Upload
as-eesti-ajalehed
View
247
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti Ekspressi erinumber Kooliaeg! (23.08.2012)
Citation preview
3
Kui kehakeel ei aita...
• rühmaõpe täiskasvanutele ja kooliõpilastele
• valik tööalase inglise keele rühmi
• registreerumine on alanud
• lahtiste uste päevad 03.–14.09.2012
• soodushind kuni 14.09.2012
Õppeaasta põhiperiood 17.09.2012–31.05.2013
Inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, eesti, vene, soome, rootsi ja kreeka keel.
Endla 22, Tallinn • tel 662 0996, 662 0706 • www.tallinnakeeltekool.ee
Väljaandja: AS Eesti AjalehedToimetaja: Piret Tamm, tel 669 8191
Reklaam: Külli Kruusandi, tel 669 8237Kujundus: Tuuli Prees
Korrektuur: Marilin LookTrükk: Printall
Rootsi lasterõivaste tootja Polarn O. Pyret tuli välja uue sügistalvise kollektsiooniga “122152”, mis on mõeldud 6–12aastastele lastele. Kollektsiooni loomisel lähtusid disainerid sellest, et laps soovib jääda lapseks ka kooli minnes. See pärast ei ole PO.P lasteriided mitte üksnes ilusad, vaid ka väga vastupidavad, sest mida tahes laps koolipäeva jooksul peale õppimise veel ette võtab – mängib, turnib, jookseb või mängib palli –, ei tohiks tal see riiete pärast tegemata jääda.
Sügistalvise kollektsiooni põhieelis on kõrge kvaliteet, mugav lõige ja multifunktsionaalsus. Kollektsioon ei ole liiga lapselik, samas ei kopeeri ka täiskasvanute riideid. “122152” kollektsiooni kuuluvad kõik koolilapse jaoks vajalikud riide esemed: sokid, püksid, peoriided, särgid, pluusid, kampsunid ja ülerõivad.
Arvatavasti me ei mäleta seda koolipäeva het
ke, millal esimest korda üle klassiläve astusime. Ilmselt ei mäleta sedagi, mida ja kes aktusel täpselt kõneles. Aga
kindlasti mäletame oma esimest koolivormi ja esimest koolikotti. Seda õhtut, enne päris esimest esimest septembrit, suurt ootust segatud ärevusega.
Umbes sama ootust ja ärevust saab uuesti kogeda siis, kui su oma laps esimest koolipäeva ootab. Ja sina koos temaga. Sellel ringil siis juba lapsevanemana.
See on vastutusrikas, stressirohke, aga samas elevust tekitav ja rõõmus rännak. Rännak, mille lõpus on ühest väikesest särasilmsest maailmaavastajast sirgunud suurepärane noor särasilmne inimene. Nii on see seatud ja nii see peaks olema.
Ükski teine esimene september pole nii meeldejääv kui see päris esimene. Olgem siis selleks valmis ning jagugu sellel teel jaksu ja edu. Nii kooliskäijatel kui ka vanematel.
Head algavat kooliaastat!Piret tamm, toimetaja
Polarn O. Pyreti uus kollektsioon koolilastele
fotod: PO.P
Samsung andis SOS Lastekülale üle Hope Relay heategevusjooksuga kogutud summa
Samsung Hope Relay lõpuüritusel Tallinna teletornis andis Samsung SOS Lastekülale üle 55 000 euro väärtuses tšeki. Peaaegu kahe kuu vältel kogusid eestlased Hope Relay rakenduse kaudu SOS Lasteküla toetuseks 17 490 eurot. Eesti nutitelefonide kasutajad läbisid Hope Relay rakendust kasutades 29. maist 22. juulini 52 470 kilomeetrit.
Eesti SOS Lastekülale üle antud tšekk väärtuses 55 000 eurot sisaldas nii eestlaste kogutud rahasummat kui ka Samsungi tehtud lisatoetust. Samsung Electronics Baltics Eesti esinduse juhi Ursel Velve sõnul ei ole eestlased mitte ainult tublid tervisesportlased, vaid ka suure südamega inimesed. “Meil on hea meel, et te ei pidanud paljuks teha enne sportima minemist paar lisaliigutust ja aitasite Eesti SOS Lasteküla peredele raha koguda. Tänan Samsungi poolt kõiki, kes oma panuse andsid,” lisas Velve.
Eesti SOS Lasteküla koostöösuhete juhi Cathlin Tohveri sõnul katab eestlaste kogutud summa peaaegu ühe pere aastaeelarve, mis on nende organisatsioonile väga suur abi. “Suur tänu kõigile, kes aitasid meie toetuseks koguda suure summa raha. Samuti suur aitäh Samsungile lisatoe eest, kelle uue tehnoloogia abil püüame lastel võimaldada ammutada uusi teadmisi ja kogemusi,” teatas Cathlin Tohver.
Kooliteele heategevuskampaania “Koos kooli” koolikottidega
Märtsis alustas Eesti Ette võtlike Noorte Koja liige MTÜ JCI Toompea projekti “Koos kooli”, mille eesmärk on toetada lasterikaste perede sel sügisel kooli minevaid esimese klassi lapsi. Koostöös Eesti Lasterikaste Perede Liiduga selgitati välja, et tänavu on projektiga võimalik abistada 356 kooliteed alustavat last. JCI Toompea loodab, et heategevuskampaania on jätkusuutlik, millest võiks järgmistel aastatel kujuneda traditsioon.
Tänu kogutud annetustele said lapsed ergonoomilise koolikoti koos koolitarvetega, mille hulka kuuluvad vihikud, pinal, kirjutusvahendid ja kunstitarbed. Sponsorid on lisanud kotti veel suuhügieeni tarbed ja maiustused. Lisaks kotijagamisele said kohaletulnud lapsed ja pered külastada Nukumuuseumi ja vaadata nukuetendust. Sponsorite abiga oli kaetud ka pidulaud.
Raha kogumine koolikottide soetamiseks kestis märtsikuust juuli lõpuni. Selleks korraldati suurüritustel heategevusloteriisid ning avati annetusnumber Elioni, EMT, Tele2 ja Elisa võrgus. Knopka ja Sportlandi kauplustesse üle Eesti olid üles pandud annetuskastid, raha sai annetada ka Tallinnas Juustukuningate kaupluses ja Võru Magaziini poodides. Lisaks korraldati projekti Facebooki lehel toetuste kogumiseks iganädalasi oksjoneid. Kõik annetused läksid JCI Estonia heategevusfondi.
Nutipastakas Stabilolt
Tänapäeval on faktiliselt kõik mobiilsed puutetundliku ekraaniga seadmed (nutitelefonid, tahvelarvutid jne) mahtuvustundlikud ehk nad ei reageeri mitte survele, vaid elektrilise mahtuvuse muutumisele. Inimkeha juhib samuti elektrit ning ekraani puutumisel näpuga see reageerib. Samas ei toimi ekraan siis, kui seda puudutatakse isoleeriva asjaga (kuiv kinnas, tavaline pliiats, plastpulk jne). Selleks otstarbeks on kallimatel seadmetel kaasas eriline juhtiv osutuspulk, nn Stylos.
Tuntud kirjatarvetetootja on aga löönud oma pliiatsiga Stabilo SmartBall kaks kärbest ühe hoobiga – ühes otsas on tavaline vahetatavate südamikega kvaliteetne pastapliiats, teises aga erilisest elektrit juhtivast kummisarnasest materjalist otsik, mis saab vastavate sõrmepesade kaudu kontakti käega ja kannab edasi laenguid ekraanilt, olles nagu teravam ja täpsem sõrmepikendus. Kes on pidanud (eriti pisematel ekraanidel) suuremate tekstidega virtuaalekraanidel toimetama, teab, millest jutt. Suuremate näppude või eriti pikkade küünte korral on see üsna tüütu ja vaevaline. Nutipastakas tuleb ja aitab
Selliseid ühispilte tehti kümneid. Kohe koolilasteks saajate keskel ettevõtmise hing, projektijuht Piia Porr.
Eesti SOS Lasteküla koostöösuhete juht Cathlin Tohver (vasakul) võtab Samsung Electronics Baltics Eesti esinduse juhi Ursel Velvelt vastu väärtusliku tšeki.
MILLIST PLIIATSIT VALIDA KOOLIKOTTI?
Tänapäeval on kirja- ja kunstitarvete valik nii suur, et oska ainult valida. Lapsel peaksid kooli minnes olema kaasas nii-öelda targad pliiatsid, mis kirjutavad peaaegu ise. Nii saab pühenduda kõige peamisele –uute tarkuste omandamisele.
Pliiatsi kuju poolest soovitatakse koolilastele kolmetahulisi kirjapulki, mis ei väsita kätt ning kinnistavad samas õiget hoidu. Kaubamaja laias koolitarvete valikus väärivad enim äramärkimist Staedtleri tooted, ent hea jooksu ja kõrge kvaliteediga pliiatseid leiab ka Pentelilt, Koh-i-Noorelt jt. Lase lapsel ise järele proovida, milline pliiats talle kõige mugavam tundub!
Kõik tarkuste omandamiseks vajalikud koolitarbed mahuvad mugavatesse ja vastupidavatesse fi rma SunCe ranitsatesse. SunCe valikust leiavad sobiva koolikoti endale nii poisid kui ka tüdrukud, nii suured kui ka väikesed. Lisaks ilusale disainile on need kotid väga kerged, kaaludes isegi kulumise eest kaitsva plastist põhjaga variandi puhul tühjana vaid 800 g.
Vaata lisaks:www.kaubamaja.ee/kool
Sel sügisel on põhifookuses Briti mõjutused – palju kohtab
ruudu mustrit, viisakaid pintsakuid, maalähedastes toonides pükse
ja seelikuid.
Fotod: Tiit BlaatStilist: Iti MalkenModell: JaninaV
ärsk
ete
mo
etre
ndid
ega
tag
asi k
ooli!
Marks & Spenceri erksinine pintsak 59,99 eurotMontoni kaelakee 22,95 eurotMontoni lilla kleit 49,95 eurotSukad erakogustMarks & Spenceri mustad saapad 54,99 eurotMontoni käevõru 6 eurot
6
TERE _OOL!Kõik puuduv 1. septembriks
Puma LASTE VABAAJAJALATSID mustad
34.95
Puma
Oma King SANDAALID beežid suurus 36-40
25.95 Tavahind 31.95
Icepeak SELJA-KOTT must
22.90
POISTE KINGAD mustad, suurus 31-37
17.90
Oma King SANDAALID oranžid suurus 29-35
19.95tavahind 23.95
Värvidest on kõige enam esile kerkinud šokolaadikarva toonid: populaarsed on
nii tumeda, piima kui ka kreemika valge ehk valge šokolaadi toonid. Kindlasti tuleb tagasi eelmisest hooajast tuntud veinipunane, sügav meresinine ja tumeroheline värv. Materjalidest on kasutusel palju sametit, tviidi ja brokaatkangast. Kindlasti ei tasuks see sügis kõrvale jätta ornamentidega kleitepintsakuid ning eriliste printidega toppe ja seelikuid.
Nii neidude kui ka noormeeste seas on selle sügise kindel favoriit bomber ehk militaarstiilis jakk. Ülerõivas sobib hästi tuuliste oktoobri ja novembrikuu hommikute juurde, mis annab hea võimaluse seda kombineerida näiteks suure salli ja sonimütsiga.
Pikk pintsak muudab iga riidekomplekti šikiks, see on ideaalne nii pükste kui ka seeliku peal. Viisaka vabaajastiili esindajatele on pika pintsaku omamine sel sügisel kindlasti vajalik. Külmema ilmaga võib pintsakut miksida ka Briti stiiliga – lisada selle alla näiteks ruudulise Vkaelusega pulloveri, juurde sall või nahast portfell.
Nahkjakk on asendamatu kaaslane nii sügisel kui ka kevadel. Soojemal ajal võib seda suurepäraselt kombineerida pika kleidi ning sügisestel koolihommikutel pükste,
topi ja baleriinade või mokassiinkingadega.
Iga koolineiu garderoobi võiks kuuluda paar kleiti. Kuna hommikud on tavaliselt kiired, siis viimase selgatõmbamine võtab tunduvalt vähem aega kui pluusi ja seeliku või pükste kombineerimine. Seega oleks praktiline soetada endale paar pintsakut ja kleiti, mida on lihtne omavahel kokku sobitada. Tumeda pintsaku all võib kanda erksamat tooni kleiti ja vastupidi. Lisaks sobib sinna juurde hästi paar erksavärvilistes või maatoonides sukki ning perfektne koolikomplekt ongi valmis! Kleidi juurde annab ideaalselt sobitada ka klassikalist beeži, musta või hoopis mõnd erksavärvilist trench’i.
Pükstemood on sel hooajal lõigetest kuni kangasteni laialt varieeruv. Nahkimitatsioonid, kõrge värvliga lõiked, tumedates toonides prindid ja velvetkangad on märksõnad, mis iseloomustavad eredalt poistele mõeldud pükstevalikut. Tüdrukutele mõeldud skinny-jeans’ide kõrval koguvad populaarsust ka sirge lõikega laiad püksid, mida on rikastatud erisuguste printidega. Hea kombineerida ühevärviliste triik või Tsärkidega.
Varasügist koolimoodi täiendavad hästi baleriinad, soovitatavalt kaunistustega kinganinal ja erk
Marks & Spenceri valge pluus 15,99 eurotMarks & Spenceri valge-mustaruuduline mantel 94,99 eurotMontoni erksinised püksid 29 eurotMontoni erkroosa kott 25 eurotMarks & Spenceri mustad kindad 17,99 eurotMarks & Spenceri mustad saapad 54,99 eurot
8
Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades. TALLINNAS: Väike-Karja 5 ja WW Passaaž (Aia 3). PÄRNUS: Port Artur 2 (Lai 11) ja Maxima XXX (Riia mnt 131). TARTUS: Raekoja plats 9. NARVAS: Energia 2. VÕRUS: Vabaduse 12a. VALGAS: Vabaduse 2/4. JÕHVIS: Jewe kaubanduskeskus (Narva mnt 8). RAKVERES: Põhjakeskus. KURESSAARES: Ferrumi kaubanduskeskus (Tallinna mnt 8). VILJANDIS: Mainori keskus (Tallinna mnt 19/21). HAAPSALUS: Haapsalu kaubamaja (Tallinna mnt 1)
Naistele pakume enneolematult suures valikus trendikaid ja ka klassikalisi käe-, peo- ja rahakotte. Iga kuu saabub uus kaubapartii Itaaliast, mis vähendab tõenäosust, et uhke koti omanikule tänaval keegi täpselt samasugusega vastu jalutab, ja säilitab koti kandjale võimaluse jääda võimalikult isikupäraseks. Ajatute ja stiilsete nahkkottide kõrval leiab veel taskukohast moekaupa.
Mehed leiavad laias valikus nahast raha-, randme- ja spordikotte, reiskohvreid ja portfelle.
Lastele on pakkuda õla-, raha- ja koolikotid.
Lisaks sallid, rätikud, vööd, vihmavarjud ja palju muid aksessuaare.
Augusti lõpuni käib suur allahindluskampaania kuni 70% SOODUSTUSEGA.
9
TERE _OOL!Kõik puuduv 1. septembriks
Pilot Frixion TINDIPLIIATS 0,7sinine
2.19
Little Diva XLPINAL
8.99Little Diva PINAL
9.99Angry Birds PINAL 7 x 22 cmnailon
4.99
Little Diva A5 KAUSTIK 3 TK40 lehte, jooneline
2.59
Bic Tropicolors VÄRVIPLIIATSID 12 värvi
1.19 Tavahind 1.35
Pentel ÕLIPASTELLID 16 värvi
1.69tavahind 1.79
sates värvides. Poistel on heaks kaaslaseks, nagu ka kevadsuvisel hooajal, tennised ja pidulikumaks puhuks lakk või nahkkingad.
Talvisemate ilmadega on muidugi asendamatud korralikud saapad. Nii tütarlapsed kui ka noormehed võivad kombineerida pükse ja bikerstiilis jalanõusid. Tüdrukud võivad saapaid kanda ka kleidiga. Pidulikuma kleidi saab argipäevasemaks muuta pintsaku ning miks mitte just mustade bikerstiilis jalavarjudega, mida ehivad pandlad.
Trendid muutuvad hooajast hooaega, kuid klassikaliste lõigetega riided püsivad moodsad alati. See omakorda tähendab, et koolilapsel on kõige praktilisem sobitada konkreetsete lõigetega esemeid, nagu pintsakut, trench’i või triiksärki, parasjagu moes olevate trendirõivastega, mis paistavad teiste seast silma huvitavate printide või värvide poolest. Kindlasti ei tasuks sügise edenedes langeda rutiini küüsi ning kanda ainult musta ja halli – väike värvilaik iga riietuse juures toob päikese välja ka kõige sombusemal päeval.
iti malken
Montoni türkiissinine mantel 159 eurotMontoni hall kleit 59,95 eurotSukad erakogustMarks & Spenceri mustad lakk-kingad 39,99 eurot
Marks & Spenceri roheline pintsak 99,99 eurotMontoni kaelakee 22,95 eurotMontoni lilla kleit 49,95 eurotSukad erakogustMarks & Spenceri mustad saapad 54,99 eurot
10
EKSP
RES
S ER
I
Rutta Büroomaailma RanitsaRallile ja saad selle kupongiga 5 eurot kõikidelt
kooliostudelt tagasi!Kupong kehtib alates 30€ ostust. Ühe ostu kohta
kehtib üks kupong ja teisi allahindlusi ei rakendata. Kampaania reeglid ja täpsem info
www.byroomaailm.ee
06.08.–30.09. büroomaailmas
Büroomaailma kauplused asuvad:TALLINNAS peterBuri tee 92e, liivalaia 29, kadaka tee 1, TARTUS reBase tn. 12a, NARVAS puškini 22, JÕHVIS keskväljak 4, PÄRNUS lai 10, VALGAS aia 18.
Kristel Piirioja, Aatrium Sisustuskaubamaja esindaja, kinnitab, et koolilapsele tuba sisustama hakates peaks
esimese asjana kindlasti lapselt endalt uurima, mida ja kuidas ta oma toas näha soovib. Milline võiks olla ruumipaigutus, et õppimine ladusalt läheks ning kõik vajalik tuppa ära mahuks? Kui see selge, on valikut lihtsam teha ning lapse rahulolu on suurem.
Kvaliteetne laud ja tool peavad vastu terve kooliaja Milliste mööblitükkide puhul on sobivat kõige raskem valida? Kristel Piirioja möönab, et kindlasti tuleb vaagimist rohkem ette kirjutus laua ja tooli puhul. “Siiski on ka neid,
kes tahavad osta korraga terve toa sisustust – nõnda kujuneb üldmulje ühtlasem ning kuna meil Aatriumis on väljas ka sisekujundaja kokku pandud nn valmistoad, saab klient kohe näha, milline võiks olla tema tuba.”
Fred Frosh, ASi Intera esindaja, lisab, et nendegi poest otsitakse enim koolilaudu ja toole. “Koolilapse tuppa
pakume laudu, töötoole, sahtlibokse, kappe ja riiuleid. Eriti populaarsed on lauad, mille töötasapinna kõrgust saab lapse kasvu järgi muuta ehk lapse kooli minnes on laua kõrguseks 60 cm, keskkoolis juba 80 cm.
Valdavalt on koju ostetavad töölauad väiksemad kui büroodes kasutatavad, jää
koolilapse tuba sisusta lihtsalt, kuid kvaliteetselt!Selleks et koolilaps end oma toas mõnusalt tunneks ning sõpru külla kutsuda sooviks, peab tuba olema trendikas ja mugav. Uurisime, mida tuleks sinna mööblit valides silmas pidada ning kuidas see õige ära tunda.
fotod Tiit Blaat
11
LäTI
koolilapse tuba sisusta lihtsalt, kuid kvaliteetselt!des üldjuhul 100 cm ja 160 cm laiuse vahele. Teine eripära on see, et koju ostetav laud on ohutuskaalutlustel valdavalt kas ümarama vormi või ümardatud nurkadega.
Populaarsuselt järgmised on töötoolid. Toolide nagu laudadegi puhul on peamine võimalus istme
kõrguse ja sügavuse reguleerimine lapse järgi. Hea töötool peab kodukasutuses vastu koolitee algklassidest gümnaasiumi lõpuni, regulaarse hoolduse korral ilmselt kauemgi. Meie valikus on suurim uudis töötool Wilkhahn ON, mis lubab laua taga töötades enam liikumisvaba
dust kui mis tahes muu tool maailmas.”
Mööbel vali tuppa stiilne ja nutikasMilline võiks aga olla üks koolilapse tuba, et seal kõik vajalik hästi paigutuks ning samas mõnus olla
oleks? Kristel Piirioja sõnul on üldine suund heledama poole ning skandinaaviapärane mööbel ongi viimase aja trend. “Harjumuse ja lihtsuse mõttes otsustatakse neutraalsete ning laiemalt levinud materjalide ja toonide kasuks, kuid järjest rohkem langetatakse ka julgemaid valikuid.
Miksides omavahel toone ja materjale, saab koolilapsele luua väga mõnusa ruumi, kus tahetakse ja soovitakse koduseid ülesandeid teha. Toa sisustamisel ei tasu asja väga kirjuks ajada: 2–3 mööbli tooni on küll, ülejäänu puhul tuleks juba vastavalt lapse iseloomule ja soovile värve juurde lisada.”
Kristel nendib: “Laua materjal ja vorm peaks lähtuma ennekõike ruumist endast ning näost, mida sellele anda tahetakse. Koolilapse laua juu
fotod: tootjad
12
res polegi kõige määravam materjal, pigem see, kuidas laua taga istuda saab ning kas tooli ja tööpinna kõrgus on lapsele õiged. Algklassilastele sobib väga hästi laud, mille kõrgust saab kasvu järgi reguleerida.
Väiksematele meeldivad tihti ka nurgalauad, kus on palju riiuleid, sahtleid, kappe. Sellise, ruumi ühes nurgas paikneva mööbliga jääb tuppa veel piisavalt mänguruumi. Laud peaks kindlasti
saama palju loomulikku valgust, ehk paigutada tuleks see aknale võimalikult lähedale.”
“Kuna tool mõjutab nii kasvava lapse rühti kui ka oskust õigesti istuda, tuleb seda valida väga hoolikalt. Hea, kui on võimalik reguleerida istme ja seljatoe kõrgust ning selle kaugust istepinnast, samuti seljatoe nurka,” sõnab Piirioja. “Selleks et toa valgustus oleks piisav, tuleks peale laualambi tekitada
ka korralik üldvalgus, mis valgustaks ruumi ühtlaselt. Kõige mugavam on kindlasti liigendiga lauavalgusti, mille valguse suunda saab vastavalt vajadusele muuta.
Riiulitele on hea panna raamatuid, pudipadi ja muid armsaid asju ning paigutada sildistatud karpe – nii on lapsel lihtsam koristada ja asju leida.”
kadri Penjam
Sisekujundaja Ester Penjam
• Mööbli valikul võiks lähtuda kodu üldisest stiilist. See ei pea ilmtingimata olema lapsemeelne. Pigem võiks toale lapselikku aktsenti anda sisustuselemendid: tekstiilid, mänguasjad, koolitarvete hoidikud ja muud esemed. Väga teretulnud on uuenduslik mööbel, mis kasvab nö koos lapsega. Eriti praktiline on neutraalse värvi ja disainiga mööbel, mis sobib lapsele ka mõne aasta pärast. Juhul kui tuba jagab mitu last, tuleb alati arvestada kõigi soove.
• Mööbel ei pea olema valitud ühest komplektist, palju huvitavam on kasutada mitmest komplektist kokku sobitatud esemeid. Mööbli ja sisustuse puhul on endiselt populaarne taaskasutus, teise ringi mööbli seast võib avastada väga omanäolise leiu. Oma fantaasiat kasutades saab selle muuta täiesti ainulaadseks.
• Algklassiõpilasele lauda valima asudes tuleks mõelda, kas see on ka arvutiga töötamiseks mõeldud ning kas plaanite sinna panna statsionaarse või sülearvuti. Lauale peaks langema piisavalt valgust nii külgedelt kui ka ülevalt. Soovitan välistada lauaplaadist kõrgemal olevad riiulikesed ja muud panipaigad. Tuba jääb kenam, kui seina ääres paikneb riiul või kapp, kuhu saab asjad ära paigutada.
• Kasutada võiks neutraalse disaini ja värviga mööblit. Lapse suuremaks kasvades saab toa lihtsalt ümber kujundada ega pea kõike välja vahetama. Kõige parem on mööbel, mis kestab põlvest põlve, on vastupidavast materjalist ning kergesti hooldatav ja puhastatav, et peale koolitööde saaks sel ka joonistada ja värvida.
• Voodis on kõige tähtsam hea madrats. Vähese ruumi puhul on nutikas paigutada tuppa nari, mille all asub tööpind. Kastiga voodi on samuti hea valik, sest tekitab lisapanipaiga.
• Trendikas on endiselt miksida valget või musta erksate toonidega. Tapeedi asemel saab kasutada kleebiseid või seinamaalinguid. Püsivaid esemeid ei tasu valida liiga kirjusid. Asjade korrashoiuks ja sortimiseks on parim lahendus kastid. Ka pappkastid on sobilikud – neid saab laps oma soovide järgi ise disainida. Kastid võiks olla ladustatavad ja pealt lahtised.
fotod Tiit Blaat
13
www.zipzip.eeÜlemiste keskus, Tallinn, Suur-Sõjamäe 4Sisustus-E Kaubamaja, Tartu, Tehase 16Fama keskus, Narva, Tallinna mnt 19cPõhjakeskus, Rakvere, Tõrremäe
KÕIGE VAHVAMAD LASTETOAD!
Cupcake
Baby Dream
RacerBiconcept
Captain
Flora
14
Millal on õige aeg minna lap-sega silmaarstile?Esimest korda vaadatakse lapsel silmad üle juba sünnitusmajas. Lastearst teeb kindlaks, ega mõnd suuremat silmade arenguhäiret esine. Samuti saab välja lülitada kaasasündinud läätsehägu olemasolu, mis võib olla nii ühes kui ka mõlemas silmas. Kui lastearst leiab mingi kõrvalekalde, saadab ta lapse edasi silmaarsti juurde.
Alla aastase lapsega peaks silma arsti juurde pöörduma siis, kui üks silm on pidevalt vesine ja esinevad sagedased silmapõletikud. Sel
Silmaarsti tuleks külastada varakultSageli minnakse lapsega esimest korda silmaarstile alles enne kooliminekut. Krista Trumani silmakabineti silmaarst dr anneli tall selgitab, mis põhjustab silmadega seotud probleeme ja miks on vaja kontrollida lapse nägemist juba kolmeaastaselt.
le põhjuseks on see, et pisarakanal ei ole sünnijärgselt veel avanenud. Enamasti aitab korralik ja regulaarne pisarakanali massaaž.
Kui 6. elukuuks ei ole kanal avanenud, tuleks teostada väike protseduur, mille käigus pisarakanal avatakse. Veel peaks imikuga silmaarstile minema siis, kui laps vaatab pidevalt ühe silmaga kõõrdi. Kuni 4. elukuuni on mõningane kõõritamine normaalne, sest lapse silmalihaste koordinatsioon alles areneb, kuid pärast seda peaksid silmad põhilise osa ajast siiski vaatama otse.
Kui kaebuseid ei ole, tuleks esi
mesele silmaarstivisiidele minna 3aastase lapsega. Selles vanuses saab kontrollida lapse nägemisteravust ja vaadata üle ka muud nägemisfunktsioonid. Kahjuks avastame sageli, et ühe silma nägemine ei ole välja arenenud nii hästi, kui peaks. Samas ei ole laps ise ega ka vanemad märganud, et mingeid probleeme esineks. Seda olukorda saame enamasti parandada prillide kandmisega ja vajadusel harjutada nn laiska silma oklusioonraviga. Oklusioonravi tähendab hea silma kinnikatmist, et kehvem paremini tööle hakkaks. Selleks kasutatakse plaastreid või prillide kandmise korral spetsiaalseid katteid.
7aastased tulevad silmaarsti juurde selleks, et kooliminekuks vajalikku tõendit saada. Kui 3aastasena on silmad üle kontrollitud, läheb kohtumine väga kiiresti. Kahjuks
on väga palju selliseid lapsi, kes on silma arsti juures esimest korda. Kui siis leiame, et nägemise või silmade koostööga esineb probleeme, on väga vähe aega vea parandamiseks. Lapse silmanägemine areneb ainult 7.–8. eluaastani ning mida vanem laps, seda rohkem tööd peab soovitud tulemuse saavutamiseks tegema. Näiteks 3aastane peab oklusioonravi saama kolm tundi, aga 7aastane juba seitse tundi päevas.
Suuremate lastega tuleks silmaarstikäik ette võtta siis, kui tekib kahtlus, et laps ei näe enam kaugele. Näiteks võite märgata, et televiisori vaatamisel hakkab ta silmi kissitama. Eriti peaks lapsi jälgima siis, kui vanematel endal on kaugele vaatamise prillid. Lühinägelikkus võib tekkida 8–9aastastel või ka hiljem. Kui lapsele on prillid juba välja kirjutatud, tuleb kontrollis käia vä
Enne lapsega silmaarsti juurde minekut
Kasulik oleks laps silmaarsti juurde minekuks kindlasti ette valmistada. Sageli kardavad lapsed kõike uut ja siis on nendega koostöö saavutamine raske, mõnel puhul isegi võimatu. Kodus enne olukorda selgitades ja läbi mängides on pisikesel palju julgem arstile kõik õpitu ette näidata. Ülevaate sellest, mis kabinetis toimuma hakkab, saab aadressilt www.silmaarstid.ee.
15
hemalt kord aastas. Lapse kiirema kasvu ajal ka iga kuue kuu tagant.
Millised on ohumärgid, et lapse silmadega ei pruugi kõik korras olla? Laste silmaprobleemidele on omane see, et ohumärgid sageli puuduvad. Kui laps sünnib selliselt, et üks silm näeb palju vähem kui teine, ei oska ta sellele ka vanemate tähelepanu juhtida. Vahel võib viidata probleemile see, kui ühes silmas esineb sage põletik. Laps võib alateadlikult halvemini nägevat silma hõõruda ja mustuse silma sattumisel tekibki põletik.
Strabism ehk kõõritamine on samuti kindel põhjus silmaarsti poole pöördumiseks. Kui lapsel on põhilise osa ajast silmad otse ning ainult väsimuse ja haiguse korral vajub üks silm viltu, ei pea kontrolli tulekuga väga kiirustama, sest see nägemise arengut ei takista. Kui üks silm on kõõrdi püsivalt, peaks ravi alustama võimalikult vara.
Vanematel on oluline meenutada ka enda lapsepõlve. Kui neil raviti lapsena amblüoopiat ehk laiska silma, peaksid nad oma lapsed ka varakult (3aastasena) üle kontrollima, sest silmahädad on sageli pärilikud. Suuremate laste korral võib lühinägelikkuse tekkele viidata ka juba mainitud kissitamine või järsk õppeedukuse langus: laps ei näe enam hästi, mis tahvlile kirjutatakse.
Mis põhjustab lastel nägemisprobleeme?Kõige sagedasem nägemisprobleemide põhjus väikestel lastel on suur hüpermetroopia ehk kaugelenägevus. Laps ei näe hästi ei lähedale ega kaugele. Sel juhul tuleb välja kirjutada plussprillid, mida peab kandma pidevalt kogu ärkveloleku aja. Vahel kaasneb hüpermetroopiaga ka esotoopia ehk sissepoole kõõritamine. Prillid aitavad kõõritamist ravida, kuigi vahel läheb vaja operatsiooni, et silmalihaseid pingutades või lõdvendades silm otse vaatama panna.
Juhul kui silmaehitus kahel silmal on erinev, tekib amblüoopia ehk laisk silm. Aju lülitab kehvemini nä
geva silma nägemisprotsessist välja. Nii on kahe silma koostöö ja sügavustaju häiritud. Näiteks 3D kinos tunnevad need lapsed ennast halvasti, sest neil puudub 3Dnägemine. Halvemini nägevat silma tuleb nüüd lisaks prillikandmisele hakata “treenima”. Oklusioonravi on kõige efektiivsem 7.–8. eluaastani. Kui lapseeas ravi ei tehta, jääb inimene kogu eluks ühe silmaga halvemini nägema ja hilisem prillikandmine või laserravi paremini nägema ei pane.
Lisaks hüpermetroopiale võib laiska silma põhjustada ka astigmatism – silma sarvkesta või läätse kuju muutus, mille tõttu valgus murdub silma läbides normaalsest erinevalt ning pilt on moonutatud. Astigmaatilise silma puhul on kujutised udused, nende ümber on varjud ning kujutis jääb fookusest välja olenemata sellest, kas seda liigutatakse kaugemale või lähemale. Astigmatismi saab samuti prillidega korrigeerida, kuid vajalik on nende varajane kandmine. Astigmatism võib koos esineda nii hüpermetroopia kui ka müoopia ehk lühi nägelikkusega.
Kõõritamine võib vahel esineda ka täiesti normaalse silmaehituse korral. Siis on vajalik operatsioon, et panna silm otse vaatama, muidu võib jällegi tekkida laisk silm, sest viltu vaatav silm ei näe nii selgelt kui teine.
Suurematel lastel tekkiv lühinägelikkus amblüoopiat ei põhjusta, sest selleks ajaks on nägemine
juba välja arenenud ja lühinägelikkuse korral jääb lähedale nägemine heaks. Miinusprille peab kandma ainult kaugele vaatamiseks. Suure miinuse korral võib prille kanda ka pidevalt. Need ei ole enam raviprillid, vaid abivahendid, et tagada selget nägemist. Kui lühinägelikkus juba tekib, siis enamasti suureneb see igal aastal ja täiskasvanuikka
jõudes stabiliseerub. Siis võib teha laseroperatsiooni ja nõnda prillidest vabaneda.
Kuidas hoida lapse silmade tervist?Lapsevanemad küsivad alati, kui kaua tohib laps arvutit või televiisorit vaadata. Ega sellele mingit kindlat ja õiget vastust ei ole. Oleme seda ka teiste arstidega arutanud ning soovitame eelkooliealistel ja algklassilastel elektroonilisi ekraane vaadata kõige rohkem järjest 45 minutit ja vanematel maksimaalselt üks tund. Siis peaks tegelema muude asjadega, et silmalihased, aga ka keha teised lihased lõõgastuda saaksid.
Enamik silmaehituse kõrvalekaldeid on geneetilise tekkepõhjusega. Palju harvem juhtub seda, et vanematel, kellel endal või lähisugulastel nägemisega probleeme ei ole, sünnib laps, kes vajab tugevaid pluss või miinusprille.
eVe kaljuSaar
Dr Anneli Tall väikse patsiendiga.
Meie kauplused: Mustakivi kaubanduskeskus, Mahtra 1, tel 633 3350, 602 4696 • Pro Kapital, Narva mnt 13, tel 660 1902 • Telliskivi kaubanduskeskus, Telliskivi 61, tel 648 4359 • Rimi hüpermarket, Sõpruse pst 174/176, tel 655 5290 • Rimi hüpermarket, Haabersti 1, tel 656 8551 • Benton kaubakeskus, Õismäe tee 107a, 2. korrus, tel 651 2823 • Bravo kaubanduskeskus, Pae 80, tel 601 0199 • Euromekka, Punane 52, tel 626 4813 • Tuulemaa 21, tel 601 0999 (soodsate hindade kauplus)
SOODUSTUSED PRILLIRAAMIDELE
kuni –75%*kuni kuni –75%–75%
KÕIK
kuni kuni –75%KÕIK KÕIK ’I PRILLIRAAMID ERIHINNAGA
75 €* ja 100 €*
*Kõik pakkumised kehtivad plastklaaside tellimisel septembri lõpuni.
Re
kla
am
i e
sita
jale
pri
llid
e te
llim
ise
l k
ing
itu
s!
www.nordoptika.ee
SILMAARSTI
VASTUVÕTT
Prillide tellimisel
maksab
nägemiskontroll
6 €.
fotod erakogu
16
Ühest vastust, kui vanalt peaks laps kooliteed alustama, pole senini veel antud
ning ilmselt ei anta ka tulevikus. Iga lapse puhul tuleb eraldi hinnata, kas ta on kooliküps või mitte.
Iga k s juhuk s tasub mõelda perspektiivselt – lapse eeldatav areng peab jääma vastavusse kooliprogrammi nõudmistega. Kui esimese klassi jütsilt oodatakse lugemist kirjutamist, siis kuuendas seitsmendas klassis hakkab vaja minema abstraktset mõtlemist. Kooliteed alustav mudilane peab antud ajaga oma arengus selleni jõudma.
Koolirutiini loomineVanemate esmane ülesanne on aida ta kooliminejal tema päeva ümber struktureerida. Lasteaias käinud lapsed on rutiinse päevakavaga üldjuhul paremini kohanenud kui kodused lapsed, kellele tuleb kella järgi käivat päeva õpetama hakata.
Ka lasteaias käija jaoks muutub koolitee algusega päris palju – päev koolis on täiesti teistsugune kui päev lasteaias. Vanem peab läbi mõtlema, kuidas laps kooli ja koolist ära saab ning mis ta ülejäänud osaga päevast peale hakkab. Laste aias
kestab lapse päev ju õhtuni, algklassides aga lõpevad tunnid ennelõunal.
Muutuvad ka hommikud ning seda terve pere jaoks. Koolilapse hommikused tegemised võtavad aega rohkem kui lasteaialapse omad. Lasteaialapse puhul juhtub alatihti, et vanem tõstab oma unise pisikese püsti, paneb riidesse ning sõidutab autoga kohale – seal hakkab laps tasapisi ärkama ning saab varsti hommikusöögi. Koolilaps aga peab kell kaheksa hommikul olema korralikult riides, virge, söönud ja mõtlemisvõimeline. Et see õnnes
tuks, võiks terve pere hakata tõusma pool tundi varem.
Last tuleb treenida võimalikult iseseisvaks. Esimesse klassi minev mudilane peaks saama hommikul ise pestud ja riidesse ning jõudma kodus võtta ka kerge eine.
Aeg kodusteks koolitöödeksIga vanem tahab, et tema lapsel läheks koolis võimalikult hästi. Ometi ei tasuks lapsele loodava kuvandiga üle pingutada – kodune koolitöö on nii tähtis teema, et seda üksinda, ilma vanema juuresviibimiseta teha ei tohigi.
MÄNGUKOOL
EESTI KEEL,MATEMAATIKA,INGLISE KEEL,LOOVUS,ARVUTIÕPETUSÕPE TOIMUB VÄIKELASTE ÕPITULEMUSELE ORIENTEERITUD LOOVUSMETOODIKAALUSEL ERINEVATES VANUSE-JA TASEMERÜHMADES LAUPÄEVITI
ÕPE TOIMUB VÄIKELASTE ÕPITULEMUSELE ORIENTEERITUDLOOVUSMETOODIKA ALUSEL LÄBI MÄNGULISE TEGEVUSE LAUPÄEVITI
EESTI KEEL, MATEMAATIKA, INGLISE KEEL, LOOVUS
KUNSTIKOOL
TEATRIKOOLÕPID NÄITLEMIST,OSALED LAVASTUSTES,SAAD ISE ESINEDAKOHTUD PÄRIS NÄITLEJATEGA, NÄED ÄRA KÕIK NUKU- JANOORSOOTEATRI LAVASTUSED
ÕPID JOONISTAMA, MAALIMA JA VOOLIMA,LOOD ISE UUSI ASJU,KOHTUD PÄRIS KUNSTNIKEGA, OSALED NÄITUSTEL
ÕPID MAJANDUST,LOOD OMA FIRMA,KOOSTAD EELARVEID,SAADTEADMISI ERINEVATEST MAADEST, ÕPID INGLISE KEELT JA ARVUTIT
LASTE ÄRIKOOLÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL LAUPÄEVITI
5-6a
3-4a
7-12a
5-12a
7-12a
või interneti teel www.loovus.ee / [email protected]: Kadriorg Tina tn 9 IV korrus Tallinn
Registreerimine vestlusele tel 6600197 / mob 5011073
ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ESMASPÄEVITI
ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ESMASPÄEVITI
rõõmsa õhinaga esimesse klassiKoolialgus on pidulik ja kaunis sündmus. Selle nimel, et kooliaeg tuleks võimalikult mõnus ja turvaline, saavad vanemad palju ära teha, arutleb psühholoogiline nõustaja eda mölder.
17
Isegi kui esimeses klassis veel kodu töid ei anta, võiks koos noore õpilasega mahutada igasse päeva see aeg, kus ta kooliasjad üle vaatab, vajadusel pildikese joonistab või harjutuse korralikult ümber kirjutab. Loomulikult tuleb selleks luua mugav koht, kus saab sirge seljaga istuda ning kus valgus on lugemisekskirjutamiseksjoonistamiseks piisav.
Esimese klassi laps peaks suutma oma ülesannetega ise toime tulla, ehkki on suurepärane, kui vanem on lähedal, et temalt nõu küsida ja talle valmis töö ette näidata. Kui miski on läinud valesti, tuleb see lapsel endal korda teha – ainult nii saab asja selgeks.
Huviringe pakutakse palju ja väga põnevaid ning mõnes osalemine teeb lapsele ilmselt rõõmu. Esimeses klassis võiks valida pigem
toreda liikumisringi – kool eeldab nagunii vaimset pingutust. Hea, kui laps ei peaks ringi jaoks raskeid pakke kaasas kandma (nt muusikakoolis pilli).
Oma kamba loomineLapse heaolu juurde kuuluvad ka sõbrad. Tark vanem teab, et murdeeas muutuvad sõbrad perestki tähtsamaks, ning suhtub teemasse ennetava hoolivusega, aidates lapsel kujundada turvalist sõprade ringi juba esimeses klassis. Tulevikule ette mõeldes on see oma pojale tütrele hindamatu teene.
Head sõbrad muudavad kooliaja lapse jaoks tunduvalt mõnusamaks, värske sõpruskonna vanematel võib aga tekkida võimalusi laste toomisel viimisel omavahel koostööd teha ning sellega aega säästa.
fo
to S
hu
tters
tock
18
Küsimus “Kas arvutit on vaja?” on päevakorrast maas juba hulk aega: re
feraatide ja kirjalike kodutööde esitamist arvutis valminuna ja trükituna nõuavad paljud koolid ning keskastmes eeldab õpe internetist materjalide otsimisel tunduvalt suuremat iseseisvat tööd.
Õppetöö digitaliseerimist on plaaninud või plaanivad pal
jud koolid ning peamised vaidlused on üles kerkinud just konkreetse tootja eelistamise ja pealesundimise, mitte asja kui sellise kasulikkuse pärast. “Vanamoelised” vanemad väljendavad kartust, et lapsel jääb arvutis õppimine mängimise kõrval unarusse. Tegelikult tegelevad õpilased netis palju ka enesearenguga – kes loeb teadust ja tehnikat, kes uurib programmeeri
mist, kes rahuldab humanitaarset huvi kirjanduse, muusika jms vastu. Ja kes tõesti ainult mängib, see ei õpiks ka arvutita, vaid hängiks kuskil “Virus”.
Millist masinat eelistada?Viimase aja suure “tahvlimaania” valguses on peamine küsimus, millist masinat eelistada. Tahvlitel on hulk häid omadusi: nad on kompaktsed ja kerged, aku peab
kas koolilapsele tahvel- või sülearvuti?Kohe algab taas kooliaasta ja paljudel vanematel seisab ees valik, millist arvutit oma hariduspõllul atra seadvale võsukesele soetada.
fotod: Shutterstock, tootjad
19
vastu terve tööpäeva ning sabaseinasvõimalusi pole vaja otsida; odavamatel on ka soodne hind. Kuid teisalt on tahvlid tõsisemaks töötegemiseks liialt lahjad ning puutetundlikul klaviatuuril on pikemate tekstide trükkimine üsna tüütu, et mitte öelda ebameeldiv.
Jah, säutsu või lühema meili ning veebiaadressiga saab hakkama, kuid võtke kätte ja lööge 7000tähemärgine referaat tahvlisse ning siis sülearvutisse – kumb on kiirem ja mugavam? Lisaks on klaviatuuril trükkimine tänapäeval juba nagu teine kirjaoskus ning seda tahvlil valesti sisse harjutada ja hiljem ümber õppida on valulisem kui kohe õiges ti pihta hakata.
Kui aga otsustate si isk i tahvel arvuti kasuks, tasub valida selline riistapuu, millel on lisaklaviatuuri võimalus või see koguni kaasa antud. Näiteks esmapilgul tavalisel sülearvutil Asus Transformeril saab eemalda
da “kaane” koos ekraaniga ning “digi” muutub puutetundliku ekraaniga tahvelarvutiks.
Moodsad ja mugavad UltrabookidSülearvutite peamise puudusena tuuakse välja nende suurust ja kaalu ning tunduvalt lühemat akul töötamise aega. Nii see tõepoolest pikka aega oli – suurem jõudlus vajas paremat jahutust ja kulutas akust kiiremini energiat. Masinad, mis olid kompaktsemad ja paremate näitajatega, kuulusid aga nn äriklassi ja nende hinnad polnud kuidagi koolilapsele kohased.
Kuid juba hulk aastaid tagasi tõi Asus turule pisikese ja kerge arvuti eee PC, mille südameks oli Inteli Atomprotsessor. See tarbis erakordselt vähe voolu ja lubas valmistada pisikesi, kergeid, pika tööajaga ja samas odavaid sülearvuteid, mida hakati kutsuma netbook’ideks. Algul arengumaid silmas pidades üsna ko
ledad masinad leidsid aga populaarsust terves ilmas ning nüüdseks leiab nende seast ilusaid ja stiilseid masinaid, mitte ainult “plastkahvlisahtleid”.
Atomi jõudlus polnud aga kiita (piisav kirjatööks ja netis surfamiseks, sealt nimigi) ja nii kasutati endiselt ka suuri sülearvuteid. Nüüd aga on Inteli eestvedamisel tahvlite rünnaku tõrjumiseks loodud uudne sülearvutite klass Ultrabook – sülearvuti kohta samuti ülikerge (kaal 1–1,5 kg) ja suurema ekraaniga (enamasti 13–14”, aga olemas on ka 15”). Tänu energiasäästlikele komponentidele on ka akult töötamise aeg juba 7–9 tundi. Ja mis kõige tähtsam: hind pole “kirves” nagu äriklassil, vaid 600–700 euro kanti. Lisaks pole Ultrabook seotud mobiiloperatsioonisüsteemiga, vaid seal jookseb ehtne Windows 7 koos kõigi kasutajaprogrammidega, mida tööks ja meelelahutuseks vaja.
Veiko tamm
20
Tallinna Keeltekooli / MTÜ Keeltemaja õpetajad tahavad alati teada, mis õpilasi
just keeleõpingute juurde toob. Inglise keele puhul on enamiku ajendiks praktiline vajadus, ent hispaania keelt tullakse märksa sagedamini õppima huvist selle kauni keele ja põneva kultuuri vastu.
Samas ei puudu hispaania keele oskamisel praktiline väljund, ehkki Eestis mõeldakse selle peale (veel) üsna vähe – hispaania keelt räägib ligikaudu 500 miljonit inimest üle maailma. Keel on levinud nii Euroopa kui ka Ameerika mandril.
Maria Kall ise on saanud hispaania keelt rääkida väga erinevates riikides üle maailma. Lisaks Hispaanias veedetud magistriõppeaastatele ja tõlkijatööle on rännuteed viinud ta Salvadori, Guatemalasse, Hondurasesse ja Panamasse.
Katalaani keel iseõppijanaRomaani filoloogi haridusega Maria Kall valdab peale hispaania keele ka itaalia ja katalaani keelt. Viimase õppis ta selgeks iseseisvalt – algul raamatutest grammatika, seejärel Kataloonias kõnekeele. Selgituseks: katalaani keel on vähemuskeel (ca7 miljonit oskajat), mida räägitakse peamiselt Hispaania kirdeosas.
“Keeleõpe ongi sügavalt indi
viduaalne protsess,” naeratab Maria leebelt. “Iga õppija peab õpitava keele enesest läbi laskma, ise sellesse süüvima. Tõsi, väga paljud ütlevad, et rühmas on kergem õppida. See tuleb sellest, et rühmas on võimalik õpitut jagada, teha koostööd, arutleda... Aga õppida tuleb ikkagi igaühel endal.”
Õpetaja rolli kir jeldab Maria Kall hispaaniakeelse sõnaga enseñar, mis tõlkes tähendab ’näitama, suunama, osutama’. “Ja selleks, et osata näidata ja suunata, peab õpetajal olema kõik hästi selge. Ainult nii saab aidata keerulisi asju näidata lihtsamana. Vastupidisega, lihtsate asjade keeruliseks ajamisega, saaks hakkama märksa kergemini,” muigab ta.
Maria Kall soovitab keeleõppijal valida võimalusel pigem pikk ja süvenemist võimaldav kursus kui lühike ja nn sugestiivne. “Kui keeleõpe korraliku vundamendi alla saab, on edaspidi tunduvalt lihtsam – aeglasemalt õpitu jääb kauemaks meelde. Arvan, et keeleõppimine protsessina peaks olema nauditav, seda sõltumata eesmärkidest, mille õppija on endale seadnud. Kindlasti ei ole hispaania keele õppimine ainult lust ja lillepidu ning õpilasel tuleb valmis olla päris tõsiseks pingutuseks. Samas ta
sub pingutus end igati ära, kui keele tagant hakkab paistma tohutu rikas kultuur, mis ulatub Euroopast Ladina Ameerikani ja mille õpitud keel hoopis lähemale toob.”
Maria Kall tunnistab, et talle meeldivad nii moodsad kommunikatiivsed keeleõppemeetodid kui ka traditsioonilised ning oma tundides püüab ta neid ühitada. “See ei ole mitte segu, vaid pigem süntees, püüd tuletada mitmest parimat. Tegeleme päris põhjalikult grammatikaga, samuti vestleme palju. Sõnavara täiendamise seisukohalt on tähtis lugemine, ka kodulektüürina. Kuni ühel hetkel selgub, et filmist saab juba päris hästi aru ja raamatust veel paremini ning ka jutud saab ilusti räägitud. See ongi eesmärk.”
Vestlusest kirjanduseniKeskmine eestlane hispaania keelt ei oska ning selle kauni maa kultuurist palju ei tea, on Maria Kall kogenud. Küll aga tuntakse huvi ning soovitakse rohkem õppida. Ja avastamisrõõmu ootab ees paljupalju!
“Teadmised Hispaaniast on sageli klišeed,” arutleb õpetaja Kall. “Rohkem ollakse kursis Andaluusiat puudutavaga: härjavõitlus, flamenko ja lõunamaine kuumus. Hispaania on aga tohutult suur ja paljude piirkondadega. Näiteks Galicias
on udused mäenõlvad, Euroopa suurim sademetehulk ja torupillimuusika – sellisest Hispaaniast aga on Eestis teadlikud üsna vähesed.”
Hispaania keele kursus on imeline võimalus saada rohkem teada nendest riikidest, kus seda räägitakse. “Keelt oskamata on ju põhimõtteliselt võimatu aru saada, mis teisel maal toimub,” arutleb Maria Kall. “Alustatakse elementaartasandil keelest, mis võimaldab aru saada, millest inimesed räägivad ja ajalehed kirjutavad. Jätkates aga on võimalik lugeda selle maa kirjandust ning saada seeläbi paremini aru sealsete inimeste kultuuritaustast.”
Ilukirjandust kasutab Maria Kall ka oma õpilaste harimiseks, loetakse nii lugusid kui ka näidendeid. Viimaseid lausa rollijaotustega, kus iga õpilane saab oma osa. “Näidend on hea viis kõnekeele õpetamiseks, see on ju puhas dialoog. Kui tükk on ka hispaania autori kirjutatud, annab näitemäng hea võimaluse heita pilk sellele, kuidas räägivad kohalikud,” selgitab ta.
Kellel hispaania (või ka mõne muu) keele ja kultuuri vastu sügavam huvi, võiks uudistada Tallinna Keeltekooli sügisel algavaid keelekoolitusi.
anne-mari alVer
aken võõrasse kultuuriHispaania keele õppimine on võluv hobi, selgub õpetaja Maria kalliga vesteldes. “Keel on ainus reaalne aken teise kultuuri juurde,” märgib ta.
foto erakogu
22
Hea käekiri ei tähenda aeglast maalimist, vaid head kirjutusrütmi ja oman
datud liigutuste kasutamist parimal moel. Tähtis on meeles pidada, et ilus käekiri pole alati efektiivne. Oluline on, et inimene kirjutaks kiiresti ning endale ja teistele arusaadavalt.
Koolis nõutakse tähtede maalimist, kuid ei õpetata lapsi kiiresti kirjutama. Põhikooli keskastme õpilaste juures on täheldatud, et kui peab kiiresti kirjutama, ei ole lapsed võimelised seda arusaada
valt tegema ja tempoga sammu pidama.
Käsitsi kirjutamine nõuab liigutuste täpse juhtimise oskust, veatut koordinatsioonivõimet ning sõrmede ja käe visuaalmotoorset juhtimist. Kirjutamine on seotud kõnealuste motoorsete võimete arenguga, see aga sõltub kirjutaja east.
Motoorika õppimine areneb alati esialgsetest aeglastest ja suurema ulatusega liigutustest täpsemate ja kiiremate ning seega mitte enam nii hästi juhitavate liigutuste suunas.
Motoorika õppimine hõlmab individuaalset kohanemist ja eri lahenduste läbiproovimist.
Näiteks kõndima õpitakse sagedaste kukkumiste saatel, tutvudes tänu sellele tasakaalu hoidmise seisukohalt oluliste teguritega. Paberilehele kirjutamine on sama sugune liikumise tulemus nagu kõndiminegi.
Kõige uuemad kirjutamist analüüsivad meetodid kujutavad endast kütkestavalt lihtsat viisi sisseharjutatud käekirja taga peituva süsteemi analüüsimiseks ning seos
Ilus käekiri on üks õpetajate kindlaid nõudmisi ning paljude laste jaoks üsna keeruline ülesanne. Sõbraliku metoodika ja õigete kirjutusvahenditega saab lapsele käekirja arendamisel tublisti abiks olla.
Sammud kauni käekirja poole
foto: tootjad
23
tatud käekirja loomisel rakendatavate printsiipide väljaselgitamiseks.
Vasakukäelised lapsedMõnikümmend aastat tagasi õpetati kõik vasakukäelised lapsed ümber paremakäeliseks. Veel tänapäevalgi ei ole paljud vanemad kindlad, kuidas vasakukäelisse lapsesse suhtuda tuleb. Esimene ja kõikumatu reegel: vasakukäelised on täpselt sama normaalsed kui paremakäelised. Nad oskavad kirjutada, joonistada ja teha igasuguseid asju sama hästi kui paremakäelised. Vasakukäelisus ei ole mitte halb harjumus, vaid selle tunnus, et motoorikas domineerib aju parempool kera – käe eelistus tähendab ka ajupoolkera eelistust. Laste vasakukäelisust tuleb julgustada, mitte mingil juhul ei tohi püüda seda ümber õpetada – kujutab endast väga jõulist sissetungi inimese ajju.
Laps tuleb kohe alguses varustada just nimelt vasakukäeliste jaoks mõeldud argiesemetega. Arvutihiir peab olema vasakul ja varustatud pika juhtmega, soovitatav on kasutada juhtmevaba hiirt. Ainuüksi vasaku või parema käe jaoks sobiva ergonoomilise kujundusega hiir ei ole hea variant.
Iseäranis oluline on abistada vasakukäelisi lapsi pingevaba kirjutamisasendi omandamisel. See nõuab kriidi ja sulepea õigesti käes hoidmist, mis tuleb selgeks õppida juba enne kooli.
On äärmiselt tähtis, et last aidatakse selliste spetsiaalsete töövõtete õppimisel, mis erinevad parema
käeliste laste omadest. Niisuguseid võtteid nõudvate tegevuste hulka kuluvad näiteks lõikamine, lipsusõlme sidumine, teritamine, käsitöö, õmblemine, tikkimine, kudumine ja heegeldamine. Võimaluse korral peab valgus langema töölauale paremalt või eest.
Ergonoomilised kirjatarbedEelistagu laps paremat või vasakut kätt, tuleb vanemal olla abiks mugavaimate kirjatarvete ja tööriistade soetamisel – nii õnnestuvad kõik ülesanded paremini ning lapse käsi ei tõmbu kirjutamisel krampi.
Ergonoomilisi kirjutusvahendeid ja tööriistu on loodud nii parema kui ka vasakukäelistele. Laste ja täiskasvanute kirjatarbed erinevad veidi üksteisest, sest ka kirjutajate käed on erineva suurusega. Näiteks Stabilo valikust leiab igas vanuses inimene kiiret kirjutamist abistava ergonoomilise pliiatsi või pastaka.
Vasakukäelise optimaalne kirjutamisasend
Õige istumisasend.
24
ÕPPIMINE VÄLISMAAL –SINU EDUKA KARJÄÄRI ALGUS!
International Language and Education Centre EVENORTartu mnt 43 / F. R. Kreutzwaldi 24, Tallinntel 648 5441, 648 [email protected]
www.evenor.eeLoe ka noorte kogemusi meie kodulehelt.
Küsimuste korral võta julgesti ühendust.Võimalus taotleda tulumaksu tagastamist!
KANDIDEERI ÜLIKOOLIDESSE VÄLISMAAL!Tasuta kõrgharidus Taanis ja Rootsis, õppelaenuga finantseeritavad erialad Inglismaal ja Hollandis, riiklikud ja eraülikoolid üle kogu maailma! See on hindamatu elukogemus, lisaks tekivad kasulikud ja huvitavad tutvused, samuti rahvusvahelised sõbrad.
Meie kontoris saab teha tasuta inglise keele testi! Veel on võimalik esitada dokumente, alustamaks õpinguid veebruaris 2013!
KEELEKURSUSED: KEELEÕPE KEELEKESKKONNAS TAGAB PARIMA TULEMUSE! Aasta ringi alates 10. eluaastast. Suurbritannia, Iirimaa, Malta, Šveits, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Itaalia, Kreeka, Küpros, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Hiina, Jaapan jm.
ÄRIKEEL: inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania, vene, samuti marketing, ärijuhtimine, finantsid, õigus, infotehnoloogiad ettevõtjatele.Spetsiaalsed lühiajalised kursused (tavaliselt 1−3 nädalat) on mõeldud äriinimestele, samuti neile, kellel on vaja väga lühikese ajaga saada maksimaalselt teadmisi ja kogemusi oma professionaalsuse tõstmiseks.
Lühiajalised, intensiivsed erialakursused: pangandus-, lennundus-, kindlustus spetsialistidele, kaitseväelastele ja teistele.
KORRALIK HARIDUS MAAILMA PARIMATEST KESKKOOLIDEST! Suurbritannias, Šveitsis USAs, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Iirimaal jm.
Riiklikud ja erakoolid elamisega peredes või ühiselamus al 12 a.
A-level-keskharidus Suurbritannias! Võimalus omandada kõrgelt hinnatud inglise keskharidus nii riiklikes kui ka erakoolides.
The International Baccalaureate on rahvus - vaheline keskharidusprogramm. Õppekeelteks on inglise, prantsuse või hispaania keel.
KULTUURIVAHETUSPROGRAMM − IMELINE AASTA VÄLISMAAL!Maailma populaarseim õpilasvahetusprogramm 15−18aastastele noortele annab kordumatu võimaluse avastada maailma õppides võõrkeeli ja tutvudes teiste rahvaste elustiiliga. Suurbritannia, Šveits, Kanada, USA, Malta, Hispaania, Itaalia, Austria, Saksamaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina, Hiina, LAV, Brasiilia, Mehhiko, Belgia, Soome, Holland, Norra, Taani, Jaapan, Prantsusmaa, jm.
25
NUKU teatris jõuab oktoobri alguses lavale Broadway noortemuusikal “Kevadine ärkamine”. See on tõeliselt terav ja liigutav lugu noortest, kes on avastamas iseend ja oma seksuaalsust. Lavastuses segunevad laul, tants ja dramaatilised argielulised stseenid. Samas ei puudu näidendist kõigele eelnevale kontrasti pakkuv huumor.
“Kevadise ärkamise” tegevus leiab aset 1891. aasta Saksamaal. Sealsed noored on kooliõpilased, kelles põleb meeletu tahe vabaneda oma aja kammitsaist ning kogeda midagi võimsat, meelelist ja piiritut. Heitlus iganenuga pole aga kerge, sest noortele vastanduvad nende vanemad ja õpetajad, kes on harjunud elama alalhoidlikku ja kirikukuulelikku elu. Noorte jaoks on selline elu lihtsalt öeldes “põlastusväärne ja väikekodanlik”.
Muusikali peategelaste hulka kuuluvad õpetajate vastikusobjektiks olev koolipoiss Moritz (osatäitja Stig Rästa), kes vaevleb kustumatu huvi käes õppida tundma naisterahva keha, kuid kaotab end lootusetult, sest ei saa mingit toetust vä
lismaailmalt; ülikonservatiivsest perekonnast pärit tundeline Wendla (Getter Meresmaa), kelle elu muutub totaalselt pärast armumist revolutsioonilisse Melchiori (Markus Robam); isa vägivaldsuse käes kannatav alalhoidlik Martha (Kati Ong) ning teineteist leidnud eraldihoidvad Ernst (Norman Salumäe) ja Hanschen (Mihkel Tikerpalu).
Unistustel nagu ka konfliktidel pole selles loos otsa ega äärt. Praegu on neid proovisaalis lahti harutamas lavastajad Anti Kobin ja Taavi Tõnisson üheteistkümne kauni noore näitleja seltsis, kes julgel moel oma rolle ellu äratavad. Selleks et jõuda võimalikult lähedale materjali tuumale, analüüsitakse ja avastatakse teksti väga põhjaliku enese sisse vaatamise ja oma mõtete ausa jagamise teel.
“Kevadist ärkamist” tasuks vaatama minna nii 13 kui ka 83aastasel inimesel, sest noorus ei ammendu kunagi ning mingil moel tunneb end selles loos ära igaüks. “Kevadine ärkamine” esietendub 7. oktoobril NUKU teatri uues külalissaalis Viktoria keskuses (Keevise 6, Ülemiste). Muusikalis on teeb kaasa ansambel Terminaator laiendatud koosseisus.
nuku teatri uus muusikal“Kevadine ärkamine” on tulvil unistusi ja konflikte. Muusikali peategelased, keeldudest ja käskudest ümbritsetud Melchior
(Markus Robam) ja Wendla (Getter Meresmaa) leidmas teed teineteise embusse.
26
koolilapse toit – väljakutse nii lapsevanemale kui ka toitlustajaleStrooganov, hakklihakaste, tatrapuder, hapukapsasupp, borš, mannavaht ja karamellikissell – ilmselt iga inimene on kas või korra elus mõnda neist toitudest koolis maitsenud. Kas teame, mida söövad lapsed koolis tänapäeval? Mismoodi on riik reguleerinud koolitoitlustamist ja kuidas see toimib?
Eestis toimib kaksPRIA toetatavat lastele suunatud
programmi: “Koolipiim” ja “Koolipuuvili”.
KOOLIPUUVILjATOETUSKoolidele puuvilja jagamise kava eesmärk on edendada laste tervislikku toitumist, sealhulgas vähendada ülekaalulisust. Koolipuuvilja võib pakkuda päevase õppe vormiga üldhariduskoolide I–IV klassi õpilastele. Alates 1. märtsist 2010 võib kehtestatud toetusmäära ulatuses pakkuda õpilastele puu ja köögi vilju vabalt valitud arv kordi õppe nädalas senise ühe korra asemel. Soovituslik ühekordne kogus õpilase kohta on 80–100 g.
KOOLIPIIMATOETUSKoolipiimatoetuse eesmärk on soodustada laste aialaste ja kooliõpilaste hulgas piima ja piimatoodete tarbimist. Koolipiima võib pakkuda lasteaialastele, I–XII klassi õpilastele ning põhihariduse baasil kutse õppeasutuses õppivatele õpilastele.
27
Eesti koolides reguleerib laste toitlustamist sotsiaalministri 23.04.2012 määrus “Ter
visekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” (www.riigiteataja.ee/akt/12912436), kus on kirjas nii toitlustamise kord kui ka nõuded menüü koostamisele, einestusruumidele ja toidu serveerimisele. Baltic Restaurants Estonia ASi teenindusjuhi Linnu Laastiku kinnitusel kontrollivad tervisekaitseameti või veterinaar ja toidu
ameti spetsialistid koolitoitlustajaid pidevalt. Samuti teostavad ettevõtte sees sisekontrolli teenindusjuhid, kes järgivad menüüst kinnipidamist ja toorainete õiget kasutamist.
“Meie ettevõtte toitlustatavates koolides ei koosta menüüsid mitte koolikokad, vaid teenindusjuhid, kelle vastutusalasse koolitoitlustusteenus kuulub. Kasutame ühtset menüüd, mis pannakse paika kolmeks kuuks. Selle aja jooksul ühtegi rooga ei kordu, samuti ei võeta
tagasi mõnd vana menüüd, alati tehakse uus,” räägib Laastik.
“Kui lastele valmistatud roog üldse ei maitse, siis võimalusel me seda menüüsse enam ei lisa. Loomulikult on ette kirjutatud teatud tooraine kasutamine, näiteks värskest kalast valmistatud toitu või kala tooteid tuleb pakkuda vähemalt üks kord nädalas. Selleks et mitte teha kogu aeg kalasuppi või kastet, pakume näiteks aurutatud kala tillikastmes. Kala aurutatakse ahjus kastmest eraldi, nii et lapsed, kes kala üldse ei söö, saaksid kõhu täis vähemalt lisandist (kartulist, tatrast vms) koos kastme ja salatiga,” selgitab Laastik.
Laste lemmiktoidud on makaronid hakklihaga ja boršisuppLinnu Laastiku sõnul korraldab nende ettevõte igal aastal koolilaste rahulolu uuringut, kus soovitakse teada laste arvamust koolitoidu maitse, tervislikkuse, toorsalatite ja teeninduse kohta. Samuti uuri takse, mis on nende lemmiksöögid ja joogid. Tulemustest võib välja lugeda, et viimaste aastatega nimetatakse lemmikuteks üha vähem karastusjooke ja kiirtoitu ning eelistatakse
pigem mahla ja vett, makaroniroogasid, kartulipüreed kastmega, samuti laialt levinud ja tavaks saanud suppe. Rahvusköökide roogadest meeldib enim Itaalia köök: pasta, lasanje jne.
“Laste eelistustes ja soovides suuri muutusi aastatega märgata ei ole, kuid lähtuvalt tervislikkusest ja trendist püüame rakendada uusi suundi ka koolitoidus – suurenenud on tatra ja hautatud juurviljade kasutamine ning täisteraviljatoodete, näiteks rukkileiva ja sepiku pakkumine,” teatab Laastik.
“Laste eelistused on sarnased ka vanuserühmiti. Eraldi võib esile tuua vaid gümnasistid, kes valivad koolilõuna asemel sageli puhvetis pakutava. Kõikidele vanuserühmadele valmistatakse samu roogasid, ainus vahe on koguses: nooremate portsjon on veidi väiksem kui vanemate oma, kuna laste ja noorukite lõunasöögiga saadav energia vajadus erineb. Siinkohal tuleb vanematele südamele panna, et 6–7aastase portsjon ei ole sama suur kui täiskasvanu oma, seega on mõistetav, kui laps taldrikut tühjaks süüa ei jaksa.
Samas tuleb jälgida, milline on lapse igapäevane liikumisharjumus.
Baltic Restaurants Estonia pakutav igapäevane koolilõuna sisaldab:
• kahte lisandit: kartulit, makaroni, riisi või tatart
• köögivilju: kahte toorsalatit või hautatud juurvilju
• teraviljatooteid (leiba, sepikut, saia)
• vett ja vastavalt menüüle mahlajooki, kakaod, teed, kama jooki, kisselli
• piima, keefirit või piimatooteid üleriikliku koolipiimatoetuse programmi raames
• puu ja juurvilju I–IV klassi õpilastele üleriikliku koolipuuviljatoetuse programmi raames
• Kaks korda nädalas on menüüs supp ja magustoit.
MILLEgA TEgELEB BALTIc RESTAURANTS ESTONIA AS?Baltic Restaurants Estonia AS pakub koolitoitlustust algaval kooliaastal 35 üldhariduskoolis, neist üks Märjamaal, kaks Raplas, üks Sakus, seitse Tallinnas, kolm Saue vallas, 12 Tartus, viis Viljandis ja neli Võrus. Koolitoitlustusega on ettevõte tänaseks tegelenud juba 12 aastat.
fo
to: S
hu
tters
tock
28
Soovitused vanematele
• Olge kursis lasteaia/kooli nädalamenüüga ja tehke sellest valikuid koduseks lõunaks.
• Värsked (tükeldatud) köögiviljad olgu kodus lapsele alati kättesaadaval.
• Vältige maiustuste (kommide, küpsiste) koju toomist ja nende laual hoidmist.
• Janu kustutamiseks peaks vesi olema alati kättesaadaval, hommikuti võib lapsele pakkuda mahla.
• Valmistage rohkem kartulitoite ja kalaroogasid.
• Kindlasti olgu lastel koduseks toiduks piim ja/või teised piimatooted.
• Harjutage last lihtsate salatitega, nt hapu kapsa, kõrvitsa, riivitud rõika, sibula (mugul ja roheline) või mõne muu samasuguse salatiga.
• Proovige mitmesuguseid toiduaineid ja valmistage neist eri roogasid – selle
ga tagate toidu mitmekülgsuse ja lapse tervise. Õpetage last valima tooteid mitmest toidugrupist, et ta mõistaks, milles seisneb toidu mitmekesisus.
• Andke lapsele võimalus teha oma valik ise nii, et ta ei vali mitte tervisliku ja vähem tervisliku, vaid mitme tervisliku toi
du vahel: ühe või teise mahla, teraviljatoote, köögivilja vm.
• Lugege toidupakendilt infot! Lastele lubatud lisaainete kogused on väiksemad. Olge ettevaatlikud värviliste kommide ja jookide ning pikalt säilivate küpsetiste, dessertide ja vorstidega.
Allikas: Tervise arengu instituudi infomaterjal “Laste ja noorte toidusoovitused”
Kui tegu on ikkagi aktiivse ja terve lapsega, võib tema päevane energiavajadus olla ka mõne omaealisega võrreldes suurem.
Lastele, eriti väikelastele, on väga tähtis, et nad teaks ja tunneks toitu, mida söövad. Seega tuleb seda esmalt tutvustada, väikelapsega koos maitsta ja kiita, ning siis tasapisi ka lapsele pakkuda. Sundimisega edu ei saavuta, kindlasti on abi kannatlikkusest,” selgitab Laastik.
Õiged toitumisharjumused on kujundatavadLinnu Laastiku sõnul on tänu koolipiima ja puuviljaprogrammidele laste seas puu ja juurviljade ning piimatoodete tarbimine kindlasti tõusnud. “Perede toitumisharjumused on väga erinevad lähtuvalt nii elustiilist kui ka rahalistest võimalustest. Seetõttu on tasakaalustatud ja tervislik koolilõuna mõnele lapsele ainus võimalus saada päeva jooksul korralikku sooja sööki,” kommenteeris Laastik. Tema hinnangul algab laste toitumisharjumuste kujundamine kõigepealt kodust, lapse kasvades tulevad juurde nii kool, sõbrad kui ka muud kõrvalised faktorid.
Koostöö vanema, kooli ja toitlustaja vahel on tähtis. “Toitlustajana aitame omalt poolt kaasa rah
vusköökide tutvustamisele. Vähemalt kolm korda aastas toimuvad teemanädalad: räägime eri rahvaste söökidest, toitumisharjumustest ja lauakommetest. Uute roogadega saab ka aimu, mis lastele maitseb,
ning seejärel on võimalik neid menüüsse võtta,” lisab ta.
Kooli lõuna on päeva vajalik ja loomulik osa, mis peab katma 35 protsenti õpilase päevasest toidu energia vajadusest. Laps vajab
iga päev peale kolme põhitoidukorra ka 1–2 tervislikku vahepala. Alates teisest eluaastast peab laps nagu ka täiskasvanu saama mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu.
anett meoS
itaalia teemapäevad Baltic restaurants estonia aSi toitlustatavas Viljandi maagümnaasiumis.
foto erakogu
29
Osta kõik kooliks vajalik Selverist ja võida meeldiv perereis!Lisaks loosib iga Selveri kauplus kaks koolistipendiumi 16 eurot kuus 9 kuu jooksul otse lapse arvele. Osta Partnerkaardiga vähemalt 25 euro eest ja loosiõnn võib naeratada just Sinule!
Lisainfo www.selver.eu
Tavahind 82,90
Herlitzranits Compact Fancy Girls või Hot Wheels,1 tk
Tavahind 11,90
SanDiskmälupulk Cruzer Slice 8 GB,1 tk
Tavahind 0,25
Lottekoolivihik, erinevad,1 tk
Piltidel on illustreeriv tähendus ja pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.
-41%-24%
-40%
Tavahind 0,90
Pignakaustik Chococat, A5, 40 lehte, jooneline või ruuduline,1 tk
-34%
Tavahind 1,10
Mapedgeelipliiats Freewritermust või sinine,1 tk
Tavahind 1,90
Color’ Pepsvärvipliiatsid,12 tk/pk0,12/tk
-28%
-21%
30
Laimikorvikesed
• 1–1,5 dl värskelt pressitud laimimahla (umbes 11 laimi)• kõikide laimide riivitud koor• 1 purk suhkruga kondenspiima• 8 munakollast• 450 g muretainast
VALMISTAMINE:
Vooderda paberist muffinikorvikesed võimalikult õhukese tainakihiga, pane vormi ja viimistle lõplikult. Torgi põhja sisse kahvliga augud ja küpseta 180 kraadi juures 7–8 minutit.
Sega omavahel laimimahl ja koor, kondenspiim ja munakollased. Täida korvikesed ja küpseta veel 8–10 minutit. Täidis peaks ahjust välja võttes natuke veel võbelema. Jahuta ja tõsta vähemalt 2 tunniks külmkappi tahenema.
toidublogija eneli kaarna retsepti-soovitused koolialguse pidulauale
Aasiapärane valge kala
• 1 kg turska või mõnda muud valget kala (nt paltust)• 500 ml kreemist kookospiima• 1 sl kalakastet• 1 sl peeneks hakitud või riivitud ingverijuurt• 1 tl hakitud küüslauku• 1 sl mett• 1 sl Meira India maitseainesegu• 1 sidrun
VALMISTAMINE:
Lõika kala parajateks tükkideks. Sega marinaadiks kookospiim, kalakaste, ingverijuur, küüslauk, mesi ja India maitseainesegu. Pane kala marinaadi, hoia 2–3 tundi aegajalt teistpidi keerates, et kõik tükid saaksid seguga kokku.
Laota kala ilma marinaadita tihedalt ahjuplaadile ja küpseta 190 kraadi juures umbes 20 minutit. Proovi ja vajadusel lisa natuke küpsetusaega. Enne serveerimist pigista soovi korral peale veidi sidrunimahla.
Kastmeks kuumuta marinaad väikeses potis korra läbi ja vala serveerimisel kalale.
Eneli blogi: e4retseptiraamat.
blogspot.com
fotod Eneli Kaarna
31
BESEE:
• 8 munavalget• 375 ml suhkrut• 1 tl vanillsuhkrut• 1 sl äädikat• 2 sl maisijahu• 50 g mandlilaaste
TäIdIS:
• 2 dl vahukoort• 2 tl suhkrut• 200 g kakaokohupiima• 1 sl kakaopulbrit• 250 g šokolaadikomme või šokolaadi• 200 g värskeid või külmutatud marju
VALMISTAMINE:
Vahusta toasoe munavalge, kuni vahu sisse tekivad teravad tipud. Lisa supilusikahaaval omavahel segatud vanillsuhkur ja tavaline suhkur ning jätka vahustamist, kuni kõik on segunenud ning vaht muutunud ilu
saks ja läikivaks. Nüüd lisa äädikas, sega uuesti. Viimasena sõelu hulka maisitärklis ja sega kõik puulusikaga tasakesi läbi.
Laota munavalgevaht ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 160 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni besee on pealt õrnalt kuldne. Lase natuke jahtuda. Puista peale 2/3 mandlilaastudest. Võta uus küpsetuspaber, keera besee teistpidi ja eemalda ahjus olnud küpsetuspaber.
Vahusta vahukoor suhkruga, sega hulka kohupiim, kakao ja riivitud šokolaad või tükeldatud kommid (mina kasutasin šokolaaditäidisega trühvleid, aga sobivad igasugused šokolaadikommid või lihtsalt tavaline šokolaad). Kata besee kohupiimavahuga, puista peale marjad ja keera ettevaatlikult rulli, jättes õmbluskoha rulli alla.
Serveerimiseks võib peale raputada kakaod, mandlilaaste, riivitud
Beseerull šokolaadi-marjatäidisega
šokolaadi või niristada sulatatud šokolaadi. Koogi võib valmis teha ka ööpäev varem ja hoida serveerimiseni külmkapis.
P E R E M A R K E T
Kampaaniat müüvad Tallinnas Büroomaailm, Büroo Pluss, Orient Kontorikaubad, Prismad, Kooli- ja kontoritarbed Baltram; Tartus Büroomaailm, Büroo Pluss, Prismad; Abja-Paluojal Büroo Pluss; Elvas Büroo Pluss; Haapsalus Kontorikaup Tack MR; Jõhvis Büroomaailm; Narvas Büroomaailm, Prisma; Orissaares Büroo Pluss; Paides Taig; Pärnus Büroomaailm, Büroo Pluss; Rakveres Kristallkotkas, Kontori ja Kooli A&O; Raplas Taig; Tapal Büroo Pluss; Tõrvas Büroo Pluss; Valgas Büroomaailm; Viljandis Büroo Pluss. Toodete valik võib kauplustes erineda.
2028NP76x76mm, 450l
2028NB76x76mm, 450l
2030U76x76mm, 450l
2028B76x76mm, 450l
2028G76x76mm, 450l
2028P76x76mm, 450l
654RS 76x76mm, 100l
301008, 84tk
683-5CB 5 värvi 100tk
6208 8gr, 6221 21gr
1641 13cm, vanus 6+ aastat, 3 värvi KINGITUS 6508 8gr