis 2003. Joseph Kabila presidendina ja neli asepresidenti esindasid endist valitsust, endisi mässuliste rühmitusi, poliitilist opositsiooni ja kodanikuühiskonda. Üleminekuvalitsus korraldas 2005. aasta detsembris edukalt referendumi konstitutsiooni kohta ja 2006. aastal presidendivalimised, rahvusassamblee valimised ja provintside seadusandlike kogude valimised. Rahvusassamblee astus ametisse 2006. aasta septembris ja Kabila vannutati ametisse sama aasta detsembris. Provintside seadusandlikud kogud alustasid tegevust 2007. aasta alguses ning seejärel astusid sama aasta jaanuaris ametisse valitud kubernerid ja riiklikud senaatorid. Järgmised korralised üleriigilised valimised toimuvad novembris 2011.

I. ÜLDTEAVE

• Täisnimi:Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV)• Rahvaarv:71 712 867 (juuli 2011, hinnanguline)• Pealinn:Kinshasa• Suuremad linnad: riigi suuremad linnad on Kinshasa (8,401 miljonit elanikku),

Lubumbashi (1,543 miljonit elanikku), Mbuji-Mayi (1,488 miljonit elanikku), Kananga (878 000 elanikku) ja Kisangani (812 000 elanikku). 35% riigi elanikkonnast elab linnapiirkondades.

• Pindala:2,34 miljonit ruutkilomeetrit (905 354 ruutmiili)• Tähtsamadkeeled:prantsuse, lingala, kiswahili, kikongo, tshiluba• Tähtsamadusundid:kristlus, islam• Tähtsamadrahvusrühmad:riigis elab rohkem kui 200 Aafrika rahvusrühma, kellest

enamik on bantud; neli suuremat hõimu – mongod, lubad, kongod (kõik bantud) ja mangbetu-azanded (hamiidid) – moodustavad umbes 45% rahvastikust.

• Keskmineeeldataveluiga:eeldatav eluiga sünnimomendil on 55,33 aastat.• Rahaühik:1 Kongo frank (CDF) = 100 santiimi• Põhilisedekspordiartiklid:teemandid, vask, kohv, koobalt, toornafta• RKTelanikukohta:160 USD (Maailmapank 2009)• Internetidomeen:.cd• Rahvusvahelinesuunakood:+243• Piirid: Angolaga 2511 km (millest 225 km moodustab piir Angola eksklaaviga

Cabinda provintsis), Burundiga 233 km, Kesk-Aafrika Vabariigiga 1577 km, Kongo Vabariigiga 2410 km, Rwandaga 217 km, Sudaaniga 628 km, Tansaaniaga 459 km, Ugandaga 765 km, Sambiaga 1930 km

4

INFOLEHT

II. VALITSEMISSÜSTEEM

KDV kahekojaline parlament koosneb senatist (108 kohta; provintside seadusandlikud kogud valivad senati liikmed viieaastaseks ametiajaks) ja rahvusassambleest (500 kohta; 61 saadikut valitakse häälteenamusega ühemandaadilistest valimisringkondadest, 439 saadikut valitakse avatud nimekirjadega proportsionaalse esindatuse põhimõttel mitmemandaadilistest valimisringkondadest; saadikute ametiaeg on viis aastat).

Riigi kohtuvõim koosneb konstitutsioonikohtust, teise astme kohtust ehk kassatsioonikohtust, riiginõukogust, kõrgemast sõjaväekohtust ning tsiviil- ja sõjaväekohtutest ja -tribunalidest.

2006. aastal mitme partei osalusel toimunud presidendivalimiste ja rahvusassamblee valimiste tulemused olid mõningatele probleemidele vaatamata usaldusväärsed, samas kui 2007. aasta kaudsete senativalimiste usaldusväärsust rikkusid süüdistused häälte ostmise kohta. On ette tulnud palju juhtumeid, kus riiklikud julgeolekujõud on tegutsenud tsiviilkontrollist ja väejuhatusest sõltumatult.

KDV konstitutsioonis on sätestatud kodanike õigus rahumeelselt valitsust vahetada ja kodanikud kasutasid seda õigust usaldusväärsete presidendi-, parlamendi- ja kohalike üldiste valimiste kaudu.

Poliitilise opositsiooni seisundit ja õigusi käsitlev seadus tunnustab nii parlamendis esindatud kui ka sellest välja jäänud opositsioonilisi parteisid ja sätestab nende õiguse osaleda poliitilises tegevuses ilma kättemaksu kartmata. Poliitilistel parteidel on enamasti võimalik tegutseda ilma piiranguteta või välise sekkumiseta, kuigi sellel reeglil on märkimisväärseid erandeid. Aeg-ajalt esineb opositsiooni liikmete ahistamist.

Aastatel 2005–2008 vähenes naissoost parlamendiliikmete osakaal 12 protsendilt 8 protsendile. Naissaadikute käes oli 50 kohta rahvusassamblees (kokku 500 kohta) ja 43 kohta provintside seadusandlikes kogudes (kokku 690 kohta). 108 senaatori hulgas oli neli naist. Valitsuse 45 ministri ja aseministri hulka kuulus viis naist.

Mitmed rahvusrühmad, näiteks pügmeed, ei ole senatis, rahvusassamblees ega kohalikes seadusandlikes kogudes esindatud. Mõnede rahvusrühmade kõrvalejäämine poliitilisest protsessist on jätkuva sotsiaalse diskrimineerimise tagajärg. Mõnes riigi osas jätkub endiselt pügmeede orjastamine ja diskrimineerimine.

1. Haldusjaotus

Riik jaguneb 10 provintsiks ja üheks linnaprovintsiks: Bandundu, Alam-Kongo, Ekvaatoriprovints, Lääne-Kasai, Ida-Kasai, Katanga, Kinshasa (linnaprovints), Maniema, Põhja-Kivu, Idaprovints, Lõuna-Kivu. Provintsid koosnevad rajoonidest, mis jaotuvad omakorda territooriumideks.

Püsima on jäänud detsentraliseerimisprotsessiga seotud ebakindlus. Konstitutsioon näeb ette 26 provintsi loomise praeguse 11-provintsilise ülesehituse asemel. Administratiivvõim ja finantsressursid on kavas üle anda uutele provintsidele, et võimaldada neil oma uusi kohustusi täita. Konstitutsioonis on kindlaks määratud ülalnimetatud sammude astumise ajakava, mille kohaselt uued territoriaalsed piirid pidid kehtima hakkama 36 kuud pärast senati ametisseastumist 2007. aasta mais. Ometi ei ole piirid kehtima hakanud ja üksnes neli detsentraliseerimisseadust kolmeteistkümnest on vastu võetud ja välja kuulutatud.

5

INFOLEHT

III. KESKKOND

KDV kliima on troopiline: ekvatoriaalse jõgikonna ümbruses on kliima kuum ja niiske, riigi lõunaosas asuval kõrgmaal jahedam ja kuivem ning idaosas asuval kõrgmaal jahedam ja niiskem. KDV keskel asuv hiiglaslik vesikond asub madalal platool, mis piirneb idas mägedega.

KDV peamised loodusvarad on koobalt, vask, nioobium, tantaal, nafta, tööstuslikud ja looduslikud teemandid, kuld, hõbe, tsink, mangaan, tina, uraan, süsi, hüdroenergia, puit.Riigis esinevate looduslike ohtude hulka kuuluvad perioodilised põuad KDV lõunaosas, Kongo jõe üleujutused ja samuti mõned aktiivsed vulkaanid. Näiteks Nyiragongo, mis purskas 2002. aastal ja on jätkuvalt aktiivne, kujutab endast tõsist ohtu Goma linnale, kus elab veerand miljonit inimest. Naabruses asuv Nyamuragira, mis purskas 2010. aastal, on Aafrika kõige aktiivsem vulkaan. Lisaks nimetatud vulkaanidele on varem aktiivne olnud veel üksnes Visoke.

Tähelepanu tuleb pöörata ka teistele keskkonnaprobleemidele. Näiteks ohustab salaküttimine metsloomapopulatsioone, esineb vee saastatuse, raadamise ja pinnaseerosiooniga seotud probleeme ning keskkonnale teeb kahju mineraalide (koltani, teemantide ja kulla) kaevandamine.

IV. MAjANDuS

Kongo Demokraatliku Vabariigi kui potentsiaalselt väga rikka riigi majandus on pärast aastakümnetepikkust taandarengut tasapisi taastumas. 1960. aastal iseseisvuse saavutamisele järgnenud süstemaatiline korruptsioon ja 1997. aasta mais alanud relvakonflikt on järsult vähendanud riigi toodangut ja valitsemissektori tulusid, suurendanud riigi välisvõlga ja toonud kaasa rohkem kui 5 miljoni inimese surma vägivalla, näljahäda ja haiguste tagajärjel. Välismaa ettevõtted piirasid oma tegevust konfliktist tulenenud ebakindluse, infrastruktuuri puudumise ja keerulise tegutsemiskeskkonna tõttu. Tingimused hakkasid paranema 2002. aastal, kui riigist lahkus suur osa võõrvägedest. Üleminekuvalitsus taastas suhted rahvusvaheliste finantsasutustega ja rahvusvaheliste rahastajatega ning president Kabila asus ellu viima reforme. Areng on olnud aeglane ja Rahvusvaheline Valuutafond kärpis ülekulude tekkimise tõttu 2006. märtsi lõpus oma KDVle suunatud programmi. Suur osa majandustegevusest toimub endiselt mitteametlikus sektoris ja ei kajastu SKT statistikas. Kaevandussektori kui suurima eksporditulu allika taastumine parandas riigi rahalist positsiooni ja suurendas SKT kasvu aastatel 2006–2008. Paraku asus valitsus 2006. aastal läbi vaatama olemasolevaid kaevanduslepinguid ja koos KDV põhiliste eksportmaavarade hindade langusega maailmaturul mõjus see 2009. aastal ajutiselt toodangule negatiivselt, mis põhjustas riigis maksebilansi kriisi. 2009. aasta keskel alanud mineraalide hinna tõus andis uut hoogu mineraalide eksportimisele ja IMFi kriisifondide abil suurendati riigi välisvaluutareserve. Kaevandussektori ja majanduse jaoks tervikuna on pikemas perspektiivis probleemiks KDV ebakindel õigusraamistik, korruptsioon ja valitsuse poliitika läbipaistmatus. Ülemaailmne majanduskriis kahandas 2009. aastal riigi majanduskasvu vähem kui pooleni 2008. aasta tasemest, kuid 2010. aastal kasvas KDV majandus taas 6%. KDV sõlmis 2009. aastal IMFiga kokkuleppe vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi kohta ja sai 2010. aastal 12 miljardi USD väärtuses mitmepoolset ja kahepoolset abi võlakoormuse kergendamiseks.

Kahe- ja mitmepoolsed rahastajad on teinud märkimisväärseid investeeringuid KDV üleminekuprotsessi toetamiseks. Maailmapangal on KDVs käsil mitmeid aktiivseid projekte. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nõuab KDV-lt enne vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi algatamist reformide elluviimist makromajandusliku

6

INFOLEHT

stabiilsuse tagamiseks. Usutakse, et KDV majandustingimuste parandamiseks on vajalik konservatiivne fiskaalpoliitika. KDV fiskaalpoliitika keskendub peamiselt siseriikliku tulu suurendamisele ja riiklike kulude suunamisele infrastruktuuri ja sotsiaalsektorisse. Majandusajakirja Economist uuringukeskuse Economist Intelligence Unit (EIU) andmetel tundub KDV keskpank olevat võtnud suuna hinnastabiilsuse alalhoidmisele ja raha pakkumise rangele kontrollimisele. EIU prognooside kohaselt on SKT reaalkasv 2011. aastal 6,5% ja 2012. aastal 6,3%. Paraku prognoositakse samas, et riigi inflatsioonitase on 2011. aastal 15% ja 2012. aastal 12%.

Kuigi põllumajandus on riigi suurim majandussektor (annab umbes poole SKTst ja pakub tööd 75% tööjõust), on usaldusväärse statistika puudumise tõttu peaaegu võimatu hinnata selle arengut ja tootlikkuse taset. Välismaiste otseinvesteeringute kasvades saab riigi peamiseks kasvumootoriks ilmselt kaevandussektor. Kaevandustoodang peaks samuti suurendama KDV eksporditulu ja kompenseerima toorainehindade langust maailmaturul. KDV välisvõla koormus (13,5 miljardit USD) rõhutab vajadust kergendada riigi võlakoormat IMFi ja Maailmapanga suurtes võlgades olevate vaeste riikide (HIPC) algatuse ning mitmepoolse võlakoorma kergendamise algatuse raames. 2010. aasta veebruaris nõustus Pariisi Klubi ümber korraldama või maha kandma vähemalt poole KDV 7 miljardi USD suurusest võlast. Kabila valitsuse eelarvekulutuste plaanid on väga ettevaatlikud ja mõnevõrra ähmased ning valitsusametnikud põhjendavad olukorda sellega, et KDV suure välisvõlaga tuleb tegelda pragmaatiliselt. Viimastel aastatel on Hiina laiendanud oma kaubandus- ja majandustegevust KDVs. 2008. aastal sõlmis Hiina KDV valitsusega ulatusliku kaevandus- ja ehituslepingu. Nimetatud kaevandusleping on Kongos tekitanud vastuolusid.

KDV põhilised põllumajandustooted on kohv, suhkur, palmiõli, kummi, tee, puuvill, kakao, hiniin, kassaava, maniokk, banaanid, jahubanaanid, maapähklid, juurviljad, mais, puuviljad ja puidutooted.

Riigi tähtsaimad tööstusvaldkonnad on kaevandamine (teemandid, kuld, vask, koobalt, koltan, tsink, tina), mineraalide töötlemine, tarbekaubad (sh tekstiilkaubad, plastist kaubad, jalatsid, sigaretid, metalltooted, töödeldud toiduained ja joogid), puit, tsement ja kaubalaevade remont.

V. TööhõIVE

KDVs on töö leidmine keeruline ja riigi mitteametlik tööturg on palju suurem kui ametlik tööturg. Põhiliselt tegelevad praegu majandustegevusega väikesed ja keskmise suurusega äraettevõtted. Mõned valitsustevahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid on hakanud kohalikule elanikkonnale uute ettevõtete loomiseks pakkuma mikrotoetusi ja -laene. Kuigi KDV valitsus on loonud riikliku tööhõiveameti (www.onemocongo.org), on selle ametkonna võimalused tööhõivega seotud abi pakkumiseks piiratud.

Üldiselt on KDVs raske head tööd leida. Üks tegur, mis on aidanud kaasa nimetatud olukorra tekkele, on olnud ülikooliharidusega tööotsijate pidev juurdevool tööturule. Mõnel juhul ei ole tööd otsides kasu isegi tuntud ülikooli diplomist. Samas kehtib töötava elanikkonna hulgas endiselt reegel, et ülikoolidiplomiga töötajad teenivad ülikoolihariduseta isikutega võrreldes kõrgemat palka. Kuna äriühinguid ja muid ettevõtteid on 1990. aastate algusest peale rüüstatud, ei eksisteeri suuremaid majandusharusid, mis märkimisväärseid töövõimalusi pakuksid. Viimaste aastate kodusõjad on tööhõivekriisi süvendanud. Samas ei ole praegu ametlikke andmeid töötuse määra kohta. Viimastel aastatel on valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid olnud KDV peamised tööandjad ning enamik loodud töökohtadest on seotud arendustööga. Tüüpilised tegevusalad hõlmavad projektijuhtimist,

7

INFOLEHT

logistikat ja tööd raadiotega.

KDV tööseadused ja -määrused on sätestatud KDV tööõiguses (Droit du Travai).

KDV tööturul on kaks tasandit:• Ametlik (ehk „moodne”) sektor hõlmab üksnes 2,8% tööturust. See koosneb

üksikettevõtetest ja samuti era-, heategevus- ja riigiettevõtetest, mis katavad iga liiki tegevusi ja allsektoreid. Ametlikus sektoris pakutakse töötajatele sotsiaalset ja õiguslikku kaitset ning töötajad kuuluvad väga sageli ametiühingutesse.

• Usutakse, et mitteametlik (ehk „traditsiooniline”) sektor katab rohkem kui 80% tööturust ja koosneb väikestest üksikutest äriühingutest ja mikroettevõtetest. Vaatamata mitteametliku sektori ülekaalule ei pakuta selle sektori töötajatele juriidilist ega sotsiaalset kaitset.

Mõlemat sektorit iseloomustab selgete reeglite ja eeskirjade puudumine. Mõned äriühingud hangivad endale kehtivate väheste menetluste jaoks eriloa, makstes riigile kindla summa, mis sisaldab kõiki makse ja tasusid.

Mõlemal tasandil sõltuvad palgad omanikust või sektorist. Mitteametliku sektori tööandjad peavad sageli kinni seadusega nõutavast miinimumpalgast, mis on 1680 Kongo franki (umbes 1,86 USD) päevas. Keskmine kuupalk ei taga töötaja ja tema pere jaoks rahuldavat elatustaset. Valitsussektori palgad on endiselt madalad, alates 45 000 Kongo frangist ja lõpetades 75 000 Kongo frangiga (umbes 50–82 USD) kuus, ning nii avalikus teenistuses kui ka riigi osalusega äriühingutes on tavaline palkade maksmisega hilinemine.

Seadusega on eri ametite jaoks sätestatud erineva pikkusega standardsed töönädalad, mis ulatuvad 45 tunnist 72 tunnini. Seadusega on samuti sätestatud puhkeajad ja lisatasu ületunnitöö eest, kuid tegelikult ei arvesta tööandjad sageli nende sätetega. Seadusega ei ole ette nähtud mingeid järelevalve- ega jõustamismehhanisme ja ettevõtted jätavad kehtestatud standardid igapäevategevuses tihti kahe silma vahele. Kuigi seadusega on kindlaks määratud tervise- ja ohutusstandardid, ei taga valitsusasutused nende tõhusat jõustamist. Seadus ei anna töötajatele õigust ennast ohtlikest töösituatsioonidest vabastada ilma oma töösuhet ohustamata.

Ei kehti mingeid konkreetseid nõudeid tööle kandideerimiseks. Alates 2002. aastast on tööhõiveküsimuste eest vastutanud KDV riiklik tööhõiveamet. Samas on nimetatud ametkonna võimalused abi osutamiseks piiratud. Vabu töökohti reklaamitakse harva ajalehtedes. Neid puudutav info liigub pigem suulisel teel lähedaste sõprade ja sugulaste vahel, välja arvatud harvadel kordadel, kui töökuulutused pannakse välja ettevõtte väravale või fuajeesse. Ettevõtted avaldavad töökuulutusi sageli vaid silmakirjaks ja selleks, et jätta muljet sise-eeskirjade järgimisest. Harilikult valitakse sobiv kandidaat siseringist välja juba enne töökuulutuse avaldamist.

Naised saavad KDVs tööturul osaleda ja suuremat osa väikeettevõtetest juhivadki naised. Samuti moodustavad naised umbes 65% põllumajandussektoris töötavatest isikutest.Õieti õhutatakse naisi aktiivselt töötama, eriti just linnades.

Peamised KDV majanduses osalejad on väike- ja mikroettevõtted. Selliste väikeettevõtete hulka kuuluvad näiteks:• transpordiettevõtted: nt takso- või minibussifirmad;• baarid;• tarbekaupu pakkuvad poed;• juuksurisalongid;• rõivakauplused/-putkad;

8

INFOLEHT

• autode varuosi ja rehve müüvad poed;• koolitusvõimalusi pakkuvad õmblejad;• telefonikaartide müügipunktid;• väikesed sidekeskused (helistamisteenust pakkuvad asutused);• toidukauplused;• apteegid;• avalike sekretäriteenuste (teksti arvutisse sisestamise ja printimise teenuste) pakkujad

koos arvutikoolituse keskustega.

1. Töötajate õigused

KDV konstitutsioon tagab kõikidele töötajatele, välja arvatud riigiametnikele ja riiklike julgeolekujõudude töötajate, õiguse luua ametiühinguid ja nendega ühineda ilma eelneva loa taotlemiseta või liigsete nõuete täitmiseta. Tegelikult pakub riik töötajatele selle õiguse kasutamise võimaldamiseks üksnes piiratud kaitset. Riigi hinnanguliselt 24 miljonist tööealisest isikust kuulub ametiühingutesse 128 000 erasektori töötajat (0,5% kõigist tööealistest isikutest). Avalikus sektoris töötavate isikute kohta ei ole saada teavet, mis puudutaks nende ametiühingutesse kuulumist. Mitteametlik sektor koos elatustalupidamisega moodustab vähemalt 90% riigi majandusest. Seadus annab ametiühingutele õiguse tegutseda ilma vahelesegamiseta ja korraldada kollektiivläbirääkimisi, kuid riik ei taga alati nimetatud õiguste kaitset.

Eraettevõtted registreerivad sageli fiktiivseid ametiühinguid, et tekitada töötajate hulgas segadust ja takistada tõeliste ametiühingute teket. Valitsusväliste organisatsioonide tegevust puudutava aruandluse kohaselt puuduvad paljudel peaaegu 400 erasektori ametiühingust liikmed ning ühingud on loonud ettevõtte juhatus. Eriti sageli tuleb selliseid olukordi ette loodusvarade sektoris.

Konstitutsioon tagab töötajatele streigiõiguse, mida aeg-ajalt ka kasutatakse. Väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ei saa töötajad seda õigust tegelikult tõhusalt kasutada. Kuna eksisteerib hiiglaslik valik töötuid töötajaid, siis saavad ettevõtted ja poed ametiühingut moodustada, kollektiivläbirääkimisi pidada või streikida soovivad töötajad kohe uutega asendada. Seaduse järgi peavad ametiühingud enne streigi alustamist saama nõusoleku tööhõiveministeeriumilt ning läbima pika kohustusliku vahendamis- ja apelleerimismenetluse. Seadus keelab tööandjatel ja riigil streikijate vastu surveabinõusid kasutada; samas ei taga riik selle sätte tegelikku jõustamist.

Kuigi 2002. aasta seadus annab töötajatele õiguse organiseeruda ja kollektiivläbirääkimisi pidada, on see läbirääkimismeetod tegelikkuses ebatõhus. Avaliku sektori palgad on kehtestatud valitsuse dekreediga ja ametiühingud saavad tegutseda ainult nõuandjatena. Enamik erasektori ametiühingutest kogub töötajatelt liikmemaksu, kuid ei suuda nende nimel kollektiivläbirääkimisi pidada.

Kuigi seadus keelab ametiühingusse kuuluvate töötajate diskrimineerimise, ei täida ametivõimud seda määrust tõhusalt ja tegelikkuses esineb ametiühingutevastast diskrimineerimist. Seadus näeb samuti ette, et tööandjad peavad uuesti ametisse seadma ametiühinguga seotud tegevuse eest vallandatud töötajad.

Konstitutsiooniga on keelatud sunniviisiline ja kohustuslik töö, sealhulgas laste puhul; kuigi vastav statistika puudub, praktiseeritakse mõlemat kogu riigis. Riik ei täida tõhusalt sunniviisilist ja kohustuslikku tööd keelavaid seadusi. Mehi, naisi ja lapsi sunnitakse tööle ja neid kuritarvitatakse seksuaalselt. Lapsi sunnitakse töötama prostituutidena bordellides või lõdvalt organiseerunud võrgustike kaudu. Hinnangute kohaselt töötab kümneid tuhandeid lapsi kaevandussektoris, kõige sagedamini üliohtlikes tingimustes käsitsitööd tegevate

9

INFOLEHT

kaevuritena. Riigi idaosas jätkavad Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) üksused ja mässajad meeste, naiste ja laste röövimist ja sunniviisilist värbamist töölisteks (sh kaevandustesse), pakikandjateks, majateenijateks, võitlejateks ja seksiorjadeks.

Teadete kohaselt arreteerivad mõned politseiametnikud riigi idaosas omavoliliselt inimesi, et neilt raha välja pressida. Neid, kes maksta ei suuda, sunnitakse tööle seniks, kuni nad on oma vabaduse „välja teeninud”. Riiklikud julgeolekujõud sunnivad endiselt mehi, naisi ja lapsi, sealhulgas riigisiseseid põgenikke ja vange, töötama pakikandjate, kaevandusetööliste ja koduabilistena.

Kaevandussektoris hangivad vahendajad ja edasimüüjad maaki litsentseerimata kaevuritelt, vahetades seda tööriistade, toidu ja muude toodete vastu. Kaevurid, kes ei suuda piisavalt maaki kaevandada, langevad võlaorjusse ja neid sunnitakse jätkama tööd, et tasumata summasid tasa teenida. Valitsus ei ole teinud katset seda tava reguleerida.

Relvastatud rühmitused, mis ei allu keskvalitsuse kontrollile, on sundinud tsiviilisikuid, sealhulgas lapsi, sunniviisilisele tööle ja seksiorjusse.

Käimas on sotsiaalsed reformid, mille eesmärk on pakkuda tuge inimestele, kes vajavad arstiabi ja kannatavad muu hulgas ka tööõnnetuste tõttu. Kirjeldatud toetus on siiski kättesaadav vaid ametlikul tööturul tegutsevatele isikutele, mistõttu on selle saajate ringist välja arvatud umbes 80% riigi rahvastikust.

2. Laste töö ja vanuse alammäär töölelubamisel

Riigis kehtivad lapsi tööalase ekspluateerimise eest kaitsvad seadused, kuid riiklikud ametkonnad ei taga laste tööga seotud seaduste tõhusat rakendamist. Laste töö, sealhulgas laste sunniviisiline töö, on endiselt probleem kogu riigis. Perekonnad kannustavad majandusliku toimetuleku huvides sageli lapsi töötama ja raha teenima. Tööhõiveministeeriumi andmetel töötavad lapsed endiselt kaevandustes ja kivimurdudes ning samuti lapssõduritena, veemüüjatena, majateenijatena ja meelelahutajatena baarides ja restoranides.

Kuigi vanuse alammäär vanemate loata täiskohaga töötamiseks on 18 aastat, võivad tööandjad seaduse järgi tööle võtta alaealisi isikuid vanuses 15–18, kui neil on selleks vanema või hooldaja luba. Alla 16-aastased isikud võivad töötada maksimaalselt neli tundi päevas. Kõigil alaealistel on keelatud transportida raskeid objekte.

Aastatel 1999–2007 UNICEFi uurimuste käigus kogutud andmed näitavad, et KDVs oli sunnitud töötama umbes 32% lastest vanuses 5–14.

Riigi idaosa konfliktidest mõjutatud piirkondades tegutsevad riiklikud julgeolekujõud ja riigi kontrollile allumatud relvajõud kasutavad lapsi, sealhulgas lapssõdureid, sunniviisilisel kaevandustööl. Samas ei piirdu riiklikud julgeolekujõud laste sunniviisilise töö kasutamisel üksnes konfliktipiirkondadega. Lapsed moodustavad kuni 30% mitteametliku (käsitsitööd kasutava) kaevandussektori tööjõust. Katanga, Lääne- ja Ida-Kasai ning Põhja- ja Lõuna-Kivu provintsi kaevanduspiirkondades tegid lapsed ohtlikke kaevandustöid, sageli maa all. Mitmel pool riigis toodavad 5–12-aastased lapsed väikese palga eest kive lõhkudes kruusa.

Kogu riigis on levinud laste prostitutsioon, kaasa arvatud sunniviisiline prostitutsioon. Lisaks kasutatakse lapsi vase, koobalti ja kulla kaevandamisel. Riigi idaosas sunnivad relvastatud rühmitused lapsi koltanit, volframimaaki ja kassiteriiti kaevandama. Vanemad kasutavad lapsi sageli ohtlikel ja rasketel põllutöödel. Lapsed, kelle vanemad ei suutnud

10

INFOLEHT

neid elatada ja on nad sugulaste juurde saatnud, muutuvad vahel uute perede omandiks ja kannatavad füüsilise ja seksuaalse kuritarvitamise all.

VI. PANGANDuSSÜSTEEM

KDV pangandussüsteem on rahutuste perioodist taastumas. Kinshasas ja Lubumbashis tegutsevad sellised välismaa pangad nagu Citibank, Belgolaise, Stanbic Bank ja teised. Hoiuarve saab avada Procredit Bank’is ja Kongo Aafrika Rahvusvahelises Pangas (Banque Internationale pour l’Afrique au Congo (BIAC)). Pangaarve avamise protseduur on lihtne. Täita tuleb vajalikud blanketid ja seejärel hoiustada kohustuslik summa, mis jääb 100 USD (67,60 EUR) ja 3000 USD (2,028 EUR) vahele.

Procredit Bank 4b, Avenue des Aviteurs, GombeKinshasa, RDCTel: +243 (0) 818302700E-post: mail@procreditbank.cdInternet: http://www.procreditbank.cd/

Banque Internationale pour l’Afrique au Congo87, Boulevard du 30 juinKinshasa, RDCTel: +243 81 555 4000Faks: +33 1 5301 06 81E-post: contact@biac.cd & com@biac.cdInternet: http://www.biac.cd/

VII. ETTEVõTTE ASuTAMINE

Kaupluse või büroo avamiseks tuleb järgida teatud protseduure. Näiteks tuleb kaubandusministeeriumist hankida vastav luba ja ettevõte registreerida. Väikekaupluste või büroode avamiseks järgitavate protseduuridega seotud kulutused on järgmised (välja arvatud igakuised maksud):• luba: 200 USD (135,20 EUR);• äriregister (tõend): 60 USD (40,56 EUR);• Agence Nationale de Renseignement (ANR) (riiklik investeerimisagentuur): 100 USD

(67,60 EUR);• kultuur ja kunst: 50 USD (33,80 EUR);• keskkond: 50 USD (33,80 EUR);Tavaliselt ei võta menetluse läbimine kaua aega. Taotlejad saavad dokumendid kätte kohe, kui nad on lõivud tasunud.

All on toodud üksikasjalik kokkuvõte bürokraatlikest ja juriidilistest tõketest, mis ettevõtjal tuleb uue firma asutamiseks ja registreerimiseks ületada, koos ülevaatega selleks vajalikust ajast ja firma asutamisega seotud kuludest. Ülevaate raames vaadeldakse menetlusi ning ajalist ja rahalist kulu, mis on seotud kuni 50 töötajaga kaubandus- või tööstusettevõtte asutamisega (arvestades et ettevõtte algkapital on riigi kümnekordne kogurahvatulu inimese kohta).

1. Peakontori asukoha tõendi hankimine.Peakontori asukoha tõend on haldusdokument, mille väljastab Kinshasa linnavalitsus või kohalik omavalitsusüksus. Tavaliselt nõuab Kinshasa notar selle dokumendi esitamist enne ettevõtte põhikirja notariaalset kinnitamist ja registreerimist, et vältida fiktiivsete või olematute ettevõtete notariaalset kinnitamist. Tõendi hankimine maksab 1000 CDF ja

11

INFOLEHT

võtab 7 päeva aega.

2. Põhikirja notariaalne kinnitamine.Seaduse kohaselt tuleb enne ettevõtte registreerimist äriregistris notari juures notariaalselt kinnitada ettevõtte asutajate poolt allkirjastatud põhikiri. Toimikule tuleb lisada notarilt saadud kinnitustõend üleantud dokumendi kohta. Arvestada tuleb asjaoluga, et Kinshasas tegutseb ainult üks notar. Ühe dokumendi notariaalne kinnitamine maksab 53 USD (arvestada tuleks 5 dokumendiga) ja kogu protsess võtab aega umbes 2 nädalat.

3. Ettevõtte registreerimine äriregistris.Ettevõtte registreerimiseks äriregistris tuleb esitada järgmised dokumendid:o Isikutunnistus või pass (üks koopia).o Täidetud BA-vorm.o Notariaalselt kinnitatud põhikiri.o Ettevõtte juhi allkirjastatud tõend selle kohta, et politsei ei ole teda kunagi

arreteerinud.o Kuupäeva ja kõigi asutajate allkirjadega kinnitustõend seaduse järgimise kohta.o Kõrgema astme kohtu (Tribunal de Grande Instance) osakonna sekretärile

adresseeritud kiri.o Abikaasa nõusolekut tõendav kiri, kui asutaja on naine.Ettevõtte registreerimine äriregistris maksab 120 USD ja dokumendi üleandmine maksab 40 USD ning menetluse sooritamiseks kulub 9 päeva.

4. Ettevõtte põhikirja avaldamine riigi teatajas.See maksab tavaliselt umbes 300 CDF rea kohta.

5. Riikliku tunnusnumbri saamine majandusministeeriumilt.See kohustus on sätestatud määruse nr 73/236 (kuupäevaga 13. august 1973) artiklis 1. Riikliku tunnusnumbri hankimiseks kuluv aeg on lühenenud, sest majandusminister on tunnusnumbri väljastamise õiguse delegeerinud ministeeriumi kantslerile, kes on protsessi kiirendanud. Tunnusnumbri saamiseks kulub 1 kuu ja see maksab 230 USD.

6. Ettevõtte maksukohustuslasena registreerimine Direction Générale des Impots juures.Uued ettevõtted peavad ennast registreerima Direction Générale des Impots juures, et teavitada ametkonda ettevõtte õiguslikust seisundist ja hankida riiklik tunnusnumber. Selleks tuleb Direction Générale’ile saata vastavasisuline ametlik kiri. Kirja saatmise eest eritasu ei võeta ja protsess võtab aega umbes 7 päeva.

7. Ettevõtte asutamisest tööinspektsioonile (Inspection du Travail) ja riiklikule tööhõiveametile (Office National de l’Emploi) teatamine.Vastavalt töökoodeksi artiklile 216 peavad kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes plaanivad tegevust, mis hõlmab töötajate palkamist, teatama oma kavatsusest tööinspektsioonile ja riiklikule tööhõiveametile 15 päeva jooksul pärast äritegevuse alustamist. Deklaratsiooni esitamiseks tuleb täita üks blankett, mille üks eksemplar tuleb saata tööinspektsioonile ja veel kaks eksemplari tööhõiveametile. Deklaratsiooni esitamiseks kulub 1 päev ja menetluse eest lisatasu ei võeta.

8. Inspektsiooni teostavate tööhõiveministeeriumi inspektorite vastuvõtmine.Pärast seda kui tööhõiveministeerium on kätte saanud deklaratsiooni ettevõtte tegevuse alustamise kohta, võib ministeerium saata inspektorid kontrollima, kas ettevõtte tegevus on kooskõlas riigi tööõigusega.

9. Ettevõtte registreerimine riiklikus sotsiaalkindlustusametis.Ministri dekreedi nr 2/61 (kuupäevaga 16. august 1961) artiklis 4 on sätestatud kohustus

12

INFOLEHT

registreerida ettevõte riiklikus sotsiaalkindlustusametis. Registreerimiseks kulub 7 päeva ja menetluse eest lisatasu ei võeta.

10. Tegevusloa hankimine omavalitsuselt.Enne tegevuse alustamist tuleb ettevõttele hankida n-ö uste avamise luba ja tegutsemisluba, mis on kooskõlas ettevõtte tegevusvaldkonnaga. Ettevõte peab teavitama omavalitsust enda olemasolust ja hankima tegevuse alustamiseks mõlemad load. See protsess kestab umbes 7 päeva ja kummagi loa eest tuleb maksta 250 USD.

1. Mikrolaenud

Nii valitsusvälised kui ka rahvusvahelised organisatsioonid on käivitanud KDVs mitmesuguste tingimustega mikrolaenuprogramme. Näiteks peavad mikrolaenu taotlejad kuuluma teatud ühiskonnagruppi – enamasti gruppi, mida peetakse sotsiaalselt kaitsetuks. Antava laenu suurus on piiratud. Mikrolaenude programmid on tavaliselt suunatud leibkondadele, kus vähemalt üks liikmetest on sotsiaalselt kaitsetu. Samuti peavad mikrolaenude toel käivitatud projektid jätkusuutlikud olema.

Vastuvõtjariikidega sõlmitud kahepoolsete lepingute alusel pakub Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Kinshasa esindus teatud tagasipöördujatele taaslõimumistoetusena mikrolaene.

Viimasel ajal on mitmed pangandusasutused, näiteks Pro-credit, Finca, Hope-DRC ja Kongo Aafrika Rahvusvaheline Pank, pakkunud mikrolaene, kuid need on üldjuhul laenud, mis tuleb tagasi maksta.

Järgnevalt on ära toodud üksikasjalik info mõnede KDVs tegutsevate pankade pakutavate finantsteenuste kohta.

FINCA DR CongoAadress Kinshasas: Sodimca Building, Colonel EBEYA and Maman YEMOavenues, corner of Gombe Commune. Tel: +243 81 50 97 198 - +243 89 82 22 854,Veebileht: www.villagebanking.org

Laenu saamise tingimused:• laenu saaja peab olema kongolane, kes on vähemalt 18 aastat vana ja elab Kongos;• laenu saaja peab olema tegelnud äriga vähemalt kaks aastat;• laenu saajal peab olema tegevuslitsents või ametlik tegevusluba.Laenu miinimumsuurus on 400 USD (270,4 EUR) ja maksimumsuurus on 20 000 USD (13 520 EUR).

MUFESAKIN (Mutualité des Sages Femmes de Kinshasa)Aadress Kinshasas: Avenue NGUMA N° 5, Jolie Parc Quarter (Kitambo Magasinplace) Ngaliema Commune. Tel: +243 81 512 14 16

Tingimused:• laenu saaja peab olema kongolane, kes on vähemalt 18 aastat vana ja elab Kongo

Demokraatlikus Vabariigis (või peab olema valitsusväline organisatsioon);• laenu saaja peab olema MUFESAKINi liige ning olema maksnud 6000 Kongo franki

(üksikisiku puhul) või 12 000 Kongo franki (valitsusvälise organisatsiooni puhul);• sissetulekut toovate tegevuste jaoks on esialgu võimalik saada kõige rohkem 100 000

Kongo franki (115 USD või 77,74 EUR). Seda summat on võimalik suurendada, kui laenu saaja tõestab oma juhtimis- ja tagasimaksevõimet, kusjuures igakuine intress laenatud summalt on 4% (48% aastas).

13

INFOLEHT

• laenu on võimalik saada sissetulekut toovate tegevuste jaoks, laste kooliraha maksmiseks (kuni 10 kuud õppeaastast) ja perekondlike väljaminekute jaoks.

HOPE DRCAadress Kinshasas: Lumumba’s Boulevard and Huileries avenues, corner oppositeto Regideso Building in Gombe Commune. Tel: +243 81 49 26 793

Tingimused:• ei pakuta individuaalseid mikrolaene;• mikrolaene antakse 25–45 inimesest koosnevatele gruppidele (ühingutele,

valitsusvälistele organisatsioonidele või kirikutele);• laenu saajad peavad olema kongolased, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja elavad

Kongo Demokraatlikus Vabariigis;• ühing peaks valitud valdkonnas juba aktiivne olema; • sõltuvalt laenusaaja krediidireitingust on kuni neljaks kuuks võimalik võtta 80 USD

(54,08 EUR) kuni 3000 USD (2028 EUR) suurust laenu;• laen makstakse tagasi 16 iganädalase osamaksena alates teisest nädalast pärast

laenu võtmist.

CTB-BTC KinshasaAadress Kinshasas: Avenue Colonel Ebeya N° 15, Kinshasa – Gombe.Veebileht: www.btcctb.org E-post: Pierre.dulieu@btcctb.org

CTB-BTC ei paku mikrolaene otse üksikisikutele, kuid rahastab kohalike valitsusväliste organisatsioonide algatatud mikrolaenuprojekte.

VIII. RELIGIOON

KDV konstitutsioon tagab riigis usuvabaduse ja usukommete täitmise üldist vabadust kaitsevad ka muud seadused ja poliitikad. Tegelikkuses austab riigivõim üldiselt usuvabadust.

KDV rahvastikust 50% on roomakatoliku usku, 20% on protestandid (sh evangeelse kiriku liikmed), 10% on kimbanguistliku kiriku (kristlusest lähtuv Kongo usund) liikmed ja 10% on moslemid. Muude usulahkude esindajaid, näiteks Jehoova tunnistajaid, Jeesus Kristuse Viimsepäeva Pühakute Kiriku liikmeid (mormoone), õigeusklikke kristlasi ja juute on KDVs tunduvalt vähem. Ülejäänud elanikkond järgib üldiselt kohalikke usulisi tõekspidamisi. Rohkem kui 90% KDV rahvastikust külastab igal nädalal usutalitusi.

Enamik usulisi rühmitusi on hajutatud üle kogu riigi ja on laialdaselt esindatud suuremates linnades. Moslemid on koondunud peamiselt Maniema, Ida- ja Kinshasa provintsi. Etnilise taustaga vaimuliku ja poliitilise liikumise Bundu dia Mayala (BDM), varem Bundia dia Kongo (BDK), liikmed paiknevad eelkõige Alam-Kongo provintsis. Pärast ulatuslikku tagakiusamist 2008. aastal oli organisatsioon sunnitud muutma oma nime ja eesmärki; BDMil ei ole õnnestunud saada ametlikku tunnustust poliitilise ühendusena, kuid rühmituse usuline haru korraldab jätkuvalt salajasi kogunemisi.

Valitsus konsulteerib regulaarselt katoliiklike, protestantlike, moslemi, kimbanguistlike ja õigeusklike usuliste rühmitustega. Traditsiooniliste Usujuhtide Liit tegutseb mitteametliku foorumina, mis pakub usujuhtidele võimalust koguneda ja mureküsimusi arutada. Valitsus tunnustab ametlikult Kongo Kristuse Kirikut, mis on riigi protestantlike kirikute katusorganisatsioon.

Mittetulundusühingute ja kommunaalettevõtete tegevust reguleeriva normatiivaktiga on

14

INFOLEHT

sätestatud usuinstitutsioonide asutamise ja tegevuse tingimused. Usuorganisatsiooni asutamise tingimusi on lihtne täita. Valitsus kohaldab tunnustatud usuorganisatsioonide suhtes maksuvabastust. Usuorganisatsioonide tegevust reguleeriv seadus annab riigiametnikele õiguse usulisi rühmitusi tunnustada, nende tunnustust peatada või neid laiali saata. Kuigi seadus näeb ette, et usuühendused peavad olema mittetulundusühingud ja järgima üldist avalikku korda, on neil lubatud rajada usutalitusteks ja vaimulike koolitamiseks kasutatavaid kohti.

2001. aastal kehtestatud dekreet lubab mittetulundusühingutel, kaasa arvatud usuorganisatsioonidel, tegutseda piiranguteta tingimusel, et nad registreerivad ennast riigi tasandil, esitades oma sisekorraeeskirjade ja põhikirja koopia. Kuigi riik nõuab usulistelt rühmitustelt registreerimist, tegutsevad registreerimata usulised rühmitused tegelikult takistuseta.Riigis tegutsevad välismaa usulised rühmitused peavad justiitsministri vahendusel saama presidendilt heakskiidu. Üldiselt võivad sellised rühmitused pärast heakskiidu saamist piiranguteta tegutseda.

Usulised rühmitused haldavad paljusid riigikoole, kus riik võimaldab neil usuõpetust pakkuda.

IX. ABIELu

KDVs luuakse perekond abieluga, mis on sõlmitud vastavalt konstitutsiooni artiklile 40, millega antakse kõigile isikutele õigus abielluda enda valitud vastassoost inimesega ja luua perekond. Perekond on inimühiskonna põhiüksus ja selle korraldus peab tagama perekonna ühtsuse, stabiilsuse ja kaitstuse. Perekond on ametivõimude kaitse all.

Abieluga luuakse leibkond ja terminiga „leibkond” tähistatakse abikaasasid, neist sõltuvaid vallalisi lapsi ja isikuid, keda abikaasad on kohustatud toetama, tingimusel et need isikud elavad pidevalt perekonna ühises kodus ja on kantud perekonnaregistrisse. Perekonnapea on abielumees.

Abielu võivad sõlmida vähemalt 18-aastased mehed ja vähemalt 15-aastased naised. Tõsistel põhjustel võib kohus teha abiellumisea suhtes erandi. Kohtult võib sellise otsuse tegemist taotleda iga isik, kellel on selle suhtes õigustatud huvi. Laps, kes ei ole abiellumiseks piisavalt vana, ei tohi abielu sõlmida oma isa ja ema loata, isegi varajase küpsuse korral. Kui lapse isa või ema on surnud, puudub, ei ole võimeline oma soovist teada andma või on kaotanud vanemlikud õigused, piisab ühe vanema loast. Kui lapsel ei ole isa ega ema, siis peab ta nõusoleku saama oma eestkostjalt, kes peab esmalt taotlema situatsiooni kohta perenõukogu otsust.

X. TERVIShOID

Igas suures linnas pakuvad elanikele tervishoiuteenuseid üldhaigla, erakliinikud ja tervishoiukeskused. Maapiirkondades ei ole sellised tervishoiuvõimalused aga alati kättesaadavad. Kuigi suurtes linnades pakutakse tervishoiuteenuseid, soovitatakse teatud haigusi ravida välismaal, sest enamikus haiglates ei ole raviks vajalikku varustust. Sageli ei ole haiglate varustust uuendatud mitme aastakümne jooksul. Raviteenuseid insuldi ravist ajukirurgiani on kõige parem hankida välismaal. Enamikul juhtudel suunatakse sellised patsiendid Lõuna-Aafrikas, Belgias või Prantsusmaal tegutsevate arstide juurde.

Suurem osa kongolastest ei saa endale ravi lubada või omavad sellele piiratud juurdepääsu. Tervisekindlustuslepingu saab sõlmida Riikliku Kindlustusagentuuriga (SONAS – Société Nationale d’Assurance). Agentuur pakub klientidele mitmeid kindlustuspakette. Samas on

15

INFOLEHT

Riiklik Kindlustusagentuur eraettevõte, mille kindlustus ei ole kõikidele taskukohane (ja mida tegelikult ka eriti ei usaldata). Üle kogu riigi on haiglad amortiseerunud ja hooletusse jäetud. Arstidele ja õdedele makstakse harva palka. Enamik riigihaiglaid finantseerib ennast ise, kasseerides patsientidelt tasu ravi ja ravimite eest. Asjakohane ja õigeaegne tervishoiuteenuste pakkumine on suures riigis jätkuvalt mureküsimus. Kuigi mitmete sõdade vältel Kongos esinenud nakkushaigusi, nagu leetrid ja kõhulahtisus, on tunduvalt vähem kui varem, tulenevad rohkem kui pooled surmajuhtumid riigi ida- ja lääneosas ennetatavatest ja kergesti ravitavatest haigustest.

Võrreldes erahaiglatega on ravi riigihaiglates odavam. Siiski ei ole riigi elanikkonna üldise vaesuse tõttu juurdepääs raviteenustele lihtne. Tõsiste terviseprobleemide puhul suunatakse patsient kõrgema taseme meditsiiniasutusse. Vastuvõtutoimiku avamine ja arsti vastuvõtul käimine maksab umbes 5 USD (3,38 EUR) kuni 20 USD (13,52 EUR).

Patsiendid peaksid pöörduma:• väiksesse tervishoiupunkti, näiteks apteeki või meditsiinikeskusse, vähemtõsiste

terviseprobleemide puhul;• tervishoiukeskusse nii vähemtõsiste kui tõsiste terviseprobleemide puhul;• üldhaiglasse või eriarstikeskusse vähemtõsiste, tõsiste ja eriarsti ravi vajavate

terviseprobleemide puhul;• kliinikusse tõsiste, eriarsti ravi vajavate ja komplitseeritud terviseprobleemide puhul.

1. Ravimid

Teatud haiguste (tuberkuloosi, malaaria, hepatiidi, lastehaiguste, HIV) raviks mõeldud ravimid on saadaval väikestes tervishoiupunktides ja tervishoiukeskustes igas Kinshasa omavalitsuspiirkonnas ja kõigi piirkondade haldussektorites. Suurtes linnades ja piirkondade haldusterritooriumidel on üks üldhaigla ja eriarstikeskus. Samuti asuvad Kinshasas mõned (riiklikud ja era-) kliinikud.

2. HIVi/AIDSi ravi

HIV/AIDS on kõigi KDV elanike jaoks muutunud igapäevaseks reaalsuseks. Samas on ühiskonnas levinud traditsiooniliste tavade tõttu sellest haigusest rääkimine tabu. Mitmel pool Aafrikas on seks endiselt varjatud teema, mida vanemad ei saa oma lastega arutada. Kirikutes peetakse teemat endiselt tabuks, kuigi mõned pastorid ja preestrid ise põevad AIDSi ja surevad sellesse. Üleriigiline statistika näitab, et 4,5% KDV täiskasvanud elanikkonnast (15–49-aastased isikud) on HIVi nakatunud, kuigi HIVi levimus varieerub piirkonniti.

HIVi/AIDSi levimus KDVs on tõusuteel. Levimuse kasvu on kiirendanud hiljutine kodusõda, mis sundis inimesi kodudest lahkuma ja põgenema nii riigi sees kui riigist välja. Perekondade vaesus ja vilets ühiskondlik positsioon on sundinud naisi ja noori tüdrukuid tegelema prostitutsiooniga (sageli oma pere toetamiseks), mis suurendab veelgi nakatumisohtu. HIVi/AIDSi ohvreid leidub kõigis riigi osades. AIDSi surnud inimeste lesed ja orvud elavad enamasti viletsates oludes.

Haiglates on nii palju AIDSi põdevaid patsiente, et valitsus on rahvusvaheliste organisatsioonide ja ÜRO agentuuride toel loonud probleemiga tegelemiseks spetsiaalse riikliku nõukogu (Programme National Multisectoriel de Lutte Contre le SIDA – http://www.pnmls.cd). Nõukogu loodi presidendi 17. märtsi 2004 dekreediga nr 04/029 ja selle ülesanne on ennetada uusi nakkusjuhtumeid ja tagada HIVi/AIDSi põdevate isikute ravi. Valitsus on motiveerinud ka valitsusväliseid organisatsioone probleemiga tegelema.

16

INFOLEHT

Tugiorganisatsioonid võtavad endale vastutuse HIVi/AIDSi põdevate inimeste ja enamiku nende lähisugulaste (abikaasa ja laste) ravi, toiduga varustamise ja mõnikord ka neile majutuse pakkumise eest. Riik korraldab teavituskampaaniaid vanemate, laste ja sõdurite jaoks, ka kirikute vahendusel.Praegu toimuvad mitmed HIVi/AIDSi ennetamise kampaaniad, näiteks teavituskampaaniad kondoomi kasutamise vajaduse kohta.

HIVi diagnoosimise vereproovikomplekti saab hankida odavalt või tasuta, sest riiklik AIDSi vastane programm rahastab paljusid meditsiiniasutusi, mis saavad selleks otstarbeks ka rahvusvahelist abi. Riigis on palju haiglaid ja meditsiinikeskusi, kus on võimalik HIVi teste teha. Kinshasas pakuvad vereproovide võtmise teenust lisaks riiklikule biomeditsiiniliste uuringute instituudile ja Ngaliema kliinikule veel järgmised asutused:

Centre de Victoire61, Avenue Victoire

Centre de Traitement Ambulatoire (CTA)Avenue Kabinda – tuberkuloosi diagnoosimiskeskuse (Centre de Depistagede la Tuberculose – CDT) aedikus, Radio Nationale’i ees.

CSAC AMOCONGO12 Avenue ASSOSSA,Quartier Salongo / Kasa-Vubu.

AMOCONGON´djili, 12 Rue Londo,Quartier 9,Commune de N´djili.

Femme Plus112 Rue Lokelenge / Ngiri-Ngiri et sur 70 Avenue MuanzaCommune de Kisenso.

Laboratoire National de RéférencePavillon 11Hospital Général de Kinshasa.

Check Up Pour TousAvenue de la Montagne, Commune de Ngaliema

HIVi/AIDSi järelravi võib jagada mitmesse eri kategooriasse. Meditsiiniline järelkontroll toimub 20% puhul kõigist riigis esinevatest haigusjuhtudest ja 80% puhul kõigist juhtudest Kinshasas. Kättesaadavad võivad olla ravimid oportunistlike nakkuste vastu ja retroviirusevastane ravi. Mõlemat liiki ravi saab tasuta. Patsiendile võidakse anda ka profülaktilist Cotrimoxazoli-põhist ravi. Selle raviga võib alustada enne retroviirusevastast ravi, kuid samuti võib seda kasutada lisaravimina retroviirusevastase ravi ajal.

Kinshasas pakuvad HIVi/AIDSi ravi muu hulgas järgmised erasektori ja avaliku sektori haiglad ja kliinikud:o Kinshasa üldkliinik;o Ülikooli kliinik;o Ngaliema kliinik;o Kitambo kliinik;o Bondeko kliinik;

17

INFOLEHT

o Yolo meditsiinikliinik;o St Josephi haigla;o Nganda keskus;o Kinshasa meditsiinikeskus;o N’djili haigla;o Marie Biamba Mutombo kliinik;o Gombele meditsiinikliinik;o Roi Baudouin kliinik.

Samalaadset abi pakuvad ka sellised valitsusvälised organisatsioonid nagu Action Communautaire Sida (ACS) ja AMOCONGO (http://www.acs-amocongo.njno.info/index.php).

HIVi/AIDSi ravi, kaasa arvatud retroviirusevastane ravi, on üldiselt kättesaadav ka väljaspool Kinshasat. Ravi on tasuta. Samas maksavad mõned patsiendid ravi eest, kui neil selleks võimalus on. Sageli on nende eesmärk vältida tasuta ravimeid kasutavaid haiglaid.

Psühholoogilist järelravi pakuvad järgmised valitsusvälised organisatsioonid:o AMOCONGO, Coins de avenues de l´Enseignement et des Huileries, Commune de

Kasa-Vubuo Fondation Femme Plus, Mme Bernadette Mulebwe, Directice Nationale: 09999

11162o ALPI, Apostolat pour la Libération des Personnes Infectées, Mme Docteur Numbi,m

Directice Nationale, Avenue de I´OUE, Commune de Kitambo, Kinshasao Programme National de Lutte contre le SIDA (PNLS/CPCDV), Dr Darius Makela,

Avenue de Huileries, Kinshasa.

Patsiendi jaoks jääb täieliku järelravikuuri maksumus 30 USD (20,28 EUR) ja 50 USD (33,80 EUR) vahele kuus.

3. Vaimuhaigused

Vaimne tervis on osa esmatasandi tervishoiusüsteemist. Tõsiste vaimuhaiguste ravi on esmatasandil kättesaadav. KDVs käib protsess, mille eesmärk on lisada vaimse tervisega seotud teenused esmatasandi tervishoiu hulka ja koostada protsessikaardid vaimsete häirete jaoks. Esmatasandi vaimse abi pakkujaid koolitatakse regulaarselt. Riik toetab osaliselt ka teatud heategevuslikke organisatsioone, kes pakuvad vaimse tervisega seotud teenuseid. Näiteks saab riigilt toetust Soins de Santé Mentale (SOSAME). Vaimuhaigete patsientide jaoks ei ole kogukondlikke raviasutusi. Riigis on üks vaimuhaiguste ravi keskus.

Kõige rohkem levinud vaimuhaigused Kongo Demokraatlikus Vabariigis on nakkustega kaasnevad ärritused (eriti nimetatud haiguste neuropsühhiaatrilised tagajärjed), skisofreenia ja narkomaaniaga seotud haigused. Vaimuhaigusi saab enamasti ravida Kinshasas. See kehtib eriti depressiooni, sõjatraumade, traumajärgse stressi sündroomi ja skisofreenia ravimise puhul.

Peamiselt kultuurilistel põhjustel ei pöördu kongolased oma häiretega reeglina psühhiaatria valdkonna spetsialistide poole. Kui isikul esineb meeleolu- või isiksusehäireid, siis usuvad tema sugulased esmajärjekorras, et ta on loitsu ohver ja et keegi üritab tema perekonnale halba teha. Esimene reaktsioon on proovida loitsust jagu saada nõiakunsti või palvetamise abil. Kongolased pöörduvad psühhiaatri poole alles viimase abinõuna.Selles valdkonnas esineb riiklikke tervishoiuasutusi harva ja olemasolevad asutused

18

INFOLEHT

on lagunenud. See on nii eriti just Kinshasa peamise psühhiaatriahaigla, Mount Amba neuro- ja psühhopatoloogiakeskuse puhul. Praegu pakub psühhiaatriahaigla esmast konsultatsiooni, diagnoosi ja ravi tasuta. Ülejäänud kulud kannavad patsiendid ja nende perekonnad (spetsiifiline ravi, ravimid, toit, voodipesu jne). Haiglaravi maks jääb 1000 CDF (3,50 USD) ja 6000 CDF (20 USD) vahele, sõltuvalt patsiendi majanduslikest võimalustest.

Kinshasas asub ka Kakuambi keskus – väike neuropsühhiaatriale spetsialiseerunud keskus. Mõned muud haiglad, kliinikud ja meditsiinikeskused (näiteks dr Lelo meditsiinikeskus) pakuvad lisaks üldmeditsiini teenustele ka piiratud arvul voodikohti psühhiaatrilist ja psühholoogilist ravi vajavatele isikutele. Kinkoles (Alam-Kongo provints) asuv CNPP on aga muudetud üldhaiglaks.

XI. SOTSIAALSÜSTEEM

Riigis jätkuvad sotsiaalsed reformid, mille eesmärk on riikliku sotsiaalkindlustusinstituudi raames ainulaadse ühiskondliku struktuuri loomine. Samas kuuluvad soodustatud isikute hulka üksnes ametlikus tööhõivesüsteemis osalevad töötajad. Peaaegu 80% rahvastikust ei saa osutatavaid teenuseid kasutada. Lisaks on pakutavad teenused tsentraliseeritud halduse ja erafirmade pakutava konkurentsi puudumise tõttu väga algelisel tasemel.

Pensionid ei ole KDVs tavaline nähtus. Ametlikult on Kongo riigiametnikel võimalus osaleda pensioniplaanides. Suuremad ettevõtted maksid varem pensionile läinud töötajatele pensioni, kuid praegu kehtiv sotsiaalkindlustussüsteem on ebatõhus ja pakub peamiselt nõustamisteenuseid.

Välismaalt naasvate isikute pensionid saabuvad riiki tööhõive- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi vahendusel, kui selleks on enne KDVsse naasmist tehtud vajalikud ettevalmistused või sõlmitud vastavad kokkulepped. Ministeeriumist ühendust võttes on võimalik saada spetsialisti nõuandeid pensionifondide ületoomise mehhanismide ja struktuuride kohta. Riiki naasjatele ei osutata siiski eraldi pensioni- ega finantsabi ning nende jaoks ei ole käivitatud ka tööhõiveprogramme.

Raviteenuseid pakutakse üksnes tööõnnetuste või kutsehaiguste puhul. Tervishoiuteenuseid ei pakuta emaduspuhkuse või tööga mitteseotud õnnetuste või haiguste puhul.

Töövõimetuskindlustus katab tööõnnetuste eest saadavad hüvitised.

Ainus sotsiaalkindlustussüsteemi pakutav peretoetus on lapsetoetus. Jätkuva reformi raames on plaanitud rakendada ka teisi toetusi, näiteks emadustoetust, haridustoetust ja majutustoetust, kuid veel ei ole võimalik öelda, kuidas nende tegelik elluviimine õnnestub.

KDVs ei pakuta töötutele abi ega toetusi, välja arvatud töö taotlemisega seotud abi, mida on võimalik saada riiklikult tööhõiveametilt. Elamistingimuste, sõja ja majanduslike tingimuste tõttu on ühe vanemaga perekonnad KDVs väga levinud ja levinuim peretüüp on üksikemaga perekond. Üksikvanematele ei pakuta institutsioonilist abi ja nad sõltuvad väga sageli kogukonna toest.

XII. KODAKONDSuS

KDV kodakondsuse saamise tingimused on sätestatud Kongo tsiviilseadustikus ja Kongo kodakondsuse eriseaduses. Kodakondsuse võib isikule anda järgmistel tingimustel:o sündimine KDV territooriumil ei anna automaatselt KDV kodakondsust;o kodakondsus antakse kongolasest lapsevanema lapsele, sõltumata lapse

19

INFOLEHT

sünniriigist.

Kodakondsuse võib registreerimise teel anda järgmistele isikutele:o välismaalasest naisele, kes on olnud või on jätkuvalt abielus KDV kodanikuga;o KDV kodanike adopteeritud välismaalasest lapsele.

Kongo kodakondsuse võib saada järgmise tingimuse täitmise puhul:o isik peab olema riigis seaduslikult elanud vähemalt viis aastat.

Topeltkodakondsus ei ole KDVs lubatud. Erand tehakse välismaal sündinud lastele, kes omandavad oma sünniriigi kodakondsuse. Nad võivad säilitada topeltkodakondsuse kuni 21. sünnipäevani. Seejärel on isikul 12 kuud aega teise riigi kodakondsusest lahkumiseks, vastasel korral võetakse talt KDV kodakondsus ära.KDV kodakondsuse võib kaotada:o VABATAHTLIKULT – seadus lubab kodanikel vabatahtlikult KDV kodakondsusest

loobuda. Kuigi KDV saatkonnast saab asjakohast teavet ja abi, peab kodakondsusest loobuda sooviv isik KDVsse naasma ja andma asja kohtusse. Selle menetluse tõttu ei ole kodakondsusest loobumine automaatne ega garanteeritud.

o SUNNIVIISILISELT – KDV kodakondsuse võib ära võtta järgmisel põhjusel: kui isik omandab vabatahtlikult teise riigi kodakondsuse ja tema suhtes ei saa kohaldada ülalkirjeldatud topeltkodakondsuse erandit.

1. Passid

KDV väljastab kolme liiki passe:o tavalisi passe;o ametipasse;o diplomaatilisi passe.Passe väljastab KDV välis- ja rahvusvahelise koostöö ministeerium (Ministère des Affaires étrangères et de la coopération internationale).

Tavaline pass on tumesinine ja see väljastatakse kõigile KDV kodanikele, kes seda taotlevad. Kuna välis- ja rahvusvahelise koostöö ministeerium asub Kinshasas, peavad KDV kodanikud, kes soovivad saada tavalist passi, ise Kinshasasse minema või volitama sõbra või sugulase nende nimel passi taotlema. Kõik taotlused tuleb esitada koos nõuetekohaselt täidetud passitaotluse blanketiga, kodakondsuse tõendiga, taotleja nelja passipildiga (vahel piisab ka kahest fotost) ja 50 USD suuruse lõivuga. Passi allkirjastavad ministeeriumi ametnikud. Tavapass kehtib kolm aastat, kuid selle kehtivust saab pikendada.

Ametipass on roheline ja see väljastatakse tööülesandeid täitvatele riigiametnikele. Seda liiki pass väljastatakse tasuta, kuid selle saamiseks peab taotleja olema riigiametnik või riigiettevõtte ametnik. Taotlejal peab samuti olema ministri või aseministri allkirjastatud ametlik reisikorraldus. Sõjaväeohvitseride reisikorralduse allkirjastab kaitseminister või ministeeriumi aseminister. KDV presidendi kantseleis töötavate riigiametnike reisikorraldused allkirjastab presidendi kantselei ülem või tema asetäitja.

Diplomaatiline pass on punane ja see väljastatakse valitsuse liikmetele ja nende peredele, ministri auastmes valitsusametnikele ja nende peredele ning diplomaatidele ja nende peredele. Diplomaatiline pass väljastatakse ametissemääramise tõendi (riigipea korralduse) esitamisel.

20

INFOLEHT

XIII. TELEKOMMuNIKATSIOON jA POSTITEENuSED

Riigile kuuluv Riiklik Posti- ja Telefoniamet (OCPT) konkureerib nii posti- kui ka telekommunikatsioonisektoris eraettevõtetega. Paljud inimesed eelistavad kasutada eraettevõtete pakutavaid teenuseid, sest üldise arvamuse kohaselt ei tegutse OCPT tõhusalt. Viimase paari aasta jooksul on mitme eraettevõtte pakutavad mobiiltelefoniteenused OCPT peaaegu täielikult asendanud.

PostPostiteenuseid pakub mitu riigi- ja eraettevõtet (piirkondades, kuhu juurdepääs on võimalik). Nende ettevõtete hulka kuuluvad OCPT, DHL, Kin Service Express ja muud kohalikud agentuurid. Samas on tulnud teateid selle kohta, et riigile kuuluva OCPT tegevus ei rahulda klientide nõudmisi ja seetõttu on asutusel tänapäeval vähe kliente.

TelefonisüsteemKongo Demokraatliku Vabariigi suunakood on +243. Puuduvad eraldi prefiksid piirkondade jaoks. OCPT riiklik lauatelefonivõrk on tugevalt degradeerunud ja mobiiltelefonivõrkude laienemise tõttu arengus maha jäänud. GSM mobiiltelefonivõrkude teenusepakkujad on peaaegu täielikult üle võtnud riigile kuuluva telekommunikatsiooniettevõtte kliendid, pakkudes inimestele kogu riigis juurdepääsu nii kohalikule kui ka rahvusvahelisele sidele. Seetõttu on eksisteerivate lauatelefonisüsteemide funktsionaalsus tugevalt piiratud ja riigi elanikud eelistavad sidevahendina kasutada mobiiltelefoni ja internetti. Samuti tähendab see, et KDVs kasutatakse väga harva faksi.

Mobiiltelefoniteenuseid pakuvad sellised eraettevõtted nagu Vodacom, Zain (mis asendas hiljuti Celteli), Standard Telecom, Sait-Telecom, Congo-Chine Telecom ja Starcel. Kõik suuremad linnad on kaetud mobiiltelefonifirmade levialadega.

InternetInternetiühendust pakutakse riigi suuremates linnades. KDVs tegutseb palju internetiühenduse pakkujaid, nagu Vodanet–Microcom, Cyber Net, Standard Télécom, Iburst Africa/DRC ja Comax. Ühendustasu on 450 USD (304,20 EUR) kuni 1000 USD (676 EUR) ja igakuine teenustasu jääb 100 USD (67,60 EUR) ja 300 USD (202,80 EUR) vahele, sõltuvalt kliendi vajadustest. Võimalik on kasutada ka ettemaksega internetiühendust. Üks kuu internetiühendust maksab umbes 20 USD (13,52 EUR), kuid leidub ka odavamaid variante. Tund aega arvuti kasutamist internetikohvikus maksab 2 USD (1,35 EUR).

XIV. MEEDIA

KDVs ilmub mitu päevalehte ja veel rohkem juhuslikult ilmuvaid väljaandeid. Lisaks on riigis kümneid eraomanikele kuuluvaid telekanaleid ja üle 100 eraraadiojaama, millest mõned on uudistejaamad.

TrükimeediaSuured ajalehed kuuluvad ainult nime poolest eraomanikele. Ajakirjanikud peavad oma erialal töötamiseks kuuluma riiklikult kontrollitavasse ametiühingusse. Praegu on ajakirjandus kindlalt Revolutsioonilise Rahvaliikumise (MPR) kontrolli all.

Enamik trükiajakirjandusest ilmub prantsuse keeles, mis on üks KDV riigikeeli. Kuigi väljaanded pürivad kogu riigi uudiste vahendamise ja üleriigilise leviku poole, on ajalehtedel keeruline nii laia haaret saavutada, sest probleeme esineb nii info kogumisel kui ka väljaannete füüsilisel kohaletoimetamisel. Paljud ajakirjanikud tegutsevad seetõttu ühes linnas või piirkonnas, mis sageli tähendab, et nende tegevus piirdub Kinshasaga.

21

INFOLEHT

Välja antakse mitmeid päevalehti, millest enamik on valitsust soosivalt erapoolikud. Mõned ajalehed ilmuvad ebaregulaarselt.

RaadioRaadio on domineeriv meediakanal. Kogu riigis annavad saateid eetrisse vaid mõned raadiojaamad, sealhulgas riigile kuuluv Radio-Television Nationale Congolaise (RTNC). KDV populaarsemate raadiojaamade hulka kuuluvad ka ÜRO rahastatav Radio Okapi, eraomanikele kuuluvad Raga FM ja Top Congo FM. ÜRO Kongo DV missioon (MONUC) ja Šveitsi organisatsioon Fondation Hirondelle lõid Radio Okapi 2002. aastal. Raadiojaama peamiselt kongolastest koosnev meeskond annab eetrisse uudiseid, muusikat ja infot MONUCi kohta. Radio Okapi eesmärk on edendada poliitiliste äärmuste vahelist dialoogi ja sellest on saanud üks riigi juhtivaid raadiojaamu.

BBC on FM sagedustel kuuldav Kinshasas (92,6), Lubumbashis (92,0) ja Kisanganis (92,0). Pealinna raadiokuulajateni jõuavad ka Radio France Internationale’i saated lähedalasuvast Brazzaville’ist.

Mitmetel usurühmitustel on oma raadiojaam. Nende hulka kuuluvad Radio Maria, peamiselt Bukavus tegutsev katoliiklik raadiojaam, ning Kinshasas ja Kikwitis islami kogukonna saateid edastav Aafrika Hääl.

TelevisioonPeaaegu kogu riigis levib kolm telekanalit. Radio-Television Nationale Congolaise (RTNC) on peaaegu üleriigilise levikuga riiklik maapealne ja satelliittelevisioon. Veel levivad peaaegu kogu riigis Digital Congo ja Raga TV.

InternetInternetis pakutavad Kongo päritolu meediakanalid on nõrgad mitmete probleemide tõttu, millest üks seisneb asjaolus, et riigis ei ole ellu viidud riiklikku info- ja sidetehnoloogia strateegiat. Internetis avaldavad sisu väga vähesed ajalehed ja audiovisuaalsete kanalite hulgast pakub veebisisu üksnes Kongo riigitelevisioon.

XV. TRANSPORT

Suur osa KDV teedevõrgust on halvas seisukorras. Seega on transpordiprobleemide tõttu riigi kaugematesse piirkondadesse väga keeruline pääseda.

MaanteedValdav osa KDV teedevõrgust on halvas seisukorras. Seetõttu seisab maismaatransport silmitsi probleemiga: riigis ei eksisteeri praktiliselt üldse linnadevahelisi teid. Suhteliselt lühikeste vahemaade läbimiseks võib kuluda nädalaid või kuid. Maapiirkondade maanteede süsteem on ehitatud eeskätt selleks, et ühendada põllumajandustooteid ja mineraale tootvad piirkonnad jõgede ja raudteevõrgustikuga. Suured maanteed KDV lääneosas ühendavad Kinshasat Matadi kaudu Bomaga ja Kinshasat Kikwitiga ning riigi kaguosas ühendavad maanteed Kolwezi ja Lumumbashi kaevanduskeskusi Katangas Põhja-Sambiaga. Enamik nimetatud teedest on suures osas lagunenud ja paljud madalikel asuvad teed on läbimatud. Rippsild üle Kongo jõe on parandanud ühendust Alam-Kongo lääneosa ja ülejäänud riigi vahel.

Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Kongo Vabariigi valitsus jõudsid juba aastaid tagasi põhimõtteliselt kokkuleppele silla ehitamises, mis ületaks Kongo jõe ja ühendaks mõlema riigi pealinna, Kinshasat ja Brazzaville’i.

22

INFOLEHT

Kinshasas:o ühe suuna bussipilet maksab 0,25 USD (0,169 EUR) ja sama sõit jagatud taksos

maksab 0,50 USD (0,338 EUR);o pargitud takso (tavatakso) kasutamise eest tuleb maksta 5 USD (3,38 EUR) kuni 10

USD (6,76 EUR) ning takso tunnihind on 15 USD (10,14 EUR). Tavataksosid võib leida lennujaamast või luksushotellide juurest;

o autorendi teenust pakuvad Euro Car, AVIS ja teised autorendifirmad ning teenuse hind on 100 USD (67,60 EUR) päevas auto eest koos autojuhiga ja 80 USD (54,08 EUR) päevas ilma autojuhita.

Kinshasas ja teistes suuremates linnades taasalustavad tegevust kaks uute bussidega varustatud ühistranspordiettevõtet: Société de Transport Urbain au Congo (STUC) ja City Train. On väikseid eraühinguid, kes pakuvad ühistransporditeenust Kinshasa ja Matadi vahel umbes 30 USD (20,28 EUR) eest takso puhul ja 15 USD (10,14 EUR) eest bussi puhul, Kinshasa ja Boma/Muanda vahel 45 USD (30,42 EUR) eest ning Kinshasa ja Kikwiti (Bandundu provints) vahel umbes 25 USD (16,90 EUR) eest bussi puhul ja 60 USD (40,56 EUR) eest maasturtakso puhul.

RaudteeKDV raudteeliinide kogupikkus on veidi üle 4000 km. Raudteeühendused eksisteerivad vaid mõne linna vahel. KDVs on viis suurt raudteesüsteemi. Samas on alates 1970. aastate keskpaigast rööbaste lagunemine, vananev veerem ning varuosade ja kütuse puudus raudteedel pidevalt probleeme tekitanud. Rongid on enamasti nii ohtlikus seisukorras, et inimesed kardavad seda transpordiviisi kasutades oma eluga riskida.

Vanimad rongiliinid ühendavad Matadi ookeanisadamat Kinshasaga. Pikim raudteeliin asub Ilebo–Dilolo–Lubumbashi marsruudil ja ühendab Katanga lõunaosa kaevanduspiirkonna Kansai jõe ääres asuva Ilebo sadamaga, jookseb Kasai jõe ja Kongo jõe ääres ning jõuab lõpuks Kinshasasse.

Kongo kirdeosas on veel väiksemaid raudteesüsteeme. Alam-Kongo provintsis asuv 140 kilomeetripikkune Mayumbe raudtee ühendab Boma ookeanisadamat Tshiela ja Cabinda põllumajanduspiirkonnaga. Rongipilet maksab 10 USD (6,76 EUR) kuni 35 USD (23,66 EUR), olenevalt rongiliinist ja läbitud vahemaast.

LaevatransportKinshasa ja Brazzaville’i vahel on endiselt praamiliin, mis teeb viis sõitu päevas. Ühe suuna laevapileti hind on umbes 25 USD (16,90 EUR). Laevareis Gomast Bukavusse maksab umbes 40 USD (27,04 EUR).

LennutransportKongos on 198 lennujaama (millest 26 on varustatud sillutatud lennuradadega). Suurim rahvusvaheline lennujaam on N´Djili lennujaam Kinshasas (lennujaama kood: FIH), mida teenindavad regulaarselt mitmed rahvusvahelised lennuettevõtted üle kogu Aafrika ja kust toimuvad otselennud Euroopasse ja Aasiasse. Lennutransport on sujuvam kui muud transpordiliigid, kuid kuna riigi eri osades on võimul eri rühmitused, on rahututesse piirkondadesse reisimise võimalused (sõjategevuse piirkonnad, nagu Põhja-Goma ja Bunia) tugevasti piiratud.

KDV piires pakuvad lennureise eralennufirmad ja väikesed tšarterlennufirmad. Ka Loano Lubumbashi provintsis on rahvusvaheline lennujaam (lennujaama kood: FBM). Heakskiidetud rahvusvaheliste lennuettevõtete hulka kuuluvad SN Brussels Airlines, Air France, Kenya Airways, Ethiopian Airways ja South African Airlines. Riigisisestest lennuettevõtetest soovitatakse kasutada üksnes Hewa Bora teenuseid. Mitmel KDV

23

INFOLEHT

lennuettevõttel on ohutusnõuete tõttu praegu keelatud maanduda ELi lennujaamades.

Sotsiaalselt kaitsetute isikute transportimineKDVs ei eksisteeri spetsiaalseid transpordivahendeid sotsiaalselt kaitsetute isikute jaoks. Tõsise puudega isikud (kurdid, tummad, pimedad või vigastatud) ei pea samas maksma ühistranspordi kasutamise eest (välja arvatud takso).

XVI. ELAMuMAjANDuS

KDVs ei ole palju tõelisi kinnisvarabüroosid, mis muudab elamuid, üüre, müüdavat kinnisvara jms puudutava usaldusväärse teabe hankimise võimatuks. Need, kellel on piisavalt raha ja võimalusi, ostavad sageli endale maatüki ja ehitavad sinna endale maja.KDVs tegutsevad niinimetatud komisjonärid (commissionaires). Komisjonärid on nagu liikuvad kinnisvarabürood. Neil on paberil müüdava kinnisvara nimekiri ja nad istuvad oma müügitahvlitega tänavanurgal. Komisjonäride abil on võimalik leida iga liiki kinnisvara: maju, poepindu, kortereid jms. Komisjonäride usaldusväärsus on vahelduv.

Kui potentsiaalne üürnik või ostja on kinnisvara suhtes huvi ilmutanud, viib komisjonär ta seda vaatama. Komisjonäridel on oluline roll nende inimeste abistamisel, kes soovivad leida kodu Kinshasas, sest nad on ühenduses kinnisvara omanikega. Komisjonärid võtavad kliendilt vahendustasu, mis on 10% ostuhinnast või kuuüürist.

Üürihinnad sõltuvad kinnisvara asukohast. Üldiselt tuleb Kinshasas enne pinna üürimist tõendada oma võimet maksta kuue kuu üür, seejärel maksta kolme kuu üür ette ja maksta ühe kuu üür vahendustasuks. Alltoodud hinnanäited tuleb luksuspiirkondade puhul korrutada kahe või kolmega.

Näitlikud üürihinnad (juuli 2008):• 50 USD (33,80 EUR) kuni 100 USD (67,60 EUR) kuus ühe magamistoaga korteri eest, kus on söögituba, köök, vannituba ja WC.• 100 USD (67,60 EUR) kuni 200 USD (135,20 EUR) kuus kahe magamistoaga korteri eest, kus on söögituba, köök, vannituba ja WC.• 250 USD (168 EUR) kuni 500 USD (338 EUR) või 1000 USD (676 EUR) kuus kolme magamistoaga korteri eest, kus on söögituba, köök, vannituba ja WC.Korterid ja majad ei ole sisustatud. Hotellimajutus võib maksta 50 USD (33,80 EUR) kuni 150 USD (101,40 EUR) ühe öö eest, kusjuures hinna sisse ei kuulu toitlustamine. Nii nagu ruumide üürimisel eramajutuseks, varieeruvad ka äriruumide rentimisel hinnad vastavalt kinnisvara asukohale.

Kõiki kinnisvara, hindade ja üürisummadega seotud vaidlusi käsitleb ja otsuseid langetab kinnisvara asukoha esimese astme kohtu kohtunik.

1. Kinnisvara ostmine

KDVs ei seata maa ostmisele ja müümisele administratiivseid takistusi, kuid kinnisvara ostes tuleb olla väga ettevaatlik. Teadaolevalt on esinenud juhtumeid, kus inimesed on ostnud kinnisvara, mis on müüdud kahele või enamale ostjale.

Kinnisvara ostmise protsess on maa ja maja ostmise puhul erinev.

Maa ostmine• Tuleb saada ostutõend (tavaliselt saab selle piirkonna traditsiooniliselt pealikult).• Ostuleping tuleb viia katastriametisse (maakatastrisse).

24

INFOLEHT

• Maa tuleb lasta hinnata.• Registreerimistõend väljastatakse kolm aastat pärast hoone ehitamist. See on lõplik

tõend kinnisvara omandiõiguse kohta.

Maja ostmine• Tuleb saada ostutõend (selle annab ostjale müüja).• Tuleb saada omandiõiguse ülemineku varatõend (selle väljastab linnavalitsus).• Ostja peab tasuma maksud (maksud tasutakse kohalikus omavalitsuses ja

katastriametis).

XVII. hARIDuS

Nii poistele kui ka tüdrukutele on tagatud riiklik haridus, kuid selle omandamine on tasuline. Vanemad peavad maksma õppemaksu, mis ei võimalda tegelikult mitmetel perekondadel oma lapsi kooli saata. Mõned pered peavad poiste koolitamist tüdrukute koolitamisest tähtsamaks ja viimastele tehakse sageli ülesandeks kodutööde tegemine.

1. Juurdepääs põhikoolile, keskkoolile ja ülikoolile

KDV koolisüsteem koosneb kokku 12 klassist. Põhikool kestab 1. kuni 6. klassini (primaires) ja keskkooli 7. kuni 12. klassini (secondaires). Õppemaks jääb tavaliselt 10 USD (6,76 EUR) ja 300 USD (202,80 EUR) vahele trimestris ning sõltub kooli mainest.

Haridussüsteemi haldamine on tsentraliseeritud ning üldkontroll valdkonna üle kuulub haridusministeeriumile.

Kõikjal riigis asub nii eraülikoole kui ka riiklikke ülikoole. Peamiselt suuremates linnades leidub mitmeid ülikoole, mis pakuvad suurt õppekavade valikut ja kraadiõpet nii bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe tasemel. Enamik üliõpilasi eelistab doktoriõppe sooritamiseks ja doktorikraadi saamisele järgneva uurimistöö tegemiseks minna välismaale. Kõik välismaa diplomid tuleb lasta kinnitada KDV haridusministeeriumis. Ministeerium võtab arvesse UNESCO ülemaailmse hariduse alase raporti tulemusi.

2. Kutseõpe

KDV tööhõive- ja sotsiaalkaitse minister propageerib väga aktiivselt kutseõpet ning valitsus on pärast ametisse astumist teinud märkimisväärseid jõupingutusi selle valdkonna arendamiseks. Samas on kutseõppeprogrammid jäänud kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja riigis tegutsevate rahvusvaheliste partnerite (nt ILO, UNDP ja IOM) algatusteks.

Kutseõpe on peamiselt mõeldud õppijatele teadmiste jagamiseks seoses selliste traditsiooniliste valdkondadega nagu mehaanika, elektroonika, elektriseadmed, sekretäritöö, arvutioskused, õmblemine, juuksuri- ja kosmeetikutöö, puusepatöö, telliskivide valmistamine ja kingsepatöö.

Õppijatele ei pakuta stipendiume ega toetusi. Inimesed peavad kutseõppe kursuste eest tasuma oma vahenditega või taotlema toetust valitsusvälistelt organisatsioonidelt või kiriklikelt ühingutelt.

25

INFOLEHT

XVIII. KASuLIKuD LINGID

Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Democratic_Republic_of_the_CongoCIA - The World Factbookwww.cia.govAmeerika Ühendriikide Riigidepartemangwww.state.gov BBChttp://www.bbc.co.ukLonely Planethttp://www.lonelyplanet.com/democratic-republic-of-congoNationMasterhttp://www.nationmaster.comSocial Security Onlinehttp://www.ssa.gov/policy/docs/progdesc/ssptw/Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioonhttp://www.doingbusiness.org/data/exploreeconomies/congo,-dem~-rep~Human Rights Watchhttp://www.hrw.org/africa/democratic-republic-congoRahvusvaheline Kriminaalkohushttp://www.icc-cpi.int/Menus/ICC/Situations+and+Cases/Situations/Situation+ICC+0104/IRIN – Humanitarian News and Analysishttp://www.irinnews.org/country.aspx?country=CDDoctors Without Bordershttp://www.doctorswithoutborders.org/news/allcontent.cfm?id=22Maailma Toiduabi Programmhttp://www.wfp.org/countries/congo-democratic-republicAmeerika Ühendriikide saatkond Kongoshttp://kinshasa.usembassy.gov/Nations Onlinehttp://www.nationsonline.org/oneworld/congo_droc.htmMONUSCO – ÜRO stabiliseerimismissioon Kongo Demokraatlikus Vabariigishttp://monusco.unmissions.org/Kongo Demokraatliku Vabariigi presidenthttp://www.presidentrdc.cd/accueil.htmlEuroopa Liidu välistegevushttp://eeas.europa.eu/congo_kinshasa/index_en.htmUSA Kongressi raamatukoguhttp://memory.loc.gov/frd/cs/zrtoc.htmlRiiklik tööhõiveametwww.onemocongo.org

26

INFOLEHT