Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri TALV 2015

VALMISTUME VALIMISTEKS

Tutvume uute liikmetega Räägime programmist ja selle koos tamisele eelnenud ettevõtmistest Vaatame üle valimisnimekirja

Anvar Samost usutleb Juhan Partsi

Vaher, Nutt, Mihkelson ja Aegjulgeolekuolukorrast

Kaia Iva keedab poliitikale vahelduseks moosi

JUHANPARTSoluliste otsuste tegemata-jätmine on hakanud Eestile kätte maksma

Parem haridus, parem töö, parem palkEesti jaoks on aasta 2015 erakordselt oluline aasta. 1.märtsil valime uue riigikogu kooseisu ja ühes sellega paneme paika Eesti riigi järgmise nelja aasta kursi. Eelseisvad valimised on minu hinnangul määrava tähtsusega. Peame valima, kas jätkame vanaviisi edasi või võtame endale selgeks eesmärgiks Eesti peamiste probleemide lahendamise.

IRL on alati seisnud Eesti rahvusliku julgeoleku eest, aga rahvusliku julgeoleku tagami-seks tuleb kaitsta ka meie töötavate inimeste majanduslikku julgeolekut. Eriti terav on sisstulekute probleem madalamat palka saavate inimeste joaks. Sissetulekute probleemi lahendamiseks valisime IRLi rahvakogul üheskoos välja idee, mis vabastab madalapal-galised tulumaksu maksmisest.

IRL ei karda julgelt mõelda ja uusi lahendusi otsida. Uute mõtete leidmiseks ning erine-vate arvamuste kuulamiseks käivitasime Ohtlike Ideede Festivali. Lisaks maksusüsteemi reformimisele arutasime festivalidel ka selle üle, kuidas riik korda teha. Leidsime, et bü-rokraatia vähendamine ja tugevate omavalitsuste moodustamine on möödapääsmatu.

IRLi valmisprogrammi esialgses versioonis on mitmeid ideid, kuidas Eestit paremaks muuta. Toon siinkohal välja kaks olulist suunda. Seisame selle eest, et inimestel oleks võimalus saada hea haridus, mis tagab tasuva töö Eestis. Selleks loome õpipoisisüsteemi ja toetame ettevõtjaid, kes võtavad inimesi tööpraktikale ja loovad hea palgaga uusi töö-kohti. Üksikvanemate ja laste kaitsmiseks seame sisse riiklikku elatusrahafondi. Kõik, kes soovivad lisaks eeltoodule erakonna valimisprogrammi ettepanekuid teha, peaksid seda kindlasti tegema. Loe selle kohta täpsemalt käesolevast Konservatiivist.

IRL volikogu kinnitas 13. detsembril erakonna valimisnimekirjad. Mul on hea meel, et seekordne nimekiri sai sedavõrd tugev. Nimekirjast leiame staažikaid poliitikuid, kuid ka täiesti uusi tulijad Eesti poliitikas. Uute erakonnakaaslaste mõtetele pöörame tähele-panu ka seekordses Konservatiivis. Samuti on IRLi nimekirjas esinumbrina valimisvõit-lusse minemas kolm naist. Jõudu ja jaksu kõigile kandidaatidele!

Et Eestit edasi viia peame pälvima valijate toetuse. Sellele saab kaasa aidata iga erakonna liige. Meil on valmimas sisukas valmisprogramm ning olme kinnitanud tugevad kandi-daadid igas valmisringkonnas. Nüüd peame oma ideid ja inimesi tutvustama võimalikult paljudele valijatele. Anna ka sina oma panus ning löö valmiskampaanias aktiivselt kaasa.

IRL töötab tavaliste Eesti inimeste parema hariduse, parema töö ja paremate palkade nimel!

TIIT RIISALOIRLi peasekretär

ENRI

KO L

ILL

TALV 2015 konservatiiv2

SAATEKS

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri

Väljaandja: IRLTiraaž: 15000 Trükkis: Uniprint Ilmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400E-post: info@irl.eePostiaadress: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137

Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk ja Karl-Kristjan Nigesen

Tagasiside: kaido.kukk@irl.ee

KAU

PO K

IKKA

S

3

RUBRIIK

Konservatiiv TALV 2015

Sisukord4 Uudised

6 Anvar Samost usutleb Juhan PartsiIRLi peaministrikandidaat leiab, et oluliste otsuste tegematajätmine on hakanud Eestile kätte maksma.

11 Ohtlike Ideede festivalOlete sellisest kuulnud? Kui ei, siis vaadake siit, mis toimus.

12 Jaak Aaviksoo riigireformistKahjuks on meie areng takerdunud ja oleme jalgu jäämas isegi oma lõu-nanaabritele Lätile ja Leedule. Pakume lahendusi, mis annaksid arengu-tõuke kogu ühiskonnale. Jaak Aaviksoo räägib, kuidas me seda teeme.

14 Uued nimed valimisnimekirjadesKes on Viktoria Ladõnskaja, Raivo Aeg ja Aivar Riisalu? Kas Maire Aunas-te on IRLi valimisnimekirjas ikka seesama Maire, keda te teleekraanidelt tunnete.

22 MaksureformAugusti lõpus kogunes Tallinna lauluväljakul IRLi Rahvakogu, kus era-konna liikmed arutasid Eesti ees seisvate küsimuste ja probleemide üle. Kõige enam poolehoidu kogus Rahvakogul idee vabastada madalapal-galised inimesed tulumaksu maksmisest.

24 Küsitlesime Eesti rahvast ja erakonna liikmeidMis me teada saime? Mõlemad küsitlused võtab kokku IRLi peasek-retär Tiit Riisalo.

26 Kuidas viia majandus uuele kasvule?IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts käib välja seitse sammu, kuidas Eesti majandus taas kasvama hakkab.

28 IRLi programm võtab kujuJärgnevalt toome teieni mõned väljavõtted IRLi programmist, kuidas me kavatseme Eesti inimeste elu paremaks muuta.

30 Esinumbrid ja valimisnimekiriIRLi volikogu kinnitas 13. detsembril 2014 esialgse valimisnimekirja. Esinumbrid on paigas, enamik kandidaatidest samuti.

38 Reinsalu eestimeelse inimese valikustIRLi esimees Urmas Reinsalu selgitab Konservatiivile antud intervjuus, mis plaanidega läheb erakond vastu märtsikuistele riigikogu valimistele.

40 Kas Eesti julgeolek on tagatud?Ken-Marti Vaher, Mart Nutt, Marko Mihkelson ja Raivo Aeg vaatlevad julgeolekuprobleeme, igaüks oma nurga alt.

47 Miks astus Kalle Muuli IRLi?Muuli selgitab: “Langetasin otsuse kandideerida IRLi nimekirjas riigi-kogusse päev pärast Eerik-Niiles Krossi ülejooksmist Reformierakonda. Tahtsin selle otsusega kõige muu kõrval väljendada oma suhtumist reeturitesse ja reetmisse mitte ainult sõnades, vaid ka teoga.”

48 Kaia Iva ei tegelegi vabal ajal poliitikaga, vahel keedab hoopis moosi.

Uued inimesed erakonnasIRLiga liitusid sügisel mitmed tuntud inime-sed erinevatelt elualadelt, kes kandideerivad märtsis riigikogu valimistel. Erakonnaga lii-tusid ajakirjanikud Viktoria Ladõnskaja, Kal-le Muuli, saatejuht Maire Aunaste, venekeel-se “Aktuaalse kaamera” endine uudisteankur Maksim Rogalski ning ajakirjanik ja muusik Evelin Samuel. Samuti astusid erakonda en-dine Politseiameti ja kapo peadirektor Raivo Aeg, majandusekspert Andres Arrak ning pi-kaaegne riigikogu liige Aivar Riisalu.

Loe lisaks lk 14-21

Kelam: “Junckeri julge investeerimisplaan aitab Euroopa majanduse tõusule”

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker avalikustas novembri lõpus 315 mil-jardi euro suuruse investeerimispaketi, mil-le eesmärk on elavdada Euroopa Liidu ma-jandust.

Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kela-mi sõnul on europarlamendis Junckeri plaa-nile laiapõhjaline toetus, kuid pakett üksi ei lahenda kõiki meie probleeme. “Euroo-pa majanduse elavdamiseks on tarvis roh-kem kui suuri mõtteid, ja on vaja teha palju tööd, et saavutada tõelist muutust. Juncke-ri algatuse mõte on selles, et talle on vastu-võetamatu stagnatsiooni jätkumine. Ta riskis uudse, julge ja asjatundliku algatusega: saa-vutada 315 miljardit eurot uusi investeerin-guid nii, et ei lõdvendata finantsdistsipliini ega võeta laenu, nagu sotsialistid sooviksid. Juncker tõi mängu Euroopa Investeerimis-panga, julgustamaks pankades seisva ra-ha aktiivset kasutamist Euroopa Investeeri-mispanga ja Euroopa Liidu eelarve tagatiste vastu,” rääkis Kelam.

Maksim Rogalski Evelin Samuel

Andres Arrak

EPP

PRIIT

GRE

PP

TALV 2015 Konservatiiv

UUDISED

4

Reinsalu kohtus Leedu endise peaministri Andrius Kubiliusega

IRLi esimees Urmas Reinsalu kohtus no-vembri lõpus Leedu endise peaministri ja IRLi sõsarerakonna Isamaaliit – Leedu Krist-likud Demokraadid esimehe Andrius Kubi-liusega.

Riigikogus toimunud kohtumisel räägi-ti peamiselt Ukraina konfliktist. Reinsalu sõ-

nul jõuti kohtumisel arusaamale, et Ukraina vajab oma nn Marshalli plaani. Euroopa Liit peab Reinsalu hinnangul jõuliselt toetama Ukraina vabadust, sest Putinil on pikaajaline plaan Ukraina lämmatamiseks. Ta lisas, et rii-gikogu peaks vastu võtma Ukraina toetami-se poliitika põhimõtted.

Puuetega inimeste ja omastehooldajate esindajad kandideerivad IRLi nimekirjas riigikokkuPuuetega inimeste ja omastehooldajate esindajad Tiia Sihver (Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatu-se liige), Tiina Kangro (ajakirjanik ja omastehooldaja-te eestkõneleja), Tiit Papp (Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees) ning Sülvi Sarapuu (Eesti nägemispuuetega inimeste keskliidu juhatuse liige) kandideerivad IRLi nimekirjas riigikokku. “Oleme püüdnud teha tuhande-te puudega inimeste ja omastehooldajate häält kuul-davaks. Kodanikena oleme teinud vabatahtlikku tööd pühendumise ja põhjalikkusega, aga meist on teerulli-ga üle sõidetud. Meil ei jäänud üle muud, kui siseneda suurde poliitikasse ja teha järgmine samm – suunduda osalusdemokraatiast esindusdemokraatiasse. Seal saa-me siis juba otsustajatena, mitte palujatena, esindada neid vähemalt 500 000 inimest, keda puudutavad eri-vajadustega inimeste teemad igapäevases isiklikus või tööelus,” ütles Tiina Kangro.

Pildil puuetega inimeste meeleavaldus töövõimereformi peatamiseks Toompeal 11. oktoobril.

5Konservatiiv TALV 2015 5

UUDISED

IRLi naised kleepisid endale vuntsid ette IRLi Naiskogu IREN liikmed kleepisid kampaa-nia “Vali inimest, mitte ülikonda!” raames en-dale ette vuntsid ja panid selga ülikonnad.

Naiskogu juhatuse liikme Riina Solmani sõ-nul oli kampaania eesmärk näidata kujundli-kult, milliseid stereotüüpe kohtavad naispoliiti-kud. “Naiste püüdu poliitikasse või juhtivatele

kohtadele saadab kergelt mahatõmbav hoiak, naiselt eeldatakse ennekõike assisteerivat rol-li. Poliitikasse pürgiva naise põhiküsimus on selles, millisele positsioonile valimisnimekirjas naiskandidaat paigutatakse. Kuigi meil on võr-reldes teiste Euroopa riikidega olukord pigem veidi parem, ei ole ka Eesti erandlik selles osas,

et valimisnimekirjade eesotsas eelistatakse me-hi naistele. Kampaaniaga soovime juhtida just sellele tähelepanu,” rääkis Solman.

Pilte ja videosid sellest, kuidas IRLi nai-sed vuntse kandsid, on võimalik näha IRENi Facebooki lehelt.www.facebook.com/IRLNaiskoguIREN

MIH

KEL

MAR

IPU

U /

POST

IMEE

S

Peaministrikandidaadi Juhan Partsi sõnul on uue valitsuse prioriteet pärast riigikogu valimisi taastada ühiskonnas usaldus ning kutsuda esile muutusi. Selleks peab järgmine valitsus tema sõnul ümber hindama asju, mis töötasid omas ajas, aga täna enam ei tööta, ja uuesti avama mitu suurt teemat, mis on seisnud vähemalt viis aastat. Juhan Partsi intervjueeris Anvar Samost.

KAU

PO K

IKKA

S

TALV 2015 Konservatiiv6

PÕHIKÜSIMUS

Anvar Samost (A): Juhan Parts on IRLi peaministrikandidaat. Oled peaminister olnud ka varem. See on suhteliselt uni-kaalne vaatenurk nii Eesti kui ka maailma mõistes. Oletame, et käes on 1. mai 2015 ja sa oledki peaminister – mis on need asjad, mida peaks IRLi juhitav valitsus ette võtma?

Juhan Parts (J): Praeguses, globaalselt avatud ja kõikide võimalustega maailmas on poliitika eesmärk muuta ühiskonnas olevaid hoiakuid, veendumusi ja väärtusi, mis on tähtsad, et üks rahvas jääks püsi-ma, saaks hakkama ja pigem areneks kui taanduks.

Hoiakute muutmine ei ole teadagi ühepäevane projekt. Uue valitsuse prog-rammi tuum peab keskenduma konk-reetsetele otsustele. Nende konkreetsete otsuste ja valitsemise viiside all peame silmas pidama ühiskonnas olevaid hoia-kuid, mis takistavad meie arengut. Me ei saa praegu, kui me oleme 20 aastat ede-nenud, seisma jääda. Ühiskonna sidusus ja rahva koostöövõime, ühine tegutsemi-sevõime on need, millele me peame oma tähelepanu pöörama, et kõik Eestis elavad inimesed võidaksid.

Sellega seoses lasub uuel valitsusel väga suur vastutus. Purustatud ja usaldust kuritarvitanud suhted ettevõtluskonna, kolmanda sektori, isegi opositsiooni ja ka Tallinna linnaga tuleb ületada. Valit-susel on seda muutust suhteliselt lihtne teha, kaasates selleks olulised ühiskonda

Mart Laar, IRLi auesimeesJuhan on praeguses Eesti poliitikas kindlasti üks, kes julgeb otsuseid langetada ning nen-de eest ka vastutada. Mõlemad omadused on poliitikas kahjuks jäänud üha harvemaks. Eesti aga ilma otsustamata edasi ei pääse. Ju-han on valmis otsuste eest ka üsna karmi krii-tikat taluma ning ikka valitud sihtide poole edasi minema – tema juba kergelt alla ei an-na. Juhanil pole küll siniseid sokke, vaid kass – see-eest ei lähe ta edasi üle teiste inimes-te ning vaatab astudes ka kõrvale. Ka see on tänapäeval harulduseks muutumas. Juhan ei ehi end võõraste sulgedega ning püüab en-daga ise hakkama saada. Kõigele lisaks on tal tegelikult väga hea huumorimeel, kuigi te-ma naljadest võib vahel olla raske aru saada.

KAU

PO K

IKKA

S

7Konservatiiv TALV 2015

PÕHIKÜSIMUS

Juhan Partsoluliste otsuste tegematajätmine on hakanud Eestile kätte maksma

mõjutavad grupid. Nii et see on kindlasti esimene samm, millega uus valitsus peab tegelema.

A: Tegelikult on küsimus ka selles, et kuhu me oleme jõudnud ja kuhu

me veel ei ole jõudnud. Vaadates praegust olukorda ja seda, mida räägivad riigijuhid, kas võib öelda, et olemegi nüüd kohale jõudnud? See nõuab enesepettuse purus-tamist, aga ma näen, et väga palju tööd on alles ees ...

J: 180 000 inimest teenib nüüdsel ajal ühes kuus 500 eurot ja alla selle.

Kas see tähendabki, et me oleme kohal? Kindlasti on mingi grupp inimesi, kes on vabas Eestis saanud ennast realiseerida ja on loetud asju, kus näeme väljapaistvaid tulemusi. Kuid samas on väga raske, kui ainult ühiskonna eliit tunneb rahulolu saavutatust.

Valimiste põhiküsimuseks ja ka uue valitsuse kõige suuremaks mureks on suured numbrid, mis iseloomustavad meie tulevikku. Mis need numbrid on? Rahvastik kahaneb erinevatel põhjustel: negatiivne iive, suur väljaränne. Meie ma-jandus seisab ja meie arengukõver on praegu nõrgem kui meie lõunanaabritel. Kui me paneme need numbrid ja selle teadmise Euroopa arenenud riikide kon-teksti, siis 10–20 aasta perspektiivis lepi-me kohaga teises liigas.

Kõige kurvem oleks, kui 10 aasta jooksul selline väljarände trend jätkub. Siis pole põhjust kalleid töökohti ja suuri kasumeid tootvaid investeeringuid tao-listesse piirkondadesse, nagu Eesti või Baltimaad, teha. See tähendab paratama-tult, et kui mitte täna, siis 10 aasta pärast peame hakkama otsima protektsionistlik-ke lahendusi Euroopa Liidu sees, sest me lihtsalt ei suuda neid võimalusi kasutada, et täita põhieesmärki: Eesti rahva püsima-jäämine, areng ja hakkamasaamine.

A: Kui me ei muuda valitsemise sisu ja riigi dünaamikat, siis kas Eesti

väljavaade on üpris vilets?

J: Need praegused suured numbrid peegeldavad seda. Teisalt, meil

oleks ka vale ülipessimistlikku stsenaa-riumi ja väljavaadet võimendada, sest see lõikab ära kogu loovuse. Peaksime säili-tama optimistliku väljavaate, et Euroopa ei ole kuhugi kadumas. Aga see, millele IRL oma programmis oponeerib, on vaa-de, et Eesti on valmis. Eesti ei ole kohale jõudnud. Me ei saa jääda puhkama nende otsuste peale, mis on tehtud 10–20 aastat tagasi.

Peame suutma ümber hinnata asju, mis töötasid omas ajas, aga täna enam ei tööta. Selle tõttu me oleme ka valimis-programmis pakkunud välja niinimetatud ohtlikke ideid, näiteks maksureformis või riigireformis. Või koguni, kuidas riik ise saaks rohkem ja lühema ajaga investeeri-da atraktiivust tõstvasse infrastruktuuri, rääkimata haldusreformist.

Palju on olulisi asju, mis on tegemata. Nende otsuste tegematajätmine on ha-kanud meile kätte maksma. Riik on see, kes suudab anda muutuste dünaamika ja hoiaku. Uus valitsus peab avama mitu suurt teemat, mis on seisnud vähemalt viis aastat.

A: Mis need teemad on?

J: Esiteks, haldusreform, teiseks, rii-gifirmade küsimus. Aga ka see, et

imetleme oma maksusüsteemi, aga samas on meil kuhjunud terve hunnik üksikuid ja ka suuremaid probleeme. Praegune mak-susüsteemi dogma annab sõnumi, et mitte mingisuguseid olukorrast sõltuvaid muu-tusi ei ole valitsus valmis tegema. Riik vaid kaitseb ja selgitab kunagi tehtud asju, aga ei suuda kaasa minna muutustega.

Lagle Parek, ERSP asutajaliigeJuhan Parts oli mulle tundmatu suurus aja-ni, mil Res Publica võitis riigikogu valimised. Vaatasin televiisorist Res Publica võidu tähis-tamist ja mulle jäi meelde, et Juhan luges poliitilise võidukõne asemel hoopis luuletu-si ette. See oli nii erandlik ja läks mulle vä-ga südamesse.

Nüüd, kui hõiskamine on Eesti poliitikas põhiliselt kadunud ja tuleb tõele näkku vaa-data – tammume paigal –, on Juhan väga as-jalikult olukorda analüüsinud ja rõhutanud, et riigireform on Eestile hädavajalik. Oleme rajanud oma riigi suurte riikide eeskujul, aga nüüd on aeg mõista, et oleme väikese linna suurune riik! Väikese riigi reformimine oma-näoliseks on tõeline väljakutse.

Infotehnoloogias oleme eesrindlikud, sa-muti on rahvas suhteliselt haritud ja mitte üleliia mugav – seega, kus siis veel proovida uusi juhtimismudeleid, sest vigu on ju väike-ses ühiskonnas kergem parandada. Otsides uut teed, on vead paratamatud, aga neid ei tohi karta. On aeg rakendada “oma nuti-kus”, nagu kirjutab Tõnu Viik, ja nautida jul-geid ideid. Seepärast tahaksin ma küll Juhanit näha peaministrina!

MAR

KO S

AARM

/ SA

KALA

8 TALV 2015 Konservatiiv

PÕHIKÜSIMUS

Peame suutma ümber hinnata asju, mis

töötasid omas ajas, aga täna enam ei tööta.

A: Seisakumentaalsus peegeldab eel-kõige Reformierakonda. Aga ka

laiemalt on Eesti ühiskonnale omane, et leiame väga palju põhjendusi kõikvõima-likele algatustele “ei” ütlemiseks. Pidevalt kuuleme, kuidas “Seda ei saa teha, sest on olemas eelarve tasakaal. Seda ei saa teha, kuna otsustasime, et meil on selline mak-susüsteem. Kuna Euroopa reeglid ei luba, ei saa seda ka teha. Kunagi me ütlesime, et me nii ei tee”. See põhjenduste rida tundub vahel lõputu.

J: See ongi hoiak, mida saab valitsus kujundada. Meil on vaja, et ei-hoia-

kust saaks jah-hoiak. Küsimus on selles, kas me üritame, katsetame ja mingil kujul aktsepteerime ka eksimust. See on vas-tand sellele, et pareerime kõikvõimalikke ideid ja algatusi juba eos. See on poliit-tehnoloogia, millega on kasulik valijat uinutada.

Peab küsima, kas poliitika roll on olla juhtiv või lihtsalt sabas lohisev? Sabas lohisev roll on poliittehnoloogiliselt ka-sulik hetkeni, kus majandus ei kuku 20 protsenti või ei toimu mingi ühiskondlik plahvatus. See poliittehnoloogia, mida täna kasutatakse, on näilisus, mida aeg-ajalt näeme reitingutest või pealkirjadest, et saabunud on lõplikult viimistletud de-mokraatia mudel, kus on kaks liberaalset erakonda, kel on ootamatult suur toetus

ja kes lavastab meile pidevalt omavahelist konkurentsi.

Kui vaatame täiskasvanud Euroopa ühiskonda, siis pigem kuluks meile ära eluterve ideede võistlus sotsiaaldemo-kraatide ja konservatiivide vahel, mida täiustaks väiksemad erakonnad.

Kui tegelikku diskussiooni ei ole, siis muutub kogu poliitiline maastik niivõrd suletuks ja otsused tsentraliseerituks, et tarkade provotseerides võib kodanik x

parteist minna kõnepulti ja pidada kõne, kuidas peaks tihendama koostööd Ve-nemaaga. Meil ei maksa neid võimalusi välistada. Keeruline on ette kujutada, et Johannes Lauristin läks pulti ja esitas kõne, kus soovitas ühineda sõbraliku Ve-nemaa perekonnaga, kes oli veel samas teinud salakokkuleppe teise diktaatoriga. See tundub uskumatu, aga kas täna sel-lised provokatsioonid ei ole võimalikud?

A: See algab väga väikestest asjadest. Neid väikeseid märke näeme tege-

likult ka praegu. Tulles tagasi Toompeale riigikogu kõnetooli 1940. aasta juulikuus –, et sinna jõuda, selleks oli ju eelnevalt tehtud palju-palju väikesemaid sigadusi. Meenutame möödunud aastat, kui käis ülijõuline käteväänamine väikese tiraa-žiga kultuurilehes, üksnes eesmärgil, et Reformierakonna omanikud oma sõbra arusaamatutel põhjustel ajalehe peatoi-metajaks saaksid panna. Ta kukkus läbi ja lahkus, aga ta suruti sinna paika ära. Ja kui selliseid näited näeme iga päev, siis jõuamegi tagasi 1940. aastasse.

J: Avalikkus on suutnud markeerida võibolla kolm-neli taolist juhtumit.

Aimatakse, et see võib nii olla, et ühe era-konna mittelegitiimsetest huvidest läh-tudes on üks või teine demokraatia jaoks vajalik institutsioon nii-öelda allutatud kuuleka ja keskpärase juhi kaudu. Ins-titutsioon on muudetud lojaalseks mit-te põhiseadusele, vaid mõnele inimesele ühest parteist.

Mis teeb eriti murelikuks, kui konk-reetsetest juhtumitest rääkida ettevõtjate, kultuurieliidi, teadlaste, ka sportlaskonna, kodanikuühiskonnaga, siis märkan ma teatud enesekaitserefleksi või enesetsen-suuri. Ettevõtja ütleb, et üks või teine asi on jube, aga sealsamas lisab kohe, et ta peab arvestama, et teatud situatsioonides ja tema kitsastest huvidest lähtuvalt on tal mõistlik olla vait ja mitte väljendada teistsugust arvamust.

Tõenäoliselt on sarnast ka kultuuriga, arvestades, kui suur osa kultuurist on rahastatud Eestis riigi kaudu, alustades rahvusringhäälingust ja lõpetades teatrite, kammerkoori või muuseumidega. Eriti kujundlik on olnud minu kogemus nii-öelda ametliku spordiga. Lugesin hiljuti Gerd Kanteri seisukohavõttu, et Eestis puudub spordisüsteem ja me ei ole või-melised tootma tippsportlasi. Praegused

Liisa Pakosta, riigikogu liige

Juhan Parts on nendel valimistel kõikidest vä-hegi tõsiselt võetavatest nimekirja esinumb-ritest ainuke tõsiselt võetav. Tahame ju usal-dusväärset peaministrit. Sellist, kes ei vea alt, pingutab tõsiselt ja töiselt, ei tee komejanti ega edevuselaata, ja saab aru piirist, kust al-gab peaministrile sobimatu hall tsoon. Eraldi tahan rõhutada Juhani head kodust kasvatust ning ligimesearmastust. Eriti hooliv on ta las-te ja naistega, umbes nagu Karlsson, aga pa-rema huumorimeelega.

Juhan oskab valitseda sõna. Ta kuulab tä-helepanelikult ja avatult teisi, ja kui ütleb, siis on enamasti aru saada, mida ta ütleb. Otse-kohesus ja põhimõttekindlus on poliitpudrus suur väärtus. Olemuslikult on tegemist ini-mesega, kes on avatud uutele ideedele, kuid kuulab ka neid, kes hoiatavad pea ees vette hüppamast. Ei torma ta parandama iga toru, vaid ikka ainult neid, mis tilguvad. Juhan ei hallita nurgas, talle meeldib tegutseda ja ise areneda. Õnneks on teda seejuures varusta-tud riigimehe kompassi ja püsivusega. Ta on suutnud õppida oma vigadest. Imelikul kom-bel pole poliitikas just palju inimesi, kellel on oskust eristada olulist ebaolulisest, võimet näha mitu sammu ette ja kes ühtlasi suuda-vad meeles hoida, mida nad eile ütlesid.

9Konservatiiv TALV 2015

PÕHIKÜSIMUS

Peab küsima, kas poliitika roll on olla juhtiv või lihtsalt sabas lohisev?

Eesti spordi tipud on mõnede inimeste fanatism, anne ja töökus kokku, kuid mingit süsteemi Eesti spordikultuuri toe-tamiseks ei ole.

Miks meil ei ole spordis tulemusi? Küll on väikeriike, näiteks Sloveenia, Is-land või Taani, kus on väga tugevaid maa-ilmatasemel pallivõistkondi. Tippsport on rahvuse eneseusku tootev emotsioon. See saab loomulikult tekkida vabade ini-meste eneseteostuse kaudu. Nii on ka rahvusvaheliselt hästi hakkama saavate ettevõtetega, kes vajavad koduseinte toe-tust, mis ettevõtluse puhul väljendub heas haridussüsteemis, teaduses ja inimeste lugupidamises.

Mina näen, et need valimised reaalselt tähendavadki seda, et ühiskonda tuleb ta-gasi tuua kaasav muutus ja jaatavad hoia-kud. Riik on võimeline seda väga edukalt tegema. Kui riik ise hakkab muutuma, on dünaamiline ja avatud, küllap ta siis ravib ka ühiskonda.

A: Räägime korraks veel muutustest. Inimesed küsivad õigustatult, et

IRL on aastaid olnud valitsuses ja peaks ka varasemate valikute eest vastutama. Aga me tuleme ja ütleme, et on vaja väga palju ümber teha. Küsimus on siin kaht-lemata olemas?

J: See küsimus on õigustatud. Paljud asjad on jäänud tegemata, kuna ei

olnud poliitilist konsensust. Oleme olnud koalitsioonivalitsuses ja mitmeid asju, mida IRL pakub nüüd valimisprogram-mis, on piisava mandaadi puudumise tõt-tu jäänud tegemata. Teiseks on mitmetel asjadel juba uued lahendused.

Paljudes täiskasvanud demokraatia-tes väljendub muutus ka selles, et tule-vad peale uued inimesed. Erakonda uute inimeste tulek on võtmetähendusega. Ja muidugi – uusi inimesi tuleks aidata, et nad ei pettuks erakonna põhiväärtustes ja arusaamises, kuidas vaba ühiskond toi-mib. Muidu võib tekkida olukord, kus ini-mene, kes on muidu puha punane, astub konservatiivsesse erakonda.

A: Valimispäevani on jäänud alla kol-me kuu. Kuhu me selle aja jooksul

jõuame? Mis on suur plaan?

J: Valimiste võidu otsustab see, kui palju erakonnad suudavad reaalselt

Eesti inimestega suhelda.

Meie põhiline valimiskampaania te-gevus on suhelda võimalikult paljude ini-mestega, rääkida, kes me oleme, mis on meie plaanid, vastata küsimustele ja jaga-da niipalju informatsiooni, kui seda on.

Oktoobris toimunud üleriigilise mak-suküsitluse tagasiside, kus paarsada küsit-lejat käisid inimeste kodudes ja tänavatel, oli valdavalt positiivne. Vaatamata teatud pelglikkusele, eestlased soovivad, et neilt küsitakse, neid kuulatakse ja nende arva-mustega arvestatakse. See on demokraa-tia põhiline mehhanism.

A: Inimene on olemuselt konserva-tiivne ja paljud ilmselt sooviksid ka

pärast valimisi edasi minna täpselt sama-moodi nagu enne. See on ka Reformiera-konna alateadlik sõnum, mida üritatakse edastada.

Kui ütleme, et meil on muutust ja uut dünaamikat vaja, siis see on inimestele pigem vaade tundmatusse. Nad ei tea täp-selt, kuhu see uus dünaamika välja viib. Kuidas me suudame valijatele edastada seda, kuhu tegelikult tahame jõuda, et neil oleks kindlus?

J: 20 aastat oleme arenenud ulatus-likult ja kiiresti, seda on suur osa

Eesti rahvast toetanud ja selles oleme kõik osalenud. Meil ei ole siiski mingisugust alust arvata, et oleks põhjust lõplikuks rahuloluks.

Me mitte ainult ei saa paremini, vaid me lausa peame paremini tegutsema. Kui me ei arenda oma majandust, kui me ei arenda oma ühiskonna koostoimimist ja ei tee vajalikke korrektiive julgeoleku- ja välispoliitikas, siis arengu seiskumine võib rahvale kaasa tuua tohutu positiivse meelsuse mõranemise ja on lihtne en-nustada suuremat lõhet. Selleks, et Eesti areng jätkuks tulevikus, ongi vaja muutusi kogu aeg.

Olari Taal, ettevõtjaTunnen Juhanit ligemale kakskümmend aas-tat, ajast, millal ta töötas noore ja tegusa ase-kantslerina justiitsministeeriumis. Olen teda hästi tundma õppinud ja pean Juhanist lu-gu. Tulevase peaministri Partsi tugevateks külgedeks on terav mõistus otsustamisel ja meelekindlus vastuvõetud otsuste elluviimi-sel. Loogiliselt arutledes on 2015. aasta va-limiste järgselt võimalik peaministriks saada kolmel mehel, kellest vaid Juhanil on arvesta-tav mittepoliitiline töökogemus enne poliiti-lisi ameteid. See ning tema kaheaastane pea-ministritöö on tugevus, millega Juhan eristub konkurentidest. Samuti ei saa tema otsuseid mõjutada küünikutest poliittehnoloogilised niiditõmbajad ja/või poliitbroileritest sehken-dajad. Juhan on usaldusväärne mees viimaks peaministrina ellu rahvusriigi säilimiseks vaja-likku riigipidamise reformi.

PRIIT

SIM

SON

/ D

ELFI

/ EE

STI A

JALE

HED

10

PÕHIKÜSIMUS

TALV 2015 Konservatiiv

Mina näen, et need valimised reaalselt

tähendavadki seda, et ühiskonda tuleb tagasi tuua kaasav muutus ja jaatavad hoiakud.

11Konservatiiv TALV 2015

OHTLIKUD IDEED

IRL kutsus ellu Ohtlike Ideede festivali, et arutada avatult

ja tabudeta nende ideede üle, mida ühed peavad ohtli­

keks ja teised hullumeelseteks, kuid mis on Eesti edasise

arengu jaoks võtmetähtsusega. Esimesel festivalil aruta­

sid maksureformi üle Juhan Parts, Siim Kallas, Indrek Nei­

velt, Karli Lambot, Olari Taal ja Lasse Lehis. Teisel festiva­

lil rääkisid riigi reformimise võimalustest Jaak Aaviksoo,

Juhan Parts, Marika Priske, Hans H. Luik ja Jüri Raidla.

Teise festivali võttis oma vaate ­

nurgast kokku näitleja Peeter Oja.

Esimesel Ohtlike Ideede festivalil osa­les ka Siim Kallas, kelle sõnul on IRLi väljapakutud madalapalgaliste maksu­vabastus briljantne plaan valimisteks.

Festivali õhkkond oli niivõrd ohtlik, et IRLi peasekretär Tiit Riisalo pidi kaitsma end kiivriga. PI

LDID

EN

RIKO

LIL

L

Eesti on väike, isegi väga väike riik ja meie rahvaarv kahaneb. Ka tööea-liste inimeste arv kahaneb, aga rii-gikogust-valitsusest kohalike oma-

valitsuste ja kõigi allasutusteni töötab juba 138000 inimest 3377 erineva (all)üksuse teenistuses. Valdavalt peab neid üleval üha kahanev hulk maksumaksjaid. Riigipalgalis-te ülalpidamise kõrval tuleb ühiskonnal täi-ta ka riigiaparaadi kehtestatavaid reegleid, mida ühiskond tajub ülemäärase bürokraa-tiana: valitsemine on muutunud kohmakaks ja valitsemise koorem on raske kanda. Vaid Euroopa Liidu abirahad aitavad meil sellega toime tulla.

AEG ON MÕELDA LÄBI JA SIIS KA OT­SUSTADA RIIGIVALITSEMISE ÜMBER­KORRALDAMINE, eesmärgiga tagada paindlikum, kergem ja inimlikum valitse-miskorraldus. Kas me saaksime hakkama viiendiku võrra väiksema hulga inimeste ja reeglitega, muutes samas valitsemist paremaks? Me usume, et see on võimalik! Usaldusväärne riigireform ei saa piirdu-da alumiste võimutasanditega, vaid peab algama võimu tipust. Kui vaja, tuleb olla valmis muutma ka põhiseadust.

IRL tahab viia läbi riigireformi, millel on seitse komponenti.

ESITEKS SOOVIME TOIMEKAMAT RIIGI ­KOGU. Vähendame riigikogu koosseisu 71

liikmeni ja suurendame komisjonide või-mekust. See on meie sõnum: ka riigikogu peab muutuma! Riigikogu põhitähelepanu peab olema poliitilistel debattidel ja nen-dest sündivatel strateegiadokumentidel, mitte lõpututel seaduseparandustel. Vaja-me vähem ja lühemaid, aga selgemaid ja

paremaid seadusi ja määrusi. Parlament peab vähendama bürokraatiat – loome parlamentaarse mehhanismi bürokraatia vähendamiseks. Laiendame rahvahääle-tuse kasutamist, kaotades rahvahääletuse seotuse parlamendi usaldusega ning ja-game rahvahääletused nõuandvateks ja õiguslikult siduvateks hääletusteks. Muu-dame teaduste akadeemia riigikogu nõus-tavaks institutsiooniks.

TEISEKS MUUDAME VABARIIGI VALIT­SUSE ÜHTSEMAKS JA VASTUTAVA­

Riigireformkui tahame paremini elada, on vaja muutusi

Eesti on IRLi osalusel teinud läbi silmapaistva arengu, ent me soovime enamat – soovime olla võrdsed oma Põhjala naabritega, aga miks mitte ka neist edukamad. Kahjuks on meie areng takerdunud ja oleme jalgu jäämas isegi oma lõunanaabritele Lätile ja Leedule. Viimaste aastate juhtparteil – Reformierakonnal – on ideed otsa saanud. Seepärast pakume meie – Isamaa ja Res Publica Liit – lahendusi, mis annaksid arengutõuke kogu ühiskonnale. Jaak Aaviksoo räägib, kuidas me seda teeme.

JAAK AAVIKSOOIRLi aseesimees

12 TALV 2015 Konservatiiv

RIIGIREFORM

Valitsemine on muutunud kohmakaks ja valitsemise koorem

on raske kanda.

Riigireformkui tahame paremini elada, on vaja muutusi

MAKS, seadustades peaministri valitsusju-hina, kel on õigus anda valitsuse liikmetele korraldusi. Minister ei tohi olla ministee-riumi huvides tegutsev vürst, vaid avalikes huvides suuniseid jagav poliitik – mi-nisteeriumit juhtigu kantsler. Valitsusel olgu õigus korraldada valitsemist ümber ja vähendada senist kuuetasandilist juhti-missüsteemi. Ministeeriume ja ministreid võiks vähem olla. Riigivõimu on võimalik teostada, kui ametnikke on 1000 võrra vähem.

KOLMANDAKS VIIME LÄBI MAA KONNA ­P ÕHISE EHK NN 15+ HALDUSTERRI ­TORIAALSE REFORMI koos kohalike oma-valitsuste rahastamisreformiga, tagades sõltumatu ja piisava maksurahastuse kõi-gile omavalitsustele. Peale haldusreformi elluviimist kaotame maavalitsused ja töö-tame välja pealinna seaduse.

NELJANDAKS, RIIGIEELARVE PEAB OLE­MA SUUNATUD KINDLATE TULEMUSTE SAAVUTAMISELE. Lõpetame asutuste ku-ludepõhise rahastamise ja asendame selle tulemustele suunatud tegevuste rahasta-misega ajalise ulatusega 3–5 aastat. Enne uue raha eraldamist kuulame parlamendis tulemusi koos riigikontrolli seisukohaga

VIIENDAKS, MEIL EI OLE VAJA NII PAL­JU RIIGIPALGALISI INIMESI – seame pikaajaliseks eesmärgiks vähendada riigi-palgaliste arvu kooskõlas tööealise elanik-konna kahanemisega.

KUUENDAKS, RIIGIETTEVÕTETE JUHTI ­MISEKS LOOME HALDUSFIRMA, mille nõukogu nimetab valitsuse ettepanekul parlament. Haldusfirma omanduses ole-vate riigiettevõtete nõukogudesse ei kuulu poliitikud.

SEITSMENDAKS VAATAME LÄBI PÕHI­SEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE JA EESTI PANGA, AGA KA KÕIGI AVALIK­ÕIGUSLIKE ISIKUTE ÜLESANDED ja töö-jaotuse eesmärgiga vähendada kattuvusi ja tihendada sisulist koostööd.

Eesti suudab enam ja riigi kohustus on pakkuda inimestele ja ettevõtetele tu-ge. Väljaspool seda ülesannet pole riiki mõistlik kasvatada. Me ei soovi nõrgemat ega õhemat riiki, me soovime nõtket, tundlikku ja paindlikku riiki. Riiki, mis teeb pigem vähem, aga paremini.

Siim Kiisleri kommentaarEndise regionaalministri Siim Kiisleri hinnangul nõrgestab haldusreformi edasilükkamine maa-kondi ja kahjustab kohalike elanike huvisid

Eestis on praegu 213 omavalitsust, s.o pä-rast viimast ühinemist Lääne-Saaremaal. See tähendab 213 erinevat viisi korraldada ko-halikku elu, aga ka erinevaid võimalusi ko-halikele elanikele.

Häda on Eestis olnud eelkõige just sel-lega, et meie linnade ja valdade võimalu-sed oma kodanikke aidata erinevad oluliselt. Üldjuhul suudavad just suuremad rohkem ja pakuvad inimestele enam. Selle tulemusena on inimesed Eesti erinevates paikades eba-võrdses olukorras ja kaotavad seetõttu nen-de piirkondade elanikud, kus omavalitsused on väiksemad, vaesemad ja killustunud.

Eesti suurima ja väikseima omavalitsu-se suuruse erinevus on üle 4000 korra, seda nii eelarve suuruse kui elanike arvu poolest. Rohkem kui pooltes meie linnades ja valda-des elab vähem kui 2000 inimest ja tervelt neljakümnes on elanikke alla 1000. Sellises olukorras on möödapääsmatu väikeste valda-de ja linnade ühendamine sellisteks omavalit-susüksusteks, mis mitte ainult sõnades, vaid ka tegelikult oma inimesi aidata suudaksid.

Üks korralik omavalitsus ühendab endas piirkonna inimeste jaoks olulise tõmbekesku-se (linna) ning selle ümbruse, mille elanikud niikuinii tõmbekeskuses tihti liiguvad, kas siis tööle, poodi või lapsele lasteaeda järele.

Mitmetes Eesti väikestes maakondades moodustub selline tervik just maakonna-keskuse ümber ja haarab endas terve maa-konna.

Hiiumaa on siin suurepäraseks näiteks. Mõnes maakonnas on selliseid toimepiirkon-di ka rohkem, näiteks Valgamaal. Siin saavad kohalikud elanikud ise otsustada, kas moo-dustada üks, kaks või kolm omavalitsust.

Harjumaal ja Ida-Virumaal, kahes Ees-ti suurimas maakonnas, on elanikke roh-kem ja seetõttu ka ühinemiseks võimalusi enam, arvestades inimeste igapäevast toi-metamist, vallalt abi vajamist, aga ka kultuu-rilisi erinevusi.

Kõige tähtsam on aga liikuda haldusre-formiga kiiresti ja otsustavalt edasi, sest iga kaotatud aasta nõrgestab meie maakondi ja kahjustab kohalike elanike huvisid.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

13Konservatiiv TALV 2015

RIIGIREFORM

ERIK

PRO

ZES

/ PO

STIM

EES

14 TALV 2015 Konservatiiv

UUED LIIKMED

14

Miks otsustasid tulla poliitikasse ja pürgida riigikokku?

Sellel on rida põhjusi. Esiteks, viima-sel ajal on devalveerunud ministriportfelli mõiste, sest uute ministrite ametisseni-metamised tekitavad küsimusi, et valik ei tehtud mitte isiku väärikuse ja sobivuse alusel, vaid isiklikku või partei kasu silmas pidades.

Teiseks, mind paneb muretsema asja-olu, et mõned kõrged riigitegelased suh-tuvad oma riiki nagu isiklikku firmasse. Ja kõige enam teeb murelikuks see, kuidas nende käitumisest võib välja lugeda, et valija on loll ja ei taipa, mis peitub mani-pulatsioonide taga.

Kolmandaks, kirjeldatud suhtumine ilmneb eriti selgelt, kui tegemist on ühest parteist teise ülejooksikutega. Ma ei usu, et sellisel inimesel, kes vahetab iga tuule-puhanguga suunda nagu tuulelipp, võiks olla kindlaid veendumusi. Kui inimene vahetab parteid, vahetab ta järelikult ka oma vaateid. See ei ole usaldusväärne.

Neljandaks ja viimaseks raskuseks kaalukausil sai hetk, kui ma taipasin, et vähemalt kaks parteid kavatsevad teha panuse rahvuse järgi ühiskonna jagamise-le. Mina seda ei soovi. Ma näen, et oma-deks ja võõrasteks lahutamise taktika võib küll tuua kasu valimistel, see tähendab lühiajaliselt, kuid pikemas perspektiivis on see ohtlik nii riigi elanikele kui ka rii-gile endale.

Poliitikas on palju ebasiirust ja palju potjomkinlust ja sellepärast on minus tekkinud teatud usaldamatus. Just see usaldamatuse tunne sundiski mind väl-jendama oma positsiooni.

Ütlesid, et sulle on sümpaatseim just IRLi majandusprogramm. Kuidas võiks üle saada prae-gusest majandusseisakust?

Ma ei ole majandusekspert ja, jumal tänatud, erakonnas on inimesi, kes vas-tutavad programmi majanduspoole eest. Kuid ma annan endale aru, et praegu on Eestis üha selgemalt tajutav ühiskonna lõ-henemine rikasteks ja vaesteks. Ning neil, kes teenivad vähe, läheb iga päevaga ras-kemaks. IRLi välja käidud idee väikese sis-setulekuga inimeste tulumaksuvabastusest on põhimõtteline ja konkreetne abi − seda esiteks. Aga teiseks peame tunnistama, et meil on probleem ümbrikupalkadega. Ning see puudutab pahatihti just neid inimesi, kes teenivad vähe ja üritavad maksude maksmist vältida, et säilitada mingigi osa ellujäämiseks vajalikust sissetulekust. Vari-majandus kahandab nende inimeste kind-lustunnet ja sotsiaalseid garantiisid, kes on sunnitud oma sissetulekuid varjama.

Kuivõrd suureks pead IRLi potentsiaali kasvatada toetust venekeelse elanikkonna hulgas?

Ma leian, et see potentsiaal on päris hea, kuid protsess ise on pikaajaline. Ma annan endale aru, et IRL ei ole seni mär-ganud oma potentsiaalseid vene valijaid ja ei ole nendega eriti palju tööd teinud. Ning sellepärast ei ole ka paljud erakonna seisukohad jõudnud venekeelsesse meedia-ruumi või on jõudnud sinna kontekstist väl-ja rebitud lausete kujul, mis on sageli mõ-nevõrra moonutatud. Sellepärast on IRLil venekeelse auditooriumi silmis praegu see imago, mis tal on. Mõnigi kord üpriski

teenimatult, sest näiteks konservatiivne maailmavaade ning arusaamine traditsioo-nilisest perekonnast on vene valija jaoks vahest koguni tähtsam kui eestlaste jaoks. Pealegi on valimiseelne programm, millega IRL välja tuli, väga konkreetne ja praktiline. Ja see on pluss kõigi inimeste jaoks, sõltu-mata nende rahvuslikust kuuluvusest.

Erakonnaga liitudes ütlesid, et pingelises maailmapoliitikas on konfliktide lahendamisel oluline just naiselik sotsiaalse orientatsiooniga lähenemine.

Olen vähimagi kahtluseta sugude võrdsuse poolt, kuid me ei saa täielikult eirata meeste ja naiste teatavaid erinevusi, mis on meile looduse poolt antud. Naine kui ema ja elu edasikandja (mitte küll ala-ti, kuid sageli) üritab lahendada konflikte selliselt, et ei oleks ohvreid. Tal on tugeva-mini arenenud instinkt kaitsta järeltulevat põlve, see tähendab stabiilsust. Praegu, kui maailmas on geopoliitilisel tasandil kujunenud selline kriitiline õhkkond, võib konflikti lahendusel olla just naise nägu.

Mis on peamised teemad, millega sa riigikokku saades tegeleksid?

Ma ei armasta tulemuste ennustamist, sellepärast ütlesin sõna “riigikogu” välja poolsosinal. Kuid üks, milles ma olen täiesti veendunud, on see, et riigikogus töötavad rahva teenrid, kes teenivad oma rahvast, püüeldes selle poole, et seadus-andlus oleks loogiline. Sellepärast oleks töö riigikogus minu jaoks tohutu suur vastutus ning kohustus kaitsta nende hu-ve, kes on sind usaldanud.

Suur üllataja, ajakirjanik

Viktoria Ladõnskaja

ERIK

PRO

ZES

/ PO

STIM

EES

15Konservatiiv TALV 2015

UUED LIIKMED

15

MIH

KEL

MAR

IPU

U /

POST

IMEE

S

16 TALV 2015 Konservatiiv

UUED LIIKMED

Oled üle 20 aasta olnud tegev Eesti sisejulgeolekus. Millest nüüd otsus poliitikasse tulla?

Poolteist aastat tagasi, kui lahkusin KAPO peadirektori ametikohalt, olin üsna kindel, et edaspidi jään nautima rahulikku elu. Paljud sõbrad ja tuttavad ütlesid, et ei ma jää. Tuleb välja, et nad tundsid mind paremini kui ma ise. Minu jaoks oli teenistus politseis ja KAPO-s enda jaoks väga selgelt mõtestatud, see oli oma riigi teenimine, nagu kunagi vanne sai antud.

Sündmuste eskaleerumine Ukrainas muutis üsna palju julgeolekupilti ka Ees-tis. See ei olnud ainus, aga tunnistan, et üsna määrava tähtsusega tegur, mis tekitas soovi ennast uuesti aktiivsemalt rakendada. Ja nii mõtlesingi, et miks mitte teha seda poliitikas osalemise kaudu.

Miks just IRL?IRL on minu jaoks püsiväärtusi kan-

dev erakond, mis samas ei tähenda, et ma alati absoluutselt kõiki seisukohti pime-si heaks kiidan. IRLi kava majandus- ja julgeolekukeskkonna parandamiseks on realistlik. IRLi soov ja plaan raskemal elu-järjel inimesi rikkamaks muuta on mulle sümpaatne ja arusaadav.

Mis on kõige olulisemad kogemused, mis sa KAPO juhi ametikohalt kaasa võtsid?

Politsei ja kaitsepolitsei juhina sain suurepärase keeruliste ja mitmetahuliste organisatsioonide juhtimise kogemuse. Usun, et tänu sellele tean, kuidas luua, hoida ja motiveerida meeskonda. Sain selgeks, mis on usalduse hind, kui ras-

ke on usaldust luua ning kui kergelt on see võimalik kaotada. Töö sisejulgeoleku valdkonnas õpetas selgeks ühe tõe: ole sa nii suur ja tugev kui tahes, aga ilma koos-töö ja toimivate koostöövõrgustiketa oled ikkagi nõrk ja haavatav.

Oled öelnud, et sinu roll poliitikas võiks olla laiemalt julgeolekuvald-kond. Mis sa riigikogu liikmena selles valdkonnas ära saad teha?

Riigikogu on väga selgelt poliitikate kujundaja ning poliitikatele raamistiku ja taustsüsteemi looja. Minu võimalus kaasa rääkida ja kaasa mõelda julgeoleku-poliitika kujundamisel ongi panus, mida saan anda. Teiseks on riigikokku man-daadi saanud isikul kohustus esindada ja viia üleriigilisele arutelule oma ringkonna olulised küsimused, mis ei ole lahendata-vad kohaliku omavalitsuse tasandil. Siia liigituvad eeskätt suuremad regionaal- ja sotsiaalpoliitilised teemad.

Seoses julgeolekuga on palju räägitud Ukraina kriisist. Kuidas sina endise julgeolekutöötajana tajud nende sündmuste mõju Eestile?

Rääkides Ukraina kriisi mõjudest, siis näeme, et mõjud Eestile on üsna sarna-sed mõjudega tervele Euroopale. Eesti ja teised Baltimaad, aga mõneti võib-olla ka Skandinaavia riigid, tunnetavad erinevalt Kesk- ja Lõuna Euroopast teravamalt Ve-ne Föderatsioonist lähtuvat otsest sõjalise agressiooni ohtu. Ohu teadvustamine on iseenesest vajalik, aga tihti võimendatakse seda liiga kergekäeliselt üle. Ei ole tark külvata inimestesse hirmu ja ebakindlust, kui reaalne olukord sellele alust ei anna.

Oluline on, et meie partnerid Euroopas saavad nüüd Venemaa ambitsioonidest aru samamoodi, nagu meie seda oleme tajunud juba aastaid. Meie ohuhinnan-gud ja selgitused, mis varem võeti vastu mõningase umbusu ja isegi üleolekuga, on nüüd pälvinud tunnustuse. Järgmine väga oluline aspekt on see, et saadakse aru ohust, mis tekib, kui sattuda liialt suurde energia- või väliskaubanduse sõltuvusse Venemaast. Venemaa on kasutanud ja kasutab ka tulevikus majandushoobasid ja energiakandjaid relvana oma mõjuvõimu kindlustamiseks.

Mida loodad poliitikast saada ja Eesti poliitikale anda?

Usun, et poliitikasse sisenejana on mul võimalus endaga kaasa tuua värs-keid ideid ja mõtteid, mis on tekkinud protsesse väljastpoolt hinnates. Poliitikas osalemine on privileeg, et olla kaasatud riigi elu korraldamisse.

Kandideerid Hiiu, Lääne ja Saare ringkonnas. Miks just see ringkond? Kui hästi oled kursis sealsete probleemidega?

Olen Saaremaal sündinud ja kasva-nud. Side Saaremaaga on tänaseni täiesti toimiv, kuna seal asub mu vanematekodu. Sellest tulenevalt on loomulik, et Saare-maaga seonduv on mulle kõige paremini teada. Samuti tunnen Lääne-Eestiga tu-gevat emotsionaalset sidet. Kuna valimis-ringkond koosneb kolmest maakonnast ja igal neist on kohalikud prioriteedid küllaltki erinevad, siis nende tähtsuse jär-jekorda seadmine ei ole kindlasti lihtne ülesanne, aga see on võimalik.

Saage tuttavaks, Saare mees

Raivo Aeg

MIH

KEL

MAR

IPU

U /

POST

IMEE

S

17Konservatiiv TALV 2015

UUED LIIKMED

MAR

IAN

NE

LOO

REN

TS /

VIRU

MAA

TEA

TAJA

TALV 2015 Konservatiiv18

UUED LIIKMED

Miks otsustasid liituda sellel sügisel IRLiga?

Olles pidevalt analüüsinud Eesti po-liitilist kaarti, tundsin sisemist vajadust käituda oma tegeliku maailmavaate ja südame järgi. Ma isegi ei mõelnud al-ternatiividele, vaid astusin IRLi uksest sisse. Täna täidab IRL poliitilisel skaalal paremtsentristlikku positsiooni ja tsent-rist ma olen. Ja eks ole nii, et üle 50 aasta vanused inimesed kipuvad olema ka kon-servatiivsed.

Oled öelnud, et poliitikas paeluvad sind kõige enam riigikaitseküsimused. Kuidas näed Eesti riigikaitse olukorda praegu?

Eesti patrioodina ütlen, et oleme oma riigikaitset ehitanud üles väga targalt. Oleme suutnud ühendada olemasoleva ressursi ja riigikaitse tegelikud vajadused üsna optimaalseks tervikuks. Loen päris palju ka enda teeneks, et riigikaitses valit-seb täna poliitikaülene konsensus ja olen veendunud, et sama praktika jätkub ka edaspidi. Samuti on väga oluline, et me ei ole üksi ja oleme üles ehitanud piisava iseseisva kaitsevõime, et meie partnerid võtaks meid tõsiselt ja saaksid meile häda korral appi tulla.

Eesti on NATO liige, me panustame riigikaitsesse 2% SKP-st, liitlasväed paiknevad sellest aastast Eesti pinnal. Kõige suuremad eesmärgid oleks justkui täidetud. Millele tule-vikku silmas pidades rõhku panna?

Meie riigikaitse ülesehituse teravik

peaks hetkel olema suunatud mobilisat-sioonisüsteemi ja reservarmee kaasamise protsesside lihvimisele. Relvasüsteemides oleme oma valikud teinud ja ma leian, et need on head. Küll aga peab reservväe kaasamine ja relvade kiire sisuline mehi-tamine kriisikorral olema läbitöötatud ja sisseharjunud rutiin.

Oled teravalt kritiseerinud Reformierakonna mõtet minna üle palgaarmeele. Mida tähendaks selle realiseerumine Eesti kaitsevõimele?

Palgaarmeele üleminek oleks Ees-ti iseseisva kaitsevõime lõpp. Kui me vaatame Lätit ja Leedut, kes loobusid kohustuslikust ajateenistusest, siis ma ei ole sugugi kindel, et nende iseseisev kaitsevõime on selle reformi tulemusena meie omast parem. Tänapäeva kriisid on ootamatud ja kulgevad kiirelt ning paraku selle käigus enda kaitsevõimet uuesti ehi-tada enam ei jõua. Loeb ainult see, mis sul juba olemas on.

Samuti on selge, et noore mehe sõ-javäeline väljaõpetamine on tema enda huvides, alustades iseseisva elu kogemuse saamisest kuni kolm korda päevas sooja toidu võimaldamiseni. Teine oluline pool on sotsiaalne – paljud sõbrad, kellele võib elu lõpuni kindel olla, leitakse tihti kaitseväest.

Tegutsed ka aktiivselt Kait-seliidus. Soovita lugejatele, miks Kaitseliitu astuda.

Esiteks leiab sealt hea sotsiaalse suht-luskeskkonna. Teiseks on võimalik oman-

dada sisuline väljaõpe erinevatel erialadel. Kolmandaks on olemas võimalus võtta endale koju relv, millega saab panustada kogukonna turvalisusesse. Suures plaanis loen ma heidutuse seisukohast Kaitseliitu hetkel kõige olulisemaks komponendiks, sest relvastatud rahvast peab kartma iga agressor – kunagi ei suudeta analüüsida, kui kõva vastupanu osutab vabatahtliku tahe. Teist sellist organisatsiooni nagu Kaitseliit ei ole ja meid kadestatakse selle tõttu terves maailmas.

Palju on räägitud Eesti paigalseisust ja viimase aja aeglasemast arengust võrreldes Läti ja Leeduga. Kas selle seisaku taga on Reformierakond?

Peaministriparteina vastutab Refor-mierakond selle eest, et ühiskonnas ei ole toimunud pikka aega vajalikku maksu-debatti. Praegune maksusüsteem ei taga Eestile enam konkurentsieelist.

Lähiaastate suurim ülesanne on ma-janduse efektiivsemaks muutmine, mis annab eelkõige võimaluse tõsta inimeste sissetulekuid. Riiklikud ettevõtluse toe-tusprogrammid peaksid eelkõige olema suunatud keskmistele ja väikestele et-tevõtetele tehnoloogiainvesteeringute toetuseks, sest pahatihti pangad sellist ettevõtlust ei toeta. Finantssektori suh-tumine Eestisse kui majandusruumi on pikka aega olnud pigem konservatiivne. Ei ole välistatud, et mõnes Eesti kom-mertspangas võiks olla ka Eesti riigil oma osalus, mille kaudu meie pensionifondid ei ostaks mitte Kreeka võlakirju, vaid ai-taksid turgutada sisemajandust.

Meie mees Aivar Riisalu

MAR

IAN

NE

LOO

REN

TS /

VIRU

MAA

TEA

TAJA

19Konservatiiv TALV 2015

UUED LIIKMED

Pisaratehetk 19. novembril 2014 – Maire Aunaste lõpetab oma vii-mast saadet televisoonis. Vähemalt nii nad ütlesid. Loodame, et Mai-re teeb ka tulevikus teleekraanidel mõnegi meeldejääva etteaste. Pal-ju meil Eestis neid talente ikka on. Olgugi, et temast on selleks hetkeks saanud juba, nii hirmsalt kui see ka ei kõlaks, poliitik.

ARD

O K

ALJU

VEE

/ KRO

ON

IKA

20 TALV 2015 Konservatiiv

UUED LIIKMED

Peale pikka karjääri teleajakirjani-kuna otsustasid tulla poliitikasse. Millest selline kannapööre?

Minu jaoks ei ole see kannapööre. Olen teinud saateid 26 ja pool aastat. Kõik need saated on olnud inimeste jaoks ja inimestega. Mu kõigi saadete teemad on nõudnud Eesti elu head tundmist ja mui-dugi suhtlemist tuhandete inimestega. Ja mis on rahva esindaja töö? Ikka seesama Eesti elu tundmine, rahva vajaduste tund-mine, rahva valupunktide teadmine ja rii-gikogu töö tulemuste viimine rahvani. See eeldab kahepoolset suhtlemist: rahva ar-vamuse toomist Toompeale ja Toompea sõnumite edastamist, ning kindlasti ka lahtirääkimist, oma valijatele. Niisiis, mi-nu jaoks ei tähenda televisioonist äratulek suurt kannapööret, ainult prožektoreid ja meiki on tulevases elus vähem ...

Ütlesid, et sinu IRLiga liitumine on kummardus Mart Laarile. Räägi sellest lähemalt.

Seljataha jäänud suvel maadlesin ot-sustamisega, et kumba erakonda astuda: kas sotsiaaldemokraatlikku või IRLi. Sot-sid kutsusid mind oma ridadesse juba neli aastat tagasi, aga ma ei olnud tookord val-mis telest ära tulema, sest mitmed plaanid olid veel pooleli. Sotside maailmavaatest sobib mulle rahvaläheduse printsiip väga hästi. Ja ka IRLi eesmärkideks on nii tä-na kui ka tulevikus Eestimaa ja rahva elu edendamine. Selles suhtes sotside ja IRLi maailmavaade ju ei erine ... Niisiis olin

mõned kuud tagasi väga suures kimbatu-ses: keda eelistada, kui mõlemad kutsujad sobivad suures plaanis mu veendumuste ja hingelaadiga? Otsustavaks sai fakt mi-nevikust. Nimelt kutsus Mart Laar mind Isamaasse juba ligi 20 aastat tagasi. Käisin isegi ühes noorpoliitikute suvelaagris. Aga tookord ei tulnud ETV-st lahkumine kõne allagi. Kuid Isamaa põhimõtted ja eesmär-gid on minusse kinnistunud sellest ajast alates, kui erakond tekkis: mõistlik rahvus-lus, Eesti rahva-ja kultuuritraditsioonide austamine, konservatiivne ellusuhtumine ja muidugi meie iseseisvusmeelsus! Nende põhimõtete järgimine nii IRLi kui ka minu poolt ongi kummardus Mart Laarile.

Poliitikas saab tegeleda teemadega seinast seina. Mis on need teemad, mis sinus hasarti tekitavad?

Ma ei tahaks välistada ühtegi tee-mat, sest kõik nad on Eesti tulevikuga ju kompaktselt seotud. Aga küllap sot-siaalteemad on ikka need, millega oleksin esmajärjekorras valmis tegelema. Need puudutavad inimesi kõige isiklikumalt ning nende teemade lahendamisega ol-lakse Eestis kahjuks ajale jalgu jäädud. See tähendab, et inimesed ei ole õnnelikud, nad tunnetavad, et nendest ei hoolita!

On sul juba tekkinud huvita-vaid mõtteid kampaaniaks? Kuidas plaanid oma sõnumi tuhandete valijateni viia?

Olen kindel, et ilusatest fraasidest ja

lubadustest voldikutel, mida valijatele ko-ju saadetakse, jääb väheseks. Ainus või-malus rahva usaldust võita on nendega kokku saada – vaadata inimestele silma, neid kuulata, nende küsimustele vastata ja süstida lootust, et keegi ei ole üksi ka siis, kui elatakse Tallinnast vaadates teises vabariigi otsas!

Oled esinumber Kagu-Eestis. Kui hästi oled kursis sealse eluoluga?

Mu isapoolsed juured on Valgamaal. Olen kõik oma lapsepõlvesuved vanaema ja vanaisa juures veetnud, seega Otepää murrakust saan aru. Pean Kagu-Eestit kõige ilusamaks maanurgaks ja suviti seal ringi sõites imetlen alati autoaknast seal-se rahva ilusaid kodusid! Aga tean ka, et sealse kandi inimesed on kõige eakamad ja kõige väiksema sissetulekuga. Saan aru, et looduse ilu ja rahva töökus ei korva peost suhu elamist. Paljudel polekski mi-dagi suhu panna, kui pereisa välismaal ei töötaks! Seega on Kagu-Eesti probleemid väga keerulised: alates sellest, kuidas elav-dada ettevõtlust nii, et tuhanded inime-sed koju tagasi tuleksid, lõpetades sellega, kuidas toetada üksi jäänud, tihti haigeid inimesi nii, et neilgi oleks tunne, et Eesti neid vajab. Ja kõige lõpuks: Kagu-Eesti on nii hõreda asustusega, et tühi maa ajab lausa nutma!

On ülioluline julgustada noori peresid asuma suurtest linnadest elama maale, sest võib-olla just sellest viimasest oleneb EestiMAA elus püsimine.

Telestaarist poliitikuks Maire Aunaste

ARD

O K

ALJU

VEE

/ KRO

ON

IKA

21Konservatiiv TALV 2015

UUED LIIKMED

Maksuameti statistika näitab, et Eestis on üle 100 000 ini-mese, kes saavad palka vä-hem kui 500 eurot kuus. Alla

800 euro kuus teenib aga üle 300 000 inimese. See on palk, millega on aina ras-kem toime tulla, sest meie hinnad liiguvad Euroopale lähemale kiiremini kui palgad.

Aga kas te olete mõelnud, et vaid 500 eurot teeniv inimene (näiteks ühe lapsega üksikema) maksab riigile iga kuu kuni 69 eurot tulumaksu? Aastas tähendab see kuni 830 eurot.

Et ka madalat palka saavad inimesed saaksid kergemalt hingata, oleme välja pakkunud madalapalgaliste maksuvabas-tuse. Meie ettepanek on lihtne. Kuni 500 eurot teenivad inimesed edaspidi oma tulult tulumaksu ei maksa. Selleks seome maksuvaba tulu inimese sissetulekuga – mida suurem on sissetulek, seda väiksem on maksuvaba tulu.

Loomulikult tekib kohe küsimus, mis juhtub siis, kui palk on 501 eurot ja kas

üle 500 euro on edaspidi kasulik teenida. Jah, on küll. Kuna maksuvaba tulu hakkab üle 500 euro teenides sujuvalt vähene-

ma, on alati kasulik rohkem teenida. Nii näiteks tuleks 501 euro suuruselt palgalt maksta tulumaksu 40 senti, 510 euro suu-ruselt palgalt 4 eurot jne. See motiveerib

inimesi teenima suuremat tulu.Kuna kõrget palka saavad inimesed

täiendavat maksuvabastust ei saa, on meie pakutud süsteem riigile umbes 3-4 korda odavam kui maksuvaba miinimumi tõst-mine kõigile. Kuna varem pole Eestis kee-gi sellise idee peale tulnud, ongi siiani tu-lumaksuvaba piiri tõstetud pigem 10 euro suuruste sammudega kõigile. Sellest aga pole eriti kasu, sest tavalisele tööinimesele jääb nii kätte vaid umbes 2 lisaeurot kuus.

Katteallikatena näeme kolme peamist kohta. Kõige tähtsam on see, et meie et-tepanek suurendab riigi tulusid. Kasvav nõudlus elavdab ka majandust ja loob uusi töökohti. Kui inimestele jääb rohkem raha tarbimiseks, kasvab käibemaksu laekumi-ne. Teiseks saame ära jätta riigieelarvesse kavandatud maksuvaba miinimumi tõusu kõrgemat palka saavatele inimestele. Kol-mandaks vähendame riigireformiga kulu-sid bürokraatiale. Lisaks vähenevad riigi kulud sotsiaaltoetustele, sest inimestel on paremad võimalused palgast ära elada.

22 TALV 2015 Konservatiiv

MAKSUREFORM

Madala palga saajad võidavad maksureformiga kuni 830 eurot aastas!

Augusti lõpus kogunes Tallinna lauluväljakul IRLi Rahvakogu, kus erakonna liikmed arutasid Eesti ees seisvate küsimuste ja probleemide üle. Kõige enam poolehoidu kogus Rahvakogul idee vabastada mada-lapalgalised inimesed tulumaksu maksmisest.

Madalapalgaliste maksureformi tulemusena

• ei maksa 500 eurot teenivad inimesed edaspidi enam tulumaksu;

• saavad rohkem palgaraha kätte kõik, kes teenivad alla 846 euro;

• ei hakka keegi rohkem tulumaksu maksma.

Sven Sesteri kommentaarSesteri sõnul motivee-rib madalapalgaliste maksuvabastus inimesi töötama, mitte lootma sotisaaltoetustele.

IRL on pakkunud välja toimiva lahenduse probleemile, millega Taavi Rõivase valitsus tegeleb vaid näiliselt. Praegune valitsus tõs-tab ju maksuvaba miinimumi 10 euro võrra, mis suurendab tavalise tööinimese tulu vaid 2 euro võrra kuus. Samal ajal aga langetatak-se üldist tulumaksumäära 1 protsendi võrra. Need maksumuudatused ei ole lahenduseks madalat palka teenivate inimeste olukorrale, sest nendest muudatustest võidavad peami-selt jõukamad inimesed.

Reformierakonna arvates peaksid olema kõik ettevõtjad, aga kõik ei saa olla ettevõtjad – ettevõtlik peab olema ka palgatööd tehes. Selleks on oluline, et inimesed saaksid palka, mis neid motiveerib ja millest on võimalik igapäevaselt ära elada ilma sotsiaaltoetuste-ta. Sellepärast tuleb IRL oma maksureformi-ga appi tavalistele töötavatele inimestele, et ka madalamapalgaliste elu tuntavalt para-neks. Vastupidiselt sotside ja Keskerakonna välja käidud astmelisele tulumaksule ei keh-testa meie väljapakutud reform lisaks ühtegi maksuastet, senised maksuvabastused jäävad kõigile kehtima ja kõrgemapalgalisi täienda-valt ei maksustata. Väheneb hoopis madala-palgaliste maksukoormus.

ERAK

OG

U

23Konservatiiv TALV 2015

MAKSUREFORM

Sinu palk enne maksureformi Sinu palk peale maksureformi*

Sinu brutopalk Sinu palk kätte Sinu palk kätte Sinu võit aastas kuni

200 € 191 € 200 € 110 €

300 € 271 € 300 € 350 €

400 € 351 € 400 € 590 €

500 € 431 € 500 € 830 €

600 € 511 € 560 € 590 €

700 € 591 € 620 € 350 €

800 € 671 € 680 € 110 €

*Ümardatud. Sinu võit sõltub ka sinu olemasolevate maksuvabastuste suurusest.

Katteallikad

• Kasvav riigieelarve tänu suurenevale nõudlusele ja uutele töökohtadele. • Maksuvaba tulu tõusu ära jätmine suurema palga saajatel aastast 2016.• Vähenenud bürokraatiakulud riigireformi tulemusena.• Vähenenud sotsiaalkulud, kuna inimeste sissetulekud kasvavad.• Tulud ja sääst kokku 120–140 miljonit eurot ehk umbes 1,5% riigieelarvest.

700

600

500

400

300

200

100

0191 € 271 € 351 € 431 € 511 € 591 € 671 €

200 €

300 €

400 €

500 €

560 €

620 €

680 € Palk kätte enne maksureformi Palk kätte peale maksureformi*

IRLi üleriigilise maksureformi küsitlusele vastas üle 70 000 inimese

Novembri lõpus lõppes IRLi kolmas ülemaaline rahvakü-sitlus. Seekord oli teemaks IRLi maksureform. Esialgsed

andmed näitavad, et küsitlusele vastajad toetavad meie maksureformi ülekaalu-kalt: ligi 90% vastajatest on madalapalga-liste maksuvabastuse poolt.

INIMESED PIDASID KÕIGE OLULISE­MAKS, ET REFORM SUURENDAB MADALA PALGAGA INIMESTE SISSETULEKUT. Olu-liseks peeti ka seda, et reform aitab osaaja-ga töötavaid inimesi, vähendab ebavõrdsust ja parandab väljaspool suuri keskusi elavate inimeste elukvaliteeti. Samuti hinnati, et

IRLi väljapakutud idee elavdab majandust ja vähendab tööpuudust ja väljarännet.

INIMESED TOETASID KA IDEED, ET MAKSU VABASTUS LAIENEKS PENSIONÄ­RIDELE, osaajaga töötajatele ja FIE-dele, ning et pered peaksid saama esitada ühi-se maksudeklaratsiooni. Nii saab arvesse võtta seda, kui üks vanematest on näiteks töötu või töötab osaaja või madala palgaga.

Küsisime, saime vastusedIRLi üleriigiline maksureformi küsitlus ja IRLi liikmeküsitlus on lõppenud

Viimastel aastatel on olnud tavaks, et IRL on inimeste kuulamiseks läbi viinud küsitlusi. Erakonna liikmete seas oleme aastast aastasse korraldanud liikmeküsitlusi. Samuti oleme läbi viinud kolm üleriigilist küsitlust, et kuulata inimeste mõtteid Eesti elu kohta. Esimene selline üleriigiline küsitlus toimus 2011. aasta riigikogu valimiste eel, teine 2013. aastal enne kohalikke valimisi ja viimane sellel sügisel. Samuti leidis sügisel aset erakonna liikmete küsitlus. Mõlemad küsitlused võtab kokku IRLi peasekretär Tiit Riisalo.

24 TALV 2015 Konservatiiv

KÜSITLUSED

Eesti kohta väga suur küsitlus

• Osales umbes 70 000 inimest.

• Ankeetidele vastamisele kulus inimestel kokku vähemalt 729 ööpäeva (15 minutit ankeedi kohta).

• Kui paneksime ankeedid ritta, saaksime 20 kilomeetrit pika paberlindi.

Hea kaasamõtleja!

Eestis on kümneid tuhandeid inimesi, kes töötavad palga eest, millega on raske ära

elada. Seda ebaõiglust tuleb vähendada.

IRL on välja pakkunud madalapalgaliste maksuvabastuse. Selle reformi tulemusena

ei pea kuni 500 euro suuruse palgaga inimesed enam tulumaksu maksma. Maksu-

vabastusest võidavad ka kõik need, kelle palk on väiksem kui 846 eurot. Tänu sellele

reformile on Eestis tulevikus rohkem töökohti, vähem ebavõrdsust ja Eesti majandus

kasvab kiiremini.

Et see idee ellu viia, vajame Sinu toetust. Selleks ütle siin ankeedis või

aadressil maksureform.ee välja oma arvamus.

Lugupidamisega

Juhan Parts IRLi peaministrikandidaat

MAKSUREFORMI RAHVAKÜSITLUSÜlemaaline

Palun saada oma arvamus või vasta internetis www.maksureform.ee

Kirja saatmine on tasuta.

TÄHTIS!

SAAJATASUB

POSTI-KULU

Luba nr 1833

MAKSTUD VASTUS

EESTI

IRLNimekapp 3216

Tallinna postkontor

10111 Tallinn

Erakonnakaaslased ootavad IRLilt eelkõige elatustaseme tõstmisega tegelemist

Sel sügisel viisime septembrikuu jooksul läbi liikmeküsitluse, kus kokku osales tublisti üle kuuesaja erakonnakaaslase. Kõige olulise-

mate probleemidena toodi liikmeküsitluses välja elukvaliteedi ja elatustaseme madalat seisu ja riigireformi puudumist.

Eesti arengu kohta vastati üldiselt po-sitiivselt, kuid vaid 5% arvas, et Eesti liigub täiesti õiges suunas. Kokku 65% arvas siiski, et Eesti liigub õiges või pigem õiges suunas. Inimesi, kes olid istuva valitsuse tegevusega rahul või pigem rahul, oli vaid veerand vas-tajatest. Neid, kes arvasid, et Eesti suunda tuleks tugevasti muuta, oli viiendik.

KÕIGE OLULISEMAKS PROBLEEMIKS, MILLES IRL PEAKS MIDAGI ETTE VÕTMA, PEETI JUST ELATUSTASEMEGA SEONDU­VAT. Leiti, et Eesti elatustase ja elukvaliteet on võrreldes Euroopa ja põhjamaadega liiga madalad. Inimestele teeb muret see, et hin-nad tõusevad kiiremini kui pere sissetulek. Oluliseks peeti, et Eestis on palju inimesi, kes töötavad iga päev, aga tulevad hoolima-ta sellest vaevu ots otsaga kokku. Kaudselt seondub sellega ka probleem, et Eesti maa-piirkonnad jäävad tühjaks, sest maal ei ole võimalik inimväärselt elada.

Sellel taustal teeb inimestele eriti mu-ret, et Eestil pole selgeid eesmärke ega plaani, kuidas meie elatustase kiiremini põhjamaadele järele jõuaks. Samamoodi peeti tähtsaks, et oleks rohkem riigime-helikkust ja et sünniks rohkem lapsi. Oo-datakse, et Eestis oleks rohkem ühtehoid-mist, koostööd ja teineteise toetamist, ja et inimesed oleksid seaduse ees võrdsed. Positiivseid muutusi soovitakse ka maa-elus, et maapiirkonnad ei tühjeneks.

KÕIGIL VASTAJATEL OLI VÕIMALUS AVALDADA OMA ARVAMUS KA IRLI RAH­VAKOGU ETTEPANEKUTE KOHTA. Rah-vakogu ettepanekutest populaarseimaks osutus madalapalgaliste maksuvabastus. Oluliseks peeti ka riigireformi. Rõhutati, et on vaja uut ja ambitsioonikat plaani ta-suvate töökohtade loomiseks. Samuti peeti oluliseks perepoliitikaga seonduvat ning Eesti julgeolekut sh NATO liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis.

Kiitust, kriitikat ja ettepanekuid, mis on abiks erakonna siseelu ja poliitika korralda-misel, laekus küsitluse tulemusena loomuli-kult palju enam, kui siia kirja sai. Erakonna jaoks on mõistagi tegemist väga olulise taga-sisidega. Tänan kõiki vastanuid!

õiges suunas

pigem õiges suunas

pigem vales suunas

vales suunas

ei tea, ei oska öelda

olen rahul

pigem olen rahul

pigem ei ole rahul

ei ole rahul

ei tea, ei oska öelda

Kas Eestis liiguvad asjad teie hinnangul ...

Kuidas olete rahul reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuse tegevusega?

LISAKS KÜSISIME KA SEEKORD, MIS INIMESTELE MURET TEEB ja mida saab IRL inimeste elu parandamiseks ära teha. Inimesed pidasid kõige olulisemaks sisse-tulekutega seonduvat: töökohtasid, pal-kasid, pensione ja töötavatelt inimestelt võetavaid makse, ning soovisid, et selles osas midagi reaalset ära tehtaks. Pal-jud pidasid kõige vajalikumaks sammuks meie maksureformi.

Oluliseks peeti perede majanduslikku turvatunnet ja lastega seotud toetusi ja teenuste kättesaadavust. Sellega seoses oldi murelikud maaelu tuleviku ja välja-rände suhtes.

Kolmas tähtis teema oli noorte ja täis-kasvanute haridus ehk see, et inimesed saaksid õppida ameteid, mis tagavad hea töökoha ja korraliku palga kodumaal, sest just nii on võimalik väljarännet reaalselt pidurdada.

LOOMULIKULT OLI PROBLEEME, MURE­SID JA ETTEPANEKUID PALJU ROHKEM. Töö küsitlusele saadud 70 000 vastusega läheb edasi ja paremad ideed jõuavad kindlasti ka meie valimisprogrammi. Tä-nan kõiki, kes võtsid vaevaks küsitluse vastata.

Vastanud said valida tänutäheks kü-sitluse täitmise eest meene ning uuel aastal alustame meenete koju kättetoime -tamisega.

IRLi liikmete hinnang Eestis toimuvale

25Konservatiiv TALV 2015

KÜSITLUSED

Maailm arenes 1990. aastate alguses praegusega võrrel-des aeglaselt, aga Eesti vä-ga-väga kiiresti. Muuta tuli

kõike, luua ja nullist ehitada. Mingil het-kel, pärast liitumist Euroopa Liidu ja NA-TO-ga, hakkas siiski tunduma, et aega on, võib rahulikumalt võtta, asjad kulgevad ise õiges suunas, mis sai taasiseseisvu-mise järel paika pandud. Tegelikult ei ole me kohale jõudnud. Eesti riik ei ole veel valmis.

Me ei saa jääda puhkama nendele otsustele, mis on tehtud 10, 15 või 20 aastat tagasi – peame suutma ümber hinnata asju, mis töötasid omas ajas, aga täna enam ei tööta. Reaalsus on see, et Eesti majanduskasv on praktiliselt seis-kunud ja lõunanaabrid Läti ja Leedu on meist möödumas. Selleks, et Eesti jõuaks oma elatustasemelt järele naaberriikidele teiselpool Läänemere kallast, peame kas-vama senisest märksa kiiremini. Kuidas viia Eesti majandus uuele kasvule?

Konkreetselt näen seitset Eesti kasvu jaoks kriitilise tähtsusega valikut, kus meil on võimalus ja kohustus tegutseda.

1 Selleks, et Eesti saaks jõukamaks, tuleb kasva-

tada rahvuslikku kapitali. Selle all ei pea ma silmas mitte mingit

protektsionistlik-putinlikku klannimajan-dust, vaid küsimust, kuidas parandada Eesti ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ning tekitada välisinvestorites kindlust ja soovi Eestisse investeerimise suhtes.

Meie pangandussüsteem on tugev. Paraku on ta ka väga kontsentreerunud, paindumatu ning reaalse majanduse juu-rest järjest kaugemale nihkuva otsustus-tasandiga, kus iga unikaalne idee peab mahtuma anonüümsesse riskimaatriksis-se. See hoiab Eesti majanduse arengut ja

KUIDASviia Eesti majandus uuele kasvule?IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts käib välja seitse sammu, kuidas Eesti majandus taas kasvama hakkab.

26 TALV 2015 Konservatiiv

UUS KASV

uuenemist tagasi. Meil on hulk võimalusi, et pöörata pangad taas näoga inimeste ja ettevõtjate poole.

Eesti aktsiaturu käive on naeruväärne, viimane uus ettevõte tuli börsile aastaid tagasi. Iga suuremat ostu kaaluv välisin-vestor peab tõdema, et investeeringust väljumine on Eesti kapitalituru nõrkuse tõttu tõsine väljakutse. Samas on riigi käes suuri ettevõtteid, mille juhtimine vajab tänapäeva toomist, nt Tallinna Sa-dam, Eesti Post, Eesti Loto, Eesti Raudtee, Eesti Energia, Elering. Tabaksime kaks eesmärki ühe hoobiga, kui tooksime need ettevõtted või nende osaluse börsi kau-du erakätesse. Eesti kapitaliturg hakkaks taas toimima ning meile kõigile kuuluvad suurfirmad oleksid paremini juhitud.

Rahvuslikust kapitalist kõneldes on oluline luua tingimused Eesti loodusvara-de – metsa, põlevkivi, fosforiidi – väärtus-tamiseks nii, et see tooks maksumaksjale ning ettevõtjatele maksimaalset tulu, kuid oleks tänapäevane ja integreeritud tulevi-ku tehnoloogiatesse. Hea näide sellisest muutusest on kildagaasirevolutsioon, mis näib USA tööstuse uues kvaliteedis jalule panevat.

2 Selleks, et Eestis oleks lihtsam olla ettevõtlik,

piirame bürokraatiat ja viime läbi riigireformi.

Pikka aega oleme vältinud küsimust, kas kõik, mis riigi ülesehitamisel 10, 15 ja 20 aasta eest tundus põhjendatud ja õige, on tänapäeva Eestis veel vajalik ja edasi-viiv. Riigi kulude piiramine on väljakutse, mis iseenesest kuhugi ei kao. Lõpuks muutub isegi riigieelarve tegemine far-siks, kuna kõik, mis maksudena kogume, on juba aastateks ette ära jaotatud. Jüri Raidla riigireformi idee ja IRLi haldusre-formi plaan tuleb kokku viia ja ära teha.

3 Selleks, et Eesti inimesed oleksid edukad rahvus-

vahelises konkurentsis, loome õppimiseks paremad võimalused.

Nende Eesti inimeste hulk, kes löövad läbi rahvusvahelises konkurentsis, peab kasvama. Selleks, et läbi lüüa, ei pea ini-mesed lahkuma, vaid saama kodumaal paremad oskused kutsehariduse ning täiendus- ja ümberõppe kaudu. Hea on tööandjate seas liikuv idee nn õpipoisi-süsteemist: õppivad noored tuleb tuua et-tevõtetesse, luues neile praktikavõimalusi.

4 Selleks, et teenitud tulust jääks rohkem Eestisse,

parandame maksukeskkonda. Meie maksusüsteem on lihtne ja vastas

kindlasti hästi Eesti eesmärkidele ja vaja-dustele nii 20 kui ka viie aasta eest. Samas on majanduse struktuur nii palju muutu-nud, et peame küsima, kuidas kapitali aku-mulatsiooni järel anda signaal, et vaja on seda kapitali ka aktiivsemalt rakendada? Selleks vaatame üle dividendide maksusta-mise ja muudame meie maksukeskkonna stabiilsemaks ning atraktiivsemaks.

5 Selleks, et töötamine oleks tasuvam, vä-

hendame tööjõumakse. Peame küsima, kuidas teha töötamine

tasuvamaks. Neid, kes teenivad vähe, ei tohi maksustada, sest iga inimene, kes käib tööl, selle asemel, et riigilt toetusi küsida, on ühiskonnale oluline. Selleks vabastame madalapalgalised tulumaksu maksmisest, lähtudes põhimõttest, et maksuvaba tulu seotakse sissetulekuga ja kuni 500 eurot teenivad inimesed tulu-maksu ei maksa.

Meie tööjõumaksude konkurentsipo-sitsioon vajab eelarvamusteta hindamist ja parandamist. Selleks tuleb vaadata üle ja leppida kokku maksukoormuse uus jaotumine tööjõu, kapitali ja tarbimise vahel eesmärgiga vähendada üldist tööjõu maksukoormust vähemalt 3% võrra.

6 Selleks, et kogu Eesti areneks, viime ellu

Eesti ühendamise plaani. Palju aastaid on räägitud suurtest

taristuinvesteeringutest, mis peaksid ta-gama kogu Eesti, mitte ainult Tallinna arengu. Iga aastaga, mil pole korralikku maanteed Tallinna ja Tartu ning Tallinna ja Pärnu vahel, kaotame palju raha ja ini-mesi. Kui viie aastaga investeerida lisaks 600 miljonit eurot moodsate ühenduste loomiseks, siis oleks kogu Eesti taristu kvaliteet hoopis uuel tasemel.

7 Selleks, et tuua Eestisse uusi tarku töökohti, investeerime

uue majanduse infrastruktuuri.Peale maanteede vajab uuele tasemele

viimist ka uue majanduse infrastruktuur. Viivitamata tuleb lisaks Balti Investeeri-misfondile algatada koostöös riigi, Eu-roopa Investeerimisfondi ning pensio-nifondidega omakapitali kättesaadavuse programm. Selleks on 60 miljonit eurot olemas. Programmiga saaksid innovaati-lised ettevõtted kindluse rahvusvahelis-tumiseks.

27Konservatiiv TALV 2015

UUS KASV

Reaalsus on see, et Eesti majanduskasv on praktiliselt seiskunud ja

lõunanaabrid Läti ja Leedu on meist möödumas.

IRLi riigikogu valimiste programmi koostamisega alustati suvel: programmi toimkond kohtus teadlas­tega, oma ala ekspertide ja praktikutega, uuriti erialast kirjandust ja käidi saamas kogemusi teistest riikidest. Täpselt sama sisukas oli ka otsesuhtlemine inimestega ja omakeskis. IRLi Rahvakogul pandi alus ideede kasvamisele, millele andsid hoogu nii liikme­ kui ka üle­eestilised küsitlused. Samuti andsid väga sisukaid tulemusi diskussioonid ja küsitlused sotsiaalmeedias ning ukseltuksele kohtumised, mille käigus koorusid välja nii mõnedki uued ideed. Nii valmibki paljude ini­meste ja organisatsioonide kaasamisel IRLi programm.

Järgnevalt toome teieni mõned väljavõtted IRLi programmist, kuidas me kavatseme Eesti inimeste elu paremaks muuta.

IRLi programm võtab kuju

IRLi PROGRAMMITOIMKONNA EESTVEDAJAD:

majandus ja maksupoliitika – Juhan Parts ja Sven Sester

haridus ja teaduspoliitika – Jaak Aaviksoo

looduskeskkond ja loodusvarad – Annely Akkermann

kodanikuühiskond ja regionaalpoliitika – Siim Kiisler

julgeolekupoliitika – Urmas Reinsalu

välispoliitika – Marko Mihkelson

põhitaristu ja energeetika – Juhan Parts

perepoliitika – Liisa Pakosta ja Priit Sibul

põllumajandus ja toidu tootmine – Helir-Valdor Seeder

sotsiaalpoliitika – Margus Tsahnka

õiguskaitse ja turvalisus – Ken-Marti Vaher

kultuur – Berit Teeäär

Plaan töötavatele inimestele• Parandame pidevalt Eesti majanduse

konkurentsivõimet, et Eestisse tuleks uusi ja paremaid töökohti ja meie ini-meste palgad kasvaksid.

• Parandame täiend- ja ümberõppesüs-teemi, et töötavate inimeste oskused oleksid maailmaturul konkurentsivõi-melised ja tagaksid kasvava palga ka tulevikus.

• Madalapalgaliste maksureform muudab tulumaksu töötavatele inimestele jõu-kohasemaks ja jätab igale madalat palka saavale inimesele aastas kuni 830 eurot rohkem kätte.

• Maksureform parandab töötavate ini-meste elukvaliteeti väljaspool Tallinna, sest enamik madala palgaga töid on maapiirkondades ja väikelinnades.

• Et keskustes tööl käia oleks lihtsam, loome paremad teed ja mugavamad transpordiühendused elu- ja töökohta-de vahel.

Plaan peredele ja vanematele• Pered, kus mõlemad vanemad saavad

madalat palka või üks vanem on töötu, võidavad madalapalgaliste maksuvabas-tusega kuni 1660 eurot aastas, sest pere saab esitada ühise deklaratsiooni mak-

BEN

OIT

DAO

UST

| D

REAM

STIM

E.CO

M

M

ON

KEY

BUSI

NES

S IM

AGES

| D

REAM

STIM

E.CO

M

28 TALV 2015 Konservatiiv

PROGRAMM

suvabastuse saamiseks.• Maksureform parandab kõige rohkem

ühe lapsega üksikemade olukorda, sest nende maksukoormus on praegu kõige kõrgem.

• Võtame erilise tähelepanu alla suured pered ja jätkame suurte perede kodu-toetuse programmi.

• Emade ja laste turvatunde tõstmiseks loome elatisraha fondi, mis garantee-rib kohtuga välja mõistetud elatisraha kättesaamise siis, kui teine vanem seda ei maksa.

• Töö ja pereelu paremaks ühendamiseks muudame vanemahüvitise paindliku-maks ja lõpetame vanemahüvitise saa-mise ajal töötamise rahalise karistamise.

Plaan seenioridele• Töötavad pensioniealised võidavad ma-

dalapalgaliste maksuvabastusega kuni 830 eurot aastas.

• Parem haridus, paremad töökohad ja pa-remad palgad tähendavad suuremaid pen-sione, sest maksulaekumine kasvab ja pen-sionid kasvavad koos majanduskasvuga.

• Parandame arstiabi kättesaadavust.• Arvestame toimetulekutoetuste süstee-

mi korrastamisel üksi elavate pensionä-ride vajadustega.

• Taastame emapensioni.

Plaan inimestele, kes vajavad riigi või omavalitsuse tuge • Madalapalgaliste maksuvabastus suu-

rendab nende inimeste sissetulekut kuni 830 eurot aastas, kes käivad hoolimata puudest tööl, aga saavad madalat palka.

• Parandame puuetega inimeste võimalu-si tööd saada. Loome selleks paremad tugisüsteemid ja viime tööhõivereformi vastavusse inimeste tegelike vajadustega.

• Parandame nende inimeste olukorda, kes peavad hooldama oma pereliiget.

Plaan ametit õppivatele inimestele• Madalapalgaliste maksuvabastus paran-

dab osaajaga töötavate ja madalat palka saavate kutseõppurite ja tudengite ela-tustaset, sest nende sissetulek kasvab kuni 830 eurot aastas.

• Et meie noored leiaksid omale tasuva töö Eestis, paneme haridussüsteemi ja ümberõppe paremini tööle. Sellepärast tuleb parandada haridusasutuste ja et-tevõtete koostööd nii, et iga õppur saaks käia erialasel tööpraktikal potentsiaal-sete tulevaste tööandjate juures. Loome selleks õpipoisisüsteemi ja toetame et-tevõtjaid, kes praktikakohti loovad.

• Et igaüks saaks õppida, parandame või-malusi saada madala intressiga õppelaenu.

Plaan ettevõtjatele• Vaatame maksusüsteemi üle eesmärgi-

ga muuta maksud ettevõtjatele jõuko-hasemaks ja soovime vähendada tööjõu maksukoormust vähemalt 3%. Selleks vähendame peamiselt sotsiaalmaksu ja seame võimalusel sotsiaalmaksule lae. Sõlmime selle jaoks laiapõhjalise kokku-leppe tööandjate ja töövõtjatega.

• Aitame tööturule rohkem ja paremate

oskustega inimesi, arendades õpipoisi-koolitust ja praktikasüsteemi ja anname ettevõtjatele rohkem võimalusi haridus-asutuste tellimuse suunamiseks.

• Riigi kulude kärpimiseks viime läbi rii-gireformi, korrastame haldusreformiga omavalitsused ja kasvatame omavalit-suste motivatsiooni hoolitseda ettevõt-luse arengu eest.

• Kapitali kättesaadavuse parandamiseks rakendame omakapitali programmi.

• FIE-d, kelle tulu koos palgaga on väik-sem kui 846 eurot, saavad kasutada madalapalgaliste maksuvabastust.

Riigikaitse ja välispoliitika• Koostöös liitlastega kindlustame meie

julgeolekut, selle üheks oluliseks kom-ponendiks on NATO liitlaste püsiva ko-haloleku tagamine ajani, mil seda nõuab julgeolekuolukord meie naabruses.

• Suurendame Eesti rahvusvahelist kon-kurentsivõimet. Piiririigi staatus ei tohi mingil viisil vähendada Eesti atraktiiv-sust investeeringute sihtriigina, sest sel-lest sõltub meie majanduse ja inimeste sissetulekute kasv.

• Peame vajalikuks kaitsetahte suuren-damist Kaitseliidu ja teiste vabatahtlike organisatsioonide kaudu.

Täismahus programmi saabpeatselt lugeda IRLi kodulehel.

www.irl.ee

DEL

FI /

EEST

I AJA

LEH

ED /

AND

RES

PUTT

ING

M

ON

KEY

BUSI

NES

S IM

AGES

| D

REAM

STIM

E.CO

M

AND

RES

ROD

RIG

UEZ

| D

REAM

STIM

E.CO

M

29Konservatiiv TALV 2015

PROGRAMM

30 TALV 2015 Konservatiiv

KANDIDAADID

Kandidaadidriigikogu valimistel

2015

IRLi volikogu kinnitas 13. detsembril 2014 esialgse valimisnimekirja. Esinumbrid on paigas, enamik kandidaatidest samuti. Paari ringkonna nimekirjades on veel ruumi paarile inimesele. Vaata kes meil kandi-deerivad, leia endale sobiv kandidaat ja soovita teda ka sõpradele!

ENRI

KO L

ILL

Esinumber ringkonnas nr 1: Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn

Ken-Marti Vaher• riigikogu liige, riigikogu

korruptsioonivastase komisjoni esimees

• töötanud justiitsministrina (2003–2005) ja siseministrina (2011–2014)

• abielus, kahe pisipoja isa• lõpetanud õigusteaduse

Tartu ülikoolis• Kaitseliidu Akadeemilise

Malevkonna liige, Represseeritute Abistamise Fondi nõukogu liige ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige

• erakonna juhatuse liige• meeldib lugeda, inimesi

ja muusikat kuulata ning sportlikku vormi kasvatada

Minu jaoks on oluline, et Eesti vabadus oleks kaitstud, meie jõukus kasvaks ja meile sünniks rohkem lapsi. IRL on selleks teinud tööd, kuid palju on veel teha.

Maksuvabastus madalapalgalistele, suu-

rem toetus lasterikastele peredele ja üksik-vanemate kaitseks loodav riiklik elatisra-hade fond on sammud, mis tuleb lähiajal astuda. Panustamine riigikaitsesse ja sise-julgeolekusse on meile olnud alati tähtis.

Siiani on nii riigis kui ühiskonnas läinud palju auru tagajärgede lahendami-sele, sest need on nähtavad ja arusaadava-mad ka valijatele. Kuid peaksime tugevalt liikuma tagajärgedest nende ennetami-se ja ärahoidmiseni. Seda nii hariduses, tervishoius, julgeolekus, turvalisuses kui mõistlike reeglite seadmises.

Õigete hoiakute ja ligimest austava käitumise kujundamine noortes on ühis-konnale kordades odavam ja vähendab kahjusid ning valu. Näiteks noorte suurem teadlikkus sõltuvusainete ajukahjustavast mõjust ja lapsevanemate suutlikkus seada lapsele mõistlikke reegleid võiks säästa palju kannatusi ja rikutud elusid. Tagajärgi ennetav hoiak on terve mõistuse poliitika ja omane just konserva tiividele.

Esinumber ringkonnas nr 2: Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita

Viktoria Ladõnskaja• ajakirjanik, saatejuht,

mitme raamatu autor• peres kasvab 4-aastane tütar• lõpetanud Tartu ülikooli

ajakirjanduse erialal • lisaks õppinud eesti ja vene

filoloogiat ning lastepsühholoogiat

Viimasel ajal kuuleb meie riigi poliitikas palju kõlavaid fraase, mille taga haigutab tühjus. Võimu juures olijad räägivad riigi julgeoleku tähtsusest, kuid selle juures on meil “probleem idapiiri juriidilise ja füüsi-lise määratlemisega”. Võimu juures olijad räägivad integratsioonist ja tolerantsusest, kuid selle juures on Eestis probleem “kohali-ke venelaste umbusaldamisega ja samal ajal venelaste etteheidetega eestlastele”. Võimu juures olijad räägivad riigi majandus edust, kuid selle juures on meil märkimisväärne hulk inimesi, kellel on palgapäevast palga-päevani üha raskem toime tulla.

15 aastat ajakirjanduses töötanuna olen

uurinud ja üritanud mõista meie riigi eri-nevaid eluvaldkondi. Minu kui ajakirjani-ku jaoks tähendab öeldud või kirjutatud sõ-na vastutust. Leian, et poliitiku jaoks on iga meie riigi elanik vastutusala. Selleks, et vaenlast mitte karta, peab eelkõige olema si-seriiklikult tugev. Igasugune mäng ühiskon-na lõhestamisega rahvuse, vanuse, soo jär-gi on vale. Pikemas perspektiivis aga tagab Eesti heaolu ühiskonna kõigi osade hästi toimiv koostöö. Ja selles mõttes võib ka ve-nelane ajada väga hästi Eesti asja. Ei naha-värv, rahvus ega ka emakeel määratle “100% eestimaist”. Loeb vaid tätoveering. Sini-must-valge tätoveering. Otse südame peal.

31Konservatiiv TALV 2015

KANDIDAADID

Esinumber ringkonnas nr 3: Mustamäe ja Nõmme

Urmas Reinsalu • IRLi esimees• abielus, kahe lapse isa• lõpetanud Tartu ülikooli

õigusteaduskonna• hobid on lugemine ja lastega

lumememmede tegemine

Eesti vabadust ja inimesi tuleb kaitsta. Ma tahan riigikogus kaitsta töötavaid inimesi, lastega peresid ja Eesti vabadust.

Eesti tuleviku määrab see, kui julgeid otsuseid suudame langetada. Need otsu-sed peavad olema tegelikud. Nende vali-miste põhiküsimus on see, kuidas kasvaks Eesti inimese majanduslik turvatunne. Sel-leks tuleb teha mitmed olulised reformid, et majandus käima tõmmata. Vanaviisi jätkamine tähendab seisakut.

Pean oluliseks kaitsta tööinimesi. Sel-leks tuleb eeskätt ära teha madalapalgaliste maksureform. Me jõustame selle reformi 1. jaanuaril 2016. Seeläbi võidavad kõik töötegijad, kes teenivad alla 846 euro kuus.

500 eurot teenivale inimesele jääb kuus 70 eurot rohkem kätte. See parandab nii nende perede toimetulekut kui kogu ühis-konna sidusust. Samuti on vaja tegeleda üksikvanemate ja üksi elavate pensionäri-de kaitsega. Pean vajalikuks üksikvanema elatisabi fondi loomist, millega riik tagaks maksed üksikvanema perele. Üksi elavad madala pensioniga pensionärid peavad saama toimetulekuks üksikpensionäri toe-tuse. Majanduse arengu huvides on vaja luua ettevõtete juures õpipoisi süsteem, et noored saaksid praktilist kogemust. Suu-res plaanis vajame riigireformi, et riigi pidamine oleks rahvale jõukohane.

Riigikaitses on tähtis kaitsta seda, et meie liitlased oleksid alaliselt Eestis, kii-resti on vaja soetada tankid ja sõjamoona ning sõlmida erakondade riigikaitse kok-kulepe.

Nõmme ja Mustamäe inimeste heaks olen seisnud kodualuse maamaksu kao-tamise ning korterelamute renoveerimis-

toetuste eest. Praegu on kõige tähtsam, et inimesed saaksid hakkama. Selleks tuleb lastega perede jaoks kohustada omavalit-sust tagama lasteaiakoht kodupiirkonnas.

Selle kõige nimel tahan riigikogus te-ha eesti rahva huvide esindamisel tööd. Kompromisse Eesti rahvuslike huvidega ma ei tee. Ütlen teile julgelt, et mina kaitsen!

Esinumber ringkonnas nr 4: Harju- ja Raplamaa

Juhan Parts• IRLi aseesimees• riigikogu liige• abielus, neli last• lõpetanud Tartu ülikooli

õigusteaduskonna

Eelseisvad riigikogu valimised on Eesti jaoks viimase aastakümne kaalukaimad. Järgmine valitsus peab leidma lahendused mitmetele põhimõttelistele küsimustele, et Eesti areng ei seiskuks. Need ei ole lihtsad lahendused, vaid eeldavad reaalse mõjuga otsuste tegemist.

IRL on valmis vajalikke otsuseid lan-getama, oponeerides põhimõtteliselt Re-formierakonnale, kelle arvates saab Eesti edasine areng jätkuda vana rasva pealt. Vastupidiselt ajutise valitsuse peaminist-rile leian, et Eesti vajab suurt narratiivi ja uusi eesmärke.

Praegu näeme, et kosmeetilised näilist laadi otsused pole Eesti arengule tõuget andnud. Skandinaaviale lähemale liiku-

mise asemel hakkame jalgu jääma lõuna-naabritele.

Suurim viga oleks jääda praegu puh-kama 10–20 aastat tagasi tehtule. Vahe-peal on aeg edasi liikunud ja maailm meie ümber muutunud. Riigireform, madala-palgaliste vabastamine tulumaksust ning tööjõumaksude otsustav langetamine on mõned näited eelseisvatest otsustest, mil-lega venitamisel on Eesti arengule kõrge hind.

Oma valimisringkonnas, Harju- ja Rapla maal, tahan panustada inimeste elu-keskkonda. See tähendab eelkõige, et kõik vajalik tervislikuks ja täisväärtuslikuks eluks on käe-jala juures: lasteaiad, koolid, sportimisvõimalused, vaba aja veetmise võimalused, aga ka head ühendused Tal-linna ja teiste keskustega.

Üksikvanemate ja laste turvatunde tõstmiseks loome elatisraha fondi, mis garanteerib elatisraha kättesaamise. Sa-muti tuleb arvestada üksi elava pensio-

näri vajadustega ja tagada nende toime-tulek. Noortele loome õpipoisisüsteemi ja toetame ettevõtjaid, kes praktikakohti loovad, et iga õppur saaks käia eriala-sel tööpraktikal potentsiaalsete tulevaste tööandjate juures.

32 TALV 2015 Konservatiiv

KANDIDAADID

Esinumber ringkonnas nr 5: Saare-, Lääne- ja Hiiumaa

Raivo Aeg• endine politsei peadirektor ja

kaitsepolitsei peadirektor• abielus, ühe lapse isa ja

kahe lapselapse vanaisa• lõpetanud Tallinna Polütehnilise

Instituudi masinaehituse erialal• pärit Saaremaalt

Enamiku aja oma tööinimese teest olen olnud tegev sisejulgeoleku valdkonnas. See aeg on mind õpetanud hindama ja armas-tama meie väikest, aga samas enesekindlat riiki. Usun, et oskan üsna realistlikult hin-nata ohte ja probleeme, mis meie kohal on.

Peame lõpetama enese meelitamise mõ-tetega, et meie majanduselus on kõik väga hästi, et me oleme ülimalt innovaatilised ja edasine heaolu tõus on iseeneslik ja parata-matu. Siin on palju tõtt, aga sellel ei saa lasta ennast uinutada. Majanduse elavdamiseks tuleb pingutada uute investeeringute ja uute turgude leidmise nimel, majandusjulgeole-ku kindlustamiseks tuleb eksistentsiaalsetes

valdkondades vabaneda välisest sõltuvu-sest. Ettevõtluskeskkond tuleb hoida puhas räpasest konkurentsist ja korruptsioonivaba Eesti peab endiselt olema eesmärk.

Palju on räägitud inimeste siirdumi-sest linnadesse ja eeskätt pealinna, mille tulemus on osa piirkondade ääremaastu-mine. Kui ääremaal ei ole tööjõudu, siis ei ole ka ettevõtlusel sinna asja. Sellest kurjakuulutavam on meie inimeste suur väljaränne Eestist, eeskätt selleks, et lei-da tasuvat tööd. Me peame suutma selle peatada, sest vastasel juhul jõuame situat-siooni, kus tööjõu nappus hakkab oluliselt pärssima meie konkurentsivõimet.

Riigikogu valimistel kandideerin Saare, Hiiu ja Lääne ringkonnas. Igal maakonnal on neid olulisi probleeme, mille lahenda-misel oodatakse riigipoolset abi, aga ometi on kõigi jaoks ühine vajadus luua uusi töö-kohti. Lisaks ettevõtluskeskkonna soodus-tamisele on riigil võimalik sinna piirkonda suunata ka avaliku sektori töökohti.

Olulise eelduse piirkonna konkurent-sivõime tugevdamiseks annavad tugevad omavalitsused, mis saavad tekkida ainult omavalitsuste liitumise kaudu. Selle prot-sessi juhtimiseks peab keskvõim lõpuks ohjad haarama.

Olen abielus ja meil on üks poeg ja kaks lapselast. Vaba aega kasutan meelsas-ti metsas ja merel viibimiseks.

Esinumber ringkonnas nr 6: Lääne-Virumaa

Marko Pomerants• riigikogu õigus komisjoni

aseesimees• abielus, kahe lapse isa• lõpetanud Tartu ülikooli

avaliku halduse erialal• elupõline lääne-virulane• tervisesportlane

Eestist saab järgmise parlamendikoos -seisu ajal, aastal 2018, Euroopa Liidu ees-istuja, meil peavad olema oma ambit-sioonikad ideed Euroopa arenguks välja pakkuda. Eesti rahvaarv väheneb ja lin-nastumine jätkub. Nendele muutustele on riigivalitsejatelt vaja asjakohaseid vas-tuseid, et uue kujuneva olukorraga ko-haneda ja nende muutuste mõjusid lee-vendada. Kuna globaliseerumine ei jäta puutumata ka Eestit, on ka siin vaja viisi-pärast lähenemist.

Kandideerin riigikokku Lääne-Viru-maal – kus siis veel –, kuna olen elupõline praktiseeriv lääne-virulane. Tundengipõl-

vest saati olen ma olnud osavõtlik kogu Virumaa arengu suhtes ja oskan tunneta-da kogu selle erilise piirkonna probleeme. Abikaasa on mul Lõuna-Eestist ja see-ga saan hakkama ka sealses mõnusas võ-rukeelses keskkonnas. Riigikogus teisi-ti ei saagi.

Lääne-Virumaa arengu, aga kogu Ees-ti huvides toetan haldusterritoriaalset re-formi, sest see on seotud nii koolivõrgu kui tervishoiuteenuste kestlikkusega. Kõi-ge parem toimetulekupoliitika on seotud töökohtade olemasoluga. Kõik sammud, mis uute töökohtade loomisele ja ole-masolevate säilitamisele kaasa aitavad, on arutelu väärt, aga arvesse tuleb võtta meie unikaalset looduskeskkonda.

Olen sündinud Tamsalus, seal kesk-kooli lõpetanud ning pärast seda Tar-tu ülikoolis geoloogiks õppinud ja samas ülikoolis avaliku halduse magistrikraadi omandanud. Olen töötanud Lääne-Viru-maal keskkonnateenistuse juhina, maava-

nemana, kahel korral ministrina ja osutu-nud valituks kolme riigikogu koosseisu.

Olen abielus, kahest pojast on saamas mehhaanikainsenerid. Vabal ajal teen ter-visesporti, arendan Lääne-Virumaa võrk-pallielu, tunnen mõnu maatööst ja loodu-ses olemisest. Kultuurihuvigi ei salga: üle kümne aasta olen olnud seotud SA Viru-maa Muuseumid nõukogu juhtimisega.

33Konservatiiv TALV 2015

KANDIDAADID

Esinumber ringkonnas nr 7: Ida-Virumaa

Anvar Samost • endine ajakirjanik• abielus, kahe lapse isa• lõpetanud Tartu ülikooli

ajakirjanduse erialal• pärit Ida-Virumaalt

2015. aasta riigikogu valimised on Eestile väga olulised. Eesti on pärast iseseisvuse taastamist edasi liikunud kiiresti ja õiges suunas, kuid viimasel ajal sama hästi kui seisma jäänud. Ametisoleva peaministri seisukoht on, et suurt eesmärki pole Eestil vaja. Samas ei ole me pärale jõudmas, vaid heal juhul poolel teel.

Eesti vajab uusi ideid, majandus uusi vedureid, inimesed vajavad innustust, Ees-ti mõju maailmas peab kasvama.

Kandideerin riigikokku Ida-Virumaal. See maakond annab oma unikaalse, põ-levkivil põhineva tööstuse ja energeeti-kasektoriga suure panuse Eesti jõukuse suurendamisse ja julgeolekusse.

Uued tehnoloogiad ja vähenevad heit-

med võimaldavad Eesti olulisimast maava-rast saada rohkem kasu. Põlevkivitööstuse lisandväärtus annab 2015. aastal neli prot-senti kogu Eestis loodavast lisandväärtu-sest. Järgneva 10 aastaga võiks põlevkivi-tööstuse panus õige poliitika toel tõusta seitsme protsendini. IRL vaatab üle põlev-kivi kasutamise maksustamise, sealhulgas keskkonnatasud.

Eesti riik peab olema Ida-Virumaal nähtav ja kohal. Toome Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia, Kaitseressursside Ameti ning Riigimetsa Majandamise Kes-kuse. Kaalume veel mitmete riigiasutuste ümberpaigutamist Ida-Virumaale.

Olen pärit Ida-Virumaalt. Lõpetasin Kiviõli I Keskkooli, pärast seda õppisin Tartu ülikoolis ajakirjandust. Olen töö-tanud Hommikulehe ja uudisteagentuuri BNS Eesti peatoimetajana, kolme Balti riiki hõlmava BNS Grupi juhatuse esime-hena ja Eesti suurima ajalehe Postimees vastutava peatoimetajana. Ligi 20 aastat

tegin Raadio 2-s saadet “Olukorrast riigis”.

Olen abielus, poeg käib lasteaias ja tü-tar koolis neljandas klassis. Vabal ajal loen palju, eelkõige eesti, aga ka inglise, vene ja soome keeles.

Esinumber ringkonnas nr 8: Järva- ja Viljandimaa

Helir-Valdor Seeder • riigikogu rahanduskomisjoni liige,

põllumajandusminister 2007–2014• lõpetanud Eesti Põllumajan-

dusakadeemia majandus-teaduskonna, ökonomist

• abielus, nelja poja isa• sündinud Viljandis• spordifänn, kolkapatrioot,

väiketalupidaja, eramuuseumi Viha ja Viisnurk omanik

Eesti Vabariigiga on nii, et mida kauge-malt vaatad, seda ilusam tundub. Kaks-kümmend aastat tagasi langetatud otsus-te ressurss on otsas. Pikaajaliste sihtide puudumine ja otsustamatus on viimas Eesti riiki kroonilisse halvatusse. Vajame uut hingamist ja julgeid otsuseid, et edasi liikuda.

Madal sündimus, noorte väljaränne, tasuvate töökohtade, aga ka sobiva tööjõu puudus, tsentraliseeritud ja bürokraatlik keskvalitsus, nõrgad omavalitsused ja re-

gionaalne tasakaalustamatus, ning taristu, julgeoleku, hariduse, haigekassa ja pen-sionisüsteemi jätkusuutlik rahastamine on valik probleemidest, millega poliitikud peale riigikogu valimisi peavad tegelema.

Maaelu üleminekuraskused on üle-tatavad vaid siis, kui suudame maaelu eelised – vabaduse, turvalisuse ja privaat-suse – edukalt lõimida muutuva elu uute väljakutsetega.

Järva- ja Viljandimaa metsad, vilja-kas põllumaa, turvalised väikelinnad ja kevadlinn Türi, süda-linn Paide ning kul-tuurilinn Viljandi moodustavad kooslu-se, kus peaks olema võimalik huvitavalt, kultuurselt ja jõukalt elada. Selleks peame ise olema aktiivsed ja avatud ning riigi keskvalitsus peab rohkem arvestama re-gionaalsete erinevustega, arendama taris-tut ja kohalikke riigiasutusi ning tooma ka riigi keskasutusi Tallinnast maakon-dadesse.

Hea haridus koos huviringidega, arsti -

abi, sotsiaalhoolekanne ja korralik ühis-transport peavad olema kättesaadavad igas maakonnas. Need on asjad, mida Eestimaa süda ja Päris-Eesti vajavad.

34 TALV 2015 Konservatiiv

KANDIDAADID

Esinumber ringkonnas nr 9: Jõgeva- ja Tartumaa

Jaak Aaviksoo• akadeemik ja Tartu ülikooli

rector emeritus• kolme lapse isa ja kuue

lapse vanaisa• lõpetanud Tartu ülikooli füüsikuna• elupõline tartlane

Meil on läinud väga hästi – Eesti on vaba riik ja meie oleme vaba rahvas. Aga me tahame enamat ja see on meie võimuses. Enamat saavutamast takistab visiooni ja usalduse puudus ning madalad sihid – kui siht on õige ja kapten usaldusväärne, siis jõuame järele ka oma põhjanaabritele.

Usun, et Eesti on parim paik maailmas, aga Eesti ei ole ega tohi olla vaid Tallinn, kuhu kõik koondub. Tallinna suudab ta-sakaalustada Kagu-Eesti – see on Tartu, koos Tartu- ja Jõgevamaaga, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaaga. Et elu oleks ela-misväärne kogu Eestis, vajame töökohti ja palka, mis võimaldaks igaühel ära elada ja toime tulla. Pean väga oluliseks ellu viia

IRLi madalapalgaliste maksureform, mis on suur ja tuntav tugi kõigile tööinimestele.

Teise suure eesmärgina tuleks läbi viia riigireform, mis vähendaks meie suureks paisunud riigiaparaati alates riigikogust. Kui riigil on vähem juhte ja asutusi, suu-dame maksta rohkem palka teistele riigi-palgalistele ja lisaks on ka vähem büro-kraatiat.

Kandideerin riigikokku Tartu- ja Jõge-vamaal. Olen nii kaitse- kui ka haridusmi-nistri ja rektorina pidanud esmaoluliseks väljaspool suuri linnu asuvate keskuste tugevdamist, toetades riigigümnaasiumide ja kolledžite loomist ning kaitseväe paik-nemiskohti eelkõige mujal kui Tallinnas ja Tartus. Tugev Eesti saab olla vaid paljude tõmbekeskuste, sealhulgas ka Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee, Elva-Nõo ja Kallaste Eesti.

Olen sündinud Tartus, lõpetanud Mii-na Härma Gümnaasiumi ja Tartu ülikooli ning töötanud Teaduste Akadeemias füü-sikuna. Olen viis aastat töötanud Eestist

eemal – Saksamaal, Prantsusmaal, Jaapa-nis ja Novosibirskis –, olnud kolmes valit-suses minister ja kahel korral valitud Tartu ülikooli rektoriks.

Elan koos Tiinaga Tartus väikeses ma-jas. Minu hobiks on lugemine ja mõtlemi-ne selle üle, miks maailm on just niisugu-ne, nagu ta on, ja kuidas teda paremaks muuta.

Esinumber ringkonnas nr 10: Tartu linn

Margus Tsahkna• riigikogu sotsiaal -

komisjoni aseesimees• 37-aastane, abielus, kahe lapse isa• õppinud Tartu ülikoolis

usu- ja õigusteadust• põline tartlane

2015. aasta valimiste peateema on Ees-ti rahvuslik julgeolek, mis eelkõige kät-keb endas kõigi meie inimeste igapäevast toimetulekut, mitte ainult sõjalist kaitse-võimekust. Oleme rahuajal kaotanud lii-ga palju inimesi.

Olles juhtinud kolm aastat riigikogu sotsiaalkomisjoni, tajun selgelt, et kuigi statistikas on meie riigi numbrid korras, puudub meil võimekus jõuda iga inime-seni, et anda talle võimalus panustada oma pere, kodu ja riigi heasse käekäiku. Ma pean siin lisaks eakatele silmas puu-dega inimesi ja omastehooldajaid – eel-kõige töötavat ning igapäevaselt pingu-tavat Eesti inimest, kes siiski omadega

igapäevaselt toime ei tule ning on sunni-tud kodumaa tolmu jalgelt pühkima. Pea-me jõudma iga inimeseni, kuna meid on vähe ja jääb veelgi vähemaks.

Selleks olen oma südameasjaks võt-nud kolm teemat. Esiteks, madalamat palka saavate inimeste sissetulekute tõst-mine 500-eurose tulumaksuvabastuse kaudu. Teiseks, üksikvanemate lastele ela-tisraha tagamine riikliku elatisraha fondi kaudu ning kolmandaks, lastega perede majandusliku toimetuleku kindlustamine.

Põlise tartlasena kandideerin Tartu linnas, kus olen sündinud, õppinud Kar-lova Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis usu- ja õigusteadust. Tartus asub ka laste-kodu, mille asutasin 2000. aastal, mistõttu olen igapäevaelu probleemide kaudu kur-sis nende tartlaste muredega, kes vajavad oma eluga toimetulekuks suuremat tähe-lepanu ning julgustust.

Olen abielus ning tütre ja poja isa. Olen olnud Tartu linnavolikogu liige ning

alates 2007. aastast esindanud riigikogus Tartu linna inimesi. Riigikogus olen töö-tanud neli aastat rahanduskomisjoni liik-mena ning kolm aastat sotsiaalkomisjo-ni esimehena.

35Konservatiiv TALV 2015

KANDIDAADID

Esinumber ringkonnas nr 11: Põlva-, Valga- ja Võrumaa

Maire Aunaste • töötanud Eesti Televisioonis

reporteri ja saatejuhina 25,5 aastat• kirjutanud kolm raamatut• üks laps ja kaks lapselast• lõpetanud Tartu ülikooli

ajakirjandusosakonna• aastaid propageerinud

taaskasutust: organiseeris esimese kirbuturu Tartusse 4 aastat tagasi, mille järel tekkis Eestisse üleüldine kirbuturgude laine

Pool aastat tagasi laulupeol olles mõtlesin, kuidas on juhtunud, et nii väga armastatak-se oma maad, rahvast ja vabadust ainult iga viie aasta järel? Paarikümne aasta tagune eufooria ning uhkus iseendi ja Eesti üle on asendunud rahulolematusega igapäeva-elus, umbusuga riigi vastu ja hoolimatuse-ga kõrvalseisjate suhtes. Miks? Sellepärast, et väga paljudele eestimaalastest ei ole oma riik ja iseseisvus rõõmu ja rahulolu toonud. Kui pead päevast päeva sente lugema, oma

kõige lähedasemaid inimesi nädalate või isegi kuude kaupa võõrsilt koju ootama, kui kõrgharidusest hoolimata makstakse töö eest miinimumpalka või polegi tööd, siis ... Siis ongi laulmine laulukaare all ainus hetk, mil süda rõõmustab, aga juba järgmi-sel päeval on argipäev tagasi.

Elanikkond Eestis vananeb ning teine osa inimesi peab Eestist lahkumisplaane. Kohtusin äsja Valgas noore naisega, kes säras üle kogu näo, kui rääkis, kuidas nad aasta tagasi perega Tallinnast Valgamaale kolisid. Ostsid 20 000 euroga talumaja, kus ümberringi ei ela hingelistki. Töö leidsid nad Valgast mehega mõlemad ja laps sai kohe lasteaiakoha! 12 euro eest kuus. Ta oli ja on oma eluga siiralt rahul. Siit mu mõtted tulevikuks: linnriik Tallinna ase-mel tuleb noored pered proovida kutsuda elama maale! Kagu-Eestis on 40% elanikest pensionärid, neist paljud elavad üksi. Kui-das panna omavalitsuste sotsiaalsüsteem toimima nii, et ka vanad ja väetid tun-

neksid elust rõõmu? Ükski seadus ei tee inimest iseenesest õnnelikuks, ainult teisel inimesel on see võime. Seega, mandaa-di saanud rahvaesindaja peaks une pealt mäletama, et riigi võõrandumine rahvast on ka tema süü! Mis tähendab, et rahvaga kontaktis olemine, inimeste probleemide tunnetamine ja lahenduste otsimine peaks saama mu tulevase töö sisuks.

Esinumber ringkonnas nr 12: Pärnumaa

Annely Akkermann • riigikogu liige• endine turismiettevõtja ja

reeder, Kihnu vallavanem ja Pärnu abilinnapea

• abielus, kolme lapse ema• lõpetanud Tartu ülikooli

majanduse erialal• pärit Kihnu saarelt

Eesti on viimase 20 aasta jooksul arenenud jõudsalt, kuid palju on veel minna.

Vajame edasiliikumiseks suuri ja sel-geid tulevikupilte. Meie suur siht on, et eesti inimesed ei läheks inimnäolist riiki otsima teiselt poolt Läänemerd. Inimene ennekõike, lihtne põhimõte, tähendab liig-sest riigiaparaadi bürokraatiast loobumist nii hariduses kui tervishoius, nii majandu-ses kui riigihalduses.

Põhjamaadesse ümberasunud parimas tööeas eestlased on kõnelenud, et peale palga on neile oluline just turvatunne kõige üldinimlikumal tasandil. Kindel teadmine,

et minul ja mu perel on hea ka siis, kui ma jään haigeks või vanaks. Minu lapsed on kasvatatud ja koolitatud, kui peaksin jääma elu hammasrataste vahele või juhtub õnnetus.

Inimnäoline, hoolivam riik on palju rohkem naise nägu. Naiselik hoolivus ja maailmanägemine peab senisest rohkem jõudma haridusest ja tervishoiust juhtimi-se tasemele. Mehelikku vaadet on senisest palju enam vaja kooli. Tasakaal ja võrdsus ühiskonna kõigis sektorites toob heaolu.

Pärnumaa peab oma näo pöörama parimas tööeas inimeste poole ja soo-dustama selleks kõige kaasaegsemaid teh-noloogiaid kasutavate ettevõtete rajamist Pärnumaale. Rail Balticu Pärnumaa kaudu kulgemine on saavutatud, kuid tõelist kasu toob ta siis, kui Pärnus tekib kaubajaam, mis toob tooraine ja viib oluliselt tõste-tud lisandväärtusega tooted Kesk-Euroopa turgudele. Eesti riik peaks olema Pärnu-maal rohkem nähtav. Kindlasti peaks Pär-

nus olema EAS-i Turismiarenduskeskus ja miks mitte ka Sotsiaalkindlustusamet.

Olen abielus, vanem tütar Anette õpib Sidney ülikoolis filosoofiat, politoloogiat ja majandust. Noorem tütar Lizette õpib Vanalinna Hariduskolleegiumi lõpuklassis. Poeg Edward õpib Tallinna Inglise Kolled-ži eelviimases klassis. Vabal ajal võimlen, jooksen, jalutan.

KAU

PO K

IKKA

S

36 TALV 2015 Konservatiiv

KANDIDAADID

Valimisnimekiri seisuga 16.12.2015

37Konservatiiv TALV 2015

KANDIDAADID

Nr 1 Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn

Ken-Marti VaherLiisa-Ly Pakosta

Tarmo KruusimäeMaksim RogalskiDiana Ingerainen

Imre RammulTiia SihverAvo ÜprusTiit Meren

Henrik AavikTiit Riisalo

Nr 2 Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita

Viktoria LadõnskajaSven SesterErki Nool

Hendrik AgurRiina SolmanKalev VapperLagle ParekPriidu Pärna

Reet TreiMadis Päts

Linda EichlerIllimar Lepik von Wiren

Sülvi SarapuuJuku-Kalle Raid

Nr 3 Mustamäe ja NõmmeUrmas Reinsalu

Siim KiislerMart Nutt

Evelin SamuelUrmas MardiAndres Öpik

Andres ErgmaJaak Uudmäe

Tiit PappMadis Kübar

Nr 4 Harju- ja RaplamaaJuhan Parts

Marko MihkelsonAndrus SaareTiina KangroAivar RiisaluLauri Vahtre

Mari-Ann KelamKaupo Rätsepp

Andres LaiskKadri Tillemann

Tiit LeierJan Trei

Priit PõldmäeAndres Kaarmann

Reet RoosToomas Tõniste

Nr 5 Saare-, Lääne- ja Hiiumaa

Raivo AegTõnis Palts

Merle MäesaluKaido KaasikGeorg Linkov

Raimond LunevAlar SchönbergToomas Takkis

Nr 6 Lääne-VirumaaMarko Pomerants

Einar VallbaumMihkel JuhkamiHelle NoorväliAin SuurkaevHannes Mets

Tauno Toompuu

Nr 7 Ida-VirumaaAnvar SamostKaja Kreisman

Andres NoormägiAnts PaulsJanek Raik

Risto LindebergAivo TammArtur Põld

Tunne Kelam

Nr 8 Järva- ja ViljandimaaHelir-Valdor Seeder

Kaia IvaTiina Oraste

Ando KivibergPriit VärkEne Saar

Lembit KruuseMarko Tiitus

Kalju Kertsmik

Nr 9 Jõgeva- ja TartumaaJaak Aaviksoo

Aivar KokkElle Kull

Andres ArrakAnti Orav

Toivo PeetsJoel Luhamets

Rain SangerneboAare AndersonMihkel Kübar

Nr 10 Tartu linnMargus TsahknaPeeter Laurson

Kalle MuuliAnneli Kannus

Mihhail LotmanJüri Kõre

Piret OravKarl Kull

Tõnu LehtsaarEne Ergma

Nr 11 Põlva-, Valga- ja VõrumaaMaire Aunaste

Priit SibulÜlo Tulik

Ulla PreedenArne Tilk

Kaul NurmKurmet Müürsepp

Marek MekkKalle Vister

Nr 12 PärnumaaAnnely Akkermann

Andres MetsojaRein Kilk

Tiit MatsulevitšMeelis Kukk

Krista NõmmLauri Luur

Georg MännikTrivimi Velliste

KAU

PO K

IKKA

S

38 TALV 2015 Konservatiiv

USUTLUS

IRLi esimees Urmas Reinsalu selgitab Konservatiivile antud intervjuus, mis plaanidega läheb erakond vastu märtsikuistele riigikogu valimistele. Tema sõnul on Eesti jõudnud ristteele ning vanaviisi jätkates jõuame paigalseisu.

Milline on IRLi sõnum eesti rahvale?

Me ütleme inimestele selgelt ja ausalt, et meie kaitseme neid. See tähendab, et me kaitseme töötavaid inimesi, lapsi ja peresid ning Eesti vabadust. Inimesed tahavad prae-gu kuulda nendest reaalsetest sammudest, kuidas nende elu oleks parem. Me julgeme inimeste ja Eesti eest seista. Põhimõtetega me ei kauple. IRL ei ole omariikluse ehita-mises teinud kunagi kompromisse.

Meie poliitika on olnud see, et Eesti tuleviku nimel ei tohi peljata vajalikke otsu-seid. See on tagatis, et Eesti jääks vabaks ja inimesed võidaksid parema elu.

Küsime eesti inimeste toetust mõistli-keks muutusteks. Eesti on jõudnud ristteele, kus peame tunnistama, et samamoodi jät-kates jõuame paigalseisu. Seega, IRL on sel-ge valik eestimeelsele inimesele. Inimesele, kes soovib, et tema majanduslik kindlustun-ne paraneks. Selleks on vaja teha otsuseid.

Millised need otsused on? Esiteks, majandus tuleb käima tõm-

mata. Selleks tuleb teha maksu- ja rii-gireform. Majanduskasvus tõusevad nii palgad kui pensionid. Teiseks tuleb teha otsuseid, mis parandavad inimeste ma-janduslikku kindlustunnet. See on meie erinevus Reformierakonnast, kes ütleb, et samamoodi tuleb edasi minna – tu-leb kannatada. Meie ütleme, et otsustada peab julgema täna. Peaministripartei on tavalise inimese ära unustanud.

Millised need majanduslikku kind-lustunnet parandavad otsused on?

Meil on inimeste majandusliku jul-geoleku plaan. Esiteks, madalapalgaliste maksureform. Selle reformiga ei pea alla 500 eurot kuus teenivad inimesed maks-ma tulumaksu. Samuti maksavad senisest

Reinsalu: “IRL on eestimeelse inimese valik, et elu läheks paremaks.”

39Konservatiiv TALV 2015

vähem tulumaksu kõik, kes teenivad alla 846 euro. Tegime sügisel küsitluse ja selle-le vastas üle 70 000 inimese. 90 protsenti vastas, et see asi tuleb ära teha. Inimesed saavad aru, et see reform parandab kogu ühiskonna sidusust ja arendab majandust. See on väga suur nihe Eesti toimetuleku paranemiseks. Näiteks 500 eurot teeni-val inimesel jääb pärast reformi kätte 70 eurot kuus. Reformierakonna sõnum on, et nende jaoks ei ole probleem, et väikese palgaga inimesi maksustatakse nõnda, et neil ei jää toimetulekuks raha.

Mis on erakonnal veel inimeste majandusliku julgeoleku tagamiseks plaanis?

Suurimas toimetulekuriskis on üksik-vanemad ja üksikpensionärid. Vaja on üksikvanema elatise fondi ja parandada üksikpensionäride toimetulekut. Selleks, et noored saaksid tööd, tuleb kehtesta-da ettevõtetes õpipoisi toetus, et noored õppijad saaksid hea praktika ja tulevikus tasuva töökoha.

Kuid inimeste majandusliku julgeole-ku jaoks on vaja ka selliseid suuri otsu-seid, nagu riigireform ja maksureform.

Mida kätkeb endas riigireform?Eesti riigi pidamine ei tohi inimestele

üle jõu käia. Selleks tuleb bürokraatia ja ametnike arv kokku tõmmata. Alustada tuleb riigi juhtimise tasandilt kuni hal-dusreformini välja. Terviklik riigireformi seadus tuleb panna rahvahääletusele.

Milline on erakonna valmis -olek valimisteks?

Väga hea. Inimesed teavad, et neil valimistel on palju kaalul ja on valmis täie hingega panustama. Ülemaaline rah-vaküsitlus oli suur ettevõtmine. Saadud tagasiside on selge mandaat asja ära te-gemiseks.

Valimistel on otsustavad kolm kom-ponenti. Esiteks, veenev ja selge sõnum. Meie sõnum on lihtne: meie kaitseme sind. Oleme valmis tegema mõistlikke muutusi selleks, et Eesti inimeste majanduslik jul-geolek paraneks ja Eesti oleks tugevam.

Teiseks, oluline on hea meeskond. Võrreldes 2011. aasta valimistega paneme välja tugevama nimekirja. Mul on hea meel, et meiega on liitunud paljud uued tegijad, kes erinevates eluvaldkondades on Eesti tipud. Politseikindral Raivo Aeg, teleajakirjanik Maire Aunaste, kaitseliit-

lane Aivar Riisalu. Aga ka ajakirjanikud Viktoria Ladõnskaja, Kalle Muuli ning Maksim Rogalski. Uutest tulijatest veel olümpiavõitja Jaak Uudmäe, advokaat Madis Päts, ajakirjanik Anvar Samost. Koos vanade tegijatega on see igavesti vahva seltskond erineva taustaga tegijaid, kellega koos ajame Eesti asja.

Kolmandaks on võiduks vaja teha vali-mistel tööd ja viia meie sõnum inimesteni. Inimesi ei huvita parteipoliitiline kisklemi-ne. Neid huvitab, mis saab nende ja Eesti tulevikust. Seega on asendamatu julge ja aus suhtlemine inimestega. Ei ole rumalaid küsimusi ega halbu seisukohti. Me kuu-lame inimeste muresid ja seletame oma ideid. Meie sõnum on, et me kaitseme ini-meste huvisid ja meil on selleks selge plaan.

Mida saavad erakonna liikmed kampaanias teha?

Iga liige on valimistel erakonna esin-daja ning saab oma soovituse ja selge sõnumi anda edasi sõpradele, tuttavatele, naabritele näost näkku, telefonitsi, e-kirja või Facebooki teel. Ja sõnum on lihtne: ära jää kõrvale, vali mõistlikud muutused, vali IRL. IRLi toetamine on nendel vali-mistel eestimeelse poliitika toetamine, et inimeste majanduslik julgeolek reaalselt paraneks.

Kuidas annad hinnangu eelmiste valimiste programmi täitmisele?

Tegime päris kesksed asjad ära. Tasuta kõrgharidus on täies mahus rakendatud ja sellest võidavad reaalselt tuhanded eesti pered. Emapensioni esimene etapp on jõustatud, mis tähendab, et praegu sün-divate laste emad saavad pensioni ning erinevate põlvkondade panus on võrd-sustatud. Praeguste pensionäride ema-pensioni lükkas uus koalitsioon kahjuks sõnamurdlikult edasi. Kodudelt on kao-tatud maamaks ja kortermajade renovee-rimisprogramm läks käiku. Kuid kõige

tähtsamaks pean seda, et meil õnnestus saavutada valimislubadus, mis puudutas riigikaitse 2 protsenti. Praegu ei julge kee-gi selles kahelda. Toona virisejaid jagus.

Milline on IRLi vaade riigikaitsele?Minu kaitseministriks oleku ajal sai

paika pandud plaan Eesti kaitsmiseks ehk pikaajaline riigikaitse arengukava. Nüüd peame selle plaani kiiremini ellu viima. Me ei vaja jutupaunikuid, vaid tegelikke samme. Esiteks, liitlaste üksused tuleb Lääne-Euroopast paigutada alaliselt Ees-tisse ja teistesse meie regiooni riikidesse. Teiseks peame lähiaastatel suurendama sõjalist võimekust, näiteks hankima tan-kid. Ning kolmandaks, selleks et riigikait-ses oleks tagatud stabiilsus, on vajalik era-kondade kokkulepe, et panustada rohkem ja saavutada parem iseseisev kaitsevõime.

Kuidas hindad lõppevat poliitika-aastat?

Eestile on see olnud tõsine aasta. Maailm on muutunud ja seda sandimas suunas. Poliitikas on IRL oma selget joont esindanud päris tublilt. Me ei löö põnna-ma, oleme nii võimul kui opositsioonis kaitsnud rahvuslik-konservatiivset maa-ilmavaadet. Vahel on meist üle rullitud, kuid me pole pidanud kordagi ohverdama oma põhimõtteid ega ennast maha sal-gama. Ja see on kõige tähtsam. Segastel aegadel on Eestis erakond, kes julgeb tegutseda, kes ei reeda ja kes usub selles-se, et poliitikat saab teha nii, et inimesed võidavad. See on tegelikult kõige tähtsam.

Mis on sinu vana aasta lõpu soov?Et kõik saaksid olla aasta lõpul koos

lähedastega. Koos nendega, kelle armas-tuse nimel me iga päev töötame ja muret tunneme. Mõelgem aasta lõpul ka neile ametimeestele, kes töötavad selleks, et meie elu oleks turvalisem. Kaitseväelased, arstid, politseinikud, päästjad.

Ja lõpetuseks ennusta, kuidas läheb IRLil nendel valimistel.

Me võidame, kui usume enda põhimõ-tetesse ja teeme selle nimel tööd. Viimas-tel kohalikel valimistel suutsime saavutada väga hea tulemuse, samuti ka eelmistel riigikogu valimistel. Oleme väga paljude inimeste jaoks teine valik. Meie ülesanne on muuta number kaks number üheks. Nii lihtne see ongi. Meie kaitseme. Täna on IRLi vaja rohkem kui kunagi varem.

IRLi toetamine on nendel valimistel

eestimeelse poliitika toetamine, et inimeste majanduslik julgeolek

reaalselt paraneks.

USUTLUS

KAS Eesti julgeolek on tagatud?Ukraina kriis ja Euroopa muutunud julgeolekupilt on üha enam tõstnud esile julgeolekuküsimused. Kas Eesti on kaitstud? Kas meie piir ikka peab? Kui hästi on tagatud Eesti sisejulgeolek? Kas vene gaa-sile on alternatiivi? Kas alanud on uus külm sõda? Need on mõned küsimused, mis on avalikkuses viimasel ajal tõstatunud. Käesolevas rubriigis aita-vad nendele ja teistele julgeolekut puudutavatele küsimustele vastuseid leida endine siseminister Ken-Marti Vaher, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, endine Politseiameti ja KAPO peadirektor Raivo Aeg ning pikaaegne riigikogu liige Mart Nutt.

40 TALV 2015 Konservatiiv

JULGEOLEK

MART NUTT

Venemaa agressioon Ukrainas on lõhkunud ära kogu julgeole-kustruktuuri, mis kujunes Tei-se maailmasõja järgsetel aasta-

kümnetel. Külm sõda tuletas sõjajärgsetel aastatel inimestele pidevalt meelde, et pea kohal kummitab tuumasõjaoht. Ent see oht ei realiseerunud kuumaks sõ-jaks. Jõudude tasakaal ja teadmine, et tuumasõjas võitjat ei ole, hoidis kuumad sõjad Euroopast eemal ja maailm jäi al-les. Pingelõdvendus viis Helsingi kohtu-miseni 1975, kus Euroopa riigid, USA, Kanada ja NSV Liit leppisid kokku, et vägivaldsel teel riigipiire ei muudeta. Sak-samaa ühinemine, NSV Liidu, Jugoslaavia ja Tšehhoslovakkia lagunemine Helsingi kokkulepet ei rikkunud. Need protsessid kulgesid poolte vahelisel kokkuleppel ja selle hinnaks oli liiduvabariikidevaheliste piiride tunnustamine riigipiiridena, kui ebaõiglane see ka ei tundunud. Venemaa jaoks oli valus Krimmi jäämine Ukraina koosseisu, kuid rahu huvides ja põhjusel, et Ukrainas asuvad tuumarelvad ei satuks rahvusvahelisse relvakaubandusvõrku, oli Venemaa vastutasuks tuumarelvade en-dale saamise eest valmis garanteerima koos USA ja Suurbritanniaga Ukraina territoriaalse terviklikkuse. Jeltsinil, vaa-tamata paljudele puudustele, oli mõistus ikkagi peas.

Nüüd, peale Venemaa Krimmi annek-teerimist, on Helsingi kokkuleppe põhi-mõtted, riigipiiride puutumatus ja suur osa rahvusvahelisest õigusest, mis regu-leeris riikidevahelisi suhteid, visatud prü-gikasti. Kui veel Kosovo tunnustamist ja Abhaasia ning Lõuna-Osseetia eraldamist Gruusiast andis tõlgendada Helsingi üld-

põhimõtete säilimisena, kuna need terri-tooriumid ei läinud ühe riigi koosseisust teisele riigile, siis Krimmi annekteerimine muutis Helsingis saavutatu olematuks. Enam ei ole ühelgi riigil mingit kindlust, et temaga ei või tugevam ja suurem naa-berriik samamoodi talitada.

Võime öelda, et oleme mõneti tagasi Teise maailmasõja eelses kui ka järgses seisus. Venemaast on saanud Natsi-Sak-samaa analoog, kes alistab vägivallaga naaberriike. Ja maailm vaatab seda tege-vusetult pealt. Teisalt on alanud uus külm sõda. Paralleelid varasema külma sõjaga on ilmsed.

1 Otsest sõjategevust vastasblokkide (Venemaa ja NATO) vahel ei ole.

Nende vahel on säilinud diplomaatiline, poliitiline ja majanduslik läbikäimine.

2 Vaenutegevus toimub kolmandate riikide territooriumil. Kunagi olid

kuumadeks sõjakolleteks Hiina, Korea, Vietnam, Angola, Etioopia, nüüd Süüria, Gruusia, Ukraina.

3 Mõjusfääre hoiti kontrolli all jõuga, vajadusel sõjalise interventsiooni abil

(Ungari 1956, Tšehhoslovakkia 1968, Afga-nistan 1979, Gruusia 2008, Ukraina 2014).

4 Vastaspoolte vahel toimus ulatuslik luuretegevus, info- ja propaganda-

sõda, psühholoogiline sõda ja mõjutuste-gevus “kasulikke idioote” kaasates.

5 Vastaspoole poliitiline ja majan-duslik kahjustamine kõikvõimalikul

moel.

6 Kunagi ei kadunud oht, et külm sõda kasvab üle kuumaks. Berliini

blokaadi ajal 1949 ja Kariibi kriisis 1962 oldi tuumasõjale ülilähedal. Nüüd oleme “suurele sõjale” lähemal kui kunagi pärast 1962. aastat. Ainult et siis oli kõigil osa-listel midagi kaotada, et mitte öelda, kao-tada kõik. Putin on mänginud Venemaa olukorda, kus varsti ei ole kaotada mitte midagi. Nii nagu Hitleril 1945.

Kui agressorit ei peatata, läheb ta edasi. Niikaua, kuni saabub lõplik häving. De-mokraatlikud riigid oleksid veel 1938. aas-tal suutnud ohjeldada Hitlerit ja võimalik, et vältida Teist maailmasõda. Churchill sõnas Müncheni sobingu järel: “Britannial oli valida häbi ja sõja vahel. Britannia valis häbi ja sai kaela ka sõja.” Loodame, et aja-lugu ei kordu.

Ajaloolane ja pikaaegne riigikogu liige Mart Nutt kirju-tab Ukraina sündmuste valguses, et Euroopa on mõneti nii Teise maailmasõja eelses kui ka järgses seisus. Ühelt poolt on Venemaast saanud Natsi-Saksamaa analoog, kes alistab vägivallaga naaberriike. Ja maailm vaatab seda tegevusetult pealt. Teisalt on alanud uus külm sõda.

Euroopa muutunud julgeolekupilt

41Konservatiiv TALV 2015

JULGEOLEK

Kui hästi on tagatud Eesti sisejulgeolek?Endise siseministri ja praeguse riigikogu liikme Ken-Marti Vaheri sõnul tuleb selleks, et kaits-ta Eesti julgeolekut tervikuna, panustada lisaks riigikaitsele oluliselt ka sisejulgeolekusse.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

42 TALV 2015 Konservatiiv

JULGEOLEK

Krimmi okupeerimine ja Ukraina pinnal toimuv Venemaa agres-sioon on sel aastal viinud ava-likkuse suurema tähelepanu ka

Eesti sisejulgeolekule ja turvalisusele. Kas võime end tunda piisavalt kindlalt?

IRLi järjekindlal vedamisel SKP-st 2%-ni viidud riigi kulutused kaitsevõimesse ja NATO liikmelisus annavad alust väita, et tunneme end kindlamini kui kunagi va-rem. Teisalt aga on teha palju, et arendada näiteks politsei võimekust sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamisel ning olla valmis üha agressiivsema idanaabri katsetega suu-rendada oma mõjuvõimu nn lähivälismaal ja provotseerida sündmusi enda huvides.

Nagu on näidanud paljud sõjalised konfliktid ja ka Ukraina sündmused, püüa vad vaenulikud jõud oma agressioo-ni teostada, õõnestades teist riiki varjatult seestpoolt ja maskeerides oma kavatsusi võimalikult palju. Sisejulgeoleku erista-mine riigikaitsest on paratamatult üha raskem. Võõrriigi ründetegevuse osa on nii agressori propagandakanalite jõuline ärakasutamine oma “kaasmaalaste” üles -ässitamisel rahutustele ja mässamistele kui ka näiteks teise riigi energiakandja-te vastu suunatud küberrünnak, mille teostajat on raske tuvastada. Seetõttu, kui tahame julgeolekut kaitsta tervikuna, siis peame lisaks riigikaitsele panustama oluliselt ka sisejulgeolekusse. Pean siin oluliseks järgmisi samme.

ESITEKS PEAME ENDISELT PARANDA­MA AVALIKU KORRA TAGAMISE VAL­MISOLEKUT. See tähendab nii politseili-se võimekuse pidevat kasvu, suurenevat abipolitseinike ja vabatahtlike kaasamist ning koolitamist kui seda, et suudame üha enam muukeelseid elanikke kaasata enda inforuumi. Ida-Virumaa vajab erilist tähelepanu, muuhulgas peame oluliseks Sisekaitseakadeemia viimist sinna. Pronks-öö andis meile kõva õppetunni, millest on tehtud järeldusi. Nii Politsei- ja Piirivalve-ameti moodustamine 2010. aastal kui vii-mase kolme aasta jooksul seal ellu viidud tugevad reformid on suunatud sellele, et korrastada kogu politseilist organisatsioo-ni, tõsta tulemuslikkust, vähendada ku-lusid bürokraatiale ja üldjuhtimisele ning suunata enam raha nn põllule ehk staabist eesliinile. See tähendab rohkem suutlikkust

reageerida kiirelt ja tugevalt avaliku korra kaitseks, samuti valvata piiri. Kuid samuti rohkem võimekust uurida kuritegusid, as-tuda vastu organiseeritud kuritegevusele, rahustada liiklust, tegeleda hälbivate noor-tega ja ennetada õigusrikkumisi jne.

TEISEKS TULEB ÜHA TUGEVDADA MEIE JULGEOLEKUASUTUSI. Kaitsepolitsei se-nist rolli sisejulgeoleku tagamisel ja riskide maandamisel on raske üle hinnata. Kuid se-da tegevust tuleb ikka veel tugevalt toetada, sest vastasjõud on kaalukad. Viimase viie aasta jooksul Eestis tabatud mitmed Vene spioonid näitavad, et idanaabri huvi meie riigi vastu on märkimisväärne ja sellesse mõjutustegevusse on suunatud korralikud

ressursid. Samas osutab see kaitse politsei tugevusele avastada säärast varjatud te-gevust ja täita edukalt vastuluure asutuse rolli. Selle rolli täitmiseks tuleb julgeoleku -asutustele ka edaspidi tagada stabiilne ja kindel tugi, nii rahaliselt riigieelarvest kui moraalselt riigijuhtide poolt.

KOLMANDAKS TULEB EHITADA VÄLJA EESTI­VENE PIIR. Kuni 2013. aasta lõpu-ni kestsid vaidlused selle üle, kust jook-seb Eesti piir ja toimusid ka Eesti-Vene piiriläbirääkimised. Ukraina sündmustest tulenev teravnenud julgeolekuolukord ja aasta algul lõppenud piirilepingu läbirää-kimised on toonud kaasa selge vajaduse ehitada välja Eesti-Vene piir. Järgmise nelja aasta jooksul vajame selleks ligikaudu 25 miljonit eurot. Praegu kindlust idapiiri rahastamises ei ole, sest kevadel vahe-tunud valitsus ei arvestanud riigieelarve strateegias IRLi hilistalvel esitatud taotlu-sega idapiiri väljaehitamiseks. Kuid peame oluliseks see kindlus pärast parlamendiva-limisi taastada.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

43Konservatiiv TALV 2015

JULGEOLEK

Kui tahame julgeolekut kaitsta tervikuna, siis

peame lisaks riigikaitsele panustama oluliselt ka

sisejulgeolekusse.

DEL

FI /

EEST

I AJA

LEH

ED /

EERO

VAB

AMÄG

I

44 TALV 2015 Konservatiiv

JULGEOLEK

Eesti energiajulgeolek ja VenemaaRiigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab, et Venemaa on eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist sageli rakendanud energiatarne-tega manipuleerimise oma välispoliitika vankri ette. Seetõttu on Mihkelsoni hinnangul oluline, et Eesti saavutaks oma gaasisõltuvuse vähendamiseks Gazpromi ainuallikast parima lahenduse.

DEL

FI /

EEST

I AJA

LEH

ED /

EERO

VAB

AMÄG

I

45Konservatiiv TALV 2015

JULGEOLEK

Energiajulgeolek on möödapääs-matult seotud piiriülese mõjuga. See pole üksnes nende riikide mure, kellel endal puuduvad

suured energiaallikad. Isegi energiarikkad riigid, nagu Saudi Araabia või Venemaa, ei saa toimida ilma välisturuta. Seega on energiajulgeolekus paratamatult palju rii-kidevahelist sõltuvust ning mõjutusi.

Eesti geograafiline asupaik räägib sel-lest, et tahes-tahtmata on Venemaa meie energiapildis aktiivne mõjutaja. Puudu-tagu see Eesti jätkuvat seotust Venemaa elektrivõrguga, gaasi ja nafta importi Ve-nemaalt või näiteks meie naabrite sama-sugust seotust – kõik see on osa meie energiajulgeoleku riskiteguritest.

Venemaa on eriti pärast Nõukogu-de Liidu lagunemist 1991. aastal sageli rakendanud energiatarnetega manipu-leerimise oma välispoliitika vankri ette. Seejuures on torupoliitika löögi all olnud suur osa lääne- ja lõunapoolsetest naab-ritest. Statistika kohaselt on kõige enam poliitilistel või majanduslikel põhjustel tarnekatkestusi ette tulnud Leedul, kõi-ge tuntumad ja Euroopatki mõjutanud gaasilahingud on aga Venemaa pidanud Ukrainaga.

ENERGIAJULGEOLEKUST ON EUROOPAS RÄÄGITUD 1973. AASTA NAFTAKRIISIST SAATI, kuid eriti pärast 2006. aasta Vene-Ukraina gaasikriisi tõusis teema Euroopa Liidu tähtsaimate prioriteetide sekka.

Kuigi Euroopa Liidu liiga aeglast te-gevust on pidevalt kritiseeritud, toimub liikumine ikkagi õiges suunas. Balti ener-giamajanduse ühendamise plaan on ol-nud hea algatus, mis on lubanud edasi liikuda ning koostööd edendada elekt-ri- ja gaasituru arendamisel. Varasemalt üksnes ja ainult Venemaaga seotud Balti energiasüsteem on nüüdsest saanud näi-teks elektriühenduse Põhjamaadega. Balti regioon pole Euroopas enam energiasaar.

Nagu eespool mainisin, on Eesti ener-giasektoril Venemaaga mõistetavatel põh-justel endiselt palju seoseid. Samas annab eriti meie olulisim maavara põlevkivi mei-le sellise turvalisusvaru, mis teeb Eestist energiajulgeolekus ühe regiooni paremini kaitstud riigi. Seepärast on oluline, et praeguse valitsuse vastutustundetu kägis-tamispoliitika ei halvaks meie energiasek-

tori suurettevõtete investeerimisvõime-kust ning seeläbi meie energiajulgeoleku tugisamba – põlevkivi jätkusuutlikku ka-sutamist.

Lisaks keskkonnatasude arutule raken -damisele on teiseks aktuaalseks Eesti energiajulgeolekut puudutavaks teemaks kujunenud maagaasi varustuskindlu-se pikaajaline tagamine. Just gaas on see energiaallikas, millega Venemaa on oma naabreid kõige enam šantažeerinud. Kuni viimase ajani oli seda ka lihtne teha, sest maagaasil puudus maailmaturg. Müüjad ja ostjad olid seotud vaid fikseeritud lepete ning torujuhtmete kaudu.

KILDAGAASI REVOLUTSIOON AMEERI­KA ÜHENDRIIKIDES NING VEELDATUD MAAGAASI TOOTMISVÕIMEKUSE ARENG eriti viimasel kümnendil on keeranud ko-gu maailmas gaasisektori pea peale. Prae-gu võime juba rääkida tekkivast maagaasi maailmaturust, kusjuures suure tõuke sel-les suunas annab USA kildagaasi sisenemi-ne LNG turule.

Seda silmas pidades on eriti oluline, et vaatamata väikesele gaasitarbimise-le saavutaks Eesti parima lahenduse oma gaasisõltuvuse vähendamiseks Gazpromi ainuallikast. Tänaseks teada olevate ana-lüüside põhjal oleks Eesti huvidele kõige lä-hedasem regionaalse LNG terminali (ma-hutavusega 160 000 m3) ehitus Paldiskisse ning ammu lubatud gaasiühenduse loomi-ne Soomega. Viimase ehitust on lubanud kuni 75% ulatuses katta Euroopa Komisjon.

Paraku on Eesti valitsus viimasel ajal teinud kõik selleks, et riigi huvidele vastu-käivalt meie energiajulgeolekut pärssida. Peaminister Taavi Rõivas räägib ajaloo-lisest kokkuleppest Soomega, kuid eesti keelde tõlkides tähendab see regionaalse LNG terminali kinkimist põhjanaabrile.

ISEENESEST POLE JU PAHA, KUI KAKS NAABRIT SAAKSID SEDAVÕRD OLULISES ENERGIAVALDKONNAS TEHA MÕISTUS­PÄRAST KOOSTÖÖD, kuid elu teeb oma korrektiive. Eesti on alati lähtunud posit-sioonist, et toetama peab parimat projekti. Kõigis olemasolevates hinnangutes ja ana-lüüsides on seni olnud parim projekt just Eestil – Paldiskis. Tööd selle arendamiseks on jõudnud nii kaugele, et terminali val-mimine võiks olla mõeldav juba käesoleva kümnendi lõpuks. Peale selle on olemas projektki terminali ühendamiseks Eesti gaasivõrku.

Samal ajal valitseb Soome poolel prag-maatilistest kaalutlustest tingitud ebamää-rasus, kusjuures parima ennustuse järgi võiks Eesti projektist eeldatavalt märksa kallimaks kujunev Soome terminal valmi-da ehk alles tuleva kümnendi keskpaigaks.

Peaminister Rõivas rõhutab, et Eesti huvides on rajada torujuhe (Balticcon-nector), mille abil kasvaks “nii meie kui ka Soome varustuskindlus ja koos sellega ka energiajulgeolek”. Torujuhe on juba küm-me aastat tagasi otsustatud küsimus, kuigi selle ehitus ei alga tõenäoliselt niipea ning ka selle maksumus on veel täpselt välja arvutamata. Pealegi tuleb ehituseks luba küsida sellega Soome lahes ristuvalt Nord Streamilt.

Samuti ei pea kuidagi paika Rõiva-se kurtmine, et Eesti rahvas ei suuda terminali kinni maksta. Kui Eesti rah-vas suudab kinni maksta üha kallineva Rail Balticu mega projekti, siis mitu korda väiksem investeering gaasiterminali on meie lähitulevikku silmas pidades küll nähtavama kasuga.

Seda arvestades puudub torujuhtmele keskendumisel mõte, sest ilma toimiva ja Gazpromile alternatiivset gaasiallikat pakkuva LNG terminalita gaasiturgu ei teki. Eesti valitsus peaks töötama praegu palehigis selle nimel, et LNG regionaalne terminal ning selleks tehtav investeering tuleksid Eestisse.

Ärgem unustagem, et see pole täh-tis üksnes energiaturvalisuse pärast, vaid umbes 300 miljoni euro suurune investee-ring on ühtlasi väga oluline meie majan-duskeskkonna atraktiivsuse suurendami-se seisukohast. Ennast majandada suutev gaasiterminal looks lisavõimalusi nii uute kui olemasolevate ettevõtete arendamisel.

Eesti geograafiline asupaik räägib sellest, et tahes-tahtmata on Venemaa

meie energiapildis aktiivne mõjutaja.

RAIVO AEGEndine Politseiameti ja KAPO peadirektor

võitlemine on ametkondade seadusejärg-ne kohustus.

On ju piiriülene rahvusvaheline kurite-gevus, nagu sala-, narko- ja inimkaubandus, aga samuti illegaalse migratsiooni tõkes-tamine, kõikide kõnealuste ametkondade ühisosa ja riigi siseturvalisuse seisukohalt ülioluline. 2004. aastal läbiviidud politseire-form, mille käigus moodustati neli prefek-tuuri endise 17 asemele, tõestas sarnaste ootuste realiseerumise võimalikkust.

Praegu on piiri valvamisega seonduv temaatika muutunud jällegi aktuaalseks. Kahetsusväärsel moel andis teemale olulise tõuke see, kui Vene Föderatsiooni vas-tuluureteenistus FSB röövis minu endise kolleegi. Kui sellest üldse midagi positiivset on võimalik leida, siis tärganud teotahe piiriala puhastada ja visuaalselt jälgitavaks muuta. Samuti asjaolu, et on tehtud otsus raha eraldamiseks tehnilise võimekuse pa-randamiseks.

Pean tunnistama, et ka minule oli ülla-tav selline nukker seisukord piiril, aga veel üllatavam oli nii mõnegi pensionil oleva piirivalve juhtivametniku selgitused sellest, kuivõrd heas seisukorras oli meie idapiir enne ühisameti loomist. Ma ei suuda seda kuidagi uskuda. Kui lugeda RMK selgitusi tehtavatest töödest ajutise kontrolljoone korrastamisel, siis prognoosi kohaselt raiu-takse sealt 16 500 tihumeetrit puitu ja selle müügiga kaetakse tehtavate tööde maksu-mus 700 000 eurot. Sellist tulu ei laeku võsa müügist. Meie piiril kasvab ikkagi mets ja see ei ole sinna kasvanud paari viimase aastaga.

MINUS TEKITAB TÕSIST HÄMMASTUST, kui kuulen üleskutseid taastada iseseisev piirivalveorganisatsioon – see ei ole riigi-mehelik lähenemine. Esiteks puuduvad rii-gil selleks rahalised vahendid. Teiseks, neli aastat peale ühendameti moodustamist,

kui organisatsioon on suured mured lahen-danud ja ühine hingamisrütm on tajutav, on selline “õrritamine” organisatsiooni ter-visele kõike muud kui kasulik.

Riigipiiri valvamisel tuleb eeskätt pa-nustada Politsei- ja Piirivalveameti kui vä-ga monoliitse ametkonna kujundamisse. Tuleb leida lisavahendid praeguste töö-tajate motivatsiooni oluliseks tõstmiseks. See kinnistab inimesed oma valitud elu-kutse juurde ja vähendab personalivoola-vust. Selle kaudu on jällegi võimalik säästa vahendeid uute inimeste koolituselt ning suunata raha olemasolevate töötajate palga ja töötingimuste parandamiseks. Politsei ja piirivalve kutsehariduse andmine on üks kallimaid haridusvaldkondi.

JÄRGMINE ASPEKT, MILLEST TAVALI­SELT EI RÄÄGITA, on see, et piirivalvurid ja politseinikud täitevvõimu esindajatena realiseerivad igapäevaselt neile seadustega antud erivolitusi isikute põhiõiguste ja -va-baduste piiramisel. Selleks, et see toimiks rangelt seaduslikult ja eeskätt põhiseaduse printsiipe järgides, peavad need töötajad olema suutelised omandama kõike vaja-likku ja oskama õpitut igapäevaselt raken-dada. Arusaadavalt peavad sellele tööle pürgijad olema keskmisest parema õpi- ja vastuvõtuvõimega. Selleks, et selliste omadustega inimesteni jõuda, peab neile pakutav olema atraktiivne ja motiveeriv nii töökeskkonna kui sissetuleku näol.

Lõpetuseks teen üleskutse, et kes-kendume jõukohaste ja realiseeritavate ideede viljelemisele. Mõtleme üheskoos, kuidas me suudame olemasoleva muuta hästi toimivaks ja koos töötavaks organi-satsiooniks ja kuidas parandada koostööd teiste riigikaitsele orienteeritud organi-satsioonidega, nagu Kaitseliit ja Kaitse-vägi. Koostöö muudab meie piiri hästi valvatuks ja kaitstuks.

Hiljuti IRLiga liitunud, endine Politseiameti ja KAPO peadirektor Raivo Aeg leiab, et neli aastat peale politsei ja piirivalve ühendameti moodustamist on organisatsioon suured mured lahendanud ja ühine hingamisrütm on tajutav. Üleskutsed taastada iseseisev piirivalveorganisatsioon ei ole tema sõnul riigimehelik käitumine.

Politsei-ja Piirivalveameti lõhkumine oleks tagasiminek

Kuni 2007. aasta detsembrini, mil Eesti liitus Schengeni ruumiga, oli vajalik rahvusriigi piire valvata kogu Eesti piiriala ulatuses. See

oli mahukas tegevus ja ei tekkinud küsi-must iseseisva Piirivalveameti vajalikkuses. Olukord muutus kardinaalselt peale se-da, kui Eestist sai ametlik Schengeni liige. Otsene piirivalvamise kohustus säilis täies mahus ainult Eesti idapiiril.

POLITSEI JA PIIRIVALVE ÜHENDAMETI LOOMISE TINGIS ühelt poolt muutunud töökorraldus ja -maht sisejulgeoleku vald-konnas ning teiselt poolt vajadus leida lisaressursse valdkonna parandamiseks.

Ühendameti suurima plussina nähti sünergia tekkimist ametkonnasiseses info-liikumises, ühistegevuse planeerimises ja olemasoleva ressursi efektiivsemas kasu-tamises, et seista vastu ohtudele, millega

46 TALV 2015 Konservatiiv

JULGEOLEK

Sõnamurdlikkus ja silmakirjalik-kus laastavad poliitikat kahetsus-väärselt tihti. Küllap ka seetõttu, et sageli kiidab valija kui kõrgeim

kohtumõistja reetmise miskipärast heaks, innustades poliitikuid tahtmatult üha uu-tele reetmistele. Mäletame ju veel hästi, kuidas Reformierakond lõpetas kevadel valitsuskoostöö IRLiga, ehkki IRL polnud koalitsioonilepet rikkunud ega ka min-gil muul moel selja keeramiseks põhjust andnud.

Loomulikult ei otsustanud ma ametit vahetada ainuüksi mingi reeturi pärast. Olin kaalunud IRLiga liitumist terve suve. Korra või paar olin peasekretär Tiit Riisa-loga isegi kohtumise kokku leppinud, aga siis selle jälle ära jätnud.

EESTI ARENG OLI VIIMASTEL AASTATEL SEISKUNUD, SELLES POLNUD KAHTLUST. Majanduskasv hulpis nulli lähedal, sündide arv oli langenud sinna, kus see oli enne vanemahüvitise kehtestamist 2004. aastal, Eestist lahkujate arv püstitas järjest uusi rekordeid. 2013. aastal oli rändesaldoks miinus 6000 inimest, ainsa aastaga lahkus terve väikelinn.

Kõige sellega võiks ju leppida, kui võimuerakondadel oleks olukorra paran-damiseks mingi plaan ja tahe. Aga prob-leeme või vähemalt nende põhjuseid isegi ei tunnistata. Majandusarengu takerdu-mist seletatakse kehvade oludega Põhja-maades; väljarännet, mis on erilise hoo sisse saanud just paaril-kolmel viimasel aastal, nimetatakse 23 aastat tagasi lõppe-nud okupatsiooni tagajärjeks. Kes nendes põhjendustes kahelda söandab, see on vaenlane ja sõimatakse läbi, olgu ta siis

sisserändaja poeg roosast erakonnast või suurte silmadega parteikaaslane.

Peaministripartei niisugune hoiak te-kitab tunde, et tegu on paratamatusega, millega tuleb lihtsalt leppida. Okupat-siooni me ju olematuks teha ei saa ja Põh-jamaade majandust kah jalule aidata ei suuda. Kas peamegi siis tõesti käed rüpes pealt vaatama, kuidas majandus kängub ja maa inimestest tühjaks jookseb?

KUNI TÄNAVUSE KEVADENI VÕIS VEEL HELLITADA LOOTUST, ET EHK ON SEI­SAK SEOTUD LIIGA KAUAKS AMETISSE JÄÄNUD PEAMINISTRIGA. Et kui tuleb uus ja noor mees, küll ta siis valitsusele uue elu sisse puhub. Tuligi. Aga asi läks pigem kehvemaks. Uus peaminister pa-ni senisest veelgi rohkem rõhku välisele särale ega teinud katsetki riiki tõsiselt reformida.

Hiljuti selgus ka Reformierakonna uus majanduskava: vähendada nelja aasta jooksul sotsiaalmaksu 2 protsendi võrra ja kahekordistada tulumaksuvaba miini-mumi. Selle tulemusel peaks keskmise palga saaja võitma 750 eurot aastas ehk 60 eurot kuus. Nelja aasta pärast 60 eurot kuus rohkem kätte – see summa katab ju parimal juhul hädavaevu inflatsiooni! Kas selle nimel tasub tõesti pingutada? Kas säärased kosmeetilised kohendused vähendavad väljarännet ja annavad ma-jandusele uue hoo?

Kirjutasin terve tänavuse suve raa-matut Reformierakonna ajaloost. See on uhke lugu. Uhkem kui ühelgi teisel era-konnal. Enam kui kümme aastat järjest püstitas Reformierakond endale uskuma-tult suuri ülesandeid ja viis oma valimis-

lubadused vankumatu järjekindlusega ka ellu. See oli aeg, kus Reformierakond tõesti vääris oma nime.

Paraku lõppes see aeg hiljemalt 2007. aastal. Siis võitis Reformierakond maid ja taevaid kokku lubades esimest korda rii-gikogu valimised, kuid ei üritanudki enam oma lubadusi täita. Selle asemel kesken-duti võimu säilitamisele. Kuna reformid tekitavad alati ka vastuseisu, siis tuli need vaikselt lõpetada.

MA OLEN TÖÖTANUD AJAKIRJANIKU­NA ÜLE 25 AASTA. Olen kajastanud vii-maseid ENSV ülemnõukogu valimisi ja kuus korda kaasa elanud riigikogu va-limistele. Mitte kordagi pole mul selle aja jooksul tekkinud kiusatust poliitikasse sekkuda. Alati on olnud tunne, et minu koht on ajakirjanduses ja poliitikud saavad oma asjadega ise hakkama – et erakonnad suudavad omavahel konkureerides ja üks-teist riigitüüri juures välja vahetades pak-kuda uusi ideid ja pidevalt elu edasi viia.

Paraku tundub mulle nüüd, et polii-tika vajab rohkem kui kunagi varem uusi inimesi ja uut hingamist. Kuna ma olen parempoolse ilmavaatega, siis polnud mu valikuvõimalus õnneks peadpööritavalt suur. Hulga raskem oli mugavustsoonist välja tulla, aastatega välja kujunenud mõ-nusast elurütmist loobuda.

Olen kindel, et see otsus näitab ka minu tegelikku valmisolekut uuendus-teks, millest seni üksnes rääkinud olen. Ja usun, et IRL on piisavalt uuendusmeelne erakond, mis suudab ummikusse jooks-nud poliitikasse tagasi tuua selle kire ja julguse, millega me seni oleme oma riiki üles ehitanud.

Kalle Muuli

Langetasin otsuse kandideerida IRLi nimekirjas riigikogusse päev pärast Eerik-Niiles Krossi ülejooksmist Reformierakonda. Tahtsin selle otsusega kõige muu kõrval väljendada oma suhtumist reeturitesse ja reetmisse mitte ainult sõnades, vaid ka teoga.

Miks ma otsustasin kandideerida riigikogusse? KALLE MUULI

ajakirjanikKALLE MUULIajakirjanik

47

TÕDEMUS

Konservatiiv TALV 2015

Oli küll. Tuleb välja, et Kaia on päris agar moosikeetja. Ta teatab üsna kategooriliselt, et maasika-, muraka-, mustika- ja

õunamoos PEAVAD kodus olemas olema. Arvestades, et Kaia kodukoht on aialem-bese Türi külje all, siis oleks muidugi natuke veider, kui ta sellisest hobist lugu ei peaks.

Hoidistetegemine on tänapäeval ju popp ka. Teed efektse gurmeetoote val-mis, riputad pildi blogisse, jagad näoraa-matus ja kõik muudkui imetlevad.

Ivade pere moosiajalugu on natuke teistsugune. Ei mingit edevust. Moosite-gemise algus pärineb ajast, kui sotsiaal-meediat ei osatud veel uneski näha. Ei ole see otseselt seotud ka Türi aianduskultuu-riga. 90ndate esimestel aastatel, mil Kaia hoogsama moosikeetmisega pihta hakkas, olid Iva-pere praeguseks suureks sirgunud lapsed alles päris pisikesed. Poest pol-nud head ega paremat võtta, raha, mida sugugi üleliia polnud, kulus oma elamise ehitamisele. Nõnda oli valik lihtne – ta-had toidulauda rikkalikumaks muuta, siis võta kätte ja tee ise midagi. Õunapuud on käeulatuses, tee siis näiteks moosi. Õuna-

moos ongi Kaia riiulitel kõige arvukamalt esindatud. Kehvadel õuna-aastatel on ta eksperimenteerinud ka, näiteks kasuta-nud õunamoosis lisandina suvikõrvitsat.

Need moosid pole enamasti mõeldud niisama söömiseks, isegi pannkoogid moo-siga pole Ivade peres kuigi populaarsed. Enamik varust kulub hoopis kookide ja tor-tide valmistamiseks. Eks kodune ja oma-tehtu on ju üksjagu pere maitsemeelega ar-vestavam ja tervislikum ka kui poes leiduv. Või kuidas saaks Kaia süüa oma lemmik-magustoitu mustikasuppi klimpidega, kui tal mustikamoosi käepärast poleks?

Kaia ütleb et tema moosid on enamas-ti lihtsad, seal pole vürtse ega ülemäära eksootilisi maitseid. Vaatad seda “Apri-koosi paid” ja ei usu seda juttu lihtsusear-mastusest karvavõrdki.

Tuleb välja, et auhinnatud moosi teke on üks suur juhus. Suvel oli Kaia päris veendunud, et sel aastal ta kuigi palju moosi ei tee. Aga siis läkitas ämm portsu paradiisiõunu. Pisikesi, punaseid, teate küll. Paradiisiõun annab moosile uhke värvi. Arvasite nüüd ära, kust kahevärvi-lise pai-moosi punane toon tuleb? Apri-

koosiga oli Kaia varemgi eksperimentee-rinud. Õunamoosile lisatud kuivatatud aprikoosid ei ole kallid, aga maitset anna-vad nad kõvasti.

Niisiis olid käepärast vastkeedetud ap-rikoosi- ja paradiisiõunamoos. Kaia lõi-kas plastist tahvlikese, pistis selle purki, valas ühele poole üht moosi ning teisele poole teist. Valmis! Hapu õun ja leebem-magusam aprikoos täiendavad teineteise maitseid ning välimus on väga efektne. Et moos on väga naturaalne ega sisal-da keemiat, siis hakkab värv seistes tasapisi tuhmuma, aga ega selline moos ju kuigi kauaks riiulile jää.

Võta siit retsept ja proovi jä-rele.

Uus moos andis uusi ideid – ega hoidiseid pea vaid endale tegema. Nüüd teeb Kaia moo-se mitmesuguste heatege-vusürituste tarbeks. Nõnda valmis näiteks Mulgi kon-verentsile must moos ploo-mi ja fariinsuhkruga. Just selline, mis Mulgi kuues härradelegi sobib.

Kaia Iva teatakse enamasti kui väga asjalikku inimest. Tõsisena teavad teda nii need, kes on teda trehvanud riigikogu liikme staatuses kui ka ärisfääris; Türil mäletavad inimesed teda linnapea, õpetaja ja õppealajuhatajana, hariduselt on Kaia matemaatik. Tänavu septembris ilmus ootamatult uudis, et Maalehe hoidistekonkursi võitis Kaia Iva moos “Aprikoosi pai sõpradele”. Oot, oli see nüüd ikka sama Kaia Iva või? Karl-Kristjan Nigesen üritab aru saada.

Poliitiku varjatud pale

48 TALV 2015 Konservatiiv

HOBI

Sõprade moosipurgis on kahte sorti moosi. Kollane on Aprikoosi pai ja punane paradiisiõuntest hapukas marmelaad. Moosi purki valamisel pane purgi keskosasse tugevast plastikust lõigatud eraldav spaatel. Täida ühtlaselt mõlemalt poolt. Koos purki pandavad moosid peavad olema paksu konsistentsiga, vajadusel keeda kauem või kasuta moosipaksendajat. Kui purk on täis, tõmba spaatel ettevaatlikult välja ja sule purk õhukindlalt.

Aprikoosi pai1 kg õunu 60 g kuivatatud aprikoose300 g suhkrut100 g vett10 g moosipaksendajat (vajadus ja kogus sõltub õunte sordist)Leota aprikoosid, õuntel eemalda südamikud ja keeda koos pehmeks. Purusta saumikseriga ühtlaseks, lisa suhkur, moosipaksendaja ning keeda 5 minutit.

Paradiisimarmelaad0,5 kg punaseid paradiisiõunu0,5 kg õunu300 g suhkrut50 g vett20-30 g moosipaksendajat Eemalda õuntel südamikud ja keeda koos veega pehmeks. Purusta saumikseriga ühtlaseks, lisa suhkur, moosipaksendaja ning keeda 5 minutit.

Tähelepanekud: kaia.iva@riigikogu.eetel 5557 6916Köögi asukoht: Kirna küla Türi vald Järvamaa

Aprikoosi pai sõpradele

Leota aprikoosid, õuntel eemalda südamikud ja keeda koos pehmeks. Purusta saumikseriga ühtlaseks, lisa suhkur, moosipaksendaja ning keeda 5 minutit.

PARIM HOIDIS 2014 Maalehe hoidisekonkurss

49Konservatiiv TALV 2015

HOBI

Juhan Parts tuuritas oma meeskonnaga mööda EestitIRLi peaministrikandidaat Juhan Parts külastas oktoobri lõpust det-sembri keskpaigani koos oma meeskonnaga erinevaid Eesti paikasid, et tutvustada inimestele IRLi maksureformi ning kuulata inimeste ar-vamust ja mõtteid selle kohta. Poolteist kuud kestnud maksureformi tuuri käigus kohtuti ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ja kohalike elanike-ga, ning külastati küla- ja asumiseltse, ettevõtteid ning haridusasutusi.

50 TALV 2015 Konservatiiv

GALERII

Maire Aunaste pidulik erakonnaga liitumineTelestaar Maire Aunaste võtab valimisi tõsi-selt – erakonnaga liitumisavalduse allkirjas-tamiseks korraldas ta Tallinnas Texase pubis meeldiva koosviibimise, millest võtsid osa IRLi poliitikud ja Maire sõbrad ning tuttavad. Kon-servatiiv jäädvustas hetke, mil Maire Aunaste allkirjastab Juhan Partsi julgustussõnade saatel erakonnaga liitumise avalduse.

IRLi rahvuslased piketeerivad regulaarselt Ukraina sõja lõpetamiseksIRLi Rahvuslaste Ühendus on alates oktoob-rist korraldanud igal kolmapäeval kell kolm Vene saatkonna ees Tallinnas piketi Ukrai-na sõja lõpetamiseks. IRLi rahvuslaste esime-he Tarmo Kruusimäe sõnul soovitakse piket-tidega näidata eestlaste vankumatut toetust Ukraina rahvale ja nende vabaduse ja de-mokraatiapüüdlustele. “Pikettidega tuleta-me maailmale meelde, et Putini Venemaa on verine agressor, kelle kätel voolab nii ukraina rahva kui lennu MH-17 veri. Kutsun IRLi liik-meid osalema pikettides, millega kavatseme jätkata ka uuel aastal,” kinnitas Kruusimäe.

IRLi Rahvakogust võttis osa üle 350 erakonna liikme

Augusti lõpus toimus Tallinna lauluväljakul IRLi Rahvakogu, kus rohkem kui 350 erakon-na liiget arutas laudkondades Eesti elu kõige olulisemate probleemide üle. Keskne idee, mis pälvis rahvakogu toetuse, oli plaan kao-tada alla 500-euroselt sissetulekult tulumaks. Madalapalgaliste maksuvabastus, riigireform ja teised Rahvakogul kõlama jäänud ideed said IRLi valimisprogrammi aluseks.

51Konservatiiv TALV 2015

GALERII

MINE VALIMA!VÕTA SÕBRAD KA KAASA!

14.-19.02.2015 Vähemalt kahel päeval toimub hääletamine välisesinduses.

19.-22.02.2015 Toimub eelhääletamine maakonna valimiskomisjoni määratud jaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00.

19.-25.02.2015 Toimub elektrooniline hääletamine. Hääletamine algab 19. veebruaril kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni 25. veebruar kell 18.00.

23.-25.02.2015 Eelhääletamine toimub kõigis valimisjaoskondades kell 12.00 – 20.00. Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni.

01.03.2015 VALIMISPÄEV. Hääletamine toimub kell 9.00 – 20.00. Toimub ka kodus hääletamine.