Kontakt

KontaktHelene [email protected]

http://www.tlu.ee/keemia/oppematerjal.html

Kokku 6+2 laboritundi:• 2. labor I test (ohutusnõuded ja labori-

tehnika) + seminar (org.üh. klassifikatsioon ja

nomenklatuur)!• 5. labor II test (laboritööd+teooria)• 7. labor kaitsmine I (primaarne)• 8. labor kaitsmine II

ORGAANILINE KEEMIA I praktikumid

• Praktikumi nõuded

• Ohutusnõuded

• Laboritehnika

Orgaaniline keemia I praktikumi arvestamise nõuded

• Kõikidest praktikumidest peab olema võetud osa.• Praktikumi pääsemiseks tuleb selle alguses esitada

kodune töö (vastused tööde lõpus olevatele küsimustele). Kodune töö on vormistatud paberkandjal ja kirjutatud käsitsi.

• Mõlemad tunnikontrollid peavad olema sooritatud vähemalt 60% ulatuses.

• Tunnikontrollide sooritamine on kaitsmisele pääsemise eelduseks.

• Tunnikontrollid, mida ei sooritata programmis tood kuupäeval, on järeltööd. Järeltööd on sisuliselt raskemad ja hindamine karmim.

• Praktikumid tuleb kaitsta. Üliõpilane peab valdama praktikumides tehtut ning sinna juurde käivat teooriat.

Orgaaniline keemia I praktikumi arvestamise nõuded

– Praktikumis saadav hinne koosneb:

0,5Tunnik + 0,5Kaitsmine.– Üliõpilane, kes sooritab mõlemad tunnikontrollid

tulemusele 90% või enam programmis ette nähtud ajal, ei pea tulema kaitsmisele, vastav protsent esitatakse vastutavale õppejõule.

– Õppeaine hinde määramisel on praktikumi osa 0,3.– Järgi on mõjuval põhjusel võimalik teha kuni 2

praktikumi (ja seda ainult mõne muu rühma õppetöö ajal).

– Kontrolltööd on võimalik sooritada 2 korda programmis ette nähtud ajal ja ühel järeltöö ajal (soovitavalt järgmise praktikumi ajal).

OHUTUSTEHNIKA

TULEOHT (1)(ohutusnõuded)

• Tulekustutusvahendid:

tulekustuti, kustutusliiv ja -tekk.

• Tuleohtlike ainetega töötades veenduda, et läheduses ei oleks lahtist tuld.

• Tuleohtlike ainete anumad sulgeda kohe peale kasutamist (PS! aurud).

• Lahtist tuld ei tohi kunagi jätta järelvalveta.

TULEOHT (2)(ohutusnõuded)

• Väikese tulekahju keeduklaasis saab kustutada käepäraste vahenditega.

• Põlev elektriseade koheselt eemaldada vooluvõrgust.

• Põlevaid elektriseadmeid mitte kustutada veega (kasutada pulberkustutit või liiva).

• Riiete süttimisel mitte joosta.

Käitumine tulekahju korral laborislaboris

• Äratada kaasüliõpilaste ja õppejõu tähelepanu – karjuda “tuli”.

• Säilitada rahu, distsipliini.

• Rakendada esmaseid tulekustutusabinõusid, kutsuda tuletõrje.

• Viia ohutusse kohta kergestisüttivad ained.

• Kustutamist alustada tulekolde äärealadelt.• Vees mittelahustuvaid põlevaid vedelikke ei

tohi kustutada veega (benseen, heksaan, eeter jne).

Käitumine tulekahju korral majasmajas

• Kustutada kõik leegid ja lülitada välja elektriseadmed.

• Sulgeda kõik avatud aknad.

• Lülitada välja ventilatsioon (tõmbekapp).

• Kõndida kiiresti lähima väljapääsu poole.

PÕLETUSOHT

• Ettevaatlik tuleb olla ainete põletamisel tiiglis – tiigel läheb kuumaks.

• Ettevaatust! – leek võib olla praktiliselt nähtamatu.

• Põleva gaasipõleti kohale ei tohi kummarduda.

• Kinnist süsteemi ei tohi kunagi kuumutada.

ELEKTRILÖÖGIOHT

• Vältida vee sattumist kontakti elektri-seadmetega.

• Kemikaale ei tohi hoida elektriseadmete peal.

• Seadme “veidral” töötamisel tuleb sellest teatada õppejõule.

• Elektriseadmed tuleb peale kasutamist välja lülitada ja pistikupesast välja tõmmata!!!

KEMIKAALIDEGA SEOTUD OHUD

• Kemikaalide sattumist nahale alati vältida.

• Laboris võimalikult vähe silmi hõõruda ja nägu puudutada.

• Teatud ainete sattumine nahale on eriti ohtlik (nt broom) – iga sekund loeb.

• Ohtliku kemikaali nahale/silma sattumisel tuleb kohta pesta jooksva külma vee all 15 minutit.

KEMIKAALE EI TOHI KARTA!

• Keemialaboris töötamine on alati potentsiaalselt ohtlik – sellega tuleb arvestada.

• Ühtegi ohtu ei tohi paaniliselt karta – suureneb õnnetuse juhtumise tõenäosus.

• Kemikaalid on ohutud, kui neid õigesti käsitseda!

KEMIKAALIDE BIOTOIME

• Sööbivad ained – kudede kahjustused

• Neurotoksiinid – närvisüsteemi halvatus

• Psühhoaktiivsed ained – tajuhäired

• Kantserogeenid – vähktõbe tekitavad

• Mutageenid – mutatsioone tekitavad

• Teratogeenid – sünnidefektid

• Allergeenid – allergiaid tekitavad

• Lakrimaatorid – silmi ärritavad

ESMAABIVARUSTUS

• Tulekustuti• Kustutustekk• Kustutusliiv• Esmaabikapp – plaastrid, sidemed jne• Esmaabidušš• Alus hapete neutraliseerimiseks• Hape aluste neutraliseerimiseks• Kühvel ja hari klaasikildude koristamiseks

Igast õnnetusest alati teavitada õppejõudu!

KAITSEVARUSTUS

• Kittel – kohustuslik koguaeg!

• Kummikindad – kohustuslikud kogu aeg!

• Kaitseprillid – soovitatav; kohustuslik töötamisel ohtlike ainetega ja segude kuumutamisel.

LABORIS TÖÖTAMISE NÕUDED (1)

• Lahtiseid jalanõusid, lühikesi pükse või miniseelikut laboris võimaluse korral mitte kanda.

• Kanda riideid/jalatseid, millega saab ohuolukorras kiiresti liikuda.

• Võimaluse korral tuleks laboris vältida täissünteetilistest materjalidest riideid.


• Laboris töötades on soovitav eemaldada üleliigsed ehted.

• Pikad lahtised juuksed panna patsi.

• Söömine, joomine ja suitsetamine on laboris rangelt keelatud.

• Ühtegi laboris olevat kemikaali ei tohi kunagi maitsta.


• Kemikaale ei tohi nuusutada, välja arvatud juhtudel, kui eeskirjas on nii öeldud ja siis ka mitte otse anumast!

• Töötamise käigus tuleks tihti käsi pesta.• Labor tuleb hoida korras, kõik maha

kukkunud ained tuleb koheselt koristada.• Maha kukkunud tahked pulbrid tuleb esmalt

kokku pühkida ning seejärel pesta koht seebi ja veega.


• Kõik kemikaalid tuleb alati peale kasutamist oma õigele kohale tagasi panna.

• Suvalisi eksperimente laboris teha ei tohi.• Ühtegi kemikaali ei ole lubatud laborist kaasa

võtta.• Enne laborist lahkumist tuleb töökoht hoolikalt

koristada!!!

• Soovitav on jälgida ka kaaslaste tegevust ning mõne ohutustehnilise nõude rikkumisel juhtida sellele rikkuja tähelepanu.

VASTUNÄIDUSTUSED

• Laboris töötamiseks tuleb olla füüsiliselt valmis.

• Õppejõudu tuleb informeerida füüsilisest seisundist, mis võib mõjutada toimingute sooritamist ja enda/teiste tervist.

• Kontaktläätsed tuleb laboris võimaluse korral asendada prillidega.

LABORITEHNIKA

• Kasutatakse reaktsioonide läbiviimiseks.• 1 cm katseklaasis = 1 ml ainet.• Katseklaasiava ei tohi sulgeda sõrmega!

KATSEKLAAS

KATSEKLAASI KUUMUTAMINE

• Täitmisaste ei tohi olla üle 1/3.

• Katseklaasi hoitakse kaldu.

• Otse põhja alt ei tohi kuumutada.

• Katseklaasi tuleb pidevalt pöörata.

• Katseklaasi suuet ei tohi kuumutamisel suunata teiste ega enda poole.

• Keeduklaasi ei tohi kuumutada lahtisel leegil.

• Kuuma keeduklaasi ei tohi asetada külmale pinnale.

KEEDUKLAAS

KOLVID

Ümarkolb Seisukolb

Kolme kaelagaümarkolvid

Kahe kaelagaümarkolb

Erlenmeyeri kolb Büchneri kolb

Mõõtekolb Pirnikujuline kolb

Kjeldahlikolb

LEHTRID

Lehtrid Büchnerilehter

JAOTUSLEHTRID

Kuivatavaks aineks:• CaCl2• k. H2SO4

• Na2SO4

• CuSO4

• P4O10

EKSIKAATORID

MÕÕTESILINDRID

Võivad kergesti juba väiksest puudutusest ümber kukkuda.

PIPETID, BÜRETID• Mahtpipett – laiendiga klaastoru vedeliku mahu

täpseks mõõtmiseks.

• Mõõtpipett – jaotustega varustatud klaastoru soovitava mahu väljalaskmiseks.

Kunagi ei tohi pipeteerida suuga, selleks on olemas

spetsiaalsed sifoonid.

• Bürett – tiitrimisel kasutatav kraani või muu sulguriga ning mõõtudega varustatud klaastoru väljalastava vedeliku hulga mõõtmiseks

• Termomeetrit ei tohi kasutada vedelike segamiseks.

• Termomeetri purunemisel tuleb sellest koheselt teavitada õppejõudu.

TERMOMEETRID

JAHUTID

Liebigijahuti

Kuul-jahuti

Deflegmaator Spiraaljahutid

LIHVID

Kern

Muhv

LIHVID

• Kasutatakse erinevate aparatuuriosade õhukindlaks ühendamiseks.

• Jagatakse normaallihvideks ja mittestandardseteks lihvideks.

• Enamkasutatavad normaallihvid:14,5 mm, 19 mm, 29 mm

• Lihvide õhukindlaks ühendamiseks on vajalik nende määrimine spetsiaalse määrdeainega (vaseliin, apisoon).

• Portselankausse kasutatakse agressiivsete segude aurutamiseks.

• Tiiglid ainete tuhastamiseks (kõrge temp!)

TIIGLID, PORTSELANKAUSID

Portselankauss Tiigel

• Uhmrid – kausikujulised paksuseinalised portselanist, metallist, ahhaadist vms. nõud, tükiliste ainete peenestamiseks

UHMRID

Uhmer Uhmrinui

Pesupudeleid kasutatakse:

• sademete pesemiseks destilleeritud veega;

• väiksemate koguste vee lisamiseks reaktsioonisegule.

PESUPUDELID

STATIIVID

Rõngas

Termomeetri hoidja

Käpp

Kasutatakse 3 liiki põleteid:• Bunseni põleti• Teclu põleti• Mekeri põleti

• Põleti süütamisel peab õhu juurdevool olema katkestatud.

PÕLETID

Bunseni põleti

PÕLETI KASUTAMINE• Sulgeda õhu juurdevool (õhuava).

• Süüdata tuletikk.

• Avada gaas.

• Süüdata gaas.

• Reguleerida põleti leeki

• Gaasipõleti leek on küllaldasel õhu juurdevoolul sinakas ja läbipaistev, õhu vaegusel on leek kollane ja tahmav.

PÕLETI LEEK

Leegis võib eristada kolme koonust:• Sisemine – sinakas, seal põlemist veel ei

toimu.• Keskmine – algab gaasi põlemine

(redutseeriv keskkond).• Välimine – toimub gaasi lõplik põlemine

(oksüdeeriv keskkond).

• Gaasileegi kuumim osa on keskmise koonuse (taandava keskkonna) kohal.

ELEKTRISEADMED

• Elektripliidid

• Magnetsegaja

• pH-meeter

KUUMUTUSVANNID

• Vesivann kuni 100° C

• Glütseroolvann 130° C

• Õlivann 250° C

• Liivavann üle 250° C

KEEMILISED REAKTIIVID (1)

Reaktiivid jagunevad puhtuse järgi:

• Puhtad – kuni 0,1% lisandeid.

• Puhasanalüüsiks – kuni 0,07% lisandeid.

• Keemiliselt puhtad – kuni 0,03% lisandeid.

KEEMILISED REAKTIIVID (2)

• Mitte kasutada puuduva või mitteloetava etiketiga reaktiive.

• Mitte jätta reaktiivinõud avatuna seisma.

• Reaktiivi ülejääki nõusse (pudelisse) mitte tagasi valada!

• Töökohale valgunud reaktiiv tuleb kohe eemaldada ja koht pesta.

• Reagentide silte tuleb põhjalikult lugeda (veenduda, et nimetus on sama, mis juhendis).

TAHKED REAKTIIVID

• Võetakse purgist ainult spetsiaalse spaatliga, mitte kätega.

• Reaktiivipudeli korki võimalusel käest mitte ära panna või panna lauale teistpidi.

• Kui reaktiiv on purgis paakunud, tuleb seda peenestada ettevaatlikult puhta ja kuiva portselanspaatli või jämeda klaaspulgaga (metallist esemetega ei tohi).

• Reaktiivi ei tohi purgist välja võtta rohkem, kui seda tööks vaja.

VEDELAD REAKTIIVID (1)

• Konts. happeid ja leeliseid, mürgiseid ning tugevasti lõhnavaid reaktiive (lahuseid) säilitatakse tõmbekapi all seal peab neid ka kasutama.

• Reaktiivilahuste pudelid peavad olema alati suletud.

• Lahuse väljavalamisel jälgida, et silt jääks ülespoole (aine allavalgumisel mööda anuma välisseina ei saa silt kahjustada).


• Pudeli välisseina mööda allavalguvad tilgad tuleb kohe ära pühkida filterpaberiga või lapiga.

• Üleliigse lahuse tagasivalamine reaktiivipudelisse ei ole lubatud.

• Kahe lahuse segamisel (kokkuvalamisel) valatakse suurema tihedusega lahus väiksema tihedusega lahusesse.


• Vett ei tohi kunagi valada konts. happesse (pritsimise oht)!

• Suure klaasnõu ümberpaigaldamisel (keeduklaas, kooniline kolb jne) võtta kahe käega selliselt, et üks käsi toetaks nõud põhja alt.

JÄÄKIDEST VABANEMINE• Tahkeid aineid ei tohi panna kraanikaussi

(filterpaberid, liiv, lakmuspaberid jne) – ummistumise oht.

• Kemikaalide jääke ei tohi mitte mingil juhul suvaliselt kokku kallata.

• Ained, mida tohib valada valamusse, tuleb alla loputada rohke külma veega.

• Väga ohtlike ainete jaoks kasutada eraldi kogumisanumat (reeglina tõmbekapi all!)

NÕUDE PESEMINE (1)Kõik laboratoorsed tööd tuleb sooritada puhastes ja tervetes nõudes (enne eksperimendi alustamist kontrollida hoolikalt kõik nõud pragude suhtes).

Klaasnõu on puhas kui vesi voolab seintel ühtlaselt!

PESEMISE ETAPID/ VARIANDID

Loputus

Mehaanline puhastus (hari+kuum vesi+pesuvahend)

Loputus (korduvalt kraaniveega, viimane kord dest.veega)

Loputus

Keemiline puhastus (seep, sooda, org.lahusti, K2Cr2O7)

Loputus (korduvalt kraaniveega, viimane kord dest.veega)

NÕUDE PESEMINE (2)

• Kõik pesevad ära nõud, mida nad kasutasid töö käigus!

Ohutusvideo

http://www.youtube.com/watch?v=cr7roogzM8c&feature=related



Eksperimente teha ei tohi, kui puudub üliõpilase allkiri

ohutustehnika päevikus.

Ohutut katsetamist!

Documents

Kontakt