Kooli kvaliteedijuhtimine

Tanel Linnus, direktor

Aasta Tegevus

2003 Kvaliteedi auhinna konkurss

2005 Kvaliteedi auhinna konkurss

2005 Ärijuhtimise õppekava akrediteerimine

2006 Puidutöötlemise tehnoloogiaõppekava akrediteerimine

2007 Turismi ja toitlustuskorralduse, metallide töötlemise jamehhatroonika õppekavade akrediteerimine

2008 Infotehnoloogia süsteemide õppekava akrediteerimine

2009 Sisehindamise aruanneKõrghariduse õppekavade ülemineku hindamine

MEIE MISSIOON

Euroopa Liidu konkurentsivõimelise tööjõu koolitamine

MOTOHea kool kogu eluks!

VISIOON 2013

VKHK on polüfunktsionaalne kutseõppeasutuste koostöövõrgustiku põhine keskus Lõuna-Eestis, kus toimub tööturu muutustele paindlikult reageeriv, õppija individuaalset arengut ja võimeid arvestav pädevuspõhine õpe ning tugiteenuste kaudu piirkonna arengu toetamine

VISIOON 2013 koostöövõrgustiku põhine

keskusTäna 4 maakonna

kutseõppeasutused Parksepa Keskkool Põlva Keskkool Eesti Maaülikool Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool

Homme Integreeritud kool EL kõrghariduse ja

kutseõppeasutuste võrgustik

Ettevõtjate koostöövõrgustik

Koostööprojektid

VISIOON 2013 väljundipõhine õpe Täna

Rakenduskõrgharidus Kutseõpe gümnaasiumi

baasil Kutseõpe gümnaasiumis Töökohapõhine õpe Täiskasvanute koolitus

Homme Kutseõpe põhikooli

baasil Kutsekeskharidus Täiskasvanute koolitus

RKT alusel

VISIOON 2013piirkonna arengu toetamine

Täna Turuuuringud Inkubatsiooni keskus

Homme Tehnoloogia uuringud Infokeskus (nõustamine

ja konsultatsioonid) Tehnopiirkond Eksperimentaalne

tootmine Katselabor

Vajalikud väärtused DEMOKRAATIA – kõik peaksid saama mõjutada, enamiku

tahe, kõigi vastutus otsuste täitmisel SOLIDAARSUS – üksteise toetamine ja “kokkuhoidmine” VÕRDSUS – kõik on võrdsed oma võimalustega, kõik on

tähtsad inimesena ÕIGLUS – võrdsus seaduste ja reeglite ees VABADUS – oma arvamuse väljendamise vabadus, õigus teha

valikud, millega kaasneb vastutus KASULIKKUS – olukordade või tegude tagajärjed aitavad

eesmärke saavutada, kinni pidada seadustest, reeglitest ka kõlbelistest

Kaheksa organisatsioonilise täiuslikkuse põhimõtet

Tulemustele orienteeritus Kliendikesksus Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus Protsessidel ja faktidel tuginev juhtimine Töötajate arendamine ja kaasamine Pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine Partnerluse arendamine Vastutus ühiskonna ees

Juhtimine

Juhitav Juht

juhtiv jälgib juhitava objekti funktsioneerimist varem püstitatud

eesmärkide saavutamisel

Efektiivne juhtimine eesmärgid juht + juhitav võimalus objektiivselt jälgida süsteemi

funktsioneerimist (enesehindamine)võimalus mõjutada (korrektsioon),

vältimaks vigu

Demingi ratas

Kooli protsessid

Õppimisevajadus Turundusprotsess

Õpetamisprotsessitäitmine

Kavandamis-protsess

Planeerimine

Õppimis-tulemus

Õppekavasisu

Õppekavatäitmisekirjeldus

Õppe-programm

Teenusekirjeldus

Õpetamise kvaliteedianalüüs ja selleparandamine

Meiepoolne hinnang Kliendipoolnehinnang

Enesehindamise eesmärgid

Alus juhtimiseks Õpetamise kvaliteedi parandamine ja arendamine Ressursside otstarbekas kasutamine Hindamisoskuste arendamine

Sisemise hindamise protsess Kooli missioon ja eesmärgid Hindamise mõte (Miks? Kelle jaoks?) Hindamisprotsessi organiseerimine

(eeldused, ressursid) Hindamisobjektide indikaatorite valik Andmete kogumine, meetodid Hindamine (tõlgendus) ja järeldused Hindamistulemuste kasutamine Otsused Korrektsioon ja arendamistöö

Osalevad hindamisesVõrumaa Kutsehariduskeskuses osalevad

hindamisprotsessis:Võrumaa Kutsehariduskeskuse töötajad;VKHK õppurid ja vilistlased, täiendkursustel

osalejad, tööandjate esindajad;hinnatav ise.

Hindamise põhiliinid VKHK-s

Klientide hinnangud (uuringud) Üldised hinnangud kooli kohta (lõpetajad) Üksikprotsesside analüüsid (õppeainete

hindamine) Vilistlaste hinnangud Eneseanalüüs Vastavus kutsestandardile Kooli personali küsitlused Tulemuste dünaamika Võrdlev analüüs Vastavus kutsestandardile (väline hinnang) Kogemuste vahetus teiste koolidega

Kooli tegevuse kvaliteedi hindamisega kaasnevad probleemid ja aspektid:

Keeruline on mõõta õpilaskonna hariduse arengut - seega on vaja lihtsaid kriteeriume

Olulised on nii välishindamise kriteeriumid, kui ka sisemine hindamine (vastavus standardile)

Tähtis on protsesside dünaamika, mis kirjeldab kooli arengut kui protsessi

On vaja arvestada kooli pikaajalist toimeefekti Analüüs ja hindamine ei tohi muutuda liiga töömahukaks Hindamine peaks olema seotud tulemuslikkusega ja töötajate

stimuleerimisega.

InfoProtsessi kirjeldamiselkavandamisel tuleb otsustada info kogumise ja töötlemise küsimused

Millist infot on protsessis vaja Millist infot on vaja protsessi kvaliteedi juhtimiseks

Millist infot on vaja õppeprotsessis?Millist infot on vaja õppeprotsessi kvaliteedi kohta?

Kui kvaliteetsed on kooli andmed oma õppeprotsessi kohta?

Kas andmed on õiged, täpsed ja täielikudKuivõrd need andmed on kvaliteedi

seisukohalt asjassepuutuvadKas andmed on arusaadavas vormisKuivõrd on kasutada olevad andmed

usaldatavad

InfosüsteemInfo liikumine ja töötlemine kaasneb iga

tegevusegaInfosüsteem – kogu tegevust ja kõiki osakondi

läbivInfosüsteem seob kooli tegevused tervikuks

Kas ja kui palju on vaja infosüsteemi?

Vajame infosüsteemi mis:Võimaldab teada saada kvaliteedi tasetVõimaldab protsesside seisundit teada ja

jälgidaToetab otsuste tegemiselEdastab organisatsioonile infot

Kvaliteedisüsteem ja infosüsteem on sarnased

Mõlemat vaadatakse tihti kui omaette süsteemi – see on vale

Väljatöötamine on harilikult planeeritust töömahukam ja tihti ebaõnnestub

Mõlema väljatöötamisel kasutatakse MODELLEERIMIST

Teha kvaliteedisüsteemi ja infosüsteemi seostatult

Infosüsteem ilma kvaliteedisüsteemita - andmete kogumine ja töötlus ei ole suunatud asutuse eesmärkidele

Kvaliteedisüsteem ilma infosüsteemita – andmete kogumine jääb piiratuks ja ebatõhusaks

Infosüsteemi piiratusTegelikult sõltub kõik sellest, millised on

inimesedSuur osa infost antakse vahetus suhtlemises

ega jõua kunagi ametlikku infosüsteemiInfosüsteemi infol on erinevaid tõlgendusiInfost, mida ei kasuta, on vähe kasu

Mõtteid aruande koostamiseks 1

Sisehindamine kui arendustegevuse suunaja Sisehindamise aruanne on sisend õppeasutuse

arengusuundade kavandamiseks. Õppeasutuse võtmetulemused/näitajad??? Mida õppeasutus

ise peab oma võtmetulemusteks ning kuidas seda sisehindamise käigus hinnatakse

Sisehindamise käigus hinnata enda missiooni, visiooni, põhiväärtuste rakendumist.

Oluline on õppeasutuse eripära tugevdamine, analüüsige, mida koostöös partneritega olete teinud parimate võimaluste loomiseks õppija arengu toetamisel.

Mõtteid aruande koostamiseks 2Tegevuste ja tulemuste vaheliste seoste analüüsimine Andmete/ statistika, tulemuste kogumine, töötlemine ja

analüüsimine- asjakohane andmebaas on üks võtmeküsimusi Analüüsige, kas kogutud tegevus-ja tulemusnäitajad annavad

teile tervikpildi erinevate protsesside toimimise tasemest Tooge välja järeldused tulemusnäitajate põhjal Analüüsige, millised tegevused on enam mõjutanud tulemusi,

kas on vaja teha muudatusi lähenemisviisides (õppekavas, õppekorralduses, inforessursside juhtimises …)

Mida peate ise oma tugevusteks (miks?), mida tahate muuta, parendada, milliste uute tegevustega alata (miks?)

Mõtteid aruande koostamiseks 3 Kriteeriumide analüüsimisel püüdke vahet teha tegevustel (1-

5) ja tulemustel (6-9) Tulemuste analüüsimine: mõelge läbi, mida antud tulemus

näitab õppeasutuse kontekstis, kavandage järgmiseks perioodiks eeldatav tase.

Kirjeldusest analüüsiks, mida vaja teha? Demingi ratta põhimõtted (planeeri-tegutse-hinda-korrigeeri)

sama skeem ka analüüsimisel sisehindamise aruandes. Põhjus- tagajärg seoste ilmnemine – kuidas õppeasutuse

valitud tegutsemisviis on taganud oodatud tulemused (eesmärk – tegevus – tulemus – järeldus – eesmärgi või tegevuse korrigeerimine).

Kasu personalile enesehindamisest Suureneb teadlikkus oma tegevuse tulemuslikkuse kohta; Võimaldab õppida üksteiselt, õpetajate ühised

tegevusvaatlused aitavad kogemusi võrrelda, näha tegevust läbi teiste silmade;

Saab teavet, kui hästi on hakkama saadud, kui tulemuslik oli õpetamine;

Analüüsitud andmete alusel võimalus muuta õpetamise meetodeid, plaane, saab probleeme arutada ja tegevust edaspidi arendada;

Meeldiv võimalus kasvada nii indiviidina kui meeskonnaliikmena;

Positiivne tagasiside annab jõudu tööga toime tulla veel paremini.

Hindamisel otsitakse vastust kolmele küsimusele:

kuidas meil läheb?

kust me seda teame?

mida me peaksime tegema teisiti?

6 abistavat küsimust:

Millised on meie peamised võtmetulemused?Kui hästi täidame ümbruskonna vajadusi?Kui head haridust suudame pakkuda?Kui hea on meie juhtimine?Kui hea on meie eestvedamine?Milline on meie parenduste suutlikkus?

Kuidas me teame, kuidas meil läheb?

Kogutakse materjale meeskonnalt, õppijaltJälgitakse tunde klassisVestlused õppijategaÕpilaste tööde, õppeprotsessi vaatlemineDokumentide kontrollÕpitulemuste analüüsVestlus/küsitlus vanematele, huvipoolteleTulemuste analüüs ja võrdlus kooli sees ja

väljaspool

Skeem sisehindamise kriteeriumite analüüsimiseks

Mis oli meie eesmärk antud valdkonnas? Milliseid tegevusi planeerisime /rakendasime eesmärkide

saavutamiseks? Miks valisime just sellised tegevused, lähenemised

(põhjendatus)? Kas rakendatud tegevused olid ühekordsed või korduvad igal

aastal? Kuidas tegevuste tulemust hinnatakse meil? Kuidas on hindamistulemused rakendatud edasise tegevuse

arendamiseks? Millised on antud valdkonna tugevused? Järeldused: mida soovimee jätkata, milliseid parendusi

järgmisel perioodil sisse viia?

Enesehindamine on õige valik arengu suunamiseks

Arvestage Deming´i ratta põhimõtteid! Olge ausad, ärge kartke Ärge unustage inimestOlge rõõmsad, et Teil on “oma nägu” ja arendage

seda!

Lõpetuseks: