Tairi Tammaru, Tantsu- ja kunstikool Athena

VIRUMAA TEATAJA KAASVÄLJAANNE 2010

LÄÄNE-VIRUMAA PÕHIKOOLIDE JA GÜMNAASIUMIDE

LÕPETAJATE KOGUMIK

Käes on kena Eestimaa kevad, mil kõik tulvaveed on korraga valla pääsenud ja kummikud võiks suisa kohustuslikeks jala-nõudeks kuulutada. Talve jäävad meenutama erakordselt kõrged hanged, lund täis koolitee ja muidugi ka kõik lumerohke talvega kaasas käivad rõõmud. Kui looduses on kevad kiire aeg täis sigimist ja sagimist, siis ka koolielus on meie üheksan-da ja kaheteistkümnenda klassi lõpetajatele elevust tekitav periood - aeg pesast välja lennata ja uusi väljakutseid otsida.

2010. aastat jäävad meenutama mälupildid, märksõnad ja naljad sõprade ja kaaslastega veedetud hetkedest ja ühistest üritustest ning nii Rakvere linna kui ka Eesti olulistest suursündmustest. Noored mehed ja isad veedavad juba pikemat ae-ga õhtuid tantsutrennis, et valmistuda teiseks meeste tantsupeoks. Sügisel tähistame maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi juubelit. Rakvere Tarvas on kirjutanud oma nime korvpalli ajalukku. Baruto teeb vägitegusid sumomaailmas. Rakvere Tea-ter pidas sünnipäeva ja meenutas hea sõnaga Jakob Liiva, suvel tuleb Baltoscandal. Meil jätkub vahvaid ja toimekaid ette-võtmisi. Meil on palju eeskujusid, kelle tegemised annavad kindlasti ideid elukutsevalikuteks.

Tallinna ülikooli Rakvere kolledž koos Mainori kõrgkooli, maakonna kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega on väl-ja tulnud Targa Maja rajamise ideega. Kui see teoks saab, tuleb sellest maakonna õppetöö, teaduse ja ettevõtluse arenda-mise inkubatsioonikeskus, mis kaasab teadmishimulisi noori ja teisi ettevõtlikke inimesi, kes tahavad arendustöös kaasa lüüa. Tark Maja oleks keskus, kus on kasutusel nüüdisaegne tehnoloogia ja vahendid uue põlvkonna ettevõtjate kasvata-miseks. See oleks maja täis tarkust ja asjatundlikkust. Kõrgkoolide jätkuv olemasolu tõstaks meie konkurentsivõimet ja pa-randaks maakonna hariduspotentsiaali.

Tähtsad tulevikuotsused on ees ka põhikoolide lõpetajatel. Neid ootab esimene tõeline valik oma haridusteel - kas õppi-da kokaks või keevitajaks, hakata gümnasistiks või luuletajaks – kõik on võimalik. Unistused ja mõtted viivad sageli kauge-tele maadele, sattudes vahel ummikteele ja siis jälle selgematele sihtidele. Vahel on seda õiget teeotsa väga raske valida, kuid otsuse langetamiseni ei ole jäänud enam palju aega.

Ja siis veel need eksamid – küll põhikooli lõpetamiseks, paljudel ka järgmisse kooli astumiseks - neid on ka katseteks ni-metanud. See on vaid sõnamäng, kuid ees ootavad tõsised valikud.

Rakvere ametikool teeb tõsiseid investeeringuid oma õppebaaside, töökodade ja auditooriumide ajakohastamiseks. Aasta pärast on kool tundmatuseni muutunud nii välimuselt kui sisult. Juba täna on mitu selle kooli eriala väga populaar-sed. Võimalusi ametiõppe ja keskhariduse ühendamiseks on maakonnas teisigi.

Abiturientidel on koduseks saanud koolimajas veel viimased õppetunnid. Riigieksamid pole enam mägede taga. Siin on kaalul edasiõppimise võimalikkus. Tulemustest sõltub, kas lõpetajast saab tudeng, olgu siis Tartus või Tallinnas või oma kodusel Lääne-Virumaal. Nii mõnigi leiab huvitava väljakutse laias maailmas. Võimalustest oma silmaringi avardada ja rah-vusvahelist kogemust saada tuleb kinni haarata ja olla seejuures järjekindel. Jääb vaid loota, et muu ilma kogemustest on hiljem kasu kodukandi elu edendamisel.

Kui üldhariduskooli õppekava tuleb kõigil läbida, siis kõrgkoolis saab igaüks valida meelepärase õppesuuna. Geeniteh-noloogia ja nii mõnedki teised ulmelisena tundunud innovatiivsed teadusesuunad on tänaste lõpetajate valikutes juba igapäevased. Arvutist on saanud tavaline töövahend, aga selle võimalusi tööstuse ja tootmise moderniseerimisel saab ai-na juurde luua. Teaduse arendamisega on nagu muusikaga - esmapilgul tundub, et noote ja noodijooni on vähe, aga nen-de kombinatsioone on lõputult. Homne teadus, homne ettevõtlus, homne poliitika on meie tänaste abiturientide kujun-dada.

Õpetaja – kuidas tema koolilõpetaja mälestustesse jääb? Õpetajad on teinud oma tööd ausalt ja väärikalt. Nad on seletanud ja korranud, korranud ja seletanud. Ikka selle nimel,

et õpilastest saaksid kord edukad ning teotahtelised kodanikud. Ärgem unustagem, et õpetajale on suurimaks tunnustu-seks tema õpilaste saavutused. Tema töö on siis andnud tulemuse, kui õpilane on elus edasi jõudnud, kui saavutab või on saavutanud oma eesmärgid.

Olge julged sihtide seadmisel. Ärge peljake unistada. Vahel tuleb pettuda, kuid vi-gadest õpitakse ju kõige paremini. Vigu saab vältida vaid siis, kui on, kelle järgi sam-mu seada. Eeskujud leiame aga endi hulgast. Unistused on nagu unenäod – alati need ei täitu, kuid ilma nendeta poleks elu see, mis on praegu. Kui elu kipub vahel maad ligi suruma, kui masu kipub maha murdma, siis tuleb ennast ületada ja edasi rühkida.

Soovime, et koolilõpetajate valikud elus ja haridusteel läheksid igati korda. Me kõik oleme valmis toetama elluastujate edasipüüdlikke ideid ja ettevõtmisi.

Selle aasta lõpetajad jätavad esimese maakondliku kogumikuga oma märgi koha-likku hariduslukku. Kirjutavad oma loo heale lugejale. Annavad vande olla väärikas vi-rumaalane. Kuhu ka elutee ei viiks - ärge unustage oma kodukohta. Siin olete alati oodatud.

Ain SuurkaevRakvere abilinnapea

Rakverel on sünnipäev!

Juubeli puhul oleme koondanud need kõige-kõige

maitsvamad ja lemmikumad tooted ühisesse

juubelisarja. Soovime kõigile eestimaise liha

austajatele head isu ja keelt alla viivaid elamusi

igaks päevaks. Ka sünnipäevaks!

3

SISUKORD

SISUKORD

Ferdinand von Wrangelli nim Roela Põhikool .......................................................................................................................................................5

Haljala Gümnaasium ......................................................................................................................................................................................................7

Kadrina Keskkool .......................................................................................................................................................................................................... 13

Kunda Ühisgümnaasium ........................................................................................................................................................................................... 15

Laekvere Põhikool ........................................................................................................................................................................................................ 19

Lasila Põhikool ............................................................................................................................................................................................................... 21

Lehtse Põhikool ............................................................................................................................................................................................................. 25

Muuga Põhikool ............................................................................................................................................................................................................ 27

Põlula Põhikool ............................................................................................................................................................................................................. 29

Rakke Gümnaasium ..................................................................................................................................................................................................... 31

Rakvere Eragümnaasium ........................................................................................................................................................................................... 33

Rakvere Gümnaasium ................................................................................................................................................................................................. 37

Rakvere Põhikool .......................................................................................................................................................................................................... 41

Rakvere Reaalgümnaasium ...................................................................................................................................................................................... 43

Rakvere Vene Gümnaasium ...................................................................................................................................................................................... 49

Salla Põhikool ................................................................................................................................................................................................................ 51

Simuna Lasteaed-põhikool ....................................................................................................................................................................................... 53

Sõmeru Põhikool .......................................................................................................................................................................................................... 55

Tamsalu Gümnaasium ................................................................................................................................................................................................ 57

Tapa Gümnaasium ....................................................................................................................................................................................................... 59

Tapa Vene Gümnaasium ............................................................................................................................................................................................ 65

Tudu Põhikool ................................................................................................................................................................................................................ 69

Uhtna Põhikool ............................................................................................................................................................................................................. 71

Vajangu Põhikool-lasteaed ....................................................................................................................................................................................... 73

Vasta Kool ........................................................................................................................................................................................................................ 75

Vinni-Pajusti Gümnaasium ........................................................................................................................................................................................ 77

Võsu Põhikool ................................................................................................................................................................................................................. 81

Väike-Maarja Gümnaasium ....................................................................................................................................................................................... 83

Kogumik on pühendatud kõigile neile, kes lõpetavad 2010. aasta kevadel Lääne-Virumaal põhikooli või gümnaasiumi.

Suur tänu kõikidele koolidele ja firmadele, kellega koostöös on kogumik valminud. Eriline tänu toetuse eest Haljala gümnaa-siumile, Rakke gümnaasumile, Rakvere eragümnaasiumile, Rakvere reaalgümnaasiumile, Vinni-Pajusti gümnaasiumile, Lehtse põhikoolile, Salla põhikoolile, Kadrina keskkoolile, Kunda ühisgümnaasiumile, Tapa gümnaasiumile, Tapa vene güm-naasiumile, Väike-Maarja gümnaasiumile, Sõmeru põhikoolile, Võsu põhikoolile, F. von Wrangelli nim Roela põhikoolile ja Lasila põhikoolile.

Aitäh!

Väljaandja : Virumaa Teataja OÜ, Pikk 8, 44307 Rakvere. Telefon 322 9126

5

Ferdinand von Wrangelli nimeline ROELA PÕHIKOOL

Ferdinand von Wrangelli nimeline

ROELA PÕHIKOOL

9. klass

Roland JagnitšGermo EhasaluSirli KormikIndrek MaidraLiina PiltNänuly SimusteAndres SokkSten ToomingSiim UtsalRaino VaarmetsHelena Vanari

Klassijuhataja Kersti Naarits

9. klass

Muinasjuttu räägib alati ema,kuna isa ütles, et see peab olema tema.Ema, mu kallis ema, miks sa seda küll tegid,miks jätsid mind üksi?Miks sa seda tegid? See ei ole õige.Ema, sa lähed enda eluga edasi.Aga mina, kas sa minust ei hooligi?Sina elad edasi ilma minuta.Aga miks küll peab see nii olema?

Liina Pilt

EMAKENE

Helena Vanari

6

LAPSED HUKAS

Tänapäeva lapsed on hukas,kogu jama on tukas.Noored tarvitavad palju alkoholi,pidevalt ei jõua isegi kooli.Õpetajatega on neil jamad,isegi hinded on päris pahad.

Spordiga tegelevaid lapsi on vähe,sest alkohol neile on hakanud päheLapsed, kes teevad trenni,ei peida end vanemate eest renni.Mõned tarvitavad narkot,korralikele meeldib orkut.Kui keedi on reidis ühe pannud,siis on see peagi vastu antud.Mõnele meeldib bmx,teisele aga fmx.

Roland Jagnitš

Bmx – väike trikijalgratas, fmx – trikisõit mootorrattaga Helena Vanari

7

HALJALA GÜMNAASIUM

HALJALA GÜMNAASIUM

12. klass

Arnold AnnusReio HarkElmer HeinpõldStiina KilkGardo KiluskTõnis KirsipuMaarja KüttSigne LiimJekaterina NagovitsõnaHardo PeetermannSvea PohlaMaigi ProosaReelika PõldreBirgit SeppKaur SundlaKristi TambergRaigis UrbanRain Veideman

Klassijuhataja Egon Mets

9. A klass

Rauno AltdorfEva Maria EevaldMaarja Liis EevaldHanna EinmannTauno HilimonSander KarroPaula Helena KaskMart KiisKevin KullerkuppToivo KutterKaisa KuusemetsRainer LakovitsRainer LeppMarko Gunnar LiivKairi MartinsonOliver MetsaluMarkus MägiMartin PõldreKevin RamotLiisa RandojaDoris ReidlaReelika RuuvenStenno SaaremõtsTriin SalumäeMaarja-Liis StadnikIiris UusallikSilvester Valving

Klassijuhataja Merike Tiilen

9. B klass

Kewin AdossonJanno ArnekPaula-Anette EskoPriit KaldeRainer KaldmaMarek KartonAnni KlammerLiis LilleRaim MaurerAlari MuttikaKati NappRemi NoorlindKertu OrgusHedi PeetermannDiana PerveKaidi PilemannHeike PohlaTarmo RootslaneAgnes SääskTimmo SääskMartti TombandKadi Liis VaskRenee Vask

Klassijuhataja Maarja Okk

VÕIDAB SEE, KELLEL ON SURRES ROHKEM ASJU

Kõik inimesed maa peal, nii mehed kui naised, ükskõik millise nahavärviga, usutunnistusega või kommetega, otsivad oma õnne. Kuid mis on õnn? Seda on raske defineerida, tundub, et isegi võimatu, sest tegemist on eriti tingliku mõistega. Ühtede inimeste jaoks on õnn vabadus, mitte kellestki sõltumine, teisi inimesi teeb õnnelikuks rikkus. Enamik nüüdisaja inimestest kuulubki nende inimeste hulka, kelle jaoks tähendab õnn uh-ke maja ning hea auto omamist.

Miks on inimesed unustanud mittemateriaalsed väärtused, nagu perekond, armastus, kogemused, ning näevad ränka vaeva, et teenida hunnik “krõbisevat”, mille eest saab soetada endale luksusvilla mere äärde? Ma arvan, et üheks põhjuseks on see, et esemed näitavad inimese positsiooni ühiskonnas. On ju nii, et inimene, kellel on korter Tallinna kesklinnas, asub kõrgemal positsioonil kui inimene, kes elab Kopli rajoonis puuküttega korteris. See ei oma tähtsust, kumb neist on sü-damlikum. Tähtis on üldlevinud arvamus, et Koplis elavad ai-nult vaesed eluheidikud, ning mitte keegi meist ei taha kunagi sattuda sinna elama, sest see mõjutab meie positsiooni. Eriti

kõrgel astmel asuvad siin need, kellel on lisaks kesklinna kor-terile ka Viimsis suvila.

Teatud asjade omamine ning nende rohkus muudab lihtsalt ühed inimesed teistest paremaks, ja kõik me ju tahame olla parimad. Tahame olla need, keda kadestatakse, mitte need, kes kadestavad. Esemed upitavad inimeste enesehinnangut ja need, kellel puudub võimalus moega kaasas käivaid asju osta, vaevlevad alaväärsuskriisis ning tunnevadki end halvemini, madalalama positsiooni inimestena. See kehtibki just esemete puhul, sest millegipärast peetakse praegusel ajal näiteks palju-lapselisi perekondi häbiväärsemaks kui ühe- või kahelapselisi peresid. Ometigi peaksid just lapsed olema meie suurim rik-kus.

Teine põhjus, miks inimesed peavad materiaalseid asju mit-temateriaalsetest tähtsamateks, tulenebki eelmisest tegurist - inimesed tahavad oma staatust hoida või kuuluda kõrgemasse seisusesse. Selle saavutamiseks tulebki igal võimalusel soeta-da endale veelgi rohkem asju ning vahetada vanad mudelid uute, stiilsemate vastu. Mõnikord ei olegi tähtis olla see kõige

8

parem, vaid olla vähemalt oma naabrist etem ning omada mi-dagigi uhkemat või rohkemat.

Mul tuleb sellega seoses meelde üks ameerikalik näide, kus kaks naabrit võistlevad omavahel, kumb suudab oma maja jõulude ajal uhkemini ehtida. Mõlemad pingutavad aga oma vidinatega nii üle, et kõik vilkuvad lambikesed ning elektriga töötavad aedades laulvad jõuluvanakujukesed tekitavad voo-luringis liiga suure pinge, mistõttu kaob elekter kogu ümbrus-konnast. Kumbki naaber ei ole ses võistluses kaotaja ning see jätkub edasi mõne muu eseme või olukorraga. Niimoodi võib konkureerimine kesta põlvest põlve. Sarnased olukorrad on muutunud Eestis aina tavalisemaks. Me elame ju globaalses ühiskonnas.

Põlvest põlve kanduvad lastele ka vanemate väärtused. Isad-emad on lastele eeskujuks ning kui nad ostavad oma võ-sukestele kõik, mis nood tahavad, arvates, et see teeb lapsed õnnelikuks, võivad lapsed käituda tulevikus samamoodi. Neile on õpetatud, et asjad on tähtsad, näitavad meie klassi, ning nad jagavadki seda õpetust edasi oma järglastele.

Me näeme kõikjal reklaame, mis ütlevad, et me ei ole piisa-valt head, kui meil seda või toda ei ole. Mõtleme küll, et tühi-paljas silt, aga tegelikult laseme end psühholoogiliselt mõjuta-da. Inimesed lasevadki end kergesti igasugustest teguritest mõjutada. Tüüpiline juhtum on see, et ostetakse midagi selle-pärast, et kõik teised ostavad. Erinevad sooduskampaaniad kaubanduskeskustes kutsuvad inimesi ostma ning hullunud inimesed krahmavadki kokku asju, teadmata, kas neil läheb neid esemeid üldse vajagi. Ühed tormavad poodidesse, sest teised inimesed tormavad ka, teised seepärast, et on lihtsalt ahned ning ei taha millestki ilma jääda.

Kindlasti leidub ka neid, kes mäletavad nõukogudeaegset defitsiiti ning ostavad kokku hunnikutes esemeid, kartes, et

säärane olukord võib jälle tulla. Mind kusjuures ei ärritagi nii-võrd see, et inimesed ostavad meeletutes kogustes kokku tua-lettpaberit või mida iganes, kuivõrd see, et ostupalavikus oma ego kergitada proovivad inimesed rüselevad, kaotavad vääri-kuse, kaklevad asjade pärast ning on valmis astuma oma liigi-kaaslasele kas või pähe, et too üht või teist endale ei saaks.

Tegelikult on ju need kampaaniad lihtsalt nõksud, kuidas ini-mesi poodi meelitada. Allahinnatud toodete kõrval müüakse ka tavalise hinnaga esemeid. Ma usun, et suur hulk ostlejatest ei piirdu ainult punaste siltidega märgistatud toodetega. Ta-hes või tahtmata jääb pilk pidama teistelegi asjadele ning meie, rumalad ja kergesti mõjutatavad inimesed, arvamegi, et oleme juba piisavalt palju odavat kraami saanud ja võime en-dale lubada ka mõne kallima asjakese. See ongi lõks, üks põhi-eesmärk aeguma hakanud kauba või lihtsalt ebapopulaarsete esemete lahtisaamise kõrval.

Lisaks on igal osturallil kohal klounideks, tibudeks või kelleks iganes maskeerunud inimesed, kes jagavad lastele õhupalle. Tundub küll, et sellega tehakse lastele rõõmu, ja tegelikult te-haksegi, aga omakasu peitub selles, et süütuid lapsi kasutatak-se ära. Õnnelikud mudilased jooksevad ringi toredate õhupal-lidega, mille peale on kirjutatud selle kaupluse nimi, kus para-jasti kõige odavamalt endale asju hankida saab, ning teevad sellega tasuta reklaami.

Ma arvan, et tegelikult vajavad inimesed eluks palju vähe-mat, kui me usume end vajavat. Üksteistega konkureerimine ning asjadega ületrumpamine on lihtsalt meie liigile omane olelusvõitlus. Inimesed ei tapa üksteist nii, nagu teevad seda teised loomad, vaid peavad lahingut materiaalsete väärtuste pärast. Nendes lahingutes ongi võitjateks need, kellel on sur-res rohkem asju.

Maigi Proosa

12. klass

9

HALJALA GÜMNAASIUM

MARDIPÄEVSagedase vihmasajud,tormituuled, sügismarudhalli pilve äärekesed.Pimedam ja pikergusemheledam ja õhukesem.Mihklist möödas mitu päevamitu tublit - töökat päevanatukene nädalaidkivihma valand vagusasti.Kätte jõudnud jaaguaegajaaguaega, hingeaegatulemas on tubasemadtubasemad, hubasemad,pikad ajaviiteõhtud.Oodata on mardikesimarraskuu külalisi.Et saaks tuppa lasta õnne,taha tuppa taadiõnneette kambri eideõnne,välja peale viljaõnne,küpsetada karaskida,tatserdada tantsurida,lahedasti lüüa laulu.

Hedi PeetermannPaula-Anette Esko

Kairi Martinson

9. A klass

10

Elas kord üks käbi, kes oli pruuni värvi, ilus ja rõõmus. Tuhan-ded taevatähed kuulsid kord, kuidas ta jutustas oma imelisest päevast.

Käbi: “Igal hommikul ei ole nii tore ärgata, kui oli seda täna hommikul. Mul on oma toast väga hea vaade igale poole - tae-vasse, metsa, koolimajja, kõnniteele. Täna oli see vaade ääre-tult ilus. Kohe, kui silmad avasin, naeratas mulle vastu Kuu, täpsemalt Kuu-Sirp. Ta oli nii ilus ja tema ümber kumas kuldne valgus. Kuust pisut põhja poole oli näha, kuidas päike vaikselt tõusma hakkas. Muidu oli kogu taevas veel ööst täiesti tumesi-nine. Oli selge taevas, ilma pilvedeta. Selle üle olin ma eriti rõõmus, sest ma armastan tähistaevast. Kui ma otse üles vaa-tasin, nägin enda kohal Suurt Vankrit, mis oli minu arvates vä-ga ilus tähtede kogum. Ma ikka ja jälle kujutan ennast sinna vankrisse, seal on hea soe, sest vanker on vooderdatud sooja tekiga. Nii ma oleks seal kõrgel taevas ja mul oleks veelgi ilu-sam vaade kui siit oma kodust, kõrge - ilmselt kõige kõrgema - kuuse tipust. Kui ma pilgu taevast maa peale pöörasin, nägin ma veelgi rohkem ilu. Nii hea ikka, kui juba hommikul vara tu-ju hea on. Lumi sätendas pisut. Ma oleks tahtnud sinna sisse hüpata ja lumeingleid teha. See on tegelikult mu suurim unis-tus, teha lumeingleid. Mul on nii palju käsi ja jalgu, olen kindel, et lumeinglid tuleksid erakordselt ilusad. Veel nägin ma seda, kuidas majades hakkasid tuled süttima, lapsed ärkasid ja läk-sid oma hommikuputru sööma ning hakkasid vaikselt kooli

poole sammuma. Kui Päike kõrgemale tõusis, läks mu tuju veelgi paremaks. Päike on mu hea sõber ja sõbrad oskavad hästi üksteise tuju tõsta. Kui Päike paistis lumele, hakkas lumi rohkem sädelema ja tundus veelgi kohevam. Kogu päev möö-dus toredasti. Õhtu saabudes hakkas hämarduma, oli taas nä-ha tähti ja kuud. Enne magamajäämist unistasin taas kord ole-misest Suurel Vankril, kuni uinusin.

Uus hommik oli aga sootuks teistsugune kui eelmine - ei ol-nud enam kõrget vaadet, ei olnud sädelust ümberringi, ei ol-nud tähti ega midagi rõõmustavat. Ma oli lume sees, olin vist voodist alla kukkunud. Ma olin kurb, sest ma ei saanud enam seda ilusat vaadet nautida. Isegi kuud ei olnud näha, oli hoo-pis palju pilvi. Aga siis, täiesti ootamatult, nägin ma asja uues valguses. Mu eluunistus oli täitumas, ma olin ju kukkunud lu-me sisse ning nüüd sain ma teha nii palju lumeingleid, kui hing ihkas. Päeval tuli ka Päike välja ja muutis mu lumeinglid sädelevaks.”

Kui keegi juhtub maailma suurima kuuse lähedalt leidma ühe käbi, kelle ümber on imeilusad ja erilised lumeinglid, siis võite olla kindlad, et see on selle loo Käbi. Kui te ta leidnud olete, siis ärge kartke ning visake end tema kõrvale lumme ja tehke lumeingleid koos temaga.

Svea Pohla

KÄBI UNISTUS LÄHEB TÄIDE

9. B klass

11

HALJALA GÜMNAASIUM

Mina Kadri, KadrikeneSina Kadri, KadrikeneTulen kaugelt, kaugelt maaltaTulen külmalt, külmalt maaltaTere, tere emakeneEmakene, kenakeneTere, tere isakeneIsakene, visakeneKaasa toon ma viljaõnneViljaõnne, rahaõnneVeel toon kaasa karjaõnneKarjaõnne, marjaõnneTeile tantsin KadritantsuTeile laulan KadrilauluTasuks tahan vilja kullastVilja kullast, pärit mullastNüüd meil aeg on minna äraMinna ära, silmis säraHead aega, armas perekenePerekene, pisukene

Anni KlammerKadi-Liis Vask Kati Napp

Liitu LHV pensioniga veebislhv.ee/pension

12

Vastuvõtt 2010

Dokumentide vastuvõtt28. juuni - 28. juuli 2010

KUTSE HEAST KOOLIST

www.hariduskeskus.ee

Tel 445 9465 442 7883�

�

�

�

�

�

UUS!UUS!

ärikorraldusrätsepatöökodumajandussekretäritöö (personalitöö lisaoskusega)juuksur (vastuvõtt tasulisse õppesse -1.01.11 jätkavad 12 parimat tasuta õppes!)

�

�

�

�

UUS!hotelliteenindusmüügikorraldusmajandusarvestushooldustöötaja (lapsehoidja lisaoskusega)

Põhihariduse baasil:

Keskhariduse baasil:

Keskhariduse baasil (sesoonõpe)

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

UUS!

arvutid ja arvutivõrgudkivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitusehituspuuseppehitusviimistluselektroonikaseadmete koostajaautotehniktislerkoostelukkseppmüüjalaohoidjakokkmajutusteenindus (hariduslike erivajadustega)pagar-kondiitermetsamajandus

13

KADRINA KESKKOOL

KADRINA KESKKOOL

Anneli Särg

Martin

Kalmet

Everin

Kanger

Siim

Karp

Allar

Lakso

n

Liin

a

Liiv

soo

Karl

Li

ndam

Tiin

a

Lind

am

Ellu

Mum

m

Henri

Nõggo

Allar

Paat

Kristjan Pulk

Aivi

Raja

Minna

Rumm

i

Alvar

Petrovits

Maris

Rüü

Liina

Stadnik

Mart

Suurkivi

Elis

Teterin

Ka

trin

a

Uue

ni

Dan

a

Vaku

lenk

o

Aiv

ar

Väär

tnõu

Annika

Annsoo

Timo

Jaagre

Birgit Konist

Mai-Liis Paap

Siret

Sulaoja

Aastaid peaaegu, et kaksteist tagasi

olin nats hirmul, suht vait ja vagusi.

Veits võttis aega, veel rohkem harjumist,

uus keskkond ja märksa enam karjumist.

Aega möödus, seltskond küll natuke muutus,

mäletan aega, mil kehalist andis veel Pluutus.

Või kui seinal ei tahtnud püsida kell,

sest agar seda alla pilduma oli mõni sell.

Meenuvad ka ühised klassiekskursioonid,

Ida-Viru ja veel mõned ohtlikud tsoonid.

Näiteks mõni veits vesisem rabasoolaugas,

kus mõni meist sai ujuda justkui Auras.

Nüüd mõeldes tagasi ei kahetse ma midagi,

sest sel ajal polnud ju väga vigagi.

Järgi jäänud vaid mälestused ajast heast,

ja kui oligi halba, sai õpitud veast.

Timo Jaagre

Meenutusi koolist

Kadrina Keskkooli 12. A

12. A

MEENUTUSI KOOLIST

14

Kristjan AinloAndres Jõesalu

Taavi KamsKaspar Kiima

Rain Kuusik Alari Kuusk

Anni Lahi Keirika Lang

Triin LeesnurmAndri Lilleoja

Helena Mägi Kertu Nirgi

Eliis PapstelKristiina Peedo

Cris Poll Andri Pääbus Madli Raudla

Meeri SchasminMaarja Valk

MEENUTUSI KOOLIST

15

KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM

KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM

12. klass (60. lend)

Diana GitškaPaul KaasikRenna KohaKairit KokkAllar KrjukovLenne Lahtvee Tanel LindloLiina MartõkainenAile MäeKerttu PritsGreete PressGunnar PressKairi PressSerli PurkMartin RootareAndo RootsIlja SemjonovJekaterina SiljutinaDiana TammeMatti Tirmaste Ahti Tull

Klassijuhataja Rahel Pai

9. A klass

Žanna ArsentjevaMattias EinsteinMariliis EpnerValeria HeinpõldLiisu JäppinenKristin KaruTaavi KlimenkoJelizaveta KondjukovaOliivia KoolAnton KozlovMaria KubinetsHeiko KälloIndrek LaarTeele MeisterMartin NeiglaHeiko PiirmetsSander PurkMarius SirelmetsEdith TaalkisKristo TammjärvRainis TürkelRait Türkel

Klassijuhataja Luule Raam

9. B klass

Lisa Marie AboAleksander KaasikKristi KesaKaidi KivimaaMarielle KorostikLauri LahtveeRagnar LauritsEduard LehmusMaksim LuikMartin MullaAlex NaaberKirsti NõukasMaritta PaasKaija PajuVeronika RõkalovaÕnneliis SalusAndra SikkarRiina SkvortsovaAleksandra SuslovaArnis TammiksaarAndrijus TokovenkoKevin TäppAnna UretskajaAleksander VassiljevLiis VavilovJaanika Veldre

Klassijuhataja Kaie Aja

9. C klass

Karlis KartashAleksei KlemmerEvgeny KuzminArtur LevtšenkoSergei Šepeljov

Klassijuhataja Valentina Ježova

12. klass (60. lend)

16

1.“Sa võiksid kirjutada minust. Või näljahädast. Või sõjast. Või vaesusest. Sul on ju annet. Tead, ma arvan, et sind nad kuu-laks ja mõistaks.”“Jah. Aga kes mind kuulaks ja mõistaks?”“Mis mõttes?”“Täpselt...”

Poiss uskus, et nii peabki olema - tasakaal, millest kõik rääkisid.

2.Albert Camus tõmbas püksid üles ja lahkus kemmergust, et kirjutada üles idee, enne kui autoavarii ta elamisvõimaluse ära võttis - aga ta ei teadnud seda veel. Õigemini: isegi õn-netuse ajal mõtles ta, et veel on aega. Ja siis?

Polnud muud võimalust, kui luua moto: ära täna sitta toimetu-si jäta homse varna.

3.Me võisime hetkeks tunda, et meie teame, kuidas see maa-ilm funktsioneerib. Hea oli nii mõelda: meie teame, meie teame! Ja me teadsimegi. Ja me teame.Üks hommik sa naeratasid mulle naeratust, mis ütles: ma ei taha enam teada. Ja minagi ei tahtnud, aga ma kartsin öel-da, et ma kardan.See on raske, armastasid sa ikka öelda.Teised ei uskunud. Isegi mina kahtlesin nende sõnade täht-suses.

Sadas tihedat külma sügisvihma. Noor viisaka väljanägemise-ga mees rüüpas viimase sõõmu tumedat jooki ning väljus koh-vikust. Kulunud ukse kohal asuv kelluke hüüdis kui kirikukell minejale järele: “Plõnn!” Täna ei kandnud mees mütsi ega ol-nud tal vihmavarjugi. Ta hakkas aeglaselt põhja suunas liiku-ma.

Mässinud punakaspruuni salli tihedamalt kaela ümber, võt-tis ta välja mobiiltelefoni ning hakkas nuppe klõbistama, ise aeglaselt läbi vihma liikudes.

Mees märkas tänaval räpase trepikoja katuse all kössitavat räbaldunud kogu. Allakäinud naine sai veidi hiljem põletavat lohutust – mees oli andnud talle oma rahakoti ja telefoni. Kui mees lõpuks Tallinna mahajäetud pimeda kõrvaltänavani jõu-dis, olid ta riided läbimärjad.

Mustades riietes mees peatus märja kõrvaltänava pimedu-ses suure rohelise prügikasti taga ning istus mädanenud puu-kastile. Külmade kätega otsis ta sisetaskust lagedale kaks eset – kulunud värvifoto mehest naisega ning musta revolvri. Kal-listavale paarile langesid suured soolased vihmapiisad. Kaks tundi istus mees pimedas sügisöös külma tiheda vihma käes

Tallinna mahajäetud kõrvaltänavas rohelise prügikasti taga mädanenud puukastil pilti vaadates ja mõeldes.

Siis jäi vihm üle. Naisele anti suud ning pilt kadus tagasi rüü põue. Mees otsis välja padruni ning laadis relva. Kangeks kül-munud näpud raskendasid tegevust, kuid lõpuks see siiski õn-nestus. Lühike külm toru sihtis tihedat habemetüügast. Mees loobus.

Oktoobri esimesel päeval sai Põhja Politseiprefektuur teate Eha tänava ligidalt leitud surnukehast. Menetlusel selgus, et süüdlast polnud vaja otsida. Laip pakiti kilekotti ning saadeti kremeerimisjärjekorda. Järgmisel päeval oli Päevalehes väike nupuke: “Melanhooliast tingitud suitsiidide arv tõusuteel.” Nu-pukest luges 20% lugejaist. Sellest hoolis 2% lugejaist.

Tele2 sai varahommikul oma sideteenuse uuesti tööle ning kohe alustati servereisse ootele jäänud sõnumite edastamist. Tunni pärast saadi reklaam saadetud ning Mustamäel elav kol-mekümneaastane pereema sai oma iPhone’ile sõnumi tund-matult numbrilt: “Andesta”.

Ando Roots12. klass

ARGPÜKS

See kõik on ju nii enesestmõistetav, ütlesid sa irooniliselt päikesetõusu vaadates.Oligi.Ja siis enam ei olnud.

Tõest ei olnud pääsu. Olid küll olemas ajutised lahendused, aga oli inimesi, kes ei leppinud olukorraga, et keegi võiks tunda se-kundikski lõõgastavat vabadust. Poiss oli kurb.

4.Ja ta ütles:“Minuga on kõik korras.”“Minuga saab kõik korda.”“Jah, sellest on küll raske üle olla, aga kõik saab korda.”“Ma vist vajan abi - siis saab kõik korda.”“Arst ütles, et ma teen edusamme. Varsti olen jälle jalul.”“Varsti...”

Ta oli nii armunud, et uskus pimesi alastust ja igavikku. Ma ju tahan, sosistas ta vahtralehtedele ... Kuid tuult polnud kodus.

5.Ükskõik, kui väga mu silmad ka meeleheitest ei karjunud, ei näinud seda jaanimardikas, kes minust mööda lendas.Loll jaanimardikas, mõtlesin ma.

“Inimene ei saa ju ennast üksiku hundina tunda,” mõtles poiss, “siis oleks ju midagi korrast ära.”

“ILMUTA KAASTUNNET JA IROONIAT.”Ernest Hemingway “Ja päike tõuseb”

Fiktsioon?

17

KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM

6.Ma olen eksistentsiaalne inimene, sosistas kõrvahark mu naabri koerale, kui too üritas kodutut kassi koinida.Auh?Kõrvahark ei saanud peni vahemärkusest aru. Loll kõrvahark.

Nad rääkisid. Ja poiss rääkis uuesti. Ja nii mitmeid kordi. Alati, kui ta selle jutuks võttis, öeldi, et see tuleb kasuks. Aga inimesed valisid ikka teisi mooduseid.

7.“Mis on kristlus?” küsis väike laps.

Jeesus vastas: “See võib olla lõpp. See võib olla algus.”“See võib olla algus. See võib olla lõpp,” laulsid väikesed kristlased tammepuu ümber.

Poiss teadis, et teadmatuses olemine tekitab hirmu. Raamatu-test tõde otsides oli selge: kõik, mida ta teada saab, on vale. “Ise peab kogema,” ütles üks väike laps, olles ainult üks miljardist olemasolevast ajurakust. Aga mis temast: teda ei tunnustanud keegi. Ja ega kedagi ei huvitanudki: nii oli kõigile lihtsam ...Ka mulle.

Tanel Lindlo12. klass

9. B klass

8. C ja 9. C klass

18

Maailmas on mitu tuhat keelt, kuid paljud väiksemad neist on väljasuremisohus. Tekivad küsimused, kas ka eesti keelt on va-ja kaitsta ja kuidas on võimalik seda teha.

Eestlastel on, mille üle uhkust tunda. Eestil on oma vapp, rahvuslill, hümn ja kindlasti peaks säilima ka keel. Kui keel su-reks välja, poleks meil enam oma hümni ja paljud asjad muu-tuksid. Meil ei oleks enam emakeelepäeva ning neid üritusi, kus saaksime end uhkelt tunda sellepärast, et meil on säilinud nii palju traditsioone.

Üks suur traditsioon on laulupidu, mis toimub iga nelja aas-ta järel. Seal lauldakse eesti keeles ning ollakse kui üks suur pere. Kuidas näeks kõik see välja, kui meie keelt enam poleks? Ma ei usu, et kõik saaksid kokku ja laulaksid mõnes teises kee-les, rääkimata sellest, et tunneksime end ka siis ühe suure pe-rena.

Meie emakeelt ohustab kõige rohkem vene keel. Eestis on

selliseid inimesi, kes ei oska eesti keeles rääkida ning nendel pole ka soovi seda osata. Palju on aga selliseid, kes ei oska, aga tahaksid osata eesti keeles rääkida. Neid inimesi tuleks kind-lasti aidata, anda neile rohkem õppimise võimalusi, mitte naerda selle üle, et nad ei oska.

Inglise keel on samuti üks meie keele ohustaja. Internetis on palju ingliskeelseid lehekülgi. Sealt tulevad meie keelde paljud võõrkeelsed sõnad ja väljendid, mida enamasti kasutavad noored, kes ei mõtlegi sellele, et nii nad risustavad oma ema-keelt.

Me kardame, et eesti keel sureb välja, aga ise oleme selle probleemi suurimad põhjustajad. Peame olema lihtsalt hool-samad keelekasutajad, sest siis saame oma keelt hoida ja selle üle uhked olla.

Anna Uretskaja9. B klass

MIS OHUSTAB MEIE EMAKEELT?

9. A klass

19

LAEKVERE PÕHIKOOL

LAEKVERE PÕHIKOOL

9. klass

Thea AlliksooHerdo KalaKelly KivirandKadi LaarmaaTriin LeppKille NevolihhinRaivo Villers

Klassijuhataja Ann Jaanimägi

Ideaalne õpetaja? Arvan, et ta peaks olema sõbralik, kohe vä-ga-väga sõbralik. Ta ei tohiks kunagi õpilastega kärkida, vaid peaks juhtunu naljaks keerama, nii et õpilane ise oma veast aru saaks. Õpetaja peaks olema vaimukas. Tal võiks olla nali justkui varrukast võtta. Siis oleks lõbusam õppida ja õppetükid jääksid paremini meelde. Ideaalne õpetaja peaks olema abi-

valmis. Selline, kes alati aitab, kui probleem on. Suure südame-ga inimene.

Mina arvan, et sellist õpetajat ei ole olemas. Kui väga õpeta-ja ka ei püüaks selline olla, siis meiesuguste “naasklitega” see vist ei õnnestuks.

Kadi Laarmaa

Kord, kui väike olin maavastasin ande endas.Seda kohe pidin proovima,sest mu mõte aina lendas.

Kingaviks, see sobis värviks,paberiks sai igav sein.Seina tegin värviliseks,värviliseks ise sain.

Kapisahtlist võtsin käärid,kassi juurde hiilisin.Vurrud kadusid kui näärid,küüned maha viilisin.

Enda üle olin uhke,kõik mul hästi välja tuli.Päev nii tegemisterohke!Lõpuks ema koju tuli.

Kuid…kiidu asemel sain tukistada,mind nurka seisma pandi.Enne, kui sain tukastada,mul ema pesukäsna andis.

Kelly Kivirand

ANDEKAS LAPS

Väiksena ma olin korralik ja hea.Ikka nii, kuis tubli tüdruk olema ju peab.Koristades iga asi voodi alla käis,emale ja isale tuba täitsa korras näis.

Ühel päeval tuli ema jälle minu kambri,ära vahetada tahtis minu vana lambi.Siis ta nägi voodi alt et paistab mingi riie.Minul aga õue hakkas äkki väga kiire.

Ema suure hooga põrandale viskusja kõik asjad välja voodi alt ta kiskus.Jooksin ruttu - nii kuis sain - ma teise tuppa.Kui ema sai mu kätte, puhkesin nutma.

Ema riidles nii mis hirmus,minul oli nägu kurb ja vingus.Mamps mul ütles, et ma teaks,ta ei kiida seda heaks.

Siis ema keset tuba asjad kokku kandis,aega mulle ainult tunnikese andis.Tunni möödudes ta tuli mulle appi,koos me panime kõik ilusasti kappi.

Triin Lepp

TUTTAV, MIS?

* * *

20

Laekvere Põhikooli 9. klass

SAAMATA “TRIIBULISED”

Räägin natuke oma vennast, kes on aastane. Joosep on juba sellises vanuses, et teeb asjadega tutvust ja näpib kõike.

Joosepit ei pea enam miski kinni. Tal peab kogu aeg silma peal hoidma. Poiss läheb ise trepist üles, kolab kappides ja tõmbab riiulist raamatuid välja. Väga meeldivad Joosepile aga kassi-koera jooginõud. Ta keerab need tagurpidi ja läheb ise sinna vee sisse tatsama. Jõmmile endale pakub see muidugi väga nalja. On juhtunud, et ema ei leia enam sokke, mida poi-sile jalga panna, sest kõik on märjad. Joosepile meeldib kassi ja koera kiusata: ajab neid taga ja sikutab sabast. Kui talle selle eest vastu näppe lüüa, naerab.

See, millega Joosep hakkama saab, ajab meidki naerma, ise-gi ema. Kord lubas ema tal söögiga “solada”, mida vend suuri-ma rõõmuga tegi. Lõpuks oli poiss pealaest jalatallani kartuli-pudru ja keefiriga koos. Jälgisime ema ja vanaemaga teda kõr-valt ja naersime endil kõhud valusaks.

Selliseid “pahandusi”, mida me Joosep korda saadab, on veel palju. Tundub, et see käibki kasvamise juurde.

Võimalik, et kunagi kirjutab Joosep oma esimestest “triibu-listest” ise.

Thea Alliksoo

21

LASILA PÕHIKOOL

LASILA PÕHIKOOL

9. klass

Martin KudiKalev KuusemäeRauno LuhaMaire MoistoAile MundAndrei PavlovRoland PikhofJaana PähkelTea RandviirEvelin RaudNeidi Soopere Annely TammRainer TrilloAllar VahisaluRaigo Õiso

Klassijuhataja Raine Linnas

Annely Tamm

Minu kodutalu on meie suguvõsa kasutuses olnud alates 1920nda-test aastatest. Siin on sündinud ja elanud juba minu vanavanaema. Talu asub Rakvere vallas Mädapea maastikukaitseala vahetus lähe-duses, kus kasvab iidne tammik. See oleks justkui sümboolne - elada tammiku kõrval ning kanda perekonnanime Tamm.

Tammiku sees, mööda uhket alleed edasi minnes, avaneb vaade punastest tellistest mõisahäärberile - Mädapea mõisale. See kaunis hoone pärineb XIX sajandist. Õnneks on Mädapea mõisal peremees. Hoone koos ümbritsevaga näeb nii seest kui ka väljast kena välja.

Nii hästi pole aga läinud Jõepere viinavabrikuga, mille hiilgusest on vaid uhke kurepesaga korsten püsti. Hoone katus vajus sisse juba palju aastaid tagasi. Viimane peremees - sovhoosi sigala - on oma töö lõpetanud eelmise sajandi viimasel kümnendil.

Kadrina-Assamalla maanteel jääb paremat kätt mööda kitsukest rada minnes Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” autori Fr. Reinhold Kreutzwaldi sünnikodu, mida tähistab graniidist ausammas.

Veel paar kilomeetrit ning olengi oma koolimaja juures Lasilas. See vana mõisahoone on kooliharidust andnud juba 1922. aastast alates. Mina tulin siia 2001. aastal. Siin, Lasilas lelle juures, möödusid maail-makuulsa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri lapsepõlveaastad.

Minu koolitee pole pikk, kuid siia mahub palju suuremat rikkust, kui hõbevara ja kullakoormad ning lisaks on kõigel ajaloo hõng juu-res. Kivid, hooned, puud ja maastikud jutustavad mulle kooliteel oma lugu. Mina olen üks osa sellest loost, justkui rändur alleel ...

Annely Tamm

MINU KOOLITEE: ARU TALU - LASILA

Martin Kudi

Arvan, et Eestis on ebavõrdsust rohkem kui ükskõik millises pika demokraatiakogemusega riigis. Tänu riigi enda alla matnud majanduskriisile on Eestis palju töötuid ja töötusest tulenevaid sotsiaalseid probleeme. Linnas käies võib kohata inimesi, kes otsivad taarat või prügikastidest süüa, et elus püsida. Seda on valus vaadata. Riik saaks ja peaks palju roh-kem tegema selleks, et neid inimesi aidata.

Tea Randviir

Enamiku Eesti inimeste sissetulek on üpris vilets. Iga päev on näha inimesi, kellel pole raha, pole süüa, pole kodu. Inime-sed kasutavad iga võimalust, et tööle minna, hoolimata sel-lest, et puuduvad vajalikud oskused või haridus. Töötuid mõ-jutab majanduskriis väga. Samas on riigis rikkaid inimesi, na-gu monopoolsete ettevõtete juhid ja edukad ärimehed, po-liitikud. Neid huvitab vaid, et raha rohkem sisse tuleks.

Aile Mund

Ka Eestis on välja kujunenud inimeste jagunemine klassides-se – rikkad, hakkama saajad ja asotsiaalid. Arvan, et vähe-malt osa rikastest on siiski pingutanud oma tuleviku nimel omandades hea hariduse, teinud tööalast karjääri ning saa-nud enesele lubada ilusa kodu ning loonud perekonna. Sa-mas on vaeste hulgas palju lihtsalt joodikuid ja laisku inime-si, kes ei tahagi tööd teha. Nad on ise oma elu ära rikkunud.

Jaana Pähkel

SOTSIAALNE KIHISTUS EESTI ÜHISKONNASVäljavõtteid arutlustest ühiskonnaõpetuse teemal:

Minu arvates ei ole Eestis selgelt märgata klasside erisust na-gu mõnes teises riigis. Koolis tuleb küll ette juhtumeid, et õpilased, kes omavad kalleid asju, norivad neid, kellel firma-riieteks võimalusi pole. Täiskasvanud hindavad aga inimesi rohkem nende olemuse, mitte rahakoti paksuse järgi. Ja mis tähtsust on rahal, kui koolis mängida lihtsalt lolli ning mitte õppida – pole ju võimalik ilma hariduse ja teadmisteta töö-alast positsiooni kindlustada. Tööandja valik tänapäeval on targad, haritud ja enesekindlad inimesed.

Maire Moisto

Ma nimetaksin ohu- või riskigrupiks inimesi, kellel on vähe haridust ja selletõttu raskem tööd saada. Mida vaesem on inimene, seda vaesemaks jääb ta ka vaimsete ressursside poolest. See inimene ei käi teatris, kontserdil, reisimas. Kuid raamatuid lugeda ja selle läbi sisemiselt rikastuda võib iga-üks, kellel vähegi tahtmist on. Elame varakapitalistlikus ajas, mil kõik tahavad kiiresti ja lihtsalt rikkaks saada. Palka vä-hendades ja töölisi koondades tahetakse saada suuremat kasumit. Kõik ei ole veel kadunud, meie hulgas on palju ini-mesi, kellele on olulised vaimsed väärtused. Tahan loota, et neid saab järjest rohkem olema.

Annely Tamm

Lasila Põhikooli 9. klass

22

23

Koolilõpp on maitsev!

Koolilõpp on maitsev!

Tähista koolilõppu koos Selveri Köögiga!

Telli meilt isuäratav peolaud ja naudi seda koos

oma lähedastega. Vaata lisaks tellimine.selver.eu

Tähista koolilõppu koos Selveri Köögiga!

Telli meilt isuäratav peolaud ja naudi seda koos

oma lähedastega. Vaata lisaks tellimine.selver.eu

24

LEHTSE PÕHIKOOL

LEHTSE PÕHIKOOL

9. klass

Elina Born Tarmo Sild Airi Rüütnurm Imbre Allese

Klassijuhataja Maren Liivik

Lehtse Põhikooli 9. klass

Elinale meeldib lauldaElinale meeldib klaverit mängidaElina on energiline ja hoolivElina on tavaline õpilane

Airile meeldib pinksi mängidaAirile meeldib arvutis ollaAiri on rõõmsameelneAiriga ei hakka kunagi igav

Tarmole meeldib jalgpallTarmole meeldib korvpallTarmole meeldib arvutiTarmo on sõbralik poiss

Elina Born, Airi Rüütnurm, Tarmo Sild

SELLISED ME OLEME

Tarmo Sild

25

MEIE MÕTTED(katked kirjatöödest)

Eestimaa on väga ilus. Meil on neli imekena aastaaega: soe suvi, kuldne sügis, lumine talv ja roheline kevad. Mulle meel-dib siin elada.

Elina

Tihti ei oska inimesed rõõmustada. Just väikeste asjade üle. Olen rõõmus, kui saan koolis hea hinde või keegi ütleb mul-le kenasti. Kõige rohkem loeb ikkagi see, kui saan kiita. Väi-kegi rõõm võib päeva heaks teha. Paljudele võib see küll tü-hine paista, kuid tegelikult see nii ei ole.

Airi

Elus on suuri rõõme, aga kiputakse unustama just tillukesi rõõme, mis teevad iga päev meele heaks. Olen rõõmsameel-ne inimene ja mul on palju põhjuseid end hästi tunda. Näi-teks teeb mulle heameelt, kui saan sõpradega koos olla ja nalja teha või arvutit uurida. Elu oleks igav ilma muusikata.

Tarmo

Kunagi ei saa öelda, et midagi pole enam õppida. Elus on vä-ga palju asju, mida on vaja juurde õppida, ümber õppida. On olemas ütlus: “Pole tähtis, mitu korda sa kukud, vaid see, et sa iga kord püsti tõused ja edasi lähed.” Inimene ei saa öel-da, et ta enam ei õpi, kui koolis ei käi.

Airi

Lõpetanud põhikooli, lähen gümnaasiumisse ja pärast seda ülikooli õppima. Tahan, et mul oleks kõrgharidus nagu mu emalgi. Siis suudan elus paremini hakkama saada.

Elina

Tarmo Sild

26

MUUGA PÕHIKOOL

MUUGA PÕHIKOOL

9. klass

Kaido AasumetsReino AltpereKirsika BengaHelen KaldmaReemet KampusIngrid LeichterRobert LepaRain MeltsasMaris MirtMihkel RannalaKristjan RaudmäeGea ReimannAve ReitelMarina Siling–SilandTriin TikkerberSilver VeskiltMartin Õunapuu

Klassijuhataja Nella Lumiste

KOLM PÕRSAKEST

Kolmest põrsakesest saab oma 270 kg liha.Šašlõkki, grillvorsti ja muud liha, mida vaja.Aga proovi sa neid alles kinni nabida.Kord jooksevad eest, kord ehitavad maja.Korstnast sisse ronida pole mõtet.Sest seal nad juba teevad sinu jaoks lõket.Mine mängi parem nende ema ja pärast söö nad lihtsalt ära!Algul käivad nad küll pinda,aga tasub ära, sest vaata poes lihakilo hinda.Küsivad sult, miks sul nii suured kõrvad?Sina vasta, et ma teid paremini kuuleks, põrsad!Aga miks sul nii suur suu?Sest kohe ära söön ma su!Ja sellepärast ei jõudnudki Niff, Naff ja NuffRakvere lihakombinaati ju.

Robert Lepa

Kodu see on imeline paik,kodul sel on armastuse maik,kodu kannab sinu nime,kodu minule on tavaline.

Kodus ootab sinu pere,kõik nad ütlevad sul terehoolivad sust ema, isakui ka vanaema, vanaisa

Kodus seal su sõsar, veli,kellega sa vaidled, kakled veidi,kuid kallid on nad mõlemad,ei, pole miskit sõgedat.

Kodus sa ei kohku,kodus pole ohtu,seal on sinu kallimad,sind nad ikka sallivad.

Reemet Kampus

Muuga Põhikooli 9. klass

KODU ON NII IMELINE, TAVALINE PAIK

27

KODU ON NII IMELINE, TAVALINE PAIK

Koht, mis sisaldab kõikeja on kõikide maailma asjade eest.Koht, kus end rahulikult tunda võime,ka Kalev spale ta silmad ette teeb.Koht, kus justkui lindpriina vabalt kõike teha võime,ilma et keegi peale passiks või hukka mõistaks.Koht, mille seinte vahel olles vaid me ise teame,millised on siin saladused ja tegemised.Pole vaja karta,et su öeldu või tehtu kõigile teada saaks.Koduseinad vaikivad ning jätavad enda teada - igal juhul.Kodus on alati keegi -kala, koer või diivanipadi,kes sind nähes arvavad, et seegi,kui neid vaatad, on kui üks suur ja hellitav pai.Uksest sisse astudes tunned,kui hea on olla eraldatud sellest katkisest ühiskonnast,kus on ebaõiglus, õelus ning võltsilt peab naeratama,jälgima, et kedagi ei riivaks, muidu saab ebainimliku pilgu osaliseks.Tuleb osata hinnata seda kõike,mida suudab pakkuda kodu -loomulikku rahu, kõige turvalisemaid peidupaiku,võimalusi lihtsalt olla.Armas ema, kes seda kõike pakkunud,ka isa, kes selle nimel töötanud,on kõik oma hingelt andnud,et oleks hea ja et lapsest kasvaks perele uhkus.Kodu on koht, mis on jaganud õnne,esimest hammast ning esimesi samme,pisaraid, naeru ja kannatust -pluss vaaditäis armastust.

Helen Kaldma

Kodus on kõik nii puhas,kõik kust ema harjaga üle uhas.Kodus on õhkkond tubane,ka minu sees tunne hubane.

Kodus on kõik nii helge,kõik paistab silma nii selgelt.Kodus on alati olla hea,seda igaüks meist teab.

Kodus on kõik, kes sulle kallid,vanaema juuksed hallid.Kodus on alati hea lõhn,sest igal kodul on oma lõhn.

Kodu on nii eriline,aias lendab mesilane.Kodu on nii imeline,kuigi tunne tavaline.

Gea Reimann

KODUS

28

PÕLULA PÕHIKOOL

PÕLULA PÕHIKOOL

Õues väga külm ja pime,tuule see vaikselt sosistab,puude latvu kahendab.

Lund on maha sadand palju,tuisk pidutseb valjult.Tuisk palju pahandust on teinud,kõik teed nähtavuselt läinud.

Järsku kõik muutuma hakkas,lumesadu ootamatult lakkas.Soojakraadid oma töö tegid,lumest jäänud õuele vaid vesi.

Kaidi Aal

Suvi on päikseline ja soe,siis keegi raamatuid ei loe.Vahel sajab ka vihma, kui pahad lapsed saavad rihma.

Suvel pikad on päevad,siis vara kalurid merele läevad.Jaanipäeval ei maga keegi,kui Jaan süütab jaanileegi.

Armo Karu

9. klass

Kaidi AalDiana ErikArmo KaruWerner KoppelKaarel PartMehis RebaneMarko Smirnov

Klassijuhataja Laine Rohi

SUVI TALV

Põlula Põhikooli 9. klass

29

On olemas meil neli aastaaega,et neid näha, ei pea nägema vaeva.Kevad, suvi, sügis, talv järjest tulevad –kõik nad omamoodi põnevad.

Kevade tulekul sulab lumi ja jää,läheb soojemaks iga päev.Kõik loomad ning taimed talvest ärkavadning kõik seda märkavad.

On suvi nii soe ja ilus,vahel liiga palav, et seisa või vilus.See on hea, et nii palju on päikest,aga juhtub ka nii, et mõnikord lööb äikest.

Septembris juba langevad lehed puudelt,sügisest jutte kuuled inimeste suudelt.Jahedamaks muutub iga päev ja ka tund,varsti karud näevadki talveund.

Kui maha sadama hakkab lumi,tean, et kaugel on sügis ja ammugi suvi.Järjest külmemaks muutub iga päev,kuni maad katab lumi ning jää.

Diana Erik

Õues on talv,käes on märtsikuu.Praegu kirjutan üht valmi,mis räägib viimsest talvekuust.

Juba mitu päeva kestnud sula,kõik räästad majadel tilguvad.Kostub katuste sisselangemise müra,öö hakul tähed vilguvad.

Nüüd varsti tulevad miinuskraadidja jälle jäätub kõik see vesi.Kuid peagi merel liiguvad kaluripaadid –kalurite jaoks on see justkui mesi.

See talv on kahjuks liig lumerohke,palju kalu hapnikuvaegusse sureb –tuisk tuiskab kinni roogitud lohke;ning varsti lendavad tagasi kõik linnud ja kured.

Mehis Rebane

AASTAAJAD MÄRTSIKUU

30

RAKKE GÜMNAASIUM

RAKKE GUMNAASIUM

12. klass

Kätlin AunLiis LutterChris NevolihhinVerner PalliTeele PloompuuVeiko PoomKristiina PruulMerike PuusepAngela SahkErgo SildmetsRaimo SindonenGreete TreialTaavi VeelmaaMerilin Viilukas

Klassijuhataja Meeli Kerem

9. klass

Triin Alatsei Elvis EnnusTriinu Jaansen Siim Kruustok Lauri Lavrentjev Kalev Lebedev Hanna-Eliise Lepp Agnes Lillemets Kairi Nuudi Kristjan Ojamäe Aivi Paas Andre Perle Kent Piirioja Katre Pohlak Eigo Siim Toomas Sillamaa Moonika Suur Keijo Tomiste Gert Treial Alari UudlaMairo Viilukas

Klassijuhataja Kati Kirsipuu

12. klass

Katre Pohlak

31

9. klass

Merilin Viilukas

32

RAKVERE ERAGÜMNAASIUM

RAKVERE ERAGÜMNAASIUM

12. A klass

Maris Alanurm Terje Alanurme Helen Annuka Gerda Anton Elina Bandurina Kuldar Erras Henri Hang Teet Hansen Peeter Karjus Tarmo Kaunissaar Kaisa Kisand Marija Konkina Marina Kulik Sander Kõue Kati Liivak Martin Molotok Mati Murrik Gerli Männiste Agathe Pärna Andres Pärnaste Kerli Raudsik Kätlyn Siniallik Anni Teppan Triin Tinnuri Liina Torn Heleri Valg Ott Varimets Kristel Volmre Martin Võhni

Klassijuhataja Tiina Ervald

9. klass

Kaisa ApfelbaumMeikel BukinMarti HallingRisto HolmKadri HürgesKaivi JaagantAnette KalameesRenate KappeAgnes KoppelAljona KozljakovaJaanus KuusmikHelen LehtolaKert LillepeaLaura NõguMaksim OdnenkoEveli OrgMaarja PiigliPriit PõldmaDiane PüssHeinrich Robert RunnelJorma SuvorovAnne-Mary SäkkMaali TammKristiina TihhonovaKatriin VaherVillem ViermannLisete Vuntus

Klassijuhataja Tiina Linnart

12. B klass

Anneli AdlerAnnika AitsarVahur EichelmannKristiina EinalaMari-Liis HöövelTõnis KalmJulia KertKristi KeskülaEnelyn LehtsaluLea LemmingMaarja MaasiLiis MaasikMarilis MatikainenMihkel MehisteMerilin MitendorfKertu NeemeSigne PajuTevo SaksElina SiimLiina SinimäeTriin TreimannTanel TormMartin UntAndri UuekülaMarja VahvikMari-Liis VilgelmLy Vilisaar

Klassijuhataja Kersti Salulaid

QUQUMI – VIHMAPLADIN

Tume taevas. Tumedad pilved. Tugev vihm. Vihmapladin, mis kostub läbi klaasi minu kõrva. Kuuseoksad, mis peksavad vas-tu aknaklaasi, et minu tähelepanu endale saada. Ma kuulen, kuidas nad kutsuvad mind õue enda embusse. Vihmapiisad klaasi peal muutuvad pisarateks põse peal.

Hingamine muutub raskeks. Silme ees pilt keerleb. Ümber-ringi hakkab mustaks minema. Süda puperdab rinnus. Mis toi-mub?

Ma pean siit välja saama. Kohe!Jooksen klassiust paugutades välja. Kiiremini ja kiiremini. Ma

ei tohi häält teha - ei julge isegi hingata. Paiskan ukse lahti ja jään seisma. Soe, kuid tugev tuul puhub näkku. Kaheks sekun-diks jõudsin värske õhu lõhna tunda ja siis läks keerlev maailm mustaks. Kusagil kaugel kuulsin häält - tuttavat häält, kuid lii-ga hilja. Neiu kukkus maha. Vihm aga jätkas langemist, justkui Jumal oleks ette näinud, et nii juhtub, kuid Ta ei suutnud mi-dagi teha ja valas seetõttu abitusest pisaraid, tundes kaasa

maas lamavale neiule, kes hoidis ühe käega kramplikult süda-me kohalt kinni.

“Kas sa kuuled mind? Vasta mulle! Pea vastu....palun!”Ma arvasin, et tunneli lõpus on valge valgus, aga ma eksisin.

Nägin hoopis oranži valgustäppi. Täppi, mitte valgust. Imelik, aga eks meie maailm ole ise ka üks paras imelikkus. Tunnen õr-na tuult. Oh, kuidas ma sooviks mere ääres praegu üles ärgata. See oleks kena paradiis. Põrgu või taevas - peaasi, et mere ääres! Lained, kajakad, soolane merelõhn - meelierutavalt head. Neid ma vajan! Olen vajanud ja vajan ka edaspidi – olgu ma siis surnud või mitte.

Ma sattusin vist ikkagi põrgu, sest mul on soe olla. Just nii ma tahangi jääda. Ainult lained on puudu!

Avan aeglaselt silmad ja tunnen suitsulõhna. No tore, jäin bussijaamas magama vist! Pruun lagunenud tara ja must auto. See ei ole bussijaama moodi. See on ... see on mu koolimaja ümbrus. Vihma kallab nagu oavarrest, olen läbimärg, pea valu-

33

12. B klass

TIIT

PO

OM

tab - kuid soe on olla. Silme eest läheb suitsupilv mööda. Ma ei ole üksinda. Keegi on veel siin! Aga kes? Kes on see kurjategija, kes mu kõrval suitsetab? Pööran aeglaselt pead ja näen TEDA! Mida tema siin teeb? Miks just tema? Miks tema mu ümbert kinni hoiab? See soe tunne, see oli tema. Mis toimub? Mu pea - see kohe plahvatab! Süda ka rütmist väljas. Mis siin toimub? Appi!

“Sa olid näost valge ja vaadates su kiirust, hakkasin muret tundma ...”

Muidugi! Nagu sina tunneksid eales muret minu pärast!“Läksin sinu järel välja ja tahtsin juba küsida, et mis sul viga

on, kui sa kokku kukkusid. Sa hingasid raskelt ja ei reageerinud mu häälele. Ma hakkasin juba paanikasse sattuma, kui sa järs-ku rahulikuks muutusid. Ma arvasin juba, et sa ... noh, võid vist ise edasi arvata. Hiljem, kui mullist välja tulin, nägin, et sa hin-gasid jälle. Mitte küll normaalse kiirusega ... sa pigem hingel-dasid ja värisesid. Võtsin su sülle ja tõin siia nurga taha. Mul pi-di süda seisma jääma! Sa oled nõme, et nii teed.”

“Miks sa õpetajat kohale ei kutsunud või mind arsti juurde ei viinud. Selle asemel tood mu siia nurga taha, nagu tahaksid ära vägistada või midagi ja teed suitsu hoopis. Muide, kooli territooriumil ei tohi suitsu teha,” vastasin aina kõrgeneva too-niga.

“Mul täiesti ükskõik. Mul on sinu pärast närvid läbi ja läbi-märg olen ka veel!”

“Keegi ei käskinud sul minu järel tulla ja siia vihma kätte pas-sima jääda. Opakas!” nähvasin ma vastu, kuid ei suutnud pu-nastamist tagasi hoida, sest ta oli ikkagi üks armas opakas.

“Nojah, juhtub ... lähme sisse nüüd.”Ma armastan vihma, eriti paduvihma. Mida tugevam vihm,

seda parem.

“Kas sa tead, et ma armastan vihma. Kõige mõnusam on pal-jajalu paduvihma ajal väljas olla. Ma armastan seda tunnet. Ma ei suutnud eesti keeles keskenduda, sest pidin aknast välja vaatama. See on nii ilus,” õhkasin ma käsi välja sirutades tasa-kesi.

“Imelik oled. Vaata nüüd. Ma olen läbimärg. Kui ma nüüd haigeks jään, siis on see sinu süü.”

Rumal inimene, ma ei saa temast üldse aru. Kord on selline ja siis jälle selline.

“Kuule!” hüüdis ta järsult seisma jäädes.No mida ta nüüd tahab?!“Ära enam nii tee. Sa ajasid mulle hirmu nahka.”Ta hirvepruunid silmad puurisid oma tee minu silmadesse ja

vastu tahtmist langesin talle sülle. Klammerdusin küüntega ta särgi külge ja soovisin, et aeg peatuks.

Kell helises ja inimesi hakkas klassidest välja voolama. Seal, kus äsja kaks noort seisnud olid, oli ainult veeloik alles. Ühed märjad jalajäljed läksid trepist üles ja teised läksid nurga taha.

Ma armastan vihma. Mida tugevam vihm, seda parem.Ma armastan tumedaid pilvi. Mida tumedamad pilved, seda

parem.Ma armastan müristamist. Mida tugevam müristamine, seda

parem.Ma armastan äikest. Mida rohkem ja uhkem äike, seda pa-

rem.Süda hakkab sees puperdama ja tahab end just kui lõhki

tuksuda. Ma satun ärevusse. Mu mõttejooks jääb seisma ja keskendun ainult vihmale, müristamisele, äikesele ja pilvedele.

Julia Kert12. B klass

34

RAKVERE ERAGÜMNAASIUM

Saabub kevad ja muru paneb mullale teki peale,oksad sünnitavad lehti, uus elu uuele reale,linnud taasavastavad hääle, kuu päikesega mängib matsu,loodus ärkab, annab õnne, jõudu jaksu,päike naeratab soojalt, toidab vastsirgunud taimi,roheline värv üksikuid puid metsaks põimib,saame äikest ja vihma, sooja järvevette,kuid varsti on lõpp, suvi tõmbab kardinad ette,Punakalt loojuv päike, kuldkollased lehed,lõpetavad sellel aastal, kui puu puhkama läheb,kastene muru, udukogud heinamaal,see on meile sügis, kuid kõik puud leinavad,tuul sahistab lehti, helesinine on taevas,seal pilved ehitavad valget laeva,õrnad vihmapiisad, loigust peegeldub vikerkaar,ilmataat on hetkel taeva kraane sulgemas,valmivad õuna ja pähklid kukuvad,selle kirju pildil fotokaameraga ma lukustan,päike varakult jääb magama, kuu pakub valgust,varsti käest kinni tervitamine talve algust,Tuiskab, külmetab, maa valgeks saab maalitud,puud kannavad mütse, tähed on paaritult,lumi katab sügist, surnut, päike lumega teeb trikki.silmipimestav valgus, lumel samme pikki,külm kuid pehme voodi, kuudeks maha loodud,kõik aastaajad vähehaaval teieni on toodud.

Annika Aitsar12. B klass

AASTAST AASTASSE

12. A klass

TIIT

PO

OM

Lea Lemming, 12. B klass

Maarja Maasi, 12. B klass

35

9. klass

TIIT

PO

OM

Erandlik inimene keset ühenäolist ühiskonda - see teema on inspireerinud sadu kirjamehi ja kunstnikke läbi sajandite. Kaht-lemata põhjusega, sest erandlik inimene, kes ei kaitse end maskiga ega varju grupi ühetaolisuse sisse peitu, on teema, mis võimaldab ajaüleseid üldistusi. Selle inimese saatus on igal juhul traagiline.

Julgen väita, et igas ühiskonnas on isikupäraseid teisitimõt-lejaid, ühiskonna tavadest julgelt mööda astuvaid mehi ja nai-si, ühesõnaga erandeid. Küsimus seisnebki selles, mil moel ühiskond nendega suhestub. Arvan, et tugevas ühiskonnas antakse teisitimõtlejaile võimalikult palju vabadust. Sest mõis-tetakse, et arvamuste ja olemuste eripalgelisus vaid rikastab üldpilti. Tugev ühiskond ei karda, vaid toetab oma erandeid, ei näe neis musta lammast valgepealises karjas, vaid pärlit keset põlevkivi.

Üldistatult võib öelda, et erandlikul inimesel on kolm valiku-võimalust. Sõltub eelkõige inimesest, aga ka teda ümbristevast maailmast, millise võimaluse ta valib. Mina ei jul-ge ühtki võimalust teistest paremaks pidada.

Esimene variant on see, mille valisid omal ajal inglise kunin-gas Richard III või Saksa füürer Adolf Hitler. “Halli massi“ mitte-sobituvatena otsustasid nad jõumeetoditega end selle massi silmis kehtestada. Võttes appi terroristlikud meetodid, hirmu-tamise ja ähvardamise, rivaalide tagakiusamise ja tapmise, saavutavad nad masside üle võimu. Tekib olukord, kus ühis-kond ei alluta erandit, vaid erand ühiskonna. Selliste juhtumite juures on huvitav seegi, et säärased erandlikud inimesed ei kannata oma ühiskonnas teisi erandeid. Nad hävitavad need silmapaistva järjekindlusega. Eristumisõigus on vaid juhil, neid ümbritsevad olgu ja jäägu halliks massiks. Kuid ka selliste või-mukate erandite saatus on enamasti traagiline. Nad hukkuvad või hukatakse. Ja kui neile ka omas ajas vastu ei astuta, mõis-tab ajalugu nad ikkagi viimaks hukka.

Teine variant sobib väga tugevatele inimestele. Erandeile, kes julgevad ja suudavad lõpuni endaks jääda. Heita maailma-le väljakutse. Olla isiksused. Üks selliseid on näiteks Edmond Rostandi suurteose “Cyrano de Bergerac” nimikangelane. Mees, kes eristus teistest juba väliselt – oma hiigelnina poolest - ja kes ka oma sisemise õiglustunde, särava luuleanni ja to-taalse printsipiaalsusega ümbritsevast maailmast silma torkas. Lõputu idealismi ja sädeleva espriiga mees, kes tahtis “minna teed, kust keegi muu ei lähe” ning teha seda nii “kõigi abita” kui ka “kõigi vastu”. Sellised inimesed teenivad omas ajas nii varjatud imetlust kui ka välist põlgust. Tihti surevad nemadki traagiliselt, ent kui neil veab, kirjutatakse nad hiljem kuulsaks. Sääraseid idealiste on maailmal väga vaja, kas või juba selleks, et ennast nendega kõrvutades oma kehvust mõista. Hea, et meil selliseid idealiste veel on, ja hea, et mõned varasemad idealistid elavad tänu kirjandusele meie keskel edasi.

On veel kolmaski võimalus, mis võib tunduda küll esmapil-gul kõige lihtsam, kuid ei pruugi seda teps mitte olla. See on oma põhimõtetest lahtiütlemine, neist vähemalt väline taan-dumine, massi sulandumine. Seda laadigi näiteid leiab aja-loost ja kirjandusest mitmeid. Sellised persoonid on esile tõus-nud enamasti just hirmuvalitsuste ehk siis esimeses variandis kirjeldatud isikute juhtimise aegu. Tihti juhtub, et ühiskonna survel oma vaadetest lahti öelnud inimesed kahetsevad hiljem oma tegu ja teenivad ära ka järeltulevate põlvkondade (põh-jendatud) halvakspanu. Niisiis on ka nende saatus traagiline.

Tuleb tunnistada, et eristumine pole põrmugi kerge. Valida tuleb kolme väga halva variandi vahel. Ja siis seda risti kanda. Lootes, et kui kaasaeg su valikut ei mõista, teeb seda vähemalt tulevik ja sind jäädakse mäletama inimesena, kellega polnud küll kerge, aga see-eest põnev.

Priit Põldma9. klass

ERANDLIKU INIMESE TRAAGIKA

36

RAKVERE GÜMNAASIUM

RAKVERE GÜMNAASIUM

12. A klassmatemaatika-füüsika õppesuund

Kevin Ambus Greete Horn Rainer Janis Triin Kalvik Kristjan Kangur Priidik Kasak Sten Kisand German Leiman Mati LoiteGert Lõhmus Liisi Lõo Hanna Muldma Mehis Muldma Siim Neljandik Siiri Nool Marko Normann Oliwer Nõlvak Ragnar Nõmmela Raido Pajula Kristjan Pulk Karel Põdra Heleri Rohtsalu Veiko Samma Kadri Saul Sandra Sulp Liisa Suurkaev Mari Tarto Liisi Tiitus Maarja Tomps Taavi Turban Madli-Kärt UprusRoland Urbas Mihkel Vaher Ardi Viires

Klassijuhataja Maie Karus

12. B klassinglise keele õppesuund

Allan Aavaste Julia Grintšina Anette Heinsoo Reine Hindrekus Kadri Kaldma Anna-Stiina Kaljusalu Kristina Kostap Rebeca Kusma Kadi Kärmik Mart-Aleksander Lepanen Vahur Lepik Krista Puur Karel Pärlin Oleg Zolotarjov Äly Teras

majanduse õppesuund

Raimond Akimenko Carl Georg Bobrov Joonas Erm Kristjan Feinman Kristjan Kivi Kristi Kokkar Berith Laurimaa Kadri Malmberg Marja-Liisa Metsmaaker Martin Orav Anne Perm Kai Plotnik Aivi Puhilas Madis Põdra Pille Põldver Andres Rattassep

Klassijuhataja Ursula Vaimets

12. D klass matemaatika-inglise keele õppesuund

Andra Annimäe Mihkel Eimla Anti Kangur Daile Karus Taavi Kasler Anna-Liisa Kirsch Anni Kivimägi Rainis Kolgo Madis LaasikBirgit LepaKeijo Lillo Külli Lumiste Mihkel Lõhe Mariliis Maamägi Anni Mandel Mihkel MartinsonSander MoksKeiju MüürKadri PakastePille PuustaCathy PärnametsKairi RüütelKadri SaukasMaarja SoidlaSteven SpelmanAnneli TammMaarja TingasKaur TullHanna UueniSirli Vaher

Klassijuhataja Vivian Kruusmaa

SÜGIS

Sügis, ta värvilist õue mul pakkumas on ja ka teistele.Kõigile, kes seda ilu ja naudingut vähegi märgatasoovivad. Kollased, punased lehed on puudel ja maastki neidjuba sa otsida võid. Ning kui kõnnid sa tammede all ning eijaluta seal nii, et nina on vaatamas taevasse, tõrusidvaatab sul vastu ning rõõmsamaks teevad ka kurva ning rõõmutuhinge. Jah, sügis on vihma ja tormide tooja, kuid siiski talootust ja soojustki vaikides endaga põues me koju toob.

Daile Karus

Kaugel, kuid samas nii lähedalAhvatlemas on vili nõnda mahlane ja heaOlles ihaldatud paljude pooltMuudab see raskeks leida mõne vea.

Keiju Müür

KEELATUD VILI(Heksameeter)

37

12. A klass

12. B klass

38

RAKVERE GÜMNAASIUM

OOTUSES

Ja rõkkab süda rõõmust, õnnest suurest,kui mõtlen kevadele, päikesele, ning linavästrikule väikesele,kes lendab metsa poole minu juurest.

Ma tahaks juba joosta värskel murulJa nuusutada tärgand’ lilleõisi.Jah, õisi, mida unes näha võisin.Ses unes, milles käisin kõrgel kurul.

Ma und, mis rääkind’ poleks suurest soojast,Ei ole näinud mitu pikka kuud jasee ootus tunda kevadõhku pihul

ta kasvab, muutub tugevamaks Loojast.Kui lõpuks kasemahla kastan suud ma,siis tundub, et ootus täide läinud viivul.

Daile Karus

Armastada tähendab kannatada?Või olen nii rumal ja ei saa aru?See on tõesti miski, mis mul pähe ei mahu.Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kustNing läheb samuti teadmata kuhu.Armastus tekib äkki, kas temperamendi või nõrkuse ajel,ega anna rahu.Kui armastatakse, siis on süda see, kes otsustab.Armastus on nagu palavik, ta sünnib ja kustub.Armastus ei pea olema see, mida tahta.Armastus on pigem see, mida peaks kartma.

Keiju Müür

PILGUD ON ESIMESED ARMASTUSKIRJAD

12. D klass

39

40

RAKVERE PÕHIKOOL

RAKVERE PÕHIKOOL

9. klass

Janno EigiAin JärviGert KaasikKertin KirsiKarina KonstantinovSandra KrõlovTeele LumilaHanna-Betty MiltopSandra MuttikIvar MäemetsAgaate MälgandJane NappKatrin PentRasmus PiltSander PõldKeit ReitelKelly RinneKevin Vilu

Klassijuhataja Eve Kruusmaa

41

9. klass

Enamik 9. klassi õpilasi muretseb oma hinnete ja tuleviku pärast. Kuid on ka neid, kes ei hooli sellest, mis neist tulevi-kus saab. Ei püüa ega pinguta ning jäävad klassi kordama. Hiljem nad taipavad ja kahetsevad, et oleks pidanud õppi-ma, kui täiskasvanuna töökohta ei leia. Ma olen väga õnnelik selle üle, et ma tean, kes minust tulevikus saab ja mida ma elult tahan. Haridus on väga tähtis ja iga inimene peab ole-ma haritud, sest sellest oleneb tema intelligentsuse tase.

Jane Napp

Olen palju mõelnud sellele, kuhu kooli edasi õppima minna. Kindlat otsust pole ma teinud, sest ma ei tea ju, mis hinnete-ga ma lõpetan. Soov oleks minna Rakvere Reaalgümnaasiu-mi, sest mulle meeldib see kool. Kui hinded on halvad, tuleb leppida ametikooliga. See kool ei olegi kõige halvem va-riant, sest kui seal õppida viitsin, saan sealt ka edasi ülikooli minna. Minu unistus on omandada keskharidus ja seejärel ka kõrgharidus. Õppimine ongi minu töö ja ma pean seda hästi tegema.

Gert Kaasik

Põhikooli lõpueksamite pärast ma väga ei pabista. Olen kin-del, et teen eksamid ära vähemalt kolmele, kuid loomulikult loodan, et saan paremad tulemused. Valikeksamiks võtan ma inglise keele. Ka kaheksanda klassi valikeksamiks oli ing-lise keel ja sain päris hästi hakkama. Edasi tahan ma õppima minna ametikooli, kuna seal omandan eriala, samas saan minna edasi õppima. Olen mõelnud ka gümnaasiumi peale, aga paljud minu tuttavad, kes on läinud gümnaasiumisse edasi õppima, väidavad, et gümnaasiumis on väga raske. Lõ-petuseks võin öelda, et minu jaoks on õppimine väga tähtis ja ma olen õnnelik selle üle, et olen jõudnud juba üheksan-dasse klassi.

Kevin Vilu

Need kaheksa aastat, mis ma siin koolis veetnud olen, on ol-nud vahvad. Me oleme klassiga käinud palju teatris ja muu-seumis. Kaheksanda klassi lõpus käisime Soomes, kus oli vä-ga tore. Aastatega on tekkinud arusaam õppimise tähtsu-sest. Kui tahad midagi saavutada, tuleb selleks vaeva näha. Minagi soovin eksamid edukalt sooritada ja gümnaasiumis-se edasi õppima minna.

Sandra Krõlov

Üheksa aastat on pikk aeg ja selle jooksul on saadud palju mälestusi, nii häid kui halbu. Mäletan hästi, kuidas ma enne kooli käisin ettevalmistusklassis. Esimesse klassi ma alguses minna ei tahtnud. Kartsin, et õpetajad on kurjad ja koolis on raske. Tegelikult oli meie esimene klassijuhataja väga tore inimene ja õppimine polnud üldse nii raske, kui ma arvasin. Algklassides oli kõik teistmoodi kui praegu. Meil oli kindel klassiruum ja asjad sai jätta lauasahtlisse. Nii ei pidanud kõi-ke kogu aeg kotiga koju ja järgmisel päeval jälle kooli tagasi tassima. Igal söögivahetunnil ja mõnel kooliüritusel pidime käima kahekaupa käest kinni. Mäletan, kuidas koolis sai iga päev jogurtit. Kui jogurtit polnud, anti piima. Vahetundides jagati porgandeid. Hästi jäid meelde klassiõhtud. Neid kor-raldasime päris palju, tavaliselt tõid kõik süüa kaasa ning mängisime pikka nina ja silmapilgutamist. Viiendas klassis saime uue klassijuhataja. Koolis toimus palju põnevaid üritu-si ning käisime ekskursioonidel.

Kelly Rinne

Tagasivaade kooliteele on nalja ja rõõmu täis. Esimeses klas-sis oli kodutööd vähem ning ka hindeid ei pandud. Saalis mängisime vahetunni ajal matsu või kivikuju. Väga meeldi-sid ka ekskursioonid, see andis vaheldust koolielule. Viienda klassi alguses saime endale uued õpetajad ning ka vana klassiruum läks teisele klassile.

Miljonid inimesed on teinud samasuguseid otsuseid, nagu mina varsti teen. Neil olid peas samad mõtted, mis mulgi. Kuhu edasi õppima lähen? Kuidas ma hakkama saan? Loo-dan, et kui tuleb minu aeg neid otsuseid teha, siis teen õiged valikud.

Sander Põld

42

Suurim muutus meie jaoks oli 5. klassi minek. Sellest ajast on meil olnud iga aine jaoks oma õpetaja. Põhikooli läbimine ei tähenda minu jaoks õppimise lõppu. Loodan sisse saada Rakvere Reaalgümnaasiumisse ning selle ka edukalt lõpeta-da. Kindlasti plaanin kunagi ka ülikooli minna. Mul on hea meel, et olen jõudnud üheksandasse klassi ning minu jaoks on tähtis õppida headele hinnetele. Ma arvan, et kõik inime-sed peaksid omandama vähemalt põhihariduse. On tähtis olla haritud, et saada endale tulevikus ka töökoht.

Keit Reitel

Ma mäletan häguselt esimesse klassi astumist. Aktusel andis direktor aabitsa ja ütles mulle midagi. Kahjuks mina ei mäle-ta, mida ta ütles. Kui kooliteele tagasi vaadata, tuleb nalja-kaid momente meelde, aga sel hetkel ei tundunud need eriti naljakad. 5. või 6. klassis tekkis Ainiga tüli. Ma tõukasin ta inglise keele klassi ukse vastu ja uks kukkus eest ära. Olin vä-ga vihane, kuna õppealajuhataja kirjutas mulle pika märkuse päevikusse. Ma pidin seda märkust vanematele näitama ja isa kohustuseks oli uks ära parandada.

Kertin Kirsi

Mäletan, kuidas esimesel koolipäeval ema mind üles äratas ja ütles, et end valmis seaksin. Sõit kooli tundus väga pikk, olin hästi ärevil, tahtsin nii väga saada endale aabitsat. Teisel koolipäeval oli hirm, et ei saa hakkama, aga ometi polnud mul midagi karta. Mul oli aabits juba ammu peas. Matemaa-tikatunnis pidi arvukaarte tõstma, kui õpetaja tehet näitas, ma pole kunagi hea peastarvutaja olnud, vaatasin alati ees-istuja pealt maha. Vastu valgust paistsid kaardid ju läbi. Raa-matuid ei meeldinud mulle üldse lugeda. Nüüd, kui olen üheksandas klassis, saan aru, et raamatud võivad olla ka hu-vitavad. Veel mäletan jõuluvana, istus saalis kuuse kõrval, kõik lapsed pidid salmi lugema, et kommikarpi saada. Meie kool on tervistedendav, vahetundide ajal jagati porgandeid, isegi tunnis võis krõbistada. Õpetajate päevad olid ka tore-dad, siis sai alati nalja.

Tean, et kui siit koolist lähen, hakkan põhikooli taga igat-sema, siin on head õpetajad. Kindlasti on kõigil oma lem-mikõpetaja ja tund. Lõpetuseks soovin kõikidele üheksanda klassi õpilastele, et neil läheks eksamitel hästi ja et nad teeks õige valiku, kuhu edasi õppima minna.

Teele Lumila

RAKVERE REAALGÜMNAASIUM

RAKVERE REAALGÜMNAASIUM

12. M klass

Mari-Liis AasRene BotvinLiise EiberKeith EverHelen GalkanTaimo HeinsaluRenate KaasikKadri KaskMerli KaunissaarUku KeslerKristjan KivistuMerilyn KloosterMargit KuhlbergAnna-Liisa KuusmikKim LepikSävelin LinnasSander LõhmusKertu MeldreMerlin MetsJanno MäemetsGrete OnnaAndres OppoKristi PastimäeTeele PeilSander ReinusTriin ReismannHanna-Liisa RemiküllLiisa RohilaEgle SepajõeAndra SoonesteSilver SusiHanno ToomeKadri Vaagert

Klassijuhataja Liivo Raudver

VABADUS

Neli seina, lamp, kirjutuslaud ja voodi – seda tuba ei saanud kuidagi muud moodi iseloomustada. Puudusid värvid, kõik olid ühtlaselt tume ja hall. Kõik neli laenurka olid kaetud ämb-likuvõrkudega. Tundus, nagu see tuba oleks päris pikka aega üksi olnud. Kinnimüüritud aknast oli kuulda vihisevat tuult ja tänavalt kostvaid autosid. Need helid ei olnud ainsad, mida tu-ba kuulis. Majas, kus tuba oli, elasid inimesed. Need inimesed ei maganud mitte kunagi, vähemalt nii tundus toale. Pidev lärm ajas toa tihti endast välja. Eriti siis, kui ta puhata tahtis. Korralikult magada polnud tuba saanud juba neli aastat. Sa-

mas meeldis toale väga kuulata ülalt häguselt kostvat klaveri-mängu.

Kuigi tuba oli olnud viimased neli aastat peremeheta, ei saa väita, et ta oli üksik. Toal oli üks sõber. Selleks oli laelamp, mil-lest ta nii suure kiindumusega kinni hoidis. Oma kiindumuse väljendamiseks laskis tuba lambi mõnikord edasi-tagasi kiiku-ma. See meeldis lambile väga. Tuba ja lamp elasid neli aastat ideaalses sümbioosis, kuni ühel õhtul kostis tuppa lähenevaid samme ja võtme keeramist. Uks, mis oli seisnud suletuna pea-aegu 1521 päeva, avanes. Kahemeetrine valgussammas tungis

12. R klass

Marleen AasaAllan AksiimHeleri BerlokkoLaura EiberKelli FlorenNatalja HrabrovaSander IlvesRobert KiikKaarel KilkiSiim KilkiMartin KlaatsEik LaasikHando LaasmägiKadi LaukEeva-Maarja LaurLiis LõuneRauno MoistoHelena MäeTanel MängelHenrik MõttusPiia OnkelAllan PärnMartin PärnakTuuli RaalSilver ReinsaarHannes ReinsooBirgit RemiküllLiis RoostikMartin RuutoTriin SoosaluJanelle TarumAljona TitovaRisto TomingLiina Virusiim

Klassijuhataja Riina Rohtung

12. T klass

Merilin AdossonArlene AllandiAnneli AnnukAlfred DudarMadlin EiskopAgne JõgisKristiina KonstantinovHelina-Victoria KruupKerli KängseppRainer KüttisAllar LassPille-Riin LillepaluGrete LillepeaKaspar PiigliBirgit PohlakLiis PõldKaisa PõlderKaupo RebaneEliise ReinebergMaria-Ann RohemäeAndra RummHanna-Kaisa SoonGreete SteinburgDiana ŠestakLiana ŠestakTaavi TammaruTairi TammaruEliise TustSilja VahiSilver VahiKristel ViiraHell VitsutKadi Välimäe

Klassijuhataja Liivi Kulli

43

12. M klass

kõikjale tuppa. Tuba oli pimestatud. Esimest korda nelja aasta jooksul nägi ta valgust.

Tuppa astus üks tume kogu. Hoolimata esialgsest ehmatu-sest, suutis tuba rahulikuks jääda. Tume kogu liikus toas närvi-liselt edasi-tagasi, nagu otsiks midagi. Vaikiv tuba ei reetnud sissetungijale midagi. Lahtisest uksest ei paistnud ainult pi-mestavat valgust. Helid, mis olid toa jaoks olnud pikka aega summutatud, kostsid nüüd selgelt. Tuba oli lummatud ehedalt kostvatest inimhäältest, klaverimängust ja autode mürast. Ta ahmis neid helisid ennastunustavalt endasse. See ei olnud te-ma jaoks enam lärm, vaid muusika. Ta unustas kõik muu ja lasi valgusel ja helidel oma seinu paitada. Mõni hetk hiljem avanes kirjutuslaua sahtel. Seal olid roostetanud käärid, mis olid saa-

nud nüüd uue omaniku. Tume kogu nihutas nurgas asetsevat voodit, astus selle peale ja sirutas end äsjaleitud kääridega lae suunas. Käis klõpsatus. Mõne hetke pärast uks sulgus.

Tuba oli jälle pime ja helisid oli vaevu kuulda. Tuba kurvastas hetke ja siis mõtles, et vähemalt on tal lamp, kellega tal igav ei hakka. Suureks üllatuseks polnud lampi enam tema küljest edasi-tagasi kiikumas. Nüüd oli tuba ihuüksi, samas teadis ta, et tema sõber suudab nüüd kellelegi valgust pakkuda, mida ta enne teha ei suutnud. Selle teadmisega tuba uinus.

Sander Reinus12. M klass

PENSIONÄRIDE EKSKURSIOONIBUSS

Ma poleks pidanud üldse üles tõusma. Olekski võinud sinna bussi magama jääda. Ma ei saa aru, mis toimub ... Ühel hetkel olin bussis, teel koju, mu ümber peamiselt koolilapsed, kuid üles ärgates oli kõik muutunud ... Mind ümbritsesid vaid tige-date pilkudega vanurid, kes lugesid ajalehte, kudusid või ma-gasid norsates. Aknast välja vaadates ei saanud ma aru, kus me oleme, sest tavalisest marsruudist tundus meie asukoht erinevat. Tolmuste tänavate asemel nägin aknast vaid suuri puid, mis alleena mõlemal pool teed kasvasid. Puud olid nii ti-hedad, et nende taha ma ei näinudki.

“Kuhu see buss sõidab?” küsisin ma kõrval istuvalt vana-proualt.

“Kuhu-kuhu, tagasi loomulikult!” vastas ta tõredalt.

“Kuhu tagasi?” ma ei saanud ikka millestki aru.“Ärge mängige lolli, te teate ju küll. Kuhu mujale meil ikka

minna on?” Vanaproua tundus mu küsimustest vihale aetud olevat ja sulges protesti märgiks silmad. Teeskles, et magab, ja mu edasistele küsimustele ta enam ei vastanud.

Sattusin veel suuremasse segadusse, ma tundusin olevat ai-nus, kes millestki aru ei saanud. Püüdsin leida kedagi, kes tun-duks sõbraliku moega ja oleks nõus mu küsimustele rahulikult vastama. Siin peab ju olema inimene, kelle suunurgad ei oleks allapoole veetud ja kes kohe pilku kurjalt kõrvale ei pööraks, kui aru saab, et ma midagi küsida tahtsin. Kuid ei, terve buss oli täis pahuraid vanainimesi. Isegi omavahel ei rääkinud nad sõnagi.

44

RAKVERE REAALGÜMNAASIUM

12. R klass

“Bussijuht!” mõtlesin ma. Bussijuht teab ju, kuhu me läheme ja miks koolilapsed on järsku vahetunud pahurate pensionäri-dega. Suure vaevaga sain oma aknaaluselt kohalt välja, sest kõrval istuv vanadaam ei pidanud sugugi vajalikuks korraks püsti tõusta või oma jalad koomale tõmmata, et mind mööda lasta. Vastupidi: ta istus nii ette kui võimalik ja surus oma jalad vastu eesolevat pinki. Ma ei püüdnudki enam paluda, et ta mind mööda laseks. Vaatamata tema norskamisele ja kinniste-le silmadele sain aru, et ta tegi seda kõike meelega. Terve va-hekäik oli täis vanakeste kompse. Kui palusin mõne suurema koti korraks eest ära tõsta, sest mul oli tõesti väga vaja bussiju-hi juurde pääseda, sain vaid kurja pilgu osaliseks. Kui mu kõr-val istuv proua ei oleks mulle alguses paari lausega vastanud, oleksin arvanud, et nad on välismaalased, kes ei räägi minu keelt, kuid tegelikult olid nad lihtsalt õelad vanainimesed.

Lõpuks jõudsin bussijuhi juurde, kuid sain peagi aru, et te-maga rääkides ma suuremat selgust ei saa. Olin harjunud, et bussijuhid on keskealised, lipsu ja vestiga mehed, kes üldjuhul klientide vastu sõbralikud või siis vähemalt viisakad on. Siin oli kõik aga täiesti vastupidi: bussi rooliratast keeras umbes seits-mekümneaastane vanaproua, kellel veel lokirullid peas. Lisaks oli ta nii lühike, et jalad vaevu pedaalidele ulatusid. Ta ei pan-nud tähelegi, et ma ta kõrval seisin ja teda päris tükk aega jõl-litanud olin. Võib-olla tulenes see sellest, et ta pudelipõhjapak-suste klaasidega prillid olid nina peal olemise asemel peavõru-na peas. Igaks juhuks ei julgenud ma teda oma küsimustega tülitada. Mul oli tunne, et iga järsemgi hingetõmme oleks bus-si kraavi viinud.

Püüdsin meenutada täpset hetke, mil ma bussi peale läksin. Kahtlesin juba oma selges mõistuses, ma mõtlesin, et ehk läk-sin pärast tööd tavalise 62A asemel näiteks mõnele pensionä-ride ekskursioonibussile. Aga ei, olin täiesti kindel, et sellist ek-

situst ei saanud ma teha. Ma ei mäletanud küll täpselt, milline see buss välja nägi, kuhu ma sisenesin, kuid mulle tundus, et tegu võis olla sama bussiga. Tõenäoliselt olid minu magamise ajal kõik koolilapsed maha läinud ja pensionärid peale tulnud. Ma ei teadnud ju, kui kaua ma maganud olin, ja kella patareid olid ka just eile tühjaks saanud. Järsku meenus mulle aga bus-sijuht. Teda oleks ma ju ometigi märganud! Rullidega vana-memm roolis ei saaks kellelegi märkamata jääda!

Edasi ma mõelda ei jõudnudki, sest kõik memmed-taadid hakkasid sagima ja riidesse panema. “Lõpuks lähevad nad ma-ha ja siis läheb buss arvatavasti uuele ringile ning sõidab jälle tavapärast teed!” mõtlesin ma. Vanakesed muutusid pahura-maks ja nende liigutused muutusid veel aeglasemaks, kui buss seisatas ja tundus olevat nende peatus. Mul oli tunne, et nad teevad kõike selleks, et mind närvi ajada. Pikkamisi läksid nad mööda kitsast vahekäiku välja. Kui viimane memm bussist lah-kus, märkasin, et ka bussijuht väljub! Ta läheb lihtsalt jalgu si-rutama, mõtlesin ma. See on arvatavasti lõpp-peatus ja pärast väikest pausi sõidame jälle edasi, õigemini tagasi.

“Härra!” hüüdis mind äsja bussi sisenenud vana naine. “Här-ra, ma saan aru, et te ei taha siia tagasi tulla, aga teie reis on nüüd läbi, on aeg tagasi tulla!”

Vaatasin enda taha, äkki istus seal veel keegi, kellega naine rääkis, aga ei, olin bussis ainus. Järsku lähenes ta mulle, võttis mu käest kinni ja vedas ukse poole. Alles siis panin oma käsi tähele! Bussiaknast peegeldus mulle vastu vana mees: hallide juuste, pika habeme, kortsulise näo ja kurja pilguga vanamees. Mu taga ei seisnud kedagi ...

Eliise Reineberg12. T klass

45

12. T klass

JÜRINagu igal pühapäeval, kohtusid ka sel nädalal Mari ja Jüri taludeva-helise karjamaa kõige kaugemas, metsaäärses nurgas.“Mari!”“Jüri!”Mari tuli põõsa tagant välja, põsed õhetamas ja nägu naerul. ”Mul on nii hea meel sind näha! Kartsin, et sa seekord enam ei tule ja ma jään täiesti häbisse.””Kuidas sa saad niimoodi arvata, Marikene, sa ju tead, et ma ei teeks sulle ealeski nii.””Ah, anna mulle andeks! Ma ju muretsen!”Jüri suudles Marit. ”Selleks ei ole mitte mingisugust vajadust.””Ma tahaks sinuga tihedamini kohtuda. Ja miks peab see niimoodi sa-laja toimuma? Ma arvan, et mu vanematel oleks väga tore sind meie perekonnas näha.””Ah, Mari, sa ei mõista mind kohe üldse, olukord on liialt keeruline ja pealegi oled sina ju veel nii noor.””Ei ole ma midagi noor. Aasta pärast olen juba täiesti mehelemineku-eas. Mis siis küll saab? Kas sa võtad mu ikka ära?”Jüri näost võis näha täielikku pettumust, kuna ta lootis nii väga, et see teema ehk täna puutumata jääb.”Miks sa midagi ei vasta?””Sest sa oled nii kaunis, kui sa oled kannatamatu ja ärev, mu armas! Mul ei tule sõnadki suult!””Ah, Jüri, mis sa meelitad! Õhetavad mu põsed veel vähe?””Need on kõige ilusamad põsed maailmas.””Ma pean lippama. Lubasin emale, et aitan teda lõuna valmistamisel.””Kas me siis täna lakale ei ronigi,” oli Jüri üllatunud.”Ei roni jah, mul pole täna aega. Me võiksime mõnel teisel päeval ka kokku saada.””Sa ju tead, et mul ei ole aega, armas.””Kord nädalas on liiga vähe.””Ma tean, mine nüüd oma emale appi.””Jah. Suudle mind veel viimast korda!”Jüri suudles Marit ning neiu jooksis rõõmust kilgates kodu poole.Nädal möödus raskelt. Mari ei saanud ühelgi ööl korralikult und – igatsusest Jüri vastu. Päeval oli ta kogu aeg mõtteis, nii et pere juba küsima pidi, et ega Mari nüüd keset suve veel haigeks hakka jääma.

Haigusest oli asi kaugel, kuid pererahva muret Mari mõistis küll. Nii-moodi oli ta ju juba varakevadest peale käitunud.Lõpuks oli taas käes pühapäev. Mari läks juba õige vara oma kohale põõsa taga ja hakkas ootama. Ta ootas vist lausa tunni, enne kui kuu-lis lõpuks hüüet.”Mari!””Jüri!”Suure hooga jooksis Mari Jürile kaenlasse ja ei mõelnudki vist lahti lasta, kui Jüri poleks kurtnud hingamisraskuste üle.”Tead, mina ei jaksa enam tervet nädalat oodata. Algul arvasin, et küll ma harjun, kuid kõik toimub hoopis vastupidi – läheb hoopis raske-maks see ootamine. Mu pere arvab juba, et ma olen haigeks jäänud. Kaua ma enam vaikida ei suuda. Ühel hetkel pean ma kõik välja rääki-ma!””Oi, Mari, ära seda küll veel tee. Ootame paar kuud ja vaatame siis. Kas soovid ehk minuga heintesse tulla,” küsis Jüri, lootes teemat suju-valt vahetada.”Olgu, kuid ainult sel juhul, kui sa ka homme minuga siin kohtud.”Jüril oli kange müramise tuju peal, nii et ta oli nõus asja kaaluma. Hil-jem küsis Mari: ”Oled sa nüüd nõus minuga ka homme kohtuma?””Oi, armas, mulle tuli just meelde, et ma ei saa. Olen end juba kuskile lubanud.””Aga sa lubasid ju minule ka!””Anna andeks, mu kallis, kuid järgmine pühapäev on mul ainult sinule planeeritud.””See ei loe. Mina tulen, istun siiasamasse põõsa taha maha ja ootan sind suurest armastusest.””Kui sa mind nii väga armastad, ei tule sa homme.””Ja kui sina mind armastad, tuled sa just homme!”Juba ruttaski Mari kodu suunas, kordagi tagasi vaatamata.”Ära ole rumal, Mari,” hüüdis Jüri talle veel järele.Järgmisel hommikul otsustas Mari, et läheb siiski Jürit ootama. Ehk on viimane öösel mõistuse pähe võtnud. Oodata ei tulnud kaua. Mari ei suutnud oma õnne varjata ning hüüdis esimesena: ”Jüri!””Helen,” hüüdis Jüri pikemalt mõtlemata vastu.

Pille-Riin Lillepalu 12. T klass

46

RAKVERE REAALGÜMNAASIUM

9. A klass

9. A klass

Hendriko GävgänenRauno JuuseMeelike KaseBarbara KonsaMartin KorjusKaroliina KukkKert KukkGerda Laura LiivMirka MatsiKristine NoodlaMaile-Triin NõlvakKarli-Kristjan OjalaMario OjangMarleen PlõksKristiina PrantsLaura PuuseppErgo PõdersaluKarl-Martin SaaverDiane SirelpuuTriin TahkKaspar TõnsonAnnika VeerväliJaanika VäikeKeijo Õunapu

Klassijuhataja Tiina Sirelpuu

9. R klass

Alfred AasaMerlin AlakülaMarleen AllemannEerika JakobiAleksandra JastremskajaGerda KarmanKarmo KipsKerstin KõrreGutnar LeedeMario MeisnerJane MerilooSander MitendorfMaris NakströmMark Gregor OnnaRaina OselinMartin OttAngelis PalmKevin PalmarAleksander PihlakRoomet PoomBrita PruuelTanel PurgatsVilliam PõldmaKatariina ReissaarAndre RemselJaana SaaberNele SalakAllar SekkAllar TaimsaareDenis Tarassov

Klassijuhataja Reeli Rump

9. T klass

Karolina AleksandrovaJanne AvikJoanna ErmEgle Helene ErvinCärolin KaringHelerin KaringKerli KustolaAndri LamburEliisa MalmSandra MeristuRoger NiinelaidHelena NõmmeAnett RannametsBrit RemiküllMaria Emma RistJaana RästasInna SammelTõnis SestverkMadis SusiMaarit Brit TanniKaur TiislerRaigo Udeküll

Klassijuhataja Elle Kohal

47

9. T klass

9. R klass

Oli järjekordse pühapäeva õhtupoolik, mil Andres istus laua taga ja mõtles tegemist ootavale kodutööle. Esmaspäevaks pi-di esitama ise tehtud novelli.

Ühtegi head algust kohe pähe ei tulnud ning poiss vajus sü-gavasse mõttesse. Andres hakkas välja mõtlema situatsiooni, millest saaks hea novelli. Mõned absurdsed ning ebareaalsed ideed küll sündisid, kuid siis mõtles ta, et õpetajale selline jutt vist ei meeldiks. Andres arvas ka, et võiks novelli teha juba ole-masolevast ideest kas näiteks mingi filmi või kunagi loetud novelli põhjal. Kuid väike kartus oli sees, sest õpetaja võib ju

aru saada, et mõte on kord juba kasutatud. Andres keerutas ja keerutas oma mõtetega, kuid need ei arenenud kuskile.

Ta hakkas juba käega lööma ning turtsus, et kuidas õpetaja saab arvata, et kõik saavad novelli kirjutamisega hakkama.

Andres vaatas paberile ja ... ennäe! Enda üllatuseks mõistis poiss, et on kirjutanud novelli sellest, kui raske on novelli kirju-tada.

Hannes Reinsoo 12. R klass

KODUNE TÖÖ

48

RAKVERE VENE GÜMNAASIUM

RAKVERE VENE GÜMNAASIUM

9. klass

49

9. klass

Ksenija GikaloArtur GummelEvelin GummelJekaterina HudikArtur IvanovAlina IvanovaRuslan KolkotinAnna KornilovaNatalia PastoukhovaSergei RavajevKarina RotovaDiana SokolAnna SolovjovaNikita TširkovJulija Martsenko

Klassijuhataja Inna Trufanova

Sergei Ravajev, 9. klass

50

Evelin Gummel, 9. klass

Anna Solovjova, 9. klass

Karina Rotova, 9. klassAlina Ivanova, 9. klass

SALLA PÕHIKOOL

SALLA PÕHIKOOL

Salla Põhikooli 9. klass

9. klass

Reiko IlusmetsMarit JoostMarko KalevTeele LaidsaluKädi LooritsLisann-Barbara PrinkenTõnis StoljarenkoVeiko Taalkis

Klassijuhataja Helja-Reet Traks

Ühes väikeses külas kesk parki helekollases majasuude ellu astumas noorte ühtne südamelöök kajab.Familiaarne on see sõpruskond, kes kooli lõpuklassi tiitlit kannab,headuse oma mälestustesse talletab,halva unustab ja andeks annab.

Lihtsuses peitub ju võlu,väike võib mõnikord olla ka suur.Soojust täis möödunud aastad ei unu ka siis,kui kõik muu on põnev ja uus.Me omanäoline oktett ei tea veel, mis on elu,mis valu ja milline on me planeet.Kuid tahavad alati naasta rõõmu täis klassiruumi,kuhu läbi oma südame käib otsetee.

Marit Joost

MINU KLASS Meid on 8 ja me oleme oma väikese kooli kõige arvukam klass. Nagu lõpuklass ikka, nii oleme ka meie oma koolis paljude ürituste eestvedajad ja algatajad. Tahame, et meist jääks koolikaaslastele tore mä-lestus ja me ise võtaks kaasa oskused ja kogemu-sed midagi välja mõelda ja ellu viia.

51

Mida arvame endast ja tulevikust.

Me kõik oleme erinevad ja seetõttu ei saa kedagi täielikult kopeerida, kuid positiivsete eeskujude olemasolu on julgustav ja edasiviiv.

Unistada tuleb suurelt, planeerida julgelt ja liikuda kindla-meelselt oma eesmärkide saavutamise suunas. Aga kõigepealt ongi tarvis leida oma sihtmärk, see miski, mida tõeliselt soo-vid. Ja kui sa midagi väga tahad ja sellesse kindlameelselt usud, pole ületamatuid takistusi olemas. Hetkel on minu ees-märgiks välja nuputada, kuhu ma õigupoolest teel olen ja ku-hu südames tahaksin teel olla ning seejärel need ühele laiale, tugevale, kindlas suunas liikuvale, aga kergelt raputavale maanteele kokku viia.

Juba varajases lapsepõlves omandatud teadmised ja külge-hakanud kombed, mida sageli alahinnatakse, on inimeseks ku-junemise aluspõhi. Nagu vundament majal, nii on esimesed eluaastad inimese tugipunktid. Sõbralikkus, abivalmidus ja vastutulelikkus on vajalikud, kuid need ei tohi muutuda aland-likkuseks. Ennast tuleb kehtestada, kuid lahkel viisil. Just koo-list saab laps oskuse elada meie ühiskonnas.

Ilus lapsepõlv on lõppemas. Vaja on teha keerulisi valikuid,

mis tervet su elu väga suurel määral mõjutavad. Raske ongi see, et valikud tuleb teha ise. Peab kuulama südame häält ja astuma julgelt oma unistuste täitmise suunas. Vaid nii on loo-tust, et saad õnnelikuks.

Minu jaoks on sõna “haritus” võrdväärne sõnaga “hingehari-dus”, mida ei anta kaasa mitte ühestki koolist mitte ühegi dip-lomiga. Seda pole võimalik ka mitte ühestki poest ükskõik kui suure raha eest osta. Haritus on lai silmaring, mida saab oman-dada maailmas rännates, lugedes või ennast täiendades. Sa-muti on haritus viisakus, südameheadus ja mõistvus. See on see, kuidas sa oskad näha erinevaid asju läbi oma silmade, põ-hinedes enese arvamusele, ilma et keegi oleks sind otseselt mõjutanud.

Sageli võrdsustatakse sõna “haritus” sõnaga “haridus”, kuid need on siiski kaks eri asja. Haridus on see, mille sa koolis omandad, haritus aga see, mis jääb järele siis, kui suur hulk õpitust on unustatud. Aga samas ei saa neid kaht sõna teine-teisest täiesti lahutada, sest haridustase suurendab kindlasti ka haritust.

Kindlasti on mul selle üheksa aastaga tekkinud kuhjaga mä-lestusi. Nii häid kui ka halbu. Head mälestused võtan kaasa, halvad jätan maha.

MÕTTEID JA KATKEID MEIE KIRJANDEIST

52

Kirjutasid Marit Joost, Teele Laidsalu, Kädi Loorits ja Lisann-Barbara Prinken

www.eava.eeVaata lisaks

Eesti Lennuakadeemia, Kreutzwaldi 58A, 51014 Tartu

tel 744 8100, faks 744 8101e-post: eava@eava.ee Aadress: Tööstuse 12, Rakvere

SIMUNA LASTEAEDPÕHIKOOL

SIMUNA LASTEAED-PÕHIKOOL

9. klass

Kasper JaanimägiKaisa OhnoEllen Anett PõldmaaGertu PõldmaaGrete TammKeiri TammemägiJarko VisnapuuAiri VorontsovRaido Üidik

Klassijuhataja Elle Alber

9. klass

Keiri Tammemägi

53

Jah, esmaspäeval tüütus, piinon ärgata nii vara siin.

Kui ma mussa tundi lähensõnad – jääge ise pähe!!

Esimesest tunnist saime kõik lahti,jutuajamiseks kõigil sõpradel nüüd on mahti.

Vahetunnis kisa–kära täis on terve koolimajakellahelin märku annab: järgmisesse tundi minna vaja!

Ajaloos sa aastaarve hästi pea meeles,mil sõjas käske jagas mees, kes rääkis prantsuse keeles.

Vahetunnis kooliraadiost kõlab värske poppkorrapidaja hõiskab hoogsalt: ärge jookse, stopp!

Mata tunniks ärkad üles, koolipäeva tunne siis –võrrand raske, une kõigil ruttu ära viis!

Lõpuks kostub kellahelin!söögivahetunni ootus pikaks venind.

Müdin–madin kajab üle maja.Energiavarusid meil täita nüüd ju vaja!

Pärast sööki keemia tunnis lahenda reaktsioonening määra kindlaks erinevadi oksüdatsioone.

Vahetunnis valmistame ette töpa töötikitud sai ilus rahvariide vöö.

See on esmaspäev me kooliskui istun kooli pingis – toolis.

Nii käib nädala – ja aastaring.Vahel vabadust vaid ihkab hing.Kuid – koolis õppida ei ole piin,kui mul sõbrad on ka siin !

Ellen Anett Põldmaa(kirjutatud 8. klassis)

HOMMIKUST ÕHTUSSE AASTARING SAAB TÄIS

Olin väike jõnglane,ei mõeldud ma maailmale.Arvasin, et peale ema,pole maailmas kedagi.

Ma vähehaaval kasvasin,Ei mõelnud enam sedasi.Mul pikapeale tundus siis,et häid palju teisigi.

Tunda sain maailma soojust,tuult ja päikest, meredehoovust.Mu silmaring nii avardus,ja mõttemaailm suurenes.

Näha sain maailma headust,tunda sain ka tema kurbust.Kuid selles vaielda ei saa –haridus maailma avardab!

Kasper Jaanimägi(kirjutatud 6. klassis)

MINU MAAILM

Grete Tamm

54

SÕMERU PÕHIKOOL

SÕMERU PÕHIKOOL

9. klass

Robert HussarAndra JelleOskar KlimsonMagnar KõlametsRivo KoppelTauno LillemetsEgert LuhnAivar MeldreKen PikhofDeisy ReigoKarl ReinkubjasSten TaklajaEduard Talpsepp

Klassijuhataja Aili Pung

Aivar Meldre

Kodu on nii imeline tavaline paik.Miks kunagi kohe ei mõista seda?Tõstan pea ja siis tunnen vaid,et sellele mõeldes lihtsalt ununeb häda. Kodulõhn, kodusöök, kodusoojus,vaade aknast, kui päike loojub.On ju kõik need asjad nii lihtsad, tavalised,ometigi kui neid poleks, siis nagu tühjus valitseks. Kas tunnen ma end kuskil nii hästi,kui kodukeses ilusas, mugavas, veidi sassis?Kas leidub kuskil paika nii tavalist,kuid samas pööraselt armast, kaunist, imelist? Ei, sest ainult kodu,kodu on nii imeline tavaline paik.

Andra Jelle

KODU ON NII IMELINE TAVALINE PAIK

Aivar Meldre

55

ÕNNELIK PEREKOND – KAS ALKOHOL MÕJUTAB SEDA?

Õnn ja perekond käivad alati käsikäes. Raske on elada inimes-tega, kellega koos olles ei tunne sa ennast hästi ja turvaliselt. Kahjuks lapsed ise endale vanemaid ei vali ja järelikult tuleb meil kõigil kohanduda perega, kuhu me sünnime. Erinevaid inimesi on maailmas palju, igaühel neist oma nägu ja käitu-misviis. Enamasti on emad-isad toredad ning perekonnad õn-nelikud. Õnnetuseks juhtub vahel nii, et seda toredat rahu tu-leb koos teiste muredaga segama ka alkohol.

Õnnelikus perekonnas alkoholile kohta ei leidu. Kas see on alati nii? Kas lapsed, kes on kasvanud sellises peres, kus on probleemiks alkohol, hakkavad ka ise seda tarbima?

Olen kasvanud peres, kus kohtab alkoholi vaid siis, kui meile tuleb külla Soomes elav tädimees, kes toob endaga kaasa pu-deli punast veini. Mitte keegi minu perest ei vaja ega tarvita al-kohoolseid jooke. Veinipudel juuakse vaid selle maitse nauti-miseks meeldivas seltskonnas. Seetõttu puudub minul isiklik kogemus purjus inimestega.

Elas kord üks tore perekond, kus olid ema, isa, tütar ja palju toredaid sõpru. Nädalalõppudel tulid vanematele külalised. Toodi kingitusi ja võeti kaasa ka paar pudelit viina. Alguses oli väga vahva. Lapsele pöörati palju tähelepanu, kõik muutusid rõõmsaks. Mida lähemale jõudis öö, seda lärmakamaks muu-tus seltskond. Umbes südaöö paiku hakati laulma ning tun-dus, et pidu ei tahagi lõppeda. Magamisest sellistel öödel eriti unistada ei saanud. Tüdruk kasvas suuremaks, elu läks edasi. Ema ja isa käisid tööl, laps läks kooli. Kõik tundus hästi seni, ku-ni isa ei jõudnud enam õhtuti õigeks ajaks töölt koju. Saabu-des oli ta purjus ja ülemeelik. Ema muretses ja sellest tuli suur riid. Kodust kadus raha, kuna sõpru, kellega alkoholi koos tar-bida, leidus isal ikka. Kestis see lugu umbes kakskümmend aastat ja õnnelikust perekonnast oli asi juba üsna kaugel.

See lugu räägib minu ema lapsepõlvest. Praegu, aastaid hil-jem, meenutab ta seda aega kurbusega. Toredate töökate ini-meste elu valitses tugevasti alkohol. Isa jõi, sest ema karjus, ema karjus, sest isa jõi. Nüüd, kümneid aastaid hiljem, ei tarbi minu ema alkoholi üldse. Ta ei osta ka ilusat pudelit teistele kingiks, kuna peab seda mõttetuks raha raiskamiseks.

Tänapäeval tarbivad alkoholi ka alaealised. Selleks ei pea

olema üldse kodust eeskuju. Suurt mõju avaldavad sõbrad ja telerist tulevad reklaamid. Ei saa ju olla sõbrast halvem. Eriti suur probleem on see nendele noortele, kelle isiklik minatun-ne on nõrk. Kardetakse olla teistest erinev. Väga popp on oma-vahel arutada, kes ja kui palju on purjus olnud. Nendel lastel oleks kui puudus tunnustusest, mida siis sõpradelt saadakse.

Mina isiklikult ei saa üldse aru, miks tarbitakse alkoholi. Olen seda maitsnud ning ei leia selles midagi meeldivat. Kuidas üld-se keegi suudab juua korraga terve pudelitäie kanget alkoho-li?

Alkoholi müüki ei saa ka keelata, kuna inimesed on leidlikud ja hakkaksid seda kodus tootma. Samas on alkohol praegu ik-ka liiga kättesaadav. Võiksid olla eraldi poed, kust saab seda osta vaid kindlalt piiratud ajal.

Sellest kõigest järeldub, et õnnelikus perekonnas ei ole koh-ta alkoholile. Samuti ka see, et alati ei hakka joodikute lapsed tarbima alkoholi. Nad võivad saada hoopis negatiivse koge-muse ning ei taha ise selliseks muutuda. Kõik on kinni inimes-te mõtlemises. Tuleks rohkem hoolida nii iseendast kui ka oma lähedastest ja probleeme meie elus oleks palju vähem.

Karl Reinkubjas

9. klass

56

TAMSALU GÜMNAASIUM

TAMSALU GÜMNAASIUM

12. klass

Kadri BudrikasJevgenia DelhmanOliver EdingNatalja EppikHeiki GriffelUrve HundtKadri HuntKristin IntelmannErik JaanvärkKristina JerjominaSirle KaasikTaavet KalevKerli KeivMartin KivirandKätlin KornKristi KukkMaris LannoLiis LillepeaLeiko LuhamaaHans LuikTiiu MürkKaarel NurmsaluRuudy PeitreSven PihlakasKaidi RandKerli RelliKatre TammAndra TrekslerKerly VeskimäeAnnika Villmann

Klassijuhataja Mare Viks

57

9. A klass

Diana DudkaArtem GodovKerli LiivaAnton MalkovskiAnnike MalvaMergo ParkseppIngmar PõhjalaMirjam RaudTeele SanderRadžo SeidovJanar ŽaivoronokTuuli TalahInger VaguriMathjas VeeremaaKatri VuntusAllar Võrno

Klassijuhataja Maie Nõmmik

9. B klass

Viktoria DmitrijevaElar EiloLiis JärvamägiMarleen KipparCaroli LannoIvar LepikDiana MednikovaBrigita PermPriit RiškusTeele RätsepAnne UibopuuMargo UudeküllRagne VeelmaMehis Veilberg

Klassijuhataja Julia Komp

Anton Malkovski, Brigita Perm, Artem Godov

Tamsalu Gümnaasiumi 9. A ja 9. B klasside õpilased

58

Kaksteist hakkab laulemaie.Laulemaie, luulemaie.Õpsid jäävad kuulamaie.Õpilased vaatamaie.

Meid on klassis kolmekümmend.Kakskend neidu noorukesta.

Kadri elab pubi taga.Ženja kaitseb nõrgemaida.Nati ajab palli taga.Urve kõnnib pikki maida.

Kadri on meil hõbekõri.Kristin ääsikate blondi.Kristina korvikohtunik on.Sirlest tihti ei saa sotti.

Kerli naerab, küla rõkkab.Kätlinista kiirgab headust.Kristi seab meil salmisida.Maris mõikab majandusta.

Liis on klassi sõbralikem.Tiiu tantsib “Kaera-Jaani”.Kaidi meie rõõmurull on.Kerli kõrgust-kaugust kargab.

12. KLASSI REGILAULUKENE

Katre meie kohukene.Andra otsekohene on.Kerly tennispalli mängib.Annika peab oma sõna.Kümme poissi nagu ponksi.Õpetaja vinksi-vonksi.

Oliver see oda viskab. Heikil auto punast värvi. Erik suusatab mäest alla. Taavetil on sügav sisu.

Martin saalihokit mängib.Leikot harva nähtaneksa.Hans on klassi naljahammas.Kaarel hüppab suuskadella.

Ruudy nalja teha mõistab.Sven on meie kõigi sõber.Mare kogu kamba pealik.Keelab, käseb, poob ja laseb.

Selline sai meie laulu.Iga laul saab ükskord otsa.Õpsid olid kuulamassa.Õpilased vaatamassa.

Sündinud paljude toredate inimeste koostööna.

Ma siia ilma sündisin,kui isal tekkis mõte.Ma justkui filmiplatsil kõndisin,kui järsku hakkas võte.Läks mööda kuid vist üheksa,kui lõpuks nägin valgust.Sest hetkest eksisteerin ma,sain tunda elu algust.Mind oli algul väga vähe,see tekitas probleeme.Näe, nüüd mul juuski kasvas päheja juba söön pelmeene.Siin elus palju halba-head,ma näinud olen võite.On tehtud mõned suured vead,kui tahan saada kõike.Ma praegu noor ja elu ees,seda rikkuda ei püüa.Kuid kui ma olen supi sees,siis teisi appi hüüan.

Hans Luik

MINA ISE

12. klass

Annike Malva 9. A klass

59

TAPA GÜMNAASIUM

TAPA GÜMNAASIUM

9. B klass

Rail AgeniArdo BelitševSilvia BärlinBrenda EistreRagnar JoonasMerili KaasikJuss KimberRauno KuldväliGert LilienbachRauno LokoHelen MartsTaaniel NõmmikBirgit PaistJelena PertelKunnar PihusRain RandverRain RaudlaIngvar RööpmannJane RüntüKadi SalusteLinda TaliMaryliis TeinfeldtErmo TiitsFeliks ToomsooIngrit VahtTõnno ViirgLiina VilbreJohanna VooglaidPärja Õun

Klassijuhataja Sirje Sell

12. A klass

Sigrit AbelSiiri AndreAlar HeinsaarUrmet JeltsovLiis KitsingKetter KruusmaJulia LegatavitšuteHenrik-Rainer LehtsaluLilit LiigeKristi LööperLiina LööperMaret MustKertu NeerotMarju ParraMargus PorkveliReili RoosLiina SaiaKätlin SinikAve TammarArles UmbaedRauno ViltropAnni VoolaidTõnis VäliMargus Õun

Klassijuhataja Katri Lehtsalu

12. B klass

Triin AimlaMarge AnniRingo HeidmetsSiim KelnerAnti LannoJaano LepikRainer LättemägiMarianne MoonMargus OrasLiia OstraKirke PaduViljar PärtelAnet RumbergTõnis SaarmetsKsenia TammSigne TommulaJaana-Liina Viktor

Klassijuhataja Mare Neps

9. A klass

Virge AltnurmSander AnniTriin AvistuEliisa GildemannMarju JõearuKeijo KaasikDeili KalameesJane KleenTriin KoitlaMartin KovalenkoKaur KrammKarolin Kuningas Maikel LepanurmTerje LiivamägiAndree LilleorgAnnely LillepeaAsko MeosMargus MerileetAivo MäelaMihkel MändlaIngrid MüüriseppMaarja-Liis NeidekMargus SaksKadi TommulaEger TuurmaaLisbeth Vinter

Klassijuhataja Jaak Keskla

Kui ma õpetajaks hakkaksin, õpetaksin ma kindlasti algklassi-de õpilasi. Mulle meeldivad mudilased ja usun, et nendega koostööd teha on väga huvitav ja põnev. Kui ma oleksin õpe-taja, ei sooviks ma õpilastele halba. Oleksin tore, vastutulelik ja hooliv, aga samas jälle mitte väga leebe.

Mida see tore, lahke, vastutulelik ja hooliv, aga samas mitte väga leebe õpetaja tähendab? Toreda ja sõbralikuna meeldik-sin klassile, paneksin õpilased õppima. Keegi ei tuleks minu tundi, öeldes: “Ah, jälle see õpetaja Merili!”, ma oleksin siis vä-ga haavatud. Lahke tähendab leebet õpetajat, ma ei teeks ko-gu aeg tunnikontrolle ega töid. Arutaksin lastega, kas nad oleksid tööks valmis ja kas neil on osa selge, et üldse tunni-kontrolli teha. Samas oleks see ka vastutulelikkus.

Õpiksime koolitükke mängude abil ja ma usun, et see sobib poole paremini õppimise taktikaks kui tavaliselt koolipinke nühkida ja nina raamatus hoida. Usun, et see on poole lõbu-sam ja huvitavam.

Minu arvates ei tohiks õpetaja olla ka väga leebe. Kui ollak-se leebe, on klassis üks lärm ja kisa alatasa. Ma peaksin oska-ma klassi valitseda, et keegi ei arvaks minust nii, et ma lasen endale “pähe istuda”. Kui on minu tund, on õppimise aeg, mit-te tavaline nn istumise tund. Seda arvatavasti ei juhtuks, et minu tunnid mööduksid lärmiga, sest minu tunnid on nii hu-vitavad, et pinginaabriga jutuajamiseks aega ei jäägi.

Minu arvates peaks ka klass olema kujundatud rõõmsate värvidega, seegi aitaks õppida. Minu ruumis oleksid kollakas-rohelised seinad, päikesekollased kardinad ja oranžid pingid. Vahetunni meelelahutuseks sobiks tüdrukutele nuku-mängu-nurk ja poistele autodega mängimise võimalus, et aju puh-kaks eelmisest tunnist.

Kõik õpetajad võiksid olla sellised, nagu mina seda näen. Usun, et lastel oleks ka huvitav kooli tulla ja oodata, mida järgmine tund toob.

Merili Kaasik, 8. B klass

KUI MA OLEKSIN ÕPETAJA ...

60

Päike särab. On juba hommik, kuid väikese tüdrukutirtsu une-nägudes seiklevad veel muumipere elanikud. Kuid mitte enam kauaks, päikesekiired mänglevad tüdruku näol ning peagi küündivad need tüdruku silmadeni, mis seepeale ei suuda jää-da suletuks.

Uniste silmadega otsib tüdruk vanaema, kes ju ometi õhtul tema kõrvale magama oli tulnud. Ta paneb riidesse ja teel köö-ki näeb ta, et teised veel magavad. Kell ei saa palju olla. Kuid ka köögis ei ole vanaema. Ta teab, et vanaema läks lauta loomi toitma.

Jahedamas köögis kaob ka viimne uneraas ning tüdruku kõht teeb koledat häält. Noor perenaine otsib kapist piima ja mannat, tal on plaanis hommikusöögiks valmistada maitsev mannapuder värske meega, mida vanaisa eelmisel päeval oli vurritanud.

Manna ja piim leitud, kallab ta piima ettevaatlikult potti ning asetab pliidile. Seejärel urgitseb ta pliidiserva alt kuivi puid, võtab kiini ning hakkab puupilpaid väiksemateks laastudeks lõhkuma. Parajalt tulehakatist valmistatud, süütab ta pliidi alla tule ning ootab, kuni piim keema hakkab, lisab manna ning segab hoolikalt.

Peagi astub vanaema köögiuksest sisse. Nähes tüdrukutirtsu asjalikult pliidi ääres askeldamas, manab ta näole üllatunud, kuid rõõmsa ilme ning sõnab: “Siiri, sa juba üleval? Ja mis head lõhnad siit tulevad?” Tüdruk kallistab vanaema ning sõnab seepeale: “Tsau, mamma, ma tahtsin sulle üllatust teha. Kohe saab mannapuder valmis. Ma hakkan lauda katma,” ning tüd-ruk kaob teise tuppa.

Hommikusöök söödud, lähevad lapsed õue mängima. Peagi hõikab vanaema ukselt, et on aeg ka tööd teha. Tüdrukud jooksevad võidu puukuuri poole, koer sabas. Liina võtab kõbla, Aliise reha, Siirile jäävad umbrohus peenrad. Samal ajal, kui tüdrukud askeldavad aiamaal, tassivad poisid tuppa puid,

et vanaema saaks valmistada lõunaks maitsvat hernesuppi. Vanaisa askeldab mesilastega ning onu Margus teeb midagi töötoas.

Tuppa jõudes on tüdrukud üleni mullased, kuid pool peen-ramaast ainult kapsaste, peetide ja porgandite päralt – oad, si-bulad ja kurgid vabanevad ebameeldivatest seltsilistest pärast õhtusööki. “Tegijal juhtub mõndagi,” lausub vanaema ning tüdrukud kiirustavad vannituppa, et nägu, käed ja ka mullased varbad enne sööki puhtaks pesta.

Pärast sööki vaatavad kõik peale onu Marguse, kes oma toas pikutab, armastatud seriaali “Kodus ja võõrsil”, mille lõppedes tuleb puhastada ka ülejäänud peenramaa. Nõud pestud ning õhtusöök Liina abiga valmistatud, tuleb ka vanaema aiamaale, et meid abistada. Õhtuks said herned kepid, redised ja tilli-peenrad rohitud ning isegi peenravahedes ei õitsenud ainsat-ki võilille. Pimeduse saabudes, mis suveajal tuleb suhteliselt hilja, läksime tuppa, sõime, vaatasime veel telekat ja heitsime voodisse, et hommikul jälle tõusta.

See tüdruk, kes pidevalt naeris ja armastas päikest üle kõige siin maailmas, kes uskus, et kõik on võimalik ja ei teadnud mi-dagi pisaratest ega valust, ei ole enam väike. Ta kasvas iga päe-vaga, aina rohkem pidi ta tegema tööd, sest vanaema jäi aina vanemaks ja ei jõudnud enam nii palju. Ta avastas, et kõik pole head ja südamlikud. Ta sai tunda valu ja pisarate raskust.

See väike tüdruk olin mina ja ma tahaksin olla jälle see väike tüdruk, kes uskus, et alati on kõik võimalik, uskuda armastusse ja südamlikkusesse, uskuda uskumisse. Nii hea oleks olla nii väike, et haldjad ulatavad sulle kõrva sosistama, ja sa suudad võluda naeratuse iga inimese näole ja teha mitte millestki kõik.

Siiri Andre 11. A klass

VÄIKE TÜDRUK LAPSEPÕLVEST

12. B klass

61

TAPA GÜMNAASIUM

Milline on minu kodu kunagi tulevikus? Praegu on sellele veel vara mõelda, aga mõningate aastate pärast enam pole. Milline võiks see siis välja näha? Missugune õhkkond peaks seal valit-sema? Juba praegu tuleb mõtlema hakata sellele, mida tahak-sid pakkuda oma lastele.

Minu kodu peaks olema kindlus, koht, kuhu laps tuleb rõõmsa meelega ning kus tal on kindel olla. Juba noores eas õpib laps palju, kolmeaastaselt paneb ta tähele oma isa või ema käitumist, jätab selle meelde ning püüab tegutseda sa-mamoodi. Sellepärast on eriti tähtis, et vanemad teeksid asju õigesti. Mina oma kodus püüan olla eeskujuks täpselt nii, kui-das tahan, et minu lapsed suurena käituksid. Luban ka oma väikestel põnnidel mind kodutöödes aidata, kas tainast sõtku-da, põrandat pühkida vms. Ei, ma ei taha neid ära kasutada, kuid kui ma ei lubaks neil ennast aidata ajal, kui nad seda ise VÄGA tahavad, siis suurena nad lihtsalt eiravad mind, kui ma palun neil näiteks oma tuba koristada. Paljud lapsevanemad jahmatavad, kui nende kallis tütar või poeg ei viitsi enda tuba kraamida, kuid imestamise asemel tuleks mõelda sellele, mida sai aastaid tagasi oma lapsele öeldud, kui ta oli veel väike ja saamatu … Jah, see on arusaadav, et väikesed lapsed pigem segavad kodutöödes kui aitavad, kuid ole kannatlik, aastate pärast on sul temast juba kasu.

Tahan ka luua oma lastega usaldava õhkkonna, et mis iga-nes probleem neil on, nad tuleksid alati sellest mulle rääkima ja nõu küsima. Et nad teaksid – mina olen alati nende jaoks olemas ning mind võivad nad usaldada.

Ma soovin ka, et minu kodus valitseks armastav õhkkond, oleks rahu, kõik hooliksid üksteisest ning laseksid meie kodust seda välja paista ka teistele.

Ka armastus on väga tähtis. Tean paljusid lapsi, kes on õnne-tud. Nad küll ei näita seda otse välja, kuid seda on näha nende

tegudest. Nad kas joovad, õpivad halvasti, suitsetavad või lii-guvad kahtlastes kampades. Miks nad nii käituvad? Kuna nad on haiget saanud. Sellega, et nende vanemad on lahutatud ning uuesti abiellunud. Mina ei taha enda lastele sellist kodu, haiget saamist ja tulevikku, kuna minu lapsed peavad olema õnnelikud ning rõõmsad. Koos oma ema ja isaga, kes armasta-vad üksteist niikaua, kuni surm neid lahutab …

Johanna Vooglaid 9. B klass

MISSUGUNE PEAKS OLEMA MINU KODU?

12. A klass

Liina Saia, 9.B klass

62

9. A klass

9. B klass

63

TAPA GÜMNAASIUM

Kui ma oleksin õpetaja, oleksin ma kindlasti hea. Üritaksin õpi-lastega käituda ja läbi saada nii, nagu normaalne inimene peab. Ise ma eriti õpetajatega läbi ei saa ning seepärast olek-sin ma kannatlik, et ka sellised õpilased nagu mina saaksid korraliku hariduse ja koolist lahkudes ei peaks meenutama, kui halb õpetaja neil ikka oli.

Kui ma oleksin õpetaja, teeksin ma kõike lõbusalt. Tihtilugu on tunnid liiga tõsised ja igavad ning õpilastel kaob huvi ja nad hakkavad huvitavamate asjadega tegelema. Kui tund oleks natukenegi mänguline, teeks õpilased rohkem kaasa ja mul oleks hea õpetaja ja õpilastel hea õppida.

Kui ma oleksin õpetaja, oleksin ma kindlasti hooliv. Võtaksin kõiki õpilasi võrdsena, ei eelistaks kedagi teiste seast, sest kõik peavad saama korraliku hariduse, olgu ta suur või väike, paks või peenike. Õpilastevahelist vaenu ja vägivalda ma ei salli ning õpetajana teeksin kõik võimaliku, et seda ei oleks.

Kui ma oleksin õpetaja, oleksin ma mõistev ning abivalmis. Kui õpilasel on kas või väga väike mure, võib ta alati tulla mul-le sellest rääkima ja nõu küsima. Ma üritaksin teda kõigest väest aidata, sest ükski inimene, eriti veel minu õpilane, ei to-hiks olla kurb.

Kui ma oleksin õpetaja, oleks mu jutt ja õpetus kõigile selge ja arusaadav, sest päris tihti on nii, et mõne jaoks on õppekava liiga kiire ja enne kui õpetatud teema selge, minnakse edasi järgmisele ning nii on hiljem raske. Niisiis õpetaks ma kas või seda ainsat õpilast, kellel asi arusaamatu, kuni temalgi on kõik

arusaadav. Kuigi ka õpilasel endal peab õppimishimu olema.Kui ma oleksin õpetaja, oleksin ma aktiivne ning teeksin tihti

õpilastega koos midagi toredat. Näiteks viiksin nad ekskur-sioonile, teatrisse ja reisidele. See jätab õpilastele õpetajast vä-ga hea mulje ning õpilastele meeldib ka selle õpetaja tunnis käia ning õppida. Õpetaja võiks olla õpilase jaoks peaaegu na-gu sõber.

Kui ma oleksin õpetaja, oleksin ma suhteliselt leebe. Ma ei karjuks õpilaste peale ja kohe kindlasti ma ei solvaks neid. Liig-ne pahandamine tekitab õpilases ainult viha ja nad ei tahaks selle õpetajaga enam üldse tegemist teha. Kuid ei tohi olla ka liiga leebe, sest, nagu öeldakse, pole halba ilma heata ja see tähendab, et ka head ilma halvata. Õpilased hakkaksid arva-ma, et nad võivad teha, mida tahavad - õpetaja niikuinii lubab. Kuid ei. Ma ei lubaks neil kõva häälega üle klassi jutustada, pa-bereid loopida ja telefoniga rääkida. Niisiis oleksin ma ka natu-ke, ainult natuke karm, et tunnis oleks kord ja õpilased teeksid seda, mida nad peavad tegema - õpiksid, sest koolid on ju ometigi loodud õppimiseks ja õpetajad õpetamiseks.

Kui ma oleksingi õpetaja, siis just selline ma oleksingi - hea, lõbus, hooliv, mõistev, abivalmis, mu jutt ja õpetus oleksid kõi-gile arusaadavad, ma oleksin aktiivne ja leebe, kuid ka natuke karm, kuid mis kõige tähtsam, kõigile eeskujuks.

Helen Marts 8. B klass

KUI MA OLEKSIN ÕPETAJA ...

Maryliis Teinfeldt, 9. B klass

64

Iga inimene on kordumatu meistriteos. Isegi identsed kaksi-kud erinevad teineteisest mingite omaduste poolest. Igas ini-meses on midagi head ja küllap ka midagi inetut.

Kogu elu on meil aga võimalik ennast kasvatada, et saada paremaks, ilusamaks ja meeldivamaks kaaslaseks.

“Kes armas, see ilus” ütleb eesti vanasõna ja see on tõde. Ar-mastav süda näeb ka inetus kaunist. Igale emale on ju tema laps kõige kallim ja kaunim, nähku ta välja milline tahes.

Seega sõltub kõik vaatajast, kuidas ta mingisse asjasse suh-tub, sest ilu on vaataja silmades. Armastav vaataja näeb teise inimese küüru asemel peent vimmasolekut, lonkamises võlu-vat kumaras kõndi, kõõrdsilmi seda säravamatena, mida roh-kem nad kõõrdis on.

Samas aga võib mürgiselt sapine inimene leida ka maailma iludusvõistluse võitjas sada iluviga ehk kuulutada ta enneole-matult inetuks.

Muinasjuttudes peetakse virka ja lahket vaeslast ilusaks. Ju-tu lõpus lastakse talle sadada kullavihma ning kõneledes lan-gevat suust kuldmunad ja punased roosid. Küllap on selleski tõetera sees, sest lodev elu rikub kehavormid ning mitteter-vislikud eluviisid röövivad tervisliku väljanägemise ehk muu-davad inetuks. Töö aga õilistab inimest ja muudab ta kauniks. Veel arvan ma, et ilus on see inimene, kes on leidnud oma elu ülesande ja tegutseb sellel alal. Selline inimene ei rabele tühja ega ole pidevalt ärritunud, vaid on rahul, rõõmus ning õnne-lik – kasuks kaasinimestele ning seega igati kena inimene.

Miks üldse peetakse inetuks just väliste tunnuste alusel, kui tegelikult teevad inimesest inimese just eelkõige tema sisemi-sed omadused.

Pean ilusateks inimesteks neid, kes on sisemiselt rikkad ja haritud. Inimese teevad kauniks tema hinge puhtus, mõistlik-kus, tasakaalukus, hell süda ning positiivne ellusuhtumine. Inetuks teevad aga inimese vihkamine, ülbus, valelikkus, lode-vus, ebaausus ja keelekandmine. Arvan, et vihkamist ei saa peita, sest kurjus paistab välja inimese silmist ja muudab ka kõige ilusama näo eemaletõukavaks.

Ülbus, upsakus ja kõrkus muudavad aga mitte ainult näo, vaid terve inimese ebameeldivaks. Oma ilust teadlik olles võib muutuda aga inimene koguni egoistlikuks eneseimetlejaks, kelle elus ei ole teistele enam kohta, inimeseks, kelle suust

ILUS JA INETU INIMESES

Helen Marts 9. B klass

võib kuulda selliseid haavavaid solvanguid, mida muinasjuttu-des võrreldakse kärnkonnadega, mis huulilt langevad.

Minu arvates muudab see kui tahes ilusa inimese inetuks. Inimesel on kaks silma, et ta rohkem näeks, kaks kõrva, et ta rohkem kuulaks – õpiks. Aga inimesel on üks keel ning üks ni-na selleks, et ta ei topiks oma nina teiste asjadesse ega räägiks liiga palju. Arvan, et teiste asjadesse oma nina toppimine, kee-lekandmine ning igat liiki reetlikkus ehk kahekeelsus ei kaunis-ta ühtegi inimest. Sama käib ka valetamise kohta. Veel muu-dab inimese inetuks ebaviisakas käitumine ehk taktitundetus. See võib solvata kaasinimesi, eriti aga temale kõige lähedase-maid ja kallimaid.

Arvan, et viisakust ja häid kombeid tasub õppida, sest kom-mete puudumist ei vabanda küll miski. Viisakusetu käitumine rikub ka kauni inimese. Ilusaks aga teeb iga inimese armastus. Armastav inimene on palju leplikum ja andestavam kui armas-tuseta inimene.

Piiblis kirjutatakse Korintose kirja 13. peatükis, et armastus on pikameelne, täis heldust, ei ole kade, ei suurusta, ei ole ise-ennast täis, ei ole viisakuseta, ei otsi omakasu, ei ärritu, ei pea meeles paha, ei rõõmusta ülekohtust, aga rõõmustab ühes tõega, vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik.

See on pilt ideaalsest kaunist inimesest, kelleks tasuks saada. Armastuseta inimene on aga sisuta ja tühi nagu kõlisev kelluke või kumisev vask. Armastav inimene on kaunis, sest ta ei ole kannatamatu. Tal on aega oodata, et ka kaaslane temaga sa-male tasemele jõuaks.

Tähtsustan väga ka heldust. Ma arvan, et see on üks kaunis omadus. Helde olemine ei ole vaid rikaste pärusmaa. Ma usun, et mõni rikas võib olla väga kitsi, kuid mõni vaene jagab en-nast rikkale, andes oma aega, kogemusi, tööoskusi ja andeid, samas kui rikas, klammerdudes oma rikkuse külge, jääb ilma sõpradest, perekonnast ja teiste toetusest. Ma leian, et ka an-destamisoskus teeb inimese kauniks. See, kes on andestamatu enda ja teiste vastu, muutub kalgiks ja külmaks inimeseks.

Ka tõearmastus kaunistab igat inimest. Igasugune vassimine ja kinnimätsimine ei too lahendust, vaid kasvatab pingeid ja lahutab inimesi. Tõearmastus ja kurjast hoidumine aga on ini-mesele otsekui pärjaks, sest aus nimi on lõpuks rohkem väärt kui mis tahes rikkus, sest inimese kuulsus käib temaga kõikjal kaasas.

Ilu ei ole ainult väline koor, vaid ka selle all paiknev sisu ehk sisemine ilu. Samas võib väita, et ilu, mis toetub ainult välisele, ei ole tegelikult vettpidav, sest kui ilmneb sisemine tühjus, siis pole paljast kestast enam kellelegi küllalt. Neiu, kes lõhnab hästi ja on kena meigiga, võib enda vastikuks teha kohe, kui oma suu avab ja sõimu ning roppustega kaaslased üle valab.

Arvan, et ilus ja inetu on igas inimeses olemas, kuid oluline on see, mida ta ise tähtsustab, mida ta endas arendab. Kui ko-gu inimese tähelepanu on pööratud vaid välisele, siis jäävad teised omadused unarusse.

Noorus ja ilu on kaduvad, kuid hell ja avar süda, positiivne ellusuhtumine, arukus, tasakaalukus, ausus kaunistavad igat inimest, olgu ta siis õitsvas nooruses või küpses eas. Seevastu valelikkus, egoism, ülbus ja viisakusetus muudavad ka väliselt ilusa inimese eemaletõukavaks ja inetuks.

Pärja Õun 9. B klass

65

TAPA VENE GÜMNAASIUM

TAPA VENE GÜMNAASIUM

12. klass

Karina BogdanovaAndres BõkovAnastasija BõstrovaJulia KallastDmitri KelerDiana KolmõkovaOlga KorolevaJekaterina KovalAleksandr KravtšukKristina PetrovskajaTetiana PurovetsAnastasija SakovtšOksana SamsonovaDaryna SochkaJevgenia VeihermanNatalja ZapevalovaAnna Šušpanova

Klassijuhataja Katre Jürgenson

9. A klass

Kristiina AzanovitšOksana BabakinaNatali BuntselWilliam InozemtsevLjudmilla LitvinovaRobert RudõkAljona SaveljevaVadimir SemjonovVolodymyr SeredaStanislav VolfAnna Zukova

Klassijuhataja Lea Koitjärv

9. B klass

Anatoli AniskinVladialav BitšukMarek BušAlexey BychkovMarek KorobovDmitri KovaljovDmitri RazumkovMaksim Razumkov

Klassijuhataja Elena Loštšina

12. klass

Anastasija Sakovtš, 12. klass

66

Mina olen Tetiana ja õpin vene koolis, räägin aga vabalt ka eesti keeles, nii nagu minu klassikaaslasedki.

Meie riigis on kõik tehtud selleks, et inimestel oleks võima-lus õppida selle riigi keelt. Korraldatakse keelekursuseid ja koolides on keelekümblusprogrammid. Juba lasteaias õpi-vad lapsed eesti keelt, nii et kooli minnes nad juba oskavad natuke seda. Me teame kõik, et kui läheme tööle, siis peame oskama selle riigi keelt. Kui alustad võõra keele õppimist, siis on muidugi raske. Kui me alustasime 2002. aastal koolis kee-lekümblusklassis õppimist, siis rääkisime vanematele, et ei taha õppida, ei saa midagi aru. Keelekümblusprogramm on alguse saanud Kanadast ning selle järgi õpitakse kõiki aineid keeles, mis on vaja selgeks saada. Muidugi on tunnid teistsu-gused kui tavalistel kooliõpilastel. Palju kasutatakse aktiiv-seid õppemeetodeid, mänge, videosid, grupitöid ja muud huvitavat. Juba pool aastat pärast keelekümblusklassis õppi-mist oli meil palju lihtsam. 9. klassi lõpueksamite tulemused olid head, mis näitab meile, et me oleme suutnud keele ja eesti keeles õpitavad ained korralikult ära õppida.

Pärast 12. klassi lõpetamist lähen muidugi edasi õppima eesti keeles. Ma tean, et kui ma elan edasi Eestis ja lähen tööle, sõltub minu keelteoskusest palju.

Tetiana Purovets

Elu toob katsumusi, mida iga inimene kohtab oma elu jook-sul. Meil on veel terve elu ees. Lapsepõlves õpetati meile, kuidas käituda nii, et meil ja meie lähikondlastel oleks hea ja turvaline tunne. Koolist saime me palju asju teada sellest, kuidas olla hea kodanik ja konkurentsivõimeline inimene paljudes valdkondades. Inimeste silmaring ja maailmavaade areneb nii koolis kui kodus.

Aleksandr Kravtšuk

Mina usun eelkõige iseendasse. Endasse uskumine annab mulle eneskindlust. See tähendab, et kaob ära laiskus ja te-kib tahtmine ise oma soovid täide viia.

Diana Kolmõkova

Ma usun, et on olemas veel inimesi, kes oskavad kuulata ja mõista. Ma usun, et maailma lõppu ei tule, kui inimesed an-navad endale aru, mida nad teevad. Usun paremasse tule-vikku. Kui kõik inimesed koos hakkavad muutma elu pare-maks, siis meil on lootus tulevikku.

Darja Sotška

MEIE MÕTTEID

9. A klass

67

TAPA VENE GÜMNAASIUM

9. B klass

Eile nägin ma Eestimaad.Ilusat loodust, ilusat metsa enda ees.Eile nägin ma Eestimaad!Palju väikesi majakesi,kus suur ja rõõmus perekondlaua taga istus koos.Eile nägin ma Eestimaad!Nägin sinist taevast,kus pilvede seestvaatas kollane päike.Eile nägin ma Eestimaad!

Homme näen ma Eestimaad!Suured linnad, kus majad on taevani,igal nurgal, kuhu ei vaataks –näen ma suurt ostukeskust.Homme näen ma Eestimaad!Linnad, kus on uued autod,võõralt maalt ostetud,mis loodust saastavad.Homme näen ma Eestimaad!Kus keegi teisest ei hooli,kus tahavad kõike endale saada –kui midagi selle eest maksma ei peaks!Homme näen ma Eestimaad!

Anastasia Bystrova

EILE NÄGIN MA EESTIMAAD!

Natalja Zapevalova, 12. klass

68

Eile nägin ma Eestimaad,päike paistis ja kõik oli hästi.Eile nägin ma Eestimaad,kõik nii kena välja paistis.

Eile nägin ma Eestimaad,kus heinamaal mängisid lapsed,Vanad tädid istusid koos –nende soov oli taas olla noor.

Eile nägin ma Eestimaad,suured majad ei olnud hallid,paljud autod olid liiga kallid.Pargipingid olid vanureid täis.

Eile nägin ma Eestimaad,kõik oli kerge ja kõik olid lahked.Täna vaatasin ma Eestimaad,kõik on nüüd … teistmoodi …

Jevgenia Veiherman, 9. klass

EILE NÄGIN MA EESTIMAAD!

Jevgenia Veiherman, 12. klass

69

TUDU PÕHIKOOL

TUDU PÕHIKOOL

Tudu Põhikooli 9. klass

9. klass

Signe AasametsSandra LaasMaris LeppMartin PõdersaluKertu RoosimägiKeili ViiburLiisa Väinsalu

Klassijuhataja Ülle Liuhka

MEIE MÕTTEID

Koolitee on väike osa tarkuse taganõudmisest. Peamine õpetaja on siiski elu. Elus õpime ennast ja teisi tundma, loo-buma, kaotama ja uuesti alustama. Kogemused on suuri-mad koolitajad.

Inimene peaks oma eluga rohkem rahul olema ja oskama igas hetkes midagi head näha. Igaüks on oma õnne sepp.

Ma pean ka väikeste asjade üle rõõmu tundma, et saaksin eluga optimistlikult ja rahuloluga edasi minna.

Ükski laps ei jää siin märkamatuks, kõigi jaoks leidub aega, tunnid mööduvad rahulikult ning moodustub nagu väike perekond.

Sandra Laas

70

Hetkel on kõige parem aeg enesekasvatuseks ja enda tund-ma õppimiseks, sest ees seisavad tähtsad otsused, mis mõju-tavad edasist elu. Kogu virvarri sees tuleks aga jääda iseen-daks ning märgata ka väiksemaid enda ümber, kes võivad abi vajada.

Me ei vaja mitte niivõrd oma sõprade toetust, kuivõrd kindlusetunnet, et me seda abi alati saame.

Igal inimesel on kodu – koht, kuhu alati minna. Me elupai-gas on kõik enda maitse järgi sätitud, on oma esemed. See annab meile meelekindluse. Seal on meie rõõmud ja mured, tuttav ja turvaline lõhn. Sinna võib minna peitu kõige halva ja kurja eest. Kui kõnnin tänaval mööda mõnest koduta ini-mesest, hakkab hinges valu. See on ebaõiglane, nii ei tohiks juhtuda.

Maris Lepp

Õpetajad ütlevad meile, kuidas me küll aru ei saa. See on nii lihtne. Kerge võib see nende jaoks olla, sest nad on seda ju-ba õppinud ja hulk aastaid õpetanud.

Martin Põdersalu

Keili Viiburi

See Marise kirjutatud lugu on pühendatud Tudu kooli ees kasvavale pilvepuule, mis on tänaseks saanud 82aasta-seks. Kahjuks põeb ta seenhaigust ning on ümbruskonna-le ohtlik. Tõenäoliselt tuleb ta õige pea langetada. Ta on olnud meie kooli üheks oluliseks sümboliks.

Kord kaua aega tagasi ilutses ühel suurel väljal pilve-puu. Ta oli teistest kõrgem ja nägi kaugele. Tema kõrvu ei olnud kostnud jutte, et lähikonnas oleks veel selliseid puid.

Kord lendas tema oksale suitsupääsuke. Pilvepuu ju-tustas linnule oma loo tunnetest ja üksindusest. Pääsu-ke soovis puud aidata ja võttis kaasa ühe tema seemne, et see kuskil mulda istutada. Nii asuski ta teele.

Teekond muutus pikaks, kuna ei leidunud sobivat pinnast: kord oli see liiga märg, kord liiga kuiv. Lõpuks leidis suitsupääsuke kena koha soode ja metsade kes-kel - Tudus. Keset küla oli suur ja lage plats ning see tundus olevat sobilik paik, kuhu seeme mulda pista. Pil-vepuu hakkas suure hooga kasvama ja õige pea oli ta kõrgem kui ükskõik mis ehitis ümbruskonnas.

Pääsuke lendas tagasi vana pilvepuu juurde ja rääkis tallle uudiseid. Muidugi oli too väga rahul ja õnnelik. Nii hakkaski väikese Tudu küla keskel kasvama suur pilve-puu.

Maris Lepp

71

UHTNA PÕHIKOOL

UHTNA PÕHIKOOL

9. klass

9. klass

Risto BlumPiret LuhtPriit LuhtŠandor-Mikloš Mondi Aleksandr OžoginMarnet PolskiRisto PuurReimo RaudlaJevgeni ReemetsMarje Tamm

Klassijuhataja Sirje Rebane

MIDA OLED ÕPPINUD KOOLIS?

Kool õpetab seda, kuidas ise elus hakkama saada. Piret

Kool õpetab elus hakkamasaamist ja hoolimist. Sealhulgas ka toimetulekut koolivägivallaga, sest tegelikkuses ei aita vägivald midagi. Alati tasub asjad sõnadega selgeks teha, sest üleolev suhtumine ei tee asju paremaks. Alati on vaja sõpru ja koolikaaslasi hoida.

Reimo

“Kooliteel meist igaüks kord sammub, koolitee on kümneid aastaid pikk,koolikotis pliiatsid ja kumm on, alul aabits, pärast lugemik ...”Niimoodi väidab tuntud lastelaul, milles priske tõetera sees.Need poisid ja tüdrukud, kes Uhtna Põhikoolis tänaseks lõpuklassi künnisele on jõudnud, alustasid koos aabitsategelaste Anna ja Aadamaga, alustasid koos minuga – klassijuhataja Sirje Rebasega. Koos kogusime aabitsatarkust, õppisime keelereegleid, arutlesime asjadest ja inimestest. Koos oleme jõudnud ka lõpusirgele ning nüüd on paras aeg teha tagasivaade. Mõned mõtted.

Koolist olen saanud oma senise hariduse. Lisaks olen tänu koolis toimuvale projektitööle saanud suhelda välisriikide õpilastega.

Aleksandr

Mulle meeldib meie kool, sest siin saab lisaks õppimisele te-geleda mitmesuguste asjadega. Paljud õpilased käivad jook-su- ja suusatamise treeningutel. Õhtuti saab koolimaja saalis mängida korvpalli. Mulle meeldib kõige rohkem pärast kooli käia jõusaalis.

Šandor

72

... võidusõitja,

oleks ma ilmselt hea mootorisportlane, sest tegelen sellega juba praegu.Olen Yamamoto Racingu klubis. Sel aastal olen ma Eesti meister, motokrossi karikasarjas kolmas, talikestuskrossis tei-ne ja Baltimaade motokrossis neljas. Ettevalmistus hooajaks käib Itaalias. See on vahelduvalt enne motokrossi hooaega märtsikuus. Olen käinud seal kaks korda ja sõidan ka alles teist aastat. Motokrossi suhtes on mul seesmine tunne - ma nagu pean seda tegema. Sponsorid on mul Lajos, Fulltrade, Rehvikuller, Kindle, Mp Credit ja OÜ Tenito. Ma hakkan järg-misel hooajal sõitma Yamaha 125cc krossitsikliga. Trenni teen enamalt jaolt Avo Leoki juures Võrus. Ta õpetab mind kõige rohkem ja muidugi ka sponsorid toetavad.

Marnet

... korvpallur,

ootaks mind loodetavasti ees hiilgav tulevik, sest mulle meeldib mängida korvpalli. Mulle meeldib see feeling, mida mäng mulle annab. Kindlasti tahaksin jõuda oma mängudel USAsse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Kreekasse ja Hispaaniasse, sest nendes maades on minu arvates korvpall kõrgemal ta-semel. Ehk õnnestuks isegi osaleda maailma parimas liigas – NBAs. Olen selle nimel valmis ka vaeva nägema. Kui ma olek-sin täiskasvanu, toetaks ma kindlasti neid lapsi, kes on val-mis pallimängu õppima, kuid kellel jäävad treeningtunnid paraku raha taha pidama.

Risto P.

... sisearhitekt,

siis oleks mul võimalik kortereid disainida. Mulle meeldivad elamud, kus on hästi palju ruumi. Kõige rohkem avarust võiks olla köögis, sest kui juhtub suur pere olema, peab kõi-gile ühises söögilauas ruumi jätkuma. Lastetuba võiks olla kujundatud mingi multikategelase järgi ja võiks olla hästi rõõmus.

Aleksander

... stjuardess,

ootaks mind põnev ja seiklusrikas elu. Oskaksin kindlasti rei-sijatele pakkuda turvatunnet ja neid lennureisi ajal abistada, kui vaja.

Marje

KUI MA OLEKSIN ...... ärijuht,

looksin ma oma ehitusfirma. Mu firma aasta sissetulek oleks väga kõrge ja töölised saaks väga head palka. teeks mina ja mu firma töölised väga kvaliteetset tööd ja me oleks nõutud tegijad. Tean, et ärimeheks saamine ei ole väga kerge ja nõuab palju tööd ja õppimist.

Jevgeni

... fotograaf,

võiksin ma töötada näiteks mõne ajalehe toimetuse juures. See amet tundub huvitav sellepärast, et peab paljude ini-mestega suhtlema, saab näha uusi paiku ja huvitavaid ini-mesi.

Piret

... arhitekt,

teeksin ma nii eraisikutele kui ka firmadele mitmesuguseid projekte. Ma ootaks tööpakkumisi üle Eesti ja kujundaks iga-suguseid erilisi hooneid. Loodan, et inimesed jääksid minu tööga rahule.

Priit

... lendur,

sattuksin korraga nii kõrgele kui ka kaugele. Mul oleks või-malik külastada paiku ja näha teisi maid. See töö nõuab ka suurt vastutust ja hoolsat suhtumist, sest minu oskustest oleneb paljude inimeste elu. Järelikult nõuab lenduriamet ka palju teadmisi.

Risto B.

Sellised olid väljavõtted Uhtna Põhikooli õpilaste tagasivaa-detest koolielule ja tulevikuunistustest, kuid sugugi vähem oluline pole ka see, mida me tunneme siin ja praegu. Olen õppinud Uhtna koolis üheksa aastat. Mul ei ole õppimine alati sugugi kerge olnud, kuid mulle meeldib siin koolis käia, õpetajate ja õpilastega suhelda. Mulle meeldib meie klass, sest me oleme olnud algusest peale koos.

Piret

Jagan “oma laste” arvamusi ning aitan neid võimaluse piires oma unistuste teokstegemisel.

Klassijuhataja Sirje Rebane

73

VAJANGU PÕHIKOOLLASTEAED

VAJANGU PÕHIKOOL-LASTEAED

9. klass

Eestimaa ääremaa on Saaremaa ja Hiiumaa, kuid minu maa-konna ääremaa on Võhmuta, kus ma elan. Ning mulle meeldib sellisel ääremaal elada.

Lääne-Virumaa ääremaa on Võhmuta, väike külake, kus elab kaheksa perekonda. Sellises väikeses kohas on hea elada, sest siin pole selliseid ohtusid nagu linnas. Kui lähed linnas kellele-gi külla või peole ja tuled õhtul hilja tagasi, siis võid kusagil nurga taga peksa saada või sinult varastatakse mingi asi ära, kuid sellisel väikesel ääremaal on lood teised. Siin sa tunned kõiki, sa oled kõigil külas käinud ja neid aidanud. Külavahel sa võid vabalt õue ja trenni tegema minna kartmata, et saad ku-sagil nurga taga peksa.

Väikestel Eesti ääremaadel on üks väike miinus: sellistes väi-kestes kohtades on piiratud arstiabi, poed ning suurem mure - koolid. Paljudes alevites kooli polegi. Lapsed peavad käima ku-

sagil kaugel koolis ja selle peale raha raiskama. Paljusid noori tüütab ääremaal elamine, sest seal on piiratud võimalused. Suur osa noortest lahkub alevikest sellepärast, et saada pare-mat haridust või leida paremat tööd.

Linnades on hulga parem elada, sest seal on suured koolid ja kaubanduskeskused, kus inimesed saavad valida rohkem kui väikestes alevikupoodides. Ka parema hariduse võib saada linnades, sest seal on eliitkoolid.

Minu arvates on ääremaal hea elada, sest seal on hea ja tur-valisem. Sa võid iga päev minna naabri juurde ning küsida te-malt abi. Sellepärast paljud perekonnad kolivadki linnadest maale.

Vladimir Kostjak8. klass

ÄÄREMAA VÕLU JA VALU

9. klass

Kersti JeruslanovaAnna-Liisa KasekampVladimir KostjakRaimo PärnpuuGerda Virks

Klassijuhataja Peeter Vaikmaa

74

Käies ise koolis, olen kokku puutunud koolivägivallaga. Luge-des ka artikleid, selgub, et vägivalda võib olla nii tava- kui ka eliitkoolides.

Koolivägivalda võib olla nii füüsilist kui vaimset laadi. Tihtilu-gu on vaimne vägivald jubedam ja just seda viimast tundubki koolides rohkem viljeldavat. Ohvriteks on nii kiusajad kui ka kiusatavad. Tavaliselt osutuvad kiusajateks need lapsed, kes ei saa kodus piisavalt tähelepanu või kes on ise kunagi kiusamist või füüsilist vägivalda kogenud. Sellest johtuvalt kiusab selline laps endast nõrgemaid. Tavaliselt on sellisel lapsel ka kodus tõ-sised mured, tähelepanu ning mõistmise puudumine. Niisugu-ne õpilane vajab mõistmist ning abi.

Koolis võib ette tulla ka õpetaja-õpilase kiusamine, kus õpe-taja kiusab õpilast. Ta leiab lapses alati vigu ja urgitseb siis nende kallal, paneb halvemaid hindeid, otsides lihtsalt vigu, et hinnet alandada. Kiusamine õpetaja poolt võib olla ka füüsili-ne, näiteks tõukamine, löömine või sakutamine. Pöördub aga õpilane kooli direktori poole, annab direktor peaaegu alati õi-guse õpetajale.

Võib ka juhtuda, et õpilased kiusavad õpetajaid neid norides ning ärritades. Õpetaja, olles nõrgema närvisüsteemiga, võib hakata klassi ees nutma, mis annab õpilastele “õhku” juurde.

Mõned pedagoogid aga ärrituvad nii, et lähevad lausa kallale või hakkavad karjuma. Võib juhtuda ka nii, et terve klass kiu-sab õpetajat.

Õnneks on nii kiusajatel kui ka kiusatavatel võimalus abi saa-da, eriti just õpilastel. Paljudes koolides on olemas nõustaja või psühholoog, kelle juurde võib alati pöörduda enda mure-ga ja ta aitab.

Eelnev jutt kehtib samuti õpetajate kohta. Kui kusagil koolis ei ole nõustajat või psühholoogi, saab ka pöörduda tuttava täiskasvanu poole, keda võib usaldada ja talle oma murest rää-kida. Sellise tuttava puudumisel on olemas ka abiliin, kuhu he-listada, jäädes täiesti anonüümseks. Võimalusi on palju, kuidas end aidata ja üle saada südamevalust, mis sulle osaks saanud. On vaid vaja teha otsus, kuidas.

Kurb on aga see, et aidata saab seda, kes ennast ise aidata tahab. Ent elu näitab, et kiusajad probleemi ei näe ning kiusa-tavad seda tunnistada ei taha või ei julge.

Lõpetuseks ütlen, et koolivägivald paraku kusagile ei kao, küll aga saab selle vastu võidelda ning asjaosalisi aidata.

Anna-Liisa Kasekamp9. klass

KOOLIVÄGIVALD

75

VASTA KOOL

VASTA KOOL

Vasta Kooli 9. klass

Ta lendas läbi päevade,jooksis läbi nädalate,

kõndis läbi kuude,jalutas läbi aastate.

Ta laulis armastusest,hõiskas oma õnnest,

tantsis oma rõõmudestja nuttis oma muredest.Ning Tuhkatriinu soovis,

et igas päevas oleks valgust,üks sillake vikerkaarest,

üks killuke päikesest,ainult tibatillukest äikest.

Nii Tuhkatriinul kui ka teistelon oma muinasjutt,

kuigi erinevad õnnerajad,igast elust oma jutt,

mil oma algus,oma lõpp.

Signe Luik9. klass

MUINASJUTT9. klass

Taavi AdamsonAinar AruojaAiner AruojaTairi KivasteSigne LuikLiis MaiMairo MetsEva Maria Stina PeekMait PärnKalmer SoomerRaina TiimusRenee TinnuriTanel Treier

Klassijuhataja Pekka Laidinen

76

Statistika ehk arvandmeid koguva ja uuriva teaduse järgi te-hakse järeldusi ja üldistusi. Laskumata täpsetesse arvudesse kuulub Eesti alkoholi tarbimise poolest ühe elaniku kohta kindlalt esimeste hulka. See pole tulemus, mille üle rõõmu tunda. Paneb hoopis mõtlema, mis võib alkoholi liigtarbimist põhjustada.

Põhjamaades mõjutab karm kliima mingil määral ka alkoholi tarbimist. Eestis on veidi soojem, aga ometi soojendatakse end siingi liiga tihti alkoholiga. Mehed leiavad, et lihtsam on probleeme unustada, uputades need viinapitsi. Kaine peaga ei osata oma muredele lahendusi leida, ei osata abi otsida ja haa-ratakse jälle pudeli järele.

Noored ei oska ehk ilma alkoholita ennast peol vabalt tun-da, ei julge suhelda. Sõltub sellest, millisesse suhtlusringkonda keegi satub, keda kaaslasteks valitakse, millega aega sisusta-takse. Kas niinimetatud. kõvaks tegijaks nimetatakse seda, kes julgeb alkoholi tarbida ja siis midagi korda saata, või osatakse oma elu huvitavaks teha ka ilma kangema kraamita, kasutada raha muul otstarbel?

Ei maksa lasta ennast kaasa kiskuda üldistest hoiakutest, et alkoholi tarbimist vaadatakse kui elu igapäevast osa. Mingil määral puudutab see kõiki inimesi, kas lähemalt või kauge-malt. Lähemalt siis, kui keegi lähedane inimene on eelistanud sulle antud lubaduse asemel võtta liigne pits ja hommikuks üldse mitte kaineks saada. Oletame, et sul oli seda inimest just autorooli vaja ja teil oli eelnev kokkulepe. Kõik kavandatud plaanid lähevad vett vedama ja tuleb ümber teha. Sellega kaasneb liigne närvikulu ja rikutud tuju. Seepärast ära tarbi üldse või ära unusta ütlust “Võta pits ja pea aru!”. Probleem on-gi selles, kui inimene ei oska endale piiri seada, ei oska loobu-da alkoholist, ei oska seda nautida mõõdukalt hea toidu kõr-vale.

Mina noore inimesena tean, et võin alkoholi teemal kodus rääkida ja küllap on õige ka kodus midagi ära proovida, mitte teha seda kusagil mujal. Noore inimese tervise säästmiseks on

kehtestatud alkoholi ostmisel vanuse piirang. Üldise tarbimise vähendamiseks ka kellaajalised piirangud. Riigi poolt kehtesta-tud käsud ja keelud ei aita juhul, kui inimene ei ole endas kin-del ja ta kaldub pigem alkoholi tarbimise kui mingi huvitava tegevuse poole. Alkoholi on müüdud ammu ja müüakse tõe-näoliselt ka edaspidi. Sõna “hundijalavesi” viina kohta räägib ise enda eest. Alkoholimüügi keelamise puhul hakatakse hoo-limata karistusest ajama puskarit, müüma salaviina. Sel juhul on mõistlikum müüa viina ikka kaubandusvõrgus, sest nii saab riik alkoholi müügist ka tulu. Seda tulu kasutatake omakorda hättasattunute aitamiseks. Ühelt poolt tahetakse alkoholi tar-bimist vähendada, teiselt poolt vaadatuna on kasulik, kui riigi-le laekub rohkem alkoholi ostmisega kaasnevat tulu. Puudust kannatava pere isa võib viia raha järjekindlalt viinapoodi, tema ostetud alkoholilt laekub teatud summa mingitpidi ehk ta en-da perele tagasi. Seega on tegemist nagu surnud ringiga.

Alkoholi liigtarbimise teemal võib lõputult arutleda ning see on väga keeruline teema. Tihti jõuame arutledes selleni, et ini-mene, kes on jõudnud liigtarbimiseni, ei teadvusta seda enda-le ja ei taha või ei suudagi enam pahele lõppu teha.

Alkoholi tarbimisega kaasnevatest probleemidest oleme kõik teadlikud. Olgu need siis liiklusõnnetused, rahamured, peretülid ...

Alkoholi tarbimine väheneks seoses sellega, kui vähem ini-mesi tunneks vajadust alkoholi järele. Kui me ei oska elus teistmood lõõgastuda kui alkoholi abil, kui me ei oska ennast ise selles osas piirata, siis ei saa seda ka keegi teine meie eest teha. Me lihtsalt raiskame oma elu. Maadleme kaasnevate probleemidega.

Noored teevad alles oma valikuid ja veel pole hilja enda jaoks selgeks mõelda, mille poole kalduda. Seega - võta pits ja pea aru või ära võta üldse.

Tanel Treiel

EESTI RAHVA MURE - LIIGA PALJU ALKOHOLI TARBIMIST

77

VINNIPAJUSTI GÜMNAASIUM

VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM

9. A klass

Taavi AlavereSven Arukaev Annela Avarlaid Sandra Heinaste Keidy Järv Anders KaasikKaja KaringKaisa KruusmaaEli LahesooLoona LjašKaspar ReinsonHans ReissaarBaavo ReitelErvin SaarLisethe SusiDiana TammekandMaarit TolbuzovaKristi TonkaRonald ToomeEgert VakkerMärt VidevikKristi Väljur

Klassijuhataja Ülle Vaasma

9. B klass

Kerttu EvartKarina HeinasteJulia KaasKen KaasikKätlin KerstnaKuldar-Daniel KokorevKaisa KompErko KoorKaupo KülaotsRain-Ander LaagusKatariina LindeRobin Veikko MetsaotsKadi MäekiviKristel MäekiviAllar MölderJako NõmmeKevin OjaveeLehar TammsaarSander TrofimovAnna-Liis Uustalu

Klassijuhataja Maris Lind

12. A klass

Mai-Riin AlavereTimo AlavereGitti-Kai GrossTimo HeiskonenAlisa JakovlevaRainis KarroAlina KartauElisa KongiArlis KopliKristi KoppelHenri KuuskKaili LehtmäeKalev LeigriEnelin LinsiPiia LuhamaJaan MännikLaura NirgiKairi NurkLiisa NõgesMaarja NõmmikKatrin PoolandSilja PõldmaKristina ReinbergRanno RentikAnu SihverEleri SoonTanel SvirgsdenAnn TammRobert ValterRobert Väljur

Klassijuhataja Katrin Pall

12. B klass

Birgit EichvaldMari-Liis KaljosGert KõosaarRaido LeenpaluLiisa MittMadleen RaidmaMihkel TürpsalKairi VahterSiim Vaide

Klassijuhataja Marge Guljavin

9. B klass

78

Kool meil asub tammikus,Suur, ja kena, üsna uus.Kauneid paiku terve hulk: talveaed ja pubinurk.Palju aastaid meie koolijuhib Jüri, kes meist hoolib.Tema käsul, meie soovilümberkorraldused loodi.Kullast WC on meil uus, duširuumgi päris cool.

12. A klass

12. B klass

Klassid said ka uued kuued:aknad, lambid, pingid uued.Esimene korrus - kooli süda. Liikluskorraldus on mäda:mudilaste kisa-kära,isegi ei mahu ära.Sügisel on mure pikk:aasta ees kui igavik.Eksameid on kole teha:väsib vaim ja väsib keha.

Aga meie koolis seda mitte keegi ei või näha.Siis, kui ajud välja antikõik nad meie kooli kanti.Sestap meil on töö ja taheigapäevaline nähe.Õpsid meil on lõbusad,leidlikud ja osavad.Neid me kiitmast eal ei väsi,sest see kõik on SULA TÕSI!

KOOL ASUB TAMMIKUS

12. klasside õpilaste ühislooming

79

VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM

9. A klass

Kooliaeg see kiirelt läebÜheksas on juba käes.Juhtumeid on olnud mitmeid meil.

Oleme reisisellid –Soome, Rootsi, Läti nähtud meil.

Oleme kinofännid –PÖFF-il filme vaadanud eri maadest.

Kooli jõulupidudel “Laululahingus” madistanud, “Tantsud tähtedega” hiilanudJa 6. klassis kooli playback’i ära võitnud.

Huvitavate inimestega oleme kohtunud –Lõunaaafriklase Pauliga arutlesime maailma teemadel.Eesti Energia juhatuse liige pani meid mõtlema, kuidas elus edukaks saada.

Põnevatel õppekäikudel oleme käinud – Coca-Cola külastuskeskust, Ülemiste veepuhastusjaama, ETV maja ja Ülemiste Cityt näinud.

Oleme soomlaste sõbrad –Neid juba 6. klassis võõrustanud ja nüüdki 9. klassis tervitame neid maikuus oma koolis – teeme koos sporti ja peame pidu.

Läheme rõõmsalt uutele juhtumistele vastu, sest oleme julged ja omanäolised noored inimesed!

9. B klassi õpilaste ühislooming

9.B VAHVAD JUHTUMISED KOOLIPÄEVIL.

80

TULE ÕPPIMA MAAÜLIKOOLI!

Praktilised erialad

Kaasaegne ülikoolilinnak

Suurepärased õppimis- ja elamistingimused

ja finantsjuhtimine

Maastikuarhitektuur

Loodusvarade kasutamine ja kaitse

Taastuvenergia ressursid

Linna- ja tööstusmaastike korraldus

Maastikukaitse ja -hooldusLoodusturism

Taimekasvatus

Põllumajandusettevõtetemajandamine

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine

Biotehnilised süsteemid

Aiandus

Majandusarvestus

Maaehitus

Veemajandus

Maakorraldus

Kinnisvara planeerimine

Geodeesia

Metsamajandus

Metsatööstus

Ökonoomika ja ettevõtlus

Rakendushüdrobioloogia

Energiakasutus

Tootmistehnika

Ergonoomika

Kalakasvatus

Tehnotroonika

Toiduainete tehnoloogia

Veterinaarmeditsiin

Taastuvenergeetika

Loomakasvatus

...

81

VÕSU PÕHIKOOL

VÕSU PÕHIKOOL

Võsu Põhikooli 9. klass

Olen Kristina, hakkan tuleval kevadel lõpetama Võsu kooli. Mulle meeldib see kool oma väiksuse poolest. Turvaline keskkond õppimiseks ja muudeks tegevusteks. Need tingimused on meeltmööda ka paljudele lapsevanematele. Tahaksin õpinguid jätkata Rakvere Reaalgümnaasiumis. Võib juhtuda, et pean seadma sammud üldsegi Tallinna poole. Loodetavasti leian Rakveres hea elukoha ja sätin end seal sisse ise-seisvaks eluks. Selles väikeses linnas on kõik käe-jala juures, see on mugav. Plussiks on ka olukord, et mu lemmiktrenn toimub Rakveres. Palju tuttavaid elab ka seal, nii on mul kergem kohaneda inimeste seas. Kõige enam meeldiks mulle minna RRG-sse, seal on palju võimalusi ja huvitavad õppesuunad.

Kristina Kask9. klass

9. klass

Kristina KaskIvar KorkmaSilver PedakValter PedakTaavi RoosimägiMihkel Sudarinen

Klassijuhataja Ilona Vilbre

MINU KOOL

82

83

VÄIKEMAARJA GÜMNAASIUM

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM

12. klass

9. A klass

Ragnar HeinsaluMailis KingKarin LaissarRainer LeemetsMarit LeistTõnu LindFreet-Gevin MaasikGarri MerilooKairit PitkjaAnneliis PuškinaRauno RandVeljo SildHenn Vissak

Klassijuhataja Viive Laar

9. B klass

Karet EesmäeKevin HurtKädi JollKätlin KaareTarmo KivipõldTauri KivipõldKristo KokkRainer KõikerMaret KümnikMehis LepaJaneli LõometsMerilin LõometsHellana-Elisabeth LäänemetsMairis MatvejevHardi NaaritsLauri OrglaTaavi OrroAleksander PihoPriit PohlakPille PoomMaarika SesminMartin SuursaarKarl-Elias TederOtt TedroKristo Toiger

Klassijuhataja Tauno Tihti

12. klass

Alli AlasLiis Danilas Renno GuitorHenry KaevuKaili KalvikCaroly KasemetsOlavi KoortMaarja KukkGustav MuusikusGerda-Johanna PelloGerli PomerantsLauri RaitšukKertu RebaneSigne SabasKadri SelgisMargus SibritsKülli UrbIvar VaabHendrik Õunapuu

Klassijuhataja Riina Põldmaa

84

9. A klass

9. B klass

85

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM

Lennart G. Meri on öelnud: “Meist igaühest sõltub Eesti püsi-mine.” Seega on igaühel meist mingi ülesanne, kindel kogus tegevusi või tegevusetust, et Eesti kodanikuna anda oma pa-nus riigi jaoks, olgu see siis heas või halvas olukorras. Arvan, et enamik noori inimesi pole end veel tabanud juurdlemast eest-luse, Eesti kui riigi, mida hoiab koos rahvas, ja oma panuse üle sellesse. Pärast seda arutlust olen mina üks nende inimeste hulgast, kes on seda juba teinud, mõelnud sügavalt enda ja oma panuse üle, oma ülesande üle, mida peaks oma riigis te-gema. Milline võiks olla minu panus Eesti kodanikuna? Kui pal-ju peaksin mina tegema Eesti kodanikuna?

Mina isiklikult võin käsi südamel öelda, et ma ei tunne veel seal päris sügaval sisimas uhkust, et olen eestlane. Küllap tu-leb selline tunne teadmisest, et ma pole veel päris küps ja oma panuse peale mõelnud. Kuid tunnen uhkust, et tahan saada üheks neist, saada täisväärtuslikuks Eesti kodanikuks, saada osaks rahvast, osaks riigist. Tahan anda, jagada, kasvada nii hingelt kui mõistuselt, saada tubliks nii Eesti kui ka maailma-kodanikuks.

Üksi olles olen lihtsalt mina, riigi silmis olen kodanik ja koos teiste kodanikega võrdne rahvaga. Kodanik ei võrdu inimese-ga. Kodanik on keegi, kes elab riigis, järgib seadusi ja maksab iga kuu korrapäraselt makse. Inimene on keegi, kes elab mõt-teis, unistustes. Kes laseb oma mõtetel vabalt igast praost sisse hõljuda. Tõsi, ka kodanik mõtleb, kuid inimene, tema annab oma mõttele elu. Ellu ärkavad ka unistused, eesmärgid. See paneb inimese funktsioneerima, et ta oleks suuteline täitma oma kodanikukohustusi ja andma riigile omapoolset panust.

Kodanik algatab, kodanik teeb, kodanik tunneb, kodanik vastutab. Ühiskonnas saavad aktiivsed kodanikud algatada näiteks igasuguseid liikumisi ja üritusi. Mina pole veel midagi algatanud, veel liialt noor, et asjadest vast kõige paremini aru saada. Olen päris kindel, et ma veel kõige eest vastutada ei suudaks ja kuna see on üks kodaniku kohustustest, siis olen mina alles poolel teel. Praegusel momendil ma teen ja tunnen. Ma üritan saada haritumaks, õppida selgeks matemaatika va-lemeid ja loodan iga kord eesti keele õpetajat oma kirjatööde-ga üllatuma panna. Ma tunnen endas elu. Tema ogalisi ja tihe-date võsadega ääristatud kinnikasvanud metsateid, mis va-hest hinge väevõimuga murravad. Aga samas ma tunnen ka pehmet päikesepaid, mis mõnikord nii aeglaselt ja soojalt mööda põske alla tantsib. See äratundmine võibki olla uue ko-danikualge tekkele, mille võrsumisele aitab kaasa pikaldane ja sügav sisemine kasvamine ja mõtte avardamine.

Arvan, et ma kehitaksin õlgu, kui keegi küsiks, kuidas on olla eestlane. Keegi pole veel õnneks küsinud, et kui ma eestlane olla ei saaks, siis mis rahvustest ma olla tahaksin. Ilmselt kehi-taksin uuesti õlgu. Raske on vastata sellisele küsimusele, kui al-les otsin end, tikutulega sügavalt sisemusest. Usun, et kui ini-mesed leiavad tõelise enda oma sisemusest, võivad nad mõis-ta rahvuslikku ühtekuuluvuse mõistet, võivad kahtlusteta öel-da, et armastavad kodumaad, ja et on tõesti uhke olla eestlane ning teavad oma panust oma riigi kodanikuna.

Ma võiksin olla maailmaparandaja, võiksin teha lõputult head teistele inimestele ja ka Eesti riigile. Võiksin saada võrratu tähelennu osaliseks võib-olla poliitikas või lihtsalt inimesena kõrvaltänavast, kes oskab teisi end kuulama panna, oskab an-da paikapidavaid lubadusi ja neid täita peaaegu täiuslikult.

Anda vastu küsimata. Kõige kaunim on inimene, kui tal on hea süda, kuid tunneb piiri helduse, abivalmiduse ja ärakasutami-se vahel. Kinkimise rõõm on suurem kui saamisrõõm. Selles olen kinnitust saanud ka viimastel aastatel. Vanemaks saades muutub midagi sisemuses ja vahest tuleb välja, et see Mina, see sisemine Mina, ei olegi kõige tähtsam ja alati järjekorras esimene. Siiski ei ole soovitatav heategudega liialdada, sest inimesed kipuvad seda kohe enda tarbeks ära kasutama ja ise-gi kuritarvitama. Kadunud on au ja uhkus. Kadunud on vääri-kus. Kadunud on need vanaemad ja vanaisad, kes oskasid õpetada olema väärikas.

Kui kodanik tunneb, siis millal tuleb see aeg, kui hakkab ta tundma kodanikuks olemist? Mida peaks keegi tegema, et saa-da aimu, milline on tegelikult olla eestlane. Kas sellel olemisel on ka mingi mõte, mingi kindel eesmärk? Kas selleks, et end väärt kodanikuna tunda, peaks ikkagi ära käima kuskil kaugel, piiritagusel eksootilisel maal, et tunnetada vahet. Et kuulda seal võõrsil midagi korda saates kuluaarides sosinaid “ta on eestlane …”, mispeale tekib hinges värinake äratundmisega, et olen jah! Kuid õnneks on antud inimesele õilis tunne, mis la-seb rõõmustada ka teiste saavutuste ja edu üle. Nii rõõmusta-me me koos eestlastest olümpiavõitjatega uhke värinaga hin-ges, et oleme nende kaasmaalased – kaaskodanikud. Nende raske töö ja pingutuse tulemuse üle saame ise kaudselt nina püsti ajada: “Ta on eestlane!”

Kas mina peaksin samuti jalad selga võtma ja kuhugi Ei-ku-nagi-maale kaduma, et mõista, mis oleks minu panus Eesti ko-danikuna? Ilmselt küll, kui kodumaal end kuidagi teostada ei õnnestu. Kui ei leidu meie pisikese kodumaa peal seda vald-konda, mis just minule kõige hingelähedasem tundub? Enese-teostamine on tähtis, peab lõppude lõpuks läbi lööma, kas või oma peas, mõtteis. Niikaua kuni endaga saan rahul olla, usun, et leian oma tugevused ja oskan neid ära kasutada kõigi huvi-des.

Enne kui läbi ei löö, oled sa mitte keegi. Elav näide minu ko-du lähedalt - nüüdseks sumostaar Kaido Höövelson. Sooviga minna Jaapanisse sumokunsti õppima tal just kerge ei olnud, kuna sponsoreid leida oli keeruline. Vaevalt isegi annaks kelle-legi võõrale kapitali, et too saaks minna kuhugi välismaale, ju-mal teab mida tegema ja kes teab, kas ta sealt tagasi tulebki. Nina ees löödi mitmeid uksi kinni, kuni siis otsustas ta ise oma-le ukse avada. Nagu mees muiste, kogus omal käel raha ja läi-nud ta oligi. Siis kui välismaal esimese vastase külili keeras ja kulla võitis ning peaaegu tähesäras kümbles, muutus ta äkit-selt kangelaseks, meie kangelaseks, Eesti kangelaseks. Eesti esimeseks kodanikuks, kes on ajalugu teinud just selles vald-konnas. Nagu järgmine Georg Lurich? Mitte küll niisama või-mas, kuid peaaegu.

Kas siis tõesti on inimesed nagu silmaklappidega hobused? Näevad ainult enda ette või seda, mida tahavad vaid näha. Ar-van, et Baruto eesmärgiks ei olnud üldsegi Eesti lipu lehvitami-ne võõral maal ja kõigile kuulutamine, et ta eestlane on ja tip-pu pürgib. Ta lihtsalt tegi, mida talle meeldis teha, enda, mitte kellegi teise jaoks. Lõpuks ju mees läks ja vastutas ise enda eest.

Vastutamine, see on asi, mida ei tohiks kindlasti kergekäeli-selt võtta. Valimised on tulemas. Keskerakond versus kõik üle-jäänud. Ainus, mida teen, kui mõtlen valimiste peale, on sügav

MINU PANUS EESTI KODANIKUNA

86

ohe ja peavangutus. Ausalt öeldes pole ma isegi kindel, kas ma lähen valima, kas ma tahan üldse valida. Kevadvalimised Europarlamenti jätsin samuti vahele. Võitsid ju niikuinii need, kellele võitu ennustati. Teadsin, et see üks hääl, minu hääl, ees või taga, ei loe suurt midagi.

Pahatihti ongi nii, et kui riigis demokraatiat ei valitse, soovi-vad kõik hääletada ja oma arvamust väljendada, ning kui ini-mestel on see võimalus olemas, jätavad nad selle lihtsalt kasu-tamata. Imelik tunne on, sisemas natuke kipitab, et ma ei kasu-tanud seda võimalust, mis siis, kui tühist, mitte midagi muut-mata, kui samas mõnes muus maailmajaos kodanikud saavad vaid unistada sellisest võimalusest. Minu kui kodaniku kohus oleks võtta sellistest olukordadest viimast – pakkuda, valida, loota. Kui ma pole enda häält andnud, siis pole mul eriti õigust nõuda ja viriseda ei valitsuse ja ei kellegi ega millegi muu üle.

Siiski on meie ümber palju suure suuga inimesi, jutumehi, kes oskavad nõuda ja viriseda ja endid kõige suuremateks kahjukannatajateks teha. Meie ümber liigub liiga palju uut sorti kõnekäände ja võiks öelda et lausa tõekspidamisi, mis seostavad eestlust õeluse, kadeduse ja ahnusega. Nii mõnigi kord isegi oma vestluskaaslaste hulgas kuulen tihti väljendit “täitsa eestlane”.

Kas see ei lase meil tunda rõõmu ja uhkust oma rahvaks ole-misel? Vahest tundub, et ei lasegi, sest kui üritada midagi kor-da saata, peame piiluma seljataha ja üritama kaaskodanike põrnitsevatest pilkudest välja lugeda kadedust, vihkamist ja peagi algatatava umbusaldusavalduse noote. Peame pidevalt jälgima oma tegusid pingsalt, et ei toimuks ühtegi kõrvalekal-let ja, jumalapärast, mitte mingit libastumist. Vastasel juhul võib ju end kohe maha kanda täisvereliste kodanike nimistust ja tõmbuma tagasi kuni “aeg kõik haavad parandab”.

See, et peame niiviisi seljatagust valvama ja pinks-ponks! kõike joone pealt ajama rikub rahvust. See on nagu tilk tõrva meepotis. Mina tunnen end rõhutuna, et pean või peaksin end kogu aeg teistele ideaalsena näitama. Ma ei tee seda ega ka-vatsegi. Miks me väikse rahvana ei võiks üksteist toetada ja ühiseid eesmärke täita? Kas mitte see pole siis üks kodaniku ülesannetest? Aidata kaaskodanikku, olla sallivad ja visata kas-või mõneks ajakski see kadedus nurka.

Riik saab endale häid kodanikke vaid siis, kui rahvas oskab teisi usaldada ja teha koostööd nii üksteise kui riigiga. Ilma sel-leta laguneb kõik. Tänapäeva noorte seas on seinast seina isik-susi. Seega usun, et meie rahvas veel hukka ei saa. Üha roh-

kem olen hakanud mõistma, et meeskonnatöö on väga tähtis. Üksi rassida on küll vahest hea – oma tempo, omad reeglid, omad mõtted.

Kuid millal on tippu jõutud üksi? Kui riik oleks täis isepäiseid edu tagaajavaid inimloomi, siis väga võimalikult tiriksid nad igaüks eri ilmakaartes ja sellest nii nimetatud peatselt edukast riigist jääb alles vaid koogipuru ja kirsivars koos kiviga. Täna-päeval leidub väga hakkajaid noori. Vahest liigagi. Mõned on tasakaalukamad kui teised, kuid kerge on neid mõjutada. Olen minagi üks nendest, natuke naiivsetest, noortest. Siiski arvan, et suudan end kontrollida ja mõelda tagajärgedele. Ma ei satu hasarti kellegi õhutamisest ja ärgitamisest. Mind häirivad need reklaamid ja valimiskampaaniad, mis on agressiivsed ja peale-surutud. Ma olen mõistuse juures ja suudan ise valida - valida, mida õigeks pean.

Seoses noorte ja nende mässumeelsusega, mis on kerge tu-lema, meenub mulle kohe kurikuulus pronksiöö. Ausalt, ma ei saanud alguses arugi, millest selline kära. Kas see kuju viiakse sulatusmajja või täkitakse pulbripuruks? Ei, lihtsalt asukohta muudeti. Mul on raske mõista, miks eesti ja vene noored koos seal sellist tralli tegid. Võib-olla panen ajaloo tunnis vähe tähe-le, kuid minu arvates, kui keegi pidi end puudutatuna tundma selle samba tõttu, siis ainult need vanemad inimesed, kes sel-lega otseselt kokku puutusid. Ja need noored, ilmselt läksid nad nendele tänavatele põnevusest ja tahtmisest üksteist not-tida või lihtsalt vandaalitseda. Minule tundub, et nende noorte eesmärgiks oli näidata kõigile, kui matslikult võib veel täna-päeva inimene käituda, tänapäeva noor. Kui läbimõtlematult ja impulsiivselt võidakse tegutseda, ilma et arutleks, mille jaoks seda vaja on, kas üldse ja ikkagi – miks? Miks? Miks?

Kokkuvõttes on minu panus Eesti kodanikuna hoida Eesti mainet, hoida Eestit nähtaval kõigile ning igale poole, kuhu ma ka ei satuks, võin tutvustada end kui Eesti kodanikku. Uh-ket Eesti kodanikku. Tahan anda tublit järelkasvu, kellest sir-guksid samuti väärt kodanikud ning pean tulevikus ikkagi ka makse maksma nagu kodanikule üks kord ja kohus. Tuleviku peale mõeldes tahaksin Eesti riigilt ka midagi vastu saada, et riik kohtleks mind ka vanas eas nagu väärikat kodanikku, mitte nagu tülikat kasutut tööjõudu, siis kui elu elatud ja päikese-paistelised pensionipäevad männimetsas onni sees alata või-vad.

Alli Alas 12. klass

Hendrik Õunapuu

87

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM

Alli Alas

“Kui sul tuju hea, siis naera ah-ah-aa …” on kirjas lauluridades. Naer teeb mind rõõmsaks ja päästab piinlikest hetkedest. Naer, see on osa mu elust. Ma ei kujutaks ette päeva ilma te-mata. See annab mulle energiat ning mõnusa olemise.

Mul on mitu erinevat naeratust. Üks on siis, kui ma olen rõõ-mus. Mul on hea olla kas siis lähedaste või sõpradega. Teine on siis, kui on vaja olla viisakas või asjalik. Kui keegi räägib ja ta ei meeldi mulle või ma ei viitsi teda kuulata, siis tuleb väike muie mu suule, et osavõtlik näida. Kolmas on siis, kui olen kurb, aga ei taha seda välja näidata. Arvan, et tahan tugev olla. Neljas on selline kummaline. Ma mõtlen millelegi või kellelegi ning mõ-nikord kerkivad suunurgad nagu iseenesest üles. See on selli-ne väike, ainult kergelt aimatav naeratus. Olen kindel, et mul on mõned veel, aga ma pole neid veel eristanud. Seega väi-dan, et minu naer on mitmekülgne ning usun, et see tuleb mulle kasuks.

Ma naeran, kui olen sõpradega. Nad räägivad naljakaid lu-gusid või on ise lõbusad. Mõnikord naeran ka siis, kui ei oska sõbrale midagi öelda. Alati ei peagi midagi ütlema, talle liht-salt piisab lahkest pilgust. Naeru võib näha mu näol muudelgi juhtudel. Nimelt siis, kui keegi räägib ja ma ei saa päris täpselt aru, mida ta oma jutuga öelda tahab. Ma toon muige oma näole jätmaks muljet, et mõtlen kaasa. Muidugi noogutan ka peaga, et ikka mõjuvam oleks. Samuti on see nii anekdootide puhul. Kui heas seltskonnas keegi räägib mõnd naljalugu, aga teised ei saa aru, siis naerdakse ikka – no küll oli naljakas. Loo-mulikult naeran ka mina. Alles hiljem kodus, kui on meeles, hakkan sisu ja idee üle järele mõtlema. Ma naeratan, kui hom-mikuti tõustes paistab päike. See annab justkui uut jõudu, et

minna kooli. Ma vaatan päikest, naeran ja mõtlen, et ega see kool polegi nii hull.

Naerul on minu elus oluline roll kurbadelgi hetkedel. Öel-dakse ju, et naer varjab pisaraid. Minu puhul ongi see nii, kuid õnneks või kahjuks, siiski mitte alati.

Mõnikord naeran ma siis, kui on hetk, mil kõik on vait jää-nud. Vaatan tuttavale otsa ja hakkangi naerma. See on selline piinlikkust tekitav moment, teate küll, selline, nagu vahel näi-taks sünnipäevadel tekib, keegi ei tea enam, millest rääkida. Aga siiski ei julge me olla päris vait, sest kardame, et muidu hakkame hoopis pillima või juhtub midagi muud ebameeldi-vat. Sellepärast naeran ma sealgi, kus midagi naerda pole, igaks juhuks.

Naeru kasutatakse veel teraapiana. Olen veendunud, et see mõjub. Oma parima sõbraga koos olles naerame vahel väga palju. Meil on nii naljakas, et lihtsalt ei saa enam kuidagi pida-ma. Ma naeran ja naeran. Pärast on isegi suu ja kõhulihased valusad. Mul on nii hea tunne, nagu oleks ei-tea-mis-hea-asi juhtunud. Seda võib tunda isegi järgmisel päeval.

Naerda on tõesti hea, eriti koos sõpradega, samuti siis, kui on vaja näida asjalikuna või olukorda kuidagi elavamaks või mugavamaks muuta. Mina ja naer, naer ja mina – ei teagi täp-selt kumb peaks ees olema. Mulle meeldib naerda, kuid siiski peab sellega piiri pidama, sest nagu väitsid epikuurlased, nau-ding peab olema mõõdukas.

Gerda-Johanna Pello12. klass

MINU NAER

88

Vaikus matab hinge, inimtegevus puudub täielikult, õhtupi-meduse kumas helendab vaid kuu ning säravad mõned üksi-kud tähed, mis suudavad hallidest pilvedest läbi tungida. Puu-de lehed on surnud olekus, sest tuul neid ei liiguta, seda liht-salt pole. See on vaikus enne tormi, hetke pärast muutub kõik, kuuldavale tuleb võimsaim kõuemürin, mida inimkond pole varem kuulnud. Seda tekitab minu BMW.

Ta on must kui öö, tema kuus silindrit, mis on paigutatud rit-ta nagu väikesed koolijütsid, kes on saanud hakkama ettearva-matu, lausa julma kelmusega, teevad väsimatult tööd. Nii su-rutakse kaheraudsest auto tagaosas välja kõrvulukustavaid möiratusi. Continental SportContact2 tagarehvid on teerullili-kult laiad ning haarduvad maapinnale tõmmitsate tugevuse-ga, keerates rulli igasuguse teekatte, mis saab paigaltstardi ohvriks. Kiirus kasvab metsikult, kapotialune rüüpab paagist viimsegi tilga kergestisüttivat vedelikku.

Mõne kiirema tänavalõigu läbimisel ärkavad inimesed ma-gusast unest, joostes seejärel hullunult koordineerimata suu-nas kätega peast kinni hoides ning ulgudes metslooma kom-bel, paluvad appi jumalat selle raevu eest.

Lisaks hirmutavale olekule on minu baierlane ka tõsine tibimagnet. Peatun klubi ees, suurlinnatuledes virvendab öine must nüüd tumeda viirastusena. Naiste arvukus on muutunud domineerivaks. Väike vajutus gaasipedaalile tähendab emaste

valju kiljatust. Väntan akna alla, kostab madal rohkebassine tü-makas ja juba ongi naised vajunud unistustesse. Kummivilinal lahkun kui viimane sangar, pannes tasku piiblipaksuse märk-miku telefoninumbritega.

Vahest sobib minu BMW ka VIPide sõidutamiseks. Läbipaist-matud küljeklaasid tagavad privaatsuse ning kreemjad nahk-istmed panevad end tundma justkui luksussviidis. Selline kooslus läikiva värvkattega jätab häbisse isegi Eesti presiden-di, kes on sunnitud pöörama järgmisel ristmikul oma uhiuue Audiga, et mitte riskida tähelepanematusega, juhul kui saabu-me sihtkohta üheaegselt.

Selline ongi minu BMW. Saksa täpsusega kokku monteeritud tippsaavutus, mis vajadusel hirmutab rahva enda ümbert. Kui tekib vajadus naisi saada, tuleb vaid istuda minu baierlase roo-li ja naisseltskond on garanteeritud järgmised kakskümmend neli tundi seitsmel päeval nädalas. Masu ajal sõidutan VIPe, sest võimalusest uhkelt telekaamerate ette astuda ei ütle kee-gi ära, hoolimata Delfi kommentaatorite anonüümsetest arva-musavaldustest, mis tulevad kui püssikuulid automaatlaen-gust.

Lauri Raitšuk12. klass

MINU BMW

Liis Danilas