TALLINNA ÜLIKOOL

Pedagoogiline seminar

Kristiina Toome

KOOLIEELSETE LASTEASUTUSTE JUHTIDE

ARUSAAMAD HARIDUSTEHNOLOOGIAST

Lõputöö

Juhendaja: Elyna Nevski, MSc

Tallinn 2015

Olen koostanud lõputöö iseseisvalt.

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite

tööd, olulised seisukohad kirjandusallikatest

ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

……………………………(töö autori allkiri ja kuupäev)

ANNOTATSIOON

Tallinna Ülikool

Pedagoogiline Seminar

Töö pealkiri: Koolieelsete lasteasutuste juhtide arusaamad haridustehnoloogiast

Kuu ja aasta: Mai 2015 Lehekülgede arv: 49

Referaat:

Tänapäeva lapse üheks oluliseks kasvukeskkonnaks kodu kõrval on koolieelne lasteasutus

ehk lasteaed. On oluline, et sealne personal oleks pädev. Õpetaja pädevuste alla käib ka

innovaatilisus ning üks võimalus, et kaasajastada õppe- ja kasvatustegevusi on

haridustehnoloogia ja nüüdisaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite

kasutamine. Rühmaõpetajale saab abiks olla haridustehnoloog, kes aitab kollektiivis

õpikeskkonda kujundada ja õppeprotsessi planeerida.

Uurimisküsimused:

Kuidas tõlgendavad lasteasutuste juhid haridustehnoloogia mõisteid ja haridustehnoloogi

töö sisu? Kuidas suhtuvad lasteasutuste juhid tehnoloogia kasutamisse ja haridustehnoloogi

töösse lasteasutuses? Kuidas juhtide arvates rakendada haridustehnoloogiat koolieelses

lasteasutuses?

Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada lasteaedade juhtide arusaamad

haridustehnoloogiast, nende arvamused haridustehnoloogi tööst ja haridustehnoloogia

rakendamisest koolieelses lasteasutuses.

Lõputöö teoreetilises osas toetuti põhiliselt M. Piiri, E. Koitla, P. Luige ja K. Vinteri

seisukohtadele. Kasutatud on kokku 42 allikat, millest 7 on ingliskeelsed.

Uurimismeetodina kasutati kvalitatiivset meetodit, poolstruktureeritud intervjuud. Valimi

moodustasid üks Harjumaa lasteaed ja üheksa lasteaeda Tartus, Tallinnas ja Võrus.

Uurimustulemustest selgus, et direktorite arvates tähendab haridustehnoloogia IKT

vahendite kasutamist õppe- ja kasvatustöös. IKT vahendid, mida lasteaias koos lastega

kasutada, on intervjueeritavate arvates arvuti, nutitelefon, multimeediaprojektor, kaamera

ja raadio. Haridustehnoloogiks peeti isikut, kes on tehnoloogiliselt pädev isik, kes abistab

õpetajaid ja toetab õpetajaid ning lapsi õppe- ja kasvatustegevustes ja tegevuste

planeerimises. Direktorid leidsid, et liiga palju ei tohiks lasteaias siiski tehnoloogiat

kasutada, kuid lapsed võiksid saada algteadmised selle kohta, kuidas tehnoloogia toimib ja

kust ning kuidas infot vajaduse korral leida. Põhjusena, miks intervjueeritavad nägid, et

nende majas võiks töötada haridustehnoloog, oli see, et siis oleks majas olemas

haridustehnoloogiliselt pädev isik, kes oskaks õpetajaid suunata ja abistada. Samas tõid

direktorid välja, et see isik ei pea olema haridustehnoloog, vaid võib olla ka lihtsalt

digipädevustega õpetaja.

Võtmesõnad: alusharidus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT),

haridustehnoloogia, juhi roll, juhtimine.

Keywords: pre-primary education, information communication technology (ICT),

educational technology, leader’s role, leadership.

Säilitamise koht: Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari raamatukogu

Töö autor: Kristiina Toome allkiri:

Kaitsmisele lubatud:

Juhendaja: Elyna Nevski, MSc allkiri:

ANNOTATION

Tallinn University Pedagogical College

Pedagogical College

Title: Pre-School Leaders’ Understandings of Educational Technology

Month and year: May 2015 Number of pages 49

Summary

In today’s world a pre-school or kindergarten is one of the most important child-rearing

environments beside home environment. Therefore it is essential for the personnel of a pre-

school to be competent. The pre-school teacher’s key competences involve being innovative

and one of the possibilities to modernize learning and educational activities is educational

technology and using information communication technology (ICT) equipment. An

educational technologist can be of a good help to teachers supporting the formation of

learning environment and planning the learning process.

Research questions:

How do pre-school leaders understand the concept of educational technology and the work

of educational technologist? What do pre-school leaders think about using technology in

the learning process and about the work of educational technologist in pre-schools? What

are the leaders’ opinions about implementing educational technology in pre-school’s

everyday life?

The purpose of the current final paper is to find out the pre-school leaders’ understandings

of educational technology, their opinions about the work of educational technologist and

the implementation of educational technology in pre-schools.

The theoretical part of the paper is based on the research results of M. Piir, E. Koitla, P.

Luik and K. Vinter. 42 references were used, 7 of which were in English.

A qualitative research method – semi-structured interview – was used. The sample

consisted of one kindergarten from Harju County and nine kindergartens from Tartu,

Tallinn and Võru.

The research results revealed that pre-school leaders identify educational technology as

the use of ICT equipment in learning and educational process. ICT equipment available in

pre-schools for the work with children embraced mostly computers, smart phones,

multimedia projectors, video cameras and radios. Educational technologist was considered

to be a person who is technologically competent, helps and supports teachers and children

in learning and educational process as well as in planning the activities. The leaders thought

that the technology should not be used very much in kindergartens but children should still

be taught the basic knowledge about how technology works, where and how to find the

information needed. The main reason for employing educational technologist was to have

a technologically competent person among the staff who could guide and help teachers. It

was also pointed out that a digitally competent regular teacher could also perform the same

task.

Keywords: pre-primary education, information communication technology (ICT),

educational technology, leader’s role, leadership.

Võtmesõnad: alusharidus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT),

haridustehnoloogia, juhi roll, juhtimine.

Deposited: Library of Tallinn University Pedagogical College

Author: Kristiina Toome signature:

Accepted:

Mentor: Elyna Nevski, MSc signature:

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 6

1. TEOREETILINE ÜLEVAADE .................................................................................... 8

1.1. Olulisemad mõisted ja selgitused lasteasutuse kohta.............................................. 8

1.2. Lasteasutuse struktuuri ja juhtimisega seotud mõisted ja selgitused ...................... 9

1.3. Juhi roll alushariduses ........................................................................................... 10

1.4. Personali professionaalsus .................................................................................... 13

2. HARIDUSTEHNOLOOGIA LASTEASUTUSES ..................................................... 15

2.1 Haridustehnoloogia olukord Eestis ....................................................................... 16

2.2 Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ........................................................ 18

2.3 Lasteasutuse juhtide valmisolek haridustehnoloogilisteks muutusteks ................ 19

3. UURIMUSE METOODIKA JA KORRALDUS ........................................................ 21

3.1 Uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused ............................................................ 21

3.2 Valimi moodustamine ja kirjeldus ........................................................................ 21

3.3 Metoodika valik ja kirjeldus ................................................................................. 22

3.4 Uurimisprotseduuri kirjeldus ................................................................................ 22

4. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS ........................................................................ 24

4.1 Koolieelsete lasteasutuste juhtide tõlgendused haridustehnoloogiaga seotud

mõistete ja haridustehnoloogi töö kohta .......................................................................... 24

4.2 Koolieelsete lasteasutuste juhtide suhtumine tehnoloogia kasutamisesse ja

haridustehnoloogi töösse lasteasutuses ............................................................................ 27

4.3 Haridustehnoloogia rakendamine koolieelsetes lasteasutustes ............................. 30

5. ARUTELU JA JÄRELDUSED ................................................................................... 32

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 36

KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 39

LISAD ................................................................................................................................. 43

Lisa 1. Intervjuu küsimused lasteaia direktorile

Lisa 2. Transkriptsioon intervjuust lasteaia direktoriga

6

SISSEJUHATUS

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areneb tänapäeva ühiskonnas kiiresti. Selle

kiire areng eeldab ka haridusasutustes pidevat arenguga kursis olekut, et tagada järeltuleva

põlvkonna hea ettevalmistus elus toimetulekuks. Infotehnoloogia võimalusi kasutades

saavad nii õpetajad kui lapsed õppida ning töö kvaliteet paraneks. Selleks, et lapsed edaspidi

selles infot täis maailmas hakkama saaks, on oluline, et hariduse valdkonnas töötavad

inimesed neid selleks ette valmistaksid. (Kink, 2008.)

Uute vajaduste tekkel on haridust ikka moderniseeritud. Tänapäeva väljakutseks on

infotehnoloogia (IT) ja selle kasutamine koolides ja koolieelsetes lasteasutustes. Laanpere

(2013) kirjeldab, kuidas mujal maailmas on infotehnoloogilisi vahendeid kasutatud

õppeprotsessis, ja annab lootust, et Eestiski sünnivad uut tüüpi reformpedagoogilised

õppeasutused, kus leiavad üksteist moodne tehnoloogia ja reformpedagoogiline mõtteviis.

Haridustehnoloogia kasutuselevõtt ja selle arendamine ning sellest saadav kasutegur sõltub

suuresti haridusasutuse juhist ja tema pädevusest – seda nii infotehnoloogilises kui ka

juhtimise valdkonnas, sest juht on eestvedajaks ja teenäitajaks oma asutuse töötajatele

(Salumaa, Talvik & Saarniit, 2007; Koitla, 2014). Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on

välja toodud Eesti hariduse viis strateegilist eesmärki, millest teine on meie õppeasutuste

juhtide pädevus ja motiveeritus ning neljas digipööre elukestvas õppes. Neist viimases

rõhutatakse, et nii õpetamisel kui õppimisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat ,et

paraneksid kogu elanikkonna digioskused (Eesti elukestva..., 2014).

Töö uurimisprobleemiks on, et enamuses Eesti lasteaedadest ei ole haridustehnoloogi ega

ka vajalikku tehnilist taristut, ning sellest küsimus, kuivõrd juhid väärtustavad tehnoloogia

kasutamist õppetöös ning kas nad teavad, mis on selle sisu.

Lähtuvalt uurimisprobleemist on sõnastatud uurimisküsimused.

Kuidas tõlgendavad lasteasutuste juhid haridustehnoloogia mõisteid ja

haridustehnoloogi töö sisu?

Kuidas suhtuvad lasteasutuste juhid tehnoloogia kasutamisse ja haridustehnoloogi

töösse lasteasutuses?

Kuidas juhtide arvates rakendada haridustehnoloogiat koolieelses lasteasutuses?

Töö eesmärgiks on välja selgitada lasteaedade juhtide arusaamad haridustehnoloogiast,

nende arvamused haridustehnoloogi tööst ja haridustehnoloogia rakendamisest koolieelses

lasteasutuses.

7

Lõputöö koosneb viiest suuremast peatükist, millest esimeses osas keskendutakse koolieelse

lasteasutuse olulisematele mõistetele, lasteaia struktuurile, juhi rollile alushariduses ja

personali professionaalsusele. Teises osas on vaatluse all haridustehnoloogia lasteaias ja

selle olukord Eestis, õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ning juhtide valmisolek

muutusteks. Kolmandas peatükis tutvustatakse uurimistöö meetodit ja valimit ning neljandas

peatükis analüüsitakse saadud tulemusi. Viimases peatükis esitatakse seoseid

uurimustulemuste ja teoreetiliste seisukohtade vahel.

Märksõnad: alusharidus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), haridustehnoloogia,

juhi roll, juhtimine.

Käesolevas töös on koolieelse lasteasutuse kohta kasutatud sünonüümidena ka lasteasutus,

lasteaed, alusharidusasutus.

Kokku on töös kasutatud 42 allikmaterjali, millest 7 võõrkeelset.

Töö autor tänab oma lõputöö juhendajat Elyna Nevskit, kes abistas ja toetas lõputöö

koostamisel. Samuti kõiki direktoreid, kes intervjuudes osalesid ning tänu kellele käesolev

lõputöö võimalikuks sai.

8

1. TEOREETILINE ÜLEVAADE

Tänapäeva ühiskonnas pannakse üha enam lapsi lasteaeda ehk koolieelsesse lasteasutusse.

Kuna keskkond mõjutab last suurel määral, siis on oluline, et keskkond, kus laps on, oleks

vastav lapse arengule ja individuaalsusele ja selleks tuleks kasutada maksimaalselt ka

infotehnoloogilisi võimalusi. Käesolevas peatükis käsitletakse olulisemaid mõisteid

koolieelse lasteasutuse kontekstis. Koolieelse lasteasutusega seotud mõisted ja selgitused on

eraldi välja toodud, et töö oleks lugejale paremini mõistetav, kuna teema on Eestis uudne.

1.1. Olulisemad mõisted ja selgitused lasteasutuse kohta

Koolieelse lasteasutuse mõiste on avatud Koolieelse lasteasutuse seaduses. Seaduse

kohaselt loetakse koolieelseks lasteasutuseks õppeasutust, mis võimaldab koolieast

noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. Koolieelses lasteasutuses toetatakse

lapse perekonda, soodustades lapse arenemist ja kasvamist, arvestades lapse

individuaalsusega. (Koolieelse lasteasutuse seadus, 2013.) Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat

defineerib lasteasutust kui koolieast noorematele lastele hoidu ja/või alusharidust

võimaldavat asutust kuni seitsmeaastastele lastele (Hariduse ja ..., 2014).

Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja

käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis

(Koolieelse lasteasutuse seadus, 1999). Alushariduseks nimetatakse ka põhihariduse

omandamisele eelnevat haridust (Mikser & Veisson, 2013). Samas nimetatakse alusharidust

ka eelõppeks. Eelõppe mõistet kasutatakse peamiselt seoses õppega, mis toetab

koolivalmiduse kujunemist enne koolikohustuse algust. (Hariduse ja …, 2014.) Alusharidust

saab omandada nii lasteasutuses kui ka kodus (Koolieelse lasteasutuse seadus, 2013).

Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks. Koolieelse lasteasutuse seadus

reguleerib munitsipaalasutusi (samas). Eesti Haridus Infosüsteemi (EHIS) andmetel on

Eestis 2014. aasta aprillikuu seisuga 652 koolieelset lasteasutust, millest 57 on

eralasteasutused ja 595 on munitsipaalasutused (Koolivõrgu kaart, s.a.). 2013. aasta seisuga

käib Eestis lasteaias 68 700 last (Eesti statistika, 2014).

Koolieelse lasteasutuse seaduse (2013) kohaselt on lasteaia põhiülesanneteks luua

võimalused lapse tervikliku isiksuse kujunemiseks, sealjuures arvestades lapse ealisi, soolisi,

individuaalseid iseärasusi ja vajadusi. Lapsest peaks saama vaimselt erk, sotsiaalselt tundlik,

9

ennastusaldav, kaaslasi arvestav ja keskkonda väärtustav kodanik. Lisaks peaks lasteasutus

tugevdama ja hoidma lapse tervist ja soodustama lapses emotsionaalset, sotsiaalset, vaimset,

kehalist ja kõlbelist arengut. (Koolieelse lasteasutuse seadus, 2013.)

Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab

koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale (samas.). Koolieelse lasteasutuse riiklikku

õppekavva on kirja pandud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted, õppe- ja

kasvatustegevuse korraldus, 6–7aastase lapse eeldatavad üldoskused ja valdkondade õppe-

ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused

(Koolieelse lasteasutuse riiklik..., 2011).

Võttes kokku eelneva, võib öelda, et koolieelne lasteasutus on koht, mis võimaldab

alusharidust ja hoidu kuni seitsmeaastastele lastele ning lasteasutuse kasvatuskorralduse

aluseks on õppekava, kuhu on kirja pandud lasteaiale omased õppe- ja kasvatustegevuse

alused.

1.2. Lasteasutuse struktuuri ja juhtimisega seotud mõisted ja selgitused

Inimestevaheliste kohustuste, volituste ja suhete ülesehitust nimetatakse organisatsiooni

struktuuriks. Selleks, et kirjeldada töötajate alluvussuhteid ja ametialast vastutust, on

vajalik organisatsiooni kirjeldamine. (Salumaa jt, 2007.)

Lasteasutuse struktuur moodustatakse vastavalt asutusele seatud eesmärkidele. Esmalt

kirjeldatakse kõiki ülesandeid, mis on vajalikud eesmärkide täitmiseks. Eesmärgid

püstitatakse vastavalt põhimäärusele ja õigusaktidele, nagu Koolieelse lasteasutuse seadus

ning Alushariduse riiklik õppekava. Kui on määratletud juhataja tööülesanded, mida ta

kellelegi delegeerida ei saa, määratakse tööülesannete järgi teised ametikohad ja nende arv,

kusjuures tuleb arvestada, et ülesanded saaksid sooritatud kehtestatud tööaja raames.

Ametikoha kirjeldustes määratakse ja kirjeldatakse tööülesanded. Ametikoha kirjelduste

põhjal pannakse kokku konkreetsete töötajate ametijuhendid. (samas.)

Koolieelse lasteasutuse liigid on Eesti alushariduses jaotatud lähtuvalt laste vanusest ja

tervislikust seisundist. Lasteasutuse liike on kolm: lastesõim, lasteaed ja erilasteaed.

Lastesõim on mõeldud kuni kolmeaastastele lastele, lasteaed kuni seitsmeaastastele lastele

ning erilasteaed kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele. Lasteaiarühmad jagunevad

omakorda neljaks. Noorem rühm, kuhu kuuluvad kolme- kuni viieaastased lapsed, keskmine

10

rühm viie- kuni kuueaastastele, vanem rühm kuue- kuni seitsmeaastastele ning liitrühm

kahe- kuni seitsmeaastasele lastele. Lasteaiad moodustatakse vastavalt valla või linna

vajadustele ning valla- või linnavalitsuse kohustuseks on luua kõigile oma piirkonna lastele

võimalus käia elukohajärgses lasteaias või sõimes. (Koolieelse lasteasutuse seadus, 2013.)

Koolieelse lasteasutuse tööd juhib direktor, kelle ülesandeks on tagada lasteasutuse

tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja

hoolekoguga. Lasteasutuse töötajateks on lisaks direktorile pedagoogid ehk õpetajad ning

nende hulka arvatakse ka tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning

õpetajaid abistavad töötajad. (samas.) Koolieelse lasteasutuse direktori kõrval töötavad ka

asetäitjad, kes koordineerivad õppe-kasvatustegevust. Erinevates asutuses on nende

ametinimetused kas õppealajuhataja, õppejuht, metoodik vm. Õppeasutuse juhtkonda

kuuluvaks võidakse teatud asutuses lugeda veel majandusjuhatajat, infojuhti või

haridustehnoloogi. See sõltub peamiselt lasteasutuse suurusest: väiksemas asutuses täidab

neid funktsioone reeglina üks inimene – asutuse direktor või õppealajuhataja. (Pont, Nusche

& Moorman, 2008.)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi lasteasutuse personal on suur ja ka juhtkonnas võib olla

mitmeid erinevaid spetsialiste, oleneb lasteasutuse töö koordineerimine peamiselt

direktorist.

Haridustehnoloogiaga seotud mõisted ja selgitused on täpsemalt lahti kirjutatud peatükis 2.

1.3. Juhi roll alushariduses

Juht on inimene, kelle ülesandeks ehk rolliks on suhelda, infot jagada ja otsuseid teha ning

neid täita või delegeerida teistele töötajatele. Kuigi Golman (2007) ütleb, et igasugune

juhtimine algab iseenda juhtimisest, keskendub käesolev peatükk eelkõige ressursside,

sealhulgas personali juhtimisele.

Joonisel 1 on Mintzberg (1973) jaganud juhi rollid kolmeks. Need on suhtlusrollid, infoga

seotud rollid ning otsustamisega seotud rollid. Suhtlusrolli üheks aspektiks on

organisatsiooni esindamine. Lasteaia kontekstis võib selleks olla lasteaia esindamine

linnavalitsuses või maavalitsuses, olenevalt lasteaia asukohast. Eestvedaja roll käsitleb

endast töötajate motiveerimist ning organisatsiooni ja alluvate vajadustega arvestamist.

11

Sidepidaja roll on teha koostööd teiste juhtidega nii organisatsiooni siseselt kui väliselt.

(Mintzberg, 1973.)

Joonis 1. Juhi rollid. (Mintzberg, 1973.)

Infoga seotud rollid hõlmavad kõikvõimalikku infovahetust. Info vastuvõtja ollakse siis, kui

suheldakse töötajatega, uuritakse ja täidetakse aruandeid. Infojagajaks aga juhul, kui

jagatakse infot teistele, olenemata, kas suhtlusviisiks on kirjakeel või kõnekeel. Kõneleja

rollis antakse infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu, näiteks lastevanematele. Tähtsal

kohal on otsustamisega seotud rollid. Uuendaja rolliks on probleemide lahendamine, leides

olukordadele uusi ja paremaid lahendusi. Ressursside jagajana peab juht tegema strateegilisi

otsuseid, arendades organisatsooni. Arusaamatuste lahendajana lahendab juht probleeme ja

läbirääkijana püüab saada lepingute sõlmimistel organisatsioonile paremaid tingimusi.

(samas.)

Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid organisatsioonis kolmeks: tippjuht, keskastmejuht ja

esmatasandijuht. Lasteaia tippjuht on direktor. Tippjuht on inimene, kellel lasub

põhivastutus lasteaia strateegilise juhtimise eest. Strateegiline juhtimine hõlmab nii

strateegilist planeerimist, strateegiliste plaanide teostamist kui ka kontrolli. Strateegiline

planeerimine lasteaias hõlmab sihtide seadmist, ressursside kavandamist sihtide

saavutamiseks, tegevuste koordineerimist sihtide kavandamisel ja elluviimisel ning

väliskeskkonna ootuste ja nõudmistega kohanemist. Keskastmejuhtideks lasteaias on

õppeala- ja majandusalajuhataja. Nende põhivastutus on asutuse taktikaliste plaanide

elluviimine ühes kindlas valdkonnas. Esmatasandijuhid on ülejäänud pedagoogid (õpetajad),

tugiteenuste töötajad ja majandusalatöötajad. Nende põhivastutuseks on plaanide

elluviimine operatiivtasandil. See tähendab, et esmatasandijuht viib ellu lasteasutuse

eesmärgid ja vastutab lõpptulemuse eest operatiivjuhtimise tasandil. (Salumaa jt, 2007; Alas,

2001.)

Leithwood’i ja Jantzi (2005) arvates seisneb haridusasutuse juhi efektiivne eestvedamine

viiest suurest valdkonnast. Juht peab seadma suundi ehk viima visioonid ja eesmärgid oma

•Esindaja

•Juhtija-eestvedaja

•Sidepidaja

Suhtlusrollid

•Vastuvõtja

•Jagaja

•Kõneleja

Infoga seotud rollid

•Uuendaja

•Ressursside jagaja

•Arusaamatuste lahendaja

•Läbirääkija

Otsusta-misega seotud rollid

12

kollektiivi töötajateni. Juht peab kaasama koostöövalmis töötajaid ja looma

organisatsioonile sobiva kultuuri. Juht peab toetama igat töötajat ning olema neile eeskujuks

ja nõuandjaks. Et meeskond oleks tugev ja tegutsev, selleks peab organisatsiooni kujundama

koostöös väliskeskkonnaga. Samuti väga oluline on, et organisatsiooni juhtimine oleks

teostatud strateegiliselt, see tähendab ka ressursside jaotamist olulistesse kohtadesse.

(viidatud Titov, 2010.)

Ressurssideks on nii pädevad inimesed, infrastruktuur koos materiaalsete ja

tehnoloogiavahenditega, töökeskkond, informatsioon kui ka koostööpartnerid ja

finantsressursid. Efektiivse töö ja lasteasutuse eesmärkide saavutamise tagamiseks tuleb

määrata, millised on tööks vajalikud ressursid, ja siis need hankida. Seega algab igasuguste

ressursside juhtimine eesmärgi püstitamisest ja võimaluste hindamisest. Finantsressursside

juhtimine algab finantsanalüüsist, mille käigus vaadatakse üle, kas lasteasutuse eesmärgid

on planeeritud eelarveliste vahendite toel saavutatavad, ja analüüsitakse võrdlevalt eelarve

artikleid mingi ajavahemiku lõikes, et ressursse kasutataks plaanipäraselt ja maksimaalse

tõhususega. (Salumaa jt, 2007.)

Infrastruktuur koos materiaalsete ja tehnoloogiavahenditega peaks võimaldama lasteaia

eesmärkide saavutamise. Selleks tuleb luua turvaline tervisekaitse nõuetele vastav, arengut

soodustav, huvigruppide vajadusi arvestav materiaalne baas, mis hõlmab nii hooneid,

töökohti ja nendega seotud töövahendeid, IT vahendeid kui ka tugiteenuseid. Inforessursid

on olulised selleks, et otsused põhineksid faktidel ja võimalusel stimuleeriks uuendusi.

Inforessursside juhtimise käigus on vaja tagada informatsiooni vaba ja vertikaalne liikumine,

ajakohastada lasteasutuse asjaajamine ja välja töötada ning rakendada kohane

aruandlussüsteem. (samas.)

Tähtis ressurss on pädev personal. Personalijuhtimine on süsteem, mis tagab, et lasteasutuse

personal arendab ja kasutab oma võimeid lasteasutuse eesmärkide saavutamiseks, ja millega

kaasneb personali üldine tööga rahulolu.

13

Personalijuhtimise valdkonnad võtab kokku skeem:

Joonis 2. Personalijuhtimise valdkonnad ja alavaldkonnad. (Salumaa jt, 2007.)

Joonisel 2 on välja toodud, et personali valimine, hindamine, arendamine, motiveerimine,

värbamine, kaasamine ja toetamine – kõik need on juhi ülesanded. Kokkuvõtvalt võib öelda,

et direktor lasteaias peab oskama personali juhtida ja peab olema sealjuures tippjuht, sest

tema otsustest sõltub lasteasutuse käekäik. Direktor peab olema isik, keda kollektiiv usaldab

ja respekteerib.

1.4. Personali professionaalsus

Selleks, et lasteasutuse töö oleks tulemuslik, peaksid selle kõik töötajad olema pädevad.

Sellest lähtuvalt on Haridus- ja teadusministeerium määratlenud pedagoogidele vastavad

kvalifikatsiooninõuded (Koolieelse lasteasutuse pedagoogide…, 2013). Samuti on õpetajate

pädevuse tagamiseks ja kontrollimiseks välja töötatud kutsestandardid Õpetaja, tase 6, 7 ja

8 (Kutsestandard, 2013).

Personali-juhtimise

valdkonnad

Personali vajaduse hindamine

* Struktuuri kirjeldamine

* Ametikoha kirjeldamine

* Personalivajaduse planeerimine

Personali värbamine ja töösuhte lõpetamine

* Personaliotsing ja -valik

* Töösuhte alusatamine

* Ametijuhendi koostamine

* Töölepingu sõlmimine

* Töölepingu lõpetamine

Personali hindamine ja motiveerimine

* Töötajate motiveerimne ja tunnustamine

* Töötajate hindamine

* Töötajate tasustamine ja tasustamispoliitika

Personali arendamine

* Arengutingimuste loomine

* Arenguvestlused ja tagasisidestamine

* Täiendkoolitus

Personali kaasamine ja toetamine

* Uute töötajate toetamine

* Töö planeerimine ja töötingimuste loomine

* Töösuhte kujundamine

* Tööturvalisuse kujundamine

* Turvalisuse tagamine

* Töötajate kaasamine otsustusprotsessi

14

Koolieelse lasteasutuse direktori ja õppealajuhata kvalifikatsiooninõueteks on kõrgharidus

koos pedagoogiliste ja juhtimiskompetentsidega. Õpetajal peab olema kõrgharidus ja

pedagoogilised kompetentsid. Eripedagoogil ja logopeedil peab olema magistrikraad või

sellele vastav kvalifikatsioon. (Koolieelse lasteasutuse pedagoogide…, 2013.)

Kutsestandard on dokument, kuhu on kirja pandud õpetajate töö kirjeldus ja pedagoogilised

kompetentsinõuded. Kutsestandardi kutsekirjelduses on välja toodud töö kirjeldus, töö osad,

töö keskkond ja selle eripära, töövahendid ja tööks vajalikud isikuomadused.

Kutsestandardis jagunevad kompetentsusnõuded kohustuslikeks ja kutset läbivateks

kompetentsideks. Kohustuslikkudes kompetentsides on lahti kirjutatud, milline peaks olema

õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine, õpikeskkonna kujundamine, lapse õppimise ja

arengu toetamine, reflektsioon ja professionaalne enesehindamine ja nii laste kui ka

täiskasvanute nõustamine. (Kutsestandard, 2013.)

Kutsestandardid on eri tasemega: Õpetaja, tase 6, Õpetaja, tase 7, Vanemõpetaja, tase 7 ja

Meisterõpetaja, tase 8. Vastavalt taseme tõusuga peaksid täienema ka õpetaja oskused,

teadmised ja hoiakud. Näiteks on meisterõpetaja kompetentsidesse lisatud ka arendus-,

loome- ja teadustegevuse näitajad ja teadmised ning juhtimise tegevusnäitajad. (samas.)

Võttes kokku eelneva, saab väita, et meisterõpetaja kompetentsid ühtivad suuresti direktori

pädevustega. Oluline on ka see, et kõik õpetajad arvestaksid oma töös kutsestandardist

tulenevate nõuetega ja oleksid professionaalsed ja pädevad töötajad, et laste arenguteed

toetada.

15

2. HARIDUSTEHNOLOOGIA LASTEASUTUSES

Peatükis tuleb juttu haridustehnoloogia sisust ja käsitlemisest ning haridustehnoloogist kui

pedagoogist, kes täidab haridustehnoloogilisi ülesandeid.

Hetkeseisuga pööratakse koolieelsetes lasteasutustes haridustehnoloogiale väga vähe

tähelepanu. Üheks põhjuseks võib olla laiemalt levinud arvamus, et lapsi peaks tehnoloogiast

eemal hoidma. Shah & Godiyal (s.a.) toovad välja, et IKT kasutamisel koolieelses

lasteasutuses on kaks täiesti vastandlikku koolkonda. Ühed pooldavad IKT kasutamist ning

ütlevad, et see soodustab õppimist ja lapse arengut, teised on täiesti vastupidisel arvamusel,

kuid toetavad IKT kasutamist alushariduses, kui õpetajad on haridustehnoloogiliselt

pädevad. Wardle (s.a.) on öelnud, et selleks, et uut tehnoloogiat tõhusalt kasutada, peavad

õpetajad olema koolitatud ja pädevad.

Haridustehnoloogia on eestlastele uus mõiste. Kuigi selle sõna esimene pool viitab

didaktikale ja õpetamismetoodikale ning teine pool tootmismenetluse õpetusele, on

haridustehnoloogia mõistena palju laiem. See distsipliin on kombineeritud

hariduspsühholoogiast, pedagoogikast, IT-st ja juhtimisest. Seega on haridustehnoloogia

õppeprotsessi ja õppekorralduse süstemaatiline arendamine IKT vahendeid kasutades ja

hõlmab nii informatsiooni loomist, haldamist, õppeprotsessi läbiviimist kui ka õppeinfo

haldamist. Haridustehnoloogiaga on tihedalt seotud veel organisatsioonikultuur, personali

arendus (koolitus), protseduuride väljatöötamine jne. (Piir, 2010.) Haridustehnoloogia on

ajaga muutuv, kuna ta on tihedalt seotud õppimisteooriatega (Luik, 2013).

Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat (2014) defineerib haridustehnoloogiat pedagoogika

haruna, mis uurib ja püüab parandada õppimise tulemusi uute tehnoloogiliste lahenduste

abil. Veel uuem, kui seda on haridustehnoloogia mõiste, on haridustehnoloogia kasutamine

lasteasutuses. Haridustehnoloogia on alguse saanud koolis ning seejärel levis ka

alusharidusse.

Haridustehnoloogilisi ülesandeid täidab haridustehnoloog. Haridustehnoloog on pedagoog,

kes aitab õppeprotsessi planeerida, e-õppe ja õpikeskkonna jaoks vahendeid valida ning

õpikeskkonda kujundada. (Hariduse ja…, 2014.)

Kuna õpikeskkond on tähtis nii õpetajale kui lapsele, on hea, kui õpikeskkonna loob õpetaja

koos lastega, et see arvestaks õppija huvidega (Väljataga, Pata & Priidik, 2009). Loveless

(2003) on öelnud, et IKT kasutamine saab toetada nii lapse õppimist kui ka õpetaja

16

õpetamist. IKT vahendite kasutamine võimaldab muuta õppimist paindlikumaks ja tõsta

õppeprotsessi kvaliteeti (Kusmin, 2013).

Programm Tiigrihüpe Koolis, mis tegutseb HITSA Innovatsioonikeskuse koosseisus, on

võtnud eesmärgiks populariseerida ja juurutada innovatsiooni nii alus- kui ka üldhariduses,

luua ühtne toetus- ja koolitussüsteem, pakkuda vajalikku tehnoloogilist infrastruktuuri

(Tiigrihüpe Koolis, s.a.). Koitla (2014) on öelnud, et ühiskonnas toimuvate muutuste aluseks

on tark IKT kasutamine.

Infotehnoloogia abil saavad lapsed maailma näha helis ja pildis. IKT toetab eriti visuaalsel

teel õppivaid lapsi. Lihtne viis infotehnoloogiat õppimises rakendada on kasutades arvutis

programmi PowerPoint, kuhu saab illustreerimiseks lisada pilte, helisid ja videoid. (Nugin,

2013; Vinter, 2013b.) Lisaks saab kasutada ka teisi IKT vahendeid, näiteks tahvelarvutit,

projektorit, integreeritud tahvelarvutit, fotokaamerat, telerit, CD-mängijat (Anderson, 2010;

Luik, 2013; Shah & Godiyal, s.a.). Eelnevaga ühtib ka Koolieelse lasteasutuse riiklik

õppekava (2011), mis viitab sellele, et last ümbritsev keskkond peab olema lapsele mõistev,

lapsest lähtuv ning arendav, et laps õpiks läbi mänguliste tegevuste ja saaks seejärel

eduelamuse.

Kuigi koolieelsetes lasteasutustes pööratakse praegu haridustehnoloogiale väga vähe

tähelepanu, on see ometi valdkond, mida arendades ja targasti kasutades saab toetada laste

arengut, eriti nende laste, kes õpivad eelkõige visuaalsel teel. IKT on abiks nii õppimisel kui

ka õpetamisel. Õpetajate igapäevane tugi IKT valdkonnas on haridustehnoloog, kes aitab

õpikeskkonna kujundamisel, e-õppe ja õppeprotsessi planeerimise valdkonnas.

2.1 Haridustehnoloogia olukord Eestis

Üldlevinud arusaam, et Eestis on IT-asjad heal järjel, lubab arvata, et ka

haridustehnoloogiaga on meil kõik korras. Järgnev peatükk keskendub sellele, kuivõrd

haridustehnoloogia on rakendatud alushariduse valdkonnas.

Eesti Haridustehnoloogide (s.a.) kodulehelt saab näha, et haridustehnoloogid tegutsevad nii

üldhariduskoolides, kutsekoolides kui kõrgkoolides. Üldhariduses on registreeritud

haridustehnolooge 46 ning lisaks on teada veel 11 pedagoogi, kes on valmis tegema

haridustehnoloogi tööd. Kutsekoolides on 22 haridustehnoloogi ja kõrghariduses 41.

17

Eelneva põhjal võib väita, et koolides on haridustehnoloogi ametikoht ajaga populaarsemaks

muutunud. Kuid sama ei saa veel öelda alushariduse kohta. 2015. aasta seisuga on

alushariduses ainult kaks inimest, kes täidavad haridustehnoloogilisi ülesandeid. Need on

pedagoogid Anu Peri ja Eva Saare. (Eesti Haridustehnoloogid, s.a.)

Tegelikult võib neid inimesi olla rohkem, kuid nad täidavad haridustehnoloogilisi ülesandeid

kas oma huvist tehnoloogia vastu või vajadusest tingitult heategevuslikus korras. Sellepärast

ongi oluline, et juhid saaksid aru, et haridustehnoloogilisi ülesandeid peaks täitma

haridustehnoloog, kes saab ka selle eest palka. Haridustehnoloog ei pea olema lasteaias

koosseisuline töötaja, kes töötab 40 tundi nädalas, vaid ta peaks olema inimene, kelle poole

saab mure ja vajaduse korral pöörduda. Üks haridustehnoloog võiks hallata viite või enamat

lasteaeda, olles seejuures toeks, abiliseks ja koolitajaks paljudele lasteaiaõpetajatele. (Vinter

& Nevski, 2011.)

Juhtide suhtumisest sõltub suuresti haridusasutuse tahtlikkus ja avatus uutele innovaatilistele

suundadele. Kui juhid hindavad ja teadvustavad uusi metoodikaid ja tehnoloogilisi arenguid

ning see on neile prioriteediks, siis sellega innustavad nad ka ülejäänud kollektiivi. (Koitla,

2014.) Siiski ei saa jääda haridustehnoloogi ülesanded vaid innustamise tasandile, vaid

inimene, kes kolleege tehniliselt nõustab ja aitab, peab saama oma töö eest ka tasu.

Koitla (2014) arvates peaks IKT põhifookus õppetöös olema metoodikal, mitte taristul.

Heade tehnoloogiliste vahendite olemasolu ei pruugi õppe kvaliteeti muuta, eriti juhul, kui

õpetaja tunneb ennast neid vahendeid kasutades ebakindlalt. Ka Vinter ja Nevski (2011) on

öelnud, et tihtipeale õpetajad IKT vahendeid ei kasuta, kuna neil puuduvad IKT kasutamise

oskused. Selleks on vaja õpetajaid vastavalt koolitada. Samas pole otstarbekas koolitada

kõiki õpetajaid, vaid tasuks eeskujuks võtta üldhariduskoolid, kus töötavad kõrge tasemega

IKT spetsialistid – haridustehnoloogid.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Innovatsioonikeskuse eesmärgiks on toetada

digiajastu õppimisvõimalusi ja digivahendite kasutamist hariduses. Oma eesmärkide

realiseerimiseks korraldab HITSA Innovatsoonikeskus ka koolitusi. Koolieelse lasteasutuse

juhtidele ja õpetajatele suunatud koolitusi on mitmeid. 2013. aastal oli võimalus lasteaia

juhtidel saada teadmisi, kuidas kasutada kaasaegset tehnoloogiat lasteaia juhtimisel ja

õpetajate suunamisel uute metoodikate ja vahendite kasutamisele. (HITSA, s.a.) Lisaks

koolitustele saab haridustehnoloogi suunamoodulil õppida Tallinna Ülikoolis ning Tallinna

Ülikooli Pedagoogilises Seminaris nii õpetajahariduse bakalaureuse- kui magistriõppes.

18

Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari meediakasvatuse ja haridustehnoloogia õppejõud

on kirjeldanud lasteaias töötava haridustehnoloogi esmased tööülesanded, kus

haridustehnoloog lasteaias kogub, süstematiseerib ja levitab IKT-alast informatsiooni. Üks

info jagamise meetodeid on lasteaia kodulehekülg, kuhu saab haridustehnoloog panna infot

lugemiseks ja vaatamiseks nii lasteaiaõpetajatele kui lastevanematele. Haridustehnoloogi

ülesandeks on ka kolleegide nõustamine IKT küsimustes. Seda saab ta teha nii kolleegidele

koolitusi tehes, projekte läbi viies, abistades õpitarkvara leidmisel ja selle rakendamisel

õppeprotsessis. Tähtis roll on haridustehnoloogil ka IKT arendamises. Haridustehnoloog

osaleb lasteaia arengukava koostamisel ning peab ennast kursis hoidma ka riiklike IKT

arengusuundadega, et olla infoteadlik ja pädev töötaja. (Vinter, 2013a.) Haridustehnoloogi

ülesanded sõltuvad eelkõige lasteasutusest, selle vajadustest, struktuurist ja võimalustest.

Haridustehnoloogia on Eestis ebaühtlaselt arenenud: alushariduses on IKT olnud põhiliselt

vabatahtlik töö. Haridusasutuse tahtlikkus ja avatus uutele innovaatilistele suundadele sõltub

suuresti juhtide suhtumisest. 2013. aastal on välja töötatud lasteaias töötava

haridustehnoloogi tööülesanded. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA)

Innovatsioonikeskus korraldab koolitusi ka koolieelse lasteasutuse juhtidele ja õpetajatele.

2.2 Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused

Organisatsioon International Society for Technology in Education (ISTE) on kirja pannud

haridustehnoloogilised pädevused nii õpetajatele kui ka administratiivsetele töötajatele, et

kavandada ja läbi viia õppetööd ja samas hinnata õpikogemusi. Järgnevalt keskendub autor

lühidalt eelkõige õpetaja haridustehnoloogilistele pädevustele.

Õpetajad peaksid toetama ja kujundama õppija loomingulisust, innovaatilist mõtlemist ning

leidlikkust ja tegema seda digitaalseid vahendeid kasutades. Samuti oleks vajalik, et nad

jagavad oma teadmisi teiste kolleegidega, mõistavad ühiskonna kitsaskohti, üksikisiku

vastutust ning käituvad ise seaduslikult ja eetiliselt ning õpetavad seda ka õppijatele.

(Organisatsiooni … õpetajale, 2012.) 2014. aastal täiendati digipädevuste standardil

põhinevat õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudelit ning selle standardi

järgi saab pedagoog õpetajatöö kontekstis enda digipädevust hinnata (Rahvusvahelise...,

2014).

Samuti on õpetaja kutsestandardites tase 6, 7, 8 (2013) kirjas punkte, mis puudutavad

konkreetselt infotehnoloogilist pädevust. Sellest on näha, kuivõrd oluliseks peetakse ka

19

kõrgema kutsestandardi omandamisel IKT-alast pädevust, sest selle roll suureneb iga

standarditaseme juures.

Kutsestandardi õpetaja, tase 6 (2013) kutset läbivate kompetentside alla on kirjutatud, et

õpetaja kasutab IKT vahendeid ja nende võimalusi, viies läbi õpitegevusi, õpetaja kujundab

vastavalt tegevustele õpikeskkonna, kasutades erinevaid õppemeetodeid, ja arendab enda

haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt ISTE pädevustele. Õpetaja, tase 7 (2013) on lisatud

juba kohustuslikkudesse kompetentsidesse IKT-ga seotud aspekte. Nimelt peab õpetaja end

kursis hoidma õppevara ja IKT vahendite uuendustega. Õpetaja, tase 8 (2013) järgi peab

õpetaja olema pädev ka teiste kolleegide juhendamiseks nii õppevara kui ka IKT vahendite

valimisel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänapäeval eeldatakse juba kõikidelt õpetajatelt tehnoloogilist

pädevust. IKT-alased oskused peaksid kasvama võrdeliselt pedagoogi üldise pädevuse

kasvuga.

2.3 Lasteasutuse juhtide valmisolek haridustehnoloogilisteks muutusteks

Kaasaegne muutuv ühiskond seab ka lasteasutustele uusi väljakutseid. Lasteasutuse

innovaatilisus ja laste kasvukeskkonna kaasaegsus sõltub juhi valmisolekust uuendusteks.

Kui eesmärgiks on lapse integreerimine kaasaegsesse infoühiskonda, siis peaks juht olema

valmis kasutusele võtma ka uusi võimalusi.

Lasteaia direktor Kaurson (2013) on öelnud, et tänapäeva lapsed vajavad teistsugust õpetust

kui nende vanemad, sest maailm nende ümber erineb suuresti eelmise põlvkonna aegsest.

Seetõttu on ta muretsenud oma asutusse digilaua, sest näeb vajadust õpetada lastele oskust

kasutada kaasaegset infotehnoloogiat.

ISTE haridustehnoloogiliste pädevuste järgi peab juhil olema visioon ja selle arendamisel

peaks ta kasutama kõiki infotehnoloogilisi võimalusi. Administratiivtöötajad tagavad

digiajastu õppimisele omase pideva innovatsiooni, kujundavad ja soodustavad tehnoloogia

aktiivset kasutamist õppetöös, pakuvad õppijakeskseid keskkondi, edendavad ja osalevad

kogukondades, mis stimuleerivad innovatsiooni, loomingulisust ja digiajastu koostööd. Juht

peaks olema eestvedaja ka organisatsiooni arendamises tehnoloogia kasutamisel.

(Organisatsiooni … administratiivtöötajale, 2012.)

20

Ameerika Juhtide Assotsiatsiooni uuringus, milles küsiti juhtidelt, mida nad ootavad

alluvatelt 21. sajandi organisatsioonide ees seisvate eesmärkide saavutamiseks, saadi

vastuseks, et 53% juhtidest soovib näha kõige enam töötajate avatust uuendustele ja võimet

uuendustega kohaneda. Järgnevateks omadusteks sooviti oskust töötada meeskonnana ja

võimet näha terviklikku pilti. (Alas, 2001.)

Kuidas see tegelikkuses toimib, selleks ongi töö empiiriline osa, kus püütakse selgitada Eesti

lasteasutuste juhtide valmisolekut muutusteks peamiselt IT vallas ning haridustehnoloogi

vajalikkuse mõistmise ja rakendamise osas.

21

3. UURIMUSE METOODIKA JA KORRALDUS

Käesolevas peatükis antakse ülevaade uurimistöö metoodikast ning selgitatakse

uurimisstrateegia ja uurimisinstrumentide valikut ning valimi moodustamist.

3.1 Uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused

Lõputöö eesmärgiks on selgitada välja lasteaedade juhtide arusaamad haridustehnoloogiast,

nende arvamused haridustehnoloogi tööst ja haridustehnoloogia rakendamisest koolieelses

lasteasutuses.

Töö eesmärgist lähtuvalt on uurimisküsimused järgmised:

Kuidas tõlgendavad lasteasutuste juhid haridustehnoloogia mõisteid ja

haridustehnoloogi töö sisu?

Kuidas suhtuvad lasteasutuste juhid tehnoloogia kasutamisse ja haridustehnoloogi

töösse lasteasutuses?

Kuidas juhtide arvates rakendada haridustehnoloogiat koolieelses lasteasutuses?

3.2 Valimi moodustamine ja kirjeldus

Andmete kogumiseks moodustati kaks valimigruppi, mis moodustusid sihipärasest ja

süstemaatilisest valikust. Lähtudes uurimisküsimustest ja eesmärgist esindas esimese grupi

valimit (sihipärane valim) Harjumaa lasteaia direktor ning valimi teine grupp (süstemaatiline

valim) moodustus üheksast Eesti lasteaia direktorist. Esimese grupi valimi kriteeriumiks sai

see, et lasteaias peab olema pedagoogilist ja tehnoloogilist kompetentsi pakkuv isik

(teisisõnu haridustehnoloog), kes täidab haridustehnoloogi ülesandeid. Teise grupi valim

moodustus Eesti Hariduse Infosüsteemi nimekirja alusel, kus valiti iga viies lasteaed

Tallinnast, Tartust ja Võrust (kus ei ole tööl haridustehnoloogi).

Valimi nõrkuseks on valimi väiksus, mis ei võimalda teha üldistavaid järeldusi. Siiski on

juhtumiuuringu eesmärgiks direktorite hoiakute ja tõlgenduste detailne uurimine ning

intervjuu annab põhjaliku ning adekvaatse pildi käsitletava teema kohta.

22

3.3 Metoodika valik ja kirjeldus

Töö on kavandatud kvalitatiivse uuringuna, kus uurimisstrateegiana kasutatakse

juhtumiuuringut ning andmekogumisinstrumendina poolstruktureeritud intervjuud.

Poolstruktureeritud intervjuu valiti seetõttu, et teema on uudne ning intervjuu andis

võimaluse uuritavalt küsida ka lisaküsimusi ja küsimusi täpsustada.

Uurimus viidi läbi juhtumiuuringuna (case study), kus uuriti koolieelsete lasteasutuste

juhtide tõlgendusi ja arusaamu haridustehnoloogia ametikohast lasteaia struktuuris.

Juhtumina käsitleti ühte Harjumaa lasteaeda ning 9 lasteaeda Tartus, Tallinnas ja Võrus.

Lasteaiad valiti nii Põhja-, Kesk- kui ka Lõuna-Eestis, et uuringu tulemused oleksid

mitmekülgsemad.

Juhtumiuuringut defineeritakse kui meetodit õppimaks keerukast juhtumist, tuginedes antud

juhtumi kõikehõlmavale mõistmisele, mis on saadud ulatuslikult kirjeldades ja analüüsides

juhtumit tervikuna ja oma kontekstis (The Case Study..., 1997). Juhtumiuuring võib endas

käsitleda üksikut või mitut juhtumit ning käesoleva lõputöö puhul on juhtumiuuringu tüübiks

mitme-juhtumi disain, kus vaatluse all on mitu juhtumit (võrdlev juhtumianalüüs). Seda

meetodit rakendatakse tõlgendamaks subjektiivselt tekstiandmete sisu, kasutades

süstemaatilist liigendamist ja kodeerimist ning teemade või mustrite kindlakstegemist

(Laherand, 2008).

3.4 Uurimisprotseduuri kirjeldus

Uurimistöö viidi läbi vahemikus veebruar 2014 – mai 2015. Novembris tehti esmased

kokkulepped direktoritega ja paluti telefoni teel nende nõusolekut uurimuses osalemiseks.

Samuti saadi novembris nõusolek ühelt lasteaia direktorilt osalemaks pilootintervjuus, et

täiustada intervjuu küsimusi. Novembriks täpsustas antud töö autor intervjuu küsimusi ning

viis läbi pilootintervjuu, mis andis olulist tagasisidet ja täiendavat infot intervjuu küsimuste

parendamiseks.

Jaanuar-veebruar 2015 toimusid intervjuud direktoritega. Vestlused toimusid iga direktoriga

individuaalselt, mis autorile tähendas kümmet kohtumist (kestvusega umbes pool tundi).

Intervjuud salvestati lasteasutuse tööruumides, mille pakkusid välja direktorid ning tehnilise

vahendina kasutati sülearvutit ja diktofoni.

23

Järgnevalt on toodud skeem (joonis 3), mis annab ülevaate uuringu ülesehitust ja seoseid

uuringu osade vahel.

Joonis 3. Uuringu disain

Andmete transkriptsioon tehti jaanuaris-veebruaris 2015, mille käigus uuringu läbiviija tagas

omalt poolt osalejate anonüümsuse, kodeerides direktorid: D1, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8,

D9, D10, kuna oli lubatud tagada andmete konfidentsiaalsus. Seejärel uurimisandmed

korrastati ning loodi kategooriad, lähtudes olulisemates teemadest. Vastavalt kategooriatele

hakati käesolevas uurimistöös saadud tulemusi analüüsima.

ARUSAAMAD,

ARVAMUSED EESMÄRGID

VALIM Harjumaa lastead 3 Tallinna

lasteaeda

3 Tartu

lasteaeda 3 Võru lasteaeda

ANDMETE

KOGUMINE

ANDMETE

ANALÜÜS

TULEMUSED

Pool-

struktureeritud

intervjuud

Kvalitatiivne

analüüs

Direktorite

arusaamad ja

arvamused

24

4. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja lasteaedade juhtide arusaamad

haridustehnoloogiast, nende arvamused haridustehnoloogi tööst ja haridustehnoloogia

rakendamisest koolieelses lasteasutuses.

Uuringus osales kümme lasteaia direktorit. Käesolevas peatükis analüüsitakse direktorite

tõlgendusi haridustehnoloogia ja haridustehnoloogi ametikoha sobitamise kohta koolieelses

lasteasutuses.

4.1 Koolieelsete lasteasutuste juhtide tõlgendused haridustehnoloogiaga

seotud mõistete ja haridustehnoloogi töö kohta

Intervjuudes osalesid kõik valimisse kuulunud direktorid. Antud tabel annab ülevaate

intervjueeritud direktorite vanusest ja tööstaažist ning kuidas direktorid on kodeeritud.

Tabel. Direktorite üldandmed

Direktor Sünniaasta Tööstaaž

D1 1973 9

D2 1975 4

D3 1957 6

D4 1960 15

D5 1949 35

D6 1968 9

D7 1953 33

D8 1965 16

D9 1968 8

D10 1972 10

Nagu näha, on intervjueeritutest (tabel) üle kolmekümne aasta direktori ametikohal töötanud

kaks ning kümme aastat ja alla selle kuus pedagoogi.

Lasteaia direktoritelt uuriti, kuidas nad saavad aru mõistest haridustehnoloogia.

Intervjuudest selgus, et juhtide arvates tähendab haridustehnoloogia infotehnoloogia ja

tehnoloogiliste vahendite kasutamist hariduses, et kaasajastada hariduselu.

Tehnoloogilisteks vahenditeks peavad direktorid eelkõige arvutit, nutitelefoni,

multimeediaprojektorit, kaamerat ja raadiot. Kontekst, kus direktorid on haridustehnoloogia

25

mõistega kokku puutunud, on erinev. Selgus, et haridustehnoloogia mõistet on nad kohanud

ajakirjanduses, koolitustel, ülikoolis õppides, vestlustes kolleegidega ning ka raamatutes ja

artiklites meediakasvatusest.

Ikka meediaväljaannetes ja kirjanduses ning ka mingites haridusala inimeste kõnedes ja

jutuajamistes. (D6)

On saadud selles vallas palju koolitusi, ka e-koolitusi. (D4)

Peamiselt seostasid direktorid haridustehnoloogia mõistet tehniliste vahendite kasutamisega

õppeprotsessis, kuid haridustehnoloogi mõistet tõlgendati mitmeti. Direktorite arvates on

haridustehnoloog isik, kes mõtleb haridusellu välja uusi suundi, ideid, kasutab

infotehnoloogia vahendeid. Samuti arvati, et haridustehnoloog on see töötaja, kes

süstematiseerib dokumentatsiooni. Selleks võib olla kodulehe tegemine ja haldamine,

õpetajate listi haldamine ning koolituste läbiviimine. Üldiselt arvatakse, et haridustehnoloog

on koolitatud inimene, kes abistab ja toetab õpetajaid ja lapsi õppe- ja kasvatustegevustes ja

tegevuste planeerimises.

Samuti esines arvamus, et kooliti on haridustehnoloogi töö erinev. Kuid et haridustehnoloog

võiks olla samuti ka lasteaias – ning et tema töö võiks mingis mõttes kooli haridustehnoloogi

tööga kattuda või sellest erineda –, ei arvatud.

Ma arvan, et see on erinev kooliti, lasteaias teda pole. Meil on ka IT-tugiisikuna kirjas, ta

toetab õpetajaid. (D7)

Kuna haridustehnoloogia ja haridustehnoloogi mõistetega käivad väga tugevalt kokku ka

IKT vahendid, siis paluti direktoritel vastata nende poolt enim kasutatavate digivahendite

kohta. Intervjuudest selgus, et oma töö lihtsustamiseks kasutavad uuritavad mitmeid

haridustehnoloogilisi vahendeid, millest kõige populaarsemaks osutus arvuti. Arvutit

kasutades suheldakse erinevate listide vahendusel lastevanemate ja kolleegidega. Samuti on

üha populaarsemaks läinud lasteaedades ühiskaustade loomine, kuhu lisatakse nädalakavad,

ürituste plaanid, koolituste materjalid, huvitavad lingid ja materjalid, mis võiks teistele

kolleegidele abiks olla.

Meil on listid, lastevanemate ja õpetajate list, ühiskaustasüsteem. Meil on ka õppekavad ja

nädalakavad avalikult üleval. (D1)

Meil on O-ketas, see tähendab, on oma maja süsteem, kuhu kõik info läheb. (D4)

26

Lisaks paluti direktoritel hinnata ka digivahendite kasutamist rühmades üldiselt ning mõned

intervjueeritavad tõdesid, et nad ei ole kursis sellega, kui palju rühmas õpetajad IKT

vahendeid kasutavad. Direktorid teavad, et enamus õpetajatest kasutab arvutit, aga uuritavad

ei oska öelda, kui suur on tegelik arvuti kasutamine rühmas. Teada on ka see, et arvuti

kasutamine on paljude jaoks suur probleem ning direktorid arvavad, et õpetajad uurivad küll

internetist, missuguseid lapse ealisi arenguid võiks toetada ja kuidas, aga mil määral ja mida

otsitakse, selles pole intervjueeritavad kindlad.

Tehnoloogia on paljudele probleemiks, et kui on arvutiga tegu, siis see on rakse. Kõik ei ole

sellest huvitatud. (D2)

Üheks populaarseks tehnoloogiliseks vahendiks on digikaamera. Kuna tehnoloogia kiire

areng on teinud kaamerad lihtsalt kättesaadavaks, on nad ühed enam kasutatavad IKT

vahendid õppetöös. Lasteaias eelistatakse nii lihtsamaid kaameraid (nutitelefonide

kaamerad, kompaktkaamerad) kui ka keerulisemaid ja kvaliteetsemaid (peegelkaamera).

Lisaks digikaamerale toodi välja ka printer ning skanner, mida direktorid kasutavad

igapäevaselt dokumentide kopeerimiseks, skaneerimiseks ja mida õpetajad kasutavad

töölehtede tegemiseks ja kopeerimiseks. Lasteaia rühmaruumides kasutatakse ka raadiot või

makki, CD- ja DVD-mängijat, televiisorit, diktofoni, grafoprojektorit ning

multimeediaprojektorit. Üksikutes lasteaedades on olemas ka interaktiivne tahvel ja

tahvelarvutid, mida rühmaõpetajad kasutavad eelkõige koos lastega, et ilmestada ja

huvitavamaks teha õppe- ja kasvatustegevusi.

Kasutame arvutit, grafoprojektorit, siis televiisorist vaadatakse ka õppefilme, õpetajad oma

tööks kasutavad ka nutitelefoni, kuid põhiasi on ikka arvuti. (D5)

Uuringu käigus sooviti teada saada, kas direktorid teavad, mis on ISTE pädevused (õpetajate

haridustehnoloogilised pädevused) ja kuidas nad sellest mõistest aru saavad ning seda

tõlgendavad. Uuringust selgus, et direktorid ei ole ISTE pädevustega kursis, kuid põgusa

tutvumise järel tõdesid uuritavad, et lasteaias ISTE pädevuste sisu tegelikult kasutatakse.

Et õpetaja on professionaalne infotehnoloogia kasutamisel, kasutab IT-vahendeid nii

õppekasvatustöös kui ka oma töö planeerimisel. (D1)

Kuid ennekõike nähakse ISTE pädevusi kui kooliõpetajatele mõeldud digipädevusi, mis

seisavad eraldi lasteaiaõpetaja omadest ning detailsemat sisu ei teadnud vastanutest mitte

keegi.

27

4.2 Koolieelsete lasteasutuste juhtide suhtumine tehnoloogia

kasutamisesse ja haridustehnoloogi töösse lasteasutuses

Uuringu käigus saadi teada, kuidas direktorid suhtuvad tehnoloogia kasutamisesse lasteaias.

Uuritavad arvasid, et tehnoloogiat võib kasutada alushariduses, kuid igal asjal on oma piirid

ning kindlasti ei tohiks ära unustada looduslähedust ja vabamängu. Tehnoloogiat saab

lasteaias kindlasti ära kasutada ning tehnoloogia saab abiks olla nii õpetajale, juhtkonnale,

lastevanemale kui ka lapsele. Kuna elame infoajastul, siis on meil mõttekas tehnoloogia

kasutamist siduda ka igapäevatööde ja -tegemistega. Laste jaoks on välja mõeldud erinevaid

õppemänge ning õpetajate töö lihtsustamiseks on olemas erinevaid programmid nagu näiteks

eLasteaed.

Mingil määral kindlasti, aga mitte et kõik oleks IT värk, sest mõistlikum oleks alguses lapsele

loodust näidata, mitte ainult nende vidinatega tegeleda ja toimetada. (D4)

Oleneb, kes seda kasutab ja millist tarkvara. (D10)

Uurimuses toodi välja ka see, et mõned direktorid kasutavad ettekannete tegemiseks

erinevaid programme, nagu näiteks PowerPoint. Ettekandeid tehakse nii lastevanemate

koosolekutel kui ka pedagoogilise nõukogu koosviibimistel.

Tehnoloogia kasutamist peetakse lasteaias ikkagi vajalikuks ning direktorid tõid välja, et

kindlasti tuleb lastele tehnoloogiat tutvustada õppe- ja kasvatustegevustes, et lapsed saaksid

algteadmised tehnoloogia valdkonna kohta. Rõhutati, et see ei tohiks olla ainult mängude

mängimine, vaid peaks olema täiendav osa õppetöös, näiteks teemade näitlikustamine heli

või pildi kaasabil. See tähendab ka, et lapsed saaksid algteadmised, kuidas ja kust mingit

infot saada ning kuidas tehnoloogia (televiisor, arvuti, kaamera) toimib ja töötab.

Mõnes mõttes oleks põnevam, kui saaks suurelt ekraanilt lastele asju näidata, näiteks läbi

multimeediaprojektori, samuti saab arvutist näidata põnevaid materjale... (D9)

Kui lasteaias väärtustatakse ja kasutatakse erinevaid kaasaegseid tehnoloogiavahendeid, siis

oleks ka hea, kui kollektiivis töötaks pädev isik, kes oskab kaastöötajaid suunata ja aidata.

Intervjueeritavate arvates võib selleks olla haridustehnoloog. Lasteaias töötav

haridustehnoloog võiks olla töötaja, kes haldab lasteaia rühmades olevaid arvuteid,

dokumentatsiooni ja kodulehte. Vastanute arvates peab tähtsal kohal olema ka õpetajate

suunamine, kuna tehnoloogia areneb kiiresti ning paljud pedagoogid ei suuda ise sellega

sammu pidada. Samuti toodi välja, et oleks hea, kui on olemas isik, kes on neist asjadest

teadlik ja oskab ka oma teadmisi teistele edasi anda.

28

Kuna lasteaias käib peamine õppe- ja kasvatustegevus läbi mängu, siis uuritavate sõnul võiks

haridustehnoloog olla teadlik, kust saab ja millised on head ja arendavad mängud ning mis

õpetamismetoodikat tänapäeva lastega kasutada. Oli arvamusi, et haridustehnoloog võiks ka

ise luua mänge, töölehti ja erinevaid ülesandeid.

Haridustehnoloog peaks õpetajaid toetama, et õpetajal on valmidus kasutada arvutit,

internetis mingit keskkondi. Meie lasteaias näiteks luuakse ise ka õppevahendeid. (D7)

Tänapäeval on üha rohkem kuulda mõistet meediakasvatus ning haridustehnoloog saab

aidata tuua meediakasvatust ka lasteaeda. Tänapäeva ühiskonnas on meediakasvatus

muutunud tähtsaks ning lastele on oluline näidata ka meedia ohte ja probleeme ning õpetada,

kuidas nendega toime tulla. Uurimusest selgus, et tähtsaks peetakse haridustehnoloogi tuge

direktorile. See võib väljenduda selles, et tehnoloog tutvustab võimalusi ja vahendeid, mida

tasuks direktoril majja soetada, et vahendid, mis on lasteaeda muretsetud või tahetakse veel

osta, ei jääks lihtsalt nurka seisma, vaid oleksid igapäevategevustes aktiivses kasutuses.

Samuti, et haridustehnoloog viib läbi erinevaid koolitusi, et parandada õpetajate

haridustehnoloogilisi pädevusi.

Inimene, kes tõesti informeeriks ja teeks koolitusi õpetajatele, informeeriks neid erinevatest

vahenditest. (D9)

Intervjueeritavad tõid välja, et peamiselt on nende majas tehnilise toe pool korraldatud

koostöös omavalitsusega. See tähendab, et linnavalitsus või maavalitsus on teinud hanke,

mille tulemusel on võetud tööle mingi firma, kes korraldab lasteaias arvutite tehnilise

hoolduse. Tehnilise hoolduse alla kuulub viirusetõrje arvutitele, programmide uuendused ja

muud tehnilised probleemid, mis tulenevad igapäevatööst tehnoloogiaga. Probleemide

korral abistab firma kas telefoni teel, kaughalduse teel või tullakse kohapeale seadet

parandama ning hooldama.

Uuritavad tõid välja, et mõnes lasteaias on tööl töötaja, kelle tööülesannete hulka kuulub

arvutite haldamine. Palgalistest IT-spetsialistidest populaarsemateks peetakse vabatahtlikke,

kes abistavad lasteaedu IT alal. Vabatahtlikeks abilisteks on üldjuhul lastevanemad,

kolleegid, tuttavad, pereliikmed.

Meil on praegu infojuht võetud, kes siis haldab meie arvuteid ja üldse teeb selliseid asju, 0,7

kohaga. Pluss meil on vabatahtlik väljastpoolt lasteaeda: üks õpetaja, kes võttis meid oma

pilootprojektiks ning teeb vabatahtlikult tööd ning vaatab meie arvuteid, meie programme.

(D1)

29

Kõige populaarsemaks tehnoloogiliseks ja haridustehnoloogiliseks abiks lasteaias ongi

uuritavad ise, ehk direktorid. Kui õpetajatel tekib arvutiga probleeme, siis tihtipeale

pöördutakse just direktori poole ning kui direktor ise ei oska probleeme lahendada, siis

pöördutakse omakorda õppealajuhataja, majandusjuhataja ja infojuhi poole. Loomulikult

otsitakse tuge ja mõtteid ka targematelt kolleegidelt, kaastöötajatelt, kes on varem sarnaste

teemadega kokku puutunud. Kui majas on olemas IT-tugiisik, siis on tema see pädev kolleeg,

kes oskab tihtipeale abivajajat aidata. Uuritavad tõid välja, et õpetajad on ise leidlikud ja

leiavad soovi korral ka ise infot, kuna enamuses majadest ei ole sellist konkreetset isikut,

kellelt abi saada. Uuringust tuli välja, et kui keegi majast enam aidata ei oska, otsitakse abi

ka omavalitsuse IT spetsialistidelt.

Ise, kui saavad kuskilt teada, või siis kaastöötajatelt. (D8)

Intervjuurest selgus ka, et kõik juhid ei näe vajadust haridustehnoloogi ametikoha järele.

Põhjused, miks direktorid näevad, et nende majas võiks olla alaliselt tööl haridustehnoloog,

on eeskätt just see, et siis oleks majas kohapeal olemas töötaja, kes oskab ja saab õpetajaid

suunata ja abistada. Samas siiski eelistavad intervjueeritavad, et nende majas oleks tööl

eeskätt pädev töötaja, kes oskab oma töös kasutada erinevaid tehnikaid. Direktorid ei eelda,

et see peaks olema kindlasti haridustehnoloog, vaid see võiks olla digipädevustega õpetaja.

Hetke seisuga pole veel enamuses uuritavatest lasteaedadest haridustehnoloogi. Vastajad

arvasid, et kui majas oleks tööl haridustehnoloog, siis küll talle ka tööülesandeid leitaks.

Ülesannetena toodi välja, et haridustehnoloog nagu iga teine pedagoog peaks kindlasti

õpetama ning kasvatama kaasaegselt. Samuti lisati, et tehnoloog võiks viia läbi koolitusi,

oleks õpetajatele juhendajaks ja tervele kollektiivile abiks. Vastanute arvates oleks tore ka

see, kui tehnoloog viiks läbi tegevusi lastega.

Kui ta oleks tehnoloog-õpetaja, siis ta saaks nii palju teadmisi ju kasutada oma õpetamises

lastele. Vahendeid nagu arvutit või multifilme teha või tegevusi filmida või interaktiivset

tahvlit kasutada. (D10)

Haridustehnoloogi ülesanne oleks uuritavate arvates ka infotehnoloogiliste asjade

ülevaatamine ja kaasajastamine, kodulehe haldamine, töölehtede valmistamine, et lasteaial

oleks olemas oma varamu, mida aeg-ajalt täiendatakse ning mida õpetajad saavad kasutada

ideede ja materjalide võtmiseks. Arvati ka, et siis võiks toimida IT-tugi üle terve maja.

Lasteaedades on olemas oma kindel struktuur ning see tähendab, et on olemas kindel

koosseis ehk kollektiiv. Enamus direktoritest nägi, et haridustehnoloogi ametikoht sobib

30

lasteaia struktuuri, kuid tõi välja, et selleks peab vastava ametikoha looma ning see vajab

rahalisi lisaressursse.

4.3 Haridustehnoloogia rakendamine koolieelsetes lasteasutustes

Uuritavate arvates on haridustehnoloogiat alusharidusse vaja selleks, et kaasajastada

õppetegevusi. Enamus intervjueeritavatest näeb, et haridustehnoloogia on oluline, kuna

ühiskond areneb ning sellega on vaja kaasa käia. Põhjustena toodi välja ka seda, et laps ei

saa ju kooli minna, kui pole üldse kaasaegsete vahenditega kokku puutunud, see oleks

ilmaasjata lapse mulli sees hoidmine.

Kindlasti, sest tänapäeva elu on juba nii üles ehitatud... See on ju tulevik, laps peab ka

teadma, kust ta saab infot. (D3)

Mõõdukuse piirides on kõik teretulnud. (D5)

Haridustehnoloogilised koolitused, kus intervjueeritavad on käinud, on peamiselt

arvutikoolitused. Direktorid tõid välja, et nad on osalenud nn arvuti ABC koolitustel, kuna

nende töö on läinud üha rohkem arvutipõhiseks. Enamus intervjueeritavatest tõi välja, et

viimasel ajal pole nad eriti koolitustel käinud ning kui probleeme tekib, siis katsetatakse ja

püütakse ikka ise toime tulla, ollakse nn iseõppijad. Mõned intervjueeritavad tõid välja, et

nad siiski on ka koolitustel käinud, nt HITSA (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus) poolt

korraldatud koolitusel või siis sisekoolitustel, kus on olnud erinevad teemad.

Väljaarvatud kodulehe koostamise koolitusel. Ja siis erinevate programmide võimalusi. Aga

väga ei ole. (D9)

Direktorid tõid välja, et õpetajad peaks olema kõik omandanud esmased või algsed arvuti

kasutamise oskused. Lisati, et kui õpetaja on ise huviline, siis ta otsib võimalusi ja käib ka

rohkem koolitustel. Uuringust selgus, et uuritavate arvates on õpetajate seas viimasel ajal

populaarsed animatsiooni, ristsõnade ja töölehtede tegemise koolitused. Intervjuudes toodi

välja ka e-koolitused, mis on viimasel ajal samuti populaarsust kogunud. Käiakse ka

majasisestel sisekoolitustel, kus osaletakse rohkem, sest sinna minek pole eraldi ettevõtmine

ja selleks ei pea kodust kaugele sõitma.

Käivad, e-õppes. Aga see ei ole nii, et mina koolitan, nad peavad ise huvi tundma. (D3)

Intervjuudest selgus, et direktorid leiavad, et kui nad tahavad infot saada, siis nad oskavad

seda internetist ise üles leida. Peamised kohad, kust saadakse infot haridustehnoloogia kohta

31

on e-õppe uudiskiri ja HITSA koduleht ja niisama internetist otsides. Lisaks saab ka

vajadusel vajaminevat infot arvutiabi käest ning vahepeal tuleb vastav info ka meili peale.

Internet on suur ja lai. Noo, arvutiabi on ka, nemad on spetsialiseerunud, nad teavad oma

ala, aga muud ei oska aidata... Internetist saab ka abi. (D6)

Uuritavad arvavad üldiselt, et nad on kursis, kui pädevad on nende töötajad

haridustehnoloogiliste vahendite kasutamises ja et neil on sellest üldine ülevaade. Toodi

välja, et lasteaedades pole tehtud küll kirjalikku dokumentatsiooni antud valdkonnas, kuid

suuliste vestluste põhjal on direktoritel üldine arusaam olemas. Samuti lisati, et visuaalselt

vaadates on selge, kes mida oskab ja milles abi vajab.

Enamus direktoritest leidis, et nende majas võiks töötada haridustehnoloog, kuid mõned

intervjueeritavad tõid välja, et neil juba on selline isik tööl, aga tema ametinimetus on

teistsugune.

Ma siin tegelikult nimetaksin ümber, et kui me räägime haridustehnoloogist, siis peaaegu

see haridustehnoloog on meil siin olemas, lihtsalt natuke teise nimega... IT-tugiisik. (D1)

Ja miks mitte, hea oleks, kui oleks selline isik nii õpetaja ja tehnoloog, kes võiks tegevusi

lastega läbi viia. Kas või kord nädalas väike tegevus igas vanuserühmas, vastavalt vanusele

ka vahendite tutvustamine ja nende kasutamine. (D9)

Intervjuudest taheti teada, kas direktorid näevad, et haridustehnoloog võiks hallata ka mitut

lasteaeda ning arvamusi oli mitmeid. Selgus, et haridustehnoloog võiks töötada mitmes

majas korraga, sest siis oleks lasteaedades haridustehnoloogiliselt ühtsem süsteem. Tuli ka

arvamusi, et alguses võib see nii olla, kuni haridustehnoloogi ametikoht on sisse elanud, kuid

hiljem võiks haridustehnoloog töötada ikka ühes lasteaias ja täiskoormusega.

Nagu igal uuel ettevõtmisel, nähti ka haridustehnoloogi ametikoha sobitamisel lasteaia

struktuuri murekohti. Intervjueeritavad tõid välja, et nagu iga abipersonal, vajab ka

haridustehnoloog omale tööülesandeid ja sellele vastavalt ka palka ning kuna IT valdkond

on hästi makstud, siis võivad tekkida kohe palgaküsimused. Toodi välja ka seda, et

haridustehnoloog peaks kindlasti olema lapsesõbralik, et peaks oskama olla väikese lapse

tasandil.

32

5. ARUTELU JA JÄRELDUSED

Käesolev lõputöö annab ülevaate koolieelsete lasteasutuste juhtide arusaamadest

haridustehnoloogiast, nende arvamustest haridustehnoloogi tööst, antud ametikoha

sobivusest lasteaeda ning haridustehnoloogia rakendamisest, sealhulgas selle vajalikkusest

ja võimalustest koolieelses lasteasutuses.

Uuringutulemustest selgus, et direktorite hinnangul on asutuse IKT areng nende jaoks

oluline ja vajadus selles osas edasi liikuda olemas. Samas väljendasid nad ka teatud kartust,

et IKT kasutamine ei ole laste arengule hea, mistõttu eeldati, et see on pigem teatud

jätkutegevus traditsioonilise õppe kõrval ehk enne tuleb lastele „loodust näidata“ ja siis alles

tehnika juurde suunata. See näitab taas kord, et ei osata näha tehnika integreerimise

võimalusi traditsiooniliste meetoditega. Pigem võetakse seda kui mingit uut eraldiseisvat

lisategevust. Üheks põhjuseks selles osas võib olla laiemalt levinud arvamus, et lapsi peaks

tehnoloogiast eemal hoidma, nagu on toonud välja ka Shah & Godiyal (s.a.).

Digitehnoloogia on aga muutunud meie lahutamatuks osaks, mistõttu peaks lasteasutustes

pigem õpetama lapsi, kuidas seda harival ja arendaval viisil kasutada, mitte neid eemal

hoidma. Digiõppel on oma kindel metoodika ja roll. Oluline on aga see, et oleks olemas

haridustehnoloogiliselt pädevad õpetajad.

Haridustehnoloogia kui mõiste osas arvasid direktorid, et see tähendab enamasti

infotehnoloogia ja tehnoloogiliste vahendite kasutamist hariduses, mis ongi väga õige

arusaam. Haridustehnoloogina nähakse isikut, kelle ülesannete hulka kuulub uute suundade,

ideede rakendamine, kasutades infotehnoloogia vahendeid. Lisaks toodi välja ka seda, et

haridustehnoloog haldab dokumentatsiooni. Siiski kirjeldavad üldjuhul direktorite

arusaamad, et haridustehnoloogia all mõistetakse mitte niivõrd õppeprotsessiga seonduvat

uut lähenemist, nagu seda on toonud välja Piir (2010), vaid pigem nähakse selles tavapärast

pedagoogilist tegevust, millest teatud osa viiakse läbi IKT vahendeid kasutades – eelkõige

nähakse IKT osa õppematerjali visualiseerimisel, õpitava demonstreerimisel. Seega

seostavad direktorid IKT kasutamist õppetöös eelkõige õpetaja tegevusega (tundide

ettevalmistamine, õppetundide visualiseerimine) ehk IT on abiks õpetajale. Seda, et lapsed

võiks ise kasutada õppetegevuses IT-vahendeid või et õpetajad võiksid enam kasutada lastele

suunatud programme ning viia läbi lapsi kaasavaid digitegevusi, direktorid välja ei toonud.

Sellest võib järeldada, et direktorid ei ole veel täielikult mõistnud haridustehnoloogia sisu

ega oska seetõttu suunata vastavat tegevust oma juhitavas asutuses.

33

Mitmel juhul seostati haridustehnoloogiat eelkõige vahenditega ja ka haridustehnoloogi

tööks peeti direktori nõustamist vahendite osas, mida lasteaeda muretseda. See on vajalik

osa haridustehnoloogi tööst, kuid siiski mitte selle töö peamine sisu. Vahendid ise ei õpeta,

kui õpetajatel puudub vastav pädevus. Seda on väljendanud ka Koitla (2014) rõhutades, et

IKT kasutamise fookus peaks olema metoodikal, mitte IKT vahenditel.

Organisatsiooni ISTE pädevustes õpetajale (2012) ja Kutsestandardites (2013) on välja

toodud, et õpetajad peaksid toetama ja kujundama õpikeskkonda ning selleks kasutama

loomingulisust, innovaatilisust, leidlikkust nii üldiselt oma töös kui ka digivahendeid

kasutades. Antud uuringust selgus, et direktorid ei ole teadlikud, mis on ISTE pädevuste sisu

ning mida õpetajad vastavalt sellele dokumendile peaksid tegelikult oskama. Kaurson (2013)

on välja toonud, et kuna maailm meie ümber on muutunud, siis vajavad tänapäeva lapsed

teistsugust õpetust ning ISTE pädevuste sisu teadmine ja rakendamine aitaks kaasa

innovaatilisele arengule.

Üheks suuremaks väljakutseks antud muutuse elluviimisel on see, et kuna direktorid ei ole

ISTE pädevustega kursis, siis ei tunneta nad ka vajadust vastavate muutuste järele. Seda

näitas ka nende poolt väljendatud arvamus, et kuigi asutuses ISTE pädevuste saavutamise

rakendamisega teadlikult ei tegeleta, on õpetajatel vastavad pädevused olemas, kuigi

sisuliselt see nii ei ole. Seega tuleks esimese sammuna keskenduda sellele, kuidas suunata

direktorid tunnetama vajaduse olemasolu. See aga oleks otseselt haridustehnoloogi üks

tööülesannetest.

Uurides direktorite arusaamu haridustehnoloogi tööga seonduvatest ülesannetest, tõid

enamus uurimuses osalenud lasteaedade direktoritest välja, et haridustehnoloog loob

töölehti, abistab õpetajaid lastega läbiviidavates õppetegevustes või viib ise läbi tegevusi

lastega – siinkohal on selge oht, et haridustehnoloogis nähakse pigem õpetaja abistaja ja

tema töö kergendaja rolli, mitte õppetegevust uuele tasandile viiva nõustaja rolli. Teise

suurema tööülesannete grupina kirjeldati haridustehnoloogi puhul administratiivse tööga

seonduvat – dokumentatsiooni ja kodulehe haldust – või nähti temas IT-tugiisikut, kes

haldab arvuteid. Seega võib öelda, et haridustehnoloogi rolli lasteasutuse arenduse

seisukohalt ei ole teadvustatud. Seda ei toodud välja üheski intervjuus. Selle üheks põhjuseks

võib olla vähene informeeritus ja vähene teadlikkus, samuti ka see, et hetkel ei ole Eestis

veel selgelt head praktikat koolieelsetes lasteasutuses, kus oleks haridustehnoloogi

positiivne mõju nähtav. Sellepärast ongi oluline, et juht väärtustab uusi metoodikaid ja

34

tehnoloogia arengut ja on selle võtnud enda prioriteediks, siis innustab ta sellega ka

ülejäänud töötajaid (Koitla, 2014).

Juht on oma asutuse eestvedajaks ning tänu sellele peab tal olema endal selge arusaam ja

kindel siht, kuhu suunas ta soovib, et organisatsioon liiguks. Kuna lasteasutuse struktuuri

paneb paika asutuse juht, siis on oluline, et juht oleks teadlik haridustehnoloogia sisust. Kui

juht pole haridustehnoloogia sisust teadlik, siis ei oska ta seda ka väärtustada. Luik (2013)

on öelnud, et haridustehnoloogia on ajaga muutuv, kuna ta on tihedalt seotud

õppimisteooriatega. Sellepärast on oluline, et juht koolitaks pidevalt antud valdkonnas

ennast ja ka teisi kollektiivi töötajaid. Antud uurimusest selgus, et direktorid mõistavad

haridustehnoloogi töödest eelkõige koolitusega seonduvat – nii haridusasutusest väljaspool

toimuvaid kui ka sisekoolitusi.

Samas võivad direktorite vähese teadlikkuse üheks põhjuseks olla just ühekülgsed

koolitused. Nimelt selgus uuringust, et enamus direktoritest on läbinud IKT koolitusi, mis

on seotud eelkõige arvutikasutusoskusega ja mitte niivõrd haridustehnoloogia temaatikat

käsitlevaga. Seega on olemas selge vajadus lasteaedade juhtidele suunatud

haridustehnoloogiliste koolituste läbiviimiseks. Seejuures peaks antud koolitused kindlasti

hõlmama ka juhtimiskompetentsi ehk kuidas lasteasutuses haridustehnoloogilist tööd

edukalt juhtida.

Haridustehnoloogi kui ametikoha suhtes olid arvamused erinevad. Antud uuringust selgus,

et direktorid eelistavad, et nende majas oleks tööl eeskätt pädev töötaja, kes oskab oma töös

kasutada erinevaid tehnikaid. Direktorid ei eelda, et see peaks olema kindlasti

haridustehnoloog, vaid selleks võib olla mõni olemasolevatest töötajatest, kellel on vastavad

digipädevused. Lisaks arvati, et haridustehnoloog võiks hallata ka mitut lasteaeda ning samal

arvamusel on ka Nevski ja Vinter (2011). Põhjustena toodi välja, et haridustehnoloogi

tööülesanded pole ühe täiskoha mahulised ning mitut lasteaeda hallates oleks lasteaedades

haridustehnoloogiliselt ühtsem süsteem.

Teatud juhtudel võivad need lahendused kindlasti olla kõige otstarbekamad, kuid selline

otsus peab tulenema vajaduste kaardistamise ja võimaluste analüüsi tulemusena.

Käesolevast uurimusest selgus aga, et lasteaedades puudub süstemaatiline lähenemine

infotehnoloogia valdkonnas ning lasteaedades ei kaardistata tegelikku olukorda. Hinnanguid

õpetajate digipädevustele tehakse üldjuhul vestluse põhjal. Süstemaatilise lähenemise

puudumine aga ei toeta IT-alast arengut ega taga jätkusuutlikkust.

35

Riskifaktoriks on ka see, kui lasteaia IT-süsteemi toimivus põhineb vabatahtlikul tegevusel.

Mitmete direktorite hinnangul toetutakse nende IT-riistavara hooldamisel vabatahtlike

õpetajate, lastevanemate või teiste huviliste tööle. See aga ei taga asutuse IT-alast

jätkusuutlikkust. Sama vabatahtlikkuse printsiip toodi välja ka õpetajate koolituse osas.

Direktor ei suuna otseselt õpetajaid digikoolitustele, lastes pigem õpetajatel ise otsustada,

kas nad seda soovivad või ei. Digialast enesetäiendamist said üksnes need õpetajad, kes selle

vastu ise huvi tundsid. Seega ei ole selles valdkonnas direktoril selget arengukava ega sihti,

mis suunas asutus ja selle töötajad liiguvad.

Vähene keskendumine haridustehnoloogilisele arengule võib suuresti olla tingitud rahaliste

ressursside vähesusest, sest kõik direktorid tunnistasid vajadust haridustehnoloogi järele

ning leidsid, et antud ametikoht sobib lasteaia struktuuri ja lisaks rõhutasid nad, et IKT areng

lasteaias on vajalik, kuid murekohaks on rahalised ressursid, sest IT-valdkond on tänapäeval

hästi makstud valdkond ja hetkel ei piisa olemasolevatest ressurssidest uue ametikoha

loomiseks. Siinkohal vajavad lasteaiad kindlasti maa- või linnavalitsuse tuge antud

valdkonna arendamiseks. Seejuures aga tuleb siiski arvestada eeldusega, et lasteasutuse juht

ja selle töötajad on teadvustanud vajaduse ning ka valmiduse haridustehnoloogiliseks

arenguks. Lihtsalt uue ametikoha loomine ei taga veel arengut. Direktorite endi arvamus oli,

et kui majas oleks tööl haridustehnoloog, siis küll talle ka tööülesandeid leitakse. Tegelikult

peaks juht enne nägema haridustehnoloogi vajadust ja siis võtma tööle pädeva inimese, keda

on nende kollektiivi vaja ning kes on sinna oodatud.

Kokkuvõtvalt võib väita, et lasteaedade direktorid on teadvustanud IKT arengu vajaduse ja

neil on teatud ettekujutus haridustehnoloogiast ning haridustehnoloogi tööst lasteasutuses,

kuid selget arusaama ja kindlat sihti neil selles valdkonnas veel ei ole. Arusaamad on

fragmentaarsed, terviklikku pilti, mida ja kuidas haridustehnoloogia arendamiseks

lasteasutuses teha, ei ole üldjuhul kujunenud. Seega vajaksid lasteaia direktorid eelkõige

koolitust, mis selgitaks haridustehnoloogia rolli lasteasutuses ning võimaldaks omandada

vajalikud juhtimiskompetentsid selle rakendamiseks.

36

KOKKUVÕTE

Lasteasutuse tuleviku määrab olulisel määral selle juht ja personalipoliitika, mille

olulisemad komponendid on personalivalik, personali objektiivne tunnustamine, neile

õiglase palga maksmine, koolituste pakkumine, arenguks vajalike tingimuste loomine ning

hoolitsemine heade töösuhete eest. Personali omadustest ja tegutsemisest sõltub lasteasutuse

tulevik.

Kuigi lasteasutuse personal on suur ja ka juhtkonnas võib olla mitmeid erinevaid spetsialiste,

oleneb lasteasutuse töö koordineerimine peamiselt direktorist, kes peab oskama personali

juhtida ja peab olema sealjuures tippjuht, sest tema otsustest sõltub asutuse käekäik. Direktor

peab olema isik, keda kollektiiv usaldab ja respekteerib.

Kuigi koolieelsetes lasteasutustes pööratakse praegu haridustehnoloogiale väga vähe

tähelepanu, on see ometi valdkond, mida arendades ja targasti kasutades saab toetada laste

arengut. IKT on abiks nii õppimisel kui ka õpetamisel. Õpetajate igapäevane tugi IKT

valdkonnas on haridustehnoloog, kes aitab õpikeskkonna kujundamisel, e-õppe ja

õppeprotsessi planeerimise valdkonnas.

Haridustehnoloogia on Eestis ebaühtlaselt arenenud: alushariduses on IKT põhiliselt

vabatahtlik töö. Haridusasutuse tahtlikkus ja avatus uutele innovaatilistele suundadele sõltub

suuresti juhtide suhtumisest. Siinkohal ei tohiks ära unustada, et on ka oluline, et kõik

õpetajad arvestaksid oma töös kutsestandardist tulenevate nõuetega ja oleksid

professionaalsed ja pädevad töötajad, et laste arenguteed toetada.

Tänapäeval eeldatakse kõikidelt õpetajatelt tehnoloogilist pädevust ning lisaks

ühiskondlikule survele sätestab ka õpetajate kutsestandard, et õpetaja peab olema suuteline

IKT vahendeid õppetöös kasutama. Seega peaksid oskused IKT valdkonnas kasvama

võrdeliselt pedagoogi üldise pädevuse kasvuga. Juhtidepoolne valmidus lasteaia

haridustehnoloogiliseks arenguks on olemas, kuid hetkel jääb puudu vajalikest teadmistest

ja oskustest, kuidas seda ellu rakendada.

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja lasteaedade juhtide arusaamad

haridustehnoloogiast, nende arvamused haridustehnoloogi tööst ja haridustehnoloogia

rakendamisest koolieelses lasteasutuses. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi kvalitatiivne

uurimus, mille käigus intervjueeriti kümmet lasteaia direktorit.

37

Lõputöö uurimisprobleem keskendub sellele, et enamuses Eesti lasteaedadest ei ole

haridustehnoloogi ega ka vajalikku tehnilist taristut, ning sellest küsimus, kuivõrd juhid

väärtustavad tehnoloogia kasutamist õppetöös ning kas nad teavad, mis on selle sisu.

Lähtuvalt eesmärgist ja uurimisprobleemist olid püstitatud järgnevad uurimistöö küsimused:

kuidas tõlgendavad lasteasutuste juhid haridustehnoloogia mõisteid ja haridustehnoloogi töö

sisu? Kuidas suhtuvad lasteasutuste juhid tehnoloogia kasutamisse ja haridustehnoloogi

töösse lasteasutuses? Kuidas juhtide arvates rakendada haridustehnoloogiat koolieelses

lasteasutuses?

Uurimusandmetest selgus, et üldiselt on direktorid haridustehnoloogia mõistega kursis, kuid

nad ei tea täpset haridustehnoloogia sisu. Üldiselt seostavad direktorid haridustehnoloogiat

IKT vahendite kasutamisega, et mitmekesistada õppe- ja kasvatustegevust.

Haridustehnoloogi peeti üldiselt koolitatud isikuks, kes toetab õpetajaid tegevuste

planeerimisel. Samuti tõlgendasid direktorid haridustehnoloogi kui pädevat pedagoogi, kes

mõtleb välja haridusellu uusi suundi ja ideid ning haldab lasteaia kodulehte ja

dokumentatsiooni. Õpetajate haridustehnoloogiliste pädevustega (ISTE pädevused) poldud

kursis, kuid peale tutvumist arvati, et tegelikult õpetajad rakendavad ISTE pädevustes

kajastatavaid punkte oma töös.

Uurimistulemustest selgus, et direktorid suhtuvad tehnoloogia kasutamisesse lasteaias

üldiselt positiivselt, kuid toodi välja, et tehnoloogia kasutamine peab olema mõõdukas ning

lastel peab jääma kindlasti aega vabamänguks. Rõhutati, et tehnoloogia saab abiks olla

õpetajale, lastevanemale ja ka lastele. Lastele peaks see olema täiendav osa õppetöös, et nad

saaks algteadmised tehnoloogia valdkonna kohta. Haridustehnoloog kui pedagoog, kes on

pädev ka tehnoloogia valdkonnas, oleks sel juhul suureks abiks lasteaia kollektiivis.

Uurides lasteaia direktoritelt, kuidas rakendada haridustehnoloogiat koolieelses

lasteasutuses, selgus, et direktorid näevad, et õpetajad võiksid kasutada erinevaid

metoodikaid ja IKT vahendeid, et mitmekesistada õppetegevust ja siduda tehnoloogiat

igapäevatööde ja -tegevustega. Üldiselt eelistasid intervjueeritavad, et neil oleks majas

eeskätt digipädevustega õpetaja, kuid kui majas oleks abis haridustehnoloog, siis ta võiks

viia läbi sisekoolitusi, et parandada terve kollektiivi haridustehnoloogilisi pädevusi.

Direktorite arvates ei pruugi haridustehnoloog töötada ainult ühes lasteaias, vaid võiks

hallata ka mitut lasteaeda.

38

Uurimistulemustest võib järeldada, et direktoritel ei ole selget pilti haridustehnoloogiast ning

haridustehnoloogi tööst. Selleks, et nad oskaksid ja saaksid väärtustada haridustehnoloogiat,

oleks vaja direktoreid selles vallas koolitada ja täiendada, et nad oleksid teadlikud

haridustehnoloogia olemusest ning selle tähtsusest tänapäeva ühiskonnas. Kokkuvõttes võib

väita, et tööle püstitatud eesmärgid täideti ja küsimustele leiti vastused.

Uurimuseks valitud meetod ehk antud juhul kvalitatiivne intervjuu oli sobiv, sest andis

põhjalikku teavet kaardistamaks uurimuses osalenud direktorite arusaamu. Intervjuud olid

individuaalsed ning tänu sellele said direktorid end töö autorile avada ja autor sai saadud

materjali põhjal intervjuusid analüüsida. Meetodi nõrkuseks on see, et lõputöö tulemusi ei

saa üldistada kogu Eestile ja nende põhjal laiemaid järeldusi teha, sest antud uurimuse valim

oli väike.

Edaspidi võiks uurida, millised on õppealajuhatajate hoiakud ja teadmised

haridustehnoloogia kohta ning kuidas on lasteaiad 2005–2015 aastatel taristut soetanud.

Samuti võiks uurimisel keskenduda sellele, kuidas on lasteaedades IKT osa arengukavasse

sisse kirjutatud ning milliselt on planeeritud ja täidetud IT-eelarve.

39

KASUTATUD KIRJANDUS

Alas, R. (2001). Juhtimise alused. 3. parand. tr. Tallinn: Külim.

Anderson, J. (2010). ICT transforming education: a regional guide. [2015, aprill 3].

http://miyaichi.up.seesaa.net/image/ICT.pdf

Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Eesti koostöö kogu. [2014, veebruar 10].

http://www.kogu.ee/wp-

content/uploads/2013/12/291113_E%C3%95S_koosk%C3%B5lastusringile.pdf

Eesti Haridustehnoloogid. (s.a.). Võrgustiku liikmete kontaktid. [2014, juuni 1].

http://www.haridustehnoloogid.ee/vorgustiku-liikmete-kontaktid/

Eesti Statistika. (2014). Alusharidus. [2014, aprill 20].

http://www.stat.ee/58092

Golman, D. (2000). Emotsionaalne intelligentsus. Rmt. Kern, K. (Toim.) Tartu: Väike

Vanker.

Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. (2014). Rmt. Erelt, T. (Toim.) Tallinn: Eesti Keele

Sihtasutus.

HITSA (s.a.). Hariduse infotehnoloogia sihtasutus. [2014, mai 9].

http://www.hitsa.ee/haridus

Kink, T. (2008). Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Toim.) Õppimine ja õpetamine koolieelses

eas. Tartu: TÜ Kirjastus. 334–351.

Koitla, E. (2014). Ene Koitla: Pöördepunkt hariduses. Postimees. [2014, mai 9].

http://arvamus.postimees.ee/2755082/ene-koitla-poordepunkt-hariduses

Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded. (2013). Riigi Teataja I 96,

1486. [2014, veebruar 17].

https://www.riigiteataja.ee/akt/103092013036

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2011). Riigi Teataja I 23, 152. [2014, märts 3].

https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

Koolieelse lasteasutuse seadus. (2013). Riigi Teataja I 27, 387. [2014, veebruar 12].

https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013016

40

Koolivõrgu kaart. (s.a.). Eesti Hariduse Infosüsteem. [2014, aprill 20].

http://www.hm.ee/koolikaart/index.php?id=map1&t=2&scrl=1

Kaurson, N. (2013). Kaasaegne infotehnoloogia lasteaias „Karikakar“. Eesti Elu. [2014,

juuni 1].

eestielu.delfi.ee/eesti/ida-virumaa/narva-joesuu/haridus/kaasaegne-infotehnoloogia-

lasteaias-karikakaKaasaegne infotehnoloogia lasteaiasr.d?id=65802876

Kusmin, M. (2013). E-õpe. Rmt. Mikser, R. (Toim.) Haridusleksikon. Tallinn: Eesti Keele

Sihtasutus, 65-68.

Kutsestandard. Õpetaja, tase 6. (2013). Kutsekoda. [2014, veebruar 25].

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetaja-tase-

6.1.et.pdf

Kutsestandard. Õpetaja, tase 7. (2013). Kutsekoda. [2014, veebruar 25].

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494558/pdf/opetaja-tase-

7.5.et.pdf

Kutsestandard. Vanemõpetaja, tase 7. (2013). Kutsekoda. [2014, veebruar 25].

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494582/pdf/vanemopetaj

a-tase-7.2.et.pdf

Kutsestandard. Meisterõpetaja, tase 8. (2013). Kutsekoda. [2014, veebruar 25].

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494617/pdf/meisteropeta

ja-tase-8.1.et.pdf

Laanpere, M. (2013). Haridustehnoloogia ja 21. sajandi reformpedagoogika. Õpetajate leht.

[2014, juuni 9].

http://opleht.ee/6831-haridustehnoloogia-ja-21-sajandi-reformpedagoogika/

Laherand, M. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk.

Loveless, A. (2003). The Role of ICT. London; New York: Continuum.

Luik, P. (2013). Haridustehnoloogia. Rmt. Mikser, R. (Toim.) Haridusleksikon. Tallinn:

Eesti Keele Sihtasutus, 106–110.

Mikser, R. & Veisson, M. (2013). Alusharidus. Rmt. Mikser, R. (Toim.) Haridusleksikon.

Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 36–41.

Mintzberg, H. (1973). The nature of managerial work. New York (N.Y.): Harper.

41

Nugin, K. (2013). Keskkonna loomine. Rmt. Nugin, K. (Koost.) Üldõpetuse rakendamine

lasteaias. Tartu: AS Atlex, 84–96.

Organisatsiooni International Society for Tehnology in Education (ISTE)

haridustehnoloogilised pädevused haridusvaldkonna administratiivtöötajale. (2012).

[2014, veebruar 26].

http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/tekstifailid/ISTE_NETS_A_(Es

tonian).pdf

Organisatsiooni International Society for Tehnology in Education (ISTE)

haridustehnoloogilised pädevused õpetajale. (2012). [2014, veebruar 26].

http://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE%20NETS.T.pdf

Piir, M. (2010). Haridustehnoloogia. [2014, veebruar 19].

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1402/Haridustehnoloogia1.pdf

Pont, B., Nusche, D. & Moorman, H. (2008). Improving School Leadership. Volume 1:

Policy and practice. [2014, aprill 12].

http://www.oecd.org/education/school/44374889.pdf

Rahvusvahelise Haridustehnoloogia Seltsi (ISTE) digipädevuste standardil põhinev

õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudel. (2014). [2014, mai 20].

http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/ISTE/HT%20hindamismudel%

202014%2C%20HITSA.pdf

Salumaa, T., Talvik, M. & Saarniit, A. (2007). Strateegiline juhtimine ja sisehindamine

lasteaias. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ.

Shah, A. & Godiyal, S. (s.a.). ICT in the early years: balancing the risk and benefits. [2014,

aprill 11].

http://dkc.engo.in/files/2012/02/ICT-IN-THE-EARLY-YEARS-BALANCING-

THE-RISKS-AND-BENEFITS.pdf

The Case Study as a Research Method. (1997) [2014, oktoober 26].

http://www.ischool.utexas.edu/~ssoy/usesusers/l391d1b.htm

Tiigrihüpe Koolis. (s.a.). HITSA Innovatsioonikeskus. [2014, mai 23].

http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/tiigrihupe-koolis

42

Titov, E. (2010). Eestvedamine ja koosöö haridusasutuses. [2014, veebruar 17].

http://www.tallinn.ee/est/haridusasutused/g6834s51267

Vinter, K. & Nevski, E. (2011). Infotehnoloogia ja lasteaiaõpetaja toimetulek. Õpetajate

leht. [2014, juuni 3].

http://www.opleht.ee/admin/pages/preview/?archive_mode=article&articleid=6362

Vinter, K. (2013a). Lasteaedadesse haridustehnoloogid. Toim. Pors, M. Koolielu

Haridusportaal. [2014, märts 20].

http://koolielu.ee/info/readnews/335945/lasteaedadesse-haridustehnoloogid

Vinter, K. (2013b). Meediakasvatus praktilises lasteaiatöös. Rmt. Nugin, K. (Koost.)

Üldõpetuse rakendamine lasteaias. Tartu: AS Atlex, 122–136.

Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine

haridustehnoloogiliste vahenditega. Rmt. Pata, K. & Laanpere, M. (Toim). Tiigrihüpe:

Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut, 11–14. [2014,

märts 16].

http://htk.tlu.ee/~priit/tiigriraamat/tiigriraamat.pdf

Wardle, F. (s.a.) The Role of Tehnology in Early Childhood Programs. Earlychildhood

NEWS. [2015, aprill 6].

http://www.earlychildhoodnews.com/earlychildhood/article_view.aspx?ArticleID=30

2

43

LISAD

Lisa 1. Intervjuu küsimused lasteaia direktorile

Intervjuu küsimused tulenevad uurimisküsimustest

Kuidas tõlgendavad lasteasutuste juhid haridustehnoloogia mõisteid ja

haridustehnoloogi töö sisu?

Kuidas suhtuvad lasteasutuste juhid tehnoloogia kasutamisse ja haridustehnoloogi

töösse lasteasutuses?

Kuidas juhtide arvates rakendada haridustehnoloogiat koolieelses lasteasutuses?

Palun vastake küsimustele lühidalt ja konkreetselt.

1. Kuidas saate aru mõistest haridustehnoloogia? Mida see võiks tähendada?

2. Kus olete seda mõistet kuulnud? Millises kontekstis?

3. Kas te teate, kes on haridustehnoloog? Mida ta teeb?

4. Mis võiks olla haridustehnoloogi ülesanded haridusasutuses – eelkõige lasteaias?

5. Kas peate vajalikuks tehnoloogia kasutamist lasteaias ja mis määral? Milles see võiks

väljenduda?

6. Kas Teie arvates on vaja haridustehnoloogiat alusharidusse? Põhjendage!

7. Millised on Teie enda kokkupuuted haridustehnoloogiaga? Milliseid tehnoloogilisi

vahendeid ise oma töö lihtsustamiseks kasutate? Mida õpetajad kasutavad?

8. Kas olete ise osalenud mõnel koolitusel, mis on aidanud teie haridustehnoloogilisi

pädevusi lihvida?

9. Kas olete kuulnud midagi mõistest ISTE pädevused? Mida Te teate selle kohta? Mida see

sisaldab?

10. Kuidas on teie majas tehnilise toe pool korraldatud? Kas ostate IT-teenust sisse? On

keegi alaliselt palgal?

11. Kust kohast saate infot haridustehnoloogia kohta? Kust võiks saada?

12. Kellelt õpetajad tehnoloogilist abi saavad? Nt kui printer ei tööta, arvuti ei lähe käima,

internetti pole jne?

13. Kellelt õpetajad saavad haridustehnoloogilist tuge? Kuidas nt kaamerat matemaatika

eesmärkide täitmiseks kasutada? Või näiteks kuidas helifaili abil meediateadlikkust

kujundada? Kuidas animatsiooni abil laste teadlikkust loodusõpetuse teemadest suurendada?

14. Kui palju koolitate oma õpetajaid haridustehnoloogiliste pädevuste vallas? Kas nad

käivad koolitustel?

15. Kas omate ülevaadet, mis on teie maja õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste tase?

16. Kuidas näete, kas teie majas võiks olla alaliselt tööl haridustehnoloog (nt poole kohaga)?

17. Mis Te arvate, mis oleks teie lasteaias töötava haridustehnoloogi tööülesanded?

18. Kas haridustehnoloog võiks hallata ka mitut lasteaeda?

19. Milliseid probleeme, ohu kohti näete haridustehnoloogi sobitamisel lasteaia struktuuri?

Milliseid võimalusi?

20. Kuidas hindate koostööd omavalitsusega haridustehnoloogi ametikoha tekitamise osas?

Ohud ja võimalused. Probleemid ja võimalikud lahendused.

Küsiksin veel täiendavad andmed Teie kohta.

21. Mis on Teie sünniaasta?

22. Kui pikk on Teie tööstaaž direktoriametis?

Lisa 2. Transkriptsioon intervjuust lasteaia direktoriga

D4

1. Kuidas saate aru mõistest haridustehnoloogia? Mida see võiks tähendada?

Ma kujutan ette, et selle all mõeldakse kogu infotehnoloogiat. Tänapäeval kasutatakse

arvutit õppeprotsessi läbiviimiseks.

2. Kus olete seda mõistet kuulnud? Millises kontekstis?

Ajalehest (.) või intervjuust.

3. Kas te teate, kes on haridustehnoloog? Mida ta teeb?

Ma ei tea ausalt öeldes.

4. Mis võiks olla haridustehnoloogi ülesanded haridusasutuses – eelkõige lasteaias?

(…) Nagu ma alguses ütlesin, et ta on IT-ga seotud, siis ta vist ikka ei ole, võib-olla on ta

arendusega seotud. Ta peab olema mingi tehniline töötaja. Haridustehnoloog ehk oskaks

mingeid vastavaid programme välja töötada, mis oleks kasulikud õpetajal kasutamiseks, et

lastele oma teadmisi ja oskusi edasi anda. Et nad näitlikustaksid arvuti kaudu, et lastel oleks

kergem aru saada, et pilt ka, mitte ainult õpetaja sõna.

5. Kas peate vajalikuks tehnoloogia kasutamist lasteaias ja mis määral? Milles see võiks

väljenduda?

Mingil määral kindlasti, aga mitte et kõik oleks IT-värk, sest mõistlikum oleks alguses

lapsele loodust näidata, mitte ainult nende vidinatega tegeleda ja toimetada, sest me ju

teame, et need kaheaastased panevad ka juba väga hästi nende nutikatega ja oskavad

nendega toimetada. Aga võib-olla arvuti ja selle hiirega pole ta enne kooli üldse toimetanud

ja ei oskagi selle arvutiga (.) midagi peale hakata.

6. Kas Teie arvates on vaja haridustehnoloogiat alusharidusse? Põhjendage!

Ma ei oskagi öelda, kas sellist inimest on vaja. Hetkel oleks vaja sellepärast, kuna

lasteaiaõpetajad oma vanusest on selles eas {--} noori tuleb nii vähe peale ja nad oskavad

kiirelt asju leida. Siis ilmselt oleks teda vaja, et inimesed leiaks need kiiresti üles {--}. Aga

kui tulevad noored inimesed, siis nendel käib see hips-hops!. Ja kui ta on kooli lõpetanud,

siis arvan, et ka ülikoolides õpetatakse selliseid asju, kust leida, ja siis ta teab neid pädevusi,

missugused vanuses laps missuguse asjaga hakkama saab ja oskab seda juba sealt siis

valida, kas ma võtan selle mängu või ma ei võta seda mängu. (.) Aga praegusel hetkel, kui

on vanuseliselt vanemad õpetajad, siis oleks loomulikult parem.

7. Millised on Teie enda kokkupuuted haridustehnoloogiaga? Milliseid tehnoloogilisi

vahendeid ise oma töö lihtsustamiseks kasutate? Mida õpetajad kasutavad?

Meil on kõikides rühmades olemas arvutid koos internetiühendusega. Meil on O-ketas, see

tähendab, on oma maja süsteem, kuhu kõik info läheb. (…) Kui ka õppealajuhataja paneb

mingi teate, koolitusmaterjalid – kõik me saame O-ketta pealt kätte. Kasvõi nädalakavad, et

ei pea paberkandjal tooma õppealajuhatajale, vaid need saab ketta pealt kätte. Et info liigub

põhimõtteliselt meil kas O-ketta või meilinduse teel. Rühmades on olemas ka makid ja

eelmise aasta lõpus ostsime saali korraliku helivõimendustehnika. Saalis on ka olemas

dataprojektor.

8. Kas olete ise osalenud mõnel koolitusel, mis on aidanud teie haridustehnoloogilisi

pädevusi lihvida?

Nt LotosNotesi programmi kasutamist, mis on asjaajamissüsteem.

9. Kas olete kuulnud midagi mõistest ISTE pädevused? Mida Te teate selle kohta?

Ei ole. ((Ma tutvustan. Mis teile silma jääb, mis on ISTE pädevused?)) ISTE pädevused on

nii õpetajale kui õppijale head, sest teevad asja põnevaks, (…) kaasates digiajastu asju. (.)

Tõesti ma ei ole kuulnud.

10. Kuidas on teie majas tehnilise toe pool korraldatud? Kas ostate IT-teenust sisse? On

keegi alaliselt palgal?

Alalisel palgal, mitte meie majas, vaid linnavalitsuses. (.) Meil on olemas oma poiss,

((Köhatab)) kui meil midagi viga on, mis vajab kohapeal tegutsemist, siis tuleb kohale. Aga

kui on selline kergem probleem, siis me helistame IT osakonda ja nemad võtavad arvuti

juhtimise üle ja nad teevad asja korda.

11. Kust kohast saate infot haridustehnoloogia kohta? Kust võiks saada?

Eks ikka internetist.

12. Kellelt õpetajad tehnoloogilist abi saavad? Nt kui printer ei tööta, arvuti ei lähe käima,

internetti pole jne?

Üldiselt saadakse ise hakkama või pöördutakse minu poole.

13. Kellelt õpetajad saavad haridustehnoloogilist tuge? Kuidas nt kaamerat matemaatika

eesmärkide täitmiseks kasutada? Või näiteks kuidas helifaili abil meediateadlikkust

kujundada? Kuidas animatsiooni abil laste teadlikkust loodusõpetuse teemadest suurendada?

Eks nad ise otsivad kuskilt. (.) Majas meil sellist konkreetselt inimest ei ole, aga ilmselt nad

küsivad nende töökaaslaste käest, kes rohkem on asjaga kursis. Et kes ei saa ise hakkama,

see ei kasutagi ja kes on ise rohkem huviline, see oskab ka rohkem.

14. Kui palju koolitate oma õpetajaid haridustehnoloogiliste pädevuste vallas? Kas nad

käivad koolitustel?

Ma ei ütleks, et kõik käivad, aga ikka käiakse. Liikumisõpetaja on järjest siin käinud ja

õppealajuhataja on käinud. (…) Ja ma käisin ise ka õppealajuhatajaga Google süsteemi

toimetamist õppimas. See oli paar aastat tagasi. (.) Õpetajad pole väga käinud. Need

maksavad ju raha.

15. Kas omate ülevaadet, mis on teie maja õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste tase?

Ei oma. Ma võin aimata, et kes kui palju ja kes hakkama saab, aga kas ta oskab paika panna

nt Exceli tabelis asju, seda täpselt ei tea. Seda ma tean, et kellele saan mingi ülesande anda,

et tean, et ta saab hakkama. Aga päris kindalt ei tea, aga ülevaade on üldiselt olemas.

16. Kuidas näete, kas teie majas võiks olla alaliselt tööl haridustehnoloog (nt poole kohaga)?

Muidugi võiks olla.

17. Mis Te arvate, mis oleks teie lasteaias töötava haridustehnoloogi tööülesanded?

Ma arvan, et ta võiks sisekoolitusi teha, arvuti programmide alal.

18. Kas haridustehnoloog võiks hallata ka mitut lasteaeda?

Võiks kindlasti, võib-olla võiks siis teha koos mitme lasteaiaga koolitusi ja talle jätkuks

mitmes lasteaias tööd.

19. Milliseid probleeme, ohu kohti näete haridustehnoloogi sobitamisel lasteaia struktuuri?

Milliseid võimalusi?

((Köhatab)) Kuna IT valdkond on hästi makstud ja kuna me oleme lasteaed, siis ma kujutan

ette, et seal tekivad kohe palgaküsimused. (.) Meid ei ole ju kõrgele tõstetud, kuigi me oleme

kõik väga vajalikud, ääretult vajalik haridustase, see alusharidus. Aga kas nüüd tuleb siia

selline haridustehnoloog, et ta saaks ka vajaliku palga.

20. Kuidas hindate koostööd omavalitsusega haridustehnoloogi ametikoha tekitamise osas?

Ohud ja võimalused. Probleemid ja võimalikud lahendused.

Kindlasti kõik on võimalik, aga praegusel hetkel, kui meil räägitakse eelmise aasta

keskpaigast, et minnakse üle pearahapõhisele finantseerimisele (…) ja kaotatakse ära

miinimumkoosseisud, siis on direktori asi, mis ametikoha ta moodustab ja palju palka

maksab. Võib-olla võib selle haridustehnoloogi võtta nii, et ta teeb ka muud, et saab oma

täiskoha täis. {--}

Omavalitus ütleb, et teie otsustate, võtke kui tahate.

Küsiksin veel täiendavad andmed Teie kohta.

21. Mis on Teie sünniaasta?

1960

22. Kui pikk on Teie direktoriameti tööstaaž?

15

KASUTATUD TRANSKRIPTSIOONIMÄRGID

(.) – Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus

(…) – pikem paus

Alla joonitud – Rõhutatud koht

(( )) – Analüüsija märkused on pandud topeltsulgudesse

{--} – ebaselge koht

((köhatab)) – köhatamine