80

Konvensaun kona-ba Direitu Ema Sira Ho · (p) Preokupa kona-ba kondisaun difisil ne’ebé infrenta husi ema sira ho defisiénsia ne’ebé nu’udar sujeitu ba forma diskriminasaun

  • Upload
    others

  • View
    9

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Konvensaun kona-ba Direitu Ema Sira HoDefisiénsia

Adotadu no loke ona ba asinatura, ratifikasaunno asesu hosi Rezolusaun Asembleia Jerál A/RES/

61/106 iha loron -13 fulan-Dezembru tinan 2006Hahú hala’o iha loron 3 fulan Maiu tinan 2008, tuir

Artigu 45 (1)

Preámbulu

Estadu Partisipante sira ho Konvensaun ida ne’e,(a) Hanoin fila fali prinsípiu sira ne’ebé

proklama Karta Nasoins Unidas nian ne’ebérekoñese dignidade inerente no valór nodireitu iguál no inalienavel husi membruhotu-hotu família umanu nu’udar fundasaunliberdade, justisa no pás iha mundu,

(b) Rekoñese katak Nasoins Unidas, ihaDeklarasaun Universál Direitus Umanus noiha Tratadu Internasionál kona-ba DireitusUmanus, proklama no konkorda ona katakema hotu-hotu iha direitu ba direitu hotu-hotu

no liberdade ne’ebé deklara iha-ne’ebá, lahódistinsaun oinsá de’it,

(c) Reafirma universalidade, indivizibilidade,interdependénsia no interelasaun husidireitus umanus hotu-hotu no liberdadefundamentál no nesesidade ba ema sira hodefisiénsia atu hetan garantia ba sira-niaprazér kompletu lahó diskriminasaun,

(d) Hanoin fila fali Tratadu Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál,Tratadu Internasionál kona-ba Direitu Sivíl noPolítika, Konvensaun Internasionál kona-baEliminasaun Forma Diskriminasaun Rasiálhotu-hotu, Konvensaun Internasionál kona-ba Eliminasaun Forma Diskriminasaun hotu-hotu hasoru Feto Sira, Konvensaun hasoruTortura no Tratamentu ka Kastigu ne’ebéKruél, La umanu ka Hatún Dignidade,Konvensaun kona-ba Direitu Labarik nian, noKonvensaun Internasionál kona-baProtesaun Direitu Traballadór Migrante SiraHotu no Membru Sira husi Sira-nia Família,

(e) Rekoñese katak defisiénsia ne’e konseitudezenvolvimentu ida no katak defisiénsiane’e rezulta husi interasaun entre ema siraho enfrakesimentu no barreira atitude nianno ambientál ne’ebé impede sira-niapartisipasaun kompletu no efetivu ihasosiedade haktuir ba baze iguál ho ema siraseluk,

(f) Rekoñese importánsia prinsípiu orientasaunpolítika ne’ebé hetan iha Programa AsaunMundiál kona-ba Ema defisiénsia Sira no ihaRegulamentu Padraun kona-ba IgualasaunOportunidade ba Ema Sira ho defisiénsia atuinfluensia promosaun, formulasaun noavaliasaun polítika, planu, programa noasaun iha nivel nasionál, rejionál nointernasionál atu iguala liután oportunidadeema sira ho defisiénsia,

(g) Realiza importánsia asuntu atividadedefisiénsia nian nu’udar parte intergrál husiestratéjia relevante sira kona-badezenvolvimentu sustentavel,

(h) Rekoñese mós katak diskriminasaunhasoru ema ne’ebé de’it haktuir ba bazedefisiénsia nian ne’e violasaun dignidadeinerente no valór ema umanu nian,

(i) Rekoñese liután diversidade ema nian hodefisiénsia,

(j) Rekonese nesesidade atu promove noproteje direitus umanus husi ema sira hotuho defisiénsia, inklui sira ne’ebé rekere apoiuintensivu adisionál,

(k) Preokupa katak, maski instrumentu noesforsu oioin sira-ne’e, ema sira hodefisiénsia kontinua hasoru barreira iha sira-nia partisipasaun nu’udar membru iguálsosiedade nian no violasaun ba sira-niadireitus umanus iha parte hotu-hotu mundunian,

(l) Rekoñese importánsia kooperasauninternasionál kona-ba hadi’a kondisaunmoris nian ba ema sira ho defisiénsia ihanasaun hotu-hotu, partikularmente ihanasaun sira ne’ebé foin dezenvolve,

(m) Rekoñese valór ne’ebé eziste ona nokontribuisaun potensiál ne’ebé halo husi emasira ho defisiénsia ba beinstar globál nodiversidade husi sira-nia komunidade, nokatak promosaun prazér kompletu husi emasira ho defisiénsia husi sira-nia direitusumanus no liberdade fundamentál no husipartisipasaun kompletu husi ema sira hodefisiénsia sei rezulta ba sira-nia sentidupertinénsia ne’ebé hasa’e ona ba avansusignifikativu iha dezenvolvimentu umanu,sosiál no ekonómiku sosiedade nian noerradikasaun kiak (pobreza),

(n) Rekoñese importánsia ba ema sira hodefisiénsia husi sira-nia autonomia indivíduuno independénsia, inklui liberdade atu halosira-nia hilin rasik,

(o) Konsidera katak ema sira ho defisiénsiatenke iha oportunidade atu envolveativamente iha prosesu halo desizaun kona-ba polítika no programa, inklui sira ne’ebépreokupa sira diretamente,

(p) Preokupa kona-ba kondisaun difisil ne’ebéinfrenta husi ema sira ho defisiénsia ne’ebénu’udar sujeitu ba forma diskriminasaunmúltiplu ka agravante haktuir ba baze rasa,kór, seksu, língua, relijiaun, polítika kaopiniaun seluk, nasionál, étniku, indíjena kaorijin sosiál, kakiak (pobreza), moris, idadeka estatuta seluk,

(q) Rekoñese katak feto no labarik-feto sira hodefisiénsia dalaruma iha risku ne’ebé bootliu,tantu iha violénsia umak (doméstika) husilaran ka husi li’ur, kanek ka abuzu, abandonuka tratamentu neglijente, maltratamentu kaesplorasaun,

(r) Rekoñese katak labarik sira ho defisiénsiatenke iha prazér kompletu husi sira-niadireitus umanus hotu-hotu no liberdadefundamentál haktuir ba baze iguál ho labariksira seluk, no hanoin fila fali obrigasaun baobjetivu ne’ebá ne’ebé hala’o husi EstaduPartisipante ba Konvensaun kona-ba DireituLabarik nian,

(s) Realiza nesesidade atu inkorporaperspestivu jéneru iha esforsu hotu-hotu atupromove prazér kompletu kona-ba sira-nialiberdade fundamentál husi ema sira hodefisiénsia,

(t) Fó importánsia ba faktu katak maiuria husiema sira ho defisiénsia ne’ebé moris ihakondisaun kakiak (pobreza), no iha kazu ida-ne’e rekoñese nesesidade krítiku atu temiimpaktu negativu kakiak (pobreza) ba emasira ho defisiénsia,

(u) Tau iha neon katak kondisaun pás noseguransa bazeia ba respeitu kompletu baobjetivu no prinsípiu ne’ebé hetan iha KartaNasoins Unidas no observánsia instrumentudireitus umanus aplikavel ne’e importantetebetebes ba protesaun kompletu ba emasira ho defisiénsia, partikularmente durantekonflitu armada no okupasaun estranjeiru,

(v) Rekoñese importánsia kona-baasesibilidade ba ambiente fíziku, sosiál,ekonómiku no kulturál, ba saúde noedukasaun no ba informasaun no

komunikasaun, atu habiit ema sira hodefisiénsia atu goza direitus umanuskompletu no liberdade fundamentál,

(w) Realiza katak indivíduu, ne’ebé iha knaar baindivíduu sira seluk no ba komunidade bane’ebé nia iha ba, ne’e iha responsabilidadeatu luta ba promosaun observánsia direitune’ebé rekoñese iha DeklarasaunInternasionál kona-ba Direitus Umanus,

(x) Konvense katak família mak unidade grupusosiedade naturál no fundamentál no ihadireitu ba protesaun husi sosiedade noEstadu, no katak ema sira ho defisiénsia nosira-nia membru família nian tenke simuprotesaun no asisténsia nesesáriu atu habiitfamília sira hodi kontribui ba prazér kompletuno iguál kona-ba direitu ema sira hodefisiénsia,

(y) Konvense katak konvensaun internasionálkomprensivu no integral atu promove noproteje direitu no dignidade husi ema sira hodefisiénsia sei halo kontribuisaun ba

reparasaun desvantajen sosiál profunda husiema sira ho defisiénsia no promove sira-niapartisipasaun iha esfera sivíl, polítika,ekonómiku, sosiál no kulturál hooportunidade iguál, iha nasaun ne’ebé foindezenvolve no dezenvolvidu sira, Konkordaona hanesan tuirmai ne’e:

Artigu 1Objetivu

Objetivu husi Konvensaun atuál ne’e atupromove, proteje no garante prazér kompletu noiguál husi direitus umanus hotu-hotu no liberdadefundamentál husi ema hotu ho defisiénsia, no atupromove respeitu ba sira-nia dignidade inerente.

Ema sira ho defisiénsia inklui sira ne’ebé ihaenfrakesimentu fíziku, mentál, intelektuál longuprazu ka sensoriál ne’ebé iha interasaun hobarreira oioin bele impede sira-nia partisipasaunkompletu no efetivu iha sosiedade haktuir babaze iguál ho ema sira seluk.

Artigu 2Definisaun

Ba objetivu Konvensaun ida ne’e nian:“Komunikasaun” inklui língua, hatudu sai testu,sistema hakerek ho letra Braille, komunikasaunpalpavel, impresaun boot, multimédia asesivelnu’udar mós eskrita, audiu, línguajen simples,leitór umanu no modu aumentativu no alternativu,meius no formatu komunikasaun, inkluiinformasaun no teknolojia komunikasaunasesivel;

“Língua” inklui lingua ko’alia no lingua ne’ebé uzasinál no jestaun no forma lingua la ko’alia siraseluk;

“Diskriminasaun haktuir ba baze defisiénsiasignifika distinsaun ne’ebé de’it, eskluzaun karestrisaun haktuir ba baze defisiénsia ne’ebé ihaobjetivu ka efeitu enfrakesimentu nian ka anularekoñesimentu, prazér ka ezersísiu, haktuir babaze iguál ho ema sira seluk, husi direitusumanus hotu-hotu no liberdade fundamentál ihakampu polítika, ekonómiku, sosiál, kulturál, sivílka kampu seluk ruma. Nia inklui forma

diskriminasaun hotu-hotu, inklui rejeisaunakomodasaun razoavel;

“Akomodasaun razoavel” signifika modifikasaunno ajustamentu nesesáriu no apropriadu laimpoin desproporsaun ka todan injusta, iha-ne’ebé presiza, iha kazu partikulár, atu garanteba ema sira ho defisiénsia prazér ka ezersísiuhaktuir ba baze iguál ho ema sira seluk husidireitus umanus hotu-hotu no liberdadefundamentál;

“Dezeñu universál” signifika dezeñu produtu,ambiente, programa no servisu atu bele uza husiema hotu, ba nivel posivel ne’ebé boot tebetebes,lahó nesesidade ba adaptasaun ka dezeñuespesializada. “Dezeñu universál” la bele eskluiinstrumentu ne’ebé bele asiste ba grupupartikulár husi ema sira ho defisiénsia iha-ne’ebéida-ne’e presiza.

Artigu 3Prinsípiu Jerál Sira

Prinsípiu husi Konvensaun atuál tenke:

(a) Respeita ba dignidade inerente, autonomiaindivíduu inklui liberdade atu halo hilin rasik,no independénsia ema nian;

(b) Naun-diskriminasaun;

(c) Partisipasaun kompletu no efetivu noinkluzaun iha sosiedade; (d) Respeita badiferensa no aseitasaun ema sira hodefisiénsia nu’udar parte husi diversidade noumanidade umanu nian;

(e) Igualdade oportunidade nian;

(f) Asesibilidade;

(g) Igualdade entre feto no mane sira;

(h) Respeita atu dezenvolve kapasidade labariksira ho defisiénsia no respeita ba direitulabarik sira ho defisiénsia atu prezerva sira-nia identidade.

Artigu 4Obrigasaun Jerál

1. Estadu Partisipante sira halo esforsu atugarante no promove realizasaun kompletu husi

direitus umanus hotu-hotu no liberdadefundamentál ba ema sira hotu ho defisiénsia lahódiskriminasaun husi oinsá de’it haktuir ba bazedefisiénsia nian. Ho objetivu ida-ne’e, EstaduPartisipante sira halo esforsu:

(a) Atu adota sasukat lejizlativu, administrativune’ebé apropriadu no sasukat sira seluk baimplementasaun direitu sira ne’ebé rekoñeseiha Konvensaun atuál;

(b) Atu foti sasukat apropriadu hotu-hotu, inkluilejizlasaun, atu modifika ka revoga lei sirane’ebé eziste ona, regulamentu, kustume noprátika sira ne’ebé konstitui diskriminasaunhasoru ema sira ho defisiénsia;

(c) Atu konsidera protesaun no promosaundireitus umanus husi ema sira ho defisiénsiaiha polítika no programa hotu-hotu;

(d) Abstein husi envolvimentu iha hahalok ne’ebéde’it ka prátika ne’ebé inkonsistente hoKonvensaun atuál no atu garante katakautoridade públiku no instituisaun sira ihakonformidade ho Konvensaun atuál;

(e) Atu foti sasukat apropriadu hotu-hotu hodielimina diskriminasaun bazeia ba defisiensiabaze ba defisiénsiahusi ema ne’ebé de’it,organizasaun ka emprezáriu privadu;

(f) Atu hala’o ka promove peskiza nodezenvolvimentu objetu sira ne’ebé dezeñauniversalmente, servisu, ekipamentu nofasilidade, hanesan define iha artigu 2 husiKonvensaun ida ne’e, ne’ebé tenke rekereadaptasasun posivel minímu no gastuuitoanliu atu alkansa nesesidade espesífikuhusi ema sira ho defisiénsia, atu promovesira-nia disponibilidade no uzu, no atupromove dezeñu universál iha padraundezenvolvimentu no orientasaun sira;

(g) Atu hala’o no promove peskiza nodezenvolvimentu husi, no atu promovedisponibilidade no uzu teknolojia foun, inkluiteknolojia informasaun no komunikasaun,apoiu mobilidade, instrumentu no teknolojiane’ebé bele ajuda, apropriadu ba ema sira hodefisiénsia, fó prioridade ba teknolojia hogastu ne’ebé baratu;

(h) Atu fornese informasaun asesivel ba ema siraho defisiénsia kona-ba apoiu mobilidade,instrumentu no teknolojia ne’ebé bele ajuda,inklui teknolojia foun, nu’udar mós formaasisténsia sira seluk, apoia servisu nofasilidade;

(i) Atu promove formasaun profisionál no pesoálsira ne’ebé servisu ho ema sira ho defisiénsiaho direitu ne’ebé rekoñese iha Konvensaunida-ne’e atu fornese asisténsia no servisune’ebé garante husi direitu sira ne’ebá.

2. Kona-ba direitu ekonómiku, sosiál no kulturál,Estadu Partisipante ida-ida halo esforsu atufoti sasukat ba másimu husi ninia rekursune’ebé disponivel no, iha-ne’ebé presiza, ihaenkuadramentu kooperasaun internasionál, hovizaun ida atu alkansa progresivamenterealizasaun kompletu husi direitu sira-ne’e,lahó prejuizu ba obrigasaun sira ne’ebé hetaniha Konvensaun atuál ne’ebé imediatamenteaplikavel haktuir ba lei internasionál.

3. Ba dezenvolvimentu no implementasaunlejizlasaun no polítika atu implementaKonvensaun atuál, no ba prosesu halodesizaun sira seluk kona-ba asuntu sirane’ebé relasiona ho ema sira ho defisiénsia,inklui labarik sira ho defisiénsia, liuhusi sira-niaorganizasaun reprezentante sira.

4. La iha buat ida ne’ebé mak iha Konvensaunatuál ne’e sei afeta provizaun ruma ne’ebékonduzivu liu ba realizasaun direitu ema siraho defisiénsia no ne’ebé bele hetan iha leiEstadu Partisipante ka lei internasionál ne’ebévigora ba Estadu ne’ebá. Sei la iha restrisaunba ka derrogasaun husi direitus umanusne’ebé de’it no liberdade fundamentál ne’ebérekoñese ka eziste iha Estadu Partisipantene’ebé de’it ba Konvensaun atuál haktuir balei, konvensaun, regulamentu ka kustumekona-ba pretestu katak Konvensaun atuál larekoñese direitu ka liberdade hanesan ne’e kakatak nia rekoñese sira iha nivel ne’ebémenusliu.

5. Provizaun husi Konvensuan atuál tenke kobreba parte hotu-hotu husi estadu federál lahólimitasaun ka exesaun ruma.

Artigu 5

Igualdade no naun-diskriminasaun

1. Estadu Partisipante sira rekoñese katak emahotu-hotu iguál iha lei nia oin no tuir lei no ihadireitu lahó diskriminasaun ruma ba protesauniguál no benefísiu iguál husi lei.

2. Estadu Partisipante sira tenke proibidadiskriminasaun hotu-hotu ne’ebé baze badefisiénsia no garante ba ema sira hodefisiénsia protesaun legál ne’ebé iguál noefetivu hasoru diskriminasaun ho razaun hotu-hotu.

3. Atu promove igualdade no eliminadiskriminasaun, Estadu Partisipante sira tenkefoti pasu apropriadu sira atu garanteforneseakomodasaun ne’ebé razoavel.

4. Sasukat espesífiku ne’ebé nesesáriu atuaselera ka alkansa defaktu igualdade husi

ema sira ho defisiénsia sei la konsideradiskriminasaun tuir termu Konvensaun atuál.

Artigu 6Feto sira ho defisiénsia

1. Estadu Partisipante sira rekoñese katak fetono labarik-feto ho defisiénsia ne’e sai sujeituba diskrtiminasaun múltiplu, no iha kazu ida-ne’e tenke foti sasukat sira atu garante prazérkompletu no iguál husi sira kona-ba direitusumanus hotu-hotu no liberdade fundamentál.

2. Estadu Partisipante sira tenke foti sasukatapropriadu hotu-hotu atu garantedezenvolvimentu, avansu kompletu no habiitfeto sira, ba objetivu atu garante sira ezersísiuno prazér direitus umanus no liberdadefundamentál ne’ebé deskreve iha Konvensaunatuál.

Artigu 7Labarik ho defisiénsia

1. Estadu Partisipante sira tenke foti sasukatnesesáriu sira atu garante prazér kompletu

husi labarik ho defisiénsia kona-ba direitusumanus no liberdade fundamentál haktuir babaze iguál ho labarik sira seluk.

2. Iha asaun hotu-hotu kona-ba labarik sira hodefisiénsia, beinstar labarik nian tenke saikonsiderasaun primáriu.

3. Estadu Partisipante sira garante katak labariksira ho defisiénsia iha direitu atu espresa sira-nia vizaun ho livre kona-ba asuntu hotu-hotune’ebé afeta sira, sira-nia vizaun ne’ebé fótodan adekuada haktuir ba sira-nia idade nomaturidade, haktuir ba baze iguál ho labariksira seluk, no atu hetan fornesimentu bainpasidade no asisténsia idade apropriadu siraatu realiza direitu ne’ebá.

Artigu 8Hasa’e konxiénsia

1. Estadu Partisipante sira halo esforsu atuadota sasukat imediatu, efetivu no apropriadu:(a) Atu hasa’e konxiénsia iha sosiedade

tomak, inklui iha nivel família, kona-ba emasira ho defisiénsia, no atu enkoraja

respeitu ba direitu no dignidade ema siraho defisiénsia;

(b) Atu kombate estereótipu, prejuizu noprátika ne’ebé estraga relasiona ho emasira ho defisiénsia, inklui sira ne’ebébazeia ba seksu no idade no iha áreamoris nian hotu-hotu;

(c) Atu promove konxiénsia kapabilidade nokontribuisaun ema sira ho defisiénsia.

2. Sasukat ba objetivu ida-ne’e inklui:(a) Inisia no mantein kampaña konxiénsia

públiku efetivu ne’ebé dezeña:

(i) Atu alimenta reseptividade ba direituema sira ho defisiénsia;

(ii) Atu promove persesaun pozitivu nokonxiénsia sosiál ne’ebé bootliu baema sira ho defisiénsia;

(iii) Atu promove rekoñesimentu jeitu nian,méritu no abilidade ema sira hodefisiénsia, no husi sira-niakontribuisaun ba fatin-servisu nian nomerkadu traballu nian;

(b) Alimenta iha nivel hotu-hotu sistemaedukasaun, inklui iha labarik sira hotu husiidade ki’ik, atitude respeitu nian ba direituema sira ho defisiénsia;

(c) Enkoraja órgaun média hotu-hotu atureprezenta ema sira ho defisiénsia tuirmaneira ne’ebé konsistente ho objetivuhusi Konvensaun atuál;

(d) Promove programa formasaun konxiénsiakona-ba ema sira ho defisiénsia nodireitu ema sira ho defisiénsia.

Artigu 9Asesibilidade

1. Atu habiit ema sira ho defisiénsia atu moris hoindependente no partisipa ho kompletu ihaaspetu hotu-hotu moris nian, EstaduPartisipante sira tenke foti sasukat apropriaduatu garante ba ema sira ho defisiénsia asesu,haktuir ba baze iguál ho ema sira seluk, baambiente fíziku, ba transportasaun, bainformasaun no komunikasaun, inkluiteknolojia no sistema informasaun no

komunikasaun, no ba fasilidade sira seluk noservisu ne’ebé nakloke ka fornese ba públiku,tantu iha área urbana no iha área rurál.Sasukat sira-ne’e, ne’ebé tenke inkluiidentifikasaun no eliminasaun obstákulu nobarreira ba asesibilidade, tenke aplika ba,entre sira-ne’e mak:(a) Edifísiu, dalan, transportasaun no

fasilidade internu no esternu, inkluieskola, alojamentu, fasilidade médiku noservisu-fatin;

(b) Informasaun, komunikasaun no servisusira seluk, inklui servisu eletróniku noemerjénsia.

2. Estadu Partisipante sira tenke mós fotisasukat apropriadu sira atu:(a) Dezenvolve, promulga no monitoriza

implementasaun padraun no orientasaunmínimu ba asesibilidade fasilidade noservisu ne’ebé nakloke ka fornese bapúbliku;

(b) Garante katak entidade privadu sirane’ebé oferese fasilidade no servisu

ne’ebé nakloke ka fornese ba públikukonsidera aspetu hotu-hotu kona-baasesibilidade ba ema sira ho defisiénsia;

(c) Fornese formasaun ba grupu interesadusira kona-ba asuntu asesibilidade hasoruema sira ho defisiénsia;

(d) Fornese iha edifísiu no fasilidade siraseluk, sinál públiku tuir sistema hakerekletra Braille letra ba ema ho defisiénsiamatan sira) no iha forma ne’ebé fasil atulee no komprende;

(e) Fornese forma asisténsia moris nian nointermediáriu, inklui gia, leitór durubasalíngua ho sinál profisionál, atu fasilitaasesibilidade ba edifísiu no fasilidade siraseluk ne’ebé nakloke ba públiku;

(f) Promove forma asisténsia apropriadu siraseluk no apoiu ba ema sira ho defisiénsiaatu garante sira-nia asesu bainformasaun;

(g) Promove asesu ba ema sira hodefisiénsia ba teknolojia no sistema

informasaun no komunikasaun foun, inkluiInternet;

(h) Promove dezeñu, dezenvolvimentu,produsaun no distribuisaun teknolojia nosistema informasaun no komunikasaunasesivel iha idade ki’ik, atu nune’eteknolojia no sistema sira-ne’e saiasesivel ho gastu mínimu.

Artigu 10Direitu atu moris

Estadu Partisipante sira reafirma katak ema ida-ida iha direitu inerente atu moris no tenke fotisasukat nesesáriu hotu-hotu atu garante niniaprazér efetivu husi ema sira ho defisiénsiahaktuir ba baze iguál ho ema sira seluk.

Artigu 11Situasaun risku no emerjénsia umanitária

Estadu Partisipante sira tenke foti, haktuir basira-nia obrigasaun tuir lei internasionál, inklui leiumanitária internasionál no lei direitus umanusinternasionál, sasukat nesesáriu sira hotu atu

garante protesaun no seguransa ema sira hodefisiénsia iha situasaun risku, inklui situasaunkonflitu armada, emerjénsia umanitáriu noakontesimentu dezastre natureza.

Artigu 12Rekoñesimentu iguál iha lei nia oin

1. Estadu Partisipante sira reafirma katak emasira ho defisiénsia iha direitu barekoñesimentu iha ne’ebé de’it nu’udar emaiha lei nia oin.

2. Estadu Partisipante sira tenke rekoñese katakema sira ho defisiénsia goza kapasidade legálhaktuir ba baze iguál ho ema sira seluk ihaaspetu hotu-hotu moris nian.

3. Estadu Partisipante tenke foti sasukatapropriadu atu fornese asesu husi ema siraho defisiénsia ba apoiu sira bele rekere atuezerse sira-nia kapasidade legál.

4. Estadu Partisipante sira tenke garante kataksasukat sira hotu ne’ebé relasiona hoezersísiu kapasidade legál nian fornesesalvaguarda apropriadu no efetivu atu prevene

abuzu haktuir ba lei direitus umanusinternasionál. Salvaguarda hanesan ne’etenke garante katak sasukat sira ne’eberelasiona ho ezersísiu kapasidade legál aturespeita direitu, sei no preferénsia ema ne’enian, ne’e livre husi konflitu interese noinfluénsia injustu, ne’e posivel no sujeitu barevizaun regulár husi autoridade kompetente,independente no imparsiál ka órgaun judisiál.Salvaguarda ne’e tenke proporsionál ba grauba ne’ebé sasukat hanesan ne’e afeta direituno interese ema ne’e nian.

5. Halo tuir ba provizaun husi artigu ida-ne’e nian,Estadu Partisipante sira tenke foti sasukat siraapropriadu no efetivu atu garante direitu iguálhusi ema sira ho defisiénsia atu hetan nosimu propriedade, atu kontrola sira-nia asuntufinanseiru rasik no atu iha asesu iguál baimpréstimu bankaria, ipoteka no forma kréditufinanseiru sira seluk, no tenke garante katakema sira ho defisiénsia ne’e la ho arbitráriuhasai sira-nia propriedade.

Artigu 13Asesu ba justisa

1. Estadu Partisipante sira tenke garante asesuefetivu ba justisa ba ema sira ho defisiénsiahaktuir ba baze iguál ho ema sira seluk, inkluiliuhusi provizaun prosedurál no akomodasaunne’ebé apropriadu ba idade, atu fasilita sira-niapapel efetivu hanesan partisipante direta noindireta, inklui hanesan testemuñu, ihaprosedimentu legál hotu-hotu, inklui iha fazeinvestigativu no prelimináriu sira seluk.

2. Atu ajuda hodi garante asesu efetivu ba justisaba ema sira ho defisiénsia, EstaduPartisipante sira tenke promove formasaunapropriadu ba sira ne’ebé servisu iha kampuadministrasaun justisa nian, inklui polísia nopesoál prizaun nian.

Artigu 14Liberdade no seguransa ema nian

1. Estadu Partisipante sira tenke garante katakema sira ho defisiénsia, haktuir ba baze iguálho ema sira seluk:

(a) Goza direitu ba liberdade no seguransaema nian;

(b) La hasai sira-nia liberdade la tuir lei noho arbitráriu, no katak hahalok hasailiberdade ne’e iha konformidade ho lei,no ezisténsia defisiénsia nian sei lajustifika, iha situasaun ne’ebé-ne’ebédeit, hahalok hasai liberdade nian.

2. Estadu Partisipante sira tenke garante katakkarik ema sira ho defisiénsia ne’e hasai sira-nia liberdade liuhusi prosesu ne’ebé de’it, sirane’e, haktuir ba baze iguál ho ema sira seluk,iha direitu ba garantia haktuir ba lei direitusumanus internasionál no tenke trata haktuir baobjetivu no prinsípiu husi Konvensaun ida-ne’enian, inklui husi provizaun akomodasaun razoavel.

Artigu 15Liberdade husi tortura ka tratamentu kakastigu ne’ebé kruél, laumanu ka hatún

dignidade

1. La iha ema ida ne’ebé tenke sai sujeitu batortura ka tratamentu ka kastigu kruél,

laumanu ka hatún dignidade. Partikularmente,la iha ema ida ne’ebé tenke sai sujeitu lahóninia konsente livre ba esperimentasaunmédiku ka sientífiku.

2. Estadu Partisipante sira tenke foti sasukatlejizlativu efetivu, administrativu, judisiál kasasukat sira seluk atu prevene ema sira hodefisiénsia, haktuir ba baze iguál ho ema siraseluk, sai sujeitu ba tortura, tratamentu kakastigu ne’ebé kruél, laumanu ka hatúndignidade.

Artigu 16Liberdade husi esplorasaun,

violénsia no abuzu

1. Estadu Parte sira tenke foti sasukat lejizlativu,administrativu, sosiál, edukasionál hotune’ebé apropriadu no sasukat sira seluk atuproteje ema sira ho defisiénsia, tantu iha umalaran no iha li’ur, husi forma esplorasaun hotu-hotu, violénsia no abuzu, inklui sira-nia aspetune’ebé bazeia ba jéneru.

2. Estadu Partisipante sira tenke mós fotisasukat apropriadu sira hotu atu prevene

forma hotu-hotu esplorasasun, violénsia noabuzu hodi garante, entre sira ne’e mak,forma apropriadu husi jéneru – no asisténsiaidade sensitivu no apoiu ba ema sira hodefisiénsia no sira-nia família no fornesedórkuidadu, inklui liuhusi provizaun informasaunno edukasaun kona-ba oinsá atu evita,rekoñese no relata asuntu esplorasaun,violénsia no abuzu. Estadu Partisipante siratenke garante katak protesaun servisu maksensitivu ba idade-, jéneru- no defisiénsia.

3. Atu prevene akontesimentu ba forma hotu-hotu husi esplorasaun, violénsia no abuzu,Estadu Partisipante sira tanke garante katakfasilidade no programa sira hotu dezeña atuserve ema sira ho defisiénsia ne’ebéefetivamente monitoriza husi autoridadeindependente sira.

4. Estadu Partisipante sira tenke foti sasukatapropriadu sira hotu atu promoverekuperasaun fíziku, kognitivu no psikolójiku,reabilitasaun no reintegrasaun sosiál ba emasira ho defisiénsia ne’ebé sai vítima husi

forma esplorasaun, violénsia ka abuzu oinsáde’it, inklui liuhusi provizaun servisuprotesaun. Rekuperasaun hanesan ne’e noreintegrasaun tenke akontese iha ambienteida ne’ebé proteje saúde no beinstar, respeituba an rasik, dignidade no autonomia ema nianno konsidera jéneru- no idade- nesesidadeespesífiku.

5. Estadu Partisipante sira tenke halo disponivellejizlasaun no polítika efetivu, inklui lejizlasaunno polítika ne’ebé foka ba feto no labarik sira,atu garante katak kazu esplorasaun, violénsiano abuzu hasoru ema sira ho defisiénsia ne’eidentifika, investiga, no prosesa tuir lei.

Artigu 17Proteje integridade ema nian

Ema hotu-hotu ho defisiénsia iha direitu barespeitu ba ninia integridade fíziku no mentálhaktuir ba baze iguál ho ema sira seluk.

Artigu 18Liberdade ba movimentu no nasionalidade

1. Estadu Partisipante sira tenke rekoñese direituema sira ho defisiénsia kona-ba liberdade bamovimentu, ba liberdade atu hili sira-niarezidénsia no ba nasionalidade, haktuir babaze iguál ho ema sira seluk, inklui hodigarante katak ema sira ho defisiénsia:

(a) Iha direitu atu hetan no trokanasionalidade no la hasai sira-nianasionalidade ho arbitráriu ka haktuir babaze defisiénsia;

(b) La hasai, haktuir ba baze defisiénsia, sira-nia abilidade atu hetan, iha no utilizadokumentasaun husi sira-nianasionalidade ka dokumentasaunidentifikasaun seluk, ka atu utiliza prosesusira ne’ebé relevante hanesanprosedimentu imigrasaun, ne’ebé belepresiza atu fasilita ezersísiu husi sira-niadireitu ba liberdade movimentu nian;

(c) Livre atu husik hela nasaun ne’ebé de’it,inklui sira-nian rasik;

(d) La hasai, ho arbitráriu ka haktuir ba bazedefisiénsia, direitu atu tama ba sira-nianasaun rasik.

2. Labarik sira ho defisiénsia tenke rejistaimediata liutiha sira moris no tenke iha direituhosi moris ba naran, direitu atu hetannasionalidade, posivelmente sedu, direitu atuhatene no hetan kuidadu husi sira-nia inan-aman.

Artigu 19Moris ho independente no inklui ba

komunidade

Estadu Partisipante sira ba Konvensaun ida-ne’erekoñese direitu iguál husi ema sira hotu hodefisiénsia atu moris iha komunidade, ho hiliniguál ho ema sira seluk, no tenke foti sasukatefetivu no apropriadu atu fasilita prazér kompletuhusi ema sira ho defisiénsia husi direitu ida-ne’eno sira-nia inkluzaun no partisipasaun kompletuiha komuidade, inklui hodi garante katak:

(a) Ema sira ho defisiénsia iha oportunidade atuhili sira-nia fatin rezidénsia nian no iha-

ne’ebé no ho sé sira moris haktuir ba bazeiguál ho ema sira seluk no la obriga atumoris iha arranju moris partikulár ida;

(b) Ema sira ho defisiénsia hetan asesu baservisu apoiu oioin iha uma, rezidensiál nokomunidade seluk, inklui asisténsia pesoálnesesáriu atu apoia moris no inkluzaun ihakomunidade, no atu prevene izolasaun kasegregasaun husi komunidade;

(c) Servisu no fasilidade komunidade nian bapopulasaun jerál ne’e disponivel haktuir babaze iguál ba ema sira ho defisiénsia norensposivu ba sira-nia nesesidade.

Artigu 20Mobilidade Pesoál

Estadu Partisipante sira tenke foti sasukat efetivuatu garante mobilidade pesoál ho posibilidadeindependénsia ne’ebé bootliu ba ema sira hodefisiénsia, inklui hodi:

(a) Fasilita mobilidade pesoál husi ema sira hodefisiénsia tuir maneira no iha tempu ne’ebésira hili, no gastu ne’ebé baratu;

(b) Fasilita asesu ba ema sira ho defisiénsia hokualidade apoiu mobilidade, instrumentu,teknolojia ne’ebé bele ajuda no formaasisténsia moris nian no intermediáriu, inkluihodi halo sira disponivel iha gastu ne’ebébaratu;

(c) Fornese formasaun kona-ba jeitu mobilidadeba ema sira ho defisiénsia no ba pesoálespesialista sira ne’ebé servisu ho ema siraho defisiénsia;

(d) Enkoraja entidade sira ne’ebé prodús apoiumobilidade, instrumentu no teknolojia ne’ebébele ajuda atu konsidera aspetu mobilidadehotu-hotu ba ema sira ho defisiénsia.

Artigu 21Liberdade husi espresaun no opiniaun, no

asesu ba informasaun

Estadu Partisipante sira tenke foti sasukatapropriadu sira hotu atu garante katak ema siraho defisiénsia bele ezerse direitu ba liberdadeespresaun no opiniaun, inklui liberdade atu buka,

simu no fahe informasaun no ideia iha baze iguálho ema sira seluk no liuhusi formakomunikasaun hotu-hotu ne’ebé sira hili, hanesandefine iha artigu 2 husi Konvensaun atuál, inkluihodi:

(a) Fornese informasaun ne’ebé intende bapúbliku jerál ba ema sira ho defisiénsia ihaformatu ne’ebé asesivel no teknolojiaapropriadu ba espésie defisiénsia diferentetuir maneira oportunu no lahó gastuadisionál;

(b) Aseita no fasilita uzu lian jestuál, sistemahakerek ho letra Braille (letra ba ema hodefisiénsia matan sira), aumentativu nokomunikasaun alternativu, no meius asesivelsira seluk, modu no formata komunikasaunne’ebé hili husi ema sira ho defisiénsia tilunba interasaun ofisiál nian;

(c) Obriga entidade privadu sira ne’ebé forneseservisu ba públiku jerál, inklui liuhusi Internet,atu fornese informasaun no servisu ihaformata ne’ebé asesivel ba ema sira hodefisiénsia;

(d) Enkoraja média komunikasaun sosiál masa,inklui fornesedór informasaun liuhusiInternet, atu halo sira-nia servisu asesivel baema sira ho defisiénsia;

(e) Rekoñese no promove uzu lian jestuál sira.

Artigu 22Respeitu ba vida privada

1. Nein ida husi ema sira ho defisiénsia, laharee ba fatin rezidénsia nian ka arranjumoris nian, tenke sai sujeitu ba interferénsiaarbitráriu ka la tuir lei ho ninia moris privadu,uma ka korrespondénsia ka tipukomunikasaun sira seluk ka ataka la tuir leikona-ba ninia onra no reputasaun. Ema siraho defisiénsia iha direitu ba protesaun leihasoru interferénsia ka ataka hanesan ne’e.

2. Estadu Partisipante sira tenke proteje morisprivadu pesoál, saúde no reabilitasauninformasaun husi ema sira ho defisiénsia ihabaze iguál ho ema sira seluk.

Artigu 23Respeitu ba uma no família

1. Estadu Partisipante sira tenke foti sasukatefetivu no apropriadu atu eliminadiskriminasaun hasoru ema sira hodefisiénsia ba asuntu hotu-hotu ne’ebérelasiona ho kazamentu, família, paternidadeno relasaun, haktuir ba baze iguál ho emasira seluk, atu garante katak:

(a) Direitu husi ema hotu-hotu ho defisiénsiaho idade atu bele kaben no atu hariifamília haktuir ba baze livre nokonsentimentu kompletu ne’ebé ihaintensaun atu hola feto ka hola mane ne’erekoñese;

(b) Direitu husi ema sira ho defisiénsia atudeside ho livre no responsavel kona-banúmeru no espasu sira-nia oan nian noatu iha asesu ba informasaun idadeapropriadu, reprodutivu no edukasuan baplaneamentu família ne’e rekoñese, nomeius nesesáriu atu habiit sira hodiezerse direitu sira-ne’e fornese;

(c) Ema sira ho defisiénsia, inklui labariksira, mantein sira-nia fertilidade haktuirba baze iguál ho ema sira seluk.

2. Estadu Partisipante sira tenke garante direituno responsabilidade ema sira ho defisiénsia,kona-ba tutela, protesaun, fideikomisu,adosaun labarik sira ka instituisaun ne’ebéhanesan, iha-ne’e konseitu sira-ne’e ezisteiha lejizlasaun nasionál; iha kazu hotu-hotubeinstar labarik nian tenke sai bootliu. EstaduPartisipante sira tenke fó asisténsiaapropriadu ba ema sira ho defisiénsia barealizasaun sira-nia responsabilidade atuhakiak labarik.

3. Estadu Partisipante sira tenke garante kataklabarik sira ho defisiénsia haktuir ba direituiguál kona-ba moris família nian. Ho vizaunatu realiza direitu sira-ne’e, no atu prevenedisfarse, abandonu, neglijénsia nosegregasaun labarik sira ho defisiénsia,Estadu Partisipante sira tenke hala’o atufornese informasaun sedu no komprensivu,servisu no apoiu ba labarik sira ho defisiénsiano sira-nia família.

4. Estadu Partisipante sira tenke garante kataklabarik ida la bele separa husi ninia inan-aman hasoru sira-nia hakarak, exetu bainhiraautoridade kompetente sira halotuir revizaunjudisiál ne’ebé determina, haktuir ba lei noprosedimentu aplikavel, katak separasaunhanesan ne’e nesesáriu ba beinstar labariknian. Iha kazu ne’ebé de’it labarik ida la belesepara husi inan-aman haktuir ba bazedefisiénsia tantu labarik ka inan ka aman.

5. Estadu Partisipante sira tenke, iha-ne’ebéfamília imediatu la bele kuidadu labarik hodefisiénsia, hala’o esforsu hotu-hotu atufornese kuidadu alternativu iha família ne’ebéluanliu, no falla katak, iha komunidade nialaran iha ambiente família nian.

Artigu 24Edukasaun

1. Estadu Partisipante sira rekoñese direitu emasira ho defisiénsia ba edukasaun. Ho vizaunida atu realiza direitu ida-ne’e lahódiskriminasaun no haktuir ba baze

oportunidade iguál, Estadu Partisipante siratenke garante sistema edukasaun inkluzivuiha nivel hotu-hotu no apredinzajen iha moristomak ne’ebé dirije ba:

(a) Dezenvolvimentu potensiál umanu ne’ebékompletu no sentidu dignidade no valór annian, no hametin rspeitu ba direitusumanus, liberdade fundamentál nodiversidade umanu;

(b)Dezenvolvimentu husi ema sira hodefisiénsia kona-ba sira-nia personalidade,talenta, kriatividade, nu’udar mós sira-niametál no abilidade fíziku, ba sira-niapotensiál ne’ebé kompletu liu hotu;

(c)Habiit ema sira ho defisiénsia atu partisipaho efetivu iha sosiedade ida ne’ebé livre.

2. Atu realiza direitu ida-ne’e, Estadu Partisipante sira tenke garante katak:

(a) Ema sira ho defisiénsia la esklui husisistema edukasaun jerál tanba razaundefisiénsia, no katak labarik sira hodefisiénsia la esklui husi edukasaunprimáriu gratuita no obrigatóriu, ka husi

edukasaun sekundáriu tanba razaundefisiénsia nian;

(b) Ema sira ho defisiénsia bele iha asesu baedukasaun primáriu inkluzivu, kualidadeno gratuita no edukasaun sekundáriuhaktuir baze iguál ho ema sira seluk ihakomunidade iha-ne’ebé sira moris ba;

(c) Akomodasaun razoavel kona-barekerimentu indivíduu ne’ebé fornese;

(d) Ema sira ho defisiénsia simu apoiu ne’ebépresiza, iha sistema edukasaun jerál nialaran, atu fasilita sira-nia edukasaunefetivu;

(e) Sasukat apoiu individualizadu efetivu ne’efornese ba ambiente ne’ebé masimizadezenvolvimentu akadémiku no sosiál,konsistente ho finalidade inkluzaunkompletu.

3. Estadu Partisipante sira tenke habiit ema siraho defisiénsia atu aprende moris no jeitudezenvolvimentu sosiál atu fasilita sira-niapartisipasaun kompletu no iguál iha edukasaun

no nu’udar membru komunidade nian. Baobjetivu ida-ne’e, Estadu Partisipante siratenke foti sasukat apropriadu, inklui:

(a) Fasilita aprendizajen sistema hakerekBraille (letra ba ema ho defisiénsia matan)nian, eskrita alternativa, modu aumentativuno alternativu, meius no formatakomunikasaun no orientasaun jeitumobilidade, no fasilita apoiu pár nomonitorizasaun;

(b) Fasilita aprendizajen mímika no promosaunidentidade linguístika ba komunidade tilun-diuk sira;

(c) Garante katak edukasuan ema nian, nopartikularmente labarik sira, ne’ebé matan-delek, tilun-diuk ka matan-delen no tilun-diuk, ne’ebé hato’o iha línguajen ne’ebéapropriadu liu hotu no modu no meiuskomunikasaun ba indivíduu no ambientene’ebé masimiza dezenvolvimentuakadémiku no sosiál.

4. Atu ajuda hodi garante realizasaun direitu ida-ne’e, Estadu Partisipante sira tenke foti

sasukat apropriadu atu emprega profesórsira, inklui profesór sira ho defisiénsia, ne’ebékualifikadu iha mímika no/ka sistema hakerekuza letra Braille (letra ba ema ho defisiénsiamatan sira), no atu treina ema profisionál sirano pesoál sira ne’ebé servisu iha niveledukasaun hotu-hotu. Formasaun hanesanne’e tenke inkorpora konxiénsia defisiénsia nouzu modu aumentativu no alternativu, meiusno formata komunikasaun, téknika nomateriál edukasionál atu apoia ema sira hodefisiénsia.

5. Estadu Partisipante sira tenke garante katakema sira ho defisiénsia bele iha asesu baedukasaun tersiáriu jerál, formasaunvokasionál, edukasaun adultu nian noaprendizajen iha moris tomak lahódiskriminasaun no haktuir ba baze iguál hoema sira seluk. Ba objetivu ida-ne’e, EstaduPartisipante sira tenke garante akomodasaunrazoavel ne’e fornese ba ema sira hodefisiénsia.

Artigu 25Saúde

Estadu Parte sira rekoñese katak ema sira hodefisiénsia iha direitu ba prazér padraun saúdene’ebé bele alkansa aasliu lahó diskriminasaunhaktuir baze defisiénsia. Estadu Partisipante siratenke foti sasukat apropriadu atu garante asesuba ema sira ho defisiénsia ba servisu saúdene’ebé sensitivu ba jéneru, inklui reabilitasaunne’ebé relasiona ho saúde. Partikularmente,Estadu Partisipante sira tenke:

(a) Fornese ema sira ho defisiénsia ho espasuhanesan, kualidade no padraun gratuita kakuidadu saúde ne’ebé baratu no programakarik fornese ba ema sira seluk, inklui ihaárea seksuál no saúde reprodutivu noprograma saúde públiku ne’ebé bazeia bapopulasaun;

(b) Fornese servisu saúde sira ne’ebé presiza baema sira ho defisiénsia espesialmente tanbasira-nia defisiénsia, inklui identifikasaun nointervensaun sedu karik apropriadu, noservisu ne’ebé dezeña atu minimiza no

prevene defisiénsia liután, inklui entre labariksira no ema sira ne’ebé idade liu ona;

(c) Fornese servisu saúde sira-ne’eposivelmente besik ba ema nia komunidaderasik, inklui iha área rurál nian;

(d) Presiza ema profisionál saúde nian atufornese kuidadu ho kualidade hanesan baema sira ho defisiénsia hanesan ho ema siraseluk, inklui haktuir ba baze gratuita noinforma konsentimentu hodi, entre sira-ne’emak, hasa’e konxiénsia direitus umanus,dignidade, autonomia no nesesidade emasira ho defisiénsia liuhusi formasaun nopromulgasaun padraun étika ba públiku nokuidadu saúde privadu.

(e) Proibida diskriminasaun hasoru ema sira hodefisiénsia iha provizaun seguru saúdeseguru, no seguru moris nian iha-ne’ebéseguru ne’e permite husi lei nasionál, ne’ebétenke fornese tuir maneira justa no razoavel;

(f) Prevene rejeisaun diskriminatóriu ba kuidadusaúde ka servisu saúde ka hahán no fluiduhaktuir ba baze defisiénsia nian.

Artigu 26Abilitasaun no reabilitasaun

1. Estadu Partisipante sira tenke foti sasukatefetivu no apropriadu, inklui liuhusi apoiu atuhabiit ema sira ho defisiénsia atu alkansa nomantein independénsia másimu, abilidadefíziku kompletu, mentál, sosiál no vokasionál,no inkluzaun no partisipasaun kompletu ihaaspetu moris hotu-hotu. Ba objetivu ida-ne’ebá, Estadu Partisipante sira tenkeorganiza, reforsa no haluan servisu noprograma abilitasaun no reabilitasaunkomprensivu, partikularmente iha área saúde,empregu, servisu edukasaun no sosiál, hodalan hanesan atu servisu no programa sira-ne’e:

(a) Hahú iha faze ne’ebé posivelmente sedutebetebes, no bazeia ba avaliasaunmultidixiplinária kona-ba nesesidade noforsa indivídu;

(b) Apoia partisipasaun no inkluzaun ihakomunidade no aspetu sosiedade hotu-

hotu, mak voluntáriu, no disponivel ba emasira ho defisiénsia ne’ebé posivelmentebesik ba sira-nia komunidade rasik, inkluiárea rurál sira.

2. Estadu Partisipante sira tenke promovedezenvolvimentu inisiál no kontinuaformasaun ba ema profisionál sira no pesoálne’ebé servisu iha servisu abilitasaun noreabilitasaun. 3. Estadu Partisipante sira tenkepromove disponibilidade, koñesimentu no uzuinstrumentu no teknolojia ne’ebé bele ajuda,ne’ebé dezeña ba ema sira ho defisiénsia,karik sira relasiona ba abilitasaun noreabilitasaun.

Artigu 27Servisu no empregu

1. Estadu Parte sira rekoñese direitu ema siraho defisiénsia atu servisu, haktuir ba bazeiguál ho ema sira seluk; ida-ne’e inklui direituba oportunidade atu hetan meiusdevida liuhusiservisu ne’ebé hili ho livre ka aseita iha

merkadu traballu no ambiente servisu ne’ebénakloke, inkluzivu no asesivel ba ema sira hodefisiénsia. Estadu Partisipante sira tenkesalvaguarda no promove realizasaun direituatu servisu, inklui sira ne’ebé hetan defisiénsiadurante tempu empregu nian, hodi foti pasuapropriadu, inklui liuhusi lejizlasaun, ba entresira-ne’e mak:(a) Proibida diskriminasaun haktuir ba baze

defisiénsia kona-ba asuntu hotu-hotune’ebé relasiona ho forma empregu hotu-hotu, inklui kondisaun rekrutamentu nian,aluga no empregu, kontinuasaunempregu, avansu karreira no kondisaunservisu ne’ebé seguru no saudavel;

(b) Proteje direitu ema sira ho defisiénsia,haktuir ba baze iguál ho ema sira seluk,ba kondisaun servisu ne’ebé justa nofavoravel, inklui oportunidade iguál noretribuisaun iguál ba servisu ho valór iguál,kondisaun servisu ne’ebé seguru nosaudavel, inklui protesaun husi eskándalu,no reparasaun injustisa;

(c) Garante katak ema sira ho defisiénsia beleezerse sira-nia direitu traballu no direituuniaun komérsiu haktuir ba baze iguál hoema sira seluk;

(d) Habiit ema sira ho defisiénsia atu ihaasesu efetivu ba programa orientasauntékniku jerál no vokasionál, kolokasaunservisu no vokasionál no formasaunkontínuu;

(e) Promove empregu no avansu karreira baema sira ho defisiénsia iha merkadutraballu, nu’udar mós asisténsia atu buka,hetan no fila ba servisu;

(f) Promove oportunidade ba empregu ba anrasik, emprezariál, dezenvolvimentukooperativu no hahú negósiu ida-ida nianrasik;

(g) Emprega ema sira ho defisiénsia iha setórpúbliku;

(h) Promove empregu ema sira ho defisiénsiaiha setór privadu liuhusi polítika no sasukatapropriadu, ne’ebé bele inklui programa

asaun afirmativa, insentivu no sasukat siraseluk;

(i) Garante katak akomodasaun razoavel ne’efornese ba ema sira ho defisiénsia ihaservisu-fatin;

(j) Promove akizisaun husi ema sira hodefisiénsia kona-ba esperiénsia servisunian ba merkadu traballu ne’ebé nakloke;

(k) Promove vokasionál no reabilitasaunprofisionál, retensaun servisu noprograma fila ba servisu ba ema sira hodefisiénsia.

2. Estadu Partisipante sira tenke garante katakema sira ho defisiénsia la restrinje ihaeskravidaun ka iha servidaun no proteje,haktuir ba baze iguál ho ema sira seluk, husiforsa ka servisu obrigatóriu.

Artigu 28Padraun adekuada kona-baprotesaun moris no sosiál

1. Estadu Partisipante sira rekoñese direitu emasira ho defisiénsia ba padraun morisadekuada ba sira an rasik no sira-nia família,inklui hahán adekuada hatais no alojamentu,no ba melloramentu kondisaun moriskontínua, no tenke foti pasu apropriadu atusalvaguarda no promove realizasaun direituida-ne’e lahó diskriminasaun baze badefisiénsia.

2. Estadu Partisipante sira rekoñese direitu emasira ho defisiénsia ba protesaun sosiál no baprazér direitu ne’ebá lahó diskriminasaunbaze ba defisiénsia, no tenke foti pasuapropriadu atu salvaguarda no promoverealizasaun direitu ida-ne’e, inklui sasukat:

(a) Atu garante asesu iguál husi ema sira hodefisiénsia ba servisu bee moos, no atugarante asesu ba servisu apropriadu nobaratu, instrumentu no asisténsia seluk banesesidade ne’ebé relasiona ho defisiénsia;

(b) Atu garante asesu husi ema sira hodefisiénsia, partikularmente feto no labarik-feto sira ho defisiénsia no ema ferik-katuassira ho defisiénsia, ba programa protesaunsosiál no programa redusaun kiak(pobreza);

(c) Atu garante asesu husi ema sira hodefisiénsia no sira-nia família ne’ebé morisiha situasaun kiak (pobreza) ba asisténsiahusi Estadu ho gastu ne’ebé relasiona hodefisiénsia, inklui formasaun adekuada,konsellu, asisténsia finanseiru no kuidadutemporáriu ba ema ho defisiénsia;

(d) Atu garante asesu husi ema sira hodefisiénsia ba programa alojamentupúbliku;

(e) Atu garante asesu iguál husi ema sira hodefisiénsia ba benefísiu reforma noprograma sira.

Artigu 29Partisipasaun iha moris polítika no moris

públika

Estadu Partisipante sira tenke garante ba emasira ho defisiénsia iha direitu polítiku nooportunidade atu goza sirania direitu haktuir babaze iguál ho ema sira seluk, no tenke hala’o atu:

(a) Garante katak ema sira ho defisiénsia belepartisipa efetivamente no kompletamente ihamoris polítika no moris públika haktuir babaze iguál ho ema sira seluk, diretamente kaliuhusi reprezentante ne’ebé hili ho livre,inklui direitu no oportunidade ba ema sira hodefisiénsia atu vota no eleitu, entre sira ne’emak, hodi:

(i) Garante katak prosedimentu votasaun,fasilidade no materiál sira ne’e apropriadu,asesivel no fasil atu komprende no uza;

(ii) Proteje direitu ema sira ho defisiénsia atuvota ho votu segredu iha eleisaun noreferendu públiku lahó intimidasaun, no atukonkorre ba eleisaun, atu efetivamente kaer

knaar no hala’o funsaun públiku hotu-hotuiha nivel governu hotu-hotu, fasilita uzuteknolojia ne’ebé bele ajuda no foun iha-ne’ebé apropriadu;

(iii) Garante espresaun livre kona-ba hakarakhusi ema sira ho defisiénsia nu’udar votanteno ba objetivu ida-ne’e, iha-ne’ebénesesáriu, ho sira-nia proposta, forneseasisténsia iha votasaun atu vota ba emane’ebé sira rasik hili;

(b) Promove ativamente ambiente ida ihane’ebé ema sira ho defisiénsia beleefetivamente no kompletamente partisipa ihakonduta asuntu públiku, lahó diskriminasaunno haktuir ba baze iguál ho ema sira seluk;no enkoraja sira-nia partisipasaun iha asuntupúbliku sira inklui:

(i) Partisipasaun iha organizasaun naun-governamentál no asosiasaun sirane’ebé relasiona ho vida públiku nopolítika nasaun nian, no iha atividade noadministrasaun partidu polítika sira;

(ii) Forma no partisipa iha organizasaun emasira ho defisiénsia atu reprezenta emasira ho defisiénsia iha nivel internasionál,nasionál, rejionál no lokál.

Artigu 30Partisipasaun iha vida kulturál, rekriasaun,

tempu livre no desportu

1. Estadu Partisipante sira rekoñese direitu emasira ho defisiénsia atu hola parte haktuir babaze iguál ho ema sira seluk iha vida kulturál,no tenke foti sasukat apropriadu atu garantekatak ema sira ho defisiénsia:

(a) Goza asesu ba materiál kulturál ihaformatu asesivel;

(b) Goza asesu ba programa televizaun,filme, teatru no atividade kulturál siraseluk, iha formatu asesivel;

(c) Goza asesu ba fatin sira aprezentasaunkulturál ka servisu, hanesan teatru,muzeu, sinema, biblioteka no servisuturizmu, no, posivelmente sedu, goza

asesu ba monumentu no sítiu importánsiakulturál nasionál nian.

2. Estadu Partisipante sira tenke foti sasukatapropriadu atu habiit ema sira ho defisiénsiaatu iha oportunidade hodi dezenvolve noutiliza sira-nia potensiál kriativu, artístiku nointelektuál, la’ós de’it ba sira-nia benefísiurasik, maibé mós ba enrikesimentusosiedade nian.

3. Estadu Partisipante sira tenke foti pasuapropriadu, haktuir ba lei internasionál, atugarante katak lei sira ne’ebé proteje direitupropriedade intelektuál la konstitui barreirane’ebé la iha razaun ka diskriminatóriu baasesu husi ema sira ho defisiénsia bamateriál kulturál nian.

4. Ema sira ho defisiénsia tenke iha direitu,haktuir ba baze iguál ho ema sira seluk, barekoñesimentu no apoiu ba sira-niaidentidade kulturál espesífiku no linguístiku,inklui mímika no kultura tilun-diuk nian.

5. Ho vizaun ida atu habiit ema sira hodefisiénsia atu partisipa haktuir ba baze iguálho ema sira seluk iha atividade rekriasionál,tempu livre no desportu, Estadu Partisipantesira tenke foti sasukat apropriadu:

(a) Atu enkoraja no promove partisipasaun,ba posivelmente nivel ne’ebé kompletutebetebes, ba ema sira ho defisiénsia ihaatividade desportu baibain iha nivel hotu-hotu;

(b) Atu garante katak ema sira ho defisiénsiahetan oportunidade atu organiza,dezenvolve no partisipa iha desportuespesífiku ba defisiénsia sira no atividaderekriasionál no, ba objetivu ida-ne’e,enkoraja provizaun, haktuir ba baze iguálho ema sira seluk, instrusaun, formsaunno rekursu apropriadu;

(c) Atu garante katak ema sira ne’eb’e ihadefisiénsia iha asesu ba desportu, fatinrekriasionál no turizmu;

(d) Atu garante katak labarik sira hodefisiénsia iha asesu iguál ho labarik sira

seluk ba partisipasaun iha jogu,rekriasaun no tempu livre no atividadedesportu nian, inklui atividade sira ne’ebéiha sistema eskola nian;

(e) Atu garante katak ema sira ho defisiénsiaba servisu husi sira ne’ebé envolve ihaorganizasaun atividade rekriasionál,turizmu, tempu livre no desportu.

Artigu 31Estatístika no kolesaun dadus

1. Estadu Partisipante sira halo esforsu atuhalibur informasaun apropriadu, inklui dadusestatístika no peskiza, atu habiit sira hodiformula no implementa polítika atu fó efeitu baKonvensaun atuál. Prosesu ida-ne’e halibur nomantein informasaun ida-ne’e tenke:

(a) halotuir legalmente salvaguarda ne’ebéestabelese, inklui lejizlasaun ba protesaundadus, atu garante konfidensialidade norespeitu ba vida privadu ema sira hodefisiénsia;

(b) Halotuir norma sira ne’ebé aseitainternasionalmente atu proteje direitusumanus no liberdade fundamentál noprinsípiu étiku iha kolesaun no uzuestatístika.

2. Informasaun ne’ebé halibur haktuir ba artiguida-ne’e tenke fahe ba, karik aporpriadu, nouza atu ajuda hodi avalia implementasaunobrigasaun Estadu Partisipante nian ihaKonvensaun atuál no atu identifika no fóimportánsia ba barreira ne’ebé hasoru emasira ne’eb’e iha defisiénsia atu ezerse sira-niadireitu.

3. Estadu Partisipante sira tenke asumeresponsabilidade ba diseminasaun estatístikasira-ne’e no garante sira-nia asesibilidade baema sira ho defisiénsia no ema sira seluk.

Artigu 32Kooperasaun Internasionál

1. Estadu Partisipante sira tenke rekoñeseimportánsia kooperasaun internasionál noninia promosaun, iha apoiu husi esforsu

nasionál ba realizasaun intensaun no objetivuhusi Konvensaun atuál, no sei hala’o sasukatapropriadu no efetivu iha kazu ida-ne’e, entreEstadu rua no Estadu sira no, karikapropriadu, iha parseria ho organizasauninternasionál no rejionál ne’ebé relevante nososiedade sivíl, partikularmente organizasaunhusi ema sira ne’eb’e iha defisiénsia. Sasukatsira hanesan ne’e bele inklui, entre sira ne’emak:

(a) Garante katak kooperasaun internasionál,inklui programa dezenvolvimentuinternasionál, ne’e inkluzivu no asesivelba ema sira ne’eb’e iha defisiénsia;

(b) Fasilita no apoia kapasitasaun, inkluiliuhusi troka no fahe informasaun,esperiénsia, programa formasaun noprátika di’ak nian;

(c) Fasilita kooperasaun iha peskiza noasesu ba koñesimentu sientífiku notékniku;

(d) Fornese, karik apropriadu, asisténsiatéknikuno ekonómiku, inklui hodi fasilita

asesu ba no fahe teknolojia asesivel none’ebé bele ajuda.

2. Provizaun husi artigu ida-ne’e lahó prejudikaba obrigasaun husi Estadu Partisipante ida-ida atu kumpre obrigasaun iha Konvensaunatuál.

Artigu 33Implementasaun no monitorizasaun nasionál

1. Estadu Partisipante sira, haktuir ba sira-niasistema organizasaun nian, tenke dezignaportavós ida ka liu iha governu nia laran kona-ba asuntu sira ne’ebé relasiona hoimplementasaun Konvensaun atuál, no tenkefó konsiderasaun adekuada baestabelesimentu ka dezignasaun husikoordenasaun mekanizmu iha governu nialaran atu fasilita asaun ne’ebé iha relasaun ihasetór diferente sira no nivel diferente.

2. Estadu Partisipante sira tenke, haktuir ba sira-nia sistema legál no administrativu, mantein,reforsa, dezigna ka estabelese iha EstaduPartisipante nia laran, enkuadramentu ida,

inklui mekanizmu independente ida ka liu,karik apropriadu, atu promove, proteje nomonitoriza implementasaun Konvensaun atuálnian. Bainhira dezigna ka estabelesemekanizmu hanesan ne’e, EstaduPartisipante sira tenke konsidera prinsípiu sirane’ebé relasiona ho estatuta nofunsionamentu instituisaun nasionál baprotesaun no promosaun direitus umanus.

3. Sosiedade sivíl, partikularmente ema sira hodefisiénsia no sira-nia organizasaun niareprezentante sira, tenke envolve no partisipakompletamente iha prosesu monitorizasaun.

Artigu 34Komité ba Direitu husi Ema sira

ho Defisiénsia

1. Tenke estabelese Komité ida ba Direitu husiEma sira ho defisiénsia (iha-ne’e refere banu’udar “Komité”), ne’ebé tenke hala’ofunsaun ne’ebé fornese iha-ne’e.

2. Komité ne’e tenke kompostu husi, iha tempune’ebé Konvensaun atuál ne’e vigora, peritu

na’in-sanulu-resin-rua. Liutiha ratifikasaunadisionál ka asesaun neenulu ba Konvensaun,membru Komité nian tenke aumenta to’omembru na’in-neen, alkansa númeru membrumazimu na’in-sanulu-resin-ualu.

3. Membru sira Komité nian tenke serve iha sira-nia kapasidade pesoál nian no tenke ihapozisaun morál ne’ebé aas no rekoñesekompeténsia no esperiénsia iha kampu ne’ebékobre husi Konvensaun atuál. Bainhira nomeasira-nia kandiatu, Estadu Partisipante sirahetan konvite atu fó konsiderasaun adekuadaba provizaun ne’eb’e deskreve iha artigu 4.3husi Konvensaun atuál.

4. Membru sira Komité nian tenke eleitu husiEstadu Partisipante, konsiderasaun ne’ebé fóba distribuisaun jeográfiku ekuitativu,reprezentasaun husi forma sivilizasaundiferente no husi sistema legál prinsipál,reprezentasaun jéneru ne’ebé iha balansu nopartisipasaun peritu sira ho defisiénsia.

5. Membru sira Komité nian tenke eleitu ho votusegredu husi lista ema sira ne’ebé nomea

husi Estadu Partisipante sira husi sira-niaema nasionál sira iha sorumutu husiKonferénsia Estadu Partisipante nian. Ihasorumutu sira-ne’e, ba ne’ebé katoluk rua (2/3) husi Estadu Partisipante sira tenkekonstitui kuorum ida, ema sira ne’ebé eleituba Komité tenke sira ne’ebé hetan númeruvotu ne’ebé bootliu no maiuria absolutu votuhusi reprezentante Estadu Partisipante sirane’ebé marka prezensa no vota.

6. Eleisaun inisiál tenke hala’o la bele kle’ur liuhusi fulan neen liutiha data Konvensaun atuálne’e vigora. Pelumenus fulan haat molok dataeleisaun nian, Sekretáriu Jerál NasoinsUnidas nian tenke haruka karta ida ba EstaduPartisipante sira atu konvida sira hodisubmete nomeasaun iha fulan rua nia laran.Sekretáriu Jerál subsekuentemente preparalista ida tuir orden alfabetu nian husi ema sirahotu ne’ebé nomea ba, ne’ebé indika EstaduPartisipante sira ne’ebé nomea ona sira, notenke submete nia ba Estadu Partisipantesira ba Konvensaun atuál.

7. Membru sira komité nian tenke eleitu ba termutinan haat nian. Sira tenke elejivel bareeleisaun dala ida tan. Maibé termu husimembru na’in-neen ne’ebé eleitu iha eleisaundahuluk tenke hotu iha fin tina rua nian;imediatamente liutiha eleisaun dahuluk, naransira husi membru na’in-neen ne’e tenke hilihusi grupu husi xefe sorumutu nian ne’ebérefere ba iha parágrafu 5 husi artigu ida-ne’e.

8. Eleisaun ba membru adisionál na’in-neenKomité nian tenke hala’o iha okaziauneleisaun regulár, haktuir ba provizaun sirane’ebé relevante ho artigu ida-ne’e.

9. Karik membru ida husi Komité nian mate karezigna ka deklara katak tanba iha kauzaseluk ka nia la bele hala’o tan ninia knaar,Estadu Partisipante ne’ebé nomea membrune’e tenke nomea peritu ida seluk ne’ebé ihakualifikasaun no kumpre rekerimentu sirane’ebé deskreve iha provizaun relevante husiartigu ida-ne’e, atu serve durante termune’ebé sei iha.

10. Komité ne’e tenke estabelese niniaregulamentu prosedimentu rasik.

11. Sekretáriu Jerál Nasoins Unidas nian tenkefornese pesoál no fasilidade nesesáriu barealizasaun funsaun efetivu husi Komité niantuir Konvensaun atuál, no tenke konvoka niniasorumutu inisiál.

12. Ho aprovasaun husi Asembleia Jerál,membru sira Komité nian ne’ebé estabelesetuir Konvensaun atuál tenke simuemolumentu husi rekursu Nasoins Unidaskona-ba termu no kondisaun hanesan ne’ekarik Asembleia Jerál bele deside, ne’ebéapresia importánsia husi Komité niaresponsabilidade.

13. Membru Komité sira tenke iha direitu bafasilidade, privilijiu no imunidade husi perituno misaun ba Nasoins Unidas hanesanhatuur iha seksaun ne’ebé relevante hoKonvensaun ne’e kona-ba Privilijiu noimunidade Nasoins Unidas nian.

Artigu 35Relatóriu husi Estadu Partisipante sira

1. Estadu Partisipante ida-ida tenke submete baKomité, liuhusi Sekretáriu Jerál NasoinsUnidas nian, relatóriu komprensivu ida kona-ba sasukat ne’ebé foti atu fó efeitu ba niniaobrigasaun tuir Konvensaun atuál no kona-baprogresu ne’ebé halo iha kazu ne’ebá, ihatinan rua nia laran liutiha Konvensaun atuálne’e vigora ba Estadu Partisipante ne’ebétemi.

2. Liutiha ida-ne’e, Estadu Partisipante sira tenkesubmete relatóriu tuirmai kurakuran kada tinanhaat no tuirmai iha bainhira de’it Komité ne’erekere.

3. Komité ne’e tenke deside orientasaun rumane’ebé bele aplika ba konteúdu relatóriu nian.

4. Partidu Esatdu ida ne’ebé submete onarelatóriu inisiál komprensivu ba Komité ne’e lapresiza, iha ninia relatóriu tuirmai, repeteinformasaun ne’ebé fornese uluk tiha ona.Bainhira prepara relatóriu ba Komité, Estadu

Partisipante sira hetan konvite atu konsiderahanesan ne’e iha prosesu ne’ebé nakloke notransparente no atu fó konsiderasaunadekuada ba provizaun ne’ebé deskreve ihaartigu 4.3 husi Konvensaun atuál.

5. Relatóriu bele indika fatór no difikuldade sirane’ebé afeta grau realizasaun obrigasaun tuirKonvensaun atuál.

Artigu 36Konsiderasaun relatóriu nian

1. Relatóriu ida-ida tenke konsidera husi Komité,ne’ebé tenke halo sujestaun norekomendasaun jerál kona-ba relatóriu ne’ebainhira nia konsidera apropriadu no tenkeharuka relatóriu sira-ne’e liu ba EstaduPartisipante ne’ebé temi. Estadu Partisipantene’e bele responde ho informasaun ruma niahili ba Komité. Komité ne’e bele rekereinformasaun adisionál husi EstaduPartisipante sira ne’ebé relevante baimplementasaun Konvensaun atuál nian.

2. Karik Estadu Partisipante idasignifikativamente tarde ba submisaun

relatóriu ida, Komité bele notifika EstaduPartisipante ne’ebé temi kona-ba nesesidadeatu ezamina implementasaun Konvensaunatuál nian iha Estadu Partisipante ne’ebá,haktuir ba baze informasaun ne’ebé bele fiardisponivel ba Komité, karik relatóriu relevantene’e la submete iha fulan tolu nia laran tuir banotifkasaun. Komite ne’e tenke konvidaEstadu Partisipante ne’ebé temi atu partisipaiha ezaminasaun hanesan ne’e. Karik EstaduPartisipante responde hodi submete relatóriurelevante ne’e, provizaun husi parágrafu 1husi artigu ida-ne’e sei aplika.

3. Sekretáriu Jerál Nasoins Unidas nian tenkehalo disponivel relatóriu sira ba EstaduPartisipante hotu-hotu.

4. Estadu Partisipante sira tenke halo sira-niarelatóriu ne’ebé disponivel largamente bapúbliku iha sira-nia nasaun rasik no fasilitaasesu ba sujestaun no rekomendasaun jerálne’ebé relasiona ho relatóriu sira-ne’e.

5. Komité ne’e tenke transmite, karik nia belekonsidera apropriadu, ba ajénsia

espesializada sira, fundus no programa siraNasoins Unidas nian, no órgaun kompetentesira seluk, relatóriu sira husi EstaduPartisipante atu temi proposta ida kaindikasaun nesesidade ida ba konsellu kaasisténsia tékniku ne’ebé hetan iha ne’ebá,hamutuk ho Komité nia observasaun norekomendasaun, karik iha, iha proposta kaindikasaun sira-ne’e.

Artigu 37Kooperasaun entre Estadu Partisipante

sira no Komité

1. Estadu Partisipante ida-ida tenke koopera hoKomité ne’e no asiste ninia membru sira barealizasaun sira-nia mandatu.

2. Iha ninia relasaun ho Estadu Partisipante sira,Komité ne’e tenke fó konsiderasaun adekuadaba maneira no meius hasa’e kapasidadenasionál ba implementasaun Konvensaunatuál, inklui liuhusi kooperasaun internasionál.

Artigu 38Relasaun Komité nian ho órgaun

sira seluk

Atu enkoraja implementasaujn efetivu baKonvensaun atuál no atu garante kooperasauninternasionál iha kampu ne’ebé kobre ihaKonvensaun atuál:

(a) Ajénsia espesializada sira no órgaun NasoinsUnidas sira seluk tenke iha direitu atu hetanreprezentasaun iha konsiderasaunimplementasaun husi provizaun Konvensaunatuál nian bainhira tama ba alkanse sira-niamandatu. Komité ne’e bele konvida ajénsiaespesializada no órgaun Nasoins Unidas siraseluk atu submete relatóriu kona-baimplementasaun Konvensaun iha área ne’ebétama alkanse sira-nia atividade nian;

(b) Komité ne’e, bainhira nia hapara niniamandatu, tenke konsulta, karik apropriadu,órgaun relevante sira seluk ne’ebé institui husitratadu direitu umanus internasionál, hovizaun ida atu garante konsisténsia husi sira-nia orientasaun relatóriu ida-ida, sujesatun no

rekomendasaun jerál, no evita duplikasaun noakontese iha tempu hanesan ba realizasaunsira-nia funsaun.

Artigu 39Relatóriu Komité nian

Komité ne’e tenke relata kada tinan rua-rua baAsembleia Jerál no ba Konsellu Ekonómiku noSosiál kona-ba ninia atividade sira, no bele halosujestaun no rekomendasaun jerál bazeia baezaminasaun relatóriu no informasaun ne’ebésimu husi Estadu Partisipante sira. Sujestaun norekomendasaun jerál hanesan ne’e tenke inkluiiha relatóriu Komité nian hamutu ho komentáriusira, karik iha, husi Estadu Partisipante sira.

Artigu 40Konferénsia Estadu Partisipante nian

1. Estadu Partisipante sira tenke iha enkontruregularmente iha Konferénsia EstaduPartisipante nian atu konsidera asuntu rumakona-ba implementasaun Konvensaun atuál.

2. La bele kle’ur liu fulan neen liutiha Konvensaunatuál ne’e vigora, Konferénsia Estadu

Partisipante ne’e tenke konvoka husiSekretáriu Jerál Nasoins Unidas nian tinanrua-rua ka bazeia ba desizaun KonferénsiaEstadu Partisipante nian.

Artigu 41Depozitáriu

Sekretáriu Jerál Nasoins Unidas nian tenke saidepozitáriu ba Konvensaun atuál.

Artigu 42Asinatura

Konvensaun atuál tenke nakloke ba asinaturahusi Estadu hotu-hotu no husi organizasaunintegrasaun rejionál iha Kuartel Jerál NasoinsUnidas nian iha Nova Iorke hanesan iha loron-30fulan-Marsu tinan 2007.

Artigu 43Konsentimentu ne’ebé atu regula

Konvensaun atuál tenke halotuir ratifikasaun husiEstadu signatáriu no ba konfirmasaun formálhusi organizasaun integrasaun rejionálsignatáriu. Nia tenke nakloke ba asesaun husi

Estadu ne’ebé de’it ka organizasaun integrasaunrejionál ne’ebé seidauk asina Konvensaun ne’e.

Artigu 44Organizasaun integrasaun rejionál sira

1. “Organizasaun integrasaun rejionál” tenkesignifika organizasaun ida ne’ebé konstituiEstadu soberanu husi rejiaun ne’ebé iha, bane’ebé ninia membru Estadu sira tranfere onakompeténsia kona-ba asuntu sira ne’ebéregula husi Konvensaun ida-ne’e.Organizasaun hanesan ne’e tenke deklara, ihasira-nia instrumentu konfirmasaun formál kaasesaun, nivel husi sira-nia kompeténsiakona-ba asuntu sira regula husi Konvensaunida-ne’e. Subsekeuntemente, sira tenkeinforma depozitáriu modifikasaun substansiáliha nivel husi sira-nia kompeténsia.

2. Referénsia ba “Estadu Partisipante sira” ihaKonvensaun atuál tenke aplika organizasaunhanesan ne’e limitasaun husi sira-niakompeténsia nia laran.

3. Ba objetivu husi artigu 45, parágrafu 1, noarigu 47, parágrafu 2 no 3, instrumentu ne’ebé

de’it ne’ebé depozita husi organizasaunintegrasaun rejionál la bele konta.

4. Organizasaun integrasaun rejionál, ba asuntusira ne’ebé mak iha sira-nia kompeténsia nialaran, ho númeru votu iguál ba númeru husisira-nia membru Estadu sira ne’ebé saiPartidu ba Konvensaun ida-ne’e.Organizasaun hanesan la bele ezerse niniadireitu atu vota karik ninia membru Estaduruma ezerse ninia direitu, no resiprokamente(vise-versa).

Artigu 45Vigora

1. Konvensaun atuál tenke vigora iha lorondatolunuluk liutiha depozitu instrumentudaruanuluk husi ratifikasaun ka asesaun.

2. Ba Estadu ida-ida ka organizasaunintegrasaun rejionál ne’ebé ratifika,formalmente konfirma ka konkorda hoKonvensaun ne’e liutiha depózitu daruanulukinstrumentu hanesan ne’e, Konvensaun ne’etenke vigora iha loron datolunuluk liutihadepózitu husi ninia instrumentu rasik.

Artigu 46Provizaun sira

1. Provizaun inkompativel ho objetu no objetivuhusi Konvensaun atuál la bele permite.

2. Provizaun bele dada fila iha tempu ne’ebé de’it.

Artigu 47Emenda sira

1. Estadu Partisipante ne’ebé de’it bele propoinemenda ba Konvensaun atuál no submete niaba Sekretáriu Jerál Nasoins Unidas nian.Sekretáriu Jerál tenke komunika emenda rumane’ebé propoin ba Estadu Partisipante sira, hoproposta ida atu notifika se sira konkorda hokonferénsia Estadu Partisipante sira baobjetivu atu konsidera no deside bazeia baproposta ne’e. Karik, iha fulan haat nia laranhusi data komunikasaun nian, pelumenuskatoluk ida (1/3) husi Estadu Partisipante sirakonkorda ho Konferénsia hanesan ne’e,Sekretáriu Jerál tenke konvoka konferénsia hosupervizaun Nasoins Unidas nian. Emendaruma ne’ebé adota husi maiuria katoluk rua (2/3) husi Estadu Partisipante sira ne’ebé marka

prezensa no vota tenke submete husiSekretáriu Jerál ba Asembleia Jerál baaprovasaun no tuirmai ba Estadu Partisipanteba aseitasaun.

2. Emenda ida ne’ebé adota no aprova haktuir baparágrafu 1 husi artigu ida-ne’e tenke vigoraiha loron datolunuluk liutiha númeruinstrumentu aseitasaun ne’ebé depozita ne’eto’o katoluk rua (2/3) husi númeru EstaduPartisipante sira iha data adosaun emendanian. Tuirmai, emenda ne’e tenke vigora baEstadu Partisipante ne’ebé de’it iha lorondatolunuluk tuir ba depózitu husi niniainstrumentu aseitasaun rasik. Emenda idatenke regula Estadu Partisipante sira ne’ebéaseita emenda ne’e.

3. Karik deside hanesan ne’e husi KonferénsiaEstadu Partisipante sira ho konsensu, emendane’ebé adota no aprova haktuir ba parágrafu 1husi artigu ida-ne’e ne’ebé relasionaeskluzivamente ho artigu 34, 38, 39 no 40tenke vigora ba Estadu Partisipante sira hotuiha loron datolunuluk liutiha númeru aseitasauninstrumentu ne’ebé depozita ne’e to’o katoluk

rua (2/3) husi númeru Estadu Partisipante siraiha data adosaun emenda ne’e.

Artigu 48Denúnsia

Estadu Partisipante ida bele denunsiaKonvensaun atuál ho notifikasaun eskrita baSekretáriu Jerál Nasoins Unidas nian. Denúnsiane’e tenke sai efetivu tinan ida liutiha data simunotifikasaun ne’e husi Sekretáriu Jerál.

Artigu 49Formatu asesivel

Testu Konvensaun atuál tenke halo disponivel ihaformatu asesivel.

Artigu 50Testu auténtiku

Testu Arabe, Xinés, Inglés, Fransés, Españólhusi Konvensaun atuál tenke igualmenteauténtiku.

Atu testemuña husi ne’e plenipotensiáriu ne’ebéasina iha okos, ne’e autoriza adekuadamente bania husi sira-nia Governu ida-ida, asina onaKonvensaun atuál.