KOOLIEXPRESSMAI 2010 SIMUNA KOOLI HÄÄLEKANDJA TASUTA

Simuna kandi ajalooga on tegelenud tuntud kodu-uurija Heino Ross, kes arhiivimaterjalidepõhjal on tõestanud, et kooliharidust anti Simu-na kihelkonnakoolis (tol ajal Katkuküla kool)juba 1690. aastal. Tema poolt kogutud and-metel, põhinebki järgnev tagasivaade kooli ajaloole. Kooli asutajaks oli pastor Schvieger, esimeseks köstriks aga tõenäoliselt Elias Rein-hold. 1698. aasta visitatsioonis märgiti ära laste headlugemisoskust. 1754. aastal mainiti köstri-na Andreas Jecki, tema järglasena Otto Steini.1786.a. paiku kooli töö seiskus mõneks ajaks, kuid sel perioodil loodi kihelkonda mitmedkülakoolid. Esimese külakoolina asutati 1756.a. Lasinurme, siis 1786.a. Padu, Salutaguse,Muuga, Paasvere, Salla, Selli, Tammiku, Käru, Kissa, Rahkla, Rakke, 1787.a. Koila, Sootiigi,Hirla, Kurtna koolid. Tuntud koolimehe Villem Normanni (1812-1906) tegevus algas 1832.a.mil ta tuli kihelkonnakooli köstriks. Tema ajal sai kool 1836.a. uuesti ametliku kinnituse jatöötas pidevalt 52 aastat. Selle ajaga andis kool täiendava hariduse 563 õpilasele, kellest 99sai koolmeistriks. V. Normann oli ka kirjamees ja õpikute autor, Simuna esimese talurahvalaulukoori looja 1832.aastal. Tema eestvedamisel loodi veel 6 külakooli: 1837.a. Rohu jaVenevere, 1838.a. Avanduse ja Edru, 1852.a.

Mõisamaa, 1884.a. Nadalama. Seega tekkiskihelkonda 22 kooli. Normanni kool lõpetas te-gevuse 1886.a.venestussurve tõttu. Järgmisekskoolielu edasiarendajaks oli Noorsoo Kasva-tuse Selts, kelle majandamisel alustas Simunastegevust kõrgem kool 1907.a. Mihkel Lees-manni majas Juhan Juksare juhatamisel. Selle koolilõpetanu võis töötada vallakooli õpetajana või vallakirjutajana ning valdas vene ja saksa keelt.Noorsoo Kasvatuse Seltsi poolt ehitati ka 1908.a. koolimaja, kus toimus pidevalt õppetöökuni 1997. aastani. 1918.a. oli koolis 175 õpilast, 1920.a. jäi kool Haridusseltsi alluvusse.Aastatel 1913-1918 tegutses Avanduse 2-klas-siline vene kool, kus õpetati ka aiandust,laulmist, võimlemist ja käsitööd. 1938.a. alus-tas tegevust mõisahoones Avanduse 2-aastanepõllutöökool. Kool tegutses kuni 1955 aastani, mil ta viidi üle Kehtnasse. 1940. aastast algabSimuna kooli elus mitmeti keeruline periood, mis kestis 1988. aastani. See etapp sisaldassõjaaega 1941-1944, mitmeid koolireforme, protsentomaaniat. 1954.a hakati rajamakooliaeda, mille hiilgeaeg oli kuuekümnendate keskel. Simuna kooliaias kasvatatud gladioolehinnati Moskva Rahvamajandussaavutuste Näitusel medali vääriliseks. Ka aastatel 1995-1997

võitis kooliaed Tootsi peenra konkursil er-ipreemia. 1965.a. valmis kooli juurdeehitus 8klassiruumiga, mis andis võimaluse aineklas-side sisseseadmiseks ja õpetajate töötingimusteparandamiseks. Järgmine juurdeehitus koo-limajale sai valmis 1997.aastal ja selles paiknesid viis klassiruumi, söökla, õpetajate tuba, mitmed muud ruumid. Aasta hiljem avati ka uustäismõõtmetega võimla. 2004.a paigutati kooli ruumidessse lasteaed, 2005.a alatesühendati mõlemad asutused lasteaed-põhikoo-liks nimetusega Simuna Kool. 2004. asuvel renoveeriti poiste tööõpetusetundide läbi-viimiseks õppetöökoda. Avanduse jaVäike-Maarja valdade ühinemisel riigi poolt eraldatud nn.liitumisrahast kasutati 1,3 miljonitkrooni Simuna Kooli renoveerimiseks. Va-hetatud said maja keskmise osa aknad, paigal-datikeskküte, remonditi koridorid. 2007.a sügisest toimib e-kool.

JUUBELI-ERI!!!

Siin ma seisan. Vanust on mul 102 aastat. Selle aja jook-sul olen paljugi näinud ja kuulnud. Võiksin pajatada nii kurbi kui lõbusaid juhtumisi nii õpilastest kui õpetajatest. Ja iseendast – kui ma veel noor ja ilus olin…Minus kihas elu. Praegu näen sellest vaid und, kuidas lapsed kellahelina peale rõõmsalt käratsedes klassitubadest välja voorivad, kuidas õpetajad õpetajatetoas nõu peavad… See kõik on minu jaoks minevik. Ohkan vaikselt kui vihma sadama hakkab, sest katus on mul katki ja vihm teeb mu tühjad klassiruumid märjaks. Ai-etan, kui mõni pätipoiss jälle mõne mu akna katki viskab… kurdan muret ka internaadimajale. Tema ütleb, et teab mis tunne mul on…Vahel tulevad mind vaatama mõned tähtsad mehed, siis mõtlen lootusrikkalt, et äkki siiski läheb mind veel vaja ja leitakse ettevõtlikud inimesed ja miljonid kroonid või eurod, et mind jälle korda teha. Pakuksin lahkesti oma ru-ume muusikakoolile, raamatukogule, lasteaiale või koguni õpilaskodule….Minu igavaid ja tühje päevi muudavad rõõmsamaks siiski sõbralikud vestlused mu nooremate vendadega. Teie tun-nete neid Keskmise Maja, Uue Maja ja Spordihoone nime

all. Ja teate mis juhtus 1. mail!?Laupäeval tuli kokku endisi ja praeguseid õpilasi, õpetajaid ja kooli töötajaid. Osad läksid kribinal-krabinal aeda kor-rastama, teine osa võttis end ritta minu ja puukuuri jäänuste juurde ja hakati kuivi puid minu koridoridesse laduma. Just nii nagu vanasti! (Puukuurist on muidugi kahju, oli ta ju minust palju noorem…aga see talv murdis ta katuseharja.) Oi milliseid mälestusi see minus äratas…Ja lõpuks tundsin end ka natuke vajalikuna.Ja oh neid aastaid, mis nad küll minuga teevad, peaaegu oleksin unustanud - minu ühe korstna otsas on ju kurepesa. Pean ju kurepere jaoks ikka olemas olema, sest nad on minuga harjunud.Räägitakse, et tulemas on vilistlaste kokkutulek…. Küll mul on piinlik, et pean külalisi sellises viletsas seisus vastu võtma, aga mis teha? Ise ma ju ennast aidata ei saa!

Ikka teie vana Simuna Koolimaja

2

Vana maja heietusi...

Mäletan hästi lahedaid tempe algklasside ajast, mil suures koolimajas oli täiega lahe matsu mängida. Igale poole joosta, kuhu vaid sai. Kõige huvitavam oli vast vana maja II korrus, sest tavaliselt sinna meil ju asja polnud. Aga küll siis oli jama majas, kui suured koolõed- ja vennad sellepeale pahaseks said (eriti ei meeldinud neile see, et me jookseme) ja meid ruttu, ruttu alla tagasi „kupatasid.“ Ja mäletan hästi, kuidas esimeses klassis pärast kunsti tundi, kus olime maalinud just kauneid pilte guaššvärvidega, hak-kasime taas matsu mängima. Ning mina jooksin ruttu sõbra eest ära ja otse üle värskelt värvitud guaššmaalide ja endal jalas valged sokid. Eks arvake ise, millised minu sokkide tallad välja võisid näha… ja palju igasuguseid huvitavaid tegemisi tuleb veel meelde. Juba siis hakkasin män-gima vaikset viisi KOSSu, ka klaverit ja viiulit mängisin, eelkõige noorima venna, Alo eeskujul, erinevalt temast laulsin ka mina suure huviga, eks laulaks koolis praegugi kui võimalust oleks, aga see - eest olen juba 5 aastat laulnud Virumaa Tütarlastekooris. Siin koolis olen tegele-nud veel kõigega, mida pakutud… lahedad näiteringi proovid, kirjandivõistlused jpm.Ajapikku, kui õppeaastad ei lennanud veel

nii kiiresti kui praegu, kuid ikkagi juba keskmises kooliastmes õppides vahetusid meil õpetajad, keda ma küll kõiki teadsin, kuid ikkagi huvitav ja uus oli 5. klas-sis käia, kui suur koolilaps… koolielu justkui muutus. Aga võin kindlat öelda, et mitte halvemaks. Lugupeetud ning varem võõramad õpetajad said mõne ajaga nii omaseks, et enam ei kujuta Simuna Koolis õppimist teistmoodi ettegi. Lihtsalt nii ko-duseks on saanud koolielu tänu tempudele ja vempudele, naljadele ja naerule. Aga suure koolilapse elule tuleb ajapikku juurde ka tähtsaid töid ja tegemisi. Tuleb olla kohusetundlik ja hoolas, kes seda pole eks te aimake kas koolielu nii lahe oleks…Klassikaaslased on saanud nende aastatega omaseks ja kui vaja ka kokku hoidvaks… no miks, kui vaja, no eks ikka selle pärast, et ka meil on palju eriarvamusi, oma maai-lmavaateid, me igaüks oleme ju omamoodi isiksus ja kui midagi ikka ei meeldi siis nii see on, ja sinna pole midagi parata…Teistest enam pean ma lugu kahest õpetajast. Üheks õpetajaks on õpetaja Krista. Heas mõttes „hull“ kes alati ootab meie kirjandeid, kes on meisse süven-danud kohusetunnet, ise olles tõsiselt tark õpilane. Ta on õpetaja, kes nõuab, aga kui Tema ei nõuaks, siis ei oleks ka kõiki

neid saavutusi nii maakonnas, kui ka kogu Eestis. Teiseks õpetajaks on kindlasti õpetaja Hillar, no tegelikult polegi harjunud ütlema Hillar, ikka Kasu. Tänu temale on meil olnud head korvpallitrennid, laagrid, paljud võistlused ja meeldejäävad võidud! Ja neid võite ei ole mitte vähe! Mäletan, kui algusaastatel, mil korvpalliga alusta-sime ja võistlustel käisime… igati vingeid ja meeldejäävaid mälestusi on kogunenud sellestki ajast. Kui kunagi olid suured kossuplikad meile eeskujudeks, siis täna ja kõikides trennides oleme meie suured „plikad,“ kes eeskujuks taas noorematele. Õpetaja Kasu on ikka päris muhe!!! Tänu Temale olen jõudud ka suuremasse korv-palli...Aga jah siinsest kooliajast jääb meelde palju häid mälestusi, kuid eks igas meepotis leidu ka tõrva. Igatahes arvan, et olen saanud hea hariduse ning kogunud nii hariduse kui ka harituse pagasisse ühtteist ja tean, et edasi tahaksin ma õppima asuda gümnaasiumisse, eks näis millisesse ja kuhu kanti…

Ellen Anett. Simunas 2010

3

juba 9 aastat möödas...

Kõik asjad kindlasti ei püsi meeles mis on põhikooli ajal olnud.On juhtunud igasugu põnevaid asju, on tehtud igasugu vingerpusse.Kõige rohkem on mulle siiski meelde jäänud üks söögivahetund, me käi-sime äkki 3. või 4. klassis, täpselt ei mäletagi. Oli söögivahetund ja nagu ikka tegime me söögilauas nalja ja Kasper tegi ma-gustoidu söömise ajal liiga naljaka nalja nii, et minu söögiamps lendas endisele klassiõele Käty’le näkku. Imestama pani see, et see oli ka kõigi jaoks naljakas - isegi kannatanu Käty jaoks oli see naljakas ja ka tal oli lõbus. Vähemalt lõppes selline nali hästi!Kõige rohkem jääb koolist kindlasti meelde hea söök! :) Ja sõbrad/sõbrannad on need keda igatsema jään, eriti just vahetunnis olemisi!Igast õpetajast jääb erinev mälestus, kes oli kuri, kelle tundides ikka lollitada veidike sai, kes oli hea ja lahke. Õpetajadest jääb palju erinevaid mälestusi!

Edasi õppima plaanin minna Rakverre, aga kuhu täpse-malt, see selgub siis kui lõpueksamid tehtud!Aga Simuna Kool oli kindlasti parim!

Gertu Põldmaa9. klass

4

Kindlasti ühed kõige paremad lapsepõlvemälestused ongi just sellest koolist. Kahju on lahkuda nii heast koolist, klassikaaslastest kes on kõige-kõige paremad! Oleks siin gümnaasium, siis jääksin kindlasti veel siia, sest siin on väga head ja toredad õpetajad. Nad mõistavad meie mure-sid, saavad aru meie naljadest ja teevad ka ise nalja, mis on muutnud meie koolipäeva väga lõbusateks! Nemad on meid õpetanud elus hakkama saama, nad on andnud endast kõik, et meil oleks hea! Kuid nüüd on meie kord, meie anname endast kõik, et nad saaksid veel endite üle uhked olla!

Kahju on just sellest, et mina ja ma usun et ka teised mõistavad alles nüüd, et kui hea siin koolis tegelikult on olnud! Me oleme siin õnnelikud olnud, me oleme saanud naerda, matsu mängida nii et sokid guaššvärvidega koos on olnud. :) Oleme saanud tegeleda oma huvidega: Korvpall, näitlemine, joonistamine ja laulmine. Kindlasti jääb mulle

Simuna Kooliga meelde ka korvpallitrennid, võislused, ööbimised jms, mis on ülekõige head olnud! Aitäh õpetaja Hillarile, aitäh laulu,-kunsti,- näiteringi õpetajatele ja samuti klassijuhatajatele ning aineõpetajatele! Hea, et olete viitsinud meiega niimodi tegeleda! Aitäh ka parimatele kokatädidele!

Kindel on see, et mäles-tused selle kooliga seoses ei kao kuhugi! Igatsema seda aega jään ma kindlasti! Lahkumine sellest koolist on raske, kuid tuleb edasi liikuda! Kuid Simuna Koo-liga ma kohtun veel! :)

Keiri Tammemägi

Simuna koolist jään meenutama nii mõndagi head. Selles koolis on veedetud väga head aastad, mille jooksul on ehk isegi mõni tarkusetera meelde jäänud… Märkimist väärivad siin kohal näiteks meie toredad õpetajad, kes suutsid tihti ka kõige igavamad asjad huvitavateks teha ja keda sai pinnitud nii mõnegi teemavälise küsimusega... Klassikaaslased, kellega on saanud koos olla nii palju suurepäraseid hetki ning kellest on tihti saanud inimesed, kes üksteist kõige paremini teavad. Üritused, väljasõidud kui ka lihtsalt koos olemine on meid lihtsalt tohutult kokkukasvatanud. Ning tegelikult, on meie neli klassijuhatajat ka äärmiselt vaprad inimesed, sest meiesugust klassi pole just kõige kergem käskida-keelata. Ja muidugi, ei saa märkimata ka jätta, suu(re)pärast koolitoitu. Mis minust edasi saab, seda näitab vaid aeg. Kuid jätkan oma haridusteed linnalapsena ning sügisest hakkan õppima Tartu Tamme gümnaasiumis.

Grete Tamm9.klass

Mul on ääretult hea meel selle üle, et meie koolis õpib päris palju tublisid laululapsi, kelle peale saan ma alati loota ja on igal pidulikul üritustel valmis kenasti esinema. Oleme osalenud igal aastal toimuval Simuna Kihelkonna rahvamajade laululaste lauluvõistlustel, kus oleme saanud ikka väga häid kohti. Sel aastal osales märtsis toimunud lauluvõistlusel meie koolist 16 laululast ja üheksast auhin-nalisest kohast seitse tuli just Simunasse. Nii, et igati tubli saavutus! Osalesime ka aprillis toimunud Väike-Maarja valla laste lauluvõistlusel Popp Tipp-Täpp 2010, kus Andris Pent sai parimaks laulupoisiks oma vanusegrupis ja Mariann Põldra oli oma vanusegrupi võitja. Marianniga osaleme ka Laulukarusselli maakondlikus voorus. Võin tunnistada, et olen oma tublide laululaste üle väga uhke! Soovin teile kõigile rõõmu südameisse, päikest päevadesse ja ikka lauldes edasi!

Teie muusikaõpetaja Angela

5

lauluaasta

Jaanuar – „Vi-rumaa Teatajas“ ilmus talvetee-maliste luuletuste lehekülg. Luu-letuste autorid olid Simuna Kooli õpilased, keda juhendas õpetaja Krista Ustav. Osaleti ka maakondli-kul paekivitee-malisel essee- ja luulekonkursil.Veebruar – Meie õpilased võtsid osa kihelkonna kirjandivõist-lusest „Minu esimesed tri-ibulised, mis oli pühendatud Eduard Vilde 145. sünniaastapäevale. Auhin-natud said järgmised õpilased: Liisa Kõiv, Indrek Morozov, Gaidre Kägu, Holger Toots, Tanel Ojasaar, Anette Kasemets, Merily Parko, Andreas Ahlberg – peaauhind II vanuserüh-mas, Elina Proosa, Greete Ojasaar, Jürgen Luht, Kert Ojasaar, Triin Lainemaa, Kristo Kikerpuu, Karmo Siim, Greete Tamm, Gertu Põldmaa.Vastlapäeva tähistasime külaskäiguga Salla kooli. Seal sai lastud vastlaliugu ja söödud vastlakukleid.Lasteaia- ja algklasside õpilased käisid Tartus Vanemuise teatrimajas

„Lotte ja Bruno muusikatundi vaata-mas.Märts – osalesime Väike – Maarja Valla koolide algklasside luuletuste lugemise võistlusel. Oma vanuserüh-mas saavutas Gaidre Kägu 2. klassist III koha, Kristella Luht II koha ja Merily Parko II koha.Aprill – Andris Pent ja Anette Kasemets osalesid maakondlikul õpioskuste olümpiaadil. Väike – Maarja laste lauluvõistlus „Popp Tipp – Täpp“: Andris Pent valiti 8 – 10 aastastest poistest parimaks laulupoisiks ja Mariann Põldra 11 – 13 aastastest tüdrukutest parimaks

laulutüdrukuks.9. klass käias projekti „Minu riik“ raames Tallinnas ekskursioonil. Osa-leti joonistusvõistlusel „Metsapost-kaart“ ja „Kevad on käes“ ning „Eesti tants 2010 – elementaarne“.Mariann Põldra osales maakondlikul Laulukaruselli voorus.Jüripäeval tulid meile külla Salla ja Lehtse koolid. Toimus jooksuvõist-lus.Mai – talgupäev „Teeme ära“.Tulemas on kooli juubelipidustused, lasteaia ja algklasside ekskursioon Tartumaale, matkapäev. Õpetajad Eve ja Krista

6

Simuna Kooli tegemistest 2009/2010 õppeaasta teisel poolaastal

Taas hakkab üks kooliaasta lõppema. Selleks korraks on jälle möödas pime ja kõle sügis ning haruldaselt külm ja lumerohke talv. Käes on päikeseline kevad. Hommikuti laksutab kooli aias toomepuul ööbik, kurepaar askeldab vana maja korstna otsas, eemal metsaservas kukub kägu, õpilased ja õpetajad on veidi väsinud, kuid valm-istuvad veel viimasteks jõuping-utusteks, et teha ära tasemetööd ja eksamid ning tähis-tada Simuna Kooli 320. sünnipäeva, siis lähevad nad vastu pikale suve-puhkusele.Õpetajale teeb rõõmu kui ta õpilased tulevad meelsatsi kooli, kaa-sas vajalikud õppetarbed ja koolitükid kenasti õpitud. Ka lapsevanemate huvitatus oma laste tegemistest ja toetamisest ning oma lapse abistamisest kui tal on raske. Nii õpilaste kui õpetajate jaoks on oluline kooli ja kodu koostöö.Muret valmistab õpetajale kui laps ei taha õppida, jätab õppevahendid koju, lõhub ja määrib koolimaja, kahjustab enda tervist, valetab ja vahel isegi varastab…Sirvin vahel õhtuti H. Rossi raama-tut „Simuna koolid“ ja leian enda ja teiste kolleegide lohutuseks, et polnud see elu vanal ajal parem ühtigi. 1880.

aastal rakendati õpilastele nuhtlusi piiblilugude õppimata jätmiste, rop-pude sõnadega rääkimise, kooliasjade rikkumise ja valetamise eest. Valed olid tol ajal järgmised: varjab kirja-likke laitusi vanemate eest, valetab oma sandi olukorra paremaks, kirjutab ise vanemate nime märkustele alla, vedeleb koolitunnid tänaval ja kõneleb

kodus, et oli koolis… Ometi püsib meie kool, hoolimata sell-est, et juba mitusada aastat tagasi oli noorus hukas.Ja püsib tänu sellele, et tunduvalt roh-kem on aegade algusest peale tublisid ja õpihimulisi noori, kes elu edasi viivad.Ka sel aastal on meil päris palju õpilasi, kes saavutanud edu spordis ja lauluvõistlustel, osalenud olümpiaa-didel ja konkurssidel ning kihelkonna-koolide üritustel. Koolis oli rida toredaid üritusi, mill-est meie edumeelsed õpilased osa

võtsid. Toimus teadmiste viktoriin. Ehitasime lumelinna. 2. ja 3. klass käis Sireveres suusamatkal. Käisime Sallas vastlapäeva pidamas, osalesime stiilinädalal, tähistasime tantsupäeva, toimus samblikke tutvustav õppepäev. Käidi Soomes „Fazeri“ kommivabri-kus ja „Heureka“ keskuses. 9. klass külastas riigikogu. Jüripäeval olid

meil külas Salla ja Lehtse koolid ja peeti jooksuvõist-lust. Emadepäeval kutsusime külla emad, et pak-kuda neile kooki kohvi ja väikest emadepäeva kont-serti. Õppeaasta vältel kuulati loenguid projekti „Kaitse end ja aita teist“ raames. Lõpetuseks tahan lastele südamele panna (mis sest, et õppeaasta läbi saab), et õpilase kõige tähtsam kohustus on õppi-mine!!! Ja kui see punkt täidetud, siis võib südamerahus

nõuda ja nautida kõiki õigusi , mis lapsele antud!Kohe-kohe on käes suvevaheaeg ja puhkuste aeg. Head õpilased ja lapsevanemad! Leidke üksteise jaoks aega! Käige kinos, teatrietendustel, minge matkama, korraldage lõkkeõh-tuid, rohige peenraid või tehke remonti – koos. Oma pereliikmed on kõige kallimad ja kõige lähedasemad. Ärge seda unustage!

Õpetaja Kaja

7

teise poolaasta kaja

8

Vaatama õpilaste vähesusele meie koolis oleme suutnud sporditasethoida üle keskmise. Kooli neljast suure-mast sportlikust üritusest suutsime läbi viiakolm. Kahjuks jäi ära sügisene kergejõus-tikupäevRakveres. Kadriturniir tüdrukute korvpal-lis, Simuna Kihelkonnamänguderahvastepalli võistlus ja jüriöö jooksu võistlus toimusid.Nüüd kõigest lähemalt. Kadriturniir tüdru-kute korvpallis kandisjärjekorranumbrit 12. Sel aastal osalesid Alatskivi G, Haljala G, Kehra Gja meie kooli võistkond. Tüdrukud mängi-sid hästi ja saavutasid1. koha.Simuna Kihelkonnamängude rahvastepalli võistlusel osales sel aastal12 võistkonda: Muuga PK, Laekvere PK, Salla PK, Rakke G ja Simuna K.1.-5. kl.

võistkond saavutas 2. koha ja 6. -9. kl. tüdrukud saavutasid 1. koha.23. aprillil toimus Jüriöö jooks kolme kooli õpilasteosavõtul. Külla olime kutsunud Lehtse Kooli ja Salla Põhikooliõpilased. Meie kooli kiiremad olid eri-nevates vanuseklassides KARINKÕIV, VIRKO TAMMEMÄGI, ERKKI SILLAMAA, KIRSTI METUS, KAS-PAR KUKK ja ALLAN LÄLL .Toimus ka teatejooks, kus meie kooli võistkond saavutas nooremate

seas 3. koha ja vanemate grupis 1. koha.Simuna kooli õpilased võistlesid ka mit-metel võistlustelväljaspool kooli. Kooli edukamal spordi-alal korvpallis saavutasimemitmeid häid tulemusi. Lääne-Virumaa meistrivõistlusel korvpallissaavutasime nii “C” kui ka “B” vanusek-lassides tüdrukutele1.kohad.Võistkonda kuulusid ELLEN AN-ETT PÕLDMAA, GERTU PÕLDMAA, KEIRITAMMEMÄGI, MARLEEN RIVIMETS, ELINA PROOSA, GREETE OJASAAR, KAISAMARTÕNOVA, MARIANN PÕLDRA, KIRSTI METUS, KRISTI METUS, MERILY PARKO, KATRIN MURU-LAID. Poisid saavutasid “C” vanuseklas-sis hinnatava 3. koha .See tulemus viis meid vabariikliku koolispordi võistluste

finaalturniirile, mistoimub mai lõpus. Võistkonnas mängisid EERIK SILLAMAA, ERKKISILLAMAA, KARL JOONAS LETT, KASPAR KUKK JA RAIDO PROOSA. Osalesime kamitmetele erinevatel turniiridel ja võistlus-tel. Kooli edukam korvpalluron ELLEN ANETT PÕLDMAA. Ta saa-vutas sel aastal pronksmedalineidude “A” klassis mängides Paide KK7 võistkonnas EESTIMEISTRIVÕISTLUSTEL. ELLEN ANETT kuulub ka EESTI koondisse kuni 16 atüdrukute vanuses.Kergejõustikuvõistlustel olid tublid KASPAR KUKK, KARL JOONAS LETT, KERT OJASAAR, ERKKI SILLAMAA, EERIK SILLAMAA. KASPAR saavutas maakonna meistrivõistlustel murdmaa jooksus 1. koha. KARL JOONAS saavutas neljavõistluses 1. koha. KERT saavutas 3. koha . Simuna Kooli võistkond saavutas kergejõustiku neljavõistluses vanemas vanuseklassis 1. koha.Lõpetuseks soovin kõigile ilusat suvepuh-kust ja ära unusta treenimast!

Hillar Kasu

Sportimisest Simuna Koolis õppeaas-tal 2009/2010a.

9

6. jaanuar – kolmekuningapäev. Rääkisime jõuluaja lõpupäevast. Lapsed lugesid veel jõululuuletusi ja laulsid jõululaule.11. veebruar – nautisime Heino Seljamaa teatrit „Män-gult ja päriselt“. Lastele meeldis eriti see, et nad said ise kaasa laulda ja mängida.14. veebruar – sõbrapäev. Sõbrapäeva puhul tõid lapsed oma kaisuloomad näitusele.Kui mitmel eelneval aastal on tulnud vastlapäeval lund luubiga otsida, siis sel aastal oli ilm ideaalne. Vast-lapäeva tähistasime kelgumäel liulaskmisega. Lisaks sellele tuli ennast proovile panna kaaslase kelgul ve-damises ja teatejooksus. Lapsed võtsid osa veel koos vanematega „Kiisude“ rühma spordipäevast. 23. veebruaril – tähistasime Eestimaa sünnipäeva. Traditsiooniliselt rääkisime sel päeval sümboolikast – lipust, hümnist, meie presidendist, rahvuslinnust ja rahvuslillest. Lapsed laulsid ja lugesid luuletusi kodust ja Eestimaast.Pärast pikka külma ja lumerohket talve on saabunud on lootusrikas kevadkuu.9. märtsil käis külas Anne Velli teater etendusega „Metsapere lustakad lood“. Emakeelepäeval rääkisime eesti keelest ja lugesime õpitud luuletusi. 2010. aasta on lugemisaasta. Ka meie rühma igapäevaelus on tähtsal kohal raamatute vaat-

amine ja ettelugemine, illustratsioonide uurimine ning vestlused kuuldu ja nähtu põhjal.Lapsed võtsid osa ka stiilinädalast. Kõige rohkem oli osavõtjaid printsi - printsessi-, ruudu- ja klounipäev-ast.Kooli võimlas said lapsed vaadata sisalikke ja madu-sid. Mõni laps julges isegi neid katsuda.Mia Lota, Joel Henri, Kristi, Markus ja Kaarel Gustav käivad rahvamaja lastelauluringis. Muuga mõisas toi-mus kihelkonna rahvamajade laste laulukarusell. Meie lastel läks seal väga hästi: Mia Lota sai 1. koha ja Joel Henri 2. koha. Eripreemia sai Markus.Enne munadepühi käis meil külas tädi Raija, kellel olid kaasas meisterdamiseks toredad asjad. Lapsed kaunistasid muna ja kaardi. Toimus ka munadepühade kaunistuste näitus.19. – 23. aprillini oli südamenädal. Rääkisime sellest mida peab teadma ja tegema, et olla terve. Jüripäeval panid lapsed ennast proovile jürijooksus ja vanemad lapsed teatejooksus.Soovime kõigile ilusat kevadet.

„Puhhi“ rühma õpetajad Eha ja Tiiu

puhhi rühma toimetusi

10

Teine poolaasta on olnud kiisude rühmas üsna toimekas. Kui jaanuari külmade tõttu olid Kiisud suhteliselt vaiksed ja paiksed siis veebruar oma natuke soojemate ilmadega lubas Kiisudel nii mõndagi toredat ette võtta. Veebruari alguses käisime Vanemuise teatris „Lotte ja Bruno muusikatundi“ vaatamas. Raamatu- nädalal toimus meie rühmas tore näitus, kus iga laps võttis kaasa oma lemmikraamatu ning tutvustas seda ka rühmakaaslastele. Sellele järgneval nädalal käis lasteaias Heino Seljamaa, kes etendas näidendi „Mängult ja päriselt“. Vastlapäevaks korraldasid Kiisude rühma õpetajad nii lastele kui nende vanematele vahva spordipäeva, mille lõpetas ühiselt kaetud lauake. Tore oli näha, et kampa lõid ka mõned väikesed Puhhid koos oma vanematega. Vabariigi aastapäeva puhul kutsusime külla meie vallavanema Urmas Tamme. Peab tunnistama, et vallavanema vastuvõtt ei jäänud millegagi alla meie vabariigi presidendi vastuvõtule, sest aset leidis nii kätlemine, kontsert kui ka banketilaud. Märtsikuus koolis toimunud stiilinädalast võtsid osa ka mõned Kiisud. Esmaspäeval tulid lasteaeda mõned printsessikiisud, teisipäeval võis rühmast leida triibulisi kiisusid, kolmapäeval oli lasteaeda lahti lastud militaarsed kiisud, kel isegi püssid kaasas, neljapäeval leidus rühmas ruudulisi kiisusid ning reedel võis kohata mõnd klouniks moondatud kiisut. Viimasel märtsi nädalal toimus Kiisude rühmas üks vahva tüdrukute päev. Kohaliku juuksuri Terjega sai varem juba kokkulepitud, et teeme meie rühma tüdrukutele üllatuse. Nimelt viib õpetaja Virve nad ilma neile ütlemata juuksurisse ning mina koos poistega valmistan kena küpsisekoogi ning katame kenasti laua. Imestamist oli nii

tüdrukute kui poiste seas kõvasti, kui õpetaja Virve tüdrukud endaga õue kaasa kutsus ning poisid rühma maha jäid. Alles siis kui oldi juba poolel teel hakkasid tüdrukud aimama, kuhu tee viib. Ja kui te oleks vaid näinud neid poiste nägusid kui pisikesed piigad oma uhkete soengutega tagasi jõudsid. Need imetlust täis pilgud ning tüdrukute hoiak andsid tunnistust, et asi läks täie ette ning mõnel teiselgi korral võiks miskit taolist ette võtta. Järgmisel päeval käis lasteaias onu Toomas, kes tutvustas lastele erine-vaid madusid.Esimese aprilli puhul tegid

Kiisud kokkadele ning hiljem koos üheksandikega õpetaja Maiele aprilli. Nimelt vahetasid üheksandikud ja Kiisud oma ruumid ära, nii et kui õpetaja Maie tundi hakkas tulema oli üllatus missug-une. Aprillis alustasid Kiisud ka ujumas käimisega. Kahjuks olid bussifirmades vahepeal hinnad tõusnud ning tuli leida odavam võimalus transpordiks, mis tõttu teisest poolaastast saab kahjuks ujumas käia veidi vähem vapraid Kiisusid. Keskkonnanädalal käis Kiisude rühmas külas Kareli ema, kes rääkis lastele loodus-est ning selle hoidmisest. Õppekäigul allikale leidsime varajased konnad, kes tundusid veel veidi unistena, mistõttu lasid end rahu-likult peopesast uudistada. Kahjuks nõiutud printsi nende hulgast ei õnnestunud tabada, kuid soovide vastu võtjana töötav konn oli küll kohal ning nõnda soovis iga kiisu temalt ühe soovi. Eks näis kas tal kõik need soovid ka täita õnnestub. Kuna koolis on saanud traditsiooniks jüripäevajooks, ei saanud ka Kiisud ja Puhhid nõrgemad olla kui koolilapsed ning nõnda jooksid ka lasteaiala-psed staadionil, nii et nahk märg.Praeguste prognooside kohaselt tundub mai üsna toimekas tulema. Plaani on võetud taas lambaid, kitsi ja notsusid vaatama minna. Pidada maha üks ilus emadepäeva kontsert, käia Tartus teatris, osaleda 21. mail Rakveres toimuval võimlemispeol, teha üks tõsine Kiisude sportimise päev, käia lõpuekskursioonil ning lõpetada see poolaasta ühe ilusa ja vallatu lõpupeoga.

Õpetaja Margit.

Kiisude rühma toimetusi teisel poolaastal

11

Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. a. Kaitseliidu ülem J. Roska (hiljem Orasmaa), Seda päeva loetakse Kodutütarde organisatsiooni asutamispäevaks. Kodutütarde tegevusaastad 1932-1939 näitasid edu kõikidel tegevusaladel. Noored Kotkad on Kaitseliidu eriorganisatsioonina asutatud 27.mail 1930.aastal. Organisatsioonid likvi-deeriti 1940. a. Kodutütarde ja Noorte kotkaste organisatsioonide taastamist alustati 24. mail 1991. a. Tallinnas. Loodi ühendus ENKKOL (Endiste Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Liit), mille eesmärgiks ja ülesandeks oli koondada endised noorkotkad ja kodutütred, et nende kogemuste baasil ja kaasabil taastada noorkot-kaste ja kodutütarde liikumine Eesti noorte hulgas.Oktoobri lõpus külastasid meie kooli Kaitseliidu Viru Mal-eva noorsootööga tegelevad inimesed, kes tutvustasid meie õpilastele Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegemisi. Juba mõne kuu pärast võeti Simuna Noortetoas noorkotkasteks vastu 10 noormeest (Kermo Ojaste, Rainis Raam, Arno Larionov, Allan Läll, Ülari Lilleorg, Tauri Lehtmets, Janar Vilkis, Karmo Siim, Kaspar Kukk, Indrek Morozov) kus nad said kätte liikmepileti ja kaela tumerohelise kaelaräti.

Uued kodutütred said organisatsiooni kollase kaelaräti kaela Väike-Maarjas Vabariigi aastapäeva peol. Noorkot-kaste salgajuhiks valiti Allan Läll , salgajuhi abi nimetuse sai Ülari Lilleorg ning salga sekretäri ametit peab Karmo Siim. Seljataha on jäänud põnevaid üritusi nagu kodutü-tarde laager Põlulas, erinevad õppepäevad toredate kait-seliitlastest lastevanemate eestvedamisel. Ja ees ootab suvi mitme superlaheda laagriga nii poiste kui tüdrukute jaoks. Paraku saavad laagrimõnudest osa võtta vaid Kodutütarde või Noorkotkaste organisatsiooni liikmed. Kuid Kait-

seliit ootab alati oma ridadesse uusi noori liikmeid. Samas peaks iga noor, olles täitnud avalduse noorkotkaks või kodutütreks saamiseks, meeles pidama, et nende organisatsioonide iga liige peab olema teistele eeskujuks nii oma käitumisega, kohusetundlikkusega kui ka austusväärse suhtumise poolest teiste inimeste suhtes. Kui sul tekkis selle teema vastu suurem huvi, siis ´googel-dades´ otsingusse „noored kotkad „ või „kodutütred“ leiad mitmesugust põne-vat, mida lugeda. Õpetaja Tiina

Noored Kotkad ja Kodutütred

12

SIMUNA KOOL SOOVIB KÕIGILE Meeldejäävat 320. aastapäeva!!!

Küljendanud Grete Lanno